Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmine

MÄÄRUS 25.08.2026 nr 27 Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel asutatud“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) andmelaost.“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) kohtutäituri, notari, pankrotihalduri, vandetõlgi, patendivoliniku ja audiitori identifitseerimiseks;“; 4) paragrahvi 6 punktis 5 asendatakse sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“; 5) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja alustamise“ sõnadega „ning menetluse alustamise ja lõpetamise“; 6) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev.“; 7) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) vigastuse liik ja vigastatud kehaosa;“; 8) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõna „infosüsteemist“ sõnaga „andmekogust“; 9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „surma“ sõnadega „ning isikuga seotud eestkoste ja hooldusõiguse “; 11) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) Tervisekassa andmekogu – töövõimetuslehe staatus, kestus ja põhjus, töövõimetuslehe väljastanud arsti ja tervishoiuteenust osutava asutuse tuvastamist võimaldavad andmed, töövõimetu isiku nimi, isikukood ja diagnoosikood;“; 12) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17–21 järgmises sõnastuses: „17) maksukohustuslaste register – andmed maksukohustuslase residentsuse ja mitteresidentsuse staatuse, isiku või ettevõtte tuvastamiseks vajalike identifitseerimisandmete ning tööandja puhul kontaktandmete ja tegevusala kohta; 18) töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu – ehitusobjekti ja ehitusplatsi nimi ja aadress, ehitustööde kestus, ehitusobjekti tellija ja omaniku üldandmed, ehitustöid teostavate töövõtjate ja alltöövõtjate ning kontaktisikute üldandmed ja tööülesanded, ehitusplatsil töötavate isikute üldandmed ja amet, ehitusobjektile või ehitusplatsile juurdepääsu võimaldavate vahendite andmed, ehitusobjektil viibimise aeg ning viibimisega seotud rikkumised; 19) tervishoiukorralduse infosüsteem – andmed tervishoiuteenuse osutaja registrikoodi ja tervishoiuteenuse osutaja isikukoodi ning nende tegevuslubade kohta; 20) e-riigikassa infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni määratud sunniraha ja Tööinspektsiooni algatatud väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise, maksja ja laekumise summa ning tagasikande kohta; 21) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed välismaalase Eestis töötamise, töötamise registreerimise, töötamise aluse, tööandja, töötamise kestuse ja tingimuste ning töötamisega seotud isikute kohta.“; 13) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“; 14) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Andmekogus tagatakse juurdepääs: 1) andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele; 2) haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (4) Füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs füüsilise isiku kohta kogutud andmetele vastutava töötleja kaudu või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.“; 15) paragrahvi 20 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Ekslikult esitatud andmed, teated ja dokumendid, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, hävitatakse koheselt peale mittevastavuse tuvastamist.“; 16) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Kommentaar/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar 1. Maksu- ja Tolliamet 1.1 Tööinspektsioon on Maksu- ja Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud viitega. Tolliametile selgitanud, et mitteresidentsuse andmeid soovitakse kasutada nii riikliku järelevalve tegemiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle, kui ka töövaidluskomisjoni menetluses. Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse maksukorralduse seaduse paragrahvi 29 uue punktiga 182, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks (eelnõu § punkt 3). Teeme ettepaneku lisada käesoleva muutmise määruse eelnõu seletuskirja viide ka maksukorralduse seaduse § 29 uuele punktile 182, mis annab edaspidi Tööinspektsioonile õigusliku aluse mitteresidentide andmete saamiseks töövaidluskomisjoni menetluses. 1.2 Eelnõu punkti 3 kohaselt Arvestatud. Eelnõud on täiendatud ning seletuskirja täiendatakse § 17 lõiget järgmises on lisatud täpsed andmed, mida edastatakse. sõnastuses: „17) maksukohustuslaste register – mitteresidentsuse andmed“. Palume andmete koosseisu täpsustada, kuna viide mitteresidentsuse andmetele on liiga üldine. 2. Tööinspektsioon 2.1 Eelnõu § 1 punktiga 13 Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 1 punktidega 17–21. Põhimääruse § 17 lõike 1 punktiga 17 lisatakse andmekogu andmeandjate hulka maksukohustuslaste register mitteresidentsuse andmete saamiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt on täiendus kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punktiga 18, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet TI-le riikliku järelevalve tegemiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle. Juhime tähelepanu, et töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS nr 25-1141) § 2 punktiga 3 kavandatakse muuta MKS § 29, täiendades seda muu hulgas punktiga 182, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisalduvat teavet töövaidluskomisjonile (TVK) töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks. Nimetatud põhimääruse muudatus on seega vajalik mitte üksnes riikliku järelevalve tegemiseks, vaid ka TVK-le töövaidluse tõhusamaks lahendamiseks, kui tööandjaks on mitteresidendist tööandja. MKS § 29 p 18 annab praegu maksuhaldurile õiguse anda maksusaldust sisalduvat teavet TI-le riiklikuks järelevalveks tööalaste õigusaktide täitmise üle, kuid töövaidluse lahendamise puhul ei ole tegemist riikliku järelevalvega ning viidatud säte ei võimalda mitteresidendi andmeid TVK-le avaldada. Palume eelnõu seletuskirja selles osas täiendada. 2.2 Põhimääruse § 17 lõike 1 punktiga Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 21 lisatakse andmekogu ELTTS-i muudatused viiakse sisse menetluses oleva andmeandjate hulka ka välismaalase töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jt seaduste lühiajalise Eestis töötamise muutmise seaduse eelnõuga. registreerimise andmekogu  välismaalase Eestis töötamisega seotud andmete saamiseks. Eelnõu seletuskirjas esitatud selgituse kohaselt kantakse töökeskkonna andmekogusse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 7 punktides 1–4 ja 9, § 8 lõike 1 punktides 1–4, § 8 lõike 2 punktides 1–5, § 8 lõike 3 punktides 1–3, § 8 lõike 5, § 9 punktides 1, 2 ja 4, § 10 punktides 1–3, 5, 7 ja 8 ning § 11 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed. TI tegi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (EIS nr 25-1220) 28.11.2025 antud arvamuses nr 1.1- 7/2209-3 (punkt 11.2.) ettepaneku muuta ELTTS-i, nähes selles ette TI- le õiguse saada teavet ka lähetatud töötajate kodakondsuse kohta. Kui see ettepanek leiab heakskiitu, tekib edaspidi alus kanda töökeskkonna andmekogusse ka Eestisse lähetatud välismaalase kodakondsuse andmeid (välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 7 p 7). 3. Sotsiaalministeerium 3.1 Juhime tähelepanu, et Tervisekassa Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud täpsete päringu töövõimetushüvitiste teenuse vaates andmetega. Tervisekassaga on kirjeldatud ei ole vastav soov ega kavandatav andmevahetuse jaoks olemas kehtiv muudatus seni meiega ega andmevahetusleping. Tööinspektsioon kasutab Tervisekassaga arutelul olnud. andmete pärimiseks teenust kirst.tvl_loetelu2. Päringu Samuti ei selgu eelnõust ega sisu, sisend ja väljund on kirjeldatud seletuskirjast, milliseid konkreetseid andmevahetuslepingu lisas 2. andmevälju soovitakse edaspidi Andmevahetuseks tarvilik IT-arendus on juba teostatud Tervisekassa andmekogust saada. ning lisaressursse ei vaja. Mõiste „töövõimetuslehe andmed“ Seletuskirja vigane viide on parandatud. on sisuliselt väga lai ning ei võimalda hinnata muudatuse tehnilist teostatavust ega andmete edastamise ulatust. Andmete edastamine peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse  üldmääruse (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduse nõuetega, sealhulgas minimaalsuse ja eesmärgipõhisuse põhimõttega. Kui kavandatav muudatus toob kaasa täiendavate terviseandmete edastamise Tervisekassa andmekogust Töökeskkonna andmekogusse, tuleb iga lisavälja kasutuseesmärk selgelt määratleda ning tagada kooskõla õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks ning GDPR-iga. Sealjuures on eelnõu seletuskirjas (lk 5) ebaõigesti viidatud kooskõlale Tervise infosüsteemi põhimäärusega, kuivõrd planeeritav muudatus puudutab Tervisekassa andmekogu andmeid, mitte Tervise infosüsteemi. Enne eelnõuga edasiliikumist tuleb täpsustada soovitavad andmeväljad ning arutada muudatuse tehnilisi ja õiguslikke eeldusi, sealhulgas ajakava ja kavandatud ressursse. Palume suunata edasine arutelu vastavasse tööformaati (kohtumine Tervisekassa töövõimetushüvitiste teenuse tiimi ning TEHIKuga), et selgitada ootused ja võimalused enne regulatsiooni kehtestamist. 4. Rahandusministeerium 4.1 Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatava § 17 Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. lg 1 punkti 20 osas palume sõnastust TI ei ole teadaolevalt seni asendustäitmisi läbi viinud, täpsustada järgmiselt. Palume aga välistada seda vajadust tulevikus ei saa. Kehtiv asendada „e-riigikassa“ „e-riigikassa põhimäärus asendustäitmise kulude andmeid infosüsteemiga“. Lisaks palume andmekogusse kantavate andmete hulgas ei näe ette. täpsustada sõnastust, et oleks selge, Samuti ei sisalda põhimäärus väärteomenetluse kulude et andmeid saadakse hüvitamiseks sissenõutavate summade andmeid Tööinspektsiooni väärteoasjadega (põhimääruse 2. peatükk). Hetkel pole vajadust esitada seonduvalt. Palume samuti kaaluda, andmeid sissenõutavate summade laekumise kohta. kas lisaks sunniraha laekumise andmetele võib olla vajadus esitada andmeid ka asendustäitmise ning väärteomenetluse kulude hüvitamiseks sissenõutavate summade laekumise kohta. Palume vajadusel sõnastus vastavalt üle vaadata. 4.2 Eelnõu seletuskirja punktis 5 palume Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. välja tuua, milliste asutuste  eelarvetes, mis summas, mis perioodiks on kulud kavandatud. Kui lisakulusid riigile ei kaasne, siis ka see võiks olla välja toodud. 5. Andmekaitse Inspektsioon 5.1 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse Arvestatud. Lõiget ei sõnastata ringi, jääb hetkel põhimääruse § 1 lõiget 3, mis loetleb kehtiv kuju. Vajalikud TTOS muudatused tehakse need Tööinspektsiooni ülesanded, järgmiste TTOS muudatustega koos. TTOS § 241 milleks andmekogu andmeid (lõikeid 1, 3, 4 ja 6) on kavas muuta seoses palkade kasutatakse. Muudatusega läbipaistvuse direktiivi ülevõtmisega 7.06.2026 muudetakse lõike 3 sõnastust ning (Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega loetelu asendatakse tekstiga, mille seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu – kohaselt töötleb Tööinspektsioon avalikustamata versioon). See tähendab ka andmekogu andmeid õigusaktidest andmekogus töödeldavate andmete lisandumist. tulenevate ülesannete täitmiseks. Samuti on kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Seletuskirjas on selgitatud, et saadetud TTOS-i muutmise seaduse eelnõu, mille § 1 võrreldes kehtiva õigusega ei p-ga 3 plaanitakse teha järgmine muudatus: sätestata enam loetelu, milliste paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 andmete töötlemiseks järgmises sõnastuses: Tööinspektsioon andmekogu „7) andmed töötaja tervisekontrolli otsuste kohta.“ See kasutab, vaid muudatus tagab üheselt tähendab samuti andmekogus andmete koosseisu mõistetavuse, et andmeid täiendamist. Samale eelnõule lisatud rakendusaktide töödeldakse vaid õigusaktides muutmise eelnõus muudetakse ka töökeskkonna põhjendatud ulatusel ja viisil, sh andmekogu põhimäärust. hoides ära vajaduse põhimäärust iga kord muuta, kui Tööinspektsioonile lisandub uus seadusest tulenev ülesanne või andmetöötluskohustus. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et sätte sõnastamisel on lähtutud isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja riigisisestest õigusaktidest. IKÜM artikkel 6 näeb ette, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendi1 peatükis 2.1.1 selgitanud, et andmekogu eesmärk peab olema seaduses sätestatud, sest see ongi volitusnormi tuum. Vajalik ei ole andmekogu täpse nime seaduses sätestamine (see võib tulla ka põhimäärusest). Kuid hädavajalik on, et volitusnorm annaks vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilma selleta on raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes märkinud, et andmekogude puhul tuleb seaduses sätestada, millisel eesmärgil ja millise ülesande täitmiseks andmeid töödeldakse – andmekogu peetakse seadusest tuleneva ülesande täitmise lihtsustamiseks. Töökeskkonna andmekogu asutamist lubav volitusnorm on toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS). TTOS § 241 lõike 1 järgi on töökeskkonna andmekogu eesmärk edendada tööohutust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtte töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja töökohustustega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita. Seega tohib andmekogu andmeid kasutada üksnes nende ülesannete täitmiseks, mis on kooskõlas volitusnormis toodud andmekogu eesmärgiga. Andmekogu põhimääruse § 1 lõiked 3 ja 4 omakorda loetlebki need tegevused, milleks Tööinspektsioon ja tööandjad andmekogu andmeid tohivad kasutada. Samas on kaheldav, kas kõik eelnimetatud lõigetes loetletud tegevused on kooskõlas andmekogu asutamist lubavas volitusnormis toodud andmekogu eesmärgiga (nt puudub selge alus andmekogu andmete kasutamiseks statistika ja analüüside tegemiseks) ehk põhimääruse kui madalama taseme õigusaktiga on laiendatud seaduses toodud andmekogu kasutamise eesmärki. Lisaks peame siinjuures vajalikuks  rõhutada, et IKÜM üheks aluspõhimõtteks isikuandmete töötlemisel on andmetöötluse läbipaistvus. Andmekogude kontekstis ongi Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, milliseid andmeid kogutakse, miks ja kuhu neid kogutakse ning kellega jagatakse. Just andmekogu põhimääruse eesmärk ongi luua siin selgust ja läbipaistvust, mis omakorda tähendab, et kui andmekogus toimuvas andmetöötluses toimuvad muudatused, siis tuleb muuta ka põhimäärust, et oleks tagatud õiglane ja läbipaistev andmetöötlus. Inspektsioon ei saa nõustuda seletuskirjas tooduga, mille kohaselt peaks selge loetelu asendamine üldise sättega tagama üheselt mõistetavuse, selgitades sealjuures, et sätte sõnastamisel on lähtutud IKÜM-st. Õigeks ei saa pidada olukorda, kus põhimääruse lugeja, sh andmesubjekt, selleks, et aru saada, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmeid andmekogus töödeldakse, peaks ise hakkama välja selgitama erinevates õigusaktides toodud ülesandeid, mille täitmiseks Tööinspektsioon andmekogu andmeid on õigustatud töötlema. Soovitame veel kord kaaluda, kuivõrd plaanitav muudatus tagab õiglase ja läbipaistva andmetöötluse. 5.2 Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6 Eelnõus on mõeldud seadusest tulenevaid selliselt, et rahvastikuregister esindusõigusi. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt andmeandjana edastab töökeskkonna kantakse rahvastikuregistrisse nii hooldusõiguse andmekogusse andmeid seotud andmed kui eestkoste andmed (RRS § 21 lg 1 p-d 11 ja isikute kohta. Seletuskirjas toodud 12). selgituste järgi on Tööinspektsioonil juba praegu juurdepääs seotud isikute, s.t esindatavate andmetele ning muudatus peaks aitama  parandada õigusselgust. Tegelikult jääb aga selgusetuks, milliseid andmeid ja kelle kohta rahvastikuregistrist töökeskkonna andmekogusse edastatakse. Palume põhimäärust selles osas täpsustada. 