Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/377 muutmine

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastuse osas 1 Majandus- ja Vastuseks teie 19.04.2021 kirjale nr 8-1/21-091/9514-1 teatan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Põhjendus: kommunikatsiooniministeerium palub arvestada ASi Eesti Raudtee kooskõlastuskirjas toodud märkustega. Transpordiamet võtab Majandus- ja 20.05.2021 e-kiri Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha teadmiseks. Transpordiameti põhjendused ja otsus AS Eesti Raudtee kirjas toodud märkustele on esitatud tabelis allpool. Otsus: 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kooskõlastatuks. 2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu muutmiseks. 2 Rahandusministeerium - Otsus: * Pädev asutus loeb EhS § 31 lg 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. 3 Keskkonnaamet Keskkonnaamet on tutvunud esitatud projekteerimistingimustega ning avaldab arvamust järgmiselt: Põhjendus: 30.04.2021 kiri 1. 13136 Jõhvi-Uikala tee katastriüksusega (katastritunnus 25201:005:0082) piirneb Jõhvi hariliku kobarpea Transpordiamet arvestab Keskkonnaameti poolt esitatud nr 6-2/21/8532-2 püsielupaiga sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood KLO3100174), kus kehtib looduskaitseseadusega (edaspidi märkustega, mis puudutavad Transpordiameti poolt antavaid LKS) määratud kaitsekord keskkonnaministri 25.01.2006 määruses nr 8 „Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse projekteerimistingimusi (märkused 1 ja 2). alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ toodud erisustega. Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel kasvab hariliku kobarpea Ehitusprojektiga kavandatava tegevuse mõju projektalale isendeid ka väljaspool püsielupaiga piire, neile kehtib isendi kaitse LKS § 55 lg 7 alusel. 32 Jõhvi-Vasknarva tee jäävate looduskaitselistele objektidele hinnatakse katastriüksusel (katastritunnus 25201:008:0050) paikneb III kategooria kaitsealuse liigi vööthuul-sõrmkäpp keskkonnamõju hindamise käigus. (Dactylorhiza fuchsii) elupaik. Alal kehtib LKS § 55 lg 8 kohane kaitsekord. 13105 Kõrve-Toila tee katastriüksus (katastritunnus 80201:001:0265) piirneb projekteeritava Pühajõe metsise püsielupaigaga. Hetkel kehtib alal LKS Otsus: § 55 lg 3 kohane isendi kaitse ning LKS § 55 lg 61 kohane häirimise ja pesade kahjustamise keeld. 1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: 2. Ehituse vahetusse lähedusse jäävad mitmed karuputke kolooniad. Teede ehitusel tuleb kasutusele võtta - Vastavalt Keskkonnaameti 30.04.2021. a kirjas nr meetmed, et takistada karuputke levimist. Karuputke kiht on leitav Maa-ameti geoportaalis. Infot karuputke kohta 6-2/21/8532-2 toodud märkustele tuleb projekti saab muuhulga Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- koostamisel arvestada projektalale jäävate tegevused/liigikaitse/karuputke-torjumine.Karuputke puhul peab projektis ette nägema koloonia aluse maa looduskaitseliste objektidega ning näha ette mahamärkimise ja teisaldamise enne muude pinnasetööde algust. u 50 cm sügavuselt ära võetud koloonia pinnas meetmed karuputke levimise vältimiseks. tuleb kas laotada sama koloonia teetööde alast väljapoole jäävale alale ja siluda (kui koloonia ulatub teest 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kaugemale) või viia mõnda teise riigimaal asuvasse teadaolevasse kolooniasse. Teisaldamise masinad tuleb Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. puhastada. 3. Planeeritav kergliiklustee jääb 1987 rajatud puurkaevu PRK0019622 50-meetrilisele sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse(edaspidi VeeS) § 151 lg 2 on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Puurkaev avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibaseini põhjaveekogumit (veekiht O2uh). Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevu deebit 5 l/s või 432 m3/ööpäevas. Kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet, puurkaevu valdaja taotluse alusel, arvestades VeeS § 149 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, vähendada sanitaarkaitseala ulatust. Kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse keskkonnaregistris muuta hooldusalaks, arvestades VeeS § 148 lg 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb keskkonnaregistris sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande. 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 4 Maa-amet Maa-amet on 25.01.2011 kirjaga nr 6.2-3/10/13859 kooskõlastanud teemaplaneeringu "E20 Jõhvi-Narva teelõigu Põhjendus: 12.05.2021 kiri trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" ning Jõhvi-Toila lõigu Transpordiamet arvestab võimalusel Maa-ameti poolt nr 6-3/21/5899-3 keskkonnamõju hindamiseprogrammi eelnõu 09.12.2020 kirjaga nr 6-3/20/11460-3. esitatud tingimusega, mille alusel tuleb projektalale jäävad Edastatud projekteerimistingimuste eelnõude kohaselt on projektiga hõlmatud Põllu tn 48 (katastritunnus riigi kaitse all olevad tihendusvõrgu geodeetilised märgid, 25101:001:0644), Narva mnt 145b (katastritunnus 25101:001:0330), Kuuseotsa (katastritunnus 25101:001:0185) pinnasereeperid ja fundamentaalreeper säilitada ja Kuuse (katastritunnus 25101:001:0190) kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja olemasolevas asukohas. Juhul kui projektlahenduse volitatud asutus Maa-amet. koostamisel selgub, et mõne märgi säilitamine ei ole teatud Lisaks on projektiga hõlmatud Põllu tn 43 (katastritunnus 25101:001:0691), Tööstuspargi (katastritunnus põhjustel võimalik või oluliselt saab olema piiratud 25101:001:0551), Narva mnt 160 (katastritunnus 25101:001:0680) ja Ülesõidu tn 1c (katastritunnus juurdepääs geodeetilisele märgile ning edaspidi on 25101:001:0635) maaüksused, mis on kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb viidud. projekteerijal teha koostööd Maa-ameti geodeesia osakonna Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt näidatakse täiendava teemaa vajadus krundijaotuskava joonistel. juhatajaga (Karin Kollo, e-post [email protected]) Palume projekteerimistingimuste menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ning projekteerida märgi rajamine uude asukohta. rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel arvestada, et teekaitsevööndisse jäävad riigi kaitse all olevad tihendusvõrgu geodeetilised märgid Ringtee (GPA ID 71888), Ringtee (GPA ID 72106) ja Toila (GPA ID Otsus: 72105). Pinnasereeperid nr 8436 (GPA ID 216011), 8439 (GPA ID 216013) ja nr 8460 (GPA ID 216014) . 1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: Märkide kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Fundamentaalreeper nr 8469 (GPA ID 216012) on - Võimalusel tuleb projektalale jäävad riigi kaitse kaitsevööndiga 5 meetrit märgi tsentrist. Nimetatud märgid tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta all olevad tihendusvõrgu geodeetilised märgid, ehitustööde ajaks. pinnasereeperid ja fundamentaalreeper säilitada Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki olemasolevas asukohas. Juhul kui mõne märgi ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS säilitamine ei ole võimalik või oluliselt saab § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata olema piiratud juurdepääs geodeetilisele märgile keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega ning edaspidi on raskendatud märgi töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade sihtotstarbeline kasutamine, tuleb projekteerijal rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. teha koostööd Maa-ameti geodeesia osakonna Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Täiendavat infot juhatajaga (Karin Kollo, e-post märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi kontrollmõõtmistel või [email protected]) ning projekteerida teisaldamistel ja sellega seonduvatel mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste märgi rajamine uude asukohta. võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi - Ehitusprojektis kajastada Maa-ameti kirjas kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega toodud tingimused geodeetiliste märkide sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. kaitsevööndis ehitustegevuse teostamiseks. Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise - Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleb kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi otsustada 13 kohaliku polügonomeetria võrgu Kord) § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast kontrollmõõtmisi esitada geodeetilise märgi kaitsmise, kontrollmõõtmiste, geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale teisaldamise või likvideerimise menetluse osas. (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul pärast geodeetiliste märkide - Ehitusprojekt koos krundijaotuskava joonistega kontrollmõõtmisi. edastada Maa-ametile tutvumiseks enne ehitusloa Riigitee rekonstrueerimise projekti alasse jääb veel 13 kohaliku polügonomeetria võrgu geodeetilist märki menetlust. kaitsevööndiga 3 meetrit märgi tsentrist. Vastavalt Korra § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada ehitusprojekti koostamisel poolt kooskõlastatuks. nimetatud geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise menetluse osas. Palume arvestada Maa-ameti tingimustega Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamisel ning edastada ehitusprojekt koos krundijaotuskava joonistega Maa-ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa menetlust. 5 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet on saatnud oma seisukoha ja tingimused Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Põhjendus: 20.05.2021 kiri Jõhvi-Toila teelõigu projektiga kavandatavatele tegevustele keskkonnamõju hindamise menetluse käigus Keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus teostatakse nr 5.1-17.6/944-5 (11.02.2020 kiri nr 5.1-17.6/1939-4, 06.03.2021 kiri nr 5.1-17.6/1939-6). Tingimustes lepiti kokku, et KMH arheoloogiliste uuringute I etapp: olemasolevate materjalide koostamise käigus tehakse projektialal arheoloogilise uuringu I etapp, et välja selgitada mitte kaitse all oleva (arhiiviallikate) läbitöötamine ning maastikuanalüüs arheoloogiapärandi esinemise tõenäosus. Transpordiamet on sellega arvestanud ning uuringud on tellitud. kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti 2  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada KMH käigus tehtavate arheoloogiliste uuringute I etapi tulemustega kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid). I etapi ning selle käigus avastatud arheoloogiapärandi tunnustega objektidega, sh tagades ehitustegevuse käigus või uuringu tulemused kajastatakse KMH aruandes ning sellele eelnevalt vajalikud arheoloogilised uuringud. koostöös Muinsuskaitseametiga selgitatakse välja ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava vajaliku teemaa ulatuses alad, kus tuleb enne ehitustegevuse algust läbi viia uuringu II etapp: maastikuleire 1) kohtades, kus esimeses etapis tuvastati objekte, millel võiks olla arheoloogiline väärtus (nt kõrgemad sümmeetrilised kuhilad, madalad lohud jms, mis võivad viidata mineviku inimtegevuse jälgedele) ja 2) kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati kohapärimuse ja ajalooliste kaartide põhjal. KMH aruandes antakse suunised arheoloogilise uuringu II etapi läbiviimiseks. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada KMH aruandes esitatud suunistega arheoloogilise uuringu II etapi läbiviimiseks ning vajadusel uuringu tulemustega. Otsus: 1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: - Ehitusprojektis arvestada KMH aruandes esitatud suunistega arheoloogilise uuringu II etapi läbiviimiseks ning vajadusel uuringu tulemustega. 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 6 Põllumajandus- ja Toiduamet - Otsus: * Pädev asutus loeb EhS § 31 lg 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. 7 Päästeamet Olite esitanud riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimistingimuste Põhjendus: 11.05.2021 kiri eelnõu. Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud nr 7.2-3.3/3287-2 Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad vastuväited ning ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule. projekteerimistingimuste eelnõule. Otsus: 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Päästeameti poolt kooskõlastatuks. 2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu muutmiseks. 8 Terviseamet Esitatud projekteerimistingimuste eelnõu sisu kohaselt kavandatud tegevusega tuleb mh lahendada jalakäijate Põhjendus: 23.04.2021 kiri juurdepääsud bussipeatustesse, projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest, mille Terviseametil puuduvad täiendavad ettepanekud nr 9.3-4/20/10087-5 teostamise vajadus on ka määratud projekteerimistingimustega. Samuti määratakse tingimused projekteeritava projekteerimistingimuste eelnõule. teelõigu valgustuslahenduseks ning vajadus projekteerimisel arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetega. Otsus: Amet on tutvunud esitatud Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu projekteerimistingimuste eelnõuga ning täiendavaid ettepanekuid ametil ei ole. Terviseameti poolt kooskõlastatuks. 2. Puudub vajadus projekteerimistingimuste eelnõu muutmiseks. 3  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 9 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Transpordiameti 19.04.2021 kirjaga nr 8-1/21- Põhjendus: Järelevalve Amet 091/9514-1 „Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimistingimuste Transpordiamet võtab arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise 11.05.2021 kiri menetlusse kaasamine“. Järelevalve Ameti (TTJA) märkuse. Juhul kui ehitusprojekti nr 16-12/20-16150-006 Projekt puudutab ka raudteeületuskohta (asukoht XY: 6585353.57, 696813.74). Juhime Teie tähelepanu koosseisus kavandatakse raudteeülesõidukoha ja selle asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on ehitusloakohustuslikud koosseisu kuuluvate rajatiste ümberehitamist või raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise osas taotleda projekteerimistingimused TTJA- lammutamist, tuleb taotleda projekteerimistingimused lt (EhS §88). TTJA-lt. TTJA tingimused ehitustööde teostamiseks raudtee Töö läbiviimisel katastriüksuse 25301:001:0013 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis nii maa-alal tuleb kanda ehitusprojekti. raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt (EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda esimesena. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja Otsus: AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis, projekti seletuskiri 1. Juhul kui ehitusprojekti koosseisus kavandatakse ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate raudteeülesõidukoha ja selle koosseisu kuuluvate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee rajatiste ümberehitamist või lammutamist, tuleb tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval taotleda projekteerimistingimused TTJA-lt. tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla 2. Ehitusprojektis kajastada TTJA tingimused seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel ehitustööde teostamiseks katastriüksuse tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. 25301:001:0013 piires. Muus osas ei ole TTJA-l vastuväiteid riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu TTJA poolt projekteerimistingimuste osas. kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Jõhvi Vallavalitsus Käesolevaga anname arvamuse Transpordiametile esitatud Jõhvi-Toila 2+2 projekteerimistingimuste Põhjendus: 17.08.2021 kiri projekti lahenduse osas: 1. Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu 1. Tööstuspargi sisemine tee, mida Transpordiamet planeerib rekonstrueerida, ei ole Jõhvi vallale üle ehitusprojekti koostamise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav antud ning Jõhvi Äripark (IVIA) on endiselt nimetatud tee omanik, mis tähendab, et teemaplaneering “E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva rekonstrueerimine on võimalik ainult omaniku nõusoleku olemasolul. ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) ning Peale teid jäävad ka tehnosüsteemid Transpordiameti poolt planeeritava ringristmiku alla ning ka need Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused teemaplaneeringu kuuluvad Jõhvi Äripargile ja ei ole ei Jõhvi vallale ega trasside valdajatele üle antud ning nende täpsustamiseks. rekonstrueerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui omanik ehk Jõhvi Äripark on nõus. Teemaplaneeringus on määratud, et põhimaantee rajamiseks vajaliku teemaa Kuna Jõhvi Äripargi poolt ei olnud sel teemal positiivset tagasisidet laekunud, siis Jõhvi Vallavalitsus võõrandamine toimub tee-ehitusprojekti alusel. Tee-ehitusprojektiga määratakse ei saa projekteerimistingimusi kooskõlastada. teemaa piir ja võõrandatava maa-ala täpne ulatus. Maade võõrandamine viiakse 2. Jõhvi Äripargi esindaja poolt välja pakutud lahendus nende alade ringristmiku osas (vt all) on läbi pärast ehitusprojekti valmimist kehtivate õigusaktide alusel. mõistlik ka ohutuse poole pealt. Kui väljastpoolt Eestit saabuv raskeveoki juht Tallinna suunas Projekteerimistingimuste eelnõu alusel tuleb ehitusprojekti koostamisel taotleda liikudes soovib sooritada pööret äripargi suunas, ei jõua ta Transpordiameti lahenduse kohaselt tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga mahasõitu sooritada ning otsib uut võimalust pöörde sooritamiseks linna kaudu, teostades linna tehtavad tööd puudutavad ning vajadusel tuleb projekteerida tee-ehitusele piirides tagasipöörde. ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus lähtudes tehnovõrgu valdaja tingimustest. Tehnovõrkude ümberehitamise vajadus ja ulatus selgub projekteerimise käigus. 2. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisele kantud teemaplaneeringust lähtuva Jõhvi 2. liiklussõlme lahenduse puhul projekteeritakse liiklussõlme parameetrid vastavalt maanteede projekteerimisnormidele, sh põhimaantee 120 km/h kiirusele vastava pikkusega aeglustusrada ja liikluskorraldusvahendid, mistõttu on liiklussõlmest ekslikult mööda sõitmine vähetõenäoline. Vajadusel on Narva suunast liikuvatel sõidukijuhtidel võimalik sooritada ohutu tagasipööre olemasoleva Jõhvi 1. liiklussõlme kaudu. 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Transpordiamet nõustub, et Jõhvi 2. liiklussõlme põhimaanteest põhja poole jääval alal on kergliiklustee asukohta Jõhvist Tallinna suunal ja vastupidi võimalik kavandada kergliiklejate jaoks sobivamaks ning seab projekteerijale ülesandeks hinnata võimalikke lahendusi ning koostöös Transpordiameti ja Jõhvi Vallavalitsusega leida piirkonda sobivam lahendus. 3. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor, teede ja eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks on määratud üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel Lisaks ülalnimetatule ka kergliikleja saab kiiremini ja ohutult Jõhvist Tallinna suunas liikuda, sest ei käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku pea tegema pikka ringi äripargi sees. planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse 3. Jõhvi Vallavalitsus toetab Jõhvi Äripargi esindaja ettepanekut täiendavalt läbi arutada Jõhvi 3. tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib planeeringut täpsustada liiklussõlme mahasõidu võimalust (kas või eskiisprojekti kujul) Jõhvi Äriparki. ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga. Selgitame, et Jõhvi äripargi juurdepääsutee ühendamine Jõhvi 3. liiklussõlme on vastuolus kehtiva teemaplaneeringuga, kus kõnealust ühendust ei ole ette nähtud. 4. Transpordiameti tellimusel projekteeritav kogujatee lahendus ei takista huvitatud isikul (kohalikul omavalitsusel või arendajal) kavandada kogujatee idapoolse ühendustee projekteerimist ja realiseerimist ehitusseadustikus ette nähtud korras eraldiseisva menetlusena. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisel kajastatakse nimetatud ühendusteed perspektiivse teena. 5. Projekteerimistingimuste andmise menetlusse on kaasatud projektialaga piirnevate kinnisasjade omanikud, sh katastriüksuse Ülesõidu tn 1 omanik. Lisaks Halli joonega tähistatud tee osa on Jõhvi Äripark ise valmis välja ehitama kuni Jõhvi 2. on info avaldatud ajalehes „Põhjarannik“, ajalehes „Jõhvi Teataja“ ning liiklussõlmeni. Lahendus võimaldab sujuvamat liiklust Jõhvis järgneva 10 aasta kõige olulisema Transpordiameti ja Jõhvi valla kodulehel. Arvestades Jõhvi Vallavalitsuse arendusprojekti ja Tallinn-Narva maantee vahel. Sarnase soovituse annab Jõhvi Äripargi poolt tellitud arvamusega, tuleb projekteerijal täiendavalt tutvustada katastriüksuse Ülesõidu tn liiklusuuring, mille teostas Inseneribüroo Stratum (Töö nr: T012-2021). 1 piirkonda projekteeritavat lahendust Viru Vangla esindajatele. 4. Teeme ka ettepaneku lahendada Jõhvi Bauhof-i ja teiste äripindade ligipääs mõlemas suunas (parempoolne võib ka eskiisprojektina olla) nii, et tulevikus Jõhvi Vallavalitsusel ja äriettevõtetel Otsus: oleks võimalus põhiprojekti tellida ning selle alusel teed välja ehitada. 1. Teemaplaneeringu alusel projekteeritava põhimaantee ja selle 5. Kuna uus lahendus raudteed ületava viadukti osas näeb ette julgeoleku objekti mööda sõitmist toimimiseks vajalike rajatiste ehitamiseks vajalike maade võõrandamine (Jõhvi Vangla kõrval), siis palume ka neid protsessi kaasata, kuna antud lahendus puudutab viia läbi pärast ehitusprojekti valmimist vastavalt kehtivatele neid olulisel määral. õigusaktidele. 2. Jõhvi 2. liiklussõlme lahenduse projekteerimisel lähtuda projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisel toodud põhimõttelisest lahendusest. Projekteerijal hinnata Jõhvi 2. liiklussõlmes põhimaanteest põhja poole jääval alal kergliiklustee võimalikke lahendusi kergliiklejate liikumiseks Jõhvist Tallinna suunal ja vastupidi ning projekteerida koostöös Transpordiameti ja Jõhvi Vallavalitsusega piirkonda sobivam lahendus. 3. Mitte projekteerida Jõhvi äripargi juurdepääsu Jõhvi 3. liiklussõlme. 4. Mitte projekteerida Jõhvi linnas põhimaanteega paralleelselt kulgeva kogujatee idapoolset ühendusteed käesolevate projekteerimistingimuste alusel koostatava ehitusprojekti koosseisus. Teemaplaneeringuga kavandatud idapoolset ühendusteed käsitleda perspektiivse teena. 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 5. Projekteerijal tutvustada katastriüksuse Ülesõidu tn 1 piirkonda projekteeritavat lahendust Viru Vangla esindajatele. 2 Toila Vallavalitsus Toila Vallavalitsuse poolt kooskõlastame esitatud projekteerimistingimused. Põhjendus: 13.05.2021 e-kiri Toila Vallavalitsusel puuduvad märkused ja ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule. Otsus: 1. Arvestada, et Toila Vallavalitsus ei ole esitanud ettepanekuid projekteerimistingimuste eelnõule. 