Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie kuupäev digiallkirjas nr 28.08.2026 Agnes Lihtsa [email protected] Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta Muinsuskaitseamet on tutvunud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimi- miseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hinda- mise, sh KSH programmiga ning esitab järgmised ettepanekud. Keskkonnamõju ei hõlma üksnes mõju looduskeskkonnale, vaid ka mõju kultuuripärandile ja maastikule. Kultuuripärand on Eesti kultuuri, identiteedi ja ajaloolise mälu oluline kandja ning taastumatu ressurss. Kultuuripärandi hoidmine on osa Eesti riigi põhiseaduslikust eesmärgist ta- gada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus ning § 3 lg 7 järgi tuleb riigil ja kohaliku omavalitsuse üksustel oma ülesannete täitmisel arvestada kultuuripärandi kui avaliku väärtusega. Kultuuripärandi olulist rolli ruumiotsustes rõhutab ka koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“, mille visiooni kohaselt toetab Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piir- kondade elujõulisust muu hulgas väärtustatud kultuuripärand. Planeering käsitleb kvaliteetset ruumi väärtuspõhisena ning kultuuripärandit ühe olulise avaliku väärtusena, mida tuleb planeeri- misotsuste tegemisel teiste huvide kõrval sisuliselt arvestada. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõjude hindamise programmis on kultuuripärandit kä- sitletud põhjalikult ja mitmekülgselt ning hõlmatud on erinevad kultuuripärandi liigid ja neile aval- duvad võimalikud mõjud. Alljärgnevate ettepanekute eesmärk on eelkõige programmis juba ka- vandatud kultuuripärandi käsitluse täpsustamine ja täiendamine. Tuumaelektrijaam koos selle toimimiseks vajaliku taristuga on suure ruumilise ja visuaalse mõ- juga objekt. Seetõttu ei saa kultuuripärandile avalduva mõju hindamisel piirduda mälestiste ja nende kaitsevöönditega. Arvestada tuleb