5.3 Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud muud põhimääruse § 17 lõikega 3, millega infovahetuse võimalused peale X-tee. sätestatakse, et andmevahetus teiste andmekogudega võib toimuda ka muul andmekogu vastutavate töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil. Juhime tähelepanu, et AvTS § 439 lõike 5 kohaselt saab andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuda üksnes läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk üle X-tee. Muid võimalusi AvTS ette ei näe. 5.4 Lisaks juhime tähelepanu Arvestatud. Eelnõu on täiendatud - põhimääruse andmekogus andmete säilitamise paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse „Andmed, mis ei tähtaegadele. TTOS § 241 lõikes 4 on ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende sätestatud andmekogusse kantud säilitustähtaja möödumisel. Vajalikud TTOS andmete konkreetsed säilitamise muudatused säilitustähtaegade ning töödeldavate tähtajad ning puudub volitusnorm, andmeliikide osas tehakse esimese võimaliku TTOS mis lubab põhimääruses andmete muutmise käigus. säilitamise tähtaegu täpsustada ehk kehtestada lühemaid tähtaegu. Samas näiteks põhimääruse § 20 lõige 6 näeb ette, et õnnetuse andmeid säilitatakse 10 aastat, kuid TTOS § 241 lõike 4 punkti 3 järgi tuleb õnnetuse andmeid säilitada 55 aastat. Samuti näeb põhimäärus ette, et kaebuste ja vihjete andmeid säilitatakse kolm aasta ning nõusoleku taotluse andmeid viis aastat, kuid TTOS § 241 lõikes 4 eelnimetatud andmete säilitamise tähtaegu ei sisalda. Samas võib eeldada, et nii kaebused, vihjed kui ka nõusoleku taotlused sisaldavad isikuandmeid. Kuna isikuandmete töötlemine (sh isikuandmete salvestamine andmekogus) kujutab endast põhiõiguste ja -vabaduste  riivet, mõjutades nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust, siis põhiseadusest tulenevalt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See aga tähendab, et ka kõik andmekogu puudutavad olulised küsimused, milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete liigid, andmete säilitamise tähtajad, peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Sealjuures, mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivatakse (nt mida tundlikumad on andmed), seda täpsem peab olema selleks riiveks alust andev regulatsioon. Soovitame edaspidi TTOS muutmisel vaadata üle andmekogusse kogutavate andmete säilitamise tähtajad ning sõnastada volitusnorm selliselt, et seaduse tasandil oleks sätestatud kas andmete säilitamise konkreetsed tähtajad või siis andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg koos volitusega kehtestada andmekogu põhimääruses lühemaid tähtaegu. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks viis aastat, siis tuleb andmed tähtaja möödumisel koheselt (mitte esimesel võimalusel, vaid järgmisel päeval) kustutada. Andmete kustutamata jätmine pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Näiteks näeb töökeskkonna andmekogu põhimääruse § 21 lõige 3 ette, et andmed, mida ei anta üle Rahvusarhiivile, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel järgneva kalendriaasta jooksul. Samas TTOS § 241 sellist üle tähtaja säilitamist ette ei näe. 6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6.1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Teadmiseks võetud. võimaluse eest avaldada arvamust  tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kohta. Annan teada, et Kaubanduskojal ei ole eelnõu kohta kommentaare. 7. Riigi Infosüsteemide Amet 7.1 Andmekogu põhimäärus peab Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kantavatest andmetest. Seega pole aktsepteeritav, et põhimääruses on sätted, mille kohaselt kantakse andmekogusse andmed kellegi või millegi kohta, kuid ei selgu millised andmed, nagu on eelnõu § 1 punktis 13: a. „andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta“; b. „andmed tervishoiuteenuse osutaja ja nende tegevuslubade kohta“; c. „andmed sunniraha ja väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta“; d. „välismaalase Eestis töötamisega seotud andmed“. Palume eelnõud täiendada konkreetsete andmekogusse kantavate andmetega. 7.2 Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse Arvestatud. Eelnõust on nimetatud säte eemaldatud. põhimääruse § 17 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmevahetuskihi kaudu või muul andmekogude vastutavate töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil.“ Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõike 5 kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. See tähendab, et andmevahetus „muul andmekogude vastutavate  töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil“ ei ole lubatud. Palume lauseosa „või muul andmekogude vastutavate töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil“ kõnealusest sättest eelnõust eemaldada. 7.3 Palume andmekogu tehniline Selgitatud. Tööinspektsioon, kes on vastutav töötleja, dokumentatsioon AvTS § 433 lõikes tegeleb kooskõlastamisega. 3 ja Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud korras kooskõlastada RIHAs. 8. Justiits- ja Digiministeerium 8.1 Nimetatud andmekogu seaduse Arvestatud. Plaanime järgmiste TTOS muudatuste tasandi regulatsioon on ette nähtud käigus vajalikud täiendused sisse viia. töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-s 241. Juhime tähelepanu, et andmekogu seaduse tasandi regulatsioon ei vasta isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise reeglitele ning palume TTOS §-s 241 teha järgmised muudatused, mis on võimalik teha töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu raames, mis on läbinud esimese kooskõlastusringi. 8.2 TTOS § 241 lõike 1 kohaselt Selgitatud. Meie hinnangul on piisav vastutava võimaldab andmekogu muu hulgas töötlejana jätta ainult Tööinspektsioon. AvTS § 434 lg 1 tööandjatel ja töötajatel töötervishoiu sätestab, et andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on ja tööohutusega seotud õigusi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik- kasutada ja kohustusi täita. õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev Andmekogu asutatakse seadusest eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele tulenevate ülesannete täitmise võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu lihtsustamiseks ning andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise vastutavaks töötlejaks või seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. kaasvastutavateks töötlejateks on Seega ei võimalda see säte käsitada tööandjat vastavalt need asutused/ettevõtjad, andmekogu vastutava töötlejana. kelle kohustuste täitmise Tööandjad võivad olla küll oma töötajate isikuandmete lihtsustamiseks andmekogu loodud vastutavad töötlejad, kuid see ei kuulu selle määruse on. Palume lõike 1 valguses läbi alla. mõelda, kas muutmist vajab andmekogu vastutava töötleja määramise säte seaduses (lg 2), kuna hetkel on andmekogu  vastutavaks töötlejaks üksnes Tööinspektsioon. Soovitame lõikes 1 seega lahti kirjutada täpsed kohustused, mille täitmiseks andmekogu asutatud on, kuna see võimaldab tuvastada, kellele on seadusega vastavad kohustused pandud. 8.3 TTOS § 241 lõikes 3 on loetletud Arvestatud. TTOS § 241 lõiget 3 täiendatakse andmekogus töödeldavad andmed. töödeldavate isikuandmete kategooriatega. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb välja tuua töödeldavate isikuandmete kategooriad. Hetkel nähtub seaduse tasandi regulatsioonist, et andmekogus töödeldakse üksnes isiku üldandmeid. Põhimääruse § 6 näeb ette, et andmekogus töödeldakse andmeid füüsilise isiku identifitseerimiseks, volituste andmeid jne. Kuna põhimääruses peab olema välja toodud täpne andmekoosseis, siis palume lahti kirjutada, milliseid isikuandmeid üldandmetest andmekogus töödeldakse. Juhime tähelepanu, et isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. Põhimääruse põhjal on selge, et andmekogus ei töödelda üksnes isiku üldandmeid, näiteks põhimääruse §-s 8 on loetletud ametikoht või seos menetlusosalisega või roll menetluses, menetlusosalise või menetlusega soetud isiku poolt esitatud andmed. Põhimääruse §-s 11 on toodud kannatanu isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed - sõna „sealhulgas“ jätab loetelu lahtiseks, seega ei ole võimalik tuvastada, mis andmeid töödeldakse -, kannatanu ametinimetus, vigastuse liik jne. Eelkirjeldatud isikuandmed ei kuulu isiku üldandmete kategooria alla, seega palume  seaduse tasandi regulatsiooni isikuandmete kategooriatega täiendades kaardistada ära, milliste kategooriate isikuandmeid andmekogus töödeldakse. 8.4 TTOS § 241 lg 5 näeb ette Arvestatud. TTOS eelnõusse on vastav muudatus põhimääruse volitusnormi ja selle lisatud. Põhimääruse § 1 lõikesse 1 on muudatus raamid. Kuna andmekogu on seaduse tehtud. tasandi regulatsiooni kehtestamisega juba asutatud, ei saa andmekogu asutamist edasi delegeerida, seega tuleb volitusnormist välja jätta asutamine. Lisaks sellele juhime tähelepanu, et volitusnormis tuleb ette näha võimalus kehtestada põhimääruses täpne andmekoosseis (mitte täpsem) ning täpsed säilitusajad. Samuti tuleb põhimääruse § 1 lõikes 1 teha vastav muudatus, kuna säte näeb ette, et andmekogu on „seaduse alusel asutatud“. 8.5 TTOS § 241 lõike 6 kohaselt ei ole Arvestatud. Eemaldame TTOS 241 lg 6. Andmed, mis töökeskkonna andmekogu andmed peavad olema AK, kehtestame AvTS alusel AK-ks. avalikud. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on kogu teave avalik, kuni selle suhtes ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-s 35. Kui andmekogus sisalduv teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 alusel, siis puudub vajadus seda eriseaduses uuesti korrata. Üldjuhul ei vaja kogu andmekogus olev teave kaitset, vaid üksnes osa sellest. Avalik teave saab avalik olla kas aktiivselt või passiivselt. Passiivselt on avalik teave avalik, kui sellele võimaldatakse juurdepääsu teabenõude korras, aktiivselt juhul, kui teave on tehtud üldsusele kättesaadavaks. Palume täpsustada, millise juurdepääsu piirangu alusel on tunnistatud andmekogus olev kogu teave asutusesiseseks kasutamiseks. 8.6 Eelnõuga muudetakse põhimääruse § Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud esimene punkt ja 1 lõiget 3, mille kohaselt jääb kehtima praegune sõnastus. Tööinspektsioon töötleb andmekogu andmeid Tööinspektsioonile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Juhime tähelepanu, et selline säte ei võimalda aru saada, milliste kohustuste täitmise lihtsustamiseks andmekogu loodud on. Seletuskirja kohaselt on kõnealust sätet muudetud just selleks, et igakordselt ei peaks põhimäärust muutma. Seletuskirja kohaselt tagab muudatus üheselt mõistetavuse, et Tööinspektsioon töötleb andmeid vaid õigusaktides põhjendatud ulatusel ja viisil, sh hoides ära vajaduse põhimäärust iga kord muuta, kui Tööinspektsioonile lisandub uus seadusest tulenev ülesanne või andmetöötluskohustus. Juhime tähelepanu, et iga seaduses sätestatud kohustusega kaasneb mingi andmetöötlus, seega peaks olema võimalik mõista, olenemata sellest, kas kohustuste täitmine toimub läbi andmekogu või ilma andmekoguta, et sellise kohustuse täitmiseks, tuleb töödelda selliseid andmeid (sh ka isikuandmeid) ja sealt edasi määrata kindlaks, kui kaua on nende andmete töötlemine vajalik jne. Selleks, et oleks võimalik selline mõtteline jada tekitada, peaks olema kas seaduse või määruse tasandil selge, milliseid kohustusi andmekogu kaudu täidetakse. Hetkel on seaduse tasandi regulatsioon (TTOS § 241 lg 1) sõnastatud nii üldiselt, et sealt ei loe välja konkreetseid kohustusi, mille täitmiseks andmekogu kasutatakse ning kellel need kohustused lasuvad. Palume täpsustada seaduse või siis põhimääruse tasandi regulatsiooni konkreetsete kohustustega, mis on taandatav mõnele seaduse sättele. Emmast-  kummast õigusaktist peab selguma täpne kohustuste loetelu, mis võimaldab mõista, kellel vastav kohustus lasub ning mis andmeid selle täitmiseks vaja on. 8.7 Põhimääruse § 1 lõikega 4 on ette Selgitatud. AvTS § 434 lg 1 sätestab, et andmekogu nähtud, milleks tööandjad vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku andmekogu kasutavad. Kõnealuse omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline sätte põhjal ei ole selge, kas isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes tööandjad kasutavad andmekogu korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja selleks, et nad annavad andmeid andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja Tööinspektsioonil lasuva kohustuse vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja täitmiseks või on neil mõni seadusest andmekogu arendamise eest. tulenev kohustus, mida nad peavad andmekogu kaudu täitma. Sellest Meie hinnangul ei võimalda see säte käsitada tööandjat vahetegemisest sõltub, kas andmekogu vastutava töötlejana. tööandjate puhul on tegemist andmeandjatega või vastutavate töötlejatega. Palume selgitada, mis eesmärgil tööandjad andmekogu kasutavad. Juhime tähelepanu, et tööandja roll võib erinevate kohustuste raames olla erinev (andmeandja vs vastutav töötleja). 8.8 Eelnõu § 1 p 2 nähakse ette Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud nimetatud lõige. põhimääruse § 1 lõike 5 muutmine, mille kohaselt andmekogu võimaldab füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul tutvuda tema kohta andmekogus olevate andmetega. Juhime tähelepanu, et selline õigus on andmesubjektil tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis on otsekohalduv määrus, mille sätteid ei ole lubatud riigisisesesse õigusesse ümber kirjutada. Andmesubjekti õigusi võib teostada ka volitatud esindaja kaudu. Palume lõike 5 eelnõukohases sõnastuses eelnõust välja jätta. Juhime tähelepanu, et kehtivas põhimääruses on lõike 5 mõte võimaldada töötajal tutvuda tema töökeskkonnaandmetega, mis on laiem teave, kui üksnes isikuandmed. Selliste andmetega tutvumiseks tuleb esmalt saada selgust eespool viidatud TTOS §  241 lõikega 6 ette nähtud sätte sisust, kuna kuniks avaliku teabe suhtes ei kehti juurdepääsupiirangut ega eriseadusega ette nähtud juurdepääsu eritingimusi, on kogu avalik teave (kas aktiivselt või passiivselt) avalik ning sellega on võimalik igaühel tutvuda. 8.9 Eelnõu § 1 p 5 näeb ette, et Selgitatud. Võtame kaalumiseks tulevikus, kuid hetkel andmekogus töödeldakse ka selleks ressurssi pole. esindusõiguse andmeid. Juhime tähelepanu, et Riigikogu menetluses on eelnõu, volituste haldamise andmekogu. Kuigi nimetatud andmekogu kasutamise ei ole eelnõu kohaselt sõnaselgelt kohustuslik, siis avaliku teabe seaduse § 433 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et andmekogud asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ning et seejuures tuleb järgida andmete ühekordse küsimise printsiipi (keelatud on asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid). Sellest tulenevalt palume eelnimetatud eelnõu seadusena jõustumisel liidestada töökeskkonna andmekogu volituste haldamise andmekoguga ning loobuda eraldi volituste haldamisest. 8.10 Eelnõu § 1 p 12 näeb ette, et edaspidi Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud TI kohustuste edastatakse andmekogusse täitmiseks vajalike isikuandmete töötlemisega tööõnnetuse järgsete töövõimetuspäevade arvu asemel kõik töövõimatuslehe andmed. Seletuskirja kohaselt ei võimalda hetke sõnastus töödelda teisi olulisi andmeid, nagu töövõimetuslehe kestus ja töövõimetuse põhjus (nt kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses). Juhime tähelepanu, et töövõimetuslehel sisaldub muu hulgas ka isiku diagnoosikood, mis on aga eriliiki isikuandmed. Palume seletuskirjas selgitada kõigi tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. aasta määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja  andmete edastamine“ § 2 lõikes 1 nimetatud täiendavalt saadavate andmete töötlemise vajadust Tööinspektsiooni kohustuste täitmisel. 8.11 Põhimääruse § 17 lg 2 näeb ette, et Selgitatud. Sätte eesmärk on, et TI ei paranda ega andmeandja vastutab tema esitatud muuda andmekogusse kantud andmeid ning neid viib andmete õigsuse eest. tegelikkusega vastavusse andmeandja. TI vastutab, et Tööinspektsioon vastutab andmekogus olevad andmed vastavad andmeandja andmekogusse kantud andmete poolt esitatud andmetele. vastavuse eest andmeandja esitatud andmetele. Juhime tähelepanu, et andmeandjatel on kohustus esitada andmekogusse korrektseid andmeid, kuid hetkest, mil andmed on kantud andmekogusse, vastutab nende andmete õigsuse eest andmekogu vastutav töötleja, seega ei vabasta § 17 lg 2 teine lause Tööinspektsiooni vastutusest selle eest, et andmekogus on õiged andmed. 