Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Erkki Keldo Teie 22.06.2026 nr 13-1/2223-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 11.08.2026 nr 7-15/26/794-14 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Austatud Erkki Keldo Esitasite üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (mõjude hindamise aruanne) eelnõu Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks. Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud materjalid, kuid palume arvestada järgmiste märkustega. Kliimamuutused 1. Paigutada planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1 „Kliimamuutuste leevendamine“ sisalduv punkt 6 „Looduspõhised lahendused“ ptk 3.2.2 „Kliimamuutustega kohanemine“ alla, kuna looduspõhised lahendused on käsitletud eelkõige kliimamuutustega kohanemise meetmena. 2. Kliimamuutustega kohanemise käsitluses (ptk 3.2.2) tuleb arvestada lisaks üleujutus- ja põuariskidele ka veeressursside pikaajalise kättesaadavuse ning kvaliteedi säilitamise vajadusega. Sõnastada lk 21 punkti 12 lause järgmiselt: „Maastikupõlengud, kuumalained ja põuarisk: kavandatakse ennetus- ja ligipääsulahendused (nt puhver- ja ennetusmaad, operatiivliikluse ligipääsu võimaldav teedevõrk) ning arvestatakse piirkonna veeressurssid e kättesaadavuse, kaitse ja kestliku kasutamisega, et tagada veevarustus nii elanikkonnale kui ka majandustegevusele ka põuaperioodidel“. Loodus 3. Mõjude hindamise aruandes täiendavalt analüüsida, kuidas on planeeringu eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu looduse taastamise määruse linnaökosüsteemide taastamise nõuetega, ning vajaduse korral täiendada planeeringu seletuskirja. 4. Mõjude hindamise aruandes ptk 2 toodud põhimõte (lk 13, Linnalise elukeskkonna kujundamisel eeldab planeering rohevõrgu pindala ja sidususe hoidmist või paranemist Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  uusarenduste käigus, RAE 4) ei pruugi olla piisav looduse taastamise määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Looduse taastamise määrusest tulenevalt tuleb teatud linnalistes piirkondades säilitada summaarselt rohealade pindala ja puuvõrade liitus vähemalt 2030. aastani (võrreldes 2024. aasta tasemega) ning alates 2031. aastast peavad mõlemad näitajad olema kasvusuundumuses. Veeressurss 5. Käsitleda planeeringus veeressurssi terviklikult, sest veeressursi käsitlus on killustatud. Praegu on põhjavesi käsitletud peamiselt maapõueressursina, pinnavesi aga valdavalt rohevõrgustiku, ökosüsteemide ja kliimariskide kontekstis. Pinnavesi on samas oluline strateegiline loodusressurss nii joogiveeallikana kui ka majanduse ja tööstuse toimimiseks. Seetõttu võiks planeering käsitleda ka pinnavett selgemalt strateegilise loodusressursina, mille kestlik kasutamine ja kättesaadavus tuleb ruumilise arengu kavandamisel tagada. Lisada planeerimispõhimõtete peatükis veeressursid ruumiotsuste tegemise üheks lähtekohaks. Samuti lisada asustuse suunamise üldiste põhimõtete juurde järgmine lause: „Asustuse ja suure veekasutusega tegevuste kavandamisel tuleb arvestada piirkonna pikaajalise veeressursi olemasolu ja kestliku kasutamise võimalustega“. 6. Täiendada tööstuse arendamist käsitlevat peatükki (ptk 3.5.2) põhimõttega, et veemahukate ettevõtete kavandamisel tuleb arvestada piirkonna pinna- ja põhjaveeressursi kättesaadavuse ning kestliku kasutamise võimalustega, samuti tuleb tööstuse planeerimisel eelistada piirkondi, kus on piisavalt kasutada põhja- või pinnaveeressurssi. 