Politsei- ja Piirivalveamet Teie 27.07.2026 nr 1.5-1.1/1876-1
[email protected]
Pärnu mnt 139 Meie 18.08.2026 nr 11-1/2596-2
15060 Tallinn
Ületunnitöö regulatsioonist
Politsei- ja Piirivalveamet on pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole ületunnitöö hüvitamist
puudutavate küsimustega. Sotsiaalministeerium edastas kirja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile vastamiseks.
Täname ettepanekute eest! Esmalt selgitame, et summeeritud tööaja arvestuse ja tavapärase
tööaja korralduse puhul on tegemist olemuslikult erinevate tööaja korraldamise viisidega.
Summeeritud tööaja eesmärk on võimaldada töökoormuse ebaühtlast jaotamist
arvestusperioodi jooksul, mistõttu ei hinnata tööaja vastavust kokkulepitule mitte iga päeva või
nädala lõikes, vaid arvestusperioodis tervikuna. Sellest tulenevalt saab ka ületunnitöö
olemasolu tuvastada alles arvestusperioodi lõpus. Näiteks võib summeeritud tööaja arvestusega
tulla ette perioode, kus töötaja töötab teatud nädalad suuremas mahus, kuid sellele järgnevad
nädalad vähem. Tavatööaja korral sellist arvestusperioodi ei kohaldata ja töötaja tööaeg on
jaotatud reeglina ühtlaselt, mistõttu on kokkulepitud tööaja ületamine tuvastatav selle
tekkimisel. Levinud näide on tööaeg E-R kl 9–17, mil on võimalik kohe tuvastada üle
kokkulepitud aja töötamine. Seetõttu ei saa võrrelda olukorda, kus tavapärase tööajaga töötaja
teeb tööd üle kokkulepitud tööaja, olukorraga, kus summeeritud tööajaga töötaja töötab mõnel
perioodil rohkem ja mõnel perioodil vähem, kuid jääb arvestusperioodi lõikes kokkulepitud
tööaja piiridesse. Esimesel juhul on töötaja teinud tööd üle kokkulepitud tööaja, teisel juhul
mitte. Seega on summeeritud tööaja arvestus ja tavapärane tööaja korraldus olemuslikult
erinevad ja neid ei saa kõigis aspektides, sh ületunnitöö hüvitamisel, täielikult samamoodi
käsitleda.
Teie tõstatatud küsimus, et kas tavatööajaga töötaja puhul võiks samuti lugeda ületunnitöö
tekkimise ajaks kuu lõpu, eeldaks sisuliselt tavapärase tööaja arvestuse muutmist
arvestusperioodipõhiseks süsteemiks. Selline lahendus muudaks kehtiva tööaja regulatsiooni
loogikat. Ka ähmastuks piir tavapärase ja summeeritud tööaja vahel ning väheneks
tööajakorralduse läbipaistvus. Kehiv töölepingu seadus võimaldab töötajal ja tööandjal valida,
kumba tööaja arvestuse süsteemi konkreetses töösuhtes on sobivam rakendada ning kumb
vastab paremini mõlema poole soovidele ja vajadustele, seda nii töötundide kujunemise kui
tekkinud ületundide hüvitamise vaatest.
Viimaks märgime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavas töölepingu
seaduse probleemkohtade põhjalikum analüüs. Nii erinevad partnerid kui tööandjad on teinud
meile seaduse muutmise ettepanekuid, sh näiteks ületunnitöö hüvitamise põhimõtete osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Plaanime vaadata laekunud tagasiside üle ja vajadusel teha ettepanekud seaduse muutmiseks.
Saame selle raames ka teie mõtteid analüüsida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
töö ja võrdsuse asekantsler
Liis Tõnismaa
[email protected]
2