8.12 Eelnõu § 1 p 14 näeb ette, et Arvestatud. Eelnõud on parandatud ning lõige andmevahetus teiste andmekogudega eemaldatud. toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmevahetuskihi kaudu või muul andmekogude vastutavate töötlejate vahel kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole selline andmevahetus kooskõlas AvTS § 43⁹ lõikega 5, mille kohaselt saab andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimuda ainult läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. Palume eelnõust välja jätta võimalus, et riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel võiks andmevahetus toimuda muul viisil kui läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. 8.13 Eelnõu § 1 p 16 näeb ette, et andmed Arvestatud. Eelnõust eemaldatud kuna nõue on kaetud väljastatakse andmekogust seaduse tasandil. elektrooniliselt. Paberil väljastatakse andmekogust andmeid üksnes  põhjendatud taotluse alusel või kui selline kohustus tuleneb õigusaktist. Seletuskirjast ei selgu, millisel juhul saab tekkida olukord, kus isik peab esitama paberil väljastamiseks põhjendatud taotluse. Andmesubjektil on õigus isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 15 lõike 3 kohaselt saada koopia (sh paberil) oma andmetest. Avaliku teabe seaduse kohaselt teabevaldaja täida teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil (AvTS § 17). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõike 8 kohaselt vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, millisel juhul põhjendatud taotlust saab kasutada. 8.14 Põhimääruse § 20 näeb ette, et Arvestatud. Eelnõusse on lisatud punkt § 20 lg 10 ekslikult esitatud andmeid, teateid ja sõnastuse muutmise kohta. „Ekslikult esitatud dokumente, mis ei kuulu andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, Tööinspektsiooni pädevusse, hävitatakse koheselt peale säilitatakse kolm aastat nende mittevastavuse tuvastamist“. esitamisest arvates. Seadus näeb ette maksimaalsed säilitustähtajad kohustuste lõikes. Kui andmed (isikuandmed) on esitatud ekslikult, siis puudub Tööinspektsioonil ka pädevus neid andmeid töödelda, kuna puudub seadusest tuleneva andmete töötlemise eesmärk. 8.15 Põhimääruse § 21 lg 3 näeb ette, et Arvestatud. Määrust muudetud: eemaldatud on andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile aastane üleminekuaeg. üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. Juhime tähelepanu, et andmeid tohib säilitada üksnes seaduses ette nähtud säilitustähtaja lõpuni. Säilitustähtaja lõppedes tuleb andmed kohe kustutada, st kui seaduses on antud maksimaalne tähtaeg, siis tuleb olukorras, kus soovitakse  andmeid kogumis kustutada, näha põhimääruses ette, et andmeid säilitatakse x aastat ja kustutatakse seejärel x aja jooksul, kuid säilitamise ning kustutamise periood ei tohi ületada seaduses ette nähtud säilitamise aega. Teine võimalus on näha seaduses ette nii maksimaalne säilitustähtaeg kui ka võimalus andmed sellele järgneva x perioodi jooksul kustutada. 8.16 Seletuskirja 3. osas on märgitud, et Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Juhime tähelepanu, et eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemist, seega peab see olema kooskõlas IKÜM-iga. Palume seletuskirja täiendada. 8.17 Seletuskirja 5. osas on märgitud, et Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. kõikide infosüsteemide muudatuste jaoks vajalike arenduste jaoks on kokkulepped sõlmitud, kulud kavandatud ja arendused töös. Seletuskirjas tuleb välja tuua ka arenduskulude suurus ja nende finantseerimise allikad.  16.03.2026 Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrust nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõu kohaselt uuendatakse ja täpsustatakse töökeskkonna andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantavate üldandmete, andmeandjate ja andmetele juurdepääsu õigust omavate isikute loetelu. Näiteks eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega pole enam tarvis andmekogusse esitada teavet õnnetuse raskusastme kohta ja tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendatakse ka andmeandjate nimekirja. Näiteks lisatakse e-riigikassa, kust Tööinspektsioon (edaspidi TI) saab andmeid sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, mis võimaldab TI-l saada andmeid Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta. Lisaks sisaldab põhimääruse eelnõu muudatusi, mis parandavad õigusselgust. Muudatus ei too töötajatele ega tööandjatele uusi kohustusi ega kohanemisvajadust ning väheneb esitatavate andmete hulk. Samas tõhustab muudatus TI tööd ning võimaldab neil teha lihtsamini järelevalvetoiminguid andmebaasist saadava info põhjal ehk halduskoormus väheneb. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479), Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ja Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud), sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected], 5913 6476) ja TI õigusnõunikud Kairit Kuusemaa (töösuhe lõppenud) ja Ene Kivineem ([email protected], 5919 8107). Määruse mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226) ja juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse põhimäärust redaktsioonis RT I, 03.10.2023, 4. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat õiguslikku raamistikku, mis võimaldab tulevikus andmekogu andmekoosseisusid täiendada ja täpsustada. Järgnevalt on täpsemalt kirjeldatud põhimääruse sätteid, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja täiendatakse. Eelnõu punktiga 1 jäetakse välja § 1 lõikest 1 tekstiosa „töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel asutatud“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd andmekogu on juba seaduse alusel asutatud ning seda enam määruses rõhutada pole asjakohane. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 4 lõiget 1 punktiga 3, lisades andmekogu koosseisu ka andmelao. Täienduse eesmärk on parandada õigusselgust, täpsustades, et andmeladu on andmekogu komponent (eraldiseisev osa ehk andmebaas), mis on optimeeritud päringute ja ärianalüüsi tegemiseks. Andmeladu ei sisalda andmeid, mis jääksid väljapoole andmekogu andmetest, st andmelaos sisalduvad samad metaandmed, mis andmekogus endas. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 6 punktiga 41, lisades üldandmete andmestikku kantavate andmete loetellu ka andmed, mis on vajalikud kohtutäiturite, notarite, pankrotihaldurite, vandetõlkide, patendivolinike ja audiitorite (edaspidi vabade (õigus)elukutsete esindajad) identifitseerimiseks. Üldandmed sisaldavad eelkõige andmeid ettevõtete ja nende esindajate identifitseerimise ja volituste ning töötajate arvu kohta ning sellest loetelust olid varem välja jäänud vabade (õigus)elukutsete esindajad, kelle andmed samuti üldandmete andmestikku kantakse. Muudatus on tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist olid vabade (õigus)elukutsete esindajate üldandmed ekslikult loetelust välja jäänud. Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 6 punktis 5 sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikest 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Seega on täpsem kasutada volituse asemel esindusõigust. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)“. Kättesaadav: EUR-Lex - 02016R0679-20160504 - EN - EUR-Lex. Eelnõu punktiga 5 asendatakse põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 sõnad „ja alustamise“ sõnadega „ning menetluse alustamise ja lõpetamise“. Andmekogus kajastuvad andmed TI järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta ning andmete terviklikkuse huvides on vajalik andmekogusse kanda järelevalvemenetluse alustamise ja lõpetamise kuupäev. Muudatus on tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist oli sõna „lõpetamine“ ekslikult välja jäänud. TI tehtav järelevalve on haldusmenetlus, mille raames peab olema võimalik tuvastada haldusmenetluse algus ja lõpp (haldusmenetluse seaduse §-d 35 ja 43). Eelnõu punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 8 lõike 2 loetelu punktiga 4, mille kohaselt liiklusseaduse alusel toimuva sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisel kantakse andmekogusse ka menetluse käigus kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev. Kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäeva andmekogus kajastamine on lisaks haldusmenetluse seadusest tulenevale vajalik ka antud järelevalve eripärast. Sõidukijuhtide kontrolli käigus kontrollitakse mh sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmist ning digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmist. Liiklusseaduse § 137 lõike 1 kohaselt peab tööandja vähemalt 12 kuud säilitama juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid elektroonselt muutmata kujul või salvestuslehtedel, juhi allkirjastatud väljatrükkidena või ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel. Seega on TI-l õigus kontrollida kuni ühe aasta andmeid, kuid praktikas kontrollitakse 3–4 kuu andmeid ning seetõttu on oluline välja tuua konkreetne kontrolliperiood sellest üheaastasest ajavahemikust. Eelnõu punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 11 lõike 2 punkti 9, sätestades, et andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta andmed vigastuse liigi ja vigastatud kehaosa kohta. Võrreldes kehtiva õigusega jäetakse välja andmete esitamise kohustus õnnetuse raskusastme kohta. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et alates 2022. aasta 19. novembrist ei klassifitseerita tööõnnetusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kergeteks ja rasketeks. Samuti ei ole alates 25. novembrist 2022 õnnetuse liigitust Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ lisas 1 „Tööõnnetuse teatis“. Eeltoodu põhjal ei ole põhjendatud ka kehtiv nõue esitada andmekogusse andmed õnnetuse raskusastme kohta. Eelnõu punktiga 8 asendatakse § 11 lõike 2 punktis 10 sõna „infosüsteemist“ sõnaga „andmekogust“. Tegu on terminit täpsustava muudatusega. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 1 punkt 8, kuna alates 1. jaanuarist 2026 ei ole tööandjad enam kohustatud esitama TI-le ehitustööde alustamise eelteadet vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (edaspidi ehitustööde määrus). Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtted, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või töömaht ületab 500 inimtööpäeva, kohustatud esitama 1) TI-le ehitustööde alustamise eelteate kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist ning 2) Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (edaspidi TTKI) andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Alates 1. jaanuarist 2026 saab TI kõik vajalikud andmed, mida muidu esitavad tööandjad nimetatud eelteates, TTKI andmekogust andmevahetusliidese kaudu. Selle tõttu jõustuvad 1. jaanuaril 2026 ehitustööde määruse muudatused2, mille kohaselt ei ole ehitusettevõtetel enam kohustust esitada TI-le ehitustööde alustamise eelteadet. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud tunnistada kehtetuks põhimääruses sätestatud vastav säte, et vältida andmete dubleerimist ja vähendada tööandjate halduskoormust. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6, pärast sõna „surma“ sõnadega „ning temaga seotud isikute“. Tegemist on täpsustava muudatusega, mis kajastab senist praktikat – TI-l on juba praegu juurdepääs seotud isikute, st esindatavate andmetele. Muudatus aitab parandada õigusselgust ja tagada, et andmekogu kirjeldus vastab tegelikule andmetöötlusele. TEIS pärib RR-ist andmeid:  eraisikust tööandja registreerimisel iseteeninduses ja ametniku rakenduses;  tööõnnetuse registreerimise käigu kannatanud töötaja isiku andmete saatmiseks. Näiteks kui registreeritakse isiku osas tööõnnetus ning päritakse andmed tööõnnetuse juhtumile RR-ist, siis need salvestatakse maha tööõnnetuse juhtumi juurde. Sealt neid ei eemaldata. Andmed:  isikukood, eesnimi, perenimi;  sugu ja sünniaeg;  sideandmed (sh telefon, e-post);  elukoha aadress tekstina;  elukoha ads väärtused;  telefon;  e-post. Teenus väljastab ka aadressiandmed, kuid neid TEISi ei salvestata. Päringud: XroadGateway : getRepresentationsFromRR - TEIS arendus - Sotsiaalministeeriumi wiki: Andmete lugemiseks kasutatakse X-tee teenust RR86LapseVanemad.v1 (Rahvastikuregister). Need päringud tehakse süsteemi poolt isiku sisselogimisel, selle pinnalt andmeid maha ei salvestata. Nendega siis ühtepidi loetakse sisselogimisel isikud, keda sisseloginu esindab või siis teistpidi loetakse sisse esindajad, kes saavad sisseloginud isikut esindada. Ehk siis esindusseosed. Andmeid ei salvestata. 2 Eelnõu on esitatud kooskõlastusringile. Põhimõte kokkuvõttes on see, et andmekogu ei hoia enda juures RR andmeid ja ei salvesta RR isikuandmeid maha. Salvestatakse isikuandmed üksnes juhul, kui see kaasneb mingi toiminguga, näiteks tööõnnetuse juhtum. Selleks on ka konkreetne päring, mis käivitab selle küsimise ning juhtumi salvestamisega need ka salvestatakse. Eelnõu punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 14, täpsustades Tervisekassalt andmekogusse esitatavaid andmeid. Kehtivas õiguses on Tervisekassalt andmekogusse esitatavad andmed piiratud tööõnnetuse järgsete töövõimetuspäevade arvu esitamisega. Selline piirang ei võimalda töödelda teisi olulisi andmeid, nagu töövõimetuslehe kestus ja töövõimetuse põhjus (nt kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses). Muudatusega saab andmekogu Tervisekassalt järgmised andmed kui leiti töövõimetusleht: töövõimetuslehe sisemine identifikaator, töövõimetuslehe staatus, töövõimetuslehe viimati teostatud muudatuse aeg, töövõimetuslehe põhjus, töövabastusperioodi algus, töövabastusperioodi lõpp (kui on märgitud), töövõimetuslehe väljastanud arsti andmed, arsti kood, arsti eesnimi, arsti perekonnanimi, arsti telefoninumber (kui see on märgitud), arsti eriala kood, tervishoiuteenust osutava asutuse andmed, tervishoiuteenuse osutaja registrikood, tervishoiuteenuse osutaja ärinimi, töövõimetuslehe tüüp (ha), töövõimetu isiku andmed, töövõimetu isiku isikukood, töövõimetu isiku eesnimi, töövõimetu isiku perekonnanimi, töövõimetu isiku diagnoosikood RHK-10, töövõimetuslehele arvutatud suurused, töövõimetuspäevade arv. Muudatus on kooskõlas Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 11 lõikega 4 , milles sätestatakse kolmandate isikute õigus andmetele juurdepääsuks, ning sama põhimääruse § 8 lõikega 10, mis sätestab viisid, kuidas andmetele tagatakse otsejuurdepääs (infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või volitatud töötleja määratud kasutajaõiguse alusel ja viisil). Muudatus on tarvilik Tööinspektsioonil tööõnnetuste uurimise hõlbustamiseks. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 1 punktidega 17–21. Põhimääruse § 17 sätestab, kes on Töökeskkonna andmekogu andmeandjad ja milliseid andmeid igalt andmeandjalt saadakse. Muudatusega lisatakse Töökeskkonna andmekogu andmeandjateks maksukohuslase register, töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem (TTKI), tervishoiukorralduse infosüsteem, e-riigikassa ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu.  Punkti 17 kohaselt on andmekogu üks andmeandja maksukohustuslase register. Täiendus on kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punktiga 18, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet TI-le riikliku järelevalve tegemiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle. Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS nr 25-1141) § 2 punktiga 3 kavandatakse muuta MKS § 29, täiendades seda muu hulgas punktiga 182, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisalduvat teavet töövaidluskomisjonile (TVK) töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks. Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (EIS nr 25-1141) kavandatakse muuta MKS § 29, täiendades seda muu hulgas punktiga 182. Selle kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet  töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks. Muudatus on vajalik, sest töövaidluse lahendamine ei ole riiklik järelevalve ning kehtiv MKS § 29 punkt 18 ei võimalda mitteresidendi andmeid töövaidluskomisjonile avaldada. Päringuga küsitakse maksukohustuslase registrist mitteresidentsuse andmeid. Info saadakse X-tee kaudu piiratud ligipääsuga mitteresidentsuse päringust. Kui päring näitab, et isik on resident, väljastatakse ettevõtte registrikood (kui ettevõtte riik on Eesti), ettevõtte nimi, ettevõtte riik ning Maksu- ja Tolliameti väljastatud kood. Kui päring näitab, et isik on Eesti kodanik, väljastatakse isikukood, ees- ja perekonnanimi, riik (kui riigiks on Eesti) ning MTA väljastatud kood. Tööandjate puhul väljastatakse ka kontaktisiku telefoninumber ja e-post ning ettevõtte EMTAK-kood.  