Riigikogu
[email protected] Teie 31.07.2026 nr 7-1.2/26-01520-2
Meie 25.08.2026 nr 11-1/2652-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 585)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Käesolevaga esitame vastused Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikele
küsimustele töövõime hindamise kohta.
Küsimustes viidatakse nii töövõime hindamisele kui puude hindamisele. Töövõime hindamine
ja puude hindamine on kaks erinevat protsessi. Eesti Töötukassa viib läbi töövõime hindamist,
määrab töövõimetoetuse ning pakub tööturuteenuseid tööle asumise toetamiseks. Töövõime
võib olla täielik, osaline või puuduv. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastme
(kerge, raske või sügav) ja määrab seotud sotsiaaltoetused või -teenused. Küsimustele
vastamisel peame silmas eelkõige Eesti Töötukassa töövõimehindamist ja sellega seotud
andmeid.
Eesti Töötukassa andmete järgi ei ole vähenenud töövõimega inimeste arvus olnud kiireid
muutuseid. Kuni 2021. aastani kasvas vähenenud töövõimega inimeste arv (sh seoses
2016. aastal läbi viidud töövõimereformiga ning uute inimeste sisenemisega töövõime
hindamise süsteemi). Alates 2021. aastas on vähenenud töövõimega inimeste arv stabiilselt
vähenenud, sealjuures on languse tempo aeglustunud (2022. aastal 3%, 2023. aastal 2,5% ja
2024. aastal 1,5% aasta varasemaga võrreldes).
Joonis 1. Vähenenud töövõimega inimeste arv ja tööealiste puuetega inimeste arv 2018-2024.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Alljärgnevalt vastame detailsemalt esitatud küsimustele.
1. Kui palju töövõime hindamise otsuseid on tehtud viimase kolme aasta jooksul ja kui
paljud neist tõid kaasa:
varem tuvastatud puude täieliku tühistamise;
töövõimetuse määra vähendamise;
varem töövõimetute isikute täielikult või osaliselt töövõimeliseks tunnistamise?
2. Kui suur on selliste otsuste osakaal iga aasta kõikide läbiviidud hindamiste üldarvust?
Eesti Töötukassa andmete põhjal on võimalik hinnata töövõime hindamise otsuse muutust
kordushindamiste korral (tabel 1 allpool). 2025. aastal jäi umbes 72% kordushindamistest
töövõime hinnang samaks, 17% juhtudest hinnati töövõime eelnevaga võrreldes väiksemaks (st
terviseseisund on halvenenud ja sellega seoses töövõime on varasemaga võrreldes vähenenud)
ning 12% juhtudel oli töövõime hinnatud paranenuks. 2025. aastal oli 1234 juhtumit, kus
varasem puuduv töövõime hinnati kordushindamisel osaliseks töövõimeks ning 140 juhtumit,
kus puuduv töövõimega inimestel leiti kordushindamisel, et nende töövõime ei ole vähenenud.
Selliste juhtumite arv on aastate lõikes vähenenud.
Tabel 1. Eesti Töötukassa töövõime kordushindamiste tulemused perioodil 2023 - 11.08.2026,
otsuste arv
Eelmine töövõime ulatus
Uue
taotluse
esitamise Eelnev puuduv Eelnev osaline Eelnev töövõime aastas
aasta Uus töövõime ulatus töövõime töövõime ei ole vähenenud kokku kokku
puuduv töövõime 7530 2468 355 10353
osaline töövõime 1761 13987 2197 17945
2023 töövõime ei ole vähenenud 245 4273 3464 7982 36280
puuduv töövõime 7036 2465 398 9899
osaline töövõime 1430 12912 2341 16683
2024 töövõime ei ole vähenenud 192 3351 3791 7334 33916
puuduv töövõime 6978 2541 437 9956
osaline töövõime 1234 13273 2536 17043
2025 töövõime ei ole vähenenud 140 2499 3284 5923 32922
2026 puuduv töövõime 4160 1244 191 5595
2
osaline töövõime 771 8280 1354 10405
töövõime ei ole vähenenud 90 1529 1841 3460 19460
hinnang jääb samaks
hinnang muutub kõrgemaks ( nt töövõimelisest saab osaline või puuduv, osalisest saab
puuduv tv )
hinnang muutub madalamaks ( nt osaline muutub töövõimeliseks, puuduv muutub kas osaliseks või
töövõimeliseks )
Tabel 2. Eesti Töötukassa töövõime kordushindamiste tulemused perioodil 2023 - 11.08.2026,
otsuste osakaal kõikidest kordushindamistest
Uue
taotluse
esitamise
aasta Hinnangu muutus taotluste arv osakaal
sama 24981 68,9%
hinnang muutub kõrgemaks 5020 13,8%
hinnang muutub
2023 madalamaks 6279 17,3%
sama 23739 70,0%
hinnang muutub kõrgemaks 5204 15,3%
hinnang muutub
2024 madalamaks 4973 14,7%
sama 23535 71,5%
hinnang muutub kõrgemaks 5514 16,7%
hinnang muutub
2025 madalamaks 3873 11,8%
sama 14281 73,4%
hinnang muutub kõrgemaks 2789 14,3%
hinnang muutub
2026 madalamaks 2390 12,3%
3. Kas ministeeriumis, Sotsiaalkindlustusametis või Töötukassas on mingeid
sisejuhendeid, soovitusi, sihtnäitajaid või muid dokumente, mis näevad ette töövõimetute
või puudega isikutena tunnistatavate isikute arvu vähendamist?
