Muudatusettepanekute esitamine planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule (906SE)

Riigikogu majanduskomisjon 31.08.2026 nr 2-2/1209-16 Muudatusettepanekute esitamine planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule (906SE) Austatud Marek Reinaas Edastame Riigikogu majanduskomisjonile muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad eelnõule esitatud arvamuste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule; 2) seisukohad arvamustele ja ettepanekutele planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule 906SE. Ahto Pahk, +372 5307 2548 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule 906SE 21.08.2026 Laekunud arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht Eesti Taastuvenergia Koda (14.05.2026) Edastame Taastuvenergia Koja ettepaneku planeerimisseaduse muutmise Ettepanek: mitte arvestada ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 906 SE, mille eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks Samasisulise ettepaneku on arvamuse andja teinud ka eelnõu eraldi kiirendatud menetluskord („ekspressrada“). menetlemise ajal. Eelnõu lisana 1 on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavand, kus Vaatamata sellele, et tuuleenergeetika on kindlasti oluline valdkond, sätestatakse strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise ei sobi tuulepargid loodava instrumendi fookusega. täpsemad nõuded. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 5 järgi kuulub strateegiliselt oluliste investeeringute hulka taastuvatel energiaallikatel põhinevate või Eelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on olnud võimaldada taastuvate energiaallikate kasutamist võimaldavate juhitavate strateegiliselt oluliste tootlike investeeringute (tööstus, tootmine ja elektritootmise- või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine, või nendega seotud valdkonnad) võimalikult sujuvat realiseerimist energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega. Eestis. Tootmishoonete puhul on mõju üldjuhul koondunud ehitise Samas ei kuulu seaduseelnõu seletuskirja järgi nende investeeringute enda ja selle vahetu ümbruse piiridesse, mis võimaldab rakendada hulka tuulepargid. tõhusalt eelnõuga pakutud lahendusi. Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale on aga väga erinev tavapärasest Ometi peab ekspressraja loomine seaduseelnõu seletuskirja järgi tööstusehitisest. Tuulepargid ei ole kompaktsed punktobjektid, vaid suurendama Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet ning koosnevad ruumiliselt hajusatest rajatistest, mille mõju ulatub laiale toetama kliimaeesmärkide ja energiajulgeoleku saavutamist. Tuulepargid territooriumile. Tuuleparkide puhul on väljakutseks asukohavalik ja on suuremahulised investeeringud, mis võimaldavad toota täiendavat erinevad keskkonnauuringud, sh lindude rändekoridoride küsimused, puhast elektrit kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Puhta elektri mis on ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul kättesaadavus omakorda elavdab Eesti majandust, aidates siia meelitada probleemiks üldjuhul ei ole. uusi investeeringuid, ning loob võimaluse elektrifitseerimise ja puhaste kütuste tootmise kaudu vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis Lisaks, tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse kohaselt sektorites. Kuna ka Lätis ja Leedus on tuulepargid ekspressrajaga juba kehtestatud mitu erandit. Näiteks: hõlmatud, siis tuleks ka Eestis tuuleparkidele sarnane võimalus luua, kui  suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba praegu olemas tõhus me ei taha kaotada naaberriikidele konkurentsivõimes. riigi tasandi menetlus – asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi eriplaneering (REP). REP-i ühe-etapiline menetlus võimaldab Hetkel olemasolevate ja kavandatavate meetmete mõju pooleliolevate liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh vajalike uuringute tuuleenergia projektide edenemisele on piiratud ning täiendav sekkumine läbiviimine) vahetult projekteerimistingimuste menetlusse ning riigi poolt vajalik. Planeerimisseaduse kehtivad ja hetkel menetluses sealt edasi ehitusloa andmiseni. Kuigi seadus seob olevad muudatused ei too leevendust juba menetluses olevate tuuleelektrijaamade puhul REP-i võimalikkuse eelduslikult alates tuuleenergia planeeringute takistustele ning senini puudub näide 400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista kehtiv õigus ka olukorrast, kus riik oleks maismaatuulepargi rajamiseks algatanud riigi väiksema võimsusega tuuleparkide käsitlemist strateegilise eriplaneeringu. Parasjagu Kliimaministeeriumis kavandatav nö tuulehoo huviga objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu hinnata boonus motiveerib kohalikelt omavalitsustelt saadud tagasiside põhjal konkreetse projekti asjaolusid arvestades ja teha vastav otsus); eelkõige neid omavalitsusi, kes olid juba varem tuuleparkide arendamise  Riigikogu menetluses olnud planeerimisseaduse muutmisega suhtes soosival seisukohal, kuid ei aita vähendada vastuseisu (683SE) nähakse ette kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu piirkondades, kus arendus on pidurdunud. (KOV EP) kaotamine alates 01.01.2027 ja asendamise detailplaneeringuga. Pooleliolevad KOV EP-d saab menetleda Seega teeme ettepaneku, et strateegiliselt oluliste investeeringutena oleks lõpuni, kuid uute arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks, võimalik käsitleda ka tuuleparke näiteks alates elektrilise nimivõimsusega kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha eelvalikut; 50 MW eeldusel, et samas mahus ehitusõigust andev planeering (kohaliku  ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika vajadustest tulenevalt omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering) on läbinud üle vaadatud – nt alates 2023. aastast saab tuuleparke planeerida Keskkonnaameti kooskõlastuse. KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel detailset lahendust välja töötamata. Seega, tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa menetluskorra puuduses, vaid menetlusnormidest mittesõltuvad tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga ei saa lahendada käesoleva eelnõuga. Lisaks, märgime, et ettepanek puudutab määruse kavandit, mille põhjal koostatakse eraldi eelnõu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (05.06.2026) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi Kaubanduskoda) tänab Ettepanek: võtta teadmiseks võimaluse eest avaldada arvamust planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada) 906 SE eelnõu kohta. Kaubanduskoda toetab eelnõuga plaanitavaid muudatusi, kuna need kiirendavad oluliste investeeringute puhul menetluse kiirust.  Muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõule 1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 1 esitatud lõige 11 järgmiselt: „(11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab strateegiliselt olulise investeeringuga rajatava ehitise (edaspidi strateegiliselt oluline ehitis) kohta koostatava riigi eriplaneeringu ja ehitusseadustiku 131. peatükis sätestatud strateegiliselt olulise ehitise menetluses ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Ühtne kontaktpunkt korraldab strateegiliselt olulise investeeringu hindamise ja koordineerib asjaomaste menetluste läbiviimist.“;“. Selgitus: muudatusega parandatakse sätte sõnastust ning tuuakse lühendatud mõiste välja kohe peale selle esmakordset mainimist. 2. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 2 esitatud lõike 2 punkt 7 järgmiselt: „(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneeringu võib koostada riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas, samuti eespool nimetatud huvides ehitise püstitamiseks avalikku veekogusse ja majandusvööndisse. (2) Riigi eriplaneeringuga kavandatakse järgmisi ehitisi ja nende ehitiste teenindamiseks vajalikke ehitisi: 1) riigimaantee või avalik raudtee; 2) torujuhe töörõhuga üle 16 baari või kõrgepingeliin pingega alates 110 kilovoldist; 3) rahvusvaheline lennujaam või sadam; 4) riigikaitseline või julgeolekuasutuse ehitis; 5) elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatist ja tuuleelektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatist; 6) ohtlike jäätmete lõppladustuspaik; 7) strateegiliselt oluline ehitis.“.“ Selgitus: muudatus on ajendatud eelnõu § 1 punkti 1 sõnastuse kohendamisest ehk eelnõuga ette nähtud PlanS § 27 lõike 2 punktis 7 tehakse viide „strateegiliselt oluline ehitis“ lühendatult. Lisaks täpsustatakse kehtivat sõnastust nii, et oleks selgemini aru saada, et riigi eriplaneeringu koostamine ei ole ilmtingimata vajalik, milleks asendatakse lõike teise lause tekstis senini olnud sõna „koostatakse“ sõnadega „võib koostada“. Praktikas on seda tihti tõlgendatud kui kohustust, mis aga ei ole asjakohane. Niisamuti vajab märkimist, strateegiliselt olulise ehitise puhul on seda võimalik eelnõus kavandatud muudatuste järgselt rajada ka projekteerimistingimustega ehk võib tekkida ebakõla ja jääda vale mulje, justkui riigi eriplaneering on strateegiliselt olulise investeeringuga rajatava ehitise puhul alati vajalik. 3. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 4 esitatud lõiked 31 ja 32 järgmiselt: „(31) Strateegiliselt oluline investeering käesoleva seaduse tähenduses on tööstuses, töötlemises või tootmises või nendega seotud valdkondades tehtav suuremahuline projekt, mille raames tehakse investeering, millel on oluline mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujundamise või tugevdamise kaudu. Riiklikku või rahvusvahelist huvi sellise investeeringu vastu, investeeringu teostatavust ja kapitalimahtu hindab valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse esindajatest koosnev hindamiskomisjon. (32) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded, millega nähakse ette investeeringu vähim lubatud kapitalimaht, projekti valdkond, taotlejale esitatavad registrijärgse asukoha tingimused, taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse menetlemise kord; 2) strateegiliselt olulise investeeringu hindamise korra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud hindamiskriteeriume; 3) strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni moodustamise korra ning komisjonide töökorralduse põhimõtted.“;“ Selgitus: võrreldes algse sõnastusega on sättesse (vt eelnõukohase lõike 31 esimene lause) lisatud sõna „töötlemises“, millega laiendatakse sätte kohaldamisala sellistele tegevustele, mis on lähedalt seotud tööstuse ja tootmisega, ja nendega sarnased, kuid millele ei pruugi kumbki kategooria otseselt laieneda. Vastavalt eesti keele seletavale sõnaraamatule mõistetakse töötlemisena kunstis või loomingus teose muudetud, edasiarendatud versiooni, või aine või materjali puhul selle muutmist, edasiarendust, millegagi mõjutamist, viimistlemist1. Töötlemisena saab muu hulgas käsitada ka andmetöötlust (nt andmelaod), ringmajandusega seotud tegevust jms. Eelnõu praeguses sõnastuses on termin „strateegiliselt oluline investeering“ määratletud sama termini „investeering“ kaudu. Terminit „investeering“ kasutatakse igas õigusaktis erinevas tähenduses, mistõttu see ei ole üldtuntud või seadustes üheselt defineeritud termin. Kuna PlanS-i muutmise seisukohalt on „strateegiliselt olulise investeeringu“ sisustamine määrava tähtsusega, siis peaks seaduses toodud definitsioon ammendavalt kirjeldama termini tähtsust omavaid tunnuseid. Selles tulenevalt tuuakse sisse sõna „projekt“, võimaldab siduda strateegiliselt olulise investeeringu konkreetse tervikliku tegevuste kogumiga, mille elluviimiseks tehakse kapitalimahutusi ning millega luuakse või suurendatakse tootmis- või muud tegevusvõimekust. Kapitalimahutuse all peetakse silmas projekti elluviimiseks raha, mis võib hõlmata muu hulgas ehitiste ehitamist ning muu projekti elluviimiseks vajaliku tootmis- või tegevusvõimekuse loomist või suurendamist. Samuti asendatakse „laiem mõju Eesti majandusele“ tunnusega „oluline mõju Eesti majandusele“. Mõju olulisuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige projekti panust kohaliku väärtusahela kujundamisse või tugevdamisse ning muid projekti elluviijast väljapoole ulatuvaid majanduslikke mõjusid. Selliseks mõjuks võib muu hulgas olla kohalike alltöövõtjate ja teenusepakkujate kaasamine, taristu arengu toetamine, oskustööjõu vajaduse ja tööhõive suurenemine ning mõju regionaalarengule. 4. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 14 esitatud punkt 4 järgmiselt: „4) otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ning selle põhjuste kohta.“;“ Selgitus: tegemist on sõnastuse ebatäpsuse parandamisega. Eelnõu senine tekst ei moodustanud lõike sissejuhatava tekstiga loogilise terviku ning muudatusega see puudus eemaldatakse. Seega peab riigi eriplaneeringu teade sisaldama KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud andmeid. 1 EKI 5. Sõnastada eelnõu paragrahv 4 punkt 1 järgmiselt ja muuta vastavalt sellele teiste punktide numeratsiooni: „§ 284. Strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamise erisus (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis 7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamisele. (2) Kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamisel või kaitsetööstuspargi rajamisel on vaja koostada riigi eriplaneering ja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ning sama tegevuse kavandamisega seoses algatatakse keskkonnamõju hindamine käesoleva seaduse § 261 alusel, võib keskkonnamõju hinnata koordineeritult koos riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud keskkonnamõju hindamise võib algatada ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisest peab otsustaja teavitama käesoleva seaduse §-s 23 osutatud asjaomaseid asutusi ja isikuid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamise korral võib keskkonnamõju hinnata või keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel.“;“ Selgitus: eelnõu algses sõnastuses oli kaitsetööstuspargi osas ette nähtud erand üksnes lõikes 1, mis aga ei võta arvesse normitehniliselt vajadust lisada sama erand ka sätte pealkirja ja paragrahvi lõikesse 2. Muudatusettepanekuga kõrvaldatakse vormilised puudused. Täpsustusena on vaja märkida, et kaitsetööstuspark võib olla riigi eriplaneeringuga kavandatav ja rajatav riigi strateegilisel juhtimisel eriliigiline tööstusala, kuhu koondatakse kaitsevaldkonna jaoks vältimatult vajalik tootmis-, arendus-, katsetus-, ladustamis-, hooldus- ja tugitaristu. Tegemist ei ole rangelt võttes eelnõukohase PlanS § 27 lõike 2 punktis 4 ega KeHJS § 3 lõikes 2 nimetatud ehitiste kogumiga. Juhul, kui tegemist on üksnes riigikaitselise ehitise rajamise vajadusega, siis kohaldatakse sellise ehitise ehitamisele PlanS § 2 lõikes 2 ja KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 nimetatud erandit. Eelnõuga nähakse ette, et riigi eriplaneeringute koostamise korral ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine erinevalt kehtivast õigusest alati kohustuslik. Juhul, kui kekskonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik, peab hindama kavandatava tegevuse sisu ning vastavalt sellele otsustama, kas kekskonnamõju strateegiline hindamine on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu koostamisel vaja algatada või mitte. § 285. Strateegiliselt oluliste ehitiste või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse juhtotstarbega maa-alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse juhtotstarbega üle 30 hektarilisel maa-alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise käigus võib jätta elustiku inventuurid tegemata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tegevust ei kavandata metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaal ega Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel või väärtuslikul püsirohumaal; 2) tegevust ei kavandata kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud leiukohas; 3) tegevust ei kavandata Eesti looduse infosüsteemis registreeritud, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübis riigimaal; 4) tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 5) tegevusega ei kaasne olulist uut maahõivet ega mulla kõrvaldamist ja kasutatakse juba tootmiseks või ärimaana kasutuses olevat maad.“; Selgitus: muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ja prognoositavust keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlustes olukordades, kus arendatavas asukohas puudub olemasolev teave elustiku inventuuri läbiviimise vajaduse kohta. Loodavat erandit kohaldatakse vaid strateegiliselt oluliste ehitiste või üle 30 hektariliste tööstuse, tootmise või äritegevuse juhtotstarbega maa-alade puhul. Strateegiliselt olulise ehitise puhul on erisus põhjendatud, kuna tavaliselt käsitlevad sellised investeeringud konkreetset piiratud maa-ala ning rajatava objekti mõjud esinevad kas vaid selle alal või selle vahetus läheduses. Pindalalävendi kehtestamine tagab tasakaalu looduskaitseliste väärtuste väljaselgitamise vajaduse ning menetluste proportsionaalsuse vahel suuremate alade puhul. Analüüsi tulemusel on tuvastatud ligikaudu 100 vähemalt 30 hektari suurust ala, mille puhul on põhjendatud lihtsustatud tingimuste kohaldamine . Muudatuse tulemusena väheneb arendajate ja avaliku sektori halduskoormus ning lüheneb KSH/KMH menetluste läbiviimiseks kuluv aeg juhtudel, kus täiendavad inventuurid ei annaks otsustamiseks vajalikku uut teavet. See parandab investeerimiskeskkonna prognoositavust ja suurendab investorite kindlust, et juba korrektselt läbiviidud looduskaitselisi uuringuid ei pea samal alal ilma sisulise vajaduseta kordama. Samal ajal säilib keskkonnakaitse kõrge tase, sest erisust saab kohaldada üksnes juhtudel, kus olemasoleva teabe põhjal on võimalik veenduda, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele, elupaikadele või Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele. Laiemas vaates toetab muudatus juba üldplaneeringuga tootmis- või ärimaaks kavandatud alade kasutuselevõttu ning aitab kaasa kiiremale investeeringute realiseerimisele, säilitades seejuures looduskaitseliste väärtuste kaitse ja keskkonnaalaste õigusaktide eesmärkide täitmise. 6. Täiendada eelnõu § 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses: „§ 451. Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse juhtotstarbega maa-alal detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise erisus Strateegiliselt olulise ehitise või üldplaneeringuga tööstuse, tootmise või äritegevuse juhtotstarbega maa-alal detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus võib jätta elustiku inventuurid tegemata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tegevust kavandatakse üle 30 hektari suurusel planeeringualal; 2) tegevust ei kavandata metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaal ega Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel või väärtuslikul püsirohumaal; 3) tegevust ei kavandata kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud leiukohas; 4) tegevust ei kavandata Eesti looduse infosüsteemis registreeritud, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübis riigimaal; 5) tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 6) tegevusega ei kaasne olulist uut maahõivet ega mulla kõrvaldamist ja kasutatakse juba tootmiseks või ärimaana kasutuses olevat maad.“.“. Selgitus: vt punkti 5 selgitust. 7. Täiendada eelnõu §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud sõjarelva,“ tekstiosaga „relvasüsteemi, sõjarelva“; Selgitus: alates 01.01.2025 on muutunud RelvS 111. peatüki 2. jao pealkiri ning väljendit „sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja“ kasutatakse RelvS-is läbivalt, mistõttu viiakse käesoleva muudatusega säte kooskõlla RelvS-ist tulenevaga. 2) seadust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Strateegiliselt olulise investeeringu hindamine (1) Planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsust hinnatakse käesolevas seaduses sätestatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise alustest lähtudes, kui projekti elluviija on välisinvestor käesoleva seaduse § 3 tähenduses. Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud menetluskorda käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise tulemusena annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet investeeringu usaldusväärsuse kohta hinnangu, mida võetakse arvesse planeerimisseaduse § 27 lõikes 31 nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmise otsustamisel. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu usaldusväärsuse hindamise taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus koos äriplaaniga ning välisinvestori, tema omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava ning olemasolul andmed sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa kohta. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud strateegiliselt olulise investeeringu hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatut asjakohases ulatuses.“;“ Selgitus: PlanS eelnõuga nähakse ette strateegiliste investeeringute mõiste ning nende elluviimiseks luuakse eraldi kiirendatud menetluse reeglid. Strateegilised investeeringud on eelnõu kohaselt sellised investeeringud, mille elluviimine mõjutab Eesti majandust laiemalt, mistõttu peab Eesti julgeoleku ja avaliku korra kaitse seisukohalt ette nägema selliste investeeringute hindamisel muu hulgas vajaduse hinnata nende usaldusväärsust. Eelnõu väljatöötamisel juhiti tähelepanu asjaolule, et strateegilise investeeringu hindamiseks tuleb ette näha erinorm välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses (VUHS), mida juba käesoleval ajal kasutatakse investeeringute hindamiseks, kuid teises kontekstis. Strateegiliselt oluline investeering ei muutu VUHS-i tähenduses välisinvesteeringuks, kuid kolmanda riigi investori puhul kohaldatakse selle usaldusväärsuse hindamisel VUHS-is sätestatud hindamisaluseid ja menetluskorda. Hindamise tulemusena ei anta VUHS-i kohast välisinvesteeringu luba, vaid kujundatakse hinnang projekti usaldusväärsusele, mida arvestatakse PlanS-i alusel strateegiliselt olulise investeeringu staatuse andmisel. Muudatusega täpsustatakse strateegiliselt oluliste investeeringute hindamist. Strateegiliselt oluline investeering võib seisneda nii olemasolevasse sihtettevõtjasse investeerimises kui ka uue majandustegevuse alustamises, mistõttu ei pruugi investeering alati hõlmata sihtettevõtjat või sihtettevõtja osa. Seetõttu sätestatakse, et § 10 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid hinnatakse strateegiliselt olulise investeeringu puhul asjakohases ulatuses. 8. Täiendada eelnõu §-ga 7 järgmises sõnastuses: „§ 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.“. Selgitus: seaduseelnõu seletuskirja punktis 9 on märgitud, et seaduse jõustumine ei eelda täiendavaid ettevalmistusi, mistõttu ei nähta seaduses ette konkreetset jõustumise aega ehk seadus jõustub üldises korras. Eelnõu edasise menetluse raames on siiski selgunud, et eelnõu seadusena jõustumisel on vajalik teatav ettevalmistus (nt koolitamine, infosüsteemide ettevalmistamise lõpuleviimine jms), mistõttu nähakse ette, et seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.