7. Mõjude hindamise aruandes ptk 3.1 (Vesi ja valgalad, lk 21) täpsustada lauset: „Hajusate stsenaariumite puhul suureneks ka surve põhjaveele ja kohalikele veesüsteemidele, sest lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused ning suuremate kasvukeskuste ümbruse tarbimissurve tõstaksid nii vee kvaliteedi kui varustuskindluse riske“. Selgitada, kuidas hajusate stsenaariumite puhul suureneks surve põhjaveele, kui põhjaveevõtu liigne kontsentreerimine vastupidi võib tekitada suurema veetaseme alanemise veehaarete ümber ja põhjavee kvaliteedi halvenemise. Mida on mõeldud vee kvaliteedi riski all? 8. Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.5.3 lisaks maavaradele (kaevandamine) ka teiste maapõueressursside, eelkõige põhjaveeressursi ja maasoojusressursi kasutamise põhimõtetega. Maapõueressursside käsitlemisel palume lähtuda dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja selle seletuskirjast ning arvestada vajadusega vältida põhjaveeressursi liigvähendamist. Eesti maapõuepoliitika põhialuste arengudokument annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas: 1) maavarasid; 2) maapõue kui maatuge; 3) maapõue kui ehituskeskkonda; 4) põhjavett; 5) maa(põue)soojust. 9. Täiendada mõjude hindamise aruande ptk 4.4 „Vee kvaliteet“ põhimõttega, et järgnevates planeeringutes ja ruumiliste otsuste tegemisel tuleb tagada pinna- ja põhjaveekogumite seisundi mittehalvenemine ning toetada hea seisundi saavutamist või säilitamist. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 10. Täiendada planeeringu seletuskirja peatükki 3.8 „Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu“ selgitusega, et tehnilise taristu käsitlus hõlmab ka ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas joogiveevarustust, reovee kogumist ja puhastamist ning sademevee korraldamist. 11. Lisada planeeringu elluviimiskavasse või järgmise tasandi planeeringute ülesannete hulka põhimõte, et uute elamu- ja ettevõtlusalade, kasvupiirkondade, tihendamisalade ning oluliste taristuotsuste kavandamisel hinnatakse mõju: olemasolevale ja kavandatavale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristule; vee-ettevõtja investeerimisvajadusele; veeteenuse kvaliteedile, toimepidevusele ja taskukohasusele; pinna- ja põhjavee seisundile. Ringmajandus 12. Korrigeerida planeeringu ptk 3.5.1 punkt 12 lauset: „Oluline on ringmajandust toetav taristu (nt ühised jäätmekäitlus- ja ressursitöötluspunktid, ehitusmaterjalide ringmajandusjaamad , soojustagastuse või vee taaskasutuse lahendused), mis võimaldavad ettevõtetel ressursse jagada ja taaskasutada“. Palume kasutada planeeringus läbivalt (nt ptk 3.5.1 punkt 12, 3.5.3 punkt 4) mõistet „ringsus“ juhtudel, kus kirjeldatakse materjalide ja ressursside ringluses hoidmise põhimõtet. Mõiste „ringmajandus“ tähistab laiemat majandusmudelit ega ole igas kontekstis samatähenduslik. „Taaskasutuse“ asemel kirjutada „uuesti kasutada“, sest taaskasutus hõlmab ka jäätmepõletust, samas eesmärk peaks olema esmalt ressursse kasutada, alles seejärel energiaks muundada. 13. Planeeringu peatüki 3.8.5 punktis 4 ja ptk 4 soovituses nr 13 asendada mõiste „peensorteerimine“, kuna see ei ole eesti keeles väljakujunenud termin. Sobiva alternatiivina võib kasutada näiteks sõnastust „täiustatud sortimine“ („advanced sorting“). Samuti täpsustada soovitust nr 15 ja kasutada sõnastust „siseriiklike käitlusvõimsuste kasutusaste“. Maahõive 14. Üldise kommentaarina tervitame, et üleriigiline planeering käsitleb maahõivehierarhiat. Peame oluliseks, et mulla katmine ja kõrvaldamine on teadlikult juhitud ja maahõive leevendamise põhimõtteid käsitleb ka maahõive ja vastupidavuse direktiiv, mida asume üle võtma aastaks 2028. 