Punkti 18 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjaks töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem (TTKI). Muudatus on seotud määruse eelnõu § 1 punktiga 9. Alates 1. oktoobrist 2023 tuleb ehitustööde korral, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja kus ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva, registreerida nii töövõtuahel kui ka töötajate ehitusplatsil viibitud aeg Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas TTKI-s. TTKI-d peetakse Maksu- ja Tolliametile ja Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve tegemiseks (MKS § 2510 lõige 1). Andmetele juurdepääsu tingimused sätestab maksukohustuslaste registri põhimääruse § 61. TTKI-st saadakse järgmised andmed:  Ehitusobjekti üldandmed: ehitusobjekti nimi, ehitustööde kavandatav algus ja lõpp ning märge selle kohta, kas objekt on riigikaitseline.  Ehitusobjekti omaniku andmed: süsteemi antud unikaalne identifikaator, viide ehitusobjektile, omaniku nimi, seotud ettevõtte isiku- või registrikood, kontaktisiku tööandja registreerimisriik, omaniku või tellija telefoninumber ja e-post.  Ehitusobjektiga seotud aadressid: ehitusobjekti aadress ja katastritunnus.  Ehitusplatsi andmed: ehitusplatsi nimi, kirjeldus ja aadress. TTKI-s nimetatakse ehitusplatse töömaadeks. Ühel ehitusobjektil võib olla mitu ehitusplatsi ning üks ehitusplats võib olla seotud mitme ehitusobjektiga, moodustades ühise töömaa koos ühise elektroonilise registreerimissüsteemiga.  Ehitusobjektil tegutsevate töövõtjate andmed: peatöövõtjate ja alltöövõtjate registrikood, ettevõtte riik, nimi ja aadress.  Töövõtjate ehitusobjektil viibimise ajavahemikud.  Töövõtjate tööülesanded, mis näitavad tööde liike klassifikaatori alusel.  Ehitusobjekti või töövõtjaga seotud kontaktisikute andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, tööandja registrikood ja nimi, riik, roll ehitusplatsil, telefoninumber ja e- post.  Ehitusobjekti töötajate andmed: isikukood, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi. Töötaja võib töötada samaaegselt mitmel objektil või mitme töövõtja juures.  Töötaja ja töövõtja vahelise tööseose andmed (amet, periood jms).   Ehitusobjektile sissepääsu võimaldavate pääsukaartide andmed, mis võivad olla seotud kas tööandja või konkreetse töötajaga.  Ehitusplatsil viibimise ajalogid, kus iga töötaja viibimine kajastub päevade lõikes summeerituna.  Ehitusobjektil viibimise rikkumiste andmed, sh rikkumise liik, rikkumise periood ning rikkumise sisu või ulatus (nt töötatud tundide või päevade arv). Samuti hoitakse seoseid konkreetsete viibimiste ja rikkumiste vahel.  Punkti 19 kohaselt lisatakse andmekogu üheks andmeandjaks tervishoiukorralduse infosüsteem. TI-l on juba praegu juurdepääs andmetele tervishoiuteenuse osutajate ja nende tegevuslubade kohta, kuid vastav muudatus põhimääruses oli seni tegemata. Seetõttu on tegemist õigusselgust parandava muudatusega. TEIS kasutab andmete saamiseks x-tee teenust. Teenust kasutatakse pärast autentimist, et tuvastada, mis teenuseosutajate juures kasutaja töötab töötervishoiuarstina. Teenuse poole pöördub autentimise teenus. Kasutajaliides otse selle teenuse poole ei pöördu. Selgituseks: TEIS teeb töötervishoiuteenuse osutajate ja nende tegevuslubade kohta andmete saamiseks avaandmete päringu MEDRE-sse (tervishoiukorralduse infosüsteem) ning kasutab seejärel tervishoiutöötajate registri X-tee teenust „registriisik“, et tuvastada TTO rakendusse sisse logiv tervishoiutöötaja ja viia ta kokku TTO ja tegevuslubadega kokku, kusjuures kumbagi päringutest andmetena andmekogus maha ei salvestata.  Punkti 20 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjaks e-riigikassa, kust saadakse andmeid sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta. Muudatus võimaldab kajastada andmekogus järelevalve- ja väärteomenetluses määratud ning tasutud sunnirahade ja trahvide laekumist. Andmete väljastamine e-riigikassast põhineb rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ §-l 37. X-tee teenust kasutab Riigikassa, edastades laekumiste andmed TEIS-i „Arveldus“ moodulisse. Edastatavad andmed on muu hulgas maksja nimi, laekumise kuupäev, laekunud summa eurodes, laekumise selgitus, tehingu Riigikassa unikaalne töökood (arhiveerimistunnus), maksja registrikood, märge võimaliku tagasikande kohta, tagasikantud summa eurodes, tagasikande liik ning laekumise kasutamata jääk. Lisaks edastatakse nõude ja makse seose andmed, sealhulgas süsteemi poolt nõudele antud unikaalne identifikaator, viited nõudele ja maksele ning seotud summa.  Punkti 21 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjateks välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. Nimetatud täienduse eesmärk on võimaldada TI-l saada andmeid Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 51 alusel. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu lisamine on tingitud ELTTS-i § 51 lõikes 1 sätestatust, kus on reguleeritud, milliseid andmeid lähetatud töötaja tööandja peab TI-le lähetuse kohta esitama ning milliseid andmeid on TI-l kohustus jagada Maksu- ja Tolliametiga.  Töökeskkonna andmekogusse kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse3 § 7 punktides 1–4 ja 9, § 8 lõike 1 punktides 1– 4, § 8 lõike 2 punktides 1–5, § 8 lõike 3 punktides 1–3, § 8 lõike 5, § 9 punktides 1, 2 ja 4, § 10 punktides 1–3, 5, 7 ja 8 ning § 11 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed. Lisaks valmistab Tööinspektsioon koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ette tehnoloogilist lahendust, mille kaudu saab tööandja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise iseteeninduskeskkonnas edastada lähetatud töötajate andmed otse Tööinspektsioonile. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, mil jõustuvad ka seadusemuudatused, mis võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning loovad õigusliku aluse PPA ja Tööinspektsiooni andmekogude andmevahetuseks X-tee kaudu. Praktikas vabanevad tööandjad samade andmete esitamisest mitmele asutusele siis, kui vastavad andmevahetuse arendused on valmis ja kasutusele võetud. Tööinspektsioon tegi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (EIS nr 25-1220) 28.11.2025 antud arvamuses nr 1.1-7/2209-3 (punkt 11.2) ettepaneku täiendada ELTTS-i nii, et Tööinspektsioonil oleks õigus saada teavet ka lähetatud töötajate kodakondsuse kohta. Kui ettepanek leiab heakskiidu, tekib alus kanda töökeskkonna andmekogusse ka Eestisse lähetatud välismaalase kodakondsuse andmed (välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 7 punkt 7). Eelnõu punktiga 13 muudetakse põhimääruse § 19 pealkirja, asendades senine pealkiri „Andmekogule juurdepääs“ pealkirjaga „Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“. Muudatuse eesmärk on viia paragrahvi pealkiri kooskõlla selle sisuga, kuivõrd paragrahvis sätestatakse, kellel on andmekogule juurdepääsu õigus ning millistel juhtudel võib andmeid väljastada välisriigile. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 19 lõigetega 3 ja 4, mille eesmärk on täpsustada andmekogus sisalduvatele andmetele juurdepääsu tingimusi ja andmete väljastamise korda.  Lõike 3 kohaselt tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.  Lõikes 4 sätestatakse, et füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs isiku kohta andmekogus töödeldud andmetele vastutava töötleja kaudu või muu ühiselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Juurdepääs andmetele on reguleeritud IKÜM-i III peatükis, mis sätestab andmesubjekti õigused. Täpsemalt on teavet, mida tuleb esitada isikuandmete kogumisel, ning andmesubjekti õigust tutvuda isikuandmetega reguleeritud artiklites 13–15. 3 Kättesaadav: Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus– Riigi Teataja. Eelnõu punktiga 15 sõnastatakse paragrahvi 20 lõige 10: „Ekslikult esitatud andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, hävitatakse koheselt peale mittevastavuse tuvastamist.“ Sellega viiakse põhimäärus vastavusse isikuandmete kaitse põhimõtetega, kus ei säilitata ega töödelda andmeid, mille töötlemiseks puudub pädevus. Eelnõu punktiga 16 sõnastatakse paragrahvi 21 lõige 3 „Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel.“ Muudatusega viiakse põhimäärus kooskõlla seaduses sätestatud andmete säilitamise tähtaegadega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Euroopa Liidu õigusega ning vastab Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele. 4. Määruse mõjud Eelnõu kohaselt tehtavad muudatused on suures osas tehnilist laadi. See tähendab, et need kinnistavad juba seni kehtivat praktikat (näiteks andmevahetus toimib juba praegu infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; andmetele ligipääs on ka praegu tagatud; tööõnnetuse raskusastme kohta ei ole vaja andmeid, kuna õnnetusi ei klassifitseerita raskusastme järgi juba alates 2022. aastast) või loovad täpsustusi (näiteks pealkirja muutmine või registri nimetuse muutmine). Need muudatused loovad õigusselgust, kuid ei avalda otsest mõju sihtrühmadele, mistõttu ei ole neid muudatusi mõjuanalüüsis eraldi hinnatud. Mõjuanalüüsis on sisulisi muudatusi täpsemalt hinnatud. Nende muudatuste rakendamisega avaldub sotsiaalne mõju töötajatele ning mõju riigiasutuste tegevustele ja töökorraldusele. Samuti avaldub mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mida on kirjeldatud peatükkides 4 ja 5. Koostatud on ka andmekaitsealane mõjuhinnang. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda. 4.1. Sotsiaalne mõju 4.1.1 Sihtrühm: töötajad Statistikaameti andmetel4 oli 2024. aastal Eestis 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200 (97,6%) töötasid töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Määruse muudatused avaldavad töötajatele otsest ja kaudset mõju. Muudatus, millega antakse töötaja seaduslikule esindajale õigus andmekogus olevate andmetega tutvuda, avaldab otsest mõju töötajatele, kel on seaduslik või volitatud esindaja (nt alaealine töötaja, kelle seaduslik esindaja on lapsevanem). Täpseid andmeid selliste töötajate arvu kohta ei ole, kuid hinnanguliselt on nende osakaal kõikidest töötajatest väike. 2023. aastal töötas 18 752 noort 4 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi. vanuses 7–175, moodustades 3% kõikidest palgatöötajatest. Kohtute statistika järgi lahendati 2024. aastal 2103 täiskasvanule eestkostja määramise juhtumit6, kuid pole teada, kui paljudele töötavatele täiskasvanutele eestkostja määrati. Muudatus tugevdab töötajate õiguskaitset olukordades, kus nad ise ei saa oma õigusi tõhusalt teostada. Esindaja saab näiteks hinnata tööandja tegevust ning koguda tõendeid tervisekahjustuste või töövaidluste jaoks. Muudatus ei too töötajatele uusi kohustusi ega kohanemisvajadust, seega on mõju ulatus väike. Mõju sagedus sõltub sellest, kui tihti töötaja või tema esindaja peab andmekogus andmeid vaatama, kuid jääb pigem madalaks. Andmete lekke või loata juurdepääsu risk on minimaalne, kuna andmetega saavad tutvuda ainult seaduslikud või volitatud esindajad ning see tugineb juba kehtivale esindusõiguse süsteemile. Kaudset mõju avaldavad kõikidele töötajatele muudatused, millega laiendatakse andmekogu andmeandjate ringi ja lisatakse uued andmeväljad (järelevalvemenetluse lõpetamise info ja sõidukijuhi kontrollimise ajavahemik). Need muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks, mis omakorda aitab parandada töötajate töötingimusi ja tööohutust laiemalt. Töötajatele need muudatused kohanemiskohustusi ei too, mistõttu on mõju ulatus väike. Sagedus on keskmine, kuna järelevalvetoimingud ning töötingimuste kontroll on olemuslikult regulaarsed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.2. Mõju riigiasutustele 4.2.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon Määruse muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks. Andmekogusse lisatavad uued andmeväljad annavad TI-le parema ülevaate järelevalvemenetlustest. Töötasu, töövõimetuslehtede, ehitustööde, sunniraha ja trahvide laekumise ning välismaiste töötajate kohta lisanduvad andmed võimaldavad TI-l töötingimusi täpsemalt hinnata ja seadusest tulenevaid järelevalveülesandeid tõhusamalt täita. Andmeväljade ja andmete lisandumine eeldab alguses mõõdukat kohanemist, kuid ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi TI töökorralduses, mistõttu on mõju ulatus väike. Lisanduvat infot kasutatakse regulaarselt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Lisanduva andmevahetuse tõttu vajalikke tegevusi nii TI-le kui ka teistele riigiasutustele on kirjeldatud peatükis 5. 4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga täpsustatakse TI andmekogu andmetöötluse eesmärke, ulatust ja andmetele juurdepääsu korda. Muudatustega ei looda uusi andmekogusid, vaid täpsustatakse olemasolevaid ja uusi andmetöötluse aluseid ning andmeandjaid, et tagada õigusselgus ja läbipaistvus. 5 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 6 Kohtute menetlusstatistika, tsiviilasjad maakohtus, nõude liik: piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada andmete kasutusvõimalusi järelevalve- ja analüüsifunktsioonide täitmiseks, parandada andmete kättesaadavust ning vähendada tööandjate halduskoormust, säilitades samal ajal andmekaitse põhimõtted. Muudatused loovad selgema, turvalisema ja õiguspärasema raamistiku andmete töötlemiseks ning andmetele juurdepääsuks. Eelnõuga tehtavate muudatustega:  täpsustatakse TI õigust töödelda andmekogus andmeid elektrooniliselt õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatus on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktiga c (töötlemine on vajalik vastutavale töötlejale kohalduva õigusliku kohustuse täitmiseks);  täiendatakse andmekogu andmeandjate ringi, näiteks lisanduvad maksukohustuslase register, TTKI andmekogu. Andmevahetus toimub turvaliselt riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kõikidel andmevahetustel on seadusest tulenev õiguslik alus ning need on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e;  täiendatakse, kellele tagatakse andmekogus juurdepääs (andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile). See vastab IKÜM-i artiklile 6. TI järgib isikuandmete töötlemisel IKÜM-i artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (sh seaduslikkus, eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, konfidentsiaalsus) ning artikli 5 lõike 2 kohast vastutuskohustust. Isikuandmetele juurdepääs on piiratud ning andmete töötlemine toimub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruses tehtavad muudatused nõuavad arendustegevusi nii töökeskkonna andmekogus kui ka teiste asutuste (Tervisekassa, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet) infosüsteemides, et tagada andmevahetus. Samuti on muudatustest mõjutatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle ülesanne on töökeskkonna andmekogu, Tervisekassa andmekogu ning Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemi tehniline pidamine, sh arenduste elluviimine. Kõikide muudatuste jaoks vajalike arenduste jaoks on kokkulepped sõlmitud, kulud kavandatud ja arendused töös. Tööelu Infosüsteemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetuse andmise tingimustel „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ 2021-2029 vahenditest. Tööinspektsiooni partner tegevuste elluviimisel on TEHIK. TEHIK tagab vajalikud infotehnoloogilised andmelahendussüsteemide arendused, majutuse ja halduse ning vastutab, et loodavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga kokkusobivad. TEHIK on läbi viinud raamhanke ning on sõlmitud leping: Raamleping „Tööelu infosüsteemi arendustööd“ nr 3-9/4244-1 (riigihanke viitenumber riigihangete registris: 276737). Eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus: ⁠4 500 000,00 EUR. Raamlepingu alusel sõlmitakse konkreetsete teenuste arendamiseks hankelepinguid. 6. Määruse jõustumine Määruse muudatused jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tööinspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tervisekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Kooskõlastamise ja arvamuste avaldamise tagasiside ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad on esitatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.