3 AS Eesti Raudtee AS Eesti Raudtee poolsed ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõu täiendamiseks: Põhjendus: 12.05.2021 e-kiri 1. Muuta raudteed ületava viadukti asukohta selliselt, et viadukti ehitamise ajal on olemasolev Esialgsel hinnangul ei ole sõltumata viadukti asukohast võimalik viadukti raudteeülesõidukoht koos automaatikaga kasutatav. ehitamise ajal tagada nõutud nähtavust olemasoleval raudteeülesõidul, mistõttu 2. Viadukti lahendus peab arvestama teise peatee rajamise perspektiiviga olemasolevast rööbasteest tuleb ehituseaegne raudteeületus lahendada vastavalt projekteeritavale põhja poole, orienteeruvalt 4,3m kaugusele. Viadukti kandekonstruktsioonid horisontaalsuunas lahendusele. Vajadusel tuleb ette näha ajutise raudteeülesõidu rajamine, mille peavad asuma rööbastee teljest vähemalt 3300mm kaugusel. jaoks tuleb taotleda tehnilised tingimused AS-lt Eesti Raudtee ja TTJA-lt. 3. Arvestada, et AS Eesti Raudtee õgvendab ristumiskohast Jõhvi poole jääva kõvera raudteelõigu Transpordiamet seab projekteerijale tingimuseks arvestada ehitusprojekti vastavaks 160 km/h projektkiirusele. Orienteeruv õgvenduse eskiis manuses. Õgvenduse andmed koostamisel AS Eesti Raudtee märkustega nr 2-6 ja 10. koos perspektiivse teise rööpapaari asukohaga väljastatakse koos projekteerimise tehniliste Märkuste 7-9 osas selgitame järgmist. Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 tingimustega. eskiisjoonisel on kavandatud Jõhvi linna ja Linna küla vahelise kergliiklustee 4. Viadukti projekteerimisel arvestada raudteele 25kV kontaktvõrgu rajamisega. Raudtee rööpapea ja kulgemine raudteed ületava viadukti alt läbi. viadukti konstruktsiooni vertikaalne vahemaa peab olema vähemalt 7,3m. Menetluse käigus on leitud kergliiklusteele uus asukoht, mille tulemusel kulgeb 5. Viadukti all kahe rööpapaariga raudtee muldkeha kõrvale mõlemal pool raudteed kavandada 3m kergliiklustee otse mööda olemasolevat teed kuni Linna külani ning ristuvale laiune ala raudtee kommunikatsioonide paigutamiseks/raudtee hooldustee jaoks. riigiteele rajatakse kergliiklejate tunnel. 6. Viadukti alla mitte kavandada perspektiivset Malmi tänavat. Avalik tänav kavandada väljapoole Täpsustatud eskiislahendus: raudteemaad, transpordimaa kinnistule „25101:001:0283 Ülesõidu tänav T3“. Malmi tänava liitumine teega 32 Jõhvi-Vasknarva ühitada juurdepääsuga Viru vanglale. 7. Raudteemaale kavandatavad kergliiklusteed kavandada raudteemaa välisserva vahetusse lähedusse ja eraldada ülejäänud raudteemaast piirdeaiaga. 8. Säilitada käesoleval ajal eksisteerivad raudteemaale juurdepääsu võimalused – Toila raudteeülesõidukoha piirkonnas on olemas juurdepääsuteed või mahasõidud raudteemaale põhja ja lõuna pool raudteed ning raudteeülesõidukohast Jõhvi ja Narva pool. Seniste juurdepääsude likvideerimisel rajada uued juurdepääsuteed kuni raudteemaa piirini, eramaade läbimisel näha ette servituudi seadmise vajadus. 9. Olemasoleva kergliiklustee ning raudteeülekäigukoha likvideerimise tõttu raudtee ületamisel pikemaks muutuva jalakäijate teekonna tõttu kavandada avalikke teid ja raudteemaad eraldavad piirdeaiad mõlemale poole raudteed projekteeritavate teede (Malmi tänav lõuna pool ja kergliiklustee põhja pool raudteed) ulatuses. 10. Ehitusprojekti koosseisus koostada kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks (isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale) vajalikud teede ja rajatiste kasutusala plaanid. Tänu uuele kergliiklustee asukohale on kergliiklejate jõudmine raudtee maa-alale projektlahendusest lähtuvalt ebatõenäoline, mistõttu ei ole raudteemaale piirdeaedade rajamine põhjendatud. Projekteerimisel tuleb arvestada, et juurdepääsud raudteemaale oleksid tagatud. Põhjendatud vajaduse korral ja Transpordiameti nõusolekul tuleb ette näha uued juurdepääsuteed, mis kavandatakse samaväärsetena olemasolevate teedega. Otsus: 1. Projekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: - Mitte arvestada ettepanekuga muuta raudteed ületava viadukti asukohta. Ehitusprojektis tuleb kavandada ehituseaegne raudteeületus 6  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 vastavalt projekteeritavale lahendusele. Vajadusel tuleb ette näha ajutise raudteeülesõidu rajamine, mille jaoks tuleb taotleda tehnilised tingimused AS-lt Eesti Raudtee ja TTJA-lt. - Arvestada teise peatee rajamise võimalusega olemasolevast rööbasteest põhja poole. - Arvestada raudtee õgvendusega. - Arvestada raudtee rööpapea ja viadukti konstruktsiooni vertikaalse vahemaaga vähemalt 7,3 m. - Arvestada 3 m laiuse alaga mõlemal pool raudteed, mis on ette nähtud raudtee kommunikatsioonide paigutamiseks/ raudtee hooldustee jaoks. - Arvestada AS-i Eesti Raudtee märkusega ning mitte kavandada perspektiivset Malmi tänavat viadukti alla. Malmi tänava ühenduse asukoht määrata koostöös Jõhvi Vallavalitsusega. - Projekteerida Jõhvi linna ja Linna küla ühendav kergliiklustee uude asukohta vastavalt eskiisjoonisele. - Arvestada, et juurdepääsud raudteemaale oleksid tagatud. Põhjendatud vajaduse korral ja Transpordiameti nõusolekul tuleb ette näha uued juurdepääsuteed, mis kavandada samaväärsetena olemasolevate juurdepääsudega. Vajadusel tuleb projekteerijal teha koostööd AS-ga Eesti Raudtee, et täpsustada juurdepääsude asukohad. - Mitte projekteerida piirdeaedu raudtee eraldamiseks ümbritsevatest aladest. - Koostada isikliku kasutusõiguse seadmiseks raudteemaale vajalikud teede ja rajatiste kasutusala plaanid. 4 Riigimetsa - Otsus: * Majandamise Keskus Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 5 MTÜ Ida-Viru - Otsus: * Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 6 Adven Eesti AS Adven Eesti Asi gaasitorustik kulgeb piki Tallinn-Narva maanteed, kuid jääb välja poole mnt Põhjendus: 26.04.2021 e-kiri kinnistut. Kulgeb piki mnt kinnistu piirnevaid kinnistuid. Transpordiamet võtab Adven Eesti AS-i poolt esitatud informatsiooni Hetkel jääb mulje et projektalasse gaasitorustik ei jää. Kui projekteerimise käigus selgub et teadmiseks. Juhul kui projekti koostamisel selgub, et Adven Eesti AS-le kuuluv gaasitorustik on ikka alas siis väljastame teh tingimused. gaasitorustik jääb projektalale, tuleb projekteerijal taotleda tehnilised tingimused projekteerimiseks. Otsus: 1. Juhul kui projekti koostamisel selgub, et projektalale jääb Adven Eesti AS-le kuuluv gaasitorustik, tuleb projekteerijal taotleda tehnilised tingimused. 7 AS Eesti Gaas - Otsus: * Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 8 AS Gaasivõrk Käesolevad tehnilised tingimused on antud vaid (eel)projekti koostamiseks ning on üldjuhendavad. Põhjendus: 17.05.2021 kiri Uute teelõikude projekteerimisalades paiknevad järgmised AS`ile Gaasivõrk kuuluvad Transpordiamet ei pea põhjendatuks AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldiste nr 3-6/9-21 gaasipaigaldised: välja vahetamist asukohtades, kus olemasolevat gaasitrassi on võimalik kaitsta 1. Kinnistutel Veski tänav T14, Jõhvi (kü 25301:003:0237), Jaama tänav T14, Jõhvi (kü terashülssidega või kus on võimalik olemasolevat terashülssi pikendada. nr.25301:001:0047); Veski 36, Jõhvi (kü nr. 25101:001:0520) asub 1971. aastal ehitatud B-kategooria 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 MOP 3 bar maa -alune Ø 219x7,0 mm gaasi terastorustik ( vaata lisatud skeem 1. B-kat. gaasitorustik Projekteerijal tuleb taotleda AS-ilt Gaasivõrk uued tehnilised tingimused, millega märgitud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringtee ala sisse ja seoses sellega vajab antakse tingimused olemasolevate gaasitrasside säilitamiseks ning kaitsmiseks. ümbertõstmist uuele asukohale. Uut DN200 terastorustikku paigaldada koos tsentraatoritega DN500 Põhjendatud juhtudel, kui gaasitrassi säilitamine või kaitsmine ei ole terashülssi . projektlahendusest tingituna võimalik, tuleb Transpordiameti nõusolekul 2. Kinnistul Jõhvi linn, Põllu tänav T4 kü nr. 25301:004:0114 asub ASile Gaasivõrk kuuluv 1971. projekteerida gaasitrassi ümbertõstmine või väljavahetamine. aastal ehitatud B-kategooria MOP-3Bar Ø219x7,0 mm maa-alune gaasitorustik ( vt lisatud skeem nr. 2, kus käesolev gaasitorustik on märgitud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringtee Otsus: mahasõidu ala sisse ja seoses sellega vajab väljavahetamist Ø219x7,0 mm gaasitorustikude vastu, mis 1. Mitte arvestada ettepanekutega gaasitorustike ümbertõstmise ja peavad olema paigaldatud koos tsentraatoritega DN500 terashülssi. väljavahetamise osas. Taotleda AS-lt Gaasivõrk tehnilised tingimused, 3. Kinnistutel , 1 Tallinn-Narva tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald, (kü nr. 25201:005:0078 ), 13136 millega antakse tingimused olemasolevate gaasitrasside säilitamiseks ning Jõhvi-Uikala tee Kotinuka küla, Jõhvi Vald (kü 25201:005:0227, 25201:005:0082, 25201:005:0228) kaitsmiseks. Põhjendatud juhtudel, kui gaasitrassi säilitamine või projekteeritava ala sees asub 2015. aastal ehitatud DN300 (teras) ja DN250 (plast) hülssides maa- kaitsmine ei ole projektlahendusest tingituna võimalik, tuleb alune B-kategooria MOP-5bar PEH100 Ø 160x14,6 mm gaasitorustik (vt lisatud skeemil nr. 3 ja nr. 4 Transpordiameti nõusolekul projekteerida gaasitrassi ümbertõstmine või B-kategooria gaasitorustik märgitud sinise joonega ja halli värviga märgitud DN300 ja PE250 väljavahetamine. kaitsehülsstorud). Käesolev gaasitorustik satub ( Jõhvi-Jukala- Jorde tee L2 teeristmiku alas) projekteeritava sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab olemasoleva PE hülssi pikendamist , ehk täiendava DN250 hülssi koos tsentraatoritega paigaldamist. 4. Kinnistu 1 Tallinn-Narva tee, Kotinuka küla, Jõhvi vald katastriüksustel nr. 25201:005:0077 ja 25201:005:0078 asuvad 1954. aastal ehitatud maa -alused C-kategooria MOP-12Bar 325x8,0 mm teras gaasitorustikud (skeemil nr 3 käesolevad gaasitorustikud on märgitud rohelise joonena ja nende DN650 kaitsehülssid on märgitud halli joonena), mis satuvad projekteeritava uue maantee ala sisse ja seoses sellega vajavad väljavahetamist Ø323,9x8,0 mm gaasitorustikude vastu, mis peavad olema paigaldatud koos tsentraatoritega DN700 terashülssi. 5. Kinnistul Kohtla metskond 171, Kotinuka küla, Jõhvi vald (kü nr 25101:001:0008) asuvad 1954. aastal ehitatud maa -alused C-kategooria MOP-12Bar 325x8,0 mm teras gaasitorustikud ( vt lisatud skeemil nr. 4 märgitud roheliste joonetega) mis satuvad projekteeritava Jõhvi-Uikala- Jordi ringsõiduteest asfaltkattega mahasõidu ala sisse ja seoses sellega vajavad väljavahetamist terasest Ø323,9x8,0 mm gaasitorustikude vastu, mis peavad olema paigaldatud koos tsentraatoritega DN700 terashülssi. 6. Kinnistul Jordi tee L2 Kotinuka külas, Jõhvi vald (kü nr 25201:005:0411) asub ASile Gaasivõrk kuuluv 2015. aastal ehitatud B-kategooria MOP-5Bar PEH100 Ø 160x14,6 mm maa alune gaasitorustik (vt lisatud skeemil nr. 5 B-kategooria gaasitorustik määratud sinise joonega), mis satub projekteeritava uue sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab terasest kaitsehülssi DN300 koos tsentraatoritega paigaldamist. 7. Kinnistul Jõhvi vald, Kotinuka küla Jordi tee L2 kü nr. 25201:005:0411 asuv ehitatud 2015 aastas B-kategooria MOP-5Bar PEH100 Ø 160x14,6 maa alune gaasitorustik ( lisatud skeemil nr. 6 B-kat. gaasitorustik määratud sinise joonega), mis satub projekteeritava ringsõidutee ja kõnnitee ala sisse ja seoses sellega vajavad kaitsehülssi ST DN300 koos tsentraatoritega paigaldamist. 8. Kinnistute Kohtla metskond 38, Kotinuka küla Jõhvi vald (kü nr. 25201:005:0314) ja Kohtla metskond 121, Kotinuka küla Jõhvi vald (kü nr. 25201:005:0315) vahel ning kinnistul Kohtla metskond 124, Kotinuka küla, Jõhvi vald (kü nr 25201:005:0013) asub AS`le Gaasivõrk kuuluv 2009. aastal ehitatud maa-alune C-kategooria MOP16 bar Ø 323,9x5,6 mm terasest gaasitorustik ( lisatud skeemil nr. 7 C-kategooria MOP-16Bar gaasitorustik määratud rohelise joonetega), mis satub projekteeritava Jõhvi 3. ringtee ala sisse ja seoses sellega vajab ümbertõstmist uuele asukohale. Uut ST Ø 323,9x5,6 gaasitorustiku paigaldada koos tsentraatoritega ST DN700 terashülssi . 