dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2026
Viit
13-8/2958-1
Registreeritud
31. august 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Vinni Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus
Toimik
13-8/2026
Vastutaja
Antti Pääsukene (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. oktoober 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml9305 KB
  • 📎Teavitus puudutatud isikutele LÜga.asice3410 KB
  • 📎Teavitus puudutatud isikutele LÜga.doc51 KB
  • 📎TU11_DP_KSH_PR.pdf3328 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: 7-1/49-7 Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi edastamine Kuupäev: 2026-08-31 10:29 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Käesolevaga saadab Vinni Vallavalitsus Teile dokumendi. <http://email.mg.vinnivald.ee/o/eJxEzjFuwzAMQNHTWFsNUpJFceAQtB2y9gaySCVCI6dIDJ-_CDp0_3j4p_FzvT_Kl93KbnrebZw_JHKmxE6lQlhXZ4KUM5JHQneVFCByTdqQqVQrKy22BLClmbaUmuviwSfIARE8B5ypoffKsTZWIsIpwrjMR9-2fpSbzmZu2PNZLvbWVabwznMxzIkDKCsvnnJF0ylC-dudU8YpfLqH9K3dX9z3eCm7nP4Dd4j_DQAA__9YUUEV> Vinni Vallavalitsus Vinni vald, TU11 alal asuvate katastriüksuste detailplaneeringu puudutatud isikud Meie 31.08.2026 nr 7-1/49-7 Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Käesolevaga esitame teile TU11 detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmi. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on avalikustatud alates 31.08.2026 ning nendega on ka võimalik tutvuda Vinni valla veebilehel. Anname teile teada, et detailplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmi kohta saab arvamusi ja ettepanekuid esitada kuni 01.10.2026. Arvamusi ja ettepanekuid ootame e-posti aadressile [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Leek tuuleparkide planeerimisspetsialist [email protected] __________________________________________________________________________________ Tartu mnt 2 Registrikood 75008746 Tel.: +372 325 8650 Swedbank EE532200001120121871 46603 Pajusti e-post: [email protected] SEB EE501010502016846005 LÄÄNE –VIRUMAA Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh kesk- konnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm (eelnõu 08.06.2026) Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Huvitatud isikud: TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: OÜ Alkranel DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984) KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2026 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6 2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega................................................ 11 2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 11 2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 11 2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 11 2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 11 2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022) 13 2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 14 2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 14 2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 16 2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) ....................................................................... 21 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 23 3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 23 3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 27 3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 28 3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 29 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 30 3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 42 3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 43 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 46 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu 47 5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 47 5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 48 5.2.1. Tuulikute paigutus............................................................................................ 48 5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 49 5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 49 5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 50 5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 50 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2 5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 50 5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 51 5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 51 5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 52 5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 52 5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 55 5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 55 5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 59 5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 60 5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 60 5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 61 5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 62 5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 62 5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 62 5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 62 5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 63 5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 63 5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 63 5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse- eesmärkidele ..................................................................................................................... 63 5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 68 5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 69 6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 71 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 74 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled ...................................................................................................................... 84 9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 87 Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU11 tuuleala läheduses. Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3 Sissejuhatus Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee- ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen- dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos- tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär- gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla- neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog- ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel. KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon- namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli- sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus mõju hindama hakatakse. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna- mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt: 1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri- misdokumendi iseloomust ja sisust; 2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; 3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri- misdokumentidega; 4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine- mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; 6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi- lise planeerimisdokumendi vastu; 7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja- kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; 8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli- seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4 9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse § 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti. Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5 1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la- hendada DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU11“ on algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia toot- miseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 11 tuulepargi ehitamiseks. Tuulepargi rajamise vaja- dus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks ener- giajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja energia kättesaada- vuse ja taskukohase hinna tagamine. DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami- seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi- gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tuuleala nr. 11 suurus on u 492 ha. Planeeringuala hõlmab Veadla küla (Joonis 1.1). Koos DP- ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju stra- teegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu tuulealale nr 11 võimaldab välja selgitada DP-ga. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren- dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 11). Alus: Vinni valla üldplaneering, Maa- ja Ruumiamet, 2026. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6 DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituuli- kutest, päikesepargist ja energiasalvestist. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstar- beid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks , sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Pla- neeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning hea- korra küsimused. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 11 ulatuses. Tuulikute maksimaalne taot- letav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute arv kuni 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide võimalikud asu- kohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olemasolevale 110kV liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla. DP koostamise käigus võib tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud alale jäävate maade omanikud. Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus- tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami- seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii- mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga. Tuulepargi (TU11) planeerimisel peab arvestama järgmisega: 1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam; 2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadu- sel ka juurdepääsuteede võrk; 3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuli- kutelesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitsemi- nisteeriumiga. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko- haselt tuleb Vinni tuuleala nr. 11 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud: • eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta; • linnustiku ja käsitiivaliste uuring; • mürauuring; • hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele; • modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele; • analüüsida visuaalset mõju; • analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust; • analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7 Vinni valla tuuleala nr 11 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleener- geetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute alaga (Väike-Maarja - Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö teostamiseks. DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I märgitakse mh, et KSH raames tuleb läbi viia vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele kehtivatele uuringu- tele): a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta; b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele; c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin- gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt (umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse mõju hinnangu koostamiseks; d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra- kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme- test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak- simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus- test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku- mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar- dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda- mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega; e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele; f) varjutuse modelleerimine/hindamine; g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring; h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt). Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt (vt ka ptk 6). Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko- haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda- misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga): 1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rän- nuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olu- lised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust; 2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8 3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja ala- dele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt; 4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbi- viimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist taga- vatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine; 5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maa- kasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud; 6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini- kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates; 7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paik- nemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõ- just tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus- tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga; 8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuuliku- teasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piir- nevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust läh- tudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek; 9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele; 10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel- leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule- parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus; 11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulea- lasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud as- jaõigusega; 12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid; 13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused. DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti- dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme- kogusse esitamiseks. DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud, kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9 DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10 2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega 2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi- kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku- maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni- sena välja: • soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele- võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va- jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas. 2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane- miseks. Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii- mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve- nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu- ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee- rimiseks ning arendamiseks. DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht- mõtte rakendamisele. 2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2025) REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki- dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu- tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. 2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad järgmised: • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga- mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11 • taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%; • energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl- tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu- võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu- leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu tagamisega elektrienergias. Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees- märkide täitmisele. 2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan- duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule- viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan- duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“. Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi- misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja- kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan- dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis. ENMAK 2035 alameesmärgid on: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12 Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren- dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW) tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener- gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321 on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii- kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves- tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve- lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas- taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk tegevustoetusteta. Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va- rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ- reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk- konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu- sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra- jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise vajadust. Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele. 2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia- kava (KEKK; 2022) Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu- keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse. Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu- leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1 alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13 tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele. 2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan- damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja- dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl- mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele. 2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest- likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa- konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu- mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu- sed. Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri- tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi- mused: • määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul; • kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes; • hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid; • määrata liitumiskohad põhivõrguga; • määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes; • määrata juurdepääsude võimalused; • korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr 11 väikeses ulatuses maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor ja osaliselt riikliku tähtsusega tugi- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14 ehk tuumalale ( Joonis 2.1). Lähim väärtuslik maastik asub maakonnaplaneeringu kohaselt u 5 km kaugusel – Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla1. 1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15 Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 11 ning rohevõrgustiku korido- ride ja tugialade asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025). ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku piire (vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr- gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused: • rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi- mimist; • rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma- jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; • tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; • rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused: • tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse ja toimimise; • tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte; • looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest); • olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16 • tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula- tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli- sest asustusest. Rohelise võrgustiku koridoris kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused: • kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ob- jekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus; • rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid; • säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana; • veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks või- malikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säili- tada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni ole- masolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena; • koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prü- gilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on mööda- pääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkon- nameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. 2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär- kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee- tika ressursside ärakasutamine. ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea- vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu 3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa- samine. ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami- seks: • üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid; • detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo- delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon- namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus; • detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä- hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda- miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17 elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid. Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee- ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või- malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale; • detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito- loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel- gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liikide elupaiga läheduses rajada; • detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt 1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud; • detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli- kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita- tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest; • elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük- siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala; • detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala- dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares; • tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju; • rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine; • tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu- leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või- malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl- lumajandusmaadena käsitletavaid alasid; • detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla- neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); • detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); • detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole- masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist; • detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus, kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal); Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18 • tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee- ringuga määratud eelvalikuala; • tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa- dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele; • maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja või taotleja nõusolekul; • üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused. Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal (Vinni tuuleala nr 11 ehk TU11). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga- tamist). TU11 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel: • Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte üle 40 dB; • Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm, tuulegeneraatorite seiskamist; • Lisaks tuleb TU11 detailse lahenduse koostamisel üle kontrollida, kas pesitsusala KLO9128574 on hiireviu poolt asustatud ning kus paiknevad TU11 piirkonnas hiireviu toitumisalad. Vajadusel tuleb seada leevendavad meetmed, nt kokkupõrkeriski vähen- damiseks ühe rootori laba värvimist nt musta värvi vähemalt tuuleenergeetika aren- dusaladel, mis asuvad hiireviu toitumisaladel või nende naabruses. ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe- võrgustiku koridorid ja tugiala, väärtpõllumaa, kuid ei ole maaparandussüsteeme, veekogude ehituskeeluvöönd, maardlaid (joonis 2.2). Lähim Vinni valla ÜP kohane väärtuslik maastik asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19 Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise) ning selle ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP kaardikihid (31.01.2025). Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda; • rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu- seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh- jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala olla kitsam; • uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1 ha; • looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%; • looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms); • rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst- rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid (nt ulukipääsude rajamine jms). Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • see ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 ha suurusele alale; • selle ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20 • selle ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist ka- sutamist; • säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. 2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) Vinni tuuleala nr 11 asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lõuna suunal. Väike-Maarja valla ÜP maakasutuse kaardikihi ( Joonis 2.3) järgi piirnevad Vinni tuulealaga nr 11 rohevõrgustiku tugialaga ning tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala Väike-Maarja tuuleala nr 15 (TU15; Raeküla tuulea- laga). Lähim väärtuslik maastik ca 8 km kaugusel (Triigi-Avispea; II). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21 Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025). Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil- lustamist; • rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti- kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi- musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud; • arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin- damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki- dest; • rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro- hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama; • rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala2 ulatuses, va juhul, kui tarasta- mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest; 2 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22 • rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus- tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr- gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma- valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis- tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest; • raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus- süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda- mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu- suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti- kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks); • rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga kaetud alad; • looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel). 2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) Vinni tuuleala nr 11 asuvad küll Vinni vallas, kuid asub ca 2-3 km kaugusel Tapa vallast ida suunal. Tapa valla ÜP maakasutuse kaardikihi ( Joonis 2.4) järgi jätkub rohevõrgustiku koridor Vinni vallas. Tapa valla ÜP järgi pole Tapa valla territooriumile ette nähtud tuuleparkide rajamist, kuna valla territoorium on suures osas kaetud tiheasustusaladega ning Tapa vald on kaitseväe tugipunkt. Tapa valla ÜP kohane Porkuni-Võh- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23 metu-Lemmküla-Assamalla väärtuslik maastik (II klass) asub tuulealast nr. 11 ca 5 km kaugu- sel. Joonis 2.4. Tapa valla ÜP: Vinni tuulealad nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asu- koht. Alus: Tapa valla ÜP kaardikihid (02.05.2025). Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks määrati järgmised asjakohased tingimused Tapa valla ÜP-s: • säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustu- mist. Funktsioneeriva rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80% rohelise võrgustiku territooriumist; • ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamumaad edas- pidi lähtuma rohelisest võrgustikust. Ehitiste ja tehnokoridoride maastikusse paiguta- misele hajaasustuses peab eelnema uuring, mis selgitab mõjud looduskeskkonnale sh maastiku terviklikkusele; • rohelises koridoris paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses ehk ümber elamu või tootmiskompleksi hooviala. Erandiks on madalad kiviaiad, mille ra- jamine on rohevõrgustiku koridoris lubatud. Samuti on tarastamine lubatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne). See- juures peavad rohevõrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca 100 m vaba läbi- pääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna- mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu- takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ- jusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas do- kumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km. Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa- linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km, II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid aruandes esitati liigid vas- tavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km, samas kui väike-konnakotka puhul jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20 km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20 km alasse jääb merikotka leiukoht 11 km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km, siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki). 3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu- tuse otstarbed) DP ala suurus on orienteeruvalt u 492 ha ja hõlmab Vinni tuuleala nr 11 kogu ulatuses. DP koostamine kogu alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate ja maaomanike vahel. DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsa- ja põllumaa- dega): • Leo tee L2 90001:001:0646; • Leo tee L3 90001:001:0647; • Meelise 90001:003:0007; • Kulla 90001:003:0008; • Tiidu 90001:003:0041; • Metsatalu 90001:003:0052; • Marditõnu 90001:003:0102; • Lauda 90001:003:0114; • Rätsepa 90001:003:0120; • Kiltri 90001:003:0139; • Tölbi 90001:003:0161; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25 • Raketibaasi 90001:003:0162; • Paju 90001:003:0172; • Paali 90001:003:0173; • Paalimetsa 90001:003:0174; • Lõokese 90001:003:0198; • Kiisakopli 90001:003:0231; • Värava 90001:003:0240; • Väravataguse 90001:003:0243; • Väravametsa 90001:003:0244; • Ainopõllu 90001:003:0253; • Raudama 90001:003:0410; • Jaani 90001:003:0421; • Vainu 90001:003:0440; • Pardi 90001:003:0462; • Pardi 90001:003:0463; • Hansutõnu 90001:003:0531; • Joosepi 90001:003:0601; • Joosepi 90001:003:0602; • Karjaveski 90001:003:0642; • Aru 90001:003:0660; • Nugise 90001:003:0752; • Otsametsa 90001:003:0802; • Raketimetsa 90001:003:0870; • Jaaguleo 90001:003:1012; • Madi 90001:003:1030; • Anguse 90001:003:1040; • Eiskopi 90001:003:1140; • Vahihindreku 90001:003:1161; • Kasearu 90001:003:1250; • Muti 90001:003:1290; • Matsi 90001:003:1400; • Käba 90001:003:1500; • Kärneri 90001:003:1611; • Uudismaa 90001:003:1860; • Lepiku 90001:003:1940; • Karjamaa 90001:003:1950; • Nurga 90101:001:0035; • Muhu 90101:001:0183; • Lepistiku 90101:001:0184; • Võseriku 90101:001:0185; • Mardimetsa 90101:001:0227; • Tuuliku 90101:001:1173; • Otsa 90101:001:1174; • Triigi metskond 233 92702:001:0396; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26 • Haavakannu looduskaitseala 1 92702:003:0210. Kavandatav tegevus jääb järgmise asustusüksuse territooriumile Veadla küla. Veadla küla piir- neb põhja ja ida suunal Nurmetu külaga, Kadila külaga, Koeravere külaga ja Kannastiku külaga (Vinni vald) lõuna suunal Raekülaga, Pandivere külaga ja Aburi külaga (Väike-Maarja vald) ning ida suunal Kullenga küla ja Koiduküla (Tapa vald). Kavandatav tegevus piirneb lõuna suunal Raekülaga (Väike-Maarja vald). Tuulealast (TU11) läänest u 800-1500 m kaugusel läheb kõrvalmaantee nr 17207 (Vilgu-Koonu tee). Tuuleala läbib idast-läände Raketibaasi tee (tee nr. 9001604). Tuuleala nr 11 läbib Elekt- rilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin; AS-35) mille kaitsevöönd on vasta- valt 10 m. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub ca 1,2 km kaugusel. Lähim alevik, Viru-Jaa- gupi alevik, asub ca 4,4 km kaugusel kirdes. Lähim linn (Tamsalu linn) asub u 10 km kaugusel edelas. Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnis- tud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuea- lad3 ulatuvad 3 km raadiusesse on märgitud ära Tabelis 3.1. Tabel 3.1. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) 3 km raadiuses asuvad elamud (14.03.2026). Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) Vinni vald 90001:003:0043 Maatulundusmaa 100% Paduri 999 90001:003:1620 Maatulundusmaa 100% Mari-Jüri 999 90001:003:1530 Elamumaa 100% Neeno 999 90101:001:0279 Elamumaa 100% Väljaotsa 999 90001:003:0470 Maatulundusmaa 100% Raadi 999 90101:001:0919 Elamumaa 100% Ilvekse 999 90001:003:1460 Maatulundusmaa 100% Matsi 999 90001:003:1120 Maatulundusmaa 100% Tõllasepa 999 90001:003:0129 Elamumaa 100% Lohvardi tee 1 999 90001:003:0127 Elamumaa 100% Lohvardi tee 6 999 90001:003:0070 Maatulundusmaa 100% Kasemetsa 1000 90001:003:0112 Maatulundusmaa 100% Metsavahi 1003 90001:003:0128 Elamumaa 100% Lohvardi tee 4 1008 90001:003:1040 Maatulundusmaa 100% Anguse 1012 90001:003:0093 Elamumaa 100% Kivimäe 1036 90101:001:0779 Elamumaa 100% Risto 1040 90001:001:0845 Elamumaa 100% Suurekivi 1053 90001:003:0830 Elamumaa 100% Hansura 1069 90001:003:0141 Elamumaa 100% Lohvardi tee 2 1107 90001:003:1391 Elamumaa 100% Pardi 1122 90001:003:0117 Elamumaa 100% Kargu 1140 90001:003:0216 Elamumaa 100% Veskimäe 1148 90001:003:0103 Elamumaa 100% Susi 1186 90001:003:0116 Elamumaa 100% Tuulekivi 1344 90001:003:1680 Elamumaa 100% Paplisalu 1346 90001:001:1117 Elamumaa 100% Palmi 1415 90001:003:0098 Maatulundusmaa 100% Tuulemaa 1428 90101:001:1401 Maatulundusmaa 100% Veskikodu 1430 90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani/1 1433 90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani 1461 3 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval- või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27 Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) 90001:003:0106 Elamumaa 100% Mägisoo 1480 90001:003:1301 Maatulundusmaa 100% Sauli 1512 90001:003:0084 Elamumaa 100% Teesaare 1512 90001:003:0720 Maatulundusmaa 100% Kasearu 1777 90001:003:0860 Maatulundusmaa 100% Aunapuu 1806 90101:001:0112 Maatulundusmaa 100% Olevi 1806 90101:001:0356 Elamumaa 100% Kuuse tn 8 1882 90001:003:0770 Maatulundusmaa 100% Käba 1885 90001:003:0224 Elamumaa 100% Regomaja 1928 90001:003:0049 Elamumaa 80%; Ärimaa 20% Kuuse tn 3 1929 90001:003:0072 Elamumaa 100% Pärna tn 16 1934 90001:003:0189 Elamumaa 100% Kuuse tn 4 1937 90001:003:0091 Ärimaa 100% Pärna tn 1 1962 90001:003:0058 Elamumaa 100% Kuuse tn 1 1968 90001:003:0201 Elamumaa 85%; Ärimaa 15% Kuuse tn 2 1998 90101:001:1334 Elamumaa 100% Pärna tn 3 1999 90001:003:1580 Maatulundusmaa 100% Luuba 2023 90001:003:0010 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 23 2036 90001:003:1170 Maatulundusmaa 100% Metsa 2039 Ühiskondlike ehitiste maa 90%; Elamumaa 90001:003:0115 10% Pärna tn 4 2053 90001:003:0215 Elamumaa 100% Pärna tn 21 2058 90001:003:2000 Elamumaa 100% Pärna tn 7 2064 90001:003:1540 Maatulundusmaa 100% Senka 2070 90001:003:0170 Elamumaa 100% Pärna tn 9 2087 90001:003:0057 Elamumaa 100% Männi tn 2 2096 90001:003:0237 Elamumaa 100% Pärna tn 11 2110 90001:003:0671 Maatulundusmaa 100% Tuleviku 2130 90001:003:1711 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 13 2131 90001:003:1191 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 17 2135 90001:003:1180 Elamumaa 100% Pärna tn 19 2151 90001:003:0067 Elamumaa 100% Männi tn 4 2155 90001:003:0960 Maatulundusmaa 100% Aasametsa 2175 90101:001:1377 Elamumaa 100% Männi tn 6 2180 90001:003:0088 Maatulundusmaa 100% Linnu 2199 90001:003:0236 Elamumaa 100% Männi tn 1 2210 90001:003:1410 Maatulundusmaa 100% Kaasiku 2222 90001:003:0761 Maatulundusmaa 100% Veskimäe 2270 90001:003:0094 Elamumaa 100% Eha 2271 90001:003:0331 Elamumaa 100% Pärna tn 8 2299 90101:001:1312 Elamumaa 100% Lillemäe 2318 90001:003:0930 Maatulundusmaa 100% Anoki 2345 90001:003:0135 Elamumaa 100% Jaaniku 2357 90001:003:0178 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2427 90101:001:0424 Elamumaa 100% Mütavahi 2523 90001:003:0001 Maatulundusmaa 100% Raini 2590 90001:003:0245 Elamumaa 100% Ööbikuoru 2617 90001:003:0012 Elamumaa 100% Metsavahi 2618 90001:003:0206 Elamumaa 100% Pihlaka 2679 90001:003:1740 Elamumaa 100% Mäe 2707 90001:003:1690 Maatulundusmaa 100% Jaani 2720 90001:003:0501 Maatulundusmaa 100% Libeda 2754 90001:003:0031 Maatulundusmaa 100% Männikumäe 2859 90001:003:0044 Maatulundusmaa 100% Tiigi 2944 90001:003:1841 Elamumaa 100% Pikamäe 2951 90101:001:1572 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2964 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28 Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) 90001:003:0217 Maatulundusmaa 100% Trumani 2964 90101:001:1467 Elamumaa 100% Nurmenuku 2968 90101:001:1323 Elamumaa 100% Tihase 2984 Väike-Maarja vald 92702:001:0074 Elamumaa 100% Herberti 1635 92702:001:0066 Maatulundusmaa 100% Tiigi 1647 92801:001:0758 Elamumaa 100% Meierei 2203 92702:001:0073 Elamumaa 100% Männituka 2242 92801:001:0336 Elamumaa 100% Vana-Salmisto 2285 92702:001:1770 Maatulundusmaa 100% Koska 2316 92702:001:0207 Elamumaa 100% Metsakiisu 2321 92702:001:2310 Maatulundusmaa 100% Salmisto 2322 92702:001:0282 Elamumaa 100% Rehe 2325 92702:001:1630 Maatulundusmaa 100% Nurmepõllu 2347 92702:001:1430 Maatulundusmaa 100% Posti 2357 92702:001:1140 Maatulundusmaa 100% Piiri-Kustase 2698 Tapa vald 78701:002:0900 Elamumaa 100% Koidula 2324 78701:002:0039 Maatulundusmaa 100% Metsatalu 2908 3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) DP ala geoloogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lub- jakivi ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas, ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel ning Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 122-130 m kõrgusel. DP ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas liustikusetted ehk moreen (sa- viliiv ja liivsavi, veerised ja munakad), leidub pinnakattes peenliiva, aleuriiti ja pinnakatteta või õhukese pinnakattega aluspõhja avamusalasid (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1: 50 000, 2026). DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb ka Tapa põlevkivi perspektiivala4, mille kaevandamise potentsiaal on aga madal (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2026). Samuti ulatub alale fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk). Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege- vuse kinnistutel leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI, Kor), kahkjad leetunud mullad (LP) (Joo- nis 3.1). 4 Perspektiivala – Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga põlevkivilasundi ala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29 Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU11) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. 3.3. Pinnavesi Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa- parandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pin- dala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Por- kuni järv on tuntud enda veetaseme kõikumise tõttu, mis on tingitud põhjavee taseme kõiku- misest. Porkuni järv kuulub Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 426 avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi (VEE1079200), mis suubub Loksal Hara lahte, jäädes kavandatava tegevuse alast eemale. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30 3.4. Põhjavesi Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal põhjavesi valdavas osas kaitsmata, vähem nõrgalt kaitstud (Joonis 3.2). Kavandatava tegevuse ala põhjaveeolusid määravad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordo- viitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse ala (TU11) ja lähipiirkonnas põhjaveekaitstus. Alus: Maa- ja Ruu- miamet, 2026. Kavandatava tegevuse alal on puurkaev PRK0002889, sügavusega 50 m ja ehitamise aasta 1959. Lähim ja ühtlasi ka ainus 1 km raadiuses asuv puurkaev (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaart, 2026; Keskkonnaportaal, 2026) on järgmine: • PRK0005557 ̶ tuulealast läänes ca 0,6 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 42 m; tegemist on Ainopõllu (90001:003:0253) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehitamise aasta on 1960. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Kavandatav tegevus (TU11) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal. Lähimad kaitsealad (Joonis 3.3) on ida suunal, ca 50 m kaugusel tuulealast asuv Haavakannu looduskaitseala (KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha); kirde suunal , ca 50 m kaugusel asuv Suurekivi looduskaitseala (KLO1000733, pindala kokku 270,3 ha). Lisaks paikneb ca 4,9 km kaugusel edelas maastikukaitseala Koonu pargi põlispuud (KLO1200071, pindala kokku 6,4 ha) ja ca 6 km kaugusel loode suunal Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270, pindala kokku 1240 ha). Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.3) jäävad tuulealast ca 50 m kaugusele – Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osa- liselt siseriikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga ja Suurekivi loodusala (RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha), mis kattub täielikult siseriikliku kaitse all oleva Suu- rekivi looduskaitsealaga. Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha), mis kattub osaliselt siseriikliku kaitse all oleva Porkuni maastiku- kaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele. DP alale lähimad püsielupaigad on Raeküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002876, tuulealast lõuna suunal u 2,6 km kaugusel), sh Raeküla väike-konnakotka püsielupaiga siht- kaitsevöönd (KLO3103151) ning Aruvälja merikotka püsielupaik (KLO3003039, tuulealast põhja suunal u 3,3 km kaugusel), sh Aruvälja merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3103314). Kavandatavast tegevusest ca 4,4 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseob- jekt Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32 Joonis 3.3. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku- kaitseala) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. Haavakannu loodusala eesmärgiks5 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii- dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik- kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld- king (Cypripedium calceolus); 5 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 6 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri" Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus). Suurekivi loodusala eesmärgiks7 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Suurekivi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks8 on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja ro- hunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria). Porkuni loodusala eesmärgiks9 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liikide isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveeli- sed järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga nii- dud (6510). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks10 on kaitsta: 1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poolloodus- likke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja - järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elu- paiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorr- hinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus); 7 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 8 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" 9 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 10 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrus nr 6 "Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri" Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34 5) kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning nende elupaiku. Koonu pargi põlispuud kaitse-eesmärkideks11 on kaitsta: 1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse. 2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi- lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. 3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait- sealuseid liike. Sirtsi linnuala eesmärgiks12 on kaitsta kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Nume- nius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola). Tudusoo linnuala eesmärgiks13 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii- gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal- lus). Kavandatava tegevuse alal on osaliselt vääriselupaik VEP134047 (laialehised metsad; on keh- tiv leping; pindala kokku 2 ha). Alal on kehtestatud järgmised tingimused: surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Lähiümbruses (ca 500 m) on veel vääriselupaik (VEP134048, võsastunud puisrohumaad; ei ole kehtivat lepingut; pindala kokku 69 ha) on registreeritud tuulealast 274 m kaugusel idas. Vääriselupaikade kasvukohatüübiks on mõlemal sinilille metsatüüp. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 23.04.2026) andmete alusel asuvad kavandatava tegevuse alal (TU11) ja 500 m raadiuses kaitstavate taime- ja samblikuliikide leiukohad on toodud Tabel 3.1. Tabel 3.1. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Harilik käoraamat (Gymnadenia III KLO9349590 Alal conopsea) Pruunikas pesajuur (Neottia nidus- III KLO9353494; Alal avis) KLO9349612 11 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1" 12 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 13 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35 Sulgjas õhik (Neckera pennata) III KLO9405560; Alal KLO9404835 Harilik kopsusamblik (Lobaria pul- III KLO9701161; Alal ja 181 m monaria) KLO9702881 Tabel 3.1. põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldused on järgmised: • Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin- nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär- jel võsastumine. • Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin- nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: metsade lageraie koos tu- geva pinnase kahjustusega. • Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6. soodsas seisundis (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, metsa- maastiku killustumine. • Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on 4. ohualdis (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus- kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus- liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes (eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes). Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko- had enam kui 15 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu- kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9124241); Tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9124248)) enam kui 6,6 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu- kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased linnuliigid on toodud Tabel 3.2, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral- duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo- giaühing, Kotkaklubi, 2022). Tabel 3.2. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Väike-konnakotkas I KLO9132501 (Clanga pomarina) 2,3 km Merikotkas (Haliaee- I KLO9134699 tus albicilla) 3,0 km Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leuco- KLO9136469; KLO9136470; tos) II KLO9136468; KLO9136465 0 (alal) – 4,2 km KLO9136505; KLO9136442; Laanerähn (Picoides KLO9135594; KLO9114294; tridactylus) II KLO9136437 50 m – 4,6 km Metsis (Tetrao urogallus) II KLO9102182 50 m Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) II KLO9136654; KLO9136649 494 m – 1497 m KLO9136687; KLO9136685; Laanepüü (Tetrastes KLO9136684; KLO9136686; bonasia) III KLO9136683 0 (alal) – 578 m KLO9136506; KLO9136441; Hallpea-rähn (Picus KLO9136445; KLO9136440; canus) III KLO9136446 0 (alal) – 250 m Musträhn (Dryoco- KLO9136504; KLO9136439; pus martius) III KLO9136443 0 (alal) – 250 m Väike-kirjurähn (Dryobates minor) III KLO9136444; KLO9136447 0 (alal) – 53 m KLO9128574; KLO9128575; KLO9136618; KLO9136616; Hiireviu (Buteo bu- KLO9134526; KLO9136619; teo) III KLO9136170 2 m – 4,2 km Kodukakk (Strix aluco) III KLO9136655 184 m Suurkoovitaja (Numenius arquata) III KLO9136620 350 m Õõnetuvi (Columba oenas) III KLO9136623 537 m Värbkakk (Glauci- dium passerinum) III KLO9136656; KLO9120294 578 m – 1,4 km Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) III KLO9125092 1,7 km Rukkirääk (Crex crex) III KLO9110497 2,6 km Händkakk (Strix ura- lensis) III KLO9136641 3,75 km Tabel 3.2. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike, keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida): • väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lä- him leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2,3 km kaugusel, mh kattudes Raeküla väike-konnakotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 2,7 km kaugusele. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (28.08.2024) oli pesa asus- tamata. Viimane edukas pesa (1 paar) oli registreeritud 06.09.2023. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära käesoleva väike-konnakotka kohta tsoon 1 ega tsoon 3. Väike- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37 konnakotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5 km raadiust pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist. Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu- leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uurin- guala14) soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba tsoon), mis hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala nr 11 eelpool nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et ilmselt asub kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaa- del ja lääne suunas asuvaid külastatakse harva; • merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L2) – lähim leiuala (Aruvälja) asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 3,0 km kaugusel, mh kattudes Aruvälja merikotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 3,45 km kaugusele. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (17.07.2024) oli 1 paar. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) ) pole märgitud ära leiukoha (KLO9134699) tsoon 1 ega tsoon 3. Merikotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4 km ümber tsooni 1-st puhver 2-6 km pesapunktist. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra- jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr. 11 kohal merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal oli me- rikotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite poolt ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus 100 m. Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud merikotkaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018). Seetõttu, sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissage- dust Väike-Maarja – Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr. 11 lähimad vaatluspunkt on VM_V_1_1 ja VM_V_1. Vaatluspunktis VM_V_1_1 on modelleeritud merikotka huk- kumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,0037 isendit/a. Vaatluspunktis VM_V_1 on modelleeritud merikotka hukkumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,1395 isendit/a. Osa-aladest halvimad on VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1. Osa- alade kaupa arendades ja leevendavaid meetmeid rakendades jääb eeldatav mõju alla olulise negatiivse mõju lävendi. • nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L3) (tiigilendlane, põhja-nahkhiir) – lähimad leiualad asuvad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 6,7 km kaugusel, jäädes Porkuni järve ümbruskonda. Nahkhiirlaste kodupiirkond võib keskmiselt ulatuda kuni 5 km kaugusele15. Tiigilendlase kodupiirkond on imetamisajal keskmiselt 5 km ja tiinuseajal kuni 8 km, kusjuures liik eelistab taimestikuga ümbritsetud veekogusid ning püüab saaki madalalt veepinna kohal, korjates seda veepinnalt või õhust. Põhja-nahkhiir on elupaiga suhtes paindlikum, toitub sageli ka valgusallikate läheduses. EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti vanasse laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on nahkhiirtele eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haa- 14 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. 15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38 badega puistud ning nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovi- tatakse jälgida 200 m puhverala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade ümber, näiteks vanade puudega alleed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toi- tuvad. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uurin- guala16 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 11 põhja suunal paigutatud registraatori (nr. 20) ja lõunasuunal nr. 23 ning lääne suunal nr. 19 abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, suurvidev- lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Vaatlusandmetest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh soovitati eelisarendusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel paikneva piirkonna. Vinni tuuleala nr 11 jääb väljaarvatavast piirkonnast välja. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte ar- vukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suu- res osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala keskosas, mida loeti suure mõjuga alaks; • rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt ka AK Lisa 1 joonis L4). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi- tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis- tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on, võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi- muste säilitamisega arvestada. Vinni tuulealal nr 11 asuvad KAUR uuringu järgi valgeselg-kirjurähn (1 paar); väike- kirjurähn (1 paar); hallpea-rähn (1 paar). KAUR uuringu järgi vaatlustel tuvastati mit- meid suur-kirjurähne; hallpea-rähne; väike-kirjurähne; valgeselg-kirjurähne ja üks musträhn. Laanerähni tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU11 alal (vaata ka EELIS and- meid 23.04.2026 seisuga). Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategoo- ria linnuliikide hulka, musträhn ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategoo- ria linnuliikide hulka; • metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 50 m kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 2020. aastal, mil vaadeldi 1 kukke. Lähim metsise mänguala jääb TU11-st u 1,5 km kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) kavandatava tuulepargi alale (osaliselt). Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt (ca pool alast) metsise tsoon 2 (1 km puhver kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel). 16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39 KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi KLO9102182 leiuala uurimisalast välja, kuid asub leiuala 500 m puhvris. Arvestades metsise kaitse vajadust ja vaatluste põhjal teada olevat elupaigakasutust koostati metsise kaitse vajadust arvestav tsonee- ring. Vinni tuuleala nr 11 kattub osaliselt metsisetsoneeringu aladega M1 ja M2 (ehk alaga, mis on metsises seisukohast tuulepargi arendamiseks sobiv); • kakulised (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) ̶ Karvasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 494 m kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimas- test vaatlusandmetest (18.03.2024) oli 1 paar. Kodukaku lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 184 m kaugusele. Värbkaku lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 578 m kaugusele. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära värbkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu- nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka- sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 11 vaatluste käigus ala kohal kakulisi ei märgatud (vaatluspunktid jäid TU11 alalt välja). Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka; • hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L7) – lähimad leiualad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2 m kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja – Vinni uurimisala maastikud on talle sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m ja lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas kõr- gusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni tuu- lealast nr 11 kagu suunda u 1 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaatluse korral nähti tuuleala nr.11 põhjaosas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus modelleeriti hiire- viu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr 11 lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modellee- ritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%) oli vastavalt 0,0748 ja 0,215 isendit/a; • laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L8) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi alale. Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt üle-eestilise maismaalinnus- tiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates 1 ha) ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver). KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis- tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal on, võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asus- tustihedus. Vinni tuulealal nr 11 asub KAUR uuringu järgi 3 laanepüü pesitsuselupaika, kus on registreeritud vastavalt 1, 1 ja 2 paari. Nende elupaikade lähedal on ka vaatlused toimunud. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40 • Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) ̶ lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 350 m kaugusele. Üle- eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr 11 välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 11 välja suurkoovitaja elupaigad ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ulatub lisaks eelpool nimetatud liikide tsoneeringutele Vinni tuulealale nr.11 suur-laukahane tsoon 3. KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad mõjutatavasse tsooni: • kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L10) – KAUR uuring leidis, et lähim võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 2,5 km kaugusel Vinni tuulealast nr 11, sh lähim isendi vaatlus oli tuulealal (põhja ja ida osas). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi on tsooni 1 arvatakse kõik kodupiirkondade tuumalad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik 1-3 km pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalin- nustiku analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad u 3,5 km kaugusele Vinni tuulea- last nr.11; • teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L11) – KAUR uurin- gus registreeriti kaks tedre punktvaatlust Vinni tuulealal nr 11. Uuringus tuuakse välja, et tedre elupaikadena vajavad tähelepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo, madalsoo, sinika ja karusambla kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Regist- reeritud tedre vaatluste puhul raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsi- vate elupaikadega (raiesmikel loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride vahetumine jms). Sellegipoolest tuuakse välja, et uuringus metsisetsoneeringu alasse M2, mis kattub osaliselt määral Vinni tuulealaga nr 11, leidub tedre jaoks kõige oluli- semaid elupaikasid. Seetõttu loetakse seda ala KAUR tellitud uuringus tedre tõttu eba- sobivaks tuuleenergeetika arendamiseks (jääb TU11-st edela ossa). Siiski on Keskkon- naagentuur oma 2024. a valminud uuringute kokkuvõttes (Tuuleenergeetika arendami- seks täiendavate alade kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2024) joonise 91 kohaselt lugenud Vinni tuulala nr 11 piirkonna selliseks alaks, kus on eeldatavalt arendustege- vuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (vt Joonis 3.4); • tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) – KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit). Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len- das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus vaadeldi ühel korral tuuletallajat TU11 kohal. Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissagedus (vältimismääraga 95%) oli vastavalt 0,0078 ja 0,0066 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukkumisriski mudel ennustas madalat hukkumissagedust; • rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) – KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 11 oli rüüt nähtud loode nurgas. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41 Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit- sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü- gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160 korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit (19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin- nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel 20%. KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis Vinni tuulealale nr.11 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_1 ning selle lisapunk- tis VM_V_1_1 oli vastavalt 4,27 ja 0,0016 isendit/a. Siiski tõdeti, et hukkumisriski mu- del on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve suurusest ning tiirlemise pik- kusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi ehitatakse, saab hukkumis- riski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagantjärele hinnata, kui suur osa linde tegelikult tuulepargi ala vältis. • KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal juhuvaatlustega lisaks eel- nevatele veel järgmisi liike: karvasjalg-viud, õõnetuvi, hanesid, kiivitajat, sookurge ja kalakotkast. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42 Joonis 3.4. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus- tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis- tatud Vinni tuuleala nr 11 piirkond. Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus- väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin- guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli- sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis- tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule. Eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähele- panu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupai- kade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada. Keskkonnaagentuuri aruandes on ka lisatud, et eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähelepanu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupaikade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada. Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len- dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne. Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu- leala nr 11) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses lendorava leiukohti ei tuvastatud. Kõige kvaliteetsemad metsad lendoravale asuvad Väike- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43 Maarja-Vinni tuuleala keskosas Haavakannu LKA ja Lebavere-Rünga metsise PEP vahel. Raiesmike ja muude lagedate alade osakaal on suurem Väike-Maarja-Vinni tuuleala loode ja kaguosas, mistõttu soovitati tuuleparkide planeerimisel alustada just sealt. Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene- ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li- sadele. Vinni tuulealal nr 11 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 11 lõuna ja põhja osas ro- hurinderikaste kuusikute (9050) elupaigatüüp. Sama tüüpi on määratatud ka ala lähistel lõuna suunal. Samuti on uuringus alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele pole LD elupai- gatüüpi määratud (tüüp 0). Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee- tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring. Vinni tuulealal nr 11 leiti III kaitsekategooria liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Niiduelupaikadest inventeeriti tuulealal nr.11 Päri- saruniit karbonaatsel mullal (6210) elupaigatüüp nii alal kui ala lähedal põhja osas. Kõik kolm 6210 elupaigatüüp olid looduskaitseväärtusega B. 3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini- maalselt ca 1,5 km kaugusel –Liukivi (arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, re- gistri number 10948). Kavandatava tegevuse alal paiknevad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 3.5): • Kadila raketibaas (okupatsiooniaja objektid, objektist või tema esialgsest funktsionaal- susest säilinud 20-50%) – paikneb osaliselt alal; • Kasearu metsatalu (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%); • Kadila raketibaasi valvurimaja (okupatsiooniaja objekt; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%); • Pärna talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili- nud 20-50%); • Uuesauna talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%); • Pilli talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt mää- rata tüüpi); • Kapri talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili- nud 20-50%). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44 Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne kaugus TU11 tuulealast (Joonis 3.5): • Hübneri talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi) ̶ 270 m kaugusel; • Eigi talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsio- naalsusest säilinud alla 20%) ̶ 291 m kaugusel; • Lagearu talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%) ̶ 317 m kaugusel. Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. 3.7. Tuuleolud IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia- poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk- konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 11 ja selle ümbruses keskmine tuule kiirus u 6,3-6,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus u 7,0-7,1 m/s ja minimaalne tuule kiirus u 5,8-5,9 m/s (Joonis 3.6). Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 100 m kõr- gusel u 7,4 ± 1.8 m/s ning 250 m kõrgusel u 8,8 ± 2,3 m/s. 17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/ Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45 Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub välja kui tuule kiirus on 25 m/s. Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk- konnaagentuur, 2023 (05.05.2025). IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr. 11 määratud suuremas osas kui ala 2 ja 3 ehk kõrge tuule kiiruse ja (väga) madala ökosüsteemi teenuste kogupakkumisega ala. Vinni tuuleala nr 11 edela osas esineb ka 0 ehk väikse tuule kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala ja idaosas ka osaliselt kõrge tuulekii- ruse ja kõrge ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46 Joonis 3.7. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023 (05.05.2025). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel- dused KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi). Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi arendusalaks (tuulealad 11), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl- jaspool antud planeeringuala. KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter- natiivi, mida on kirjeldatud allpool. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te- gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null- alternatiiv). KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised: • alternatiiv I – planeeritav tegevus; • null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel- dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. Alternatiiv I – Planeeritav tegevus Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 11 kuni 20st elektrituulikust tipu kõrgusega kuni 280 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või - pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuule- mõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri- nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen- damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP ja selle KSH koostamise käigus. 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 11 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus. 18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen- did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu 5.1. Mõjuala suurus Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku- mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 11. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõ- jualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km. Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa- linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km, II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega Vinni tuulealast nr. 11 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin- nistute kaugusest Vinni tuulealast nr.11 leitav Tabelis 3.1). 19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval- või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49 Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr. 11 ja 3 km raadiuses. Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus. 5.2. Mõjuallikad Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl- tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja tehnilisest lahendusest. 5.2.1. Tuulikute paigutus Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo- tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu- likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi- gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi- viidavate uuringute tulemusi. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50 5.2.2. Tuulikute vundamendid Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi- listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo- nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra- vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda- mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun- damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü- gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat- sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra- vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele (Lemma OÜ 2022). Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019). Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus. 5.2.3. Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe- rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de- taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon- taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri- takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo- nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni- sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51 latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu- ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus 73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x 50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ- nel juhul kuni ühe hektarini. 5.2.4. Ligipääsuteed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva- jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa- vide kavandamine. Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu- tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega. 5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa- kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 m laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga- vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai- gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle- male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit). Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähimad alajaamad ja jaotusseadmed paiknevad ca 860 m – 1,3 km kaugusel: Leo:(Roela); Veadla:(Roela); Kadila puit:(Roela); Tõllasepa:(Roela); Kadila farm:(Roela). Olemasolev põhivõrgu alajaam on Roela alajaam (110 kV). Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus. 5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi: 1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja- mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport; 2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin- gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta- tavate objektide tundlikkusest; 20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52 3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule- pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu- likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk- konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring- lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka 100% taaskasutatavate tuulikute osas. 5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pindala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Tuulepargi püstitamine, kasutusele- võtt ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lä- himate pinnaveekogude kaugust. Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda- tud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata, tuuleala nr 11 põhja suunas esineb ka nõrgalt kaitstud alasid. Tuulealast 1 km raadiuses on registreeritud EELIS andmete järgi kaks puurkaevu (üks alal). Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi- mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi- muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh- javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja- veele eksperthinnanguna. 5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää- suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard- latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku 21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs. Lõppraport. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53 ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää- ride maavaravarude piisavusest. Vinni valla ÜP kohaselt jäävad kavandatava tegevuse alale mitmed väärtuslikud põllumajan- dusmaad. KSH käigus hinnatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ja mõjusid neile. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. 5.3.3. Jäätmeteke Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus- tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas- nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu- sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju. Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas- kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta- mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print- siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl- jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani- list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021- 2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter- reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks. Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi- tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi- mel kuluvad. Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes. 5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli- kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elamualadel müra normtasemete ületamist. Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka- heks: • tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; • rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. 23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54 Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ- tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü- raemissioon tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk- konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata- seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu- leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”). Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami- nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela- mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule- parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu- latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö- päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös- tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB elamualadel) tagamine. Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0- 20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he- lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage- duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge- mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu- sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24. On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja- kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he- lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De- partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma- dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle olemus ja levik”. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55 “Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”. Nimetatud määruses on küll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus- liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee- ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau- gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage- dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest. Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg- konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä- hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022). KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju- tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega: 1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi) 2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning maapinna reljeefi infot); 3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot). Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli- suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus- test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris, mis kan- dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini- mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot- seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat- siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva- tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56 rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks). Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu- saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ). 5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak- asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni 300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki- misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti- dega. Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel- jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus- likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal- tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr- gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km kaugusel (Lemma OÜ poolt). Lähim väärtuslik maastik Vinni ÜP kohaselt asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II). Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnan- guna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust. 5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning rohevõrgustik) Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal rohe-võrgustiku koridorid ja väike osa tugiala. Väike-Maarja valla ÜP järgi asub tuuleala nr. 11 lõuna suunal rohevõrgustiku alal. Seega on vajalik KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidu- susele. Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa- lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57 dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse- vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa- damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener- geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet- med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas: • Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri- selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe- tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile. • Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de- tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe- võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil- jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste puudega puisrohumaad ja segametsad. • Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha- ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid kui 20a puid. Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava- liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu- sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait- sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne- vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna. KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas: Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58 • kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili- taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra- jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope- raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista- tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis juba ei ole varasemalt hoolduses); • kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven- dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku- rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali- dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku; • vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta; • kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se- gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es- malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad; • ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui kord aastas; • vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr- kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid). Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede (jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin- dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas. Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni tuulealast nr 11 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5. Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee- tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uuringuala25) järeldati: • metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu- leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi- tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu- ses; 25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59 • elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu. o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate alade suhtes jm. Väike-Maarja Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis. Liigi vaatlustega tõendatud elupaigakasutus tingib olukorra, kus võimalike arendusaladena säilis 3. Tedre arvu- kas esinemine alal, kus tavapäraseid märgala-elupaiku ei ole, tingis selle, et üks „metsisest vabaks jäänud ala“ M2 osutus tedre kaitset silmas pidades ebasobivaks (kattub osaliselt Vinni tuulealaga nr 11); Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta: • kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas: o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus; o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine; o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm; o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo- tori raadiuse ulatuses; • röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju: o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu- selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist; • röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la- badega kokkupõrkerisk: o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks; • kanalised, ka teised liigid: o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks; • kõik haudelinnuliigid: o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe- sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul). KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja – Vinni uuringualal, sh Vinni tuulea- lal nr 11, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaoleva- test leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine on lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile, sinisega märgitud aladele. Mistõttu juhul kui tulevikus leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu rajamist läbi viia inventuur konkreetsel planeeringualal. Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar- vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur- biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa- dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid, nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60 jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015). Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk- hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja – Vinni uuringuala26 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 11 lääne suunal paigutatud kahe registraatori abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, suurvidev- lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väik- sem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suures osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala kes- kosas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et kuna ka uuringu tule- mused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuulegeneraatorite püs- titamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid leevendava meetmena tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel pe- rioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul, külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud tootlikkuse vähenemist saab vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem fenoloogia antud piir- konnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil. KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ Inseneribüroo Steiger). Nimetatud uuringute lõpparuanded valmivad 2026. a jooksul. Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee- tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute tulemustega. Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee- riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo- nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt. KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va- jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu- dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi- dele laiemalt. 5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima- likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna. 26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61 Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel- nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule antakse KSH aruande koosseisus. Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots- tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs- teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao- maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna. Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi- tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen- seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju. Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4. 5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr.11 ja lähiümbruses kultuurimäles- tised. Paiguti asuvad alal pärandkultuuriobjektid, mis on tänaseks osaliselt hävinud. Siiski püü- takse tuulikute positsioonide valimisel võimalusel seni veel säilinud pärandkultuuriobjektide asukohti vältida. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha ja seega KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta. 5.3.9. Mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega (Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37 riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu vähendab süsiniku emissiooni 0,018%. Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa- kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima- muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna. Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu- gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja nendega seotud taristule. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62 5.3.10. Kumulatiivne mõju Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro- jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu- vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 11-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide arendamised: • Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike- Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98); • Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90); • Väike-Maarja vallas tuuleala 6 DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86); • Vinni vallas tuulepargi arendusala TU8 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025. a otsusega nr 34); • Vinni vallas tuulepargi arendusala TU7 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025. a otsusega nr 33). Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ- jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro- jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on: − visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren- datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali- seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta- takse koosmõju hindamisel ka neid parke; − müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule- parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää- ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks, sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav; − mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes; − roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu- leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63 5.3.11. Riigipiiriülene mõju Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka- vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee- mat täiendavalt ei käsitleta. 5.3.12. Muud mõjud Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee- riumi vastavast hinnangust. Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde- Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi- kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee- tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia). Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda- takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 5.4. Natura eelhindamine 5.4.1. Üldteave Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus- ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus- direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka- vandatakse leevendavad meetmed. Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu- liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000 aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele juhendmaterjalidele: • Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda- mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64 • Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis; • Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis. Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157). 5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. 5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35 ) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi tuuleala) nr 11 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave peatükis 1 ja ptk 4. 5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad Kavandatav tegevus (TU11 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Na- tura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast u 50 m kaugusele – Haava- kannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha) ja Suurekivi loodusala (RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha). Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha). Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele. 5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär- kidele Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65 Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi Natura eelhindamise Võimaliku mõju prognoos nimetus (kood) või liigi nimetus tulemus Haavakannu loodusala Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lii- mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise girikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiiva- Ebasoodne mõju ei (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) liste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hin- ole välistatud, vaja ja rohunditerikkad kuusikud (9050). natud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib võima- täpsemalt hinnata. liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad va- Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu- nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripe- dium calceolus). Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju täpsemalt hinnata. Suurekivi loodusala Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Natura alade, mille Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitstakse: vanad loodusmetsad (*9010), va- kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusa- nad laialehised metsad (*9020) ja rohundi- last (vt ka eelmist punkti). Eriti tundlike märgalade puhul võib võima- Ebasoodne mõju ei terikkad kuusikud (9050). liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad ro- ole välistatud, vaja Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu- hunditerikkad kuusikud (9050). täpsemalt hinnata. paiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypri- Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju pedium calceolus). täpsemalt hinnata. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66 Porkuni loodusala Tuulepargiala asub u 6 km kaugusel loodusalast. Tuulikute vundamen- tide rajamisega seotud mõjuala põhjavee režiimile sõltub piirkonna ki- Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida vimite iseloomust ja põhjaveetasemest. Alkranel OÜ poolt koostatavas kaitstakse: vähe- kuni kesktoitelised kalgi- Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH aruandes hinnati vun- veelised järved (3140), karstijärved ja -jär- damendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui põhjaveetase ula- vikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt- tub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme punanupuga niidud (6510). alanemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne mõjuraa- Ebasoodne mõju on dius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp ehk liivad) kuni Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite välistatud. 612 m. Lubjakivide puhul (maksimaalse filtratsioonimooduliga 50 elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus m/ööp) on maksimaalne mõjuraadius kuni 433 m. Ehk ka ekstreemsete cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitusaegne vundamen- pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bi- tide rajamisel tekkiv alanduslehter 6 km kaugusel asuva Porkuni loo- lineatus). dusalani. Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast (vt ka eelmist punkti), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Sirtsi linnuala Tuulepargiala asub u 19 km kaugusel linnualast. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar- eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee- chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse, Ebasoodne mõju on (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa gla- puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul välistatud. reola) kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud kriteerium) ei ole rangem. Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik kaljukotkas (Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67 3 on kuni 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1 „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupaigapolügoo- niga. Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Sirtsi linnualal, asuvad Vinni tuulealast enam kui 20 km kaugusel. See- tõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Tudusoo linnuala Tuulepargiala asub u 17 km kaugusel linnualast. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar- kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee- rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse, elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud chrysae-tos), väike-konnakotkas (Aquila kriteerium) ei ole rangem. Ebasoodne mõju on pomarina), must-toonekurg (Cico-nia Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga välistatud. nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), liik must-toonekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tege- kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis vuskavas (2018) märgitakse: „Arvestades GPS-saatjatega märgistatud (Tetrao urogallus). must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraa- torid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähe- dale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elu- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68 paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toone- kure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.“ EELIS (23.04.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulea- last enam kui 20 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud aruandes „Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla tuulealal nr 11 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla tuulealal nr 11 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade va- hel. Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Tudusoo linnualas, asuvad Vinni tuulealast enam kui 18 km kaugusel. Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69 5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura 2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale ei ole mõju võimalik eel- hindamise tasemel välistada ning vajalik on läbi viia Natura asjakohane hindamine Haava- kannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale. Natura 2000 võrgustiku Porkuni loodusala ja linnualade (Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala) kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole. KSH aruande koostamise käigus ei ole vaja viia läbi asjakohast hindamist Porkuni loodusala ning Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala osas. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70 5.5. KSH sisu KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi: • mõju põhja- ja pinnaveele; • mõju maastikule, sh visuaalne mõju; • mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh: − kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe- sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud); − varjutus; − müra; − rohevõrgustiku toimimine ja sidusus; − mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele; • mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh: − varjutuse mõju; − müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju; − visuaalne mõju; − mõju teedele ja liiklusohutusele; − jäätmeteke; − mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju väärtuslikule põllumajandus- maale, põllumajandusele ja metsamajandusele; − mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom- pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale; • mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine; • muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju); • kumulatiivne mõju. KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub: • soojus; • kiirgus; • lõhn; • pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused; • piiriülene mõju. Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest: Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71 1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in- formatsiooni piisavus); 2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta); 3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus; 4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed; 5. alternatiivide võrdlus; 6. seiremeetmed; 7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest; 8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet- lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta- gada aruande loogiline ülesehitus. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72 6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima- likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel, seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt). Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju). 0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju -2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju -3 Mõõdukas negatiivne +3 Mõõdukas positiivne mõju mõju -4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert- grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde- pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al- ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al- ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven- dusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri- nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa- kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde- pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter- natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri- teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku- mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine- vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi- vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine- vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta- gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin- nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel- dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73 umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus- tööd. KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid: • Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 11 ja seoses arendustegevuse mõjuga tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert zooloogia PhD Ants Tull); • kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu- leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väärtus- likes metsa- ja niiduelupaikades alal nr 11 (OÜ Inseneribüroo Steiger); • mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma); • varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma); • tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju analüüs (koostaja OÜ Lemma); • hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna KSH aruande koosseisus); • kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang. Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee- tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute tulemustega: • riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala) (töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024; • lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023; • lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala. OÜ Metsamutt, 2024; • nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu- rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ, 2024; • taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4- 5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023); • sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi- hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon- naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp- aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023). Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme- baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade (loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai- kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme- baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74 Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko- süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli- semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai- kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali tõttu vältida. Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi- tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist. Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus- meetmete seadmise vajalikkust. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju- tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta- belis 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV – Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu- misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi- kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja muud organisatsioonid. Seos DP-ga Asutus/isik Koostöötegijad Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle Eesti Geoloogiateenistus osa Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii- Kaitseministeerium mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Koostöö tegija Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit. Politsei- ja Piirivalveamet Koostöö tegija Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te- Riigi Kaitseinvesteeringute Kes- gija kus Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal- Terviseamet hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te- Transpordiamet gija Kaasatavad isikud Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas- Kinnisasjade omanikud kolme jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan- km raadiuses kavandatavatest datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast elektrituulikutest, vt Tabel 7.2. mõju Seni kuni elektrituulikute asu- koht ei ole teada, üldplaneerin- gus esitatud Raeküla tuuleala olulise ruumilise mõjuga objekti Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76 Seos DP-ga Asutus/isik Koostöötegijad maa-ala piires ja selle välispiirist kolme kilomeetri ulatuses Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi- Muinsuskaitseamet seks amet kaasatakse Lähimad naaberomavalitsused Tapa vald, Väike-Maarja vald Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele- TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik ring AS, Enefit AS, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, AS STV, AS Levira. Tarbi- jakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna Piirkonna keskkonnaseisundist elanikud ja ettevõtted huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised) Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest ja soovi avaldanud eraisikud Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77 Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud 90001:001:0845 Suurekivi kaasatakse, tabel. 90001:001:0856 Töökoja tee 90001:001:0867 Välja Tunnus Lähiaadress 90001:001:0870 Igatla 78701:002:0039 Metsatalu 90001:001:0918 Suurepõllu 78701:002:0056 Sarapikumetsa 90001:001:0991 Ristometsa 78701:002:0072 Valguta 90001:001:0992 Leopõllu 78701:002:0201 Lillo 90001:001:0996 Lagearu 78701:002:0202 Lillopõllu 90001:001:0997 Kiire 78701:002:0290 Lilleoru 90001:001:1117 Palmi 78701:002:0770 Krooni 90001:001:1118 Jaaniõue 78701:002:0630 Männiaugu 90001:003:0001 Raini 78701:002:0710 Pärtli 90001:003:0003 Paekünka 78701:002:0742 Kaevumäe 90001:003:0004 Hõbeda 78701:002:0900 Koidula 90001:003:0007 Meelise 78701:002:0920 Keskvälja 90001:003:0008 Kulla 78701:002:1110 Spiigli 90001:003:0010 Pärna tn 23 78701:002:1130 17132 Kullenga-Veadla 90001:003:0011 Heino tee 90001:003:0012 Metsavahi 79201:001:0995 Sarapiku 90001:003:0013 Kuldari 90001:003:2000 Pärna tn 7 90001:003:0015 Mae 90001:003:2010 Rebase 90001:003:0017 Tera 90001:003:2020 Inno 90001:003:0019 Triigi metskond 76 90101:001:0526 Pärna tn 13a 90001:003:0020 Triigi metskond 71 90001:001:0206 Metsvitsa 90001:003:0023 Triigi metskond 74 90001:001:0240 Kõrtsi 90001:003:0024 Triigi metskond 226 90001:001:0277 Triigi metskond 172 90001:003:0025 Triigi metskond 72 90001:001:0300 Kajuti 90001:003:0026 Mae 90001:001:0529 Pärna tänav L1 90001:003:0028 Triigi metskond 73 90001:001:0531 Pärna tänav L2 90001:003:0029 Künka 90001:001:0532 Pärna tänav L3 90001:003:0031 Männikumäe 90001:001:0533 Pärna tänav L4 90001:003:0032 Metsatuka 90001:001:0534 Pärna tänav L5 90001:003:0033 Avo 90001:001:0535 Pärna tänav L6 90001:003:0035 Tootsi 90001:001:0548 Kuuse tänav 90001:003:0036 Kadaka 90001:001:0557 Männi tänav 90001:003:0037 Lossi 90001:001:0561 Lohvardi tee 90001:003:0038 Kindluse 90001:001:0644 Dolokivi 90001:003:0041 Tiidu 90001:001:0645 Leo tee L1 90001:003:0042 Põllu 90001:001:0646 Leo tee L2 90001:003:0043 Paduri 90001:001:0647 Leo tee L3 90001:003:0044 Tiigi 90001:001:0679 Nurmetu ringtee L1 90001:003:0045 Tuljaku 90001:001:0685 Nurmetu ringtee L6 90001:003:0049 Kuuse tn 3 90001:001:0705 Koeravere tee 90001:003:0051 Metsatalu 90001:001:0752 Veadla tee L1 90001:003:0052 Metsatalu 90001:001:0753 Veadla tee L2 90001:003:0054 Herilase 90001:001:0756 Sepametsa 90001:003:0057 Männi tn 2 90001:001:0783 Raketibaasi tee L1 90001:003:0058 Kuuse tn 1 90001:001:0784 Raketibaasi tee L2 90001:003:0060 Valguta 90001:001:0794 Neeno tee L1 90001:003:0061 Kiisa 90001:001:0795 Neeno tee L2 90001:003:0062 Kiisa 90001:001:0803 Meriküla tee 90001:003:0064 Kuuse tn 5 90001:001:0841 Müta tee L2 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78 90001:003:0067 Männi tn 4 90001:003:0139 Kiltri 90001:003:0068 Erametsa 90001:003:0140 Söödi 90001:003:0070 Kasemetsa 90001:003:0141 Lohvardi tee 2 90001:003:0071 Pärna tn 14 90001:003:0142 Karjaaru 90001:003:0072 Pärna tn 16 90001:003:0143 Aruveski 90001:003:0073 Arulaane 90001:003:0144 Tammelehe 90001:003:0075 Koolipõllu 90001:003:0147 Pärna tn 22 90001:003:0079 Piiri 90001:003:0148 Pärna tn 25 90001:003:0084 Teesaare 90001:003:0149 Veski 90001:003:0088 Linnu 90001:003:0152 Nisu 90001:003:0089 Linnu 90001:003:0154 Lutsu 90001:003:0090 Linnu 90001:003:0230 Abrami 90001:003:0091 Pärna tn 1 90001:003:0155 Lillepõllu 90001:003:0092 Vitsuti 90001:003:0157 Kartulihoidla 90001:003:0093 Kivimäe 90001:003:0158 Pärna tn 18 90001:003:0094 Eha 90001:003:0159 Pumpla 90001:003:0095 Eha 90001:003:0161 Tölbi 90001:003:0096 Eha 90001:003:0162 Raketibaasi 90001:003:0097 Eha 90001:003:0163 Puisniidu 90001:003:0098 Tuulemaa 90001:003:0166 Niidu 90001:003:0100 Lohvardi tee 10 90001:003:0168 Metsataga 90001:003:0102 Marditõnu 90001:003:0169 Eliise 90001:003:0103 Susi 90001:003:0170 Pärna tn 9 90001:003:0106 Mägisoo 90001:003:0172 Paju 90001:003:0107 Raiesmiku 90001:003:0173 Paali 90001:003:0108 Kaevumäe 90001:003:0174 Paalimetsa 90001:003:0229 Vahetuse 90001:003:0175 Põlendiku 90001:003:0111 Oru 90001:003:0176 Pritso 90001:003:0112 Metsavahi 90001:003:0177 Pritsosepa 90001:003:0113 Tonna 90001:003:0178 Sarapiku 90001:003:0114 Lauda 90001:003:0179 Heina 90001:003:0115 Pärna tn 4 90001:003:0180 Kooli 90001:003:0116 Tuulekivi 90001:003:0181 Koidu 90001:003:0117 Kargu 90001:003:0185 Tamme 90001:003:0118 Kargupõllu 90001:003:0186 Joosepi 90001:003:0119 Farmi 90001:003:0187 Joosepivälja 90001:003:0120 Rätsepa 90001:003:0188 Kitseherne 90001:003:0121 Farmi 90001:003:0189 Kuuse tn 4 90001:003:0122 Lillemäe 90001:003:0190 Abrami 90001:003:0123 Istanduse 90001:003:0191 Mulgu 90001:003:0124 Lohvardikaevu 90001:003:0192 Augu 90001:003:0125 Lohvardi tee 12 90001:003:0193 Puusauna-Kaevu 90001:003:0126 Lohvardi tee 3 90001:003:0194 Suitsusauna-Kaevu 90001:003:0127 Lohvardi tee 6 90001:003:0195 Saunamehe 90001:003:0128 Lohvardi tee 4 90001:003:0196 Vainu 90001:003:0129 Lohvardi tee 1 90001:003:0197 Niidu 90001:003:0130 Lohvardi tee 8 90001:003:0198 Lõokese 90001:003:0133 Kopli 90001:003:0199 Rähni 90001:003:0135 Jaaniku 90001:003:0200 Ristu 90001:003:0136 Kiltri 90001:003:0201 Kuuse tn 2 90001:003:0137 Kiltri 90001:003:0202 Piibelehe 90001:003:0138 Kiltri 90001:003:0203 Nurmenuku Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79 90001:003:0204 Pihlakamäe 90001:003:0350 Sahkari-Majori 90001:003:0205 Kiigemäe 90001:003:0360 Saare 90001:003:0206 Pihlaka 90001:003:0371 Rukkilille 90001:003:0207 Koeravere tee L2 90001:003:0372 Kapsa 90001:003:0208 Pihlakapõllu 90001:003:0390 Umboja 90001:003:0209 Sepaka 90001:003:0410 Raudama 90001:003:0210 Väljaotsa 90001:003:0421 Jaani 90001:003:0211 Mooni 90001:003:0422 Jaani 90001:003:0212 Lõokese 90001:003:0423 Jaani 90001:003:0213 Aavli 90001:003:0431 Kungla 90001:003:0214 Karja 90001:003:0440 Vainu 90001:003:0215 Pärna tn 21 90001:003:0461 Pardi 90001:003:0216 Veskimäe 90001:003:0462 Pardi 90001:003:0217 Trumani 90001:003:0463 Pardi 90001:003:0218 Vahe 90001:003:0470 Raadi 90001:003:0219 Vetka 90001:003:0492 Siimu 90001:003:0221 Sepa 90001:003:0501 Libeda 90001:003:0222 Sepa 90001:003:0502 Libeda 90001:003:0223 Kulli 90001:003:0510 Talli 90001:003:0224 Regomaja 90001:003:0520 Metsatoa 90001:003:0225 Regosalu 90001:003:0531 Hansutõnu 90001:003:0226 Regopõllu 90001:003:0532 Hansutõnu 90001:003:0227 Hindreku 90001:003:0540 Oti 90001:003:0231 Kiisakopli 90001:003:0554 Kõrtsu 90001:003:0232 Koplinurga 90001:003:0560 Pärtli 90001:003:0233 Lohvardipõllu 90001:003:0570 Vanakaevu 90001:003:0236 Männi tn 1 90001:003:0582 Uustalu 90001:003:0237 Pärna tn 11 90001:003:0590 Tulpase 90001:003:0238 Haavakannu hoiuala 1 90001:003:0601 Joosepi 90001:003:0239 Haavakannu hoiuala 6 90001:003:0602 Joosepi 90001:003:0240 Värava 90001:003:0610 Karja-Kõrtsi 90001:003:0242 Villu 90001:003:0620 Aavakannu 90001:003:0243 Väravataguse 90001:003:0642 Karjaveski 90001:003:0244 Väravametsa 90001:003:0660 Aru 90001:003:0245 Ööbikuoru 90001:003:0671 Tuleviku 90001:003:0246 Kuuse tn 6 90001:003:0672 Tuleviku 90001:003:0248 Metsakutsu 90001:003:0682 Pihlaka 90001:003:0249 Hundi 90001:003:0692 Lollutammiku 90001:003:0250 Uuetoa 90001:003:0693 Lollu 90001:003:0251 Uuepõllu 90001:003:0694 Lollumetsa 90001:003:0252 Uuemetsa 90001:003:0700 Kruusenbergi 90001:003:0253 Ainopõllu 90001:003:0712 Linnamäe 90001:003:0254 Mesilase 90001:003:0720 Kasearu 90001:003:0270 Kõrtsi 90001:003:0730 Treimanni 90001:003:0280 Kuusiksaare 90001:003:0741 Liiva 90001:003:0291 Pärtli 90001:003:0742 Liiva 90001:003:0292 Pärtli 90001:003:0751 Madikse 90001:003:0300 Pikamäe 90001:003:0752 Nugise 90001:003:0310 Rätsepa 90001:003:0753 Madikse 90001:003:0331 Pärna tn 8 90001:003:0754 Madikse 90001:003:0332 Mäe 90001:003:0761 Veskimäe 90001:003:0333 Mäe 90001:003:0762 Veskimäe Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 80 90001:003:0770 Käba 90001:003:1460 Matsi 90001:003:0780 Kaevumetsa 90001:003:1472 Talli 90001:003:0802 Otsametsa 90001:003:1474 Talli 90001:003:0830 Hansura 90001:003:1480 Uuetoa 90001:003:0860 Aunapuu 90001:003:1490 Kiltri 90001:003:0870 Raketimetsa 90001:003:1500 Käba 90001:003:0880 Triigi metskond 52 90001:003:1530 Neeno 90001:003:0900 Triigi metskond 57 90001:003:1540 Senka 90001:003:0910 Koduvälja 90001:003:1550 Pärna tn 20 90001:003:0922 Uuetoa 90001:003:1570 Sambla 90001:003:0930 Rangi 90001:003:1580 Luuba 90001:003:0940 Teeääre 90001:003:1590 Tiimi 90001:003:0960 Aasametsa 90001:003:1600 Rauaniidu 90001:003:0980 Metsa 90001:003:1611 Kärneri 90001:003:1012 Jaaguleo 90001:003:1612 Kärneri 90001:003:1013 Leojaagu 90001:003:1620 Mari-Jüri 90001:003:1020 Kople 90001:003:1640 Kivikünka 90001:003:1030 Madi 90001:003:1652 Miku 90001:003:1040 Anguse 90001:003:1660 Raua 90001:003:1050 Endla 90001:003:1680 Paplisalu 90001:003:1110 Villa 90001:003:1690 Jaani 90001:003:1120 Tõllasepa 90001:003:1711 Pärna tn 13 90001:003:1140 Eiskopi 90001:003:1712 Pärna tn 6 90001:003:1161 Vahihindreku 90001:003:1740 Mäe 90001:003:1162 Vahihindreku 90001:003:1770 Pärna 90001:003:1170 Metsa 90001:003:1790 Kuuse tn 7 90001:003:1180 Pärna tn 19 90001:003:1800 Lohvardi tee 5 90001:003:1191 Pärna tn 17 90001:003:1820 Tedre 90001:003:1192 Piigi 90001:003:1841 Pikamäe 90001:003:1212 Kivivärava 90001:003:1842 Kiltri 90001:003:1240 Kullenga katoodkaitse- 90001:003:1850 Vainomäe jaam 90001:003:1860 Uudismaa 90001:003:1250 Kasearu 90001:003:1900 Haaviku 90001:003:1263 Metsa 90001:003:1910 Nurga 90001:003:1280 Raatma 90001:003:1930 Teeääre 90001:003:1290 Muti 90001:003:1940 Lepiku 90001:003:1301 Sauli 90001:003:1950 Karjamaa 90001:003:1302 Sauli 90001:003:1960 Kuusiku 90001:003:1310 Kõveriku 90001:003:1970 Tammesalu 90001:003:1320 Mäesauna 90001:003:1991 Künka 90001:003:1340 Remmelga 90001:003:1992 Künka 90001:003:1350 Pärna tn 2 90001:003:2040 Salu 90001:003:1360 Pärna tn 5 90001:003:2052 Kungla 90001:003:1380 Põllu 90001:003:2054 Kaire 90001:003:1391 Pardi 90001:003:2055 Kungla 90001:003:1392 Piilu 90001:003:2056 Eesmetsa 90001:003:1393 Piilu 90001:003:2070 17132 Kullenga-Veadla 90001:003:1400 Matsi tee 90001:003:1410 Kaasiku 90001:003:2080 17104 Koeravere - Viru- 90001:003:1420 Siloaugu Jaagupi tee 90001:003:1441 Pärna tn 10 90001:003:2090 17207 Vilgu - Väike- 90001:003:1442 Pärna tn 15 Maarja tee 90002:004:0022 Marguse Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 81 90002:004:0024 Miku 90101:001:0384 Lohu 90002:004:0026 Marise 90101:001:0396 Pärna tn 13b 90002:004:0033 Pae 90101:001:0424 Mütavahi 90002:004:0072 Müta 90101:001:0425 Mütapõllu 90002:004:0073 Müta 90101:001:0426 Müta tee L3 90002:004:0081 Villo 90101:001:0445 Pärnametsa 90002:004:0102 Kase 90101:001:0534 Põlluaugu 90002:004:0198 Madli 90101:001:0575 Raketibaasi tee 90002:004:0238 Orava 90101:001:0585 Kaevu 90002:004:0248 Vetka 90101:001:0586 Pärna tänav 20 juurde- 90002:004:0360 Veski lõige 90002:004:0372 Vilorahva 90101:001:0596 Kolmnurga 90002:004:0452 Kärneri 90101:001:0604 Vallaääre 90002:004:0631 Kehala-Aru 90101:001:0609 Pärna tn 12 90002:004:0660 Vanatare 90101:001:0629 Peidukoha 90002:004:0760 Triigi metskond 15 90101:001:0661 Põlluveere 90002:004:0770 Triigi metskond 16 90101:001:0666 Ruudu 90002:004:1090 Ülevee 90101:001:0779 Risto 90002:004:1610 Madikse 90101:001:0854 Raudamapõllu 90002:004:1620 Indriku 90101:001:0855 Seene 90002:004:1630 Veskirahva 90101:001:0918 Tõnu 90101:001:0020 Lohvardi tee 2a 90101:001:0919 Ilvekse 90101:001:0035 Nurga 90101:001:0978 Nokapõllu 90101:001:0036 Nurgaõue 90101:001:0979 Kadipõllu 90101:001:0112 Olevi 90101:001:0982 Noka 90101:001:0113 Olevipõllu 90101:001:0983 Nokametsa 90101:001:0140 Kuuse tn 4a 90101:001:0984 Nurmepõllu 90101:001:0157 Pritso 90101:001:1002 Meriküla karjäär 1 90101:001:0158 Põlluääre 90101:001:1003 Triigi metskond 13 90101:001:0159 Saarekese 90101:001:1118 Tammemetsa 90101:001:0162 Teibi 90101:001:1119 Tammetuka 90101:001:0164 Rulli 90101:001:1171 Tuuliku 90101:001:0165 Leeni 90101:001:1172 Veadla tee L3 90101:001:0166 Kiini 90101:001:1173 Tuuliku 90101:001:0176 Lagedi 90101:001:1174 Otsa 90101:001:0177 Neeno tee 90101:001:1334 Pärna tn 3 90101:001:0178 Lagedi 90101:001:1335 Kuuse tn 9 90101:001:0179 Kiviaia 90101:001:1312 Lillemäe 90101:001:0180 Uuesauna 90101:001:1313 Injuaru tee L3 90101:001:0181 Sinilille 90101:001:1314 Lillepõllu 90101:001:0183 Muhu 90101:001:1315 Nulu 90101:001:0184 Lepistiku 90101:001:1316 Injuaru tee L4 90101:001:0185 Võseriku 90101:001:1323 Tihase 90101:001:0189 Kirve 90101:001:1324 Nurme 90101:001:0190 Sae 90101:001:1325 Nurme tee 90101:001:0216 Tibu 90101:001:1346 Koplimetsa 90101:001:0226 Marditõnu 90101:001:1347 Kopliserva 90101:001:0227 Mardimetsa 90101:001:1370 Karjaveski tee 90101:001:0279 Väljaotsa 90101:001:1371 Pintsli 90101:001:0280 Väljametsa 90101:001:1376 Janno 90101:001:0356 Kuuse tn 8 90101:001:1377 Männi tn 6 90101:001:0357 Kuuse tn 8a 90101:001:1399 Riba Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 82 90101:001:1400 Karjaveski 92702:001:0074 Herberti 90101:001:1401 Veskikodu 92702:001:0082 Alvari 90101:001:1456 Nurmenuku 92702:001:0085 Koidumetsa 90101:001:1457 Nurmiku 92702:001:0101 Lossi 90101:001:1466 Nurme 92702:001:0102 Lossi 90101:001:1467 Nurmenuku 92702:001:0121 Kuusiku 90101:001:1547 Kõllimetsa 92702:001:0122 Kuusiku 90101:001:1548 Müta tee L3 92702:001:0134 Rehe 90101:001:1549 Kõlli 92702:001:0143 Triigi metskond 225 90101:001:1571 Sarapikupõllu 92702:001:0144 Põlluriba 90101:001:1572 Sarapiku 92702:001:0161 Kuusevälja 92702:001:0145 Orasheina 92702:001:0172 Tänavotsa 92601:001:0035 Triigi metskond 156 92702:001:0173 Tänavotsa 92601:001:0036 Triigi metskond 157 92702:001:0175 Vabadiku 92601:001:0037 Triigi metskond 158 92702:001:0176 Vabadiku 92601:001:0038 Triigi metskond 159 92702:001:0183 Kitsesõime 92601:001:0098 Sikusaare 92702:001:0185 Mäepõllu 92601:001:0151 Uuenurga 92702:001:0190 Raepõllu 92601:001:0152 Uuetuka 92702:001:0195 Saugu 92601:001:0213 Välja 92702:001:0205 Maalinna 92601:001:0214 Väljametsa 92702:001:0207 Metsakiisu 92601:001:0237 Rätsepa 92702:001:0208 Kooli 92601:001:0238 Rägastiku 92702:001:0211 Piiri 92601:001:0239 Rägastiku 92702:001:0212 Piirimetsa 92601:001:0240 Separi 92702:001:0213 Piirimetsa 92601:001:0241 Saapri 92702:001:0221 Nurga 92601:001:0246 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0222 Nurga 92601:001:0287 Triigi metskond 224 92702:001:0231 Karjatänava 92601:001:0304 Triigi metskond 222 92702:001:0232 Tedre 92601:001:0375 Küüni 92702:001:0277 Lepatriinu 92601:001:0395 Rae 92702:001:0279 Rohumäe 92601:001:0397 Kõrtsiküla-Raeküla tee 92702:001:0281 Rajakese 92702:001:0153 Sambliku 92702:001:0282 Rehe 92702:001:0158 Klementi 92702:001:0283 Rehe põld 92702:001:0003 Metsavahe 92702:001:0289 Luigelennu 92702:001:0011 Liivaku 92702:001:0297 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0013 Ekimetsa 92702:001:0298 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0023 Teepõllu 92702:001:0299 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0027 Männi 92702:001:0387 Ammemäe 92702:001:0029 Vendriku 92702:001:0310 Kreegi 92702:001:0032 Tolli 92702:001:0315 Aburi-Kõrtsiküla tee 92702:001:0034 Silohoidla 92702:001:0316 Aburi-Kõrtsiküla tee 92702:001:0035 Sõnnikuhoidla 92702:001:0320 Põhjala 92702:001:0036 Sepa 92702:001:0324 Suru 92702:001:0039 Kõrtsi 92702:001:0325 Suru-Hansu 92702:001:0058 Oru 92702:001:0326 Madrina 92702:001:0060 Lagendiku 92702:001:0327 Metsa 92702:001:0065 Matsi 92702:001:0333 Eipri-Männisalu-Raeküla 92702:001:0066 Tiigi tee 92702:001:0067 Liiva 92702:001:0360 Kaasiku 92702:001:0068 Liiva 92702:001:0367 Raja 92702:001:0073 Männituka 92702:001:0368 Tuuliku Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 83 92702:001:0384 Mardi 92702:001:2883 Reinora 92702:001:0396 Triigi metskond 233 92702:001:2884 Heiki 92702:001:0490 Separahva 92702:001:2980 17207 Vilgu - Väike- 92702:001:0570 Kalda Maarja tee 92702:001:0611 Matsi 92702:003:0001 Metsavälja 92702:001:0612 Matsi 92702:003:0002 Kubjametsa 92702:001:0621 Kõrtsi-Kerrase 92702:003:0003 Kaasiku 92702:001:0622 Kerrase 92702:003:0005 Jõeotsa 92702:001:0701 Vahtra 92702:003:0006 Kapsaussi 92702:001:0702 Vahtra 92702:003:0007 Lilleoru 92702:001:0763 Koogrumetsa 92702:003:0008 Lilleoru 92702:001:0841 Kustase 92702:003:0009 Rae 92702:001:0842 Kustase 92702:003:0010 Rae 92702:001:0900 Tõldmakre 92702:003:0013 Kopliale 92702:001:0980 Tõnnora 92702:003:0014 Kapsakoi 92702:001:1030 Uuetoa 92702:003:0015 Aru 92702:001:1060 Väljaotsa 92702:003:0016 Lillemetsa 92702:001:1140 Piiri-Kustase 92702:003:0017 Kuuseoksa 92702:001:1162 Tammiku 92702:003:0019 Ella 92702:001:1171 Piiri 92702:003:0020 Kaasiku 92702:001:1172 Piiri 92702:003:0021 Liukaevu 92702:001:1250 Kaasikjaani 92702:003:0022 Uusliukaevu 92702:001:1311 Otsa 92702:003:0024 Triigi metskond 223 92702:001:1312 Otsa 92702:003:0030 Kõrtsu 92702:001:1320 Triigi metskond 8 92702:003:0050 Kanarpiku 92702:001:1430 Posti 92702:003:0060 Mõisaveski 92702:001:1511 Nurme 92702:003:0080 Ossi 92702:001:1512 Nurme 92702:003:0100 Aavakannu 92702:001:1513 Nurme 92702:003:0140 Surumetsa 92702:001:1630 Nurmepõllu 92702:003:0150 Tammiku 92702:001:1690 Simora 92702:003:0160 Kadila 92702:001:1731 Tooma 92702:003:0180 Karjaoru 92702:001:1760 Aru 92702:003:0190 Kanistiku 92702:001:1770 Koska 92702:003:0200 Otsa 92702:001:1810 Pandivere gaasikraani- 92702:003:0210 Haavakannu looduskait- sõlm seala 1 92702:001:1891 Peetri 92702:003:0220 Triigi metskond 10 92702:001:1892 Peetri 92702:003:0230 Johandra 92702:001:1900 Reinu 92702:003:0250 Peetri 92702:001:1920 Onga 92702:003:0270 Inno 92702:001:1940 Kaevu 92702:003:0300 Kapsatalu 92702:001:1970 Kuusiku 92702:003:0310 Noorendiku 92702:001:1980 Pussi 92702:003:0330 Asuri 92702:001:2000 Tilmanni 92702:003:0340 Kübarsepa 92702:001:2010 Käbilinnu 92801:001:0268 Ossitee 92702:001:2220 Mäetalu 92801:001:0274 Ute 92702:001:2310 Salmisto 92801:001:0324 Vareme 92702:001:2543 Annukse 92801:001:0336 Vana-Salmisto 92702:001:2550 Uus-Salmistu 92801:001:0362 Kõrtsiküla-Raeküla tee 92702:001:2661 Farmi 92801:001:0620 Kaevurahva 92702:001:2662 Farmi 92801:001:0621 Kaevupõllu 92702:001:2840 Risti 92801:001:0758 Meierei 92801:001:0759 Farmi Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 84 92801:001:0790 Lagedi 92801:001:0988 Puisniidu 92801:001:0791 Nurga 92801:001:0989 Korallimäe 92801:001:0987 Isaki 92801:001:0990 Puraburi Joonis 8. Katastriüksuste, mille omanikud kaasatakse, skeem. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 85 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdo- kumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Tabelis 8.2. on esitatud info strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud osapoolte osas. Vastava tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu. Tabel 8.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava. Jrk Tegevus Tööde teostamise aeg nr 1 DP ja KSH algatamine 14.08.2025 2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu koostamine Juuni 2026 PlanS § 81. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepa- 3 Juuli – august 2026 nekute küsimine ja ettepanekute saamine Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel DP lähteseisu- 4 August 2026 kohtade ja KSH programmi täiendamine 5 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esita- September 2026 tud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel September 2026 – no- 6 DP ja KSH aruande eelnõude koostamine, sh uuringute valmimine vember 2026 PlanS § 82. kohase avaliku väljapaneku teavituse korraldamine. 7 (teade peab olema ilmunud 14 päeva enne avaliku väljapaneku al- Detsember 2026 gust) koostöös planeeringu koostamise korraldajaga PlanS § 82. kohane DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik Jaanuar 2027 – veebruar 8 väljapanek 2027 Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele 9 põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende Veebruar 2027 esitamine 10 PlanS § 83. kohane avalik arutelu Märts 2027 PlanS § 84. kohane DP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste 11 Aprill 2027 alusel PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine; esita- 12 Mai 2027 - Juuni 2027 mine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks PlanS § 86. kohane vastu võtmine Väike-Maarja Vallavolikogu 13 poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp DP menetluses, kuid Juuni 2027 jätkub veel DP menetlus PlanS § 87. kohane DP avalik väljapanek koos eelneva teavitami- 14 Juuli 2027 sega 15 PlanS § 88. kohane avalik arutelu August 2027 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 86 Jrk Tegevus Tööde teostamise aeg nr 16 PlanS § 89. kohane DP paranduste sisse viimine & info avaldamine September 2027 PlanS § 90. kohane DP heakskiitmine ja DP vallale kehtestamiseks 17 Oktoober 2027 esitamine 18 PlanS § 91. DP kehtestamine November 2027 Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled. Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed Planeeri- Vinni Vallava- Tartu mnt 2, Pajusti Üldtelefon: 325 8650; vallavalitsus@vinni- misprot- litsus alevik, Vinni vald, vald.ee sessi kor- 46603, Lääne-Viru- Kontaktisik: Raido Tetto, tel: 325 8661, e-post: raldaja maa [email protected] Huvitatud TMV Green TMV Green OÜ: TMV Green OÜ kontaktisik: Indrek Aps (Toot- isikud OÜ, Meistri tn 16, Haa- misjuht). Tel: +372 5126226; e-post: Sustainable In- bersti linnaosa, [email protected] vestments OÜ, 13517 Tallinn Sustainable Investments OÜ kontaktsisikud: Sustainable Invest- Liisi Hallikma (Planeeringute ja operatsioonide ments OÜ: Veski- direktor). Tel: 5334 5500, e-post: posti tn 2, Kesk- [email protected]; linna linnaosa, 10138 Tallinn Oliver Zereen (Arendusdirektor). Tel: 5666 3429. e-post: oliver.zereen@sustainableinvest- ments.ee DP koos- AB Artes Ter- Küütri tn 14, Tartu Kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874, e- taja rae OÜ 51007 post: [email protected] KSH läbi- OÜ Alkranel Riia 4, Tartu 51004 Kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579, e- viija post: [email protected] KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 6) koosseis: • Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh KSH juhtekspert; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura hinda- mine ja rohevõrgustiku toimimine; • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju maastikule, mõju kliimamuutustele; • Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157); Mõju- valdkonnad käesolevas KSHs: mõju elustikule, sh Natura hindamine ja rohevõrgustiku toimimine, mõju inimeste heaolule ja tervisele ning varale; • Eero Piirisalu (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju kliimamuutustele, mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale. • Kätlin Pitman (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 87 Uuringute ja sisendanalüüside koostajad: 1) kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuuri koostaja (OÜ Inseneribüroo Steiger, Mar- tin Küttim ja Anna-Helena Purre); 2) müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad (Lemma OÜ eks- perdid, projektijuht Piret Toonpere); 3) Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 15 ja seoses arendustegevuse mõjuga tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert zooloogia PhD Ants Tull). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 88 9. Kasutatud kirjandus Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest: • Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en- gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019; • Borowski, S. (2019) Ground vibrations uused by wind power plant work as envi- ronmental pollution - use study. MATEC Web of Conferences: 18th International Con- ference Diagnostics of Machines and Vehicles; • Urlini, F.; Christensen, B. J.; Gupta, N. D; de Magistris P. S. (2023) Climate, wind energy, and CO2 emissions from energy production in Denmark. Energy Economics 125, 106821; • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (mai 2025); • Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2017; • Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi (2022) Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), 2019; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017; • Euroopa Komisjon (2021) Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta; • Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valit- suse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Redaktsiooni jõustumise kp: 31.03.2017); • Güney, T.; Üstündağ, E. (2022) Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected countries. Environ Sci Pollut Res 29, 21303–21313; • Jakobsen, J. (2005) Infrasound Emission from Wind Turbines. Journal of low frequency noise, vibration and active control Vol 24 No 3 145-155; • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. R. Kutsar jt, 2019; • Kaffine, D. T.; McBee B. J.; Lieskovsky, J. (2013) Emissions Savings from Wind Power Generation in Texas. The Energy Journal 34, 1; • Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register); • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017; • Kutsar, R.; Metspalu, P.; Eschbaum, K.; Vahtrus, S.; Sepp K. (2018) Rohevõrgustiku planeerimisjuhend; • Lemma OÜ (2022) Tuulepargi arendus alade P9 ja P10 detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegilise hindamise programm; • Lemma OÜ (2022). Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplanee- ringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. EELNÕU seisuga 05.07.2022; • Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035, 2022; • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019; • Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2026; • Meunier, M. (2013) Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 133; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 89 • Møller, H. ja Pedersen, C.S. (2011) Low-frequency noise from large wind turbiines. The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 129, 3727-3744; • Mylläri, F.; Karjalainen, P.; Taipale, R.; Aalto, P.; Häyrinen, A.; Rautiainen, J.; Pirjola, L.; Hillamo, R.; Keskinen J. (2017) Physiul and chemiul characteristics of flue-gas par- ticles in a large pulverized fuel-fired power plant boiler during co-combustion of coal and wood pellets. Combustion and Flame 176, 554-566; • New York State Energy Research and Development Authority (NYSERDA), (2013) Wind Turbine Noise: Current Knowledge and Research Needs; • Rodrigues, L.; Bach, L.; Dubourg-Savage, M.-J.; Karapandža,B.; Rnjak, D.; Kervyn, T.; Dekker, J.; Kepel, A; Bach, P.; Collins, J.; Harbusch, C.; Park, K.; Micevski, B.; Minderman, J. (2015) Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Re- vision 2014. UNEP/EUROBATS; • Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024; • Vinni valla üldplaneering, 2024; • Tapa valla üldplaneering, 2022; • V172-7.2 MW https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW viimati vaadatud 09.09.2024; • Victorian Government Department of Health (2013). Wind farms, sound and health. Techniul information. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 90 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh kesk- konnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm (eelnõu 08.06.2026) Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Huvitatud isikud: TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: OÜ Alkranel DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 222984) KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2026 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada ...................................................................................... 6 2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega................................................ 11 2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ............................................. 11 2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................ 11 2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) . 11 2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus ................................................................................... 11 2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022) 13 2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) .................................. 14 2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ...................................................... 14 2.8. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......................................................... 16 2.9. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ......... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) ....................................................................... 21 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 23 3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse otstarbed) 23 3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ........................................................ 27 3.3. Pinnavesi .................................................................................................................. 28 3.4. Põhjavesi .................................................................................................................. 29 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ............................................... 30 3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid......................................................... 42 3.7. Tuuleolud ................................................................................................................. 43 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................... 46 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu 47 5.1. Mõjuala suurus ......................................................................................................... 47 5.2. Mõjuallikad .............................................................................................................. 48 5.2.1. Tuulikute paigutus............................................................................................ 48 5.2.2. Tuulikute vundamendid ................................................................................... 49 5.2.3. Montaažiplatsid ................................................................................................ 49 5.2.4. Ligipääsuteed ................................................................................................... 50 5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga .................................................................... 50 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 2 5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................................................... 50 5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 51 5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale ......... 51 5.3.3. Jäätmeteke ........................................................................................................ 52 5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .... 52 5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) .............................................................. 55 5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning rohevõrgustik) ........................................................................................................... 55 5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 59 5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ................................. 60 5.3.9. Mõju kliimamuutusele ..................................................................................... 60 5.3.10. Kumulatiivne mõju .......................................................................................... 61 5.3.11. Riigipiiriülene mõju ......................................................................................... 62 5.3.12. Muud mõjud ..................................................................................................... 62 5.4. Natura eelhindamine ................................................................................................ 62 5.4.1. Üldteave ........................................................................................................... 62 5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ................................ 63 5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 63 5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad ....................................................... 63 5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse- eesmärkidele ..................................................................................................................... 63 5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused .................................................. 68 5.5. KSH sisu .................................................................................................................. 69 6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ............................................. 71 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 74 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled ...................................................................................................................... 84 9. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 87 Lisa 1. (ametkondlikuks kasutuseks). Kaitsealuste liikide leiualad TU11 tuuleala läheduses. Lisa 2. Elustiku uuringute lähteülesanded Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 3 Sissejuhatus Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee- ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen- dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos- tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär- gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla- neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog- ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja KSH aruande eelnõu koostamisel. KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon- namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli- sed valdkonnad (sh asjakohased mõjud), millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus mõju hindama hakatakse. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Nt nõuded keskkonna- mõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt: 1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri- misdokumendi iseloomust ja sisust; 2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; 3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri- misdokumentidega; 4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine- mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; 6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi- lise planeerimisdokumendi vastu; 7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja- kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; 8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli- seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 4 9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse § 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti. Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 5 1. Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse la- hendada DP koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU11“ on algatatud DP ja selle KSH koostamine tuulepargi planeerimiseks ning arendajatel (TMV Green OÜ, Sustainable Investments OÜ) on huvi üldplaneeringu kohastele tuuleenergia toot- miseks põhimõtteliselt sobivatele alale nr 11 tuulepargi ehitamiseks. Tuulepargi rajamise vaja- dus tuleneb omakorda Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks ener- giajulgeoleku tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine ja energia kättesaada- vuse ja taskukohase hinna tagamine. DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitami- seks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõi- gus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tuuleala nr. 11 suurus on u 492 ha. Planeeringuala hõlmab Veadla küla (Joonis 1.1). Koos DP- ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju stra- teegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu tuulealale nr 11 võimaldab välja selgitada DP-ga. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Vinni vallas. Valla piir on musta joonega, küla piir punase joonega, lilla pindobjektiga on märgitud Vinni valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia aren- dusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Vinni tuuleala nr 11). Alus: Vinni valla üldplaneering, Maa- ja Ruumiamet, 2026. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 6 DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituuli- kutest, päikesepargist ja energiasalvestist. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstar- beid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks , sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Pla- neeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning hea- korra küsimused. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 11 ulatuses. Tuulikute maksimaalne taot- letav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga; lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute arv kuni 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide võimalikud asu- kohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse planeerimise käigus. Tuuleparki liidetakse otse Eleringi olemasolevale 110kV liinile L065 Väike-Maarja - Rakvere või 330kV liinile L511 Balti AJ- Aruküla. DP koostamise käigus võib tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud alale jäävate maade omanikud. Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus- tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami- seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide, kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii- mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga. Tuulepargi (TU11) planeerimisel peab arvestama järgmisega: 1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam; 2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadu- sel ka juurdepääsuteede võrk; 3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuuli- kutelesobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitsemi- nisteeriumiga. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko- haselt tuleb Vinni tuuleala nr. 11 kohta KSH raames teostada vähemalt järgmised toimingud: • eelvaatlused kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta; • linnustiku ja käsitiivaliste uuring; • mürauuring; • hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele; • modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele; • analüüsida visuaalset mõju; • analüüsida kaasatavate kinnistute väärtuse muutust; • analüüsida planeeringualaga vahetult piirneval alal asuvate kinnistute väärtuse muutust. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 7 Vinni valla tuuleala nr 11 kattub Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleener- geetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute alaga (Väike-Maarja - Vinni uuringuala), mille andmeid kasutatakse käesoleva töö teostamiseks. DP koostamise ja KSH hankedokumendi Lisas I märgitakse mh, et KSH raames tuleb läbi viia vähemalt järgmised uuringud (kui ei saa tugineda juba olemasolevatele kehtivatele uuringu- tele): a) eelvaatlused/loodusuuringud kaitsealuste looma- ja taimeliikidele mõju võimaliku avaldumise kohta; b) hinnata tuleb mõju rohevõrgustiku sidususele; c) nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivas asukohas tuulepargi kohta visualiseerin- gud (fotomontaaž). Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on tuulikud nähtavad ning paikneb mõni alevik või avalikult kasutatav objekt (umbes 5 km raadiuses). Visualiseeringute sisu ja maht peab olema piisav visuaalse mõju hinnangu koostamiseks; d) mürauuring, mis peab sisaldama müra leviku (müratasemete) modelleerimist (müra- kaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andme- test ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart tuleb koostada mak- simumstsenaariumile. Müra leviku modelleerimisel lähtuda ebasoodsatest tingimus- test. Hinnata/modelleerida tuleb ka madalsageduslikku müra/infraheli. Lisaks anda kvalitatiivne kirjelduslik hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita) ning ku- mulatiivsele mürale (ilma mürakaardita). Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaar- dil nii, et neid on võimalik võrrelda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda- mise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega; e) vibratsiooni ja selle mõju hindamine muuhulgas põhjaveele; f) varjutuse modelleerimine/hindamine; g) linnustiku, taimestiku ja nahkhiirte uuring; h) kinnisvara eksperthinnang (tellitakse hanke mahu väliselt). Punktides a), g) (kui KAUR’i RePower’ist uuringust ei piisa) ja h) nimetatud uuringud ei kuulu käesoleva hanke mahtu ning tellitakse vastavalt vajadusele hanke mahu väliselt (vt ka ptk 6). Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ko- haselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hinda- misel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga): 1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rän- nuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olu- lised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust; 2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 8 3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja ala- dele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt; 4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbi- viimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist taga- vatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine; 5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maa- kasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud; 6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsini- kuringe kui ka metsamajanduslikus vaates; 7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paik- nemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõ- just tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtus- tele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga; 8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuuliku- teasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piir- nevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust läh- tudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek; 9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele; 10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui sel- leks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuule- parkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus; 11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulea- lasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud as- jaõigusega; 12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid; 13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused. DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti- dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme- kogusse esitamiseks. DP eelnõu avalikustatakse nii elektrooniliselt valla veebilehel kui ka paberkandjal. Kõik isikud, kes soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-posti aadressil, andes teada teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 9 DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 10 2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega 2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi- kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku- maks. Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuuni- sena välja: • soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele- võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va- jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas. 2.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane- miseks. Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii- mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve- nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu- ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist. Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee- rimiseks ning arendamiseks. DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht- mõtte rakendamisele. 2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2025) REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki- dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu- tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. 2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad järgmised: • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste jaga- mise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 11 • taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%; • energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku energiasõl- tumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanu- võimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate kasutuse (tuu- leenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse olemasolu tagamisega elektrienergias. Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees- märkide täitmisele. 2.4. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan- duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule- viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan- duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“. Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi- misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on aja- kohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 (Vabariigi Valitsuse kinnitatud 8.01.2026) järgi on seatud eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majan- dusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele peab tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis. ENMAK 2035 alameesmärgid on: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 12 Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks suuren- dada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%). Lisaks näeb arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust 1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW (91 MW) tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega taastuvener- gia eesmärgi täitmise suunas. Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321 on sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide edasilii- kumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises arves- tuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Sealjuures tuleb arvestada sellega, et analüüside kohaselt suureneb oluliselt toetuste vajadus, kui mittejuhitava taastuve- lektri osakaal kasvab elektritarbimises üle 70% piiri . Tehnoloogiate edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aas- taks puhta elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk tegevustoetusteta. Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia – va- rustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integ- reeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja kesk- konnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on rõhutatud kütu- sevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja päikseparkide ra- jamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses maismaatuuleparkide lisandumise vajadust. Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele. 2.5. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energia- kava (KEKK; 2022) Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu- keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse. Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Vinni valla suurimad kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite sektorid põllumajandus (64%), energeetika (19%) ja transport (15%), mistõttu tu- leks Vinni vallas senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest. Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1 alameesmärk “Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpp- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 13 tarbimises”. Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine, aitab ka edaspidi kaasa Lääne-Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele. 2.6. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan- damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja- dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl- mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist. DP-ga kavandatav tuulepargi arendamine aitab kaasa arengustrateegia eesmärkide täitmisele. 2.7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest- likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa- konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastu- mine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutu- sed. Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeri- tavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi- mused: • määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul; • kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes; • hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid; • määrata liitumiskohad põhivõrguga; • määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes; • määrata juurdepääsude võimalused; • korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi jääb Vinni valla tuulealale nr 11 väikeses ulatuses maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor ja osaliselt riikliku tähtsusega tugi- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 14 ehk tuumalale ( Joonis 2.1). Lähim väärtuslik maastik asub maakonnaplaneeringu kohaselt u 5 km kaugusel – Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla1. 1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgi maakonna II klassi väärtuslik maastik. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 15 Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Vinni tuuleala nr 11 ning rohevõrgustiku korido- ride ja tugialade asukoht. Alus: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihid (02.05.2025). ÜP koostamisel täpsustati Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga sätestatud rohevõrgustiku piire (vt ptk 2.8 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised (siinkohal asjakohased) üldised rohelise võr- gustiku säilimiseks ja toimimiseks kasutustingimused: • rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toi- mimist; • rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa ma- jandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; • tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; • rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Rohelise võrgustiku tuumalal kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused: • tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse ja toimimise; • tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte; • looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest); • olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 16 • tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ula- tuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajalooli- sest asustusest. Rohelise võrgustiku koridoris kehtivad järgmised (siinkohal asjakohased) kasutustingimused: • kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ob- jekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus; • rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid; • säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana; • veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks või- malikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säili- tada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni ole- masolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena; • koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prü- gilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on mööda- pääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkon- nameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. 2.8. Vinni valla üldplaneering (ÜP; 2024) ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Vinni valla ÜP ruumiliste arengu eesmär- kide seas on mh ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise soodustamine ning taastuvenergee- tika ressursside ärakasutamine. ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. ÜP käigus viidi läbi puhveranalüüs, mille põhjal määrati mitmed sobivad alad tuuleparkide rajamiseks, vältides looduskaitselisi ja inimasustusest tulenevaid piiranguid. Tuulepargid pea- vad paiknema vähemalt 1 km kaugusel müratundlikest hoonetest, välja arvatud kokkuleppel omanikuga, kui kaugust saab vähendada 700 meetrini. Arendusalade kogupindala on ligikaudu 3700 ha, mis võimaldab edasisel planeerimisel teha valikuid, missugustel aladel ja missuguses mahus jätkatakse tuuleenergeetika arendamisega ning missugustel aladel saab toimuda muu tegevus. Arendusaladel on oluline koostada detailplaneering, et tagada avalik menetlus ja kaa- samine. ÜP sätestab järgmised tingimused tuulepargi arendusala ja tööstusliku üksiktuuliku püstitami- seks: • üldplaneeringule järgneb detailplaneeringu koostamise protsess, millega määratakse ehitatavate tuulikute asukohad ja tehnilised parameetrid; • detailplaneeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames mo- delleeritakse ja esitatakse leevendavad meetmed mh varjutuse ja müra kohta. Keskkon- namõju hindamise programmi tegemisel määratakse uuringute vajadus; • detailplaneering algatatakse kogu tuulepargi arendusalale (va üksiktuuliku puhul) ja lä- hialale liitumispunkti viiva elektriühenduse kavandamiseks ning juurdepääsu kavanda- miseks. Lisaks elektrituulikute mõjudele tuleb hinnata võimalike juurdepääsuteede ja Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 17 elektrivõrguga liitumiseks vajalike õhuliinide/maakaablite rajamisega seotud mõjusid. Edasise planeerimisprotsessi käigus võib tulenevalt kaasatavate seisukohtadest planee- ringuala vähendada. Kavandatavad juurdepääsuteed ja ühendusliinid peavad olema või- malikult vähese häiringuga nii maaomanikule kui keskkonnale; • detailplaneeringu koostamise käigus ja ala edasisel arendamisel tuleb koostada ornito- loogiline eksperthinnang (vajadusel koos täiendavate uuringute läbiviimisega), kus sel- gitatakse välja läheduses elutsevad liigid ning tuulepargi mõju nende elutegevusele. Eksperthinnang peab täpsustama võimalikud kaugused, kuhu tuulegeneraatoreid võib liikide elupaiga läheduses rajada; • detailplaneeringu koostamisse kaasatakse kõik tuulepargi eelvalikuala piirist vähemalt 1 km kaugusele jäävate kinnistute omanikud; • detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid põhimõtteid ja kujasid tuuli- kute ehitamiseks. Kui riiklikult kehtestatud nõuded on leebemad üldplaneeringus esita- tust, siis tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud nõuetest; • elektrituulikud tuleb planeerida üldplaneeringukohasele tuulepargi arendusalale (va ük- siktuulik) selliselt, et tuuliku laba ei ulatuks üheski töötavas asendis (rajatisealune pind väljaspoole üldplaneeringuga määratud tuulepargi arendusala; • detailplaneeringus analüüsitakse mõju üldplaneeringukohastele puhke- ja virgestusala- dele ning väärtuslikele maastikele igas ilmakaares; • tuulepargi ühendusteed, kaablid ja montaažiplatsid võivad paikneda ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuulepargi arendusalasid, kui nende rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju; • rohevõrgustikus paikneva arendusala edasisel arendamisel tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine; • tuuleparkide ja elektrituulikute kavandamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele tu- leb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses. Või- malusel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põl- lumajandusmaadena käsitletavaid alasid; • detailplaneeringus tagatakse et elektrituulik ei paikneks avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla- neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); • detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et tuulik ei asuks raudtee kaitsevööndile lähemal kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D); • detailplaneeringus tagatakse tuulikute paiknemine selliselt, et need ei asuks veekogu ehituskeeluvööndis (sh looduskaitseseadus § 38 lg 2 erisus). Oluliste põhjenduste ole- masolul võib detailplaneeringuga taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist; • detailplaneeringu koostamisel tuleb tuulikute asukoha määramisel saavutada lahendus, kus läbi optimaalsema tuulikute paigutusega saavutatakse parim tootmisefektiivsus ehk vältida tuleb omandisuhetest tulenevat ebaefektiivset tuulikute paigutust (nt tuulikud asuvad ühel kinnistul üksteisele liiga lähedal); Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 18 • tuuleparki liitumispunktiga ühendava liini kavandamisel tuleb lähtuda liini tehnilistest parameetritest ja kehtivast õigusest, ühendusliin võib paikneda väljaspool üldplanee- ringuga määratud eelvalikuala; • tuulepargi ehitamisel tuleb arendajal tagada nii mobiilse side kui ka televisiooni ja raa- dioside toimine tuulepargi piirkonnas olevatele ehitistele; • maardlate aladele saab tuuleparki kavandada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kaevandamisloaga või kaevandamisloa taotlusega alale saab tuuleparki kavandada kaevandamisloa omaja või taotleja nõusolekul; • üle 30 m kõrguse elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimalikult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused. Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal (Vinni tuuleala nr 11 ehk TU11). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga- tamist). TU11 alal kehtivad järgmised lisatingimused edasisel arendamisel: • Alade detailse lahenduse faasis tuleb hinnata metsise elupaikadesse jõudvat mürataset ja varjutuse ulatust. Elupaigas tuleb tagada müratase mitte üle 45 dB ja mängupaigas mitte üle 40 dB; • Metsise mängualadel tuleb tagada varjutuse tase <14 h/a. Vajadusel rakendada metsise mänguperioodil varjutuse ärahoidmiseks teatud tundidel, kui on päikesepaisteline ilm, tuulegeneraatorite seiskamist; • Lisaks tuleb TU11 detailse lahenduse koostamisel üle kontrollida, kas pesitsusala KLO9128574 on hiireviu poolt asustatud ning kus paiknevad TU11 piirkonnas hiireviu toitumisalad. Vajadusel tuleb seada leevendavad meetmed, nt kokkupõrkeriski vähen- damiseks ühe rootori laba värvimist nt musta värvi vähemalt tuuleenergeetika aren- dusaladel, mis asuvad hiireviu toitumisaladel või nende naabruses. ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse tuuleenergeetika ala lisaks rohe- võrgustiku koridorid ja tugiala, väärtpõllumaa, kuid ei ole maaparandussüsteeme, veekogude ehituskeeluvöönd, maardlaid (joonis 2.2). Lähim Vinni valla ÜP kohane väärtuslik maastik asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 19 Joonis 2.2. Vinni valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 (ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise) ning selle ümbruses peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Vinni valla ÜP kaardikihid (31.01.2025). Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • rohevõrgustiku koridorides ehitamise kavandamisel tuleb koridori alaga risti suunas säilitada vähemalt 50 m laiune katkematu riba, kus loomad saavad takistamatult liikuda; • rohevõrgustiku tugialades ehitamise kavandamisel tuleb tagada katkematu tugiala laiu- seks (sh kaugus võimalikule teise hoonestatud või piiratud alani) vähemalt 100 m. Põh- jendatud juhul (nt elustikueksperdi toetava arvamuse korral) võib katkematu tugiala olla kitsam; • uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikus on 1 ha; • looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal langeda alla 75%; • looduslikel veekogudel tuleb säilitada looduslik seisund ning vältida suuri veerežiimi mõjutavaid tegevusi (paisude rajamine, voolusängi muutmine vms); • rohevõrgustikku lõikava taristu (põhimaanteed, raudteed jms) rajamisel või rekonst- rueerimisel tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid rohevõrgustiku toimivuse ja sidususe seisukohast ning asjakohasel juhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid (nt ulukipääsude rajamine jms). Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • see ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 ha suurusele alale; • selle ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 20 • selle ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist ka- sutamist; • säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. 2.9. Väike-Maarja valla üldplaneering (ÜP; 2024) Vinni tuuleala nr 11 asub küll Vinni vallas, kuid ala piirneb Väike-Maarja vallaga lõuna suunal. Väike-Maarja valla ÜP maakasutuse kaardikihi ( Joonis 2.3) järgi piirnevad Vinni tuulealaga nr 11 rohevõrgustiku tugialaga ning tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala Väike-Maarja tuuleala nr 15 (TU15; Raeküla tuulea- laga). Lähim väärtuslik maastik ca 8 km kaugusel (Triigi-Avispea; II). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 21 Joonis 2.3. Väike-Maarja valla ÜP: Vinni tuuleala nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asukoht. Alus: Väike-Maarja valla ÜP kaardikihid (02.05.2025). Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused: • kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil- lustamist; • rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti- kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi- musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud; • arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hin- damisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärki- dest; • rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro- hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama; • rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala2 ulatuses, va juhul, kui tarasta- mine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest; 2 Määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 22 • rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgus- tiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võr- gustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib oma- valitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimis- tingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest; • raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus- süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda- mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu- suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti- kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks); • rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga kaetud alad; • looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel). 2.10. Tapa valla üldplaneering (ÜP; 2022) Vinni tuuleala nr 11 asuvad küll Vinni vallas, kuid asub ca 2-3 km kaugusel Tapa vallast ida suunal. Tapa valla ÜP maakasutuse kaardikihi ( Joonis 2.4) järgi jätkub rohevõrgustiku koridor Vinni vallas. Tapa valla ÜP järgi pole Tapa valla territooriumile ette nähtud tuuleparkide rajamist, kuna valla territoorium on suures osas kaetud tiheasustusaladega ning Tapa vald on kaitseväe tugipunkt. Tapa valla ÜP kohane Porkuni-Võh- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 23 metu-Lemmküla-Assamalla väärtuslik maastik (II klass) asub tuulealast nr. 11 ca 5 km kaugu- sel. Joonis 2.4. Tapa valla ÜP: Vinni tuulealad nr 11 ning ümbruses paiknevate peamiste kitsenduste asu- koht. Alus: Tapa valla ÜP kaardikihid (02.05.2025). Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks määrati järgmised asjakohased tingimused Tapa valla ÜP-s: • säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustu- mist. Funktsioneeriva rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80% rohelise võrgustiku territooriumist; • ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamumaad edas- pidi lähtuma rohelisest võrgustikust. Ehitiste ja tehnokoridoride maastikusse paiguta- misele hajaasustuses peab eelnema uuring, mis selgitab mõjud looduskeskkonnale sh maastiku terviklikkusele; • rohelises koridoris paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses ehk ümber elamu või tootmiskompleksi hooviala. Erandiks on madalad kiviaiad, mille ra- jamine on rohevõrgustiku koridoris lubatud. Samuti on tarastamine lubatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne). See- juures peavad rohevõrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca 100 m vaba läbi- pääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 24 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna- mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu- takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ- jusid minimeeritud. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas do- kumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km. Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse mh aruande „Üle-eestiline maismaa- linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km, II ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 7 km, kuid aruandes esitati liigid vas- tavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Näiteks I kaitsekategooria liikide must-toonekure ja kaljukotka puhul on kodupiirkonna tsoon 3 ulatus 14 km, samas kui väike-konnakotka puhul jääb tsoon 3 ulatus vaid 3,5 km. Kui I kaitsekategooria 20 km alasse jäi liik, kelle kodupiirkond on väiksem, siis allpool liiki ei märgitud – näiteks kui 20 km alasse jääb merikotka leiukoht 11 km kaugusele, kuid liigi kodupiirkonnaks on kuni 6 km, siis liik jääb mõjualast välja (DP-ga kavandatava tegevus ei mõjuta olulisel määral liiki). 3.1. Asustus ja maakasutus (taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu- tuse otstarbed) DP ala suurus on orienteeruvalt u 492 ha ja hõlmab Vinni tuuleala nr 11 kogu ulatuses. DP koostamine kogu alale võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajate ja maaomanike vahel. DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal (valdavas osas on tegemist metsa- ja põllumaa- dega): • Leo tee L2 90001:001:0646; • Leo tee L3 90001:001:0647; • Meelise 90001:003:0007; • Kulla 90001:003:0008; • Tiidu 90001:003:0041; • Metsatalu 90001:003:0052; • Marditõnu 90001:003:0102; • Lauda 90001:003:0114; • Rätsepa 90001:003:0120; • Kiltri 90001:003:0139; • Tölbi 90001:003:0161; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 25 • Raketibaasi 90001:003:0162; • Paju 90001:003:0172; • Paali 90001:003:0173; • Paalimetsa 90001:003:0174; • Lõokese 90001:003:0198; • Kiisakopli 90001:003:0231; • Värava 90001:003:0240; • Väravataguse 90001:003:0243; • Väravametsa 90001:003:0244; • Ainopõllu 90001:003:0253; • Raudama 90001:003:0410; • Jaani 90001:003:0421; • Vainu 90001:003:0440; • Pardi 90001:003:0462; • Pardi 90001:003:0463; • Hansutõnu 90001:003:0531; • Joosepi 90001:003:0601; • Joosepi 90001:003:0602; • Karjaveski 90001:003:0642; • Aru 90001:003:0660; • Nugise 90001:003:0752; • Otsametsa 90001:003:0802; • Raketimetsa 90001:003:0870; • Jaaguleo 90001:003:1012; • Madi 90001:003:1030; • Anguse 90001:003:1040; • Eiskopi 90001:003:1140; • Vahihindreku 90001:003:1161; • Kasearu 90001:003:1250; • Muti 90001:003:1290; • Matsi 90001:003:1400; • Käba 90001:003:1500; • Kärneri 90001:003:1611; • Uudismaa 90001:003:1860; • Lepiku 90001:003:1940; • Karjamaa 90001:003:1950; • Nurga 90101:001:0035; • Muhu 90101:001:0183; • Lepistiku 90101:001:0184; • Võseriku 90101:001:0185; • Mardimetsa 90101:001:0227; • Tuuliku 90101:001:1173; • Otsa 90101:001:1174; • Triigi metskond 233 92702:001:0396; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 26 • Haavakannu looduskaitseala 1 92702:003:0210. Kavandatav tegevus jääb järgmise asustusüksuse territooriumile Veadla küla. Veadla küla piir- neb põhja ja ida suunal Nurmetu külaga, Kadila külaga, Koeravere külaga ja Kannastiku külaga (Vinni vald) lõuna suunal Raekülaga, Pandivere külaga ja Aburi külaga (Väike-Maarja vald) ning ida suunal Kullenga küla ja Koiduküla (Tapa vald). Kavandatav tegevus piirneb lõuna suunal Raekülaga (Väike-Maarja vald). Tuulealast (TU11) läänest u 800-1500 m kaugusel läheb kõrvalmaantee nr 17207 (Vilgu-Koonu tee). Tuuleala läbib idast-läände Raketibaasi tee (tee nr. 9001604). Tuuleala nr 11 läbib Elekt- rilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin; AS-35) mille kaitsevöönd on vasta- valt 10 m. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub ca 1,2 km kaugusel. Lähim alevik, Viru-Jaa- gupi alevik, asub ca 4,4 km kaugusel kirdes. Lähim linn (Tamsalu linn) asub u 10 km kaugusel edelas. Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnis- tud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuea- lad3 ulatuvad 3 km raadiusesse on märgitud ära Tabelis 3.1. Tabel 3.1. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) 3 km raadiuses asuvad elamud (14.03.2026). Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) Vinni vald 90001:003:0043 Maatulundusmaa 100% Paduri 999 90001:003:1620 Maatulundusmaa 100% Mari-Jüri 999 90001:003:1530 Elamumaa 100% Neeno 999 90101:001:0279 Elamumaa 100% Väljaotsa 999 90001:003:0470 Maatulundusmaa 100% Raadi 999 90101:001:0919 Elamumaa 100% Ilvekse 999 90001:003:1460 Maatulundusmaa 100% Matsi 999 90001:003:1120 Maatulundusmaa 100% Tõllasepa 999 90001:003:0129 Elamumaa 100% Lohvardi tee 1 999 90001:003:0127 Elamumaa 100% Lohvardi tee 6 999 90001:003:0070 Maatulundusmaa 100% Kasemetsa 1000 90001:003:0112 Maatulundusmaa 100% Metsavahi 1003 90001:003:0128 Elamumaa 100% Lohvardi tee 4 1008 90001:003:1040 Maatulundusmaa 100% Anguse 1012 90001:003:0093 Elamumaa 100% Kivimäe 1036 90101:001:0779 Elamumaa 100% Risto 1040 90001:001:0845 Elamumaa 100% Suurekivi 1053 90001:003:0830 Elamumaa 100% Hansura 1069 90001:003:0141 Elamumaa 100% Lohvardi tee 2 1107 90001:003:1391 Elamumaa 100% Pardi 1122 90001:003:0117 Elamumaa 100% Kargu 1140 90001:003:0216 Elamumaa 100% Veskimäe 1148 90001:003:0103 Elamumaa 100% Susi 1186 90001:003:0116 Elamumaa 100% Tuulekivi 1344 90001:003:1680 Elamumaa 100% Paplisalu 1346 90001:001:1117 Elamumaa 100% Palmi 1415 90001:003:0098 Maatulundusmaa 100% Tuulemaa 1428 90101:001:1401 Maatulundusmaa 100% Veskikodu 1430 90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani/1 1433 90001:003:0423 Maatulundusmaa 100% Jaani 1461 3 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval- või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 27 Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) 90001:003:0106 Elamumaa 100% Mägisoo 1480 90001:003:1301 Maatulundusmaa 100% Sauli 1512 90001:003:0084 Elamumaa 100% Teesaare 1512 90001:003:0720 Maatulundusmaa 100% Kasearu 1777 90001:003:0860 Maatulundusmaa 100% Aunapuu 1806 90101:001:0112 Maatulundusmaa 100% Olevi 1806 90101:001:0356 Elamumaa 100% Kuuse tn 8 1882 90001:003:0770 Maatulundusmaa 100% Käba 1885 90001:003:0224 Elamumaa 100% Regomaja 1928 90001:003:0049 Elamumaa 80%; Ärimaa 20% Kuuse tn 3 1929 90001:003:0072 Elamumaa 100% Pärna tn 16 1934 90001:003:0189 Elamumaa 100% Kuuse tn 4 1937 90001:003:0091 Ärimaa 100% Pärna tn 1 1962 90001:003:0058 Elamumaa 100% Kuuse tn 1 1968 90001:003:0201 Elamumaa 85%; Ärimaa 15% Kuuse tn 2 1998 90101:001:1334 Elamumaa 100% Pärna tn 3 1999 90001:003:1580 Maatulundusmaa 100% Luuba 2023 90001:003:0010 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 23 2036 90001:003:1170 Maatulundusmaa 100% Metsa 2039 Ühiskondlike ehitiste maa 90%; Elamumaa 90001:003:0115 10% Pärna tn 4 2053 90001:003:0215 Elamumaa 100% Pärna tn 21 2058 90001:003:2000 Elamumaa 100% Pärna tn 7 2064 90001:003:1540 Maatulundusmaa 100% Senka 2070 90001:003:0170 Elamumaa 100% Pärna tn 9 2087 90001:003:0057 Elamumaa 100% Männi tn 2 2096 90001:003:0237 Elamumaa 100% Pärna tn 11 2110 90001:003:0671 Maatulundusmaa 100% Tuleviku 2130 90001:003:1711 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 13 2131 90001:003:1191 Maatulundusmaa 100% Pärna tn 17 2135 90001:003:1180 Elamumaa 100% Pärna tn 19 2151 90001:003:0067 Elamumaa 100% Männi tn 4 2155 90001:003:0960 Maatulundusmaa 100% Aasametsa 2175 90101:001:1377 Elamumaa 100% Männi tn 6 2180 90001:003:0088 Maatulundusmaa 100% Linnu 2199 90001:003:0236 Elamumaa 100% Männi tn 1 2210 90001:003:1410 Maatulundusmaa 100% Kaasiku 2222 90001:003:0761 Maatulundusmaa 100% Veskimäe 2270 90001:003:0094 Elamumaa 100% Eha 2271 90001:003:0331 Elamumaa 100% Pärna tn 8 2299 90101:001:1312 Elamumaa 100% Lillemäe 2318 90001:003:0930 Maatulundusmaa 100% Anoki 2345 90001:003:0135 Elamumaa 100% Jaaniku 2357 90001:003:0178 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2427 90101:001:0424 Elamumaa 100% Mütavahi 2523 90001:003:0001 Maatulundusmaa 100% Raini 2590 90001:003:0245 Elamumaa 100% Ööbikuoru 2617 90001:003:0012 Elamumaa 100% Metsavahi 2618 90001:003:0206 Elamumaa 100% Pihlaka 2679 90001:003:1740 Elamumaa 100% Mäe 2707 90001:003:1690 Maatulundusmaa 100% Jaani 2720 90001:003:0501 Maatulundusmaa 100% Libeda 2754 90001:003:0031 Maatulundusmaa 100% Männikumäe 2859 90001:003:0044 Maatulundusmaa 100% Tiigi 2944 90001:003:1841 Elamumaa 100% Pikamäe 2951 90101:001:1572 Maatulundusmaa 100% Sarapiku 2964 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 28 Katastri tunnus Sihtotstarve Lähiaadress Kaugus TU11-st (m) 90001:003:0217 Maatulundusmaa 100% Trumani 2964 90101:001:1467 Elamumaa 100% Nurmenuku 2968 90101:001:1323 Elamumaa 100% Tihase 2984 Väike-Maarja vald 92702:001:0074 Elamumaa 100% Herberti 1635 92702:001:0066 Maatulundusmaa 100% Tiigi 1647 92801:001:0758 Elamumaa 100% Meierei 2203 92702:001:0073 Elamumaa 100% Männituka 2242 92801:001:0336 Elamumaa 100% Vana-Salmisto 2285 92702:001:1770 Maatulundusmaa 100% Koska 2316 92702:001:0207 Elamumaa 100% Metsakiisu 2321 92702:001:2310 Maatulundusmaa 100% Salmisto 2322 92702:001:0282 Elamumaa 100% Rehe 2325 92702:001:1630 Maatulundusmaa 100% Nurmepõllu 2347 92702:001:1430 Maatulundusmaa 100% Posti 2357 92702:001:1140 Maatulundusmaa 100% Piiri-Kustase 2698 Tapa vald 78701:002:0900 Elamumaa 100% Koidula 2324 78701:002:0039 Maatulundusmaa 100% Metsatalu 2908 3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) DP ala geoloogilise aluspõhja moodustavad peamiselt Siluri ladestu Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lub- jakivi ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas, ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel ning Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). DP ala paikneb Pandivere kõrgustikul, maapind on merepinnast u 122-130 m kõrgusel. DP ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustavad valdavas osas liustikusetted ehk moreen (sa- viliiv ja liivsavi, veerised ja munakad), leidub pinnakattes peenliiva, aleuriiti ja pinnakatteta või õhukese pinnakattega aluspõhja avamusalasid (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1: 50 000, 2026). DP alal puuduvad maardlad, sh taotletavad. DP alale jääb ka Tapa põlevkivi perspektiivala4, mille kaevandamise potentsiaal on aga madal (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2026). Samuti ulatub alale fosforiidi prognoosvaru (Rakvere maardla, 25 plokk). Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava tege- vuse kinnistutel leostunud ja leetjad mullad (Ko, KI, Kor), kahkjad leetunud mullad (LP) (Joo- nis 3.1). 4 Perspektiivala – Geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusena hinnatud prognoosvaruga põlevkivilasundi ala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 29 Joonis 3.1. Kavandatava tegevuse alal (TU11) levivad mullad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. 3.3. Pinnavesi Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maa- parandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pin- dala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Por- kuni järv on tuntud enda veetaseme kõikumise tõttu, mis on tingitud põhjavee taseme kõiku- misest. Porkuni järv kuulub Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 426 avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi (VEE1079200), mis suubub Loksal Hara lahte, jäädes kavandatava tegevuse alast eemale. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 30 3.4. Põhjavesi Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal põhjavesi valdavas osas kaitsmata, vähem nõrgalt kaitstud (Joonis 3.2). Kavandatava tegevuse ala põhjaveeolusid määravad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordo- viitsiumi (S-O) veekompleksi lõheliste ja karstunud kivimite erineva veeandvusega veekihtide avamused (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026). Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse ala (TU11) ja lähipiirkonnas põhjaveekaitstus. Alus: Maa- ja Ruu- miamet, 2026. Kavandatava tegevuse alal on puurkaev PRK0002889, sügavusega 50 m ja ehitamise aasta 1959. Lähim ja ühtlasi ka ainus 1 km raadiuses asuv puurkaev (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaart, 2026; Keskkonnaportaal, 2026) on järgmine: • PRK0005557 ̶ tuulealast läänes ca 0,6 km kaugusel paiknev puurkaev sügavusega 42 m; tegemist on Ainopõllu (90001:003:0253) kinnistul paikneva puurkaevuaga, mille ehitamise aasta on 1960. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 31 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Kavandatav tegevus (TU11) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal. Lähimad kaitsealad (Joonis 3.3) on ida suunal, ca 50 m kaugusel tuulealast asuv Haavakannu looduskaitseala (KLO1000673, pindala kokku 1912,4 ha); kirde suunal , ca 50 m kaugusel asuv Suurekivi looduskaitseala (KLO1000733, pindala kokku 270,3 ha). Lisaks paikneb ca 4,9 km kaugusel edelas maastikukaitseala Koonu pargi põlispuud (KLO1200071, pindala kokku 6,4 ha) ja ca 6 km kaugusel loode suunal Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270, pindala kokku 1240 ha). Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 3.3) jäävad tuulealast ca 50 m kaugusele – Haavakannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha), mis kattub osa- liselt siseriikliku kaitse all oleva Haavakannu looduskaitsealaga ja Suurekivi loodusala (RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha), mis kattub täielikult siseriikliku kaitse all oleva Suu- rekivi looduskaitsealaga. Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha), mis kattub osaliselt siseriikliku kaitse all oleva Porkuni maastiku- kaitsealaga. Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele. DP alale lähimad püsielupaigad on Raeküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002876, tuulealast lõuna suunal u 2,6 km kaugusel), sh Raeküla väike-konnakotka püsielupaiga siht- kaitsevöönd (KLO3103151) ning Aruvälja merikotka püsielupaik (KLO3003039, tuulealast põhja suunal u 3,3 km kaugusel), sh Aruvälja merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3103314). Kavandatavast tegevusest ca 4,4 km kaugusele jääb projekteeritav kaitseob- jekt Lebavere looduskaitseala (PLO1001043; pindala kokku 503,2 ha). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 32 Joonis 3.3. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses paiknevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastiku- kaitseala) ning Natura 2000 loodusalad. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. Haavakannu loodusala eesmärgiks5 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisnii- dud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerik- kad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuld- king (Cypripedium calceolus); 5 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 6 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskiri" Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 33 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus). Suurekivi loodusala eesmärgiks7 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liigi isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Suurekivi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks8 on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja ro- hunditerikkad kuusikud (9050); 3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaiku. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria). Porkuni loodusala eesmärgiks9 on kaitsta loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liikide isendite elupaikasid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveeli- sed järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga nii- dud (6510). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks10 on kaitsta: 1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poolloodus- likke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus- liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja - järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elu- paiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorr- hinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus); 7 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 8 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" 9 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 10 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrus nr 6 "Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri" Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 34 5) kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning nende elupaiku. Koonu pargi põlispuud kaitse-eesmärkideks11 on kaitsta: 1. Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse. 2. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogi- lise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. 3. Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kait- sealuseid liike. Sirtsi linnuala eesmärgiks12 on kaitsta kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Nume- nius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola). Tudusoo linnuala eesmärgiks13 on kaitsta loodusdirektiivi II lisa liigi isendite elupaikasid. Lii- gid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogal- lus). Kavandatava tegevuse alal on osaliselt vääriselupaik VEP134047 (laialehised metsad; on keh- tiv leping; pindala kokku 2 ha). Alal on kehtestatud järgmised tingimused: surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Lähiümbruses (ca 500 m) on veel vääriselupaik (VEP134048, võsastunud puisrohumaad; ei ole kehtivat lepingut; pindala kokku 69 ha) on registreeritud tuulealast 274 m kaugusel idas. Vääriselupaikade kasvukohatüübiks on mõlemal sinilille metsatüüp. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur 23.04.2026) andmete alusel asuvad kavandatava tegevuse alal (TU11) ja 500 m raadiuses kaitstavate taime- ja samblikuliikide leiukohad on toodud Tabel 3.1. Tabel 3.1. Kaitsealused taime- ja samblikuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Harilik käoraamat (Gymnadenia III KLO9349590 Alal conopsea) Pruunikas pesajuur (Neottia nidus- III KLO9353494; Alal avis) KLO9349612 11 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1" 12 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 13 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 35 Sulgjas õhik (Neckera pennata) III KLO9405560; Alal KLO9404835 Harilik kopsusamblik (Lobaria pul- III KLO9701161; Alal ja 181 m monaria) KLO9702881 Tabel 3.1. põhjal planeeritavale alale jäävate kaitsealuste taime- ja samblikuliikide kirjeldused on järgmised: • Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin- nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: pool-looduslike koosluste majandamisest välja jäämine ja seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajär- jel võsastumine. • Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on katteseemnetaim. Liigi ohustatuse hin- nang on 6. soodsas seisundis (10.10.2017). Ohutegurid on: metsade lageraie koos tu- geva pinnase kahjustusega. • Sulgjas õhik (Neckera pennata) on lehtsammal. Liigi ohustatuse hinnang on 6. soodsas seisundis (14.09.2017). Ohutegurid on: metsaraie, vanade lehtpuude kadumine, metsa- maastiku killustumine. • Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on samblik. Liigi ohustatuse hinnang on 4. ohualdis (21.03.2019). Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud loodus- kaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Hoolimata h. kopsusambliku arvukatest leiukohtadest Eestis on see liik siin siiski ohustatud, kuna (1) metsade raiering on lühem kui 100 a, (2) ta on arvukas metsatüüpides, mis on Eestis vähem levinud või majandus- liku surve all, (3) ning ta eelistab peremeespuid, mis on Eestis piiratud levikuga või vähearvukad (Jüriado & Liira 2009). Lisaks on kopsusamblik tundlik õhusaaste suhtes (eriti happelise reaktsiooniga õhusaaste suhtes). Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad lendorava (Pteromys volans) registreeritud leiuko- had enam kui 15 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alast jäävad lähimad käsitiivaliste leiu- kohad (Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9124241); Tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9124248)) enam kui 6,6 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses on nii II kui ka III kaitsekategooria linnuliikide leiu- kohti. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruses EELISe andmebaasis registreeritud asjakohased linnuliigid on toodud Tabel 3.2, sh on esitatava kauguse määratlemisel arvestatud käsitletava linnuliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorral- duskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloo- giaühing, Kotkaklubi, 2022). Tabel 3.2. Kaitsealused linnuliigid tuuleala ümbruses. Allikas: EELIS 23.04.2026 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Väike-konnakotkas I KLO9132501 (Clanga pomarina) 2,3 km Merikotkas (Haliaee- I KLO9134699 tus albicilla) 3,0 km Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 36 Kaitsealune liik Kaitse- KR kood Lähima registreeritud leiu- kategooria koha kaugus kavandata- vast tuulepargi alast Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leuco- KLO9136469; KLO9136470; tos) II KLO9136468; KLO9136465 0 (alal) – 4,2 km KLO9136505; KLO9136442; Laanerähn (Picoides KLO9135594; KLO9114294; tridactylus) II KLO9136437 50 m – 4,6 km Metsis (Tetrao urogallus) II KLO9102182 50 m Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) II KLO9136654; KLO9136649 494 m – 1497 m KLO9136687; KLO9136685; Laanepüü (Tetrastes KLO9136684; KLO9136686; bonasia) III KLO9136683 0 (alal) – 578 m KLO9136506; KLO9136441; Hallpea-rähn (Picus KLO9136445; KLO9136440; canus) III KLO9136446 0 (alal) – 250 m Musträhn (Dryoco- KLO9136504; KLO9136439; pus martius) III KLO9136443 0 (alal) – 250 m Väike-kirjurähn (Dryobates minor) III KLO9136444; KLO9136447 0 (alal) – 53 m KLO9128574; KLO9128575; KLO9136618; KLO9136616; Hiireviu (Buteo bu- KLO9134526; KLO9136619; teo) III KLO9136170 2 m – 4,2 km Kodukakk (Strix aluco) III KLO9136655 184 m Suurkoovitaja (Numenius arquata) III KLO9136620 350 m Õõnetuvi (Columba oenas) III KLO9136623 537 m Värbkakk (Glauci- dium passerinum) III KLO9136656; KLO9120294 578 m – 1,4 km Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) III KLO9125092 1,7 km Rukkirääk (Crex crex) III KLO9110497 2,6 km Händkakk (Strix ura- lensis) III KLO9136641 3,75 km Tabel 3.2. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid liike, keda võidakse kavandatava elluviimisel mõjutada (sh häirida): • väike-konnakotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L1) – lä- him leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2,3 km kaugusel, mh kattudes Raeküla väike-konnakotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 2,7 km kaugusele. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (28.08.2024) oli pesa asus- tamata. Viimane edukas pesa (1 paar) oli registreeritud 06.09.2023. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära käesoleva väike-konnakotka kohta tsoon 1 ega tsoon 3. Väike- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 37 konnakotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 2-3,5 km raadiust pesast, kus tuleb selgitada toitumisalade kasutamist. Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuu- leenergeetika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uurin- guala14) soovitatakse, et tuleb rakendada nn ohutuspuhvrit 2 km pesast (tuulikuvaba tsoon), mis hõlmab lähimaid põllumassiive. KAUR analüüsi järgi jääb Vinni tuuleala nr 11 eelpool nimetatud 2 km ohutuspuhvrist välja. Analüüsis tuuakse lisaks välja, et ilmselt asub kotkapaari peamine toitumisala püsielupaigast lõunas asuvatel kultuurmaa- del ja lääne suunas asuvaid külastatakse harva; • merikotkas (vt ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) Lisa 1 joonis L2) – lähim leiuala (Aruvälja) asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 3,0 km kaugusel, mh kattudes Aruvälja merikotka püsielupaigaga. Pesakoht ise jääb ca 3,45 km kaugusele. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimastest vaatlusandmetest (17.07.2024) oli 1 paar. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) ) pole märgitud ära leiukoha (KLO9134699) tsoon 1 ega tsoon 3. Merikotka tsoon 1 loetakse 2 km raadiusega ala pesa ümber, tsoon 3 loetakse 4 km ümber tsooni 1-st puhver 2-6 km pesapunktist. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024)ütleb, et merikotkas on tuuleparkide ra- jamise suhtes tundlik liik. KAUR uuringu punktvaatlused näitasid tuuleala nr. 11 kohal merikotka liikumist. KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal oli me- rikotkaste lennusagedus sisemaa kohta üsna vilgas. 78% kotkastest lendas rootorite poolt ohustatavas kõrgusvahemikus. Keskmine lennukõrgus oli 128 m ja keskväärtus 100 m. Arvestades erinevate linnuliikide asustustihedusi, on tuuleparkide põhjustatud merikotkaste suremus Euroopa röövlindude hulgas kõrgemaid (Krone & Treu, 2018). Seetõttu, sarnaselt hiireviuga, modelleeriti KAUR uuringus merikotka hukkumissage- dust Väike-Maarja – Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr. 11 lähimad vaatluspunkt on VM_V_1_1 ja VM_V_1. Vaatluspunktis VM_V_1_1 on modelleeritud merikotka huk- kumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,0037 isendit/a. Vaatluspunktis VM_V_1 on modelleeritud merikotka hukkumissagedus (vältimismääraga 95,8%) oli 0,1395 isendit/a. Osa-aladest halvimad on VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2 ja VMV_4_1. Osa- alade kaupa arendades ja leevendavaid meetmeid rakendades jääb eeldatav mõju alla olulise negatiivse mõju lävendi. • nahkhiirlased (vt ka AK Lisa 1 joonis L3) (tiigilendlane, põhja-nahkhiir) – lähimad leiualad asuvad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 6,7 km kaugusel, jäädes Porkuni järve ümbruskonda. Nahkhiirlaste kodupiirkond võib keskmiselt ulatuda kuni 5 km kaugusele15. Tiigilendlase kodupiirkond on imetamisajal keskmiselt 5 km ja tiinuseajal kuni 8 km, kusjuures liik eelistab taimestikuga ümbritsetud veekogusid ning püüab saaki madalalt veepinna kohal, korjates seda veepinnalt või õhust. Põhja-nahkhiir on elupaiga suhtes paindlikum, toitub sageli ka valgusallikate läheduses. EUROBATS-i juhend (Rodrigues et al. 2014) vältida tuuleparkide rajamist metsa, eriti vanasse laialehelisse metsa ja metsaservale lähemale kui 200 m, sest need elupaigad on nahkhiirtele eriti väärtuslikud. Teadaolevalt on Eestis nahkhiirtele olulised vanade haa- 14 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. 15 Lisa 1. Eesti nahkhiirlaste liigikirjeldused. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava juurde. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 38 badega puistud ning nahkhiirte arvukus kasvab puistu vanusega (Rennel 2012). Soovi- tatakse jälgida 200 m puhverala loomist ka teistele nahkhiirtele väärtuslike elupaikade ümber, näiteks vanade puudega alleed, pargid, märgalad, veekogud, kus nahkhiired toi- tuvad. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja-Vinni uurin- guala16 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks, kusjuures arvukamateks liikideks olid põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 11 põhja suunal paigutatud registraatori (nr. 20) ja lõunasuunal nr. 23 ning lääne suunal nr. 19 abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, suurvidev- lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Vaatlusandmetest lähtuvalt anti soovitused ka eelisarendusala piiride muutmiseks, sh soovitati eelisarendusala koosseisust jätta välja nahkhiirtele oluliseks elupaigaks keskel paikneva piirkonna. Vinni tuuleala nr 11 jääb väljaarvatavast piirkonnast välja. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte ar- vukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väiksem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suu- res osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala keskosas, mida loeti suure mõjuga alaks; • rähnlased (laanerähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, hallpea rähn, väike-kirjurähn) (vt ka AK Lisa 1 joonis L4). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgi- tud ära rähniliikide kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi rähnide ühekordne kaardis- tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal on, võrreldes riikliku seire andmetega, väiksemad valgeselg-kirjurähni ja suur-kirjurähni asustustihedused, ülejäänud rähniliikidel suuremad. Sellest järeldati, et uuritud ala on rähnide jaoks hea pesitsusala, kus tuulepargi rajamisel tuleks rähnide pesitsustingi- muste säilitamisega arvestada. Vinni tuulealal nr 11 asuvad KAUR uuringu järgi valgeselg-kirjurähn (1 paar); väike- kirjurähn (1 paar); hallpea-rähn (1 paar). KAUR uuringu järgi vaatlustel tuvastati mit- meid suur-kirjurähne; hallpea-rähne; väike-kirjurähne; valgeselg-kirjurähne ja üks musträhn. Laanerähni tuvastati ala ümbruses, aga mitte TU11 alal (vaata ka EELIS and- meid 23.04.2026 seisuga). Valgeselg-kirjurähn ja laanerähn kuuluvad II kaitsekategoo- ria linnuliikide hulka, musträhn ja hallpea rähn ning väike-kirjurähn III kaitsekategoo- ria linnuliikide hulka; • metsis (vt ka AK Lisa 1 joonis L5) – lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 50 m kaugusel. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus 2020. aastal, mil vaadeldi 1 kukke. Lähim metsise mänguala jääb TU11-st u 1,5 km kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb tsoon 1 (prognoositud kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond) kavandatava tuulepargi alale (osaliselt). Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt (ca pool alast) metsise tsoon 2 (1 km puhver kodupiirkondade ümber ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel). 16 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 39 KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsist (2024) jäi KLO9102182 leiuala uurimisalast välja, kuid asub leiuala 500 m puhvris. Arvestades metsise kaitse vajadust ja vaatluste põhjal teada olevat elupaigakasutust koostati metsise kaitse vajadust arvestav tsonee- ring. Vinni tuuleala nr 11 kattub osaliselt metsisetsoneeringu aladega M1 ja M2 (ehk alaga, mis on metsises seisukohast tuulepargi arendamiseks sobiv); • kakulised (vt ka AK Lisa 1 joonis L6) ̶ Karvasjalg-kaku lähim leiuala asub EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 494 m kaugusel. EELIS andmete järgi, lähtuvalt viimas- test vaatlusandmetest (18.03.2024) oli 1 paar. Kodukaku lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 184 m kaugusele. Värbkaku lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 578 m kaugusele. Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) kohaselt on tsoon 1 pesitsuselupaik EELISes ja tsoon 2 on vältimispuhver ümber tsooni 1 500 m (karvasjalg-kaku), tsoon 3 ei määrata. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära värbkaku kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suu- nis, et arendustega ei tohi elupaikasid kahjustada, oluline on elupaigakasutuse muutuse registreerimine eeluuringu ja järelseire tulemina. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi kakuliste pesitsusuuring ka- sutades ühekordset kaardistamist peibutusmeetodil Vinni tuuleala nr 11 vaatluste käigus ala kohal kakulisi ei märgatud (vaatluspunktid jäid TU11 alalt välja). Karvasjalg-kakk kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kodukakk, värbkakk ja händkakk III kaitsekategooria linnuliikide hulka; • hiireviu (vt ka AK Lisa 1 joonis L7) – lähimad leiualad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 2 m kaugusele. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) pole märgitud ära hiireviu kodupiirkonna ulatust, kuid on antud suunis, et arendustega ei tohi pesitsuselupaikasid kahjustada, oluline on hukkumisriski hindamine. KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) kirjeldatakse, et Väike-Maarja – Vinni uurimisala maastikud on talle sobivad. Hiireviu lennukõrguste keskmine oli 97 m ja lennukõrguste keskväärtus 90 m. 69% lendudest toimus tuulikute poolt ohustatavas kõr- gusvahemikus. KAUR uuringu järgi jäävad hiireviu elupaigad koos pesadega Vinni tuu- lealast nr 11 kagu suunda u 1 km kaugusele. KAUR uuringu järgi punktvaatluse korral nähti tuuleala nr.11 põhjaosas korduvalt hiireviud. KAUR uuringus modelleeriti hiire- viu hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale nr 11 lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modellee- ritud hiireviu hukkumissagedus (vältimismääraga 98%) oli vastavalt 0,0748 ja 0,215 isendit/a; • laanepüü (vt ka AK Lisa 1 joonis L8) – lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi alale. Vinni tuulealaga nr 11 kattub osaliselt üle-eestilise maismaalinnus- tiku analüüsi (2022) laanepüü tsoon 1 (prognoositud ja asustatud elupaigad alates 1 ha) ja tsoon 2 (tsoonile 1 lisanduv tuulepargi 500 m vältimispuhver). KAUR poolt tellitud linnustikuanalüüsis (2024) viidi läbi laanepüü ühekordne kaardis- tamine peibutusmeetodil. Tulemuste osas tõdeti, et Väike-Maarja – Vinni uurimisalal on, võrreldes mõningate teiste KAUR uuringu uurimisaladega, kõrgem laanepüü asus- tustihedus. Vinni tuulealal nr 11 asub KAUR uuringu järgi 3 laanepüü pesitsuselupaika, kus on registreeritud vastavalt 1, 1 ja 2 paari. Nende elupaikade lähedal on ka vaatlused toimunud. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 40 • Suurkoovitaja (Numenius arquata, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L9) ̶ lähimad leiupaigad jäävad EELIS (23.04.2026) andmete järgi u 350 m kaugusele. Üle- eestilise maismaalinnustiku analüüsis (2022) soolindude tsoon 3 jääb tuulealast nr 11 välja. KAUR uuringu järgi jäävad Vinni tuulealast nr 11 välja suurkoovitaja elupaigad ja tehtud punkt- ja juhuvaatlused. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi ulatub lisaks eelpool nimetatud liikide tsoneeringutele Vinni tuulealale nr.11 suur-laukahane tsoon 3. KAUR tellitud linnustikuanalüüsi järgi tuvastati täiendavalt järgmised linnuliigid, mis jäävad mõjutatavasse tsooni: • kanakull (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L10) – KAUR uuring leidis, et lähim võimalik elupaik (pesa leidmata) asub u 2,5 km kaugusel Vinni tuulealast nr 11, sh lähim isendi vaatlus oli tuulealal (põhja ja ida osas). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) järgi on tsooni 1 arvatakse kõik kodupiirkondade tuumalad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused. Tsooni 3 arvatakse vahemik 1-3 km pesapunktist, kus tuleb selgitada isendite hukkumisriski. Lähimad maismaalin- nustiku analüüsi tsoon 3 alad kanakulli kohta jäävad u 3,5 km kaugusele Vinni tuulea- last nr.11; • teder (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L11) – KAUR uurin- gus registreeriti kaks tedre punktvaatlust Vinni tuulealal nr 11. Uuringus tuuakse välja, et tedre elupaikadena vajavad tähelepanu eelkõige sood ja soometsad (raba, siirdesoo, madalsoo, sinika ja karusambla kasvukohatüübid), mis puuduvad uurimisalal. Regist- reeritud tedre vaatluste puhul raiesmikel ja põllumajandusmaadel on tegemist ebapüsi- vate elupaikadega (raiesmikel loomulik suktsessioon, põllumajandusmaadel kultuuride vahetumine jms). Sellegipoolest tuuakse välja, et uuringus metsisetsoneeringu alasse M2, mis kattub osaliselt määral Vinni tuulealaga nr 11, leidub tedre jaoks kõige oluli- semaid elupaikasid. Seetõttu loetakse seda ala KAUR tellitud uuringus tedre tõttu eba- sobivaks tuuleenergeetika arendamiseks (jääb TU11-st edela ossa). Siiski on Keskkon- naagentuur oma 2024. a valminud uuringute kokkuvõttes (Tuuleenergeetika arendami- seks täiendavate alade kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2024) joonise 91 kohaselt lugenud Vinni tuulala nr 11 piirkonna selliseks alaks, kus on eeldatavalt arendustege- vuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (vt Joonis 3.4); • tuuletallaja (Falco tinnunculus, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L12) – KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal kokku 33 korda (37 isendit). Keskmine lennukõrgus oli 54 m ja lennukõrguste keskväärtus 40 m. 38% juhtudest len- das tuuletallaja tuulikute poolt ohustatud kõrgusvahemikus. KAUR uuringus vaadeldi ühel korral tuuletallajat TU11 kohal. Tuuletallajat peetakse liigiks, kelle hukkumissagedus tuuleparkides on kõrge. KAUR uuringus modelleeriti tuuletallaja hukkumissagedust Väike-Maarja-Vinni uurimisalal. Vinni tuulealale lähim (põhi-)vaatluspunkt on VM_V_1 ning selle lisapunkt VM_V_1_1, milledes modelleeritud tuuletallaja hukkumissagedus (vältimismääraga 95%) oli vastavalt 0,0078 ja 0,0066 isendit/a. Kokkuvõttes järeldati, et hukkumisriski mudel ennustas madalat hukkumissagedust; • rüüt (Pluvialis apricaria, III kaitsekategooria) (vt ka AK Lisa 1 joonis L13) – KAUR uuringus leiti, et Väike-Maarja-Vinni uurimisalal oli rüüt arvukas. Vinni tuuleala nr 11 oli rüüt nähtud loode nurgas. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 41 Rüüt on haudelinnuna lagerabade tunnusliik, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbrit- sevatel niitudel ja põldudel. Kevadel on rändepeatused harvad ja toimuvad aprillis, sü- gisrände ajal kohatakse rüütasid augustist novembrini. Rüüta kohati uurimisalal 160 korral ja kokku loendati 12 534 isendit. Suurimas loendatud parves oli 1300 isendit (19.04.2024). Keskmiselt oli parves 30 rüüta (keskväärtus), aga sajast ja enamast lin- nust koosnevad parved ei olnud haruldased. Sügisel loendati u 80% lindudest ja kevadel 20%. KAUR uuringus modelleeriti rüüda hukkumissagedust (vältimismääraga 98%), mis Vinni tuulealale nr.11 lähimates (põhi-)vaatluspunktides VM_V_1 ning selle lisapunk- tis VM_V_1_1 oli vastavalt 4,27 ja 0,0016 isendit/a. Siiski tõdeti, et hukkumisriski mu- del on rüüda puhul kallutatud, kuna sõltus eelkõige parve suurusest ning tiirlemise pik- kusest. Mistõttu anti soovitus, et kui tuulepark alale kunagi ehitatakse, saab hukkumis- riski siiski võrrelda ehitusjärgse seire tulemustega ja tagantjärele hinnata, kui suur osa linde tegelikult tuulepargi ala vältis. • KAUR uuringus vaadeldi Väike-Maarja-Vinni uurimisalal juhuvaatlustega lisaks eel- nevatele veel järgmisi liike: karvasjalg-viud, õõnetuvi, hanesid, kiivitajat, sookurge ja kalakotkast. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 42 Joonis 3.4. Väike-Maarja-Vinni uuringuala piiride muutmise ettepanekud, vastavalt erinevates elus- tiku-uuringutes toodud ettepanekutele ja neil baseeruvalt ala tsoneerimisele kolmeks erineva mõjuastme ning sellest tuleneva võimaliku tuuleenergeetika arenduspotentsiaaliga tsoonid. Oranži ovaaliga tähis- tatud Vinni tuuleala nr 11 piirkond. Joonisel 3.4. on punasega uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses asuvad kõrge loodus- väärtusega objektid, mis tuleks otsesest arendustegevusest välistada. Kollasega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on arendustegevus tingimuslikult võimalik, kui teha lisauurin- guid või rakendada leevendusmeetmeid, aga see ala on pigem toodud välja seetõttu, et olla tingimuslikuks puhvriks minimaalsete mõjude ja maksimaalsete mõjudega ala vahel. Roheli- sega on uuringualal toodud see tsoon, mille ulatuses on eeldatavalt arendustegevuse mõjud loodusväärtustele kõige väiksemad (Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardis- tamine. Keskkonnaagentuur, 2024). Nii rohelise kui ka kollase tsooni piires tuleb tuulepargi taristu paigutusel säilitada endiselt alale jäävad LD-elupaigatüübid ja VEP-id ning leevendada mõjusid nahkhiirtele ja linnustikule. Eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähele- panu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupai- kade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada. Keskkonnaagentuuri aruandes on ka lisatud, et eraldi tuleb järgmises planeeringufaasis pöörata tähelepanu ala põhjaosale, kus linnustiku uuringutega toodi välja piirkond, mis ei ole tedre elupaikade tõttu arenduseks sobilik. Täpsustada tuleks võimaliku arendustegevuse mõju sellele liigile ja uurida, kas seda mõju saab sel alal leevendada. Lendorav (Pteromys volans, I kaitsekategooria) – KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Len- dorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ viidi läbi uuringud, selgitamaks välja nendel aladel tuuleenergeetika arendamisel lendoravale toimiva võimaliku mõju olemasolu ja ulatus, sh eesmärgiga leida alad, kus mõju on minimaalne. Uuringu tulemusena järeldati, et Väike-Maarja-Vinni tuuleala piires (millega kattub Vinni tuu- leala nr 11) on säilinud tugeva raiesurve tõttu väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid, mistõttu loeti see tuuleala tuulikutele sobivaks alaks. Tuulealal ega selle ümbruses lendorava leiukohti ei tuvastatud. Kõige kvaliteetsemad metsad lendoravale asuvad Väike- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 43 Maarja-Vinni tuuleala keskosas Haavakannu LKA ja Lebavere-Rünga metsise PEP vahel. Raiesmike ja muude lagedate alade osakaal on suurem Väike-Maarja-Vinni tuuleala loode ja kaguosas, mistõttu soovitati tuuleparkide planeerimisel alustada just sealt. Metsaelupaigad ja kaitstavad taime- ning seene- ja samblaliigid – KAUR poolt tellitud analüüsi (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi metsaelupaikade ja neis leiduvate kaitsealuste soontaimeliikide (I ja II kaitsekategooria) ning kaitsealuste seene- ja samblaliikide (I ja II kaitsekategooria) ja metsa vääriselupaikade inventuurid, selgitamaks nendel nn eelisarendusaladel välja tuuleenergeetika arendamise (tuulepargi rajamise) korral võimalik mõju ja selle ulatus inventeeritavatele liikidele ja elupaikadele ning pakkuda välja esialgsed leevendusmeetmed ja kirjeldada vajalikku järelseiret vastavalt käesoleva lepingu li- sadele. Vinni tuulealal nr 11 ei tuvastatud välitööde käigus kaitstavate liikide leiukohtasid ega määratud vääriselupaikasid. Metsaelupaigatüüpidest leiti tuuleala nr 11 lõuna ja põhja osas ro- hurinderikaste kuusikute (9050) elupaigatüüp. Sama tüüpi on määratatud ka ala lähistel lõuna suunal. Samuti on uuringus alale määratud väärtuslike metsaelupaiku, millele pole LD elupai- gatüüpi määratud (tüüp 0). Taimestik (niidud) – KAUR poolt tellitud analüüsi (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergee- tika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ eesmärgiks oli viia läbi uuringualadel loodusdirektiivi niiduelupaikade taimestiku uuring. Vinni tuulealal nr 11 leiti III kaitsekategooria liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Niiduelupaikadest inventeeriti tuulealal nr.11 Päri- saruniit karbonaatsel mullal (6210) elupaigatüüp nii alal kui ala lähedal põhja osas. Kõik kolm 6210 elupaigatüüp olid looduskaitseväärtusega B. 3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid DP ala ei paikneb Vinni valla üldplaneeringu järgi arheoloogiatundlikul alal. Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähimad kultuurimälestised paiknevad mini- maalselt ca 1,5 km kaugusel –Liukivi (arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, re- gistri number 10948). Kavandatava tegevuse alal paiknevad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 3.5): • Kadila raketibaas (okupatsiooniaja objektid, objektist või tema esialgsest funktsionaal- susest säilinud 20-50%) – paikneb osaliselt alal; • Kasearu metsatalu (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%); • Kadila raketibaasi valvurimaja (okupatsiooniaja objekt; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%); • Pärna talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili- nud 20-50%); • Uuesauna talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%); • Pilli talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt mää- rata tüüpi); • Kapri talukoht (põline talukoht; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säili- nud 20-50%). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 44 Kavandatava tegevusest 500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid ja minimaalne kaugus TU11 tuulealast (Joonis 3.5): • Hübneri talukoht (põline talukoht; maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi) ̶ 270 m kaugusel; • Eigi talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsio- naalsusest säilinud alla 20%) ̶ 291 m kaugusel; • Lagearu talukoht (põline talukoht; tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funkt- sionaalsusest säilinud alla 20%) ̶ 317 m kaugusel. Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse (TU11) läheduses (kuni 500 m) paiknevad pärandkultuuriobjektid. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026. 3.7. Tuuleolud IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energia- poliitikates)) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Kesk- konnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Vinni tuuleala nr 11 ja selle ümbruses keskmine tuule kiirus u 6,3-6,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus u 7,0-7,1 m/s ja minimaalne tuule kiirus u 5,8-5,9 m/s (Joonis 3.6). Euroopa tuuleatlase17 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 100 m kõr- gusel u 7,4 ± 1.8 m/s ning 250 m kõrgusel u 8,8 ± 2,3 m/s. 17 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/ Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 45 Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub välja kui tuule kiirus on 25 m/s. Joonis 3.6. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus: Kesk- konnaagentuur, 2023 (05.05.2025). IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaardi järgi (Joonis 3.7) on Vinni tuuleala nr. 11 määratud suuremas osas kui ala 2 ja 3 ehk kõrge tuule kiiruse ja (väga) madala ökosüsteemi teenuste kogupakkumisega ala. Vinni tuuleala nr 11 edela osas esineb ka 0 ehk väikse tuule kiiruse ja madala ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala ja idaosas ka osaliselt kõrge tuulekii- ruse ja kõrge ökosüsteemi teenuste pakkumisega ala. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 46 Joonis 3.7. IRENES projekti raames loodud kombineeritud kaart. Alus: Keskkonnaagentuur, 2023 (05.05.2025). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 47 4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjel- dused KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi). Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud Vinni valla üldplaneeringuga tuulepargi arendusalaks (tuulealad 11), siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väl- jaspool antud planeeringuala. KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter- natiivi, mida on kirjeldatud allpool. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te- gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null- alternatiiv). KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised: • alternatiiv I – planeeritav tegevus; • null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel- dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. Alternatiiv I – Planeeritav tegevus Alternatiiv I korral planeeritakse Vinni valla ÜP tuulealadele nr 11 kuni 20st elektrituulikust tipu kõrgusega kuni 280 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või - pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuule- mõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. Alternatiivi I alamalternatiividena18 käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja eri- nevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen- damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP ja selle KSH koostamise käigus. 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat tuuleparki välja ei ehitata. Vinni tuulealade nr 11 kinnistutel säilib olemasolev maakasutus. 18 Alamalternatiiv on põhilahenduse täpsustatud versioon, mis aitab otsustusprotsessis hinnata mitut võimalikku teostusviisi sama üldise eesmärgi saavutamiseks. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 48 5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen- did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu 5.1. Mõjuala suurus Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku- mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Vinni tuuleala nr. 11. Võttes arvesse ka võimalikku varjutuse mõju vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõ- jualana eelkõige kuni 3 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km. Linnustiku mõjude osas on vaadeldav ala võtnud arvesse sh aruande „Üle-eestiline maismaa- linnustiku analüüs“ tulemusi. Seetõttu vaadeldi I kaitsekategooria liikide puhul ala kuni 20 km, II kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 10 km ja III kaitsekategooria liikide puhul vaadeldi ala kuni 5 km, kuid käesolevas dokumendis esitati liigid vastavalt nende tegelikule kodupiirkonnale. Lähimad (3 km raadiuses) elamuga kinnistud (maakasutuse sihtotstarbega elamumaa 100% või muu sihtotstarbega kinnistud, mille õuealad19 ulatuvad 3 km raadiusesse) koos kaugusega Vinni tuulealast nr. 11 on märgitud ära Joonisel 5.1 (täpsem ülevaade lähimate elamutega kin- nistute kaugusest Vinni tuulealast nr.11 leitav Tabelis 3.1). 19 Võetud arvesse vaid eraõuega ja/või elu- või ühiskondliku hoonega kinnistuid. Tootmisõuega ning vaid kõrval- või tootmishoonega kinnistud (kus elu- või ühiskondlikud hooned puuduvad) jäeti välja. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 49 Joonis 5.1. Lähimad elamuga kinnistud Vinni tuuleala nr. 11 ja 3 km raadiuses. Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus. 5.2. Mõjuallikad Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl- tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja tehnilisest lahendusest. 5.2.1. Tuulikute paigutus Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo- tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu- likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi- gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi- viidavate uuringute tulemusi. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 50 5.2.2. Tuulikute vundamendid Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi- listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo- nivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra- vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda- mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun- damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü- gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat- sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra- vitatsioonvundamendist (Joonis 5.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m sügavusele (Lemma OÜ 2022). Joonis 5.2. Vundamendi tüübid (Annan 2019). Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus. 5.2.3. Montaažiplatsid Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe- rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de- taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon- taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri- takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo- nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks. Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni- sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažip- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 51 latsi20. Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõu- ded. Kui arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus 73,5, siis näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni kõrgus 169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x 50 m = 4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõ- nel juhul kuni ühe hektarini. 5.2.4. Ligipääsuteed Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva- jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa- vide kavandamine. Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu- tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega. 5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa- kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 m laiusesse ja ühe kuni kahe meetri süga- vusse kaevikusse. Mitme kaabli kõrvuti paigaldamisel laiused summeeruvad. Võimalik on pai- gutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt. Kaablile tekib äärmisest kaablist mõle- male poole ühe meetri laiune kaitsevöönd (st laius on vähemalt kaks meetrit). Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähimad alajaamad ja jaotusseadmed paiknevad ca 860 m – 1,3 km kaugusel: Leo:(Roela); Veadla:(Roela); Kadila puit:(Roela); Tõllasepa:(Roela); Kadila farm:(Roela). Olemasolev põhivõrgu alajaam on Roela alajaam (110 kV). Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus. 5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi: 1. ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja- mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport; 2. kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin- gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta- tavate objektide tundlikkusest; 20 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 52 3. lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule- pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu- likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas (Kesk- konnaagentuuri hinnangul kuni 90%, peamiseks probleemiks on tuulikulabade ring- lusse suunamine21) võimalik taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka 100% taaskasutatavate tuulikute osas. 5.3.1. Mõju pinna- ja põhjaveele Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni 300 m) puuduvad veekogud ja maaparandussüsteemid. Lähim veekogu on allikatoiteline järv – Porkuni järv (VEE2033500, pindala kokku 54,3 ha), mis asub kavandatavast tegevusest minimaalselt u 6,5 km kaugusel. Tuulepargi püstitamine, kasutusele- võtt ning sulgemine ei oma tõenäoliselt olulist negatiivset mõju pinnaveele, võttes arvesse lä- himate pinnaveekogude kaugust. Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda- tud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata, tuuleala nr 11 põhja suunas esineb ka nõrgalt kaitstud alasid. Tuulealast 1 km raadiuses on registreeritud EELIS andmete järgi kaks puurkaevu (üks alal). Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitus- ja lammutusetapis (vundamendi rajamine ja lammutamine) või kasutusetapis. Vaiamise käigus põhjaveekihtide ja teatud kivi- mikihtide (nt lubjakivi, graptilliitargilliidi) läbindamisel kaasneb heljumi teke ja võimalik levik põhjavette ning põhjavee kvaliteedi mõjutamine. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda, kus põhjavesi on kergesti reostuv ja toi- muda võib vee kvaliteedi halvenemine.22 Kasutusetapis võib vundament muuta lokaalselt põh- javee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhja- veele eksperthinnanguna. 5.3.2. Mõju pinnasele (sh maardlatele), sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevuse käigus rajatakse tuulikute vundamente, montaažiplatse ning juurdepää- suteid, mille rajamisel on mõju pinnasele. Vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. DP alal ja vahetus läheduses puuduvad maardlad, sh taotletavad, mistõttu otsene mõju maard- latele puudub. Laiemat mõju loodusressursside kasutusele, sh tuulepargi rajamiseks vajaliku 21 Keskkonnaagentuur (18.09.2023): „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 22 Skepast&Puhkim OÜ. (31.12.2022). Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs. Lõppraport. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 53 ressursside mahu ligikaudne prognoos, hinnatakse lähtuvalt piirkonna olemasolevate karjää- ride maavaravarude piisavusest. Vinni valla ÜP kohaselt jäävad kavandatava tegevuse alale mitmed väärtuslikud põllumajan- dusmaad. KSH käigus hinnatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist ja mõjusid neile. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. 5.3.3. Jäätmeteke Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus- tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas- nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu- sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju. Keskkonnaagentuuri hinnangul23 on umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taas- kasutatavad, sh metallide ümbersulatamine, betooni purustamine ja ehitusmaterjalina kasuta- mine. Tänapäeval valmistab väljakutseid peamiselt komposiitmaterjalidest toodetud osade (sh tuulikulabad) ringlussevõtt. Peamiseks jäätmekäitlusviisiks tuulikulabade puhul on prügilasse ladestamine, kuid viimastel aastatel on proovitud rakendada rohkem ka ringmajanduse print- siipe. Näiteks on võimalik labasid tükeldada ja kasutada sildade, installatsioonide, mänguväl- jakute või hoonete (nt jalgrattavarjude) ehitamisel. Samuti on võimalik, kasutades mehhaani- list, termo-, baro- ja/või keemilist töötlust, võtta ringlusesse labades kasutatud materjale. 2021- 2022 KiMuRa projekti raames töödeldi edukalt ümber tuulikulabad tsemenditööstuses. Inter- reg koostööprojekti CompositeCircle (2025-2028) raames soovitakse testida uuenduslikke komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehnoloogiaid ning töötada välja Läänemere riikide jaoks ringmajanduse mudel komposiitmaterjalide töötlemiseks. Ühe teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatunud ka võimaliku käi- tamisaegse mikroplasti teket. Mikroplasti keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toi- mel kuluvad. Täpsemalt hinnatakse jäätmetekkega seonduvat KSH aruandes. 5.3.4. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH läbi viimisel eksperthinnanguga. Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ning asjaolu, et tuuli- kute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest ehitusmürast ei ole oodata tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elamualadel müra normtasemete ületamist. Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka- heks: • tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; • rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. 23 Keskkonnaagentuur. (18.09.2023). „Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks muutunud?“ https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 54 Tuulikute kasutusaegne müra sõltub mh rootorilabade pöörlemise kiirusest ja tuulikulabade pikkusest, materjalist ja disainist. Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võ- tetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis mü- raemissioon tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk- konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata- seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuu- leparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”). Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami- nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela- mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule- parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu- latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö- päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös- tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB elamualadel) tagamine. Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0- 20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he- lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage- duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge- mate sageduste juures. Näiteks 7,2 MW tuuliku puhul, mille gondli kõrgus on 199 m, levib modelleerimise järgi madalsageduslik müra heli tugevusega 40 dB kuni 600 m, 30 dB tugevu- sega heli levib 1800 m ja 20 dB tugevusega heli kuni 4120 m kaugusele24. On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei erine olulisel määral (Ja- kobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infraheli, kui he- lirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government De- partment of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsageduslik ja infraheli ei avalda inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel kaugustel ning infrahelitase sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega (NYSERDA, 2013). Eestis on ma- dalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 24 Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ) esitlus 27.01.2025 Vinni valla tuuleparkide õhtul “Tuuliku müra – selle olemus ja levik”. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 55 “Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”. Nimetatud määruses on küll esitatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedus- liku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes on vastav hindamisjuhis olemas (Ympäristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller från vindkraftverk). Nimetatud hindamisjuhisel põhinevast madalsagedusliku müra modellee- ringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal; Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kau- gusel tuulikutest paiknevate elamualade puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsage- dusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Käesolevas töös ei asu kavandatava tegevuse ala lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest. Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg- konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä- hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu (Lemma OÜ, 2022). KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju- tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega: 1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi) 2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning maapinna reljeefi infot); 3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot). Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli- suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus- test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris, mis kan- dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud miini- mumini, kuna see on vajalik ka juba tuuliku enda stabiilsuse tagamiseks. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta ot- seselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi jalamil). Tuulikust eemal on vibrat- siooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Tuulikute lähialadel paikneva- tes elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve (Bo- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 56 rowski, 2019). Eelnevat ja ka elamute kaugust tuulikutest arvestades ei ole ette näha tuulikute kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni puudumine on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks). Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu- saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll aga käsitletakse müra ja vibratsiooni ning varjutusega seotud mõjusid. KSH protsessi käigus viiakse läbi mürauuringud – müralevi modelleerimine ning varjutuse modelleerimine (Lemma OÜ). 5.3.5. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak- asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni 300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki- misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti- dega. Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel- jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus- likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal- tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa- ja Ruumiameti taimkatte kõr- gusmudelit. KSH protsessi käigus tehakse ligikaudu 10-15 fotomontaaži tuulikust kuni 7 km kaugusel (Lemma OÜ poolt). Lähim väärtuslik maastik Vinni ÜP kohaselt asub ca 8 km kaugusel idas (Mõdriku-Roela II). Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnan- guna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust. 5.3.6. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning rohevõrgustik) Vinni ÜP järgi asub kavandatava tegevuse alal rohe-võrgustiku koridorid ja väike osa tugiala. Väike-Maarja valla ÜP järgi asub tuuleala nr. 11 lõuna suunal rohevõrgustiku alal. Seega on vajalik KSH aruande koostamise käigus hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidu- susele. Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa- lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 57 dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse- vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa- damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleener- geetika eelisarendusalade leidmiseks“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeet- med metsaelupaikade, sh taimestiku, osas: • Välistada esinduslikeks A või B klassi kuuluvateks metsaelupaikadeks ja/või metsa vääri- selupaikadeks osutunud eraldustel ehitustegevus, sh teede ja trasside rajamine, tuleb lõpe- tada ka nende metsade majandamine puidu saamiseks. Neid alasid ei tohi ümber kujundada puisrohumaadeks. Vastavad eraldused tuleb kaitse alla võtta metsa vääriselupaikadena või liita LD alusel rangelt kaitstavate metsaelupaikade andmekihile. • Koos teiste loodusväärtuste andmekihtidega tuleb enne tuuleparkide ja nende taristu de- tailplaneerimist modelleerida arendusest ja intensiivsest metsa majandamisest puutumatud rohekoridorid, mille sõlmedeks on teadaolevad väärtuslikud niidu- ja metsaelupaigad ning liikide leiukohad. Kui parima kvaliteediga elupaigad ja nendevaheline ökoloogiline rohe- võrgustik toimib, on suurem võimalus, et säilib ka alale iseloomulik ohustatud elustik. Hil- jem trasside ning ligipääsuteede kavandamisel tuleb vältida koridoride läbilõikamist. Kus see pole võimalik, kasvatada tee servades pikaealisi valgusttaluvaid puuliike, mis ei murdu kergelt, kuid liidavad kahel pool teed olevad metsad koridoriks. Alal on metsade koosseisu põhjal kõige sobilikum liik selleks harilik tamm. Väike-Maarja-Vinni ala rohekoridorid peavad eelistatult kulgema mööda endisi järjepidevate metsade alasid, sh vanade laialehiste puudega puisrohumaad ja segametsad. • Kui on olemas esmane arendusala detailplaneering – kuhu tuleksid tuulikud, teed või teede laiendused ja muud tehnilised taristuobjektid – tuleb enne ehitustegevuse algust need kohad taimestiku- ja/või samblike spetsialistil üle vaadata ning tuvastada, et alal ei ole väga ha- ruldaste liikide elupaika. Samblike spetsialist on vaja kaasata seal, kus kasvab vanemaid kui 20a puid. Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava- liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu- sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait- sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. Täpsemad hinnangud taimestikule, sh vääriselupaikadele ja ökosüsteemidele kaasne- vate mõjude kohta antakse KSH aruande koostamise käigus eksperthinnanguna. KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad)“ anti järgmised, siinkohal asjakohased, leevendusmeetmed niidualade, sh taimestiku, osas: Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 58 • kui tuulikupargi rajamisega osa niiduelupaigast hävib, siis tuleb leevendusmeetmena ülejäänud niidualal tuuliku operaatori poolt korraldada niiduala hooldus elupaika säili- taval moel (karjatamine perioodil mai-september) või niitmine üks kord suve jooksul peale jaanipäeva koos heina äraviimisega). Selle elupaiga-ala võrra, mis tuulepargi ra- jatiste ja ehitiste tõttu hävis, tuleb sama uuringuala piires või mujal ümbruskonnas ope- raatori poolt korraldada sama tüüpi niidu või selle puudumisel muud tüüpi, aga eelista- tult kõrgema looduskaitseväärtusega elupaiga taastamine ja hooldus (mõnel niidul, mis juba ei ole varasemalt hoolduses); • kui kuivenduskraavi rajamine on hädavajalik, siis põhimõtteliselt võib erandina kaaluda mõju leevendamist sel moel, et kuivendav mõju ulatub vaid rajatise poolsele küljele ja niidu poolne perv on kaetud veekindla materjaliga. Põhimõtteliselt on sellisel leeven- dusmeetmel omakorda ebasoovitav mõju. Kui kraav on rajatud ja jääb suuremal või vähemal määral mõjutama niisket niidukooslust, siis loodusliku pinnasega kraavi puhul on kraav ise vähemalt mõneks ajaks refuugiumiks niidult “lahkuvatele” vähekonku- rentsematele ja niiskemat keskkonda vajavatele liikidele. Isoleerivate kunstmaterjali- dega kaetud kraavinõlv sellist pelgupaika enam ei paku; • vajalikud teed ja muud objektid tuleks rajada võimalikult palju ilma kraavideta; • kaablitrasside süvistamisel on leevendusmeetmeks, kui välja kaevatavat materjali ei se- gata vaid eemaldatakse kihtide kaupa ̶ rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täidetakse kanalid võimalikult looduslähedaselt, es- malt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad; • ehitiste- rajatiste, teenindusteede servade niitmine ei tohiks toimuda sagedamini kui kord aastas; • vältida tuulikupargiga seotud niidualade aastaringset tarastamist kõrgete tihedate võr- kaedadega, mis takistaks metsloomade ja lindude liikumist, kuna sellega kaasnevad mõjud ka niiduelustikule (seemnete levi jmt häiruvad interaktsioonid). Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede (jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin- dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas. Täpsem info kaitstavatest loomaliikidest ja nende teadaolevate leiupaikade kaugused Vinni tuulealast nr 11 alast, sh maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kattuvus on toodud ptk. 3.5. Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt tellitud analüüsis (2024) „Linnustiku uuring tuuleenergee- tika eelisarendusalade leidmiseks“: osa 13 (Väike-Maarja – Vinni uuringuala25) järeldati: • metsamaastikus asuvate kaitstavate linnuliikide piiritletud elupaikade hävitamine tuu- leenergia arendamise eesmärgil on oluline negatiivne mõju ja sellest tuleb hoiduda. Soovi- tav on elupaiku ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli rootori raadiuse ulatu- ses; 25 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 59 • elupaikade hülgamine ja kasutamise vähenemine häirimise jm tuulepargiga kaasneva tõttu. o tuulepargiarenduse mõju lindude elupaigakasutusele on enamasti negatiivne. Mõju olulisus sõltub liigi seisundist, kaitsestaatusest, arendusala asukohast kaitstavate alade suhtes jm. Väike-Maarja Vinni ala puhul on olulisim mõju kanalistele. Enim võimalikku tuulepargiarendust mõjutav liik on metsis. Liigi vaatlustega tõendatud elupaigakasutus tingib olukorra, kus võimalike arendusaladena säilis 3. Tedre arvu- kas esinemine alal, kus tavapäraseid märgala-elupaiku ei ole, tingis selle, et üks „metsisest vabaks jäänud ala“ M2 osutus tedre kaitset silmas pidades ebasobivaks (kattub osaliselt Vinni tuulealaga nr 11); Lisaks anti uuringus järgmisi soovitusi leevendavate meetmete kohta: • kõik sihtliigid, aga eriti kanalised, väike-konnakotkas: o ala tsoneeringu järgimine, tuulikuala paigutus maastikus ja ulatus; o kaitstavate liikide teada olevate elupaikade hävitamise vältimine; o pesitsuselupaika ei rajata teid, tuulikute teenindusplatse jm; o soovitav on elupaigad ka puhverdada vähemalt kasutatava tuulikumudeli roo- tori raadiuse ulatuses; • röövlinnud (hukkumisrisk), tuulikute arvust sõltub ka teistele liikidele avalduv mõju: o tuulikute arvu optimeerimine vastavalt hukkumisriski hinnangutele ja pesitsu- selupaikade maastikus. Võimalusel vältida osa-aladele VMV_1, VMV_2_1, VMV_3_2, VMV_4_1 ja Ty_3_1 arendamist; • röövlinnud (merikotkas, aga ka väike konnakotkas, hiireviu), ka teised liigid, kellel la- badega kokkupõrkerisk: o Ühe tuulikulaba (osaline) värvimine mustaks; • kanalised, ka teised liigid: o tuulikumasti värvimine ümbritseva elupaigaga kontrastseks; • kõik haudelinnuliigid: o elupaiku oluliselt muutvate ehitus- jm tööde ajastamine väljaspoole lindude pe- sitsusaega (eriti oluline raie ja tee ehituse puhul). KAUR poolt tellitud analüüsis (2023) „Lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ leiti, et Väike-Maarja – Vinni uuringualal, sh Vinni tuulea- lal nr 11, on väga vähe lendoravale potentsiaalselt sobivaid puistuid ning ala asub teadaoleva- test leiukohtadest liiga kaugel, st lendorava tõenäosus alal on väga madal. Tuulepargi rajamine on lendorava vaatest lubatud, sh eraldi täiendavaid lendorava kaitseks tingimusi ei seata. Tuleb siiski arvestada, et kuna kõik uuritud tuulealad asuvad Eesti lendorava levialas või selle vahetus naabruses, siis võivad lendoravad ajuti sattuda ka neile, sinisega märgitud aladele. Mistõttu juhul kui tulevikus leitakse piirkonnas lendoravat, siis tuleb enne tuulikute ja seonduva taristu rajamist läbi viia inventuur konkreetsel planeeringualal. Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar- vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur- biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa- dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid, nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 60 jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015). Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk- hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal. KAUR poolt tellitud analüüsis (2024) „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile“ tuuakse välja, Väike-Maarja – Vinni uuringuala26 peetakse keskmiselt liigirikkamaks alaks. Ala ei läbi tõenäoliselt nahkhiirte sügisränne. Vinni tuuleala nr 11 lääne suunal paigutatud kahe registraatori abil tuvastati liike põhja-nahkhiir, suurvidev- lane, pruun-suurkõrv ning perekond Lendlane. Analüüsis toodi välja ka metsaeraldised, kuhu mudel ennustab kõrgemat nahkhiirte arvukust ning alad, kus tuulepargi mõju võiks olla väik- sem (ei tähenda, et sealsele metsa alale tuulikute paigutamisel nahkhiirtele mõju ei ole). Vinni tuuleala nr 11 paikneb suures osas väikse mõjuga alal, va ca 30 ha suurune ala tuuleala kes- kosas, mida loeti suure mõjuga alaks. Samas tõdeti KAUR uuringus, et kuna ka uuringu tule- mused kinnitavad, et metsamaastik on nahkhiirtele oluline eluala ning tuulegeneraatorite püs- titamiseks on lagealad nahkhiirtele ohutumad, tuleb kasutada mõjusid leevendava meetmena tuulikute tööaja piiramist metsamaastikul: Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel pe- rioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul, külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Seiskamise poolt tekkinud tootlikkuse vähenemist saab vähendada, kui uuringu käigus selgitada välja nahkhiirte rände täpsem fenoloogia antud piir- konnas ning rakendada piiranguid vaid sel perioodil. KSH protsessi käigus viiakse läbi täiendavad kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuur (OÜ Inseneribüroo Steiger). Nimetatud uuringute lõpparuanded valmivad 2026. a jooksul. Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee- tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute tulemustega. Täiendavalt arvestatakse linnustikule avalduvate mõjude hindamisel mh Keskkonnaministee- riumi poolt tellitud uuringuga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoo- nide osas võib teatud muutusi kaasneda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt. KSH raames hinnatakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse va- jadusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Meetmete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puu- dutavatest piirangutest. Samuti hinnatakse eksperthinnanguna mõju elustikule ja ökosüsteemi- dele laiemalt. 5.3.7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades lähimate elamute paiknemist (ca 1 km). Võima- likku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna. 26 Hõlmab sh suures osas Väike-Maarja tuuleala nr 15. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 61 Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel- nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule antakse KSH aruande koosseisus. Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots- tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs- teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao- maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse KSH aruandes teaduskirjandusel jm allikatel põhineva eksperthinnanguna. Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi- tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen- seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju. Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 5.3.4. 5.3.8. Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele Vastavalt ptk 3.6 toodud infole puuduvad Vinni tuulealal nr.11 ja lähiümbruses kultuurimäles- tised. Paiguti asuvad alal pärandkultuuriobjektid, mis on tänaseks osaliselt hävinud. Siiski püü- takse tuulikute positsioonide valimisel võimalusel seni veel säilinud pärandkultuuriobjektide asukohti vältida. Eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kultuuripärandile ette näha ja seega KSH aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist täiendavalt ette ei nähta. 5.3.9. Mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega (Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia kohta on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Urlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emissoone 37 riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise kasvu vähendab süsiniku emissiooni 0,018%. Siiski kaasneb tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise vajadus. Seega mõjutatakse ka maa- kasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist. Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliima- muutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH aruandes eksperthinnanguna. Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu- gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja nendega seotud taristule. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 62 5.3.10. Kumulatiivne mõju Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro- jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu- vastatakse. Vinni valla tuuleala nr 11-st 10 km raadiuses on kavandatud järgmised tuuleparkide arendamised: • Raeküla tuuleala e Väike-Maarja vallas tuulealade 10 ja 15 DP (DP algatatud Väike- Maarja Vallavolikogu 16.12.2024 otsusega nr 98); • Väike-Maarja vallas tuulealade 1, 9 ja 14 (Avispea) DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 17.10.2024. a otsusega nr 90); • Väike-Maarja vallas tuuleala 6 DP (DP algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86); • Vinni vallas tuulepargi arendusala TU8 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025. a otsusega nr 34); • Vinni vallas tuulepargi arendusala TU7 DP (DP algatatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025. a otsusega nr 33). Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koosmõju ja mõ- jude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate pro- jektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on: − visuaalne mõju – visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren- datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali- seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta- takse koosmõju hindamisel ka neid parke; − müra – tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule- parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää- ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks, sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav; − mõju linnustikule – tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes, suure kodupiirkonnaga liikide puhul võib olla mõju elupaigakasutusele. Teemat käsitletakse KSH aruandes; − roheline võrgustik – arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuu- leenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 63 5.3.11. Riigipiiriülene mõju Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka- vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee- mat täiendavalt ei käsitleta. 5.3.12. Muud mõjud Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee- riumi vastavast hinnangust. Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde- Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi- kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala (https://kliimaministeerium.ee/energee- tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia). Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda- takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 5.4. Natura eelhindamine 5.4.1. Üldteave Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus- ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus- direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv). Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka- vandatakse leevendavad meetmed. Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu- liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000 aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele juhendmaterjalidele: • Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hinda- mine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 64 • Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis; • Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis. Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157). 5.4.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. 5.4.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Vinni valla ÜP-ga (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 14.08.2025 otsusega nr 35 ) määratud Vinni vallas asuval elektrituulikute arendusalal (edaspidi tuuleala) nr 11 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamine. Täpsem teave peatükis 1 ja ptk 4. 5.4.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad Kavandatav tegevus (TU11 tuuleala piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Na- tura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast u 50 m kaugusele – Haava- kannu loodusala (RAH0000580, pindala kokku 1226,68 ha) ja Suurekivi loodusala (RAH0000368, pindala kokku 270,27 ha). Lisaks paikneb ca 6 km kaugusel Porkuni loodusala (RAH0000374, pindala kokku 317,23 ha). Lähimad Natura 2000 linnualad on Sirtsi linnuala (RAH0000077), mis jääb ca 16 km kaugusele ja Tudusoo linnuala (RAH0000119), mis jääb ca 17 km kaugusele. 5.4.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmär- kidele Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 5.1). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 65 Tabel 5.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nendele avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi Natura eelhindamise Võimaliku mõju prognoos nimetus (kood) või liigi nimetus tulemus Haavakannu loodusala Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida kaitstakse: kuivad niidud lubjarikkal mullal Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuuleparkide (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lii- mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise girikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse välja, puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiiva- Ebasoodne mõju ei (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) liste ega lendoravate kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hin- ole välistatud, vaja ja rohunditerikkad kuusikud (9050). natud 100 m loodusalast. Eriti tundlike märgalade puhul võib võima- täpsemalt hinnata. liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad va- Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu- nad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). paika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripe- dium calceolus). Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju täpsemalt hinnata. Suurekivi loodusala Tuulepargiala asub u 50 m kaugusel loodusalast. Natura alade, mille Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida kaitse-eesmärgiks ei ole linnuliikide, käsitiivaliste ega lendoravate kaitstakse: vanad loodusmetsad (*9010), va- kaitse, puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusa- nad laialehised metsad (*9020) ja rohundi- last (vt ka eelmist punkti). Eriti tundlike märgalade puhul võib võima- Ebasoodne mõju ei terikkad kuusikud (9050). liku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Sellesse alasse jäävad ro- ole välistatud, vaja Loodusdirektiivi II lisa liik, mille isendite elu- hunditerikkad kuusikud (9050). täpsemalt hinnata. paiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypri- Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust, siis on vaja edaspidi mõju pedium calceolus). täpsemalt hinnata. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 66 Porkuni loodusala Tuulepargiala asub u 6 km kaugusel loodusalast. Tuulikute vundamen- tide rajamisega seotud mõjuala põhjavee režiimile sõltub piirkonna ki- Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, mida vimite iseloomust ja põhjaveetasemest. Alkranel OÜ poolt koostatavas kaitstakse: vähe- kuni kesktoitelised kalgi- Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH aruandes hinnati vun- veelised järved (3140), karstijärved ja -jär- damendikaeviku mõju põhjaveele. Järeldati, et juhul kui põhjaveetase ula- vikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt- tub maapinnani, siis 6 m vundamendi süvendi puhul (ehk veetaseme punanupuga niidud (6510). alanemine on 6 m) on Sichardti valemi alusel maksimaalne mõjuraa- Ebasoodne mõju on dius maksimaalse filtratsioonimooduli (100 m/ööp ehk liivad) kuni Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite välistatud. 612 m. Lubjakivide puhul (maksimaalse filtratsioonimooduliga 50 elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus m/ööp) on maksimaalne mõjuraadius kuni 433 m. Ehk ka ekstreemsete cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia hüdrogeoloogiliste tingimuste korral ei ulatu ehitusaegne vundamen- pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bi- tide rajamisel tekkiv alanduslehter 6 km kaugusel asuva Porkuni loo- lineatus). dusalani. Arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast (vt ka eelmist punkti), siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse- eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Sirtsi linnuala Tuulepargiala asub u 19 km kaugusel linnualast. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar- eesmärgiks on kaitsta kaljukotkas (Aquila kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee- chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse, Ebasoodne mõju on (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa gla- puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul välistatud. reola) kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud kriteerium) ei ole rangem. Sirtsi linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga liik kaljukotkas (Aquila chrysaetos) (I kaitsekategooria). Kaljukotka tsoon Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 67 3 on kuni 14 km raadius ümber pesapunkti, millest lahutatud tsoon 1 „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ kohaselt. Tsoon 1 on EELIS pesapunktid 2 km raadius liidetuna EELISe elupaigapolügoo- niga. Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Sirtsi linnualal, asuvad Vinni tuulealast enam kui 20 km kaugusel. See- tõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Tudusoo linnuala Tuulepargiala asub u 17 km kaugusel linnualast. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendis „Maismaa tuulepar- kide1 mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planee- rimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (2021) tuuakse Loodusdirektiivi II lisa liigid, mille isendite välja, et Natura alade, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse, elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 600 m linnualast, juhul (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud chrysae-tos), väike-konnakotkas (Aquila kriteerium) ei ole rangem. Ebasoodne mõju on pomarina), must-toonekurg (Cico-nia Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkides on kõige rangema puhveralaga välistatud. nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), liik must-toonekurg (I kaitsekategooria). Must-toonekure kaitse tege- kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis vuskavas (2018) märgitakse: „Arvestades GPS-saatjatega märgistatud (Tetrao urogallus). must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraa- torid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähe- dale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elu- Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 68 paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toone- kure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele.“ EELIS (23.04.2026) registreeritud must-toonekure leiualad on tuulea- last enam kui 20 km kaugusel. Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud aruandes „Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine“ ei tuvastatud Vinni valla tuulealal nr 11 ega vahetus läheduses must-toonekure toitumisalasid. Vinni valla tuulealal nr 11 tuuleala ei paikne ka toitumisalade ja pesapaikade va- hel. Lähimad EELIS (23.04.2026) registreeritud kaljukotka leiualad, sh Tudusoo linnualas, asuvad Vinni tuulealast enam kui 18 km kaugusel. Seetõttu, arvestades ala kaitse-eesmärke ja kaugust tuulealast, ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse säilimisele. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna-mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 69 5.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et planeeringu mõjualasse jäävate Natura 2000 loodusaladest Haavakannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale ei ole mõju võimalik eel- hindamise tasemel välistada ning vajalik on läbi viia Natura asjakohane hindamine Haava- kannu loodusalale ja Suurekivi loodusalale. Natura 2000 võrgustiku Porkuni loodusala ja linnualade (Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala) kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole. KSH aruande koostamise käigus ei ole vaja viia läbi asjakohast hindamist Porkuni loodusala ning Sirtsi linnuala ja Tudusoo linnuala osas. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 70 5.5. KSH sisu KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi: • mõju põhja- ja pinnaveele; • mõju maastikule, sh visuaalne mõju; • mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh: − kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired - lisaks elupaikadele ja pe- sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud); − varjutus; − müra; − rohevõrgustiku toimimine ja sidusus; − mõju VEPidele ja muudele väärtuslikele metsa-, soo- ja niiduelupaikadele; • mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh: − varjutuse mõju; − müra (sh infraheli mõju) ja vibratsiooni mõju; − visuaalne mõju; − mõju teedele ja liiklusohutusele; − jäätmeteke; − mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju väärtuslikule põllumajandus- maale, põllumajandusele ja metsamajandusele; − mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom- pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale; • mõju kliimamuutustele, sh lokaalsele kliimale ja kliimamuutustega arvestamine; • muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju); • kumulatiivne mõju. KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub: • soojus; • kiirgus; • lõhn; • pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused; • piiriülene mõju. Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest: Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 71 1. üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva in- formatsiooni piisavus); 2. olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta); 3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus; 4. keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed; 5. alternatiivide võrdlus; 6. seiremeetmed; 7. ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest; 8. hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul ja ka lammutamise käigus. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menet- lejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et ta- gada aruande loogiline ülesehitus. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 72 6. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võima- likke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud intervallskaala alusel, seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt). Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju). 0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju -2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju -3 Mõõdukas negatiivne +3 Mõõdukas positiivne mõju mõju -4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspert- grupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hinde- pallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Al- ternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega al- ternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leeven- dusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) eri- nevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osa- kaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hinde- pall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid alter- natiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud kaalkri- teeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdoku- mente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti konsulteeritakse erine- vate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobi- vaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erine- vaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab ta- gada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hin- nangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eel- dada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 73 umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastus- tööd. KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised analüüsid: • Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 11 ja seoses arendustegevuse mõjuga tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert zooloogia PhD Ants Tull); • kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide inventuur RePowerEU projekt „Tuu- leenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames määratud väärtus- likes metsa- ja niiduelupaikades alal nr 11 (OÜ Inseneribüroo Steiger); • mürauuring (sh müraleviku modelleerimine) (koostaja OÜ Lemma); • varjutuse modelleerimine ja hinnangu andmine varjutusele (koostaja OÜ Lemma); • tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju analüüs (koostaja OÜ Lemma); • hindamine rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele (esitatakse eksperthinnanguna KSH aruande koosseisus); • kinnisvara väärtusele avalduva võimaliku mõju eksperthinnang. Ala nr 11 osas arvestatakse mh Keskkonnaagentuuri poolt RePowerEU projekt „Tuuleenergee- tika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames tellitud elupaikade ja elustiku uuringute tulemustega: • riigihanke (viitenumber 265181) „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 13 (Väike-Maarja - Vinni uuringuala) (töövõtuleping nr 4-5/23/22) lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing, 2024; • lendorava uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile. Riigihanke nr 260381 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/8 lõpparuanne. OÜ Rewild, 2023; • lõpparuanne Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisaren- dusalade leidmiseks. Riigihange nr 264972, osa 19 – Väike-Maarja - Vinni uurimisala. OÜ Metsamutt, 2024; • nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuu- rile. Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne. Elustik OÜ, 2024; • taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4- 5/23/5 lõpparuanne. Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2023); • sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigi- hanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkon- naagentuurile" osa 3. Riigihanke nr 260418 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/3 lõpp- aruanne. Eestimaa Looduse Fond (2023). Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme- baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade (loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai- kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme- baasid, KESE seireandmed, Maa- ja Ruumiameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 74 Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Öko- süsteemidele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja oluli- semad alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupai- kade esinemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali tõttu vältida. Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi- tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist. Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus- meetmete seadmise vajalikkust. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 75 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju- tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta- belis 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV – Vinni vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 7.1 nimetatud isikute ja asutuste suhtes ning teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimu- misest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõi- kes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Tabel 7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja muud organisatsioonid. Seos DP-ga Asutus/isik Koostöötegijad Planeeringualal asub maavarade registris olev maardla või selle Eesti Geoloogiateenistus osa Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluvii- Kaitseministeerium mine võib kaasa tuua riigikaitseliste ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Koostöö tegija Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö tegija Keskkonnaamet Alal paiknevad maaparandussüsteemid Maa- ja Ruumiamet Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit. Politsei- ja Piirivalveamet Koostöö tegija Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö tegija Päästeamet Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Koostöö te- Riigi Kaitseinvesteeringute Kes- gija kus Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, seal- Terviseamet hulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Koostöö tegija Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist. Koostöö te- Transpordiamet gija Kaasatavad isikud Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisas- Kinnisasjade omanikud kolme jade omanikud ja isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavan- km raadiuses kavandatavatest datud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast elektrituulikutest, vt Tabel 7.2. mõju Seni kuni elektrituulikute asu- koht ei ole teada, üldplaneerin- gus esitatud Raeküla tuuleala olulise ruumilise mõjuga objekti Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 76 Seos DP-ga Asutus/isik Koostöötegijad maa-ala piires ja selle välispiirist kolme kilomeetri ulatuses Infoväljas hoidmiseks kaasatakse Kliimaministeerium Kliimaministeerium Detailplaneeringu heakskiidu andja, infoväljas hoidmiseks Maa- ja Ruumiamet Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, infoväljas hoidmi- Muinsuskaitseamet seks amet kaasatakse Lähimad naaberomavalitsused Tapa vald, Väike-Maarja vald Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad ning Eesti Lairiba Arenduse SA, Ele- TTJA kui raadiolinkide kohta infot omav isik ring AS, Enefit AS, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS, AS STV, AS Levira. Tarbi- jakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna Piirkonna keskkonnaseisundist elanikud ja ettevõtted huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised) Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest ja soovi avaldanud eraisikud Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 77 Tabel 7.2. Katastriüksuste, mille omanikud 90001:001:0845 Suurekivi kaasatakse, tabel. 90001:001:0856 Töökoja tee 90001:001:0867 Välja Tunnus Lähiaadress 90001:001:0870 Igatla 78701:002:0039 Metsatalu 90001:001:0918 Suurepõllu 78701:002:0056 Sarapikumetsa 90001:001:0991 Ristometsa 78701:002:0072 Valguta 90001:001:0992 Leopõllu 78701:002:0201 Lillo 90001:001:0996 Lagearu 78701:002:0202 Lillopõllu 90001:001:0997 Kiire 78701:002:0290 Lilleoru 90001:001:1117 Palmi 78701:002:0770 Krooni 90001:001:1118 Jaaniõue 78701:002:0630 Männiaugu 90001:003:0001 Raini 78701:002:0710 Pärtli 90001:003:0003 Paekünka 78701:002:0742 Kaevumäe 90001:003:0004 Hõbeda 78701:002:0900 Koidula 90001:003:0007 Meelise 78701:002:0920 Keskvälja 90001:003:0008 Kulla 78701:002:1110 Spiigli 90001:003:0010 Pärna tn 23 78701:002:1130 17132 Kullenga-Veadla 90001:003:0011 Heino tee 90001:003:0012 Metsavahi 79201:001:0995 Sarapiku 90001:003:0013 Kuldari 90001:003:2000 Pärna tn 7 90001:003:0015 Mae 90001:003:2010 Rebase 90001:003:0017 Tera 90001:003:2020 Inno 90001:003:0019 Triigi metskond 76 90101:001:0526 Pärna tn 13a 90001:003:0020 Triigi metskond 71 90001:001:0206 Metsvitsa 90001:003:0023 Triigi metskond 74 90001:001:0240 Kõrtsi 90001:003:0024 Triigi metskond 226 90001:001:0277 Triigi metskond 172 90001:003:0025 Triigi metskond 72 90001:001:0300 Kajuti 90001:003:0026 Mae 90001:001:0529 Pärna tänav L1 90001:003:0028 Triigi metskond 73 90001:001:0531 Pärna tänav L2 90001:003:0029 Künka 90001:001:0532 Pärna tänav L3 90001:003:0031 Männikumäe 90001:001:0533 Pärna tänav L4 90001:003:0032 Metsatuka 90001:001:0534 Pärna tänav L5 90001:003:0033 Avo 90001:001:0535 Pärna tänav L6 90001:003:0035 Tootsi 90001:001:0548 Kuuse tänav 90001:003:0036 Kadaka 90001:001:0557 Männi tänav 90001:003:0037 Lossi 90001:001:0561 Lohvardi tee 90001:003:0038 Kindluse 90001:001:0644 Dolokivi 90001:003:0041 Tiidu 90001:001:0645 Leo tee L1 90001:003:0042 Põllu 90001:001:0646 Leo tee L2 90001:003:0043 Paduri 90001:001:0647 Leo tee L3 90001:003:0044 Tiigi 90001:001:0679 Nurmetu ringtee L1 90001:003:0045 Tuljaku 90001:001:0685 Nurmetu ringtee L6 90001:003:0049 Kuuse tn 3 90001:001:0705 Koeravere tee 90001:003:0051 Metsatalu 90001:001:0752 Veadla tee L1 90001:003:0052 Metsatalu 90001:001:0753 Veadla tee L2 90001:003:0054 Herilase 90001:001:0756 Sepametsa 90001:003:0057 Männi tn 2 90001:001:0783 Raketibaasi tee L1 90001:003:0058 Kuuse tn 1 90001:001:0784 Raketibaasi tee L2 90001:003:0060 Valguta 90001:001:0794 Neeno tee L1 90001:003:0061 Kiisa 90001:001:0795 Neeno tee L2 90001:003:0062 Kiisa 90001:001:0803 Meriküla tee 90001:003:0064 Kuuse tn 5 90001:001:0841 Müta tee L2 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 78 90001:003:0067 Männi tn 4 90001:003:0139 Kiltri 90001:003:0068 Erametsa 90001:003:0140 Söödi 90001:003:0070 Kasemetsa 90001:003:0141 Lohvardi tee 2 90001:003:0071 Pärna tn 14 90001:003:0142 Karjaaru 90001:003:0072 Pärna tn 16 90001:003:0143 Aruveski 90001:003:0073 Arulaane 90001:003:0144 Tammelehe 90001:003:0075 Koolipõllu 90001:003:0147 Pärna tn 22 90001:003:0079 Piiri 90001:003:0148 Pärna tn 25 90001:003:0084 Teesaare 90001:003:0149 Veski 90001:003:0088 Linnu 90001:003:0152 Nisu 90001:003:0089 Linnu 90001:003:0154 Lutsu 90001:003:0090 Linnu 90001:003:0230 Abrami 90001:003:0091 Pärna tn 1 90001:003:0155 Lillepõllu 90001:003:0092 Vitsuti 90001:003:0157 Kartulihoidla 90001:003:0093 Kivimäe 90001:003:0158 Pärna tn 18 90001:003:0094 Eha 90001:003:0159 Pumpla 90001:003:0095 Eha 90001:003:0161 Tölbi 90001:003:0096 Eha 90001:003:0162 Raketibaasi 90001:003:0097 Eha 90001:003:0163 Puisniidu 90001:003:0098 Tuulemaa 90001:003:0166 Niidu 90001:003:0100 Lohvardi tee 10 90001:003:0168 Metsataga 90001:003:0102 Marditõnu 90001:003:0169 Eliise 90001:003:0103 Susi 90001:003:0170 Pärna tn 9 90001:003:0106 Mägisoo 90001:003:0172 Paju 90001:003:0107 Raiesmiku 90001:003:0173 Paali 90001:003:0108 Kaevumäe 90001:003:0174 Paalimetsa 90001:003:0229 Vahetuse 90001:003:0175 Põlendiku 90001:003:0111 Oru 90001:003:0176 Pritso 90001:003:0112 Metsavahi 90001:003:0177 Pritsosepa 90001:003:0113 Tonna 90001:003:0178 Sarapiku 90001:003:0114 Lauda 90001:003:0179 Heina 90001:003:0115 Pärna tn 4 90001:003:0180 Kooli 90001:003:0116 Tuulekivi 90001:003:0181 Koidu 90001:003:0117 Kargu 90001:003:0185 Tamme 90001:003:0118 Kargupõllu 90001:003:0186 Joosepi 90001:003:0119 Farmi 90001:003:0187 Joosepivälja 90001:003:0120 Rätsepa 90001:003:0188 Kitseherne 90001:003:0121 Farmi 90001:003:0189 Kuuse tn 4 90001:003:0122 Lillemäe 90001:003:0190 Abrami 90001:003:0123 Istanduse 90001:003:0191 Mulgu 90001:003:0124 Lohvardikaevu 90001:003:0192 Augu 90001:003:0125 Lohvardi tee 12 90001:003:0193 Puusauna-Kaevu 90001:003:0126 Lohvardi tee 3 90001:003:0194 Suitsusauna-Kaevu 90001:003:0127 Lohvardi tee 6 90001:003:0195 Saunamehe 90001:003:0128 Lohvardi tee 4 90001:003:0196 Vainu 90001:003:0129 Lohvardi tee 1 90001:003:0197 Niidu 90001:003:0130 Lohvardi tee 8 90001:003:0198 Lõokese 90001:003:0133 Kopli 90001:003:0199 Rähni 90001:003:0135 Jaaniku 90001:003:0200 Ristu 90001:003:0136 Kiltri 90001:003:0201 Kuuse tn 2 90001:003:0137 Kiltri 90001:003:0202 Piibelehe 90001:003:0138 Kiltri 90001:003:0203 Nurmenuku Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 79 90001:003:0204 Pihlakamäe 90001:003:0350 Sahkari-Majori 90001:003:0205 Kiigemäe 90001:003:0360 Saare 90001:003:0206 Pihlaka 90001:003:0371 Rukkilille 90001:003:0207 Koeravere tee L2 90001:003:0372 Kapsa 90001:003:0208 Pihlakapõllu 90001:003:0390 Umboja 90001:003:0209 Sepaka 90001:003:0410 Raudama 90001:003:0210 Väljaotsa 90001:003:0421 Jaani 90001:003:0211 Mooni 90001:003:0422 Jaani 90001:003:0212 Lõokese 90001:003:0423 Jaani 90001:003:0213 Aavli 90001:003:0431 Kungla 90001:003:0214 Karja 90001:003:0440 Vainu 90001:003:0215 Pärna tn 21 90001:003:0461 Pardi 90001:003:0216 Veskimäe 90001:003:0462 Pardi 90001:003:0217 Trumani 90001:003:0463 Pardi 90001:003:0218 Vahe 90001:003:0470 Raadi 90001:003:0219 Vetka 90001:003:0492 Siimu 90001:003:0221 Sepa 90001:003:0501 Libeda 90001:003:0222 Sepa 90001:003:0502 Libeda 90001:003:0223 Kulli 90001:003:0510 Talli 90001:003:0224 Regomaja 90001:003:0520 Metsatoa 90001:003:0225 Regosalu 90001:003:0531 Hansutõnu 90001:003:0226 Regopõllu 90001:003:0532 Hansutõnu 90001:003:0227 Hindreku 90001:003:0540 Oti 90001:003:0231 Kiisakopli 90001:003:0554 Kõrtsu 90001:003:0232 Koplinurga 90001:003:0560 Pärtli 90001:003:0233 Lohvardipõllu 90001:003:0570 Vanakaevu 90001:003:0236 Männi tn 1 90001:003:0582 Uustalu 90001:003:0237 Pärna tn 11 90001:003:0590 Tulpase 90001:003:0238 Haavakannu hoiuala 1 90001:003:0601 Joosepi 90001:003:0239 Haavakannu hoiuala 6 90001:003:0602 Joosepi 90001:003:0240 Värava 90001:003:0610 Karja-Kõrtsi 90001:003:0242 Villu 90001:003:0620 Aavakannu 90001:003:0243 Väravataguse 90001:003:0642 Karjaveski 90001:003:0244 Väravametsa 90001:003:0660 Aru 90001:003:0245 Ööbikuoru 90001:003:0671 Tuleviku 90001:003:0246 Kuuse tn 6 90001:003:0672 Tuleviku 90001:003:0248 Metsakutsu 90001:003:0682 Pihlaka 90001:003:0249 Hundi 90001:003:0692 Lollutammiku 90001:003:0250 Uuetoa 90001:003:0693 Lollu 90001:003:0251 Uuepõllu 90001:003:0694 Lollumetsa 90001:003:0252 Uuemetsa 90001:003:0700 Kruusenbergi 90001:003:0253 Ainopõllu 90001:003:0712 Linnamäe 90001:003:0254 Mesilase 90001:003:0720 Kasearu 90001:003:0270 Kõrtsi 90001:003:0730 Treimanni 90001:003:0280 Kuusiksaare 90001:003:0741 Liiva 90001:003:0291 Pärtli 90001:003:0742 Liiva 90001:003:0292 Pärtli 90001:003:0751 Madikse 90001:003:0300 Pikamäe 90001:003:0752 Nugise 90001:003:0310 Rätsepa 90001:003:0753 Madikse 90001:003:0331 Pärna tn 8 90001:003:0754 Madikse 90001:003:0332 Mäe 90001:003:0761 Veskimäe 90001:003:0333 Mäe 90001:003:0762 Veskimäe Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 80 90001:003:0770 Käba 90001:003:1460 Matsi 90001:003:0780 Kaevumetsa 90001:003:1472 Talli 90001:003:0802 Otsametsa 90001:003:1474 Talli 90001:003:0830 Hansura 90001:003:1480 Uuetoa 90001:003:0860 Aunapuu 90001:003:1490 Kiltri 90001:003:0870 Raketimetsa 90001:003:1500 Käba 90001:003:0880 Triigi metskond 52 90001:003:1530 Neeno 90001:003:0900 Triigi metskond 57 90001:003:1540 Senka 90001:003:0910 Koduvälja 90001:003:1550 Pärna tn 20 90001:003:0922 Uuetoa 90001:003:1570 Sambla 90001:003:0930 Rangi 90001:003:1580 Luuba 90001:003:0940 Teeääre 90001:003:1590 Tiimi 90001:003:0960 Aasametsa 90001:003:1600 Rauaniidu 90001:003:0980 Metsa 90001:003:1611 Kärneri 90001:003:1012 Jaaguleo 90001:003:1612 Kärneri 90001:003:1013 Leojaagu 90001:003:1620 Mari-Jüri 90001:003:1020 Kople 90001:003:1640 Kivikünka 90001:003:1030 Madi 90001:003:1652 Miku 90001:003:1040 Anguse 90001:003:1660 Raua 90001:003:1050 Endla 90001:003:1680 Paplisalu 90001:003:1110 Villa 90001:003:1690 Jaani 90001:003:1120 Tõllasepa 90001:003:1711 Pärna tn 13 90001:003:1140 Eiskopi 90001:003:1712 Pärna tn 6 90001:003:1161 Vahihindreku 90001:003:1740 Mäe 90001:003:1162 Vahihindreku 90001:003:1770 Pärna 90001:003:1170 Metsa 90001:003:1790 Kuuse tn 7 90001:003:1180 Pärna tn 19 90001:003:1800 Lohvardi tee 5 90001:003:1191 Pärna tn 17 90001:003:1820 Tedre 90001:003:1192 Piigi 90001:003:1841 Pikamäe 90001:003:1212 Kivivärava 90001:003:1842 Kiltri 90001:003:1240 Kullenga katoodkaitse- 90001:003:1850 Vainomäe jaam 90001:003:1860 Uudismaa 90001:003:1250 Kasearu 90001:003:1900 Haaviku 90001:003:1263 Metsa 90001:003:1910 Nurga 90001:003:1280 Raatma 90001:003:1930 Teeääre 90001:003:1290 Muti 90001:003:1940 Lepiku 90001:003:1301 Sauli 90001:003:1950 Karjamaa 90001:003:1302 Sauli 90001:003:1960 Kuusiku 90001:003:1310 Kõveriku 90001:003:1970 Tammesalu 90001:003:1320 Mäesauna 90001:003:1991 Künka 90001:003:1340 Remmelga 90001:003:1992 Künka 90001:003:1350 Pärna tn 2 90001:003:2040 Salu 90001:003:1360 Pärna tn 5 90001:003:2052 Kungla 90001:003:1380 Põllu 90001:003:2054 Kaire 90001:003:1391 Pardi 90001:003:2055 Kungla 90001:003:1392 Piilu 90001:003:2056 Eesmetsa 90001:003:1393 Piilu 90001:003:2070 17132 Kullenga-Veadla 90001:003:1400 Matsi tee 90001:003:1410 Kaasiku 90001:003:2080 17104 Koeravere - Viru- 90001:003:1420 Siloaugu Jaagupi tee 90001:003:1441 Pärna tn 10 90001:003:2090 17207 Vilgu - Väike- 90001:003:1442 Pärna tn 15 Maarja tee 90002:004:0022 Marguse Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 81 90002:004:0024 Miku 90101:001:0384 Lohu 90002:004:0026 Marise 90101:001:0396 Pärna tn 13b 90002:004:0033 Pae 90101:001:0424 Mütavahi 90002:004:0072 Müta 90101:001:0425 Mütapõllu 90002:004:0073 Müta 90101:001:0426 Müta tee L3 90002:004:0081 Villo 90101:001:0445 Pärnametsa 90002:004:0102 Kase 90101:001:0534 Põlluaugu 90002:004:0198 Madli 90101:001:0575 Raketibaasi tee 90002:004:0238 Orava 90101:001:0585 Kaevu 90002:004:0248 Vetka 90101:001:0586 Pärna tänav 20 juurde- 90002:004:0360 Veski lõige 90002:004:0372 Vilorahva 90101:001:0596 Kolmnurga 90002:004:0452 Kärneri 90101:001:0604 Vallaääre 90002:004:0631 Kehala-Aru 90101:001:0609 Pärna tn 12 90002:004:0660 Vanatare 90101:001:0629 Peidukoha 90002:004:0760 Triigi metskond 15 90101:001:0661 Põlluveere 90002:004:0770 Triigi metskond 16 90101:001:0666 Ruudu 90002:004:1090 Ülevee 90101:001:0779 Risto 90002:004:1610 Madikse 90101:001:0854 Raudamapõllu 90002:004:1620 Indriku 90101:001:0855 Seene 90002:004:1630 Veskirahva 90101:001:0918 Tõnu 90101:001:0020 Lohvardi tee 2a 90101:001:0919 Ilvekse 90101:001:0035 Nurga 90101:001:0978 Nokapõllu 90101:001:0036 Nurgaõue 90101:001:0979 Kadipõllu 90101:001:0112 Olevi 90101:001:0982 Noka 90101:001:0113 Olevipõllu 90101:001:0983 Nokametsa 90101:001:0140 Kuuse tn 4a 90101:001:0984 Nurmepõllu 90101:001:0157 Pritso 90101:001:1002 Meriküla karjäär 1 90101:001:0158 Põlluääre 90101:001:1003 Triigi metskond 13 90101:001:0159 Saarekese 90101:001:1118 Tammemetsa 90101:001:0162 Teibi 90101:001:1119 Tammetuka 90101:001:0164 Rulli 90101:001:1171 Tuuliku 90101:001:0165 Leeni 90101:001:1172 Veadla tee L3 90101:001:0166 Kiini 90101:001:1173 Tuuliku 90101:001:0176 Lagedi 90101:001:1174 Otsa 90101:001:0177 Neeno tee 90101:001:1334 Pärna tn 3 90101:001:0178 Lagedi 90101:001:1335 Kuuse tn 9 90101:001:0179 Kiviaia 90101:001:1312 Lillemäe 90101:001:0180 Uuesauna 90101:001:1313 Injuaru tee L3 90101:001:0181 Sinilille 90101:001:1314 Lillepõllu 90101:001:0183 Muhu 90101:001:1315 Nulu 90101:001:0184 Lepistiku 90101:001:1316 Injuaru tee L4 90101:001:0185 Võseriku 90101:001:1323 Tihase 90101:001:0189 Kirve 90101:001:1324 Nurme 90101:001:0190 Sae 90101:001:1325 Nurme tee 90101:001:0216 Tibu 90101:001:1346 Koplimetsa 90101:001:0226 Marditõnu 90101:001:1347 Kopliserva 90101:001:0227 Mardimetsa 90101:001:1370 Karjaveski tee 90101:001:0279 Väljaotsa 90101:001:1371 Pintsli 90101:001:0280 Väljametsa 90101:001:1376 Janno 90101:001:0356 Kuuse tn 8 90101:001:1377 Männi tn 6 90101:001:0357 Kuuse tn 8a 90101:001:1399 Riba Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 82 90101:001:1400 Karjaveski 92702:001:0074 Herberti 90101:001:1401 Veskikodu 92702:001:0082 Alvari 90101:001:1456 Nurmenuku 92702:001:0085 Koidumetsa 90101:001:1457 Nurmiku 92702:001:0101 Lossi 90101:001:1466 Nurme 92702:001:0102 Lossi 90101:001:1467 Nurmenuku 92702:001:0121 Kuusiku 90101:001:1547 Kõllimetsa 92702:001:0122 Kuusiku 90101:001:1548 Müta tee L3 92702:001:0134 Rehe 90101:001:1549 Kõlli 92702:001:0143 Triigi metskond 225 90101:001:1571 Sarapikupõllu 92702:001:0144 Põlluriba 90101:001:1572 Sarapiku 92702:001:0161 Kuusevälja 92702:001:0145 Orasheina 92702:001:0172 Tänavotsa 92601:001:0035 Triigi metskond 156 92702:001:0173 Tänavotsa 92601:001:0036 Triigi metskond 157 92702:001:0175 Vabadiku 92601:001:0037 Triigi metskond 158 92702:001:0176 Vabadiku 92601:001:0038 Triigi metskond 159 92702:001:0183 Kitsesõime 92601:001:0098 Sikusaare 92702:001:0185 Mäepõllu 92601:001:0151 Uuenurga 92702:001:0190 Raepõllu 92601:001:0152 Uuetuka 92702:001:0195 Saugu 92601:001:0213 Välja 92702:001:0205 Maalinna 92601:001:0214 Väljametsa 92702:001:0207 Metsakiisu 92601:001:0237 Rätsepa 92702:001:0208 Kooli 92601:001:0238 Rägastiku 92702:001:0211 Piiri 92601:001:0239 Rägastiku 92702:001:0212 Piirimetsa 92601:001:0240 Separi 92702:001:0213 Piirimetsa 92601:001:0241 Saapri 92702:001:0221 Nurga 92601:001:0246 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0222 Nurga 92601:001:0287 Triigi metskond 224 92702:001:0231 Karjatänava 92601:001:0304 Triigi metskond 222 92702:001:0232 Tedre 92601:001:0375 Küüni 92702:001:0277 Lepatriinu 92601:001:0395 Rae 92702:001:0279 Rohumäe 92601:001:0397 Kõrtsiküla-Raeküla tee 92702:001:0281 Rajakese 92702:001:0153 Sambliku 92702:001:0282 Rehe 92702:001:0158 Klementi 92702:001:0283 Rehe põld 92702:001:0003 Metsavahe 92702:001:0289 Luigelennu 92702:001:0011 Liivaku 92702:001:0297 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0013 Ekimetsa 92702:001:0298 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0023 Teepõllu 92702:001:0299 Pandivere-Raeküla tee 92702:001:0027 Männi 92702:001:0387 Ammemäe 92702:001:0029 Vendriku 92702:001:0310 Kreegi 92702:001:0032 Tolli 92702:001:0315 Aburi-Kõrtsiküla tee 92702:001:0034 Silohoidla 92702:001:0316 Aburi-Kõrtsiküla tee 92702:001:0035 Sõnnikuhoidla 92702:001:0320 Põhjala 92702:001:0036 Sepa 92702:001:0324 Suru 92702:001:0039 Kõrtsi 92702:001:0325 Suru-Hansu 92702:001:0058 Oru 92702:001:0326 Madrina 92702:001:0060 Lagendiku 92702:001:0327 Metsa 92702:001:0065 Matsi 92702:001:0333 Eipri-Männisalu-Raeküla 92702:001:0066 Tiigi tee 92702:001:0067 Liiva 92702:001:0360 Kaasiku 92702:001:0068 Liiva 92702:001:0367 Raja 92702:001:0073 Männituka 92702:001:0368 Tuuliku Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 83 92702:001:0384 Mardi 92702:001:2883 Reinora 92702:001:0396 Triigi metskond 233 92702:001:2884 Heiki 92702:001:0490 Separahva 92702:001:2980 17207 Vilgu - Väike- 92702:001:0570 Kalda Maarja tee 92702:001:0611 Matsi 92702:003:0001 Metsavälja 92702:001:0612 Matsi 92702:003:0002 Kubjametsa 92702:001:0621 Kõrtsi-Kerrase 92702:003:0003 Kaasiku 92702:001:0622 Kerrase 92702:003:0005 Jõeotsa 92702:001:0701 Vahtra 92702:003:0006 Kapsaussi 92702:001:0702 Vahtra 92702:003:0007 Lilleoru 92702:001:0763 Koogrumetsa 92702:003:0008 Lilleoru 92702:001:0841 Kustase 92702:003:0009 Rae 92702:001:0842 Kustase 92702:003:0010 Rae 92702:001:0900 Tõldmakre 92702:003:0013 Kopliale 92702:001:0980 Tõnnora 92702:003:0014 Kapsakoi 92702:001:1030 Uuetoa 92702:003:0015 Aru 92702:001:1060 Väljaotsa 92702:003:0016 Lillemetsa 92702:001:1140 Piiri-Kustase 92702:003:0017 Kuuseoksa 92702:001:1162 Tammiku 92702:003:0019 Ella 92702:001:1171 Piiri 92702:003:0020 Kaasiku 92702:001:1172 Piiri 92702:003:0021 Liukaevu 92702:001:1250 Kaasikjaani 92702:003:0022 Uusliukaevu 92702:001:1311 Otsa 92702:003:0024 Triigi metskond 223 92702:001:1312 Otsa 92702:003:0030 Kõrtsu 92702:001:1320 Triigi metskond 8 92702:003:0050 Kanarpiku 92702:001:1430 Posti 92702:003:0060 Mõisaveski 92702:001:1511 Nurme 92702:003:0080 Ossi 92702:001:1512 Nurme 92702:003:0100 Aavakannu 92702:001:1513 Nurme 92702:003:0140 Surumetsa 92702:001:1630 Nurmepõllu 92702:003:0150 Tammiku 92702:001:1690 Simora 92702:003:0160 Kadila 92702:001:1731 Tooma 92702:003:0180 Karjaoru 92702:001:1760 Aru 92702:003:0190 Kanistiku 92702:001:1770 Koska 92702:003:0200 Otsa 92702:001:1810 Pandivere gaasikraani- 92702:003:0210 Haavakannu looduskait- sõlm seala 1 92702:001:1891 Peetri 92702:003:0220 Triigi metskond 10 92702:001:1892 Peetri 92702:003:0230 Johandra 92702:001:1900 Reinu 92702:003:0250 Peetri 92702:001:1920 Onga 92702:003:0270 Inno 92702:001:1940 Kaevu 92702:003:0300 Kapsatalu 92702:001:1970 Kuusiku 92702:003:0310 Noorendiku 92702:001:1980 Pussi 92702:003:0330 Asuri 92702:001:2000 Tilmanni 92702:003:0340 Kübarsepa 92702:001:2010 Käbilinnu 92801:001:0268 Ossitee 92702:001:2220 Mäetalu 92801:001:0274 Ute 92702:001:2310 Salmisto 92801:001:0324 Vareme 92702:001:2543 Annukse 92801:001:0336 Vana-Salmisto 92702:001:2550 Uus-Salmistu 92801:001:0362 Kõrtsiküla-Raeküla tee 92702:001:2661 Farmi 92801:001:0620 Kaevurahva 92702:001:2662 Farmi 92801:001:0621 Kaevupõllu 92702:001:2840 Risti 92801:001:0758 Meierei 92801:001:0759 Farmi Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 84 92801:001:0790 Lagedi 92801:001:0988 Puisniidu 92801:001:0791 Nurga 92801:001:0989 Korallimäe 92801:001:0987 Isaki 92801:001:0990 Puraburi Joonis 8. Katastriüksuste, mille omanikud kaasatakse, skeem. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 85 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdo- kumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Tabelis 8.2. on esitatud info strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud osapoolte osas. Vastava tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu. Tabel 8.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava. Jrk Tegevus Tööde teostamise aeg nr 1 DP ja KSH algatamine 14.08.2025 2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu koostamine Juuni 2026 PlanS § 81. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepa- 3 Juuli – august 2026 nekute küsimine ja ettepanekute saamine Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel DP lähteseisu- 4 August 2026 kohtade ja KSH programmi täiendamine 5 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esita- September 2026 tud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel September 2026 – no- 6 DP ja KSH aruande eelnõude koostamine, sh uuringute valmimine vember 2026 PlanS § 82. kohase avaliku väljapaneku teavituse korraldamine. 7 (teade peab olema ilmunud 14 päeva enne avaliku väljapaneku al- Detsember 2026 gust) koostöös planeeringu koostamise korraldajaga PlanS § 82. kohane DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik Jaanuar 2027 – veebruar 8 väljapanek 2027 Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele 9 põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende Veebruar 2027 esitamine 10 PlanS § 83. kohane avalik arutelu Märts 2027 PlanS § 84. kohane DP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste 11 Aprill 2027 alusel PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine; esita- 12 Mai 2027 - Juuni 2027 mine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks PlanS § 86. kohane vastu võtmine Väike-Maarja Vallavolikogu 13 poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp DP menetluses, kuid Juuni 2027 jätkub veel DP menetlus PlanS § 87. kohane DP avalik väljapanek koos eelneva teavitami- 14 Juuli 2027 sega 15 PlanS § 88. kohane avalik arutelu August 2027 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 86 Jrk Tegevus Tööde teostamise aeg nr 16 PlanS § 89. kohane DP paranduste sisse viimine & info avaldamine September 2027 PlanS § 90. kohane DP heakskiitmine ja DP vallale kehtestamiseks 17 Oktoober 2027 esitamine 18 PlanS § 91. DP kehtestamine November 2027 Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled. Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed Planeeri- Vinni Vallava- Tartu mnt 2, Pajusti Üldtelefon: 325 8650; vallavalitsus@vinni- misprot- litsus alevik, Vinni vald, vald.ee sessi kor- 46603, Lääne-Viru- Kontaktisik: Raido Tetto, tel: 325 8661, e-post: raldaja maa [email protected] Huvitatud TMV Green TMV Green OÜ: TMV Green OÜ kontaktisik: Indrek Aps (Toot- isikud OÜ, Meistri tn 16, Haa- misjuht). Tel: +372 5126226; e-post: Sustainable In- bersti linnaosa, [email protected] vestments OÜ, 13517 Tallinn Sustainable Investments OÜ kontaktsisikud: Sustainable Invest- Liisi Hallikma (Planeeringute ja operatsioonide ments OÜ: Veski- direktor). Tel: 5334 5500, e-post: posti tn 2, Kesk- [email protected]; linna linnaosa, 10138 Tallinn Oliver Zereen (Arendusdirektor). Tel: 5666 3429. e-post: oliver.zereen@sustainableinvest- ments.ee DP koos- AB Artes Ter- Küütri tn 14, Tartu Kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874, e- taja rae OÜ 51007 post: [email protected] KSH läbi- OÜ Alkranel Riia 4, Tartu 51004 Kontaktisik: Alar Noorvee, tel: 554 0579, e- viija post: [email protected] KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 6) koosseis: • Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh KSH juhtekspert; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura hinda- mine ja rohevõrgustiku toimimine; • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju maastikule, mõju kliimamuutustele; • Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157); Mõju- valdkonnad käesolevas KSHs: mõju elustikule, sh Natura hindamine ja rohevõrgustiku toimimine, mõju inimeste heaolule ja tervisele ning varale; • Eero Piirisalu (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju kliimamuutustele, mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale. • Kätlin Pitman (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 87 Uuringute ja sisendanalüüside koostajad: 1) kaitsealuste taimede ja elupaikade inventuuri koostaja (OÜ Inseneribüroo Steiger, Mar- tin Küttim ja Anna-Helena Purre); 2) müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad (Lemma OÜ eks- perdid, projektijuht Piret Toonpere); 3) Eksperthinnang seoses tedre elupaikadega alal nr 15 ja seoses arendustegevuse mõjuga tedrele ja kas seda mõju saab sel alal leevendada (koostaja OÜ Loodusekspert, ekspert zooloogia PhD Ants Tull). Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 88 9. Kasutatud kirjandus Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest: • Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en- gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019; • Borowski, S. (2019) Ground vibrations uused by wind power plant work as envi- ronmental pollution - use study. MATEC Web of Conferences: 18th International Con- ference Diagnostics of Machines and Vehicles; • Urlini, F.; Christensen, B. J.; Gupta, N. D; de Magistris P. S. (2023) Climate, wind energy, and CO2 emissions from energy production in Denmark. Energy Economics 125, 106821; • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (mai 2025); • Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, 2017; • Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi (2022) Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), 2019; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017; • Euroopa Komisjon (2021) Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta; • Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valit- suse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Redaktsiooni jõustumise kp: 31.03.2017); • Güney, T.; Üstündağ, E. (2022) Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for selected countries. Environ Sci Pollut Res 29, 21303–21313; • Jakobsen, J. (2005) Infrasound Emission from Wind Turbines. Journal of low frequency noise, vibration and active control Vol 24 No 3 145-155; • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. R. Kutsar jt, 2019; • Kaffine, D. T.; McBee B. J.; Lieskovsky, J. (2013) Emissions Savings from Wind Power Generation in Texas. The Energy Journal 34, 1; • Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register); • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017; • Kutsar, R.; Metspalu, P.; Eschbaum, K.; Vahtrus, S.; Sepp K. (2018) Rohevõrgustiku planeerimisjuhend; • Lemma OÜ (2022) Tuulepargi arendus alade P9 ja P10 detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegilise hindamise programm; • Lemma OÜ (2022). Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplanee- ringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. EELNÕU seisuga 05.07.2022; • Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035, 2022; • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019; • Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2026; • Meunier, M. (2013) Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 133; Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 89 • Møller, H. ja Pedersen, C.S. (2011) Low-frequency noise from large wind turbiines. The Journal of the Acoustiul Society of Ameriu 129, 3727-3744; • Mylläri, F.; Karjalainen, P.; Taipale, R.; Aalto, P.; Häyrinen, A.; Rautiainen, J.; Pirjola, L.; Hillamo, R.; Keskinen J. (2017) Physiul and chemiul characteristics of flue-gas par- ticles in a large pulverized fuel-fired power plant boiler during co-combustion of coal and wood pellets. Combustion and Flame 176, 554-566; • New York State Energy Research and Development Authority (NYSERDA), (2013) Wind Turbine Noise: Current Knowledge and Research Needs; • Rodrigues, L.; Bach, L.; Dubourg-Savage, M.-J.; Karapandža,B.; Rnjak, D.; Kervyn, T.; Dekker, J.; Kepel, A; Bach, P.; Collins, J.; Harbusch, C.; Park, K.; Micevski, B.; Minderman, J. (2015) Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Re- vision 2014. UNEP/EUROBATS; • Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024; • Vinni valla üldplaneering, 2024; • Tapa valla üldplaneering, 2022; • V172-7.2 MW https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW viimati vaadatud 09.09.2024; • Victorian Government Department of Health (2013). Wind farms, sound and health. Techniul information. Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise (KSH) programm, lk 90
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel