Majandus- ja Meie: 17.08.2026 nr 69
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 20.07.2026 2-2/2523-1
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses toodete ja teenuste ligipääsetavuse
seaduse muudatusega
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse
võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. Eelnõu seletuskirjast selgub, et muutuvad osa
piiripealsed ettevõtted mikroettevõtjateks, kes ei pea nõudeid järgima. Selles osas soovime
mõjuanalüüsi tulemustega tutvuda.
Tervitame tõlkevea parandamist seaduses, kus ettevõte peab vastutama kolmandatele
osapooltele jagatud sisu eest vastutust võtma. Samas kahjuks selgub eelnõust, et
hädaabiühenduse ligipääsetavuse tagamist lükatakse 28. juunilt 2025 edasi 28. juunile 2027,
mis tähendab, et elupäästvad lahendused lükkuvad kahe aasta võrra edasi, mis võib
üksikjuhtudel kaasa tuua kriitilisi ja traagilisi tagajärgi. Puuetega inimeste organisatsioonide
ootused ligipääsetava hädaabikõne 112 reaalsuseks saamisel olid suured. Käesolev muudatus
mõjutab muuhulgas nägemis- ja kuulmispuudega, insuldi ja afaasiaga ning psüühilise
erivajadusega inimesi. Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ligipääsetava hädaabiühenduse
rakendamise üksikasjalik tegevuskava, palume vastata järgmistele küsimustele:
- millised lahendused peavad valmima, milline on tegevuste ja lahenduste valmimise
täpne ajaraam;
- millised on vahe-eesmärgid aastatel 2026–2027 ning,
- kuidas kaasatakse lahenduste väljatöötamisse ja testimisse puudega inimesed ja
esindusorganisatsioonid?
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
registrikood 80014660 e-post:
[email protected]
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Leiame, et eelnõu seletuskiri põhjendab probleemistikku, kuid juhime tähelepanu, et enne
eelnõu avalikustamist liikus teave kavandatava tähtaja edasilükkamise kohta peamiselt
mitteametlikes suhtlusringides. Ametlikku teavet, mida EPIKoda oleks saanud oma
võrgustikule edastada, meile ei saadetud. Palume edaspidi teavitada kõiki asjaomaseid
osalisi, sealhulgas teemakohastes töötubades osalenud organisatsioone, aegsasti ja
ametlike suhtluskanalite kaudu.
Seletuskirjas nimetatakse videokõnesid ning inglise ja vene keele tõlget, kuid ei öelda selgelt,
kuidas tagatakse eesti viipekeelse teenuse kättesaadavus või alternatiivid. Videokõne
iseenesest ei muuda teenust kurdile inimesele ligipääsetavaks, kui kõne vastuvõtja ei valda
eesti viipekeelt või ei ole viipekeeletõlgi teenus ei ole kättesaadav. Nimetatud teemale on
oluline lahendus leida.
EPIKoja ettepanekutega juhime tähelepanu vajadusele:
1) Leida võimalused esmatasanditöötajate koolitamiseks, et ka Häirekesksuses oleks
inimesi, kes oskavad eesti viipekeelt suhtlustasemel. Riiklik kaugtõlketeenus ei kata
viipekeelest eesti keelde tõlkimise vajadust ööpäevaringselt ning viipekeelne kurt peab
eriolukorras sageli lootma teiste inimeste abile, mis ei taga iseseisvat ja võrdset
ligipääsetavust hädaabiteenusele. Hea näitena võib tuua eesti viipekeelt valdava
ämmaemanda, kelle olemasolu on märkimisväärselt parandanud kurtide naiste
ligipääsu vajalikule tervishoiuteenusele. Samas ei saa hädaabiühenduse ligipääsetavus
sõltuda üksikutest viipekeelt valdavatest töötajatest, vaid vajalik on süsteemne ja
ööpäevaringselt toimiv lahendus. Arvestada tuleb, et tõlketeenuse pakkumiseks on
vajalik riigi tasandil viipekeeletõlkide kõrgtasemeõppes koolitamise jätkamine
esimesel võimalusel. Eesti Keele Instituudi arendatav viipekeele tõlkerobot on piiratud
valdkondliku sõnavaraga masinõppemudel, mis ei sobi hädaolukordades, kus suhtlus
võib olla ettearvamatu ja kiireloomulist reageerimist vajav, vaid on mõeldud staatilise
info edastamiseks, nt terminalides, veeremites, muuseumites jne.
2) Ligipääsetavuse tagamise võtmesõna näiteks insuldi või afaasiaga inimestele on
taustaandmete kogumine, mis on seotud telefoninumbriga. ehk kõne saabudes teatakse
juba nime, diagnoosi, aadressi ja võimalikke teisi aadresse ning kõnekahjustuse liiki.
Kõne vastuvõtja teadlikkus, baasinfo ja eelinfo olemasolu. Kõne või muu
hädaabikontakti saabumisel võiks Häirekeskusele olla inimese nõusolekul nähtav
2
hädavajalik eelinfo eesti.ee kaudu, kus tema infot kasutada tohib. Kuigi täna on
Häirekeskuse töötajad koolitatud, siis info omamine erinevate puuete ja krooniliste
haiguste olemuse kohta koos kahepoolse videokõne kasutuselevõtmisega, aitavad
tagada teenuse ligipääsetavust. Toome välja vajadust spetsiifiliste koolituste-
infotundide järele, milles sihtgrupi esindajad viivad läbi puudespetsiifilise koolituse,
mis tutvustab suhtlemisvajadusi ja jagab praktilist kogemust.
EPIKoda tegeleb igapäevaselt teadlikkuse tõstmise eesmärgil, muuhulgas läbi koolituste, ning
on valmis igakülgseks koostööks, et suurendada teadlikkust nii kasusaajate vajaduste kui
kasutusmugavuse seisukohast.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
[email protected]
tel +372 5401 0437
3
Saatja: "Eesti Puuetega Inimeste Koda" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: 69.2026 EPIKoja pöördumine toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus
Kuupäev: 2026-08-17 11:36
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastame Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise seoses toodete ja
teenuste ligipääsetavuse seaduse muudatusega.
Parimate soovidega
Mari Tuulik
Mari Tuulik
Ligipääsetavuse huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda
Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with
Disabilities
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
+372 5401 0437
<https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/>