15. KSH aruandes on tehtud soovitus (lk 47, 48, 62), et planeeringu elluviimiskavas kaaluda kas maahõive hierarhia juriidilisel juurutamisel kahanevate piirkondade puhul kontseptsiooni rakendamisel võivad vajalikud olla leevendavad erisused. Lisada soovituse juurde viide, et leevendavad erisused peavad olema kooskõlas mullaseire ja vastupidavuse direktiiviga. Teatud juhtudel on direktiivis mullaseire osas võimaldatud piirialade erikäsitlus ja võimalik, et seda saaks rakendada. Samas ei peakski üleriigiline planeering otse ette ütlema, mis need erisused on, kuna valdkond veel areneb ja seaduse tasandil on seda täpsem teha. Ennatlikult erisuste sissekirjutamine ei pruugi olla vajalik, see lahendatakse teise protsessi raames, kus seda kindlasti ka arutatakse ja analüüsitakse. 16. Planeeringu ptk 3.4.2 punktis 2d (lk 32) on kirjas, et väärtustatakse ja eelistatakse alati olemasolevat mulda, sh vaesunud kohapealseid muldi. See tähendab haljastuse rajamisel kõigepealt kohapealse kasvumulla ladustamist ja hiljem haljastuse rajamisel kasutamist. Teeme ettepaneku sõnastada punkt ümber (ja tõsta ettepoole punkti 2a juurde) järgmiselt: „Väärtustatakse ja eelistatakse alati olemasolevat mulda, sh vaesunud kohapealseid muldi. See tähendab mulla katmise ja kõrvaldamise vältimist, sh asulate sees, ja esmajärgus muldade hea ökoloogilise seisundi säilitamist haljastuses.“ Energeetika 17. Käsitleda mõjude hindamise aruandes energiatehnoloogiaid proportsionaalselt ja põhjendatult. Täiendada aruannet nii, et uute elektritootmis- ja salvestusvõimsuste ning  nendega seotud taristu, sealhulgas tuuleparkide, käsitluse detailsus vastaks võimalike mõjude laadile ja ulatusele ning oleks võrreldav teiste riiklikult oluliste taristu- ja arendusprojektide käsitlusega. Kumulatiivsete mõjude hindamise ja seire põhimõtteid tuleb rakendada ühtsetel ja proportsionaalsetel alustel kõigi olulise ruumilise mõjuga arenduste suhtes. 18. Täiendada aruannet uute elektritootmis- ja salvestusvõimsuste ning neid teenindava taristu strateegilise kasu käsitlusega. Eelkõige peatükkides 4.7 ja 4.11 tuleb võimalike negatiivsete mõjude kõrval hinnata taastuvenergia, salvestuse ja juhitava tootmisvõimsuse positiivseid mõjusid. Aruande täiendamisel arvestada muu hulgas Energiamajanduse arengukavaga aastani 2035 (ENMAK), mille kohaselt tagab Eesti energiamajandus energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Hinnata tuleb uute tootmis- ja salvestusvõimsuste panust energiajulgeolekusse, varustuskindlusse, majanduse konkurentsivõimesse, elektrihinna volatiilsuse ja süsteemikulude kujunemisse, kliimaeesmärkide saavutamisse ning kohalike omavalitsuste ja piirkondade arengusse. Arvestada tuleb elektritarbimise kasvu prognooside, puhta elektri tootmisvõimsuste lisandumise ning piisava juhitava võimsuse tagamise vajadusega. 19. Täpsustada taastuvenergia arendusalade kumulatiivse mõju käsitlust (lk 29 punkti 2). Üleriigilise planeeringu teemakaartidel ja seletuskirjas tuleb olemasolevate uuringute, planeeringute ja kaardikihtide põhjal näidata piirkonnad, kus tuule-, päikeseenergia või muude arenduste koosmõjul võib tekkida oluline kumulatiivne mõju. Samuti tuleb anda selgemad suunised sobivate, tingimuslikult sobivate ja ebasobivate alade ning elurikkust toetavate planeerimistingimuste kohta. 20. Täpsustada tuuleparkide kumulatiivsete mõjude seiresüsteemi (lk 30 soovitus nr 3). Teemakaartidel, seletuskirjas ja seire soovituses tuleb määrata piirkonnad, kus kumulatiivse mõju tekkimine on tõenäoline ning mida tuleb seirata. Seire peab tuginema olemasolevatele uuringutele ja planeeringuandmetele ning toetama mõjude ennetamist juba asukohavaliku etapis. 21. Täpsustada välisõhu kvaliteedi kumulatiivse mõju soovitust (lk 40 soovitus 1). Palume nimetada, millistes perspektiivsetes tööstuse, elamute või muudes arenduspiirkondades võib tekkida olemasoleva olukorraga kumulatiivne mõju välisõhu kvaliteedile. Samuti tuleb arvestada, et uutes arenduspiirkondades kasutatakse eeldatavalt senisest vähem saastavaid energia- ja küttelahendusi. 22. Täpsustada energiataristu arendamist olemasolevates koridorides (lk 42). Aruandes tuleb selgitada, et energiajulgeoleku tagamiseks ja puhtale energiale üleminekuks ei ole võimalik piirduda üksnes olemasolevate taristukoridoride tugevdamisega. Vajalik võib olla uute juhitavate ja taastuvenergia tootmisvõimsuste, salvestusseadmete, võrguarenduste, välisühenduste ning kaugkütte-, kaugjahutus-, taastuvgaasi- ja alternatiivkütuste taristu rajamine. Aruandes tuleb hinnata energiamajanduse arengukava eesmärkide võimalikku mõju maakasutusele. 23. Täiendada tuuleparkide tervisemõjude käsitlust (lk 44) teadusuuringute järeldustega. Aruandes tuleb märkida, et olemasolevad uuringud ei ole näidanud piirnormidele vastava infraheli, vibratsiooni ega elektromagnetvälja otsest negatiivset mõju tervisele. Samas võivad tuuleparkidega seotud häiritust mõjutada kuuldav müra, visuaalne mõju, inimeste ootused, planeerimisprotsessi tajutud õiglus ja läbipaistvus ning arendusest saadav majanduslik kasu. 24. Täpsustada kumulatiivsete tervisemõjude seire soovitust (lk 48 soovitus 7). Tuuleparkid e tervisemõjude seire soovituses tuleb samuti arvestada teadusuuringute järeldustega ning eristada kliinilisi tervisemõjusid, häiritust ja muid heaolu mõjutavaid tegureid. Seire peab keskenduma põhjendatud ja mõõdetavatele mõjudele. 25. Täpsustada kultuuripärandile avalduva kumulatiivse mõju seiret (lk 50 soovitus 3). Üleriigilise planeeringu teemakaardil tuleb näidata kultuuripärand ning määrata, milliseid kultuuripärandi objekte ja milliseid mõjusid, näiteks visuaalset häiringut, silmas peetakse. Üldine seirekohustus ei ole põhjendatud, kui mõju võib esineda üksnes üksikutes erandlikes olukordades. 26. Täpsustada väärtuslike maastike käsitlust (lk 53 soovitus 4). Teemakaardil tuleb näidata väärtuslikud maastikud ning määratleda maastiku, väärtusliku maastiku, rahvusmaastiku ja väärtusliku ala mõisted ning nendega seotud tingimused. Samuti tuleb selgitada, millistel tingimustel võib neile aladele või nende lähedusse kavandada tuule-, päikeseenergia ja muid taristuobjekte, et vältida mõistete põhjendamatult erinevat rakendamist järgmise tasandi planeeringutes. 27. Täpsustada maastikukeskse lähenemise mõistet (lk 54 soovitus 6). Aruandes ja planeeringus selgitada, mida tähendab maastikukeskne lähenemine tuule-, päikeseenergia ja muude tehnilise taristu objektide asukohavalikul. Vajalik on määrata, millistel tingimustel võib selliseid objekte kavandada põllumajandus-, metsa-, ranniku- ja muudesse maastikutüüpidesse. 28. Täpsustada ruumivisiooni sidumist valdkondlike arengutegevustega (lk 57 soovitus 7). Palume nimetada, milliseid arengukavasid, tegevuskavasid või muid dokumente mõeldakse valdkondlike arendustegevuste all. Samuti tuleb selgitada, kas planeeringu ruumilise lahenduse all mõeldakse teemakaarte, seletuskirja põhimõtteid või planeeringudokumentide tervikut. 29. Mõju hindamise aruandes lühidalt kirjeldada kasvava Eesti stsenaariumi D võimalikke olulisi mõjusid ja tuua soovitused, et olla paremini valmistunud kliimasoojenemise jms tõttu kaasnevateks võimalikeks maakasutusele kaasneda võivateks surveteks. Liikuvus ja lennundus 30. Palume täpsustada planeeringus ptk 5 mõisteid järgmiselt: 1. asendada „kooskasutuse“ selgituses sõna „kergliiklusvõrgustikuga“ liiklusseaduse mõistes täpsema tee liigi nimetusega, näiteks „jalgrattateega“. 2. asendada „universaalse disaini“ selgituses sõnastus „võimalikult paljudele inimestele“ sõnastusega „kõigile inimestele“, et mõiste vastaks üldtunnustatud käsitlusele ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevale määratlusele. 3. täpsustada 8–80 põhimõtte selgitust ning asendada sõnastus „mugav kasutada nii 8- aastase lapse kui ka 80-aastase eaka linnakodaniku jaoks“ sõnastusega: „mugav kasutada kogu elukaare vältel, alates väikelapsest kuni eaka linnakodanikuni“. Sel juhul ei rõhuta selgitus konkreetseid vanuseid, vaid suunab mõtlema eri eluetappide ja vanusegruppide vajadustele laiemalt. 31. Planeeringu seletuskirja skeemil 9 vahetada väikekeskuste rollide kirjeldustes kahe esimese punkti järjekord, et kirjeldus järgiks teiste keskusetüüpidega sarnast loogikat ega jätaks muljet, et inimmõõtmeline elukeskkond on üksnes väikekeskuste eripära. 32. Planeeringu ptk 3.7.1 punktis 1 asendada sõnastus „igapäevaste liikumiste vähendamiseks“ sõnastusega „igapäevaste sundliikumiste vähendamiseks“, kuna eesmärk ei ole vähendada inimeste liikumist, vaid sundliikumisi, pikki vahemaid ja autost sõltuvust. Samuti asendada sõnastus „liikuvustaristu kavandamisel“ sõnastusega „liikuvust toetava taristu kavandamisel“, kuna liikuvus on süsteemne mõiste ja hõlmab lisaks taristule ka teenuseid, võimalusi ja tingimusi. 33. Planeeringu ptk 3.7.1 punktis 4 asendada sõnastus „liikuvust kavandatakse toimepiirkondade põhiselt“ sõnastusega „liikumisvõimalusi kavandatakse toimepiirkondade põhiselt“ või „liikuvussüsteemi kavandatakse toimepiirkondade põhiselt“. Samuti asendada sõnastus „keskus-tagamaa vahelisi liikuvusvajadusi“ sõnastusega „keskuse ja tagamaa vahelisi liikumis- ja ühendusvajadusi“. 34. Planeeringu ptk 3.7.1 punkti 14 sõnastust palume täiendada järgmiselt: „Üle-euroopalise transpordivõrgustiku ühe osana on pikemas perspektiivis kavas Tallinn-Helsingi tunneli väljaarendamise jätkutegevused.“ Selgitusena – planeering „Eesti 2050“ ei peaks võtma sellises ajaraamis kohustust niivõrd olulise ja suure (sh rahalise) mõjuga taristuprojekti väljaarendamiseks, seda mh olukorras, kus puuduvad tegevus- ja rahastusplaan ning vältimatu vajadusena sellekohased rahvusvahelised kokkulepped, sh Soomega. 35. Planeeringu ptk 3.7.2 punkti 3 sõnastust täiendada järgmiselt: „Rööbastransporti (tramm, kergraudtee) arendatakse eelkõige Tallinna ja võimalusel Tartu linnapiirkondades (linnad ja lähivallad).“ Selgitusena – 2050. a perspektiivis ja määramatuses on ennatlik riigil võtta kohustusi Tartu piirkonnas trammi ja nn linnalise raudtee väljaarendamiseks. Samas, meie pakutud sõnastus seda ka ei välista. 36. Planeeringu ptk 3.7.2 punkti 6 sõnastust muuta järgmiselt: „Ajaloolised raudteejaamade hooned ja kompleksid on tugevad kohatunnetuse ja -mälu hoidjad, mis panustavad elukeskkonna mitmekesisusse ja kohaliku identiteedi tugevdamise kaudu julgeolekusse. Raudteetranspordi korraldamiseks mittevajalikke endiste ja praeguste raudteepeatuste lähiümbruse ajaloolist hoonestust võimalusel säilitatakse, otsides võimalusi sinna uute funktsioonide majutamiseks“. Selgitusena lisame, et mitmed ajaloolised raudteejaama ja selle lähiala hooned kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, kellele ei saa panna kohustust selliste hoonete säilitamiseks (renoveerimiseks), millel puuduvad raudteetranspordi korraldamise funktsionaalsus raudteeseaduse tähenduses. 37. Planeeringu ptk 3.7.3 punkti 3 sõnastust täiendada järgmiselt: „Kasvamisega kohanevates piirkondades kavandatakse liikumise põhisuundades jalgsi ja rattaga taristu eraldi, välja arvatud põhjendatud juhtudel.“ Nõustume et kõnealuste liiklejaruumide eraldatus peaks olema üldreegel, kuid peame vajalikuks jätta teatud paindlikkus, nt olukordades, kus kergliiklejate taristute füüsilist eraldatust ei võimalda ruumipuudus vms. 38. Planeeringu ptk 3.7.4 punkti 1 lauset täiendada järgmiselt: „Uusi täiendavaid mastaapseid põhisuunalisi koridore põhimaanteedele ja tugimaanteedele üldjuhul ei kavandata.“ Selgituseks, et eesmärk on vältida meelevaldseid tõlgendusi ja tagada vajalik paindlikkus, nt nii käimasoleva Jõhvi-Kukruse eriplaneeringu, Uulu-Ikla uue teelõigu lahendused uues  koridoris või tulevikus ka võimalik põhi- või tugimaantee mõnest asulast eemale viimine peaks siiski olema võimalikud ja kooskõlas üleriigilise planeeringu käsitlusega. 39. Planeeringu ptk 3.7.4 punkti 5 sõnastust täiendada järgmiselt: „Transpordikoridorides arvestatakse lisaks liikuvus- ja logistikafunktsioonidele võimalusel ka elektroonilise side taristu vajadustega.“ Selgituseks, et praktikas on esinenud juhtumeid, kus sidetaristu rajamise soovid on vastuolus teehoiu tehniliste ja ohutusnormidega või ka üksteisele vastanduvad, mistõttu nendega arvestamine ei pruugi alati olla võimalik. 40. Planeeringu ptk 3.7.4 punkti 6 sõnastust muuta järgmiselt: „Elamumajanduse arendustegevuses lähtutakse sõiduautode parkimiskohtade arvu normide seadmisel ruumi kasutamise tõhususe ja eluasemete taskukohasuse kriteeriumitest.“ Selgitusena, eelnõus sisalduv põhimõte, et „vähendatakse sõiduautode parkimisnorme“ on võimalik tõlgendada ka suunisena vähendada standardis EVS 843 soovitatud sõiduki parkimisala mõõtmeid (norme), mille rakendamisega on viimastel aastatel oluliselt vähenenud sõidukikindlustuse kahjujuhtumid. Lisaks peame mõistlikuks normi osas jätta kaalutlusruumi eelkõige piirkondades, kus sõiduautole puudub mõistlik ühistranspordi alternatiiv. 41. Eelnõu ptk 3.7.6. punkt 3 pakutud sõnastust võib tõlgendada kohustusena kogu planeeringuperioodi vältel lennuväljade olemasolev võrgustik muutumatuna säilitada ning kõiki lennuväljasid tingimusteta töös hoida sõltumata lennundusturu võimalikest muudatusest, mõistliku nõudluse, ühenduvusvajaduse olemasolust vms. Peame vajalikuks lennuväljade osas jätta paindlikkust, sõnastades punkti järgmiselt: „Lennuväljade võrgustiku säilitamisel ja kujundamisel lähtutakse ühenduvusvajadustest tehnoloogiate ja lennundusturu muutusi arvestades“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister Ülle Luiks, 623 1220, [email protected] Maris Arro, 626 2986, [email protected] Agne Aruväli, 626 2968, agne.aruvali@ kliimaministeerium.ee Helen Barndõk, 605 1704, [email protected] Mihkel Krusberg, 605 5903, mihkel.krusberg@ kliimaministeerium.ee Annika Mikomägi, 626 2899, annika.mikomagi@ kliimaministeerium.ee Irje Möldre, 625 6497, irje.moldre@ kliimaministeerium.ee Kadri Möller, 626 2876, kadri.moller@ kliimaministeerium.ee Merlin Rehema, 605 4300, merlin.rehema@ kliimaministeerium.ee Aire Rihe, 5373 6157, [email protected] Teisi Timma, 650 9615, [email protected] Kersti Türk, 626 2809, [email protected] Ain Tatter, 625 6385, [email protected]