Majandus- ja Teie 20.07.2026 nr 2-2/2524-1
Kommunikatsiooniministeerium
Meie 18.08.2026 nr 1-5/26/60-2
Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 muutmise
eelnõu kooskõlastamine
Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri
2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirjaga. 1
Toetame eelnõu eesmärki suurendada õigusselgust planeeringute kooskõlastamisel ja
täpsustada asutuste pädevust. Samas vajavad eelnõu ja seletuskiri Keskkonnaametile
lisanduvate ülesannete mahu ja ressursivajaduse ning mitme uue kooskõlastamisaluse sisu ja
pädevuspiiride osas veel täiendamist ja/või parandamist. Seetõttu ei ole Keskkonnaametil
võimalik eelnõu praeguses menetlusetapis kooskõlastada.
1. Keskkonnaametile lisanduv töökoormus ja vajalik ressurss
Eelnõukohase määruse § 3 lõikega 2 laiendatakse Keskkonnaameti kooskõlastamispädevust
mitme uue alusega. Keskkonnaametiga tuleb eelnõu kohaselt kooskõlastada muu hulgas
planeeringud, kui planeeringualal asub üleriigilises või maakonnaplaneeringus määratud
rohevõrgustik, planeeringulahendusel võib olla mõju rohevõrgustiku toimivusele, kavandatakse
olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis või planeeringuala
asub eelnõu praeguse sõnastuse järgi väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku või
ranna või kalda ehituskeeluvööndis.
Seletuskirja mõjuanalüüsis on märgitud, et osa asutuste, eelkõige Kliimaministeeriumi, Maa-
ja Ruumiameti ning Transpordiameti töökoormus võib mõningal määral suureneda.
Keskkonnaameti töökoormuse kasvu ei ole seejuures eraldi käsitletud, kuigi Keskkonnaametile
lisatakse mitu uut kooskõlastamisalust. Seletuskirjas jõutakse siiski järeldusele, et mõju
halduskoormusele on väike ning määruse rakendamine ei eelda lisaraha.
Keskkonnaameti menetlusandmed sellist järeldust ei toeta. Planeeringute kooskõlastamise ja
nende kohta seisukohtade andmise maht on kasvanud viimase viie aastaga 2,5 korda. Seega
kavandatakse uusi kohustuslikke ülesandeid olukorras, kus Keskkonnaameti planeeringutega
seotud töömaht on juba märkimisväärselt suurenenud.
Palume enne eelnõu edasist menetlemist:
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 20.07.2026 nr 1-5/26/60 all.
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
• hinnata, kui palju täiendavaid planeeringumenetlusi toob iga uus Keskkonnaameti
kooskõlastamisalus eeldatavalt aastas kaasa;
• hinnata nende menetlemiseks vajalikku töömahtu ning vajalikku täiendavat
tööjõuressurssi;
• selgitada, kuidas uute ülesannete täitmiseks vajalik ressurss Keskkonnaametile tagatakse;
• täiendada vastavalt seletuskirja mõjuanalüüsi ning määruse rakendamise kulude käsitlust.
2. Eelnõukohase määruse § 3 lõike 2 punkti 6 sõnastus
Eelnõukohase § 3 lõike 2 punkti 6 järgi tuleb planeering Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui
planeeringuala asub väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku või ranna või kalda
ehituskeeluvööndis.
Sellest sõnastusest tuleneb, et Keskkonnaametiga tuleb kooskõlastada kõik planeeringud, mille
planeeringuala asub väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku, sõltumata sellest,
kas planeeringuala asub ranna või kalda ehituskeeluvööndis. See muudaks Keskkonnaameti
kohustuslikuks kooskõlastajaks väga suure hulga detailplaneeringute puhul, mille puhul ei
pruugi esineda Keskkonnaameti pädevusse kuuluvat sisulist keskkonnaalast küsimust.
Selline kooskõlastamiskohustuse ulatus ei ole Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud. Sellega
kaasneks väga suur täiendav halduskoormus nii Keskkonnaametile kui ka planeerimisalase
tegevuse korraldajatele. Ka seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peaks Keskkonnaamet
kooskõlastama kõiki väljaspool linnu, aleveid ja alevikke koostatavaid planeeringuid.
Seletuskirja põhjendused käsitlevad selles osas peamiselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
kaitset.
Keskkonnaamet eeldab, et tegemist on sõnastusveaga ning sätte eesmärk on hõlmata ranna või
kalda ehituskeeluvööndisse jäävad planeeringud. Palume punkt 6 vastavalt parandada ja
sõnastada viisil, mis välistab tõlgenduse, et Keskkonnaametiga tuleb kooskõlastada kõik
väljaspool linnu, aleveid ja alevikke koostatavad planeeringud. Võimalik lahendus on
parandada punkt 6 järgmiselt: planeeringuala asub ranna või kalda ehituskeeluvööndis
väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku.
3. Rohevõrgustikku käsitlevad sätted
Eelnõukohase määruse § 3 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb Keskkonnaametiga planeering
kooskõlastada, kui:
3) planeeringualal asub üleriigilises või maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustik;
4) planeeringulahendusel võib olla mõju rohevõrgustiku toimivusele looduslikke protsesse
arvestades.
Need on Keskkonnaameti jaoks uued kooskõlastamisalused. Samas ei ole seletuskirjas punktide
3 ja 4 eesmärki, sisu ega rakendamise kriteeriume piisavalt selgitatud. Eriti ebamäärane on
punkt 4, kuna ei ole selge, mida tähendab „võib olla mõju rohevõrgustiku toimivusele
looduslikke protsesse arvestades“, millise mõju korral tuleb Keskkonnaamet kaasata, kes peab
mõju võimalikkust esmalt hindama ning milliste kriteeriumide või metoodika alusel peab
Keskkonnaamet kooskõlastuse andma või sellest keelduma.
Keskkonnaameti hinnangul loob eelnõuga kavandatav regulatsioon olukorra, kus ebaselge või
määratlemata kriteeriumi tõttu suunatakse suur hulk planeeringuid automaatselt
Keskkonnaametile sisuliseks hindamiseks. Rohevõrgustiku toimimise ja terviklikkuse kaitseks
vajalikud põhimõtted ja hindamiskriteeriumid peaksid olema määratletud (sh õigusaktides,
planeeringutes või asjakohastes juhendites) piisavalt selgelt ja teadmispõhiselt, et
2 (5)
planeerimisalase tegevuse korraldaja saaks nende põhjal otsustada, millal on tegemist
Keskkonnaameti pädevusse kuuluva sisulise küsimusega.
Praegu jääb arusaamatuks ja vajab täiendavat selgitamist:
• milline on punktide 3 ja 4 eesmärk, omavahelise suhe ning kohaldamisala;
• millised on objektiivsed ja võimalikult üheselt rakendatavad kriteeriumid, mille korral
Keskkonnaameti kaasamine on vajalik;
• millist küsimust Keskkonnaamet kooskõlastamisel kontrollib;
• kas kõigi üleriigilises või maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustikus asuvate
planeeringute kohustuslik kooskõlastamine Keskkonnaametiga on eesmärgi saavutamiseks
vajalik ja proportsionaalne;
• kas ja milline on nende sätete rakendamisest Keskkonnaametile tekkiv menetlusmaht ja
ressursivajadus.
Samuti vajab selgemat piiritlemist Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti pädevus. Eelnõu
kohaselt tuleb Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastada muu hulgas planeeringuid rohevõrgustiku
alal väljaspool PlanS § 125 lõikes 1 nimetatud ala või üldplaneeringuga määratud
tiheasustusala. Regulatsioon peab vältima sama küsimuse dubleerivat hindamist kahe asutuse
poolt.
Keskkonnaamet on valmis koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa- ja
Ruumiametiga arutama, kuidas kooskõlastamisalus sõnastada viisil, mis tagab rohevõrgustiku
toimivuse kaitse, kuid väldib olukorda, kus Keskkonnaametile suunatakse automaatselt kõik
rohevõrgustiku alal asuvad planeeringud.
4. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine ranna või kalda piiranguvööndis
Eelnõukohase määruse § 3 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada
planeering, millega kavandatakse olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda
piiranguvööndis.
Tegemist on Keskkonnaameti jaoks uue kooskõlastamisalusega. Seletuskirja järgi eemaldatakse
sama alus Kliimaministeeriumi pädevusest, sest Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi
paralleelset kaasamist ei peeta otstarbekaks. Seega antakse praegu teise asutuse täidetav
ülesanne üle Keskkonnaametile. Ka selle ülesande täitmine eeldab Keskkonnaametilt
täiendavat ressurssi, mida tuleb samuti enne regulatsiooni muutmist hinnata ja mõjuanalüüsis
arvestada.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et 01.09.2026 jõustuva looduskaitseseaduse § 41 lõike 2
kohaselt võib olemasolevat tiheasustusala laiendada ranna või kalda piiranguvööndis ainult
Keskkonnaameti nõusolekul ja kehtestatud üldplaneeringu alusel. Seetõttu tuleb enne täiendava
kooskõlastamiskohustuse kehtestamist selgelt lahendada eelnõukohase planeeringu
kooskõlastuse ja looduskaitseseaduse kohase Keskkonnaameti nõusoleku omavaheline suhe.
Palume muudatuse mõju ressursivajadusele mõjuanalüüsis arvestada. Samuti peame oluliseks
läbi mõelda kooskõlastuse ja looduskaitseseaduse § 41 lõike 2 kohase nõusoleku omavaheline
menetluslik suhe, et vältida sama küsimuse korduvat hindamist.
5. Terviseameti ja Keskkonnaameti pädevuse piiritlemine
Eelnõukohase määruse § 3 lõike 10 kohaselt kooskõlastatakse planeering Terviseametiga, kui
planeeringu elluviimine võib avaldada mõju elukeskkonnale, sealhulgas müra või vibratsiooni
kaudu.
3 (5)
Seletuskirjas leitakse, et Terviseameti ja Keskkonnaameti pädevuse eristamisel ei tohiks raskusi
tekkida ning vajaduse korral saavad asutused oma vastutusvaldkonda planeerimisalase tegevuse
korraldajatele selgitada.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole piisav lahendus jätta õigusaktis ebaselge pädevusjaotuse
selgitamine hilisema halduspraktika ülesandeks. Eelkõige müra küsimustes võivad asutuste
ülesanded kokku puutuda ning ebaselgus võib kaasa tuua sama planeeringu saatmise
ettevaatuse tõttu mõlemale asutusele. Keskkonnaameti hinnangul aitaks õigusselgust
suurendada, kui Terviseameti ja Keskkonnaameti pädevuse piiritlemist eelnõus või seletuskirjas
täiendavalt selgitataks. Oleme valmis seda küsimust koos Terviseameti ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga arutama.
6. Eelnõu menetlemise käigus tehtavad täiendused
Keskkonnaametile teadaolevalt on kooskõlastusringi käigus tehtud täiendavaid ettepanekuid
Keskkonnaameti kohustusliku kaasamise aluste laiendamiseks, sealhulgas juhtudele, kus
planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju või mõju pinna- või põhjavee
seisundile, veekogu veerežiimile, veevarule, joogiveehaardele, üleujutusriskile või
veemajanduskavas seatud keskkonnaeesmärkide saavutamisele. 2
Juhul kui eelnõu menetlemisel kavandatakse Keskkonnaameti pädevust võrreldes
kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga laiendada, palume vastavad muudatused
Keskkonnaametiga eelnevalt läbi arutada ning hinnata ka nende mõju töömahule ja
ressursivajadusele.
7. Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) käsitlevad seletuskirja viited
Seletuskirja leheküljel 3 selgitatakse Keskkonnaameti kaasamist KSH läbiviimise korral
(eelnõukohase määruse § 3 lõike 2 punkt 1), viidates PlanS § 124 lõigetele 5 ja 6.
Palume viited üle vaadata. KSH algatamise vajaduse regulatsioon ei piirdu
detailplaneeringutega. Seletuskirjas tuleks kas selgelt märkida, et PlanS §-le 124 viidatakse
üksnes näitena, või lisada asjakohased viited ka teiste planeeringuliikide kohta.
8. Eelnõu seletuskiri
Ühtlasi märgime, et määruse eelnõu seletuskiri ei selgita kõiki eelnõuga tehtavaid muudatusi,
sh määruse § 3 lõikes 2 kavandatavaid muudatusi. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada
kõiki lisatavaid kooskõlastamisaluseid (nende sisu) ning nende vajadust. Oluline on, et vajaduse
korral oleks seletuskirjast võimalik välja lugeda õigusandja tahe.
9. Määruse nr 133 § 2 lõige 3
Eelnõuga ei muudeta määruse § 2 lõiget 3, seega ka edaspidi jääb määruses nimetamata juhtudel
planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks hinnata, milliste asutustega tuleb koostööd
teha, ning põhjendada kooskõlastamise vajadust. Praktikas saadetakse Keskkonnaametile
planeeringuid kooskõlastamiseks sageli ilma piisava põhjenduseta, miks konkreetne küsimus
Keskkonnaameti tegevusvaldkonda kuulub. Sellele probleemile osundas ka
Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud 30.10.2025
kirjas nr 1-5/25/4503-4. Keskkonnaamet möönab, et tõenäoliselt ei ole võimalik anda
2 Kliimaministeeriumi 05.08.2026 kiri nr 1-5/26/2738-2.
4 (5)
ammendavat loetelu, millisel juhul milliste asutustega koostööd teha. Siiski tuleks määruse § 2
lõige 3 halduskoormuse leevendamise ning tarbetute kooskõlastamiseks saatmiste vältimise
eesmärgil üle vaadata ning vajadusel muuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Teadmiseks: Kliimaministeerium
Kristiin Jääger 51916986
[email protected]
5 (5)