Heaolu arengukava 2023-20301 toob välja, et vähenenud töövõimega inimeste arvu kasvu taga
on osaliselt ka töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja
töötatud aastaid. Turvaline ja tervist hoidev töökeskkond peab toetama töövõime säilitamist ja
töövõime vähenemise ennetamist. Eesti Töötukassa viib läbi töövõime hindamise
kvaliteediseiret, et hindamise tulemused oleksid õiglased ja objektiivsed ning lähtuksid
terviseandmetest.
4. Kas on analüüsitud selliste otsuste arvu märkimisväärse kasvu põhjuseid ja kas need
vastavad tervisliku seisundi hindamise meditsiinilistele kriteeriumitele?
Vastavalt tabelis 1 esitatud andmetele, on selliste otsuste arv igal aastal vähenenud ja
märkimisväärset kasvu ei ole olnud.
Töövõime hindamise otsus ei ole seotud varasemalt tehtud töövõime hindamise otsustega ning
iga menetluse korral arvestatakse selle hetke tervise infosüsteemi andmetel esinevaid
tegutsemispiiranguid, mistõttu ei anna varasem tulemus õigustatud ootust samale tulemusele
järgmisel hindamisel. Inimese töövõime võib ajas muutuda, mistõttu ei saa eeldada, et seisund
on ajas alati püsiv ning iga korduvhindamise tulemusel saadakse täpselt samasugune hinnang.
1
Heaolu arengukava 2023-2030. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-
04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf
3
Töövõime piiranguid põhjustavad peamiselt kroonilised haigused, mis on ajas muutuvad
tulenevalt haiguse kulust, ravimeetoditest, abivahenditega kompenseerimise
võimalustest, tervishoiuteenuste kasutamisest, aga ka inimese kohanemisest piirangutega.
Samas võivad ka seisundid halveneda nt lisanduvad uued haigused.
Peamised põhjused, miks töövõime seisundid võivad ajas muutuda, on terviseandmete
kvaliteedi paranemine (otsuseid saab teha täpsematele ja detailsematele terviseandmetele
tuginedes) ja aja jooksul uute terviseandmete lisandumine (nt uuringute tulemused, eriarstide
konsultatsioonid), meditsiinisüsteemi areng (uued raviviisid, uuringuvõimalused, ravimid, mis
võimaldavad tervisepiiranguga paremini toime tulla), muutused inimeste terviseseisundis
(terviseseisund võib ajas nii paraneda kui halveneda, nt ravile alluvad haigused).
Mõned näited olukordadest, kus hinnang inimese töövõimele võib ajas paraneda:
eduka ravi või operatsiooni tulemusel kaebused vähenevad, funktsionaalsus paraneb;
haiguse ägedas faasis on tegutsemispiirangud suured, ravi või taastusraviga
funktsionaalsus paraneb;
hulgitraumad: haiguse ägedas faasis piirangud rasked, ravi ja taastusraviga võimalik
saada hea tulemus;
paremad abivahendid ja nende kasutamise võimalused (nt kuulmisaparaatide areng).
5. Kuidas tagatakse hindamise objektiivsus juhtudel, kui meditsiinilised dokumendid
näitavad raskeid haigusi, vajadust kirurgilise ravi järele või pöördumatuid
tervisekahjustusi, kuid isik tunnistatakse siiski töövõimeliseks?
Töövõime hindamise otsused tehakse tuginedes terviseandmetele, seega kui terviseandmed
näitavad terviseseisundit, mis tekitab olulisi tegutsemispiiranguid, mida ei ole võimalik raviga
leevendada, tehakse otsus ka sellest lähtuvalt. Töövõime hindamiste otsustele tehakse ka
kvaliteedikontrolli, et tagada otsuste ühtlus ja objektiivsus. Praktikas on sageli näha ka seda, et
taotlejatel on terviseprobleeme, millega pole arsti juures käidud või mida pole
diagnoositud/ravitud (seega on terviseprobleem, mis terviseandmetes ei kajastu) või millel on
terviseandmetes kirjas kaebus, aga mitte arsti diagnoos või arstlik seisukoht (haiguse uurimine,
diagnoos või ravi). Seega on töövõime hindamise lähtekoht kvaliteetsed ja põhjalikud
terviseandmed.
6. Kui palju töövõime hindamise otsuseid on viimase kolme aasta jooksul vaidlustatud,
kui palju neist on muudetud haldusliku läbivaatamise (vaie) korras ja kui palju on kohtud
tühistanud?
Vaidlustatud taotluste arv on igal aastal vähenenud, jäädes 2025. aastal 2564 otsuse juurde. See
moodustab kõigist töövõimeotsustest 5,8% (joonis 2). Esitatud vaietest on rahuldatud
2023. aastal 601, 2024 602 otsust, 2025 577 otsust ning 2026. aastal seni 333 otsust. Kuna
rahuldatud vaiete arv on püsinud samal tasemel samas kui vaiete arv tervikuna on vähenenud,
on rahuldatud vaiete osakaal kõigist esitatud vaietest kasvanud igal aastal 17,5%-lt 2023 23,1%-
ni 2025. aastal. 89%-l rahuldatud otsustest on põhjus vaide käigus esitatud või ilmnenud uued
andmed inimese terviseseisundi kohta, 11% juhtudest hinnati olemasolevaid andmeid teisiti.
Kohtuvaidlusi töövõimehindamise otsuste üle on läbi aastate olnud samas suurusjärgus:
2023. aastal oli neid 51, 2024. aastal 45, 2025. aastal 48 ning 2026. aastal 47.
4
Joonis 2. Vaidlustatud töövõime hindamise otsuste arv ning osakaal kõigist töövõimehindamise
taotlustest, 2023-2026
7. Kas ministeerium kavatseb kehtivat töövõime hindamise süsteemi üle vaadata, kui
praktika viib olukordadeni, kus raskete krooniliste haiguste ja aastatepikkuse puudega
kodanikud jäävad tegelikult ilma seadusega ettenähtud sotsiaalkaitsest?
Esitatud andmed näitavad, et vähenenud on juhtumite arv, kus varem puuduv töövõime on
hinnatud osaliseks või töövõimeliseks või osaline töövõime hinnatud töövõimeliseks. Samuti
on vähenenud vaidlustatud taotluste arv. Sellesse on osalt panustanud töövõime hindamiste
pidev kvaliteedikontroll, juhendite täiendamine ja andmete kvaliteedi paranemine. Oluline on
samas rõhutada, et nende juhtumite arvu vähenemine ei ole eraldi eesmärk – inimeste
terviseseisundid muutuvad ka edaspidi ajas, paranevad erinevate haiguste ravivõimalused, mis
tähendab, et ajas võivad tervisest tulenevad piirangud väheneda ning sellest lähtuvalt võivad
muutuda ka töövõime hindamiste tulemused. Eesti Töötukassa jätkab töövõimehindamiste
kvaliteedikontrolli. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel käimas
töövõimehindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring, mille eesmärk on samuti hinnata
töövõimehindamise praktikat, sh hindamise läbinud inimeste kogemusi ja tagasisidet
protsessile. Uuring valmib 2027.aasta I kvartalis. Selle põhjal on võimalik teha täiendavad ning
tõenduspõhised otsused töövõimehindamise protsessi täiendamiseks ja parandamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Kirsti Melesk
[email protected]
5
6