9. Kinnistutel Kuuse, Linna küla, Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0190), Jaama harutee, Jõhvi linn, Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0177), Kuuseotsa, Jõhvi linn, Jõhvi vald (kü nr. 25101:001:0185) ja Kohtla metskond 123, Linna küla, Jõhvi vald kü nr 25201:008:0114 asub ASile Gaasivõrk kuuluv 2009. aastal ehitatud maa-alune C-kategooria MOP-16Bar ST Ø 323,9x5,6 mm gaasitorustik (lisatud skeemil nr. 8 C-kategooria MOP-16Bar gaasitorustik märgitud rohelise joonega), mis satub 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 projekteeritava sõidutee ala sisse ja seoses sellega vajab lahtikaevatuna isolatsiooni katte täiendavat kontrolli ja parandamist ning terashülssi DN700 koos tsentraatoritega paigaldamist. 10. Gaasitorustiku tööprojektide koostamist tellida Gaasivõrk AS poolt aktsepteeritud ettevõttelt, kes omab gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, omab vähemalt 3 aastast kogemust gaasitorustike projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega soojusenergeetika volitatud inseneri, kutsetase 8. 11. Ümbertõstetav gaasitorustik määratleda AS Gaasivõrk varana likvideeruva asendusena. Enne gaasitorustiku ümberühendust ASile Gaasivõrk üle anda gaasitorustiku teostusdokumentatsioon. 12. Olemasoleva gaasitorustiku lahtiühendamise ja uue gaasitorustiku ümberõhenduse tööd planeerida koos gaasirõhu alandamisega ja vastava ohutustaseme tagava tehnoloogia abiga (Ravetti Stop/System) küttevälisele perioodile (mai-september). Projektile lisada detailsed gaasitorustiku lahti ühendamise ja ümberlülitamise skeemid koos tööde tehnoloogilise kirjeldusega. 13. Ümberühendustel arvestada ajutise gaasivarustuse tagamisega piirkonna gaasitarbijatele. 14. Ümbertõstetav gaasitorustik ja paigaldatavad hülsid projekteerida-ehitada ehitiste Transpordiameti vahendite ja kuludega. Enne gaasitorustike ümbertõstmise tööde alustamist peab olema sõlmitud kolmepoolne kokkulepe AS Gaasivõrk, Transpordiameti ja AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud gaasitorustike ehitaja vahel. 15. Mõõdistusandmete alusel koostatud projekteerimisala geodeetiline alusplaan tuleb nõusoleku saamiseks saata: [email protected]. Nõusoleku saanud geodeetilise alusplaani põhjal koostatakse projekt-dokumentatsioon. 16. Tehnilised tingimused kehtivad üks aasta alates väljastamise kuupäevast. 9 Eesti Lairiba Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigule jääb ELA SA sidevõrgu objekt Põhjendus: Arenduse Sihtasutus ELA088. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks (edaspidi ELASA) ELA SA sidevõrgu haldaja (AS Connecto Eesti) kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse (haldaja AS Connecto Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda Eesti) kooskõlastada ELA SA haldusega. tingimused ka ELASA sidevõrgu haldajalt (AS Connecto Eesti). 19.04.2021 e-kiri Otsus: 1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused ELASA sidevõrgu haldajalt (AS Connecto Eesti). 2. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga (AS Connecto Eesti). 10 Elektrilevi OÜ Anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja: Põhjendus: 27.04.2021 e-kiri • taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused. projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda • peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha tingimused ka Elektrilevi OÜ-lt. veebilehel www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine. Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid Otsus: teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised 1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt. tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada. 2. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. 11 Elering AS Projekteerimistingimused: Põhjendus: 10.05.2021 LIINID: Projekteerimisel tuleb arvestada Elering AS-ile kuuluvate õhuliinide osas esitatud tehnilised tingimused 1. Rekonstrueeritav teelõik ristub Elering AS-le kuuluvate õhuliinidega: 110 kV L116 Balti-Püssi tingimustega. nr 12-9/2021/193 ja 330 kV L364 Viru-Püssi, L511 Aruküla-Balti ning L359 Balti –Püssi. Projekteerijal tuleb teha koostööd Elering AS-ga, et projekteeritav lahendus 2. Peab jääma tagatuks mehhanismide juurdepääs liinitrassile. vastaks D-kategooria gaasitorustiku osas Elering AS poolt esitatud tingimustele. 3. Tee ehitamisel peavad jääma tagatuks nõuetekohased gabariidid õhuliinide alumise juhtme Vajadusel tuleb projekteerida gaasitorustiku osaline ümberehitus. ja teepinna vahel, juhtme temperatuuril +60° C. • 110 kV liinidel 7 m, 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 • 330 kV liinidel 8,5 m. Otsus: 4. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava 1. Projekteerimisel arvestada Elering AS-ile kuuluvate õhuliinide osas lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 meetrit. esitatud tingimustega. 5. Kaevetöödel mitte kuhjata pinnast liinide alla. 2. Projekteerijal tuleb koostöös Elering AS-ga projekteerida lahendus, mis 6. Maanduskontuuride vigastamisel tuleb need taastada. vastab D-kategooria gaasitorustiku osas Elering AS poolt esitatud 7. Enne tööde algust Elering AS-le kuuluvate õhuliinide kaitsevööndis vormistada kaitsevööndis tingimustele. töötamise luba, [email protected], tel. 715 6603 3. Vajadusel tuleb projekteerida D-kategooria gaasitorustiku osaline 8. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ümberehitus. ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. 9. Elering AS ei vastuta teistele osapooltele kuuluvate kommunikatsioonide (elektriliin, sideliin, gaasitrass jms) olemasolu ja töötingimuste eest. GAAS: Põhimaantee 1 E20 Tallinn - Narva, lõigul Jõhvi-Toila koos juurdepääsu ja kogujateedega (siin ja edaspidi nimetatud kui Tee) planeeringu alas ristub Elering AS omanduses olev D-kategooria maagaasi ülekande gaasitorustik Jõhvi-Narva DN 500 [(osaliselt planeeringu alas DN400) siin ja edaspidi nimetatud kui Gaasitorustik] mitmes kohas Teega. Gaasitorustiku projekteeritud töörõhk on 38 bar ja see on maa-aluse paigaldusega. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 10 m torustiku teljest mõlemale poole. Tulenevalt asjaolust, et planeeringu alas ei vasta Gaasitorustiku ja kavandatava Tee asendiplaan standardite EVS 884 ja EN 1594 põhinõuetele, tuleb ette näha Gaasitorustiku ümberehitustööd. Vajalik on ette näha järgnevad tegevused: 1. Koostada plaaniline lahendus Gaasitorustiku uue asukohaga standardite EVS 884 ja EN 1594 põhinõuete alusel ja kooskõlastada see Elering As-iga. 2. Gaasitorustiku ristumisel Teega tagada lõikumise nurk 90 (+/- 5) kraadi. 3. Gaasitorustiku ristumisel Teega näha ette kogu teemaaulatuses kaitsehülsside paigaldus. 4. Taotleda kooskõlastatud uue Gaasitorustiku plaanilise paiknemise alusel Elering AS-ilt tehnilised tingimused Gaasitorustiku ja Tee ristumiste Tööprojekti koostamiseks. 5. Arvestada asjaoluga, et Gaasitorustiku ümberehitustöödeks on vajalik maagaasi tarnekatkestus. Maagaasi tarnekatkestust pole võimalik tagada mistahes ajal. Tuleb arvestada asjaoluga, et vajalik on ca 1 aasta ette planeerimise aeg, mis tuleb vajadusest tagada gaasivarustus läbi rahvusvahelise koostöö. 6. Kõik kulud tööprojekti realiseerimiseks vajatavate tööde läbiviimiseks Gaasitorustikul ja selle kaitseks, kuuluvad Tee omaniku kanda. 7. Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja teavitused saadetakse e-kirjaga [email protected] ja Elering AS Jõhvi hoolduspiirkonna hoolduse korraldajale Sven Käiss Sven.Kä[email protected]. 8. Käesolevas kirjas toodud tingimused kehtivad 12 kuud kirja väljastamise kuupäevast. 12 Telia Eesti AS Palume Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu projekteerimiseks Põhjendus: 12.05.2021 e-kiri taotleda Telialt tehnilised tingimused välisveebi lingilt https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2. alusel tuleb projekteerimiseks arendajale/tehnilised-tingimused/ taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Nimetatud punkti alusel tuleb taotleda tingimused ka Telia Eesti AS-lt. Otsus: 1. Projekteerijal tuleb taotleda tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt. 13 J.M. 10.05.2021 e-kiri: Põhjendus: Jõhvi linna Kruusa Teen ettepaneku: 1) Alates Linda tn. ristist ehitada juurdeehitatav maantee teelõik põhja poole 1) Projekteeritava tee asukoht ning kaugus olemasolevatest elamutest selgub tänava elanik olemasolevast teest, et säilitada vahemaa olemasolevate elamutega. ehitusprojekti koostamise käigus. 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2) Kuna sõidukiirus ja liiklustihedus kasvab suureneb ka müra. Seega oleks Kruusa tn. piirkonda 2) Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus vajalik paigaldada müratõkked. koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel projekteeritavast lahendusest. Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. Otsus: 1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. 14 M.M. 09.05.2021 e-kiri: Põhjendus: Jõhvi linna Kruusa Transpordiamet on algatanud projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus tänava elanik (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu (edaspidi riigitee) ehitusprojekti koostamiseks. koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra Seoses eelnevaga palume mürasummutus seina paigaldamist, alates Linda tn ja Tln-Narva mnt normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel ristmikust kuni vähemalt 166 km postini. projekteeritavast lahendusest. Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. Otsus: 1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. 15 K.P. 10.05.2021 e-kiri: Põhjendus: Jõhvi linna Kruusa Meid teeb murelikuks kaks probleemi: Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 eskiisjooniselt on näha, et olemasolev tänava elanik 1. Aina tihenev liiklussagedus, kus juba puhkepäevitigi on probleem Linda tänavalt maanteele samatasandiline Linda tänava ristumine põhimaanteega likvideeritakse. Väljasõit väljasõiduga. Linda tänavalt põhimaanteele on ette nähtud rajatavate kogujateede ning Jõhvi 2. 2. Lähtudes punktist 1 ja kavandatava ehitusega, mille käigus ilmselt kaob looduslik müratõke puude või Jõhvi 3. eritasandiliste liiklussõlmede kaudu, tänu millele muutuvad pöörded ja võsa eemaldamisega, kusjuures juba tänavu talvel oli liiklusfooni müra pidevalt, et mitte öelda senisest ohutumaks ning kiiremaks. segavalt kuuldav ja arvestades tulevikku, suureneb see kordades. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus Sellepärast; Palume tõsiselt ja kiiresti kaaluda müratõkke paigaldamist vahemikku Linda tänavast koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra Bauhofini (ehituskaubamaja). normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel projekteeritavast lahendusest. Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. Otsus: 1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele, projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. 16 K.K. 10.05.2021 e-kiri: Põhjendus: Jõhvi linna Kruusa Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel tuleb projekti koosseisus tänava elanik koostada mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra 11  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Teen ettepaneku planeerida Linda tänava ja 166km posti vahelisele alale müratõke. Juba praegune normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel liiklustihedus tekitab piisavalt müra, aastate pärast liiklustihedus niikuinii suureneb ja siis saab varsti projekteeritavast lahendusest. aias ainult kõrvaklappidega käia. Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed Juba praegu nt nädala sees naabritega suheldes peab häält tõstma, sest maanteelt tulev müra ei asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused võimalda normaalselt suhelda. eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. Otsus: 1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1 Jordi tee 6a 25101:001:0159 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) teeb omalt poolt järgnevad ettepanekud Põhjendus: Jordi tee 2 25101:001:0160 seoses Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5- 172,5 Jõhvi–Toila teelõigu 1. Transpordiamet on 19.04.2021. a kirjaga nr 8-1/21-091/9512-1 kaasanud Jordi tee 2b 25101:001:0162 projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise kirjaga 19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1 projekteerimistingimuste menetlusse ka Jordi tee 3, Jordi tee 4 ja Jordi tee Jordi tee 8a 25201:005:0388 ja 05.05.2021 toimunud aruteluga: 6 katastriüksuste omanikud. Jordi tee J1 25201:005:0410 1. Projekti eskiislahendusel on Jõhvi Äripargi territooriumil märgitud Täiendavalt on Transpordiamet suhelnud Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 Jordi tee L2 25201:005:0411 likvideeritavateks mahasõidud aadressidel: Jordi tee 3, Jordi tee 4, Jordi tee 6, katastriüksuste omanikega, kelle maaüksuste osas on Kotinuka küla, Jõhvi vald. Antud küsimuse aruteludesse on vaja kaasata kinnistute projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel ette nähtud kõige omanikud, kelle esindajad 05.05.2021 toimunud arutelul ei osalenud. Teadmata ulatuslikumad muudatused. Transpordiameti otsused nimetatud kirja 19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1 adressaate võib siiski asuda arvamusele, et katastriüksuste osas on toodud tabelis allpool. kinnistute omanikke ei ole nimetatud kirjaga arutelust ja protsessi käigust Jordi tee 3 katastriüksuse omanik ei ole menetluse käigus arvamust teavitatud; IVIA kui kinnistu Jordi tee L2, Kotinuka küla, Jõhvi vald ei saa pakutud esitanud. lahendusega nõustuda, kuna mahasõidud on välja ehitatud vastavalt 2. Detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede välja ehitusprojektidele ja väljastatud ehituslubadele; ehitamine on planeerimisseaduse alusel huvitatud isiku kohustus. 2. Kinnistute Jordi tee 3, Jordi tee 4, Jordi tee 6, Kotinuka küla, Jõhvi vald Äripargisiseste teede projekteerimine ei ole Transpordiameti ülesanne. mahasõitude likvideerimise põhjuseks toodi arutelul kehtiva detailplaneeringu Jordi tee 2 (katastritunnus 25101:001:0160) katastriüksuse juurdepääsude lahendus. Samas ei ole arvestatud mahasõitudega kinnistutele Jordi tee 2, Jordi tee osas selgitame järgmist. 2016. aastal kehtestatud Jõhvi valla Kotinuka 2a, Jordi tee 2b, Jordi tee 6a vastavuses kehtivale detailplaneeringule number DP- küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on 157 (Jõhvi valla planeeringute keskkonnas; Nimetus: Jõhvi vallas, Kotinuka küla, Jordi tee 2 katastriüksusele ette nähtud 2 juurdepääsu – üks maaüksuse Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 kinnistute ja lähiala detailplaneering); idapoolsest küljest ja teine põhja poolt. 3. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kinnistute Jordi tee 2, Jordi tee 2a, Jordi tee 2b, Jordi tee 4, Jordi tee 6, Jordi tee 6a, Jordi tee Kotinuka küla, Jõhvi sadevete ärajuhtimine Jöördi ojasse on lahendatud Jordi tee 4, Jordi tee 6, Kotinuka küla, Jõhvi põhjanurgas välja ehitatud sadeveesüsteemi kaudu; 4. Teeme ettepaneku täiendavalt läbi arutada Jõhvi 3. liiklussõlmelt mahasõidu võimalus Jõhvi Äriparki (alljärgnev joonis). Halli joone osa on omalt poolt valmis välja ehitama IVIA kuni Jõhvi 2. liiklussõlmeni. Lahendus võimaldab sujuvamat liiklust Jõhvi järgneva 10 aasta kõige olulisema arendusprojekti ja Tallinn-Narva maantee vahel. Sarnase soovituse annab IVIA poolt tellitud liiklusuuringus Inseneribüroo Stratum (Töö nr: T012-2021); Juhime tähelepanu, et juurdepääs idapoolsest asukohast saab olla ajutine kuni Jõhvi 2. liiklussõlme väljaehitamiseni. Eskiisjoonise alusel on põhimaanteest ringristmikuni kavandatud rambid, millele ei ole 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ ptk 5.2.1. p 3 alusel lubatud peale- ja mahasõite projekteerida ning ptk 5.3.3. p 4 alusel peab ligipääs külgnevalt maa-alalt olema I klassi maantee rambile piiratud. Pärast Jõhvi 2. liiklussõlme realiseerumist saab juurdepääs Jordi tee 2 katastriüksusele toimuda vaid põhja poolt. Põhjapoolne mahasõit projekteeritakse Transpordiameti poolt eskiisjoonisele märgitud asukohta, et tagada juurdepääs perspektiivsesse teekasutajate parklasse. Parkla projekteerimisel arvestatakse, et sama ristumiskoha kaudu oleks vajadusel võimalik rajada detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsud ülejäänud maaüksustele. 3. Projekteerimisel tuleb arvestada esitatud märkusega ning vajadusel tuleb projekteerida sademevete ärajuhtimissüsteemide ümberehitus, et tagada toimiv lahendus. 4. Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused täpsustavad Ida- Juhul, kui uuring ei anna vastuseid vajaduste kohta, palun tagasisidet Viru maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut “E20 Jõhvi– Transpordiameti seisukohtadega. Lisaks võimaldab otseühendus kõrge transpordi Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu voo suunamist otse teise ja kolmanda liiklussõlme vahel, st. Eritransport ei pea 2 trassikoridori määramine“. Teemaplaneeringuga on määratud km pikkuse lõigu läbimiseks tulema 2+2 maanteelõigule, kus on arutelul antud info põhimaantee trassi koridor, teede ja eritasandiliste ristmike kohaselt planeeritud liikumiskiirus 120 km/h (liikluse ohutuse tagamine lõigul); (liiklussõlmede) asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks on 5. Projekti eskiislahendus ei arvesta olemasoleva taristuvõrguga Jõhvi Äripargi määratud üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi territooriumil; teeme ettepaneku (kui mitte eskiisi staadiumis, siis järgmistes koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel projekteerimise staadiumis) arvestada olemasoleva taristuga (s.h. Jõhvi 2. planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. liiklussõlme ristmiku koossisu kuuluvad teed) ning lähtuvalt olemasolevast taristust Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 projekteerida teede ja mahasõitude asukohad; alusel käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga. Selgitame, et Jõhvi äripargi juurdepääsutee ühendamine Jõhvi 3. liiklussõlme on vastuolus kehtiva teemaplaneeringuga, kus kõnealust ühendust ei ole ette nähtud. 5. Projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ning vajadusel kavandada tehnovõrkude ümberehitamine vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele. Äripargisiseste teede projekteerimine ei ole Transpordiameti ülesanne. Detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede välja ehitamine on planeerimisseaduse alusel huvitatud isiku kohustus. Otsus: 1. Mahasõitude projekteerimisel Jõhvi 2. liiklussõlmes lähtuda eskiisjoonisel toodud lahendusest. Mitte projekteerida täiendavaid mahasõite ja juurdepääsuteid Jõhvi äripargi alale. 2. Projekteerimisel arvestada olemasolevate sademevete ärajuhtimise süsteemidega ning vajadusel projekteerida nende ümberehitus, et tagada toimiv lahendus. 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 3. Mitte projekteerida Jõhvi äripargi juurdepääsu Jõhvi 3. liiklussõlme. 4. Projekteerimisel arvestada Jõhvi äripargi olemasolevate tehnovõrkudega ning vajadusel näha ette tehnovõrkude ümberehitamine lähtudes projekteeritavast lahendusest. 2 Narva mnt 143 25301:011:0024 SM Property OÜ / Autohaus Holding OÜ / Järva Tarbijate Ühistu Põhjendus: Narva mnt 141 25301:011:0026 12.05.2021 kiri: Transpordiameti poolt antavad projekteerimistingimused täpsustavad Ida-Viru Käesolevaga edastavad SM Property OÜ, Autohaus Holding OÜ ja Järva Tarbijate Ühistu maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut “E20 Jõhvi–Narva oma ühise ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule. Avaldame arvamust vaid Jõhvi teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori 3.liiklussõlme kohta, kuna see puudutab otseselt meie kinnistute ärihuvisid. määramine“. Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor, Pakutud projekteerimistingimuste eelnõu puudutatud kinnisasjade omanikele ei sobi, sest teede ja eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) asukohad tekitab tupiklahenduse ning ei arvesta kohalike äride vajadustega. Ärid ääremaastuvad ja maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks on määratud üldised maakasutus- tekib oht, et ollakse „seljaga“ klientide poole. Teeme ettepaneku järgmisteks ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, projekteerimistingimuste muudatusteks: liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. - Tallinn-Narva maanteega paralleelne kogujatee ühendatakse ringteega (märgitud Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 eskiisprojektil AKÖL 2048 - 7 134). Sellise lahendusega ei teki tupiklahendust ja alusel käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi klientidele jääb loogiline ligipääs (mõlemat pidi). Samuti suunatakse rasketransport otse asukohavaliku planeeringut (teemaplaneeringut) riigi eriplaneeringuna linnast välja. Lisaks sellele kaob vajadus ühendada kogujatee (enne Bauhofi) linnaga. planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib - Ringtee (märgitud eskiisprojektil AKÖL 2048 - 7 134) asukoht viiakse tänase teetammi planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud peale. Selline lahendus võimaldab olulist rahalist kokkuhoidu ja mõjutab loodust projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud (jõesängi) kõige vähem. tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud Palume leida vastavad tehnilised lahendused eeltoodud ettepanekute realiseerimiseks. joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Avaldame lootust, et võtate piirkonna oluliste ettevõtete ettepanekuid arvesse! Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu põhilahenduse muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse ja ehitusseadustikuga. - Teemaplaneeringus ei ole Jõhvi 3. liiklussõlmest ette nähtud otseühendust arvamuse esitajatele kuuluvatele maaüksustele. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonisel kujutatud lahendus vastab teemaplaneeringu põhimõttele ning juurdepääs kõnealustele maaüksustele on ette nähtud põhimaanteega paralleelselt kulgeva kogujatee kaudu. Kogujatee Jõhvi 3. liiklussõlme poolsesse otsa on teemaplaneeringus ette nähtud kaks ühendusteed (skeemil nr 1 ja nr 2) kohaliku teeni nr 2510501 Narva mnt. 14  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Transpordiamet on kaalunud ühendusteede rajamise vajalikkust ja otstarbekust ning hinnanud, et ühendusteel nr 1 on mitmeid eeliseid võrreldes asukohaga nr 2. Ühendustee nr 1 asukohas on olemasolev transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, mis võimaldab tagada juurdepääsud teega piirnevatele kinnisasjadele; puudub vajadus Pühajõe ületamiseks ja suuremahuliseks metsa raadamiseks; Jõhvi luht säilib võimalikult suures ulatuses ning ristumine Narva mnt-ga asub plaaniliselt soodsas asukohas (sirgel teelõigul). Nimetatud põhjustel on Transpordiamet kavandanud vaid ühendustee nr 1 projekteerimise ja rajamise. Huvitatud isikul (kohalikul omavalitsusel või arendajal) on võimalik eraldiseisvalt kavandada ühendustee nr 2 lahenduse realiseerimist ehitusseadustikus ette nähtud korras, arvestades muuhulgas asjaoluga, et ühendusteed ei ole võimalik ühendada Jõhvi 3. liiklussõlme osaks oleva ringristmikuga. Eskiisjoonisel kajastatakse ühendusteed nr 2 perspektiivse teena. - Eskiisjoonisele märgitud ringristmik asub kahe projekteeritava viadukti vahelisel alal asukohas, kus on tagatud nõuetekohased kalded viaduktide peale- ja mahasõitudel ning kus on vajadus tõsta maapinda olemasolevaga võrreldes vähimal võimalikul määral. Ringristmiku asukoha muutmine ei võimaldaks tagada nõuetekohaseid kaldeid viaduktidel või tingiks olukorra, kus ringristmik tuleks rajada olemasolevast maapinnast ebamõistlikult kõrgele. Lisaks tagab projekteeritav lahendus Jõhvi linna ja Linna küla vahelise loogilise ühenduse, säilitades muuhulgas Pühajõe ületuse olemasoleva Varese silla kaudu, mida ei oleks võimalik saavutada ringristmiku asukoha muutmisel maapinna ja projekteeritavate teede kõrguslike erinevuste tõttu. Otsus: 1. Mitte arvestada ettepanekuga. Mitte ühendada põhimaanteega paralleelset kogujateed Jõhvi 3. liiklussõlmes asuva ringristmikuga. Kogujatee ühendustee kavandada eskiisjoonisel märgitud asukohta. 2. Mitte projekteerida Jõhvi 3. liiklussõlmes asuvat ringristmikku arvamuses kirjeldatud asukohta. 3 Veski 36 25101:001:0520 Jõhvi Veski 36 ja 36a Extracorp OÜ Põhjendus: Veski 36a 25101:001:0521 03.05.2021 e-kiri: - Esialgsel hinnangul puudub vajadus Veski tn 36 (katastritunnus Käesolevaga avaldame oma seisukohad ja ettepanekud Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 25101:001:0520) ja Veski tn 36a (katastritunnus 25101:001:0521) 162,5-172,5 Jõhvi Toila teelõigu projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise osas katastriüksustest maa-ala võõrandamiseks. Juhul kui projekteerimise (19.04.2021 nr 8-1/21-091/9512-1) osas. käigus selgub võõranduse vajadus, teavitatakse sellest katastriüksuse - Lisas 1 esitatud projekteerimistingimuste eelnõu graafilises osas Lisa 2 omanikku õigusaktides määratud tähtaja jooksul. (eskiisjoonis) ei ole loetavad kinnistute piirid ja seega ei ole võimalik aru saada kas - Detailplaneeringu alusel on Veski tn 36 ja Veski tn 36a katastriüksuste on vajadus maade võõrandamiseks Jõhvi linnas Veski tn 36 (25101:001:0520) ja sihtotstarbeks määratud ärimaa ning määratud hoonestusala ja ehitusõigus Veski tn 36a (25101:001:0521) osas. Kinnistutele on koostatud detailplaneering kuni 15 m kõrguste ärifunktsiooniga hoonete (suurim lubatud ehitisealune „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering”, mis on pind 2000 m2 ja 3000 m2) püstitamiseks. kooskõlastatud ka Transpordiametiga (Maanteeamet) ja arvestab esialgsete Transpordiamet on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatavate plaanidega, kuid esitatud graafilise osa täpsusaste on nii väike, et pole võimalik ärihoonete juurdepääsu (sh ristumine Jõhvi 2. liiklussõlmega) jälgida kas on kavandatud muutusi või mitte. Soovime saada plaani, kus on esitatud projekteerimine eeldab liiklusuuringute ja -analüüside teostamist, milles ka kinnistupiirid või kinnituse, et võõrandamist nimetatud (Veski tn 36 tuleb hinnata ärihoonete rajamisega kaasnevate liiklusvoogude kasvu ja (25101:001:0520) ja Veski tn 36a (25101:001:0521)) kinnistute osas ei ole vaja. mõju Jõhvi 2. liiklussõlme liiklusele. Vastavalt uuringute tulemusele 15  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 - Veski tn 36 (25101:001:0520) ja Veski tn 36a (25101:001:0521) kinnistutele on tuleb projekteerida liiklusvoogudest lähtuv ristmiku tüüp ja koostatud detailplaneering „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala liikluskorraldus. detailplaneering”, mis on kooskõlastatud ka Transpordiametiga (Maanteeamet). Planeeringualale juurdepääsu rajamine on arendustegevus, mida Planeeringus on arvestatud sissepääsuga Jõhvis Põllu ja Jaama//Veski tn vaheliste kinnisasja omanikul on võimalik kavandada eraldiseisvalt ringteid ühendavalt teeosalt. Teeosa piirkiirus on ilmselt 50km/h ja kinnistul Põllu ehitusseadustikus ette nähtud korras, mh kooskõlastades tegevuse tn 43 on piisavalt ruumi, et võimalik oleks ka vasakpöörde võimalus autodele ja Transpordiametiga. veoautodele Narva suunalt tulles ilma ringteedelt tagasipöördeta. Teeme ettepaneku - Põllu tn 43 (katastritunnus 25101:001:0691) katastriüksusel asuva metsa projekteerida vastavale teeosale (Jõhvi linn Põllu ja Jaama//Veski tn ringteede säilitamise või likvideerimise vajadus selgub projekteerimise käigus. vaheline teelõik) ka võimalus vasakpöördeks auto- ja veoautoliiklusele Narva poolt Ehitusprojektis on ette nähtud kavandada vaid koostatavast tulles Veski tn 36a kinnistule. Lisatud on ka skeem väljavõttena detailplaneeringust. projektlahendusest lähtuvad raadamistööd projektalal. Põhjendamatuid ulatuslikke raadamistöid Transpordiamet ei kavanda. Otsus: 1. Juhul kui projekteerimise käigus selgub võõranduse vajadus Veski tn 36 (katastritunnus 25101:001:0520) või Veski tn 36a (katastritunnus 25101:001:0521) katastriüksustest, teavitada katastriüksuse omanikku õigusaktides määratud tähtaja jooksul. 2. Mitte projekteerida juurdepääsu Veski tn 36 (katastritunnus 25101:001:0520) ja Veski tn 36a (katastritunnus 25101:001:0521) katastriüksustele. 3. Projekteerida ainult projektlahendusest tingitud raadamine projektala ulatuses. Alus: kehtiv „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering” Alus: kehtiv „Jõhvi linna Veski tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering” - Arvestades lähiala muutusega ja ohutuliiklusega ning selleks vajalike vaatesektoritega teeme ettepaneku Põllu tn 43 asuva metsa eemaldamiseks. 4 Jordi tee 4 25201:005:0383 Deltacom Invest OÜ ei nõustu Jordi tee 4 kavandatavate juurdepääsu asukohtade Põhjendus: likvideerimiste ja muutmistega. Jordi tee 4 hoone ja juurdepääsud on projekteeritud maja Juurdepääs Jordi tee 4 katastriüksusele toimub hetkel kohalikult teelt nr üürnike vajadustest lähtuvalt ja ei võimalda hoonet ja üüripindu kasutada peale 2510740 Jordi tee. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel olemasolevate juurdepääsude likvideerimist- asukoha muutmist. Teie poolt pakutud muutub Jordi tee osaliselt riigiteeks Jõhvi 2. liiklussõlme ulatuses. lahendus ei sobi üldse kuna Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 vertikaalplaneering on erinev ja 2011. aastal on kehtestatud Jõhvi äri- ja logistikapargi detailplaneering, kus kinnistute vahel asub sadevete jaoks rajatud kraav. juurdepääs Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksustele on ette nähtud katastriüksuste piirile. 2016. aastal kehtestatud äri- ja logistikapargi detailplaneeringut muutvas Jõhvi valla Kotinuka küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksuste juurdepääsude osas arvestatud 2011. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. 16 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Käesolevaks hetkeks välja ehitatud mahasõitude asukohad ei vasta kehtestatud detailplaneeringutele. Vastavalt Jordi tee 4 katastriüksuse omaniku kirjale ja 15.07.2021. a suuliselt saadud täiendavale informatsioonile on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksuste vertikaalplaneering erinev, mistõttu on katastriüksuste piirile rajatud tugimüür. Lisaks on katastriüksuste piirile välja ehitatud tehnovõrgud ja sademeveesüsteemid, mille ümberehitamine mahasõidu rajamiseks detailplaneeringuga kavandatud asukohta eeldaks suuremahulist tootmisalade ümberehitust. Arvestades, et Jõhvi 2. liiklussõlm on ringristmike vahelisel alal kavandatud asulasisese kiirusega ja eelkõige piirkonda teenindavale transpordile, on Transpordiameti hinnangul võimalik teelõigul tagada liiklusohutus sobiva liikluskorralduse planeerimise teel. Ohutu ja selge liikluskorralduse kavandamiseks ei pea Transpordiamet võimalikuks säilitada Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksuste ulatuses olemasolevat olukorda, kus lühikesel lõigul asub 3 sisse- ja väljasõiduga mahasõitu ning 1 väljasõit. Transpordiameti hinnangul ning katastriüksuse omanikult suuliselt saadud informatsiooni alusel on võimalik Jordi tee 4 sisest liiklust korraldada nii, et ühest mahasõidust toimub sissesõit ning teisest väljasõit. Nimetatud lahendus võimaldab vähendada pööretest tingitud konfliktipunkte Jõhvi 2. liiklussõlme liiklejatega. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei võta Transpordiamet enda kohustuseks detailplaneeringukohase lahenduse välja ehitamist. Transpordiameti kaalutlusotsusena säilitatakse Jordi tee 4 katastriüksuse osas olemasolev olukord, kuid muudatused tehakse liikluskorralduses. 17  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Otsus: 1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida Jordi tee 4 (katastritunnus 25201:005:0383) katastriüksuse olemasolevatele mahasõitudele liikluskorraldus, kus ühest mahasõidust toimub sisenemine ning teisest väljasõit. 5 Jordi tee 6 25101:001:0158 Meie Jordi tee 6 asuvale hoonele/kinnistule on vajalik 1 juurdepääs ja 2 väljapääsu. Põhjendus: Peame säilitame senise liikumise korra suurtele veoautodele. Juurdepääs Jordi tee 6 katastriüksusele toimub hetkel kohalikult teelt nr Veoautode liiklus on meil planeeritud ainult Jordi tee poolsesse külge ja seal ei ole 2510740 Jordi tee. Projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonise alusel võimalik teha ilma märkimisväärsete lisainvesteeringute ning mõjutamata meie muutub Jordi tee osaliselt riigiteeks Jõhvi 2. liiklussõlme ulatuses. majandustegevust ja ohutust, ümberpööramist ega ka ümber maja sõitmist. 2011. aastal on kehtestatud Jõhvi äri- ja logistikapargi detailplaneering, kus Samuti on kõrval kruntide ühendamine liiga komplitseeritud seoses kõrguste vahe ja juurdepääs Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksustele on ette nähtud turvalisusega. katastriüksuste piirile. 2016. aastal kehtestatud äri- ja logistikapargi Muus osas meil ei ole pretensioone seoses kavandatavate ümberkorraldustega. detailplaneeringut muutvas Jõhvi valla Kotinuka küla Jordi tee 6 ja Jordi tee 2 Pakume omapoolseks lahenduseks et paigaldada Jordi tee 6 Narva poolse sissesõidutee kinnistute ja lähiala detailplaneeringus on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 ette keelumärk, ja lubada sealt välja sõita ainult üksikutel veoautodel. Hetkel on ka see katastriüksuste juurdepääsude osas arvestatud 2011. aastal kehtestatud värav meil seoses turvalisusega nagunii enamus ajast suletud. Soovime et sealt sõidaks detailplaneeringuga. välja max 5 autot välja tööpäevas ja sedagi mitte kõigil päevadel. Kui see sissepääs sulgeda siis see tähendaks, et osad veoautod peaks hakkama meile sisse sõitma Jordi teelt tagurpidi, mis oleks kindlasti palju ohtlikum ja teisi segavam lahendus. Meie Tallinna poolne sissesõit võiks jääda vabalt kasutatavaks, sisse ja välja sõitudeks. Arvan et see oleks hetkel kõigile osapooltele kõige otstarbekam kokkulepe. Käesolevaks hetkeks välja ehitatud mahasõidud ei vasta kehtestatud detailplaneeringutele. Vastavalt Jordi tee 6 katastriüksuse omaniku kirjale ja 15.07.2021. a suuliselt saadud täiendavale informatsioonile on Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksuste vertikaalplaneering erinev, mistõttu on katastriüksuste piirile rajatud tugimüür. Lisaks on katastriüksuste piirile välja ehitatud tehnovõrgud ja sademeveesüsteemid, mille ümberehitamine mahasõidu rajamiseks detailplaneeringuga kavandatud asukohta eeldaks suuremahulist tootmisalade ümberehitust. 18  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvestades, et Jõhvi 2. liiklussõlm on ringristmike vahelisel alal kavandatud asulasisese kiirusega ja eelkõige piirkonda teenindavale transpordile, on Transpordiameti hinnangul võimalik teelõigul tagada liiklusohutus sobiva liikluskorralduse planeerimise teel. Ohutu ja selge liikluskorralduse kavandamiseks ei pea Transpordiamet võimalikuks säilitada Jordi tee 4 ja Jordi tee 6 katastriüksuste ulatuses olemasolevat olukorda, kus lühikesel lõigul asub 3 sisse- ja väljasõiduga mahasõitu ning 1 väljasõit. Jordi tee 6 katastriüksuse omaniku selgituste alusel kasutatakse katastriüksuse idapoolset mahasõitu vaid üksikuteks väljasõitudeks tööpäevadel ning muul ajal on tõkkepuuga suletud. Transpordiamet peab võimalikuks säilitada Jordi tee 6 katastriüksuse osas osaliselt olemasolev olukord, kus läänepoolsel mahasõidul on lubatud sisse- ja väljasõit ning idapoolsel mahasõidul tõkkepuuga suletud väljasõit. Idapoolse väljasõidu osas tuleb projektis kavandada liikluskorraldus, mis lubab sooritada vaid parempööret. Vasakpööret on vajadusel võimalik sooritada läbi ringristmiku. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei võta Transpordiamet enda kohustuseks detailplaneeringukohase lahenduse välja ehitamist. Transpordiameti kaalutlusotsusena säilitatakse Jordi tee 6 katastriüksuse osas olemasolev olukord, kuid muudatused tehakse liikluskorralduses. Otsus: 1. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Projekteerida Jordi tee 6 (katastritunnus 25101:001:0158) katastriüksuse läänepoolne mahasõit sisse- ja väljasõiduga ning idapoolne mahasõit tõkkepuuga suletud väljasõiduna, kus on lubatud vaid parempööre. 6 Laane vkt 3 25201:008:0029 26.04.2021 e-kiri: Põhjendus: Tere,paluks arvestada sellega et jõhvist väljasõit ,linna küla ,mis on praeguse maantee Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 eskiisjooniselt on näha, et 2+2 ääres ning meie majad on 10-15 meetrit maanteest. Tahaks et arvestate uue teeehitusel ristlõikega maantee kavandatakse Linna külaga piirneval alal olemasolevast sellega jaoleme nõus elama müratõkke aija taga . teekoridorist ca 300 m kaugemale. Olemasolev tee jääb teenindama vaid Linna küla maaüksuseid ning läbivat liiklust sellele ei suunata, mistõttu väheneb Linna külas maanteeliiklusest tuleneva müra hulk. Lisaks tuleb projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.11. alusel koostada projekti koosseisus mürauuring. Mürauuringus selgitatakse välja müratasemed ning müra normtaset ületavad olukorrad, lähtudes müraolukorra hindamisel projekteeritavast lahendusest. Uuringu tulemuste alusel kavandatakse müra leevendamise meetmed asukohtadesse, kus arvutuste kohaselt on maanteeliikluse tõttu müra piirväärtused eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. Otsus: 1. Arvamus võtta teadmiseks. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendamise meetmed projektala ulatuses asukohtadesse, kus müra piirväärtused on eluhoonete teepoolsetel külgedel ületatud. 7 Pargitaguse 25201:008:0091 - Põhjendus: Kinnisasja omaniku esindaja on menetluse ajal küsinud e-kirja teel täpsustavaid küsimusi, millele Transpordiamet on vastanud. Menetluse käigus täiendavalt arvamust ja ettepanekuid ei ole esitatud. 19  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 8 Laane vkt 5 25201:008:0027 - Põhjendus: Kinnisasja omanik on menetluse ajal küsinud telefoni teel täpsustavaid küsimusi, millele Transpordiamet on vastanud. Menetluse käigus täiendavalt arvamust ja ettepanekuid ei ole esitatud. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse andja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 20  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade omanikud projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldanud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Ülesõidu tänav T3 25101:001:0283 Narva maantee T17 25301:010:0057 Kohtla metskond 65 25201:008:0071 tunnus Küti tn 13 25101:001:0285 Raudtee tänav T8 25301:010:0066 Kohtla metskond 43 25201:008:0113 Jaama tn 51 25301:003:0261 Soo tänav T7 25101:001:0287 Narva maantee T19 25301:011:0030 Kohtla metskond 123 25201:008:0114 Rakvere tn 42 25301:003:0005 1 Tallinn-Narva tee T6 25101:001:0288 Küti tänav T2 25301:011:0032 Kohtla metskond 98 25201:008:0123 Gaasitankla 25201:005:0024 1 Tallinn-Narva tee T5 25101:001:0289 Toila tänav 25301:011:0033 Kohtla metskond 101 25201:008:0125 Narva mnt 150a 25301:010:0047 1 Tallinn-Narva tee T7 25101:001:0290 Ülesõidu tänav 25301:012:0008 Kohtla metskond 102 25201:008:0126 Jõekalda 80201:001:0013 Lääne tn 14b 25101:001:0293 1 Tallinn - Narva tee 25201:005:0224 Kohtla metskond 42 25201:008:0200 Narva mnt 190 25301:011:0010 Soo tn 75a 25101:001:0351 Narva mnt 188 25301:011:0004 Kohtla metskond 44 25201:008:0240 Narva mnt 186a 25301:011:0002 Narva mnt 139c 25101:001:0352 Laane vkt 6 25201:008:0020 Kohtla metskond 40 80201:001:0264 Tammehiie 25201:005:0105 1 Tallinn-Narva tee T4 25101:001:0354 Selliku 25201:005:0102 Ahtme metskond 3 80201:001:0270 Narva mnt 147 25301:011:0009 Narva mnt 127 25101:001:0355 Selliku 25201:005:0102 Ahtme metskond 28 80201:001:0280 Narva mnt 186 25301:011:0020 Nisumäe tee 25101:001:0374 Jordi tee 7 25201:005:0386 Ahtme metskond 37 80201:001:0290 Laane vkt 3 25201:008:0029 1 Tallinn-Narva tee T1 25101:001:0388 Narva mnt 194 25301:011:0018 Ahtme metskond 70 80201:001:0546 Tammehiie 25201:005:0105 Raudteetammi tänav 25101:001:0392 Narva mnt 184 25301:011:0003 Ahtme metskond 72 80201:001:0548 Narva mnt 147 25301:011:0009 A. H. Tammsaare tn 60 25101:001:0410 Narva mnt 184b 25301:011:0015 Ahtme metskond 77 80201:001:0553 Narva mnt 190 25301:011:0010 A. H. Tammsaare tänav 25101:001:0417 Narva maantee J1 25101:001:0011 Ahtme metskond 82 80201:001:0554 Jaama tn 53a 25301:003:1250 T7 Jordi tee 5 25201:005:0384 Ahtme metskond 136 80201:001:0655 Jaama tn 42a 25301:004:0095 1 Tallinn-Narva tee T2 25101:001:0450 Jordi tee 2a 25101:001:0161 Ahtme metskond 37 80301:001:0208 Jordi tee 1 25201:005:0379 1 Tallinn-Narva tee T3 25101:001:0451 Narva mnt 150 25301:010:0044 Narva mnt 184a 25301:011:0001 Narva mnt 147 25301:011:0009 Linda tänav T5 25101:001:0452 Narva mnt 137 25301:011:0008 Narva mnt 194 25301:011:0018 Narva mnt 186 25301:011:0020 Mureli tänav T4 25101:001:0454 Narva mnt 150c 25301:010:0045 Tammehiie 25201:005:0105 Laanese 25201:005:0253 Linda tn 20a 25101:001:0554 Narva mnt 139b 25301:010:0033 Narva mnt 147 25301:011:0009 Künka 25201:005:0242 Soo tn 55a 25101:001:0577 Narva mnt 150c 25301:010:0045 Laanese 25201:005:0253 Laane vkt 4 25201:008:0028 Vaba 25101:001:0642 Lääne tn 1b 25301:003:0158 Narva mnt 184 25301:011:0003 Narva mnt 156 25301:010:0100 Laane üldmaa 1 25201:008:0133 Narva mnt 150b 25301:010:0046 Narva mnt 184b 25301:011:0015 Koigi 80201:001:0483 Oja tänav L2 25301:003:0212 Jordi tee 3 25201:005:0382 Narva mnt 184a 25301:011:0001 Narva mnt 145 25301:010:0090 Veski tänav T14 25301:003:0237 Rakvere tn 44 25301:003:0034 Kirka 25201:005:0223 Narva mnt 186 25301:011:0020 Jaama tänav T10 25301:003:0241 Põllu tn 41 25301:004:0003 Ülesõidu tn 1 25301:012:0005 Kirka 25201:005:0223 Veski tänav T16 25301:004:0104 Laanese 25201:005:0253 Metsapunkti 25201:008:0087 Laanese 25201:005:0253 Veski tn 36h 25301:004:0108 Kohtla metskond 171 25101:001:0008 Kohtla metskond 124 25201:005:0313 Narva maantee L11 25101:001:0043 Põllu tänav T5 25301:004:0112 Kõrve harutee 25101:001:0179 Kämblamäe 25201:008:0007 Jaama tänav T14 25101:001:0047 Põllu tänav T4 25301:004:0114 Metsavahi 25101:001:0486 Linda tn 20 25301:009:0053 Narva maantee T20 25101:001:0090 Linda tänav T3 25301:009:0158 Kohtla metskond 38 25201:005:0314 Mureli tn 3 25301:004:0720 32 Jõhvi - Vasknarva tee 25101:001:0091 Kruusa tänav T1 25301:009:0168 Kohtla metskond 121 25201:005:0315 Narva mnt 125c 25301:010:0022 T1 Soo põik J2 25301:009:0182 Kohtla metskond 99 25201:005:0318 Ülesõidu tänav T1 25101:001:0121 Narva maantee T18 25301:010:0055 Kohtla metskond 100 25201:005:0319 21  KORRALDUS 24.08.2021 nr 1.1-3/21/377 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Transpordiameti ja Jõhvi Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise tervikprojekti osas, sh avalikult kasutavate kohalike teede osas. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 teelõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 25201:005:0077, 25201:005:0078, 25201:005:0079, 25201:008:0049, 80201:001:0131, 25201:005:0082, 25301:011:0016, 25301:012:0002, 25201:008:0050, 80201:001:0133, 80201:001:0265) Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas (Jõhvi linn ning Edise, Kotinuka ja Linna külad) ja Toila vallas (Pühajõe küla). Projekteerimistingimused antakse Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1- 1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “E20 Jõhvi– Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) täpsustamiseks riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5- 172,5 teelõigu ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.  2 Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, bussipeatused, rajatised (sh ulukirajatised), müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). Projekti eesmärgid on: 1) projekteerida riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule; 2) 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; 3) liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet kõiki piirnevate kinnisasjade omanikke, et nende kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Transpordiamet avaldas projekteerimistingimuste menetluse algatamise teate ajalehes „Põhjarannik“, ajalehes „Jõhvi Teataja“ ning Transpordiameti ja Jõhvi valla kodulehel. Projekteerimistingimuste eelnõude kohta oli võimalik esitada arvamus või ettepanekud hiljemalt 12.05.2021. a. Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse 05.05.2021. a ajavahemikus 17.30-19.00, kus soovi korral oli võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt toimus arutelu MS Teams keskkonnas. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6). Menetluse käigus esitatud arvamuste alusel on täpsustatud projekteerimistingimuste lisa 2 eskiisjoonist. Suurima muudatusena on sisse viidud kergliiklustee asukoha muutmine Jõhvi 3.  3 liiklussõlme piirkonnas. Esialgse lahenduse kohaselt oli kavandatud Jõhvi linna ja Linna küla vaheline kergliiklustee raudteed ületava viadukti alt läbi. Menetluse käigus leiti kergliiklusteele sobivam asukoht, mille tulemusena kavandatakse kergliiklustee olemasoleva tee asukohas kuni Linna külani ning riigiteele 32 Jõhvi–Vasknarva kergliiklejate tunnel. Lisaks on seoses kergliiklustee ja tunneli kavandamisega ette nähtud Pühajõe õgvendus ringristmikust põhja poole. Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi– Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Projekteerimistingimused riigitee 1 km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa taristu haldamise teenistuse direktor  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Raido Randmaa 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu haldamise teenistuse direktor 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 25201:005:0077, 25201:005:0078, 25201:005:0079, 25201:008:0049, 80201:001:0131, 25201:005:0082, 25301:011:0016, 25301:012:0002, 25201:008:0050, 80201:001:0133, 80201:001:0265 4.2.Koha-aadress: Ida-Viru maakond Jõhvi vald (Jõhvi linn ja Edise, Kotinuka ning Linna külad) ja Toila vald (Pühajõe küla). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1. * Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Põhimaantee 1 Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse Trans olukord European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E20. Maantee ühendab Eesti pealinna mitmete suurte linnadega, tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja Narva piiripunktiga. Projekteeritav teelõik asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi ja Toila valdades. Ida-Viru maavanema 29.07.2008. a korraldusega nr 226 algatati Ida- Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “E20 Jõhvi– Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) koos 1  keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Teemaplaneering kehtestati Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1- 1/2013/124. Teemaplaneering on kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/97. Keskmised ööpäevased liiklussagedused projekteeritaval teelõigul jäävad 2020. aasta andmetel vahemikku 6841–8754 autot/ööpäevas, millest 10% moodustab raskeliiklus. 5.1.2. Projekti - riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus eesmärk 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine"; - 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; - liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). 5.1.3. Lubatud suurim Põhimaanteel 120 km/h sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise Rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2 5.1.6. Ristlõige Põhimaanteel: - sõiduraja laius – 3,5 m - sõidusuundade vahelise eraldusriba laius – 6,0 m - kindlustatud peenra laius – 2,5 m - tugipeenra laius – 0,5 m 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, Jõhvi linnas vajadusel Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 5.2.2. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda lisas 2 toodud eskiislahendusest, mida vajadusel projekti koostamisel täpsustada. 5.2.3. Teede liikluskorralduse kavandamisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. 5.2.4. Põhimaanteel tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ ühendusteede abil. 5.2.5. Põhimaanteele mitte kavandada täiendavaid mahasõite. 5.2.6. Kogujateede projekteerimisel arvestada järgnevaga: - lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti kõrgem või madalam), - sõiduradade arv 2 (põhjendatud vajadusel 1), - sõiduraja laiuse määramisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. 5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 2 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja MTÜ-ga Ida-Viru Ühistranspordikeskus hinnata teemaplaneeringuga kavandatud bussipeatuste projekteerimise vajadust, sh täpsustada bussipeatuste asukohti. 5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus projekteeritakse. 5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklusteed ja teeületuskohad projekteerida lähtudes eskiislahendusel toodust. Teede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda. 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel laiem või kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised 5.5.1. Lähtudes projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad, eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatised projekteerida kasutusajaga vähemalt 100 aastat. 5.5.2. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.6.2. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Vajadusel projekteerida tee-ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus. 5.8.4. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.5. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.8.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 3  5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust ☒ Jalg- ja jalgrattatee vajaduse Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile hindamine „Kergliikluse prognoosimise juhend“ ja kergliiklejate liiklusuuringule. ☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad. ☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete võimalikud liikumisalad üle projekteeritava teelõigu ning määrata leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja asukohad. ☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate hajuvusuuring (modelleerimine). 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude eelhindamine ☒ Keskkonnamõju hindamine ☐ Ei kohaldu Koostas: Kaie Kruusmaa, projekteerimise osakonna projektijuht Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Eskiisjoonis 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Projekteeritav riigitee 1 Tallinn-Narva km 162,5-172,5 teelõik 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 Lisa 2. Eskiisjoonis (.pdf failina on kuni 31.01.2022. a nähtav lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/Lye5LTcttfxOUBz) 6  KORRALDUS 21.08.2026 nr 1.1-3/26/528 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste nr 1.1-3/21/377 muutmine Transpordiamet algatas 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 antud riigitee 1 Tallinna–Narva1 (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste muutmise ehitusseadustiku § 33 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 (edaspidi 24.08.2021 korraldus) on antud projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi–Toila teelõigu ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimused on antud Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1- 1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “E20 Jõhvi– Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi teemaplaneering) täpsustamiseks riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) km 162,5- 172,5 teelõigu ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärgid 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel on: • projekteerida riigitee 1 Tallinna–Narva (E20) Jõhvi–Toila teelõigu ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt teemaplaneeringule; • 2+2 ristlõikega teelõigu ulatuse ja teedevõrgu asukoha täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; • liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Liiklusseaduse (LS) § 11 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvaid tegevusi teehoiukava2 alusel. Vastavalt sama sätte lõikele 7 koostatakse teehoiukava vähemalt nelja-aastaseks perioodiks ning seda ajakohastatakse vajadusel igal aastal. Lisaks on teehoiukavas välja toodud suured teedeehitusprojektid kuni aastani 2035 kuna need vajavad ettevalmistusperioodi, et läbida aastate 1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel 2 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Riigiteede%20teehoiukava%202026%20- %202029.pdf  2 pikkuseid erinevaid planeerimise ja projekteerimise etappe. Riigiteede teehoiukava kohaselt on riigitee 1 Jõhvi-Toila teelõik kavas ümber ehitada 2033-2035. aastal. Tegemist on prognoositava tähtajaga. Teehoiukavas toodud objektide ümberehitamise järjekord võib muutuda tingimuste (liiklussagedus, liiklusohtlikkus, riiklikud prioriteedid vm) muutumisel ajas. Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimustega hõlmatav põhimaantee lõik asub Jõhvi linna lähialal, kus ühel pool maanteed paikneb Jõhvi linn ning teisel pool Jõhvi äri- ja logistikapargi alad, kus on kehtivad detailplaneeringud. Tegemist on aktiivselt areneva piirkonnaga. Lähtudes kõrgest perspektiivsest liiklussagedusest põhimaanteel Jõhvi-Toila lõigul, on vajalik kavandada olemasoleva tee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Selgitamaks välja 2+2 ristlõikega maantee, kolme liiklussõlme (Jõhvi 2. liiklussõlm, Jõhvi 3. liiklussõlm, Toila liiklussõlm), ühenduste tagamiseks vajalike teede asukohad ning ruumivajaduse, tellis Transpordiamet 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0055). Projektlahendust on kohalikele elanikele tutvustatud 05.05.2021 toimunud arutelul. Omanikele, kelle kinnisasjadest on projektiga selgunud täiendava maa omandamise vajadus, on tutvumiseks edastatud krundijaotuskava joonised 06.02.2023. Lisaks on projektlahendus olnud sisendiks teega külgnevate alade arendamisel, et säiliks ruum tulevikus nõuetekohase maantee ja vajalike ühendusteede väljaehitamiseks. Eelprojekti krundijaotuskava joonised on juba olnud aluseks katastriüksuste jagamisel ning kaitsealuse liigi püsielupaiga välispiiri täpsustamisel. Kokkuvõttes on koostatud projektlahendus käsitletav ühiskondliku kokkuleppena, mis määratleb põhimaantee arenguperspektiivi ning on aluseks külgnevate alade planeerimisel. Lahenduse muutmine võib riigiteega külgnevatel aladel kaasa tuua täiendavat õiguste riivet, millega kinnistute arendamisel ei ole arvestatud. Eeltoodust tulenevalt on loodud selge visioon piirkonna teedevõrgu arendamiseks, mille järgimine ja säilitamine on, tulenevalt suurest avalikust huvist, Transpordiameti vaatest vajalik. Lähtudes asjaolust, et teehoiukavas on ehituse algus ette nähtud 2033. aastal, pikendab Transpordiamet 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste kehtivust seitsme aasta võrra. Kehtiva teehoiukava alusel kulub Jõhvi-Toila lõigu väljaehitamiseni veel mitmeid aastaid (prognoositav realiseerimise periood 2033-2035) ning seega tuleb tee ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. Projekti koostamisel tuleb võimalikult palju arvestada Jõhvi-Toila eelprojektiga määratud maavajadusega. 24.08.2021 korraldusega antud projekteerimistingimuste ajal kehtis majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Samal ajal oli koostamisel uus määrus, millest avalikult kasutatava asulavälise tee projekteerimisel lähtuda. Uued nõuded kehtestati kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Kuigi eelprojekti koostamise ajal uus määrus veel ei kehtinud, oli sel ajal olemas eelnõu dokument ning selles toodud põhimõtteid rakendati juba eelprojekti koostamisel. Eeltoodule tuginedes ei eelda Transpordiamet projekti koostamisel olulist lahenduse ning maavajaduse muutumist. Eelnevast tulenevalt korrigeerib Transpordiamet projekteerimistingimustes viited projekteerimise aluseks võetavatele normdokumentidele. Projekteerimisel tuleb lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. Projekteerimistingimuste muutmine seisneb antud juhul projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide vastavusse viimises kehtivate dokumentidega ning projekteerimistingimuste  3 kehtivuse pikendamises. Transpordiameti hinnangul puuduvad uued asjaolud, mis tingiksid vajaduse muuta projekteerimistingimuste eesmärki ja sisu. Kuivõrd eelprojekti koostamise ajal lähtuti hetkel kehtiva määruse põhimõtetest, ei avalda projekteerimise aluseks võetavate normdokumentide korrigeerimine ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja muutmine täiendavat mõju projektlahendusele ja riigiteega piirnevatele kinnisasjadele, mille tõttu puudub vajadus täiendavaks arvamuse küsimiseks projekteerimistingimuste muutmise menetluses. Puudutatud isikute ja asutuste täiendav kaasamine viiakse läbi ehitusloa andmise menetluses, kus muuhulgas saadetakse kaasatavatele osapooltele valminud ehitusprojekt, mille osas on võimalik arvamust avaldada ning Transpordiametil on kohustus võtta ehitusloa eelnõule esitatud märkused asjakohaselt arvesse või põhjendada nende arvestamata jätmist. Eelnevat kokku võttes on võimalik muuta projekteerimise normdokumente ning projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 1, HMS § 64 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1) Pikendada Transpordiameti 24.08.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/377 antud projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega 7 aasta võrra alates 21.08.2026. 2) Muuta projekteerimistingimustes viited kehtetuks muutunud dokumentidele ja kehtestada uues sõnastuses järgnevalt: • Punkt 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, Jõhvi linnas vajadusel Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad” ning Transpordiameti kehtivatest juhistest ja juhenditest; • Punkt 5.2.6. Kogujateede projekteerimisel arvestada järgnevaga: - lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti kõrgem või madalam), - sõiduradade arv 2 (põhjendatud vajadusel 1), - sõiduraja laiuse määramisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“. • Punkt 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. • Punkt 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 3) Projekteerimistingimuste muutmise korraldus edastada projekteerimistingimuste andmise menetluses kaasatud asutustele ja isikutele. 4) Projekteerimistingimuste muutmise korraldus avaldada Transpordiameti kodulehel.  4 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Transpordiameti 24.08.2021 korraldus nr 1.1-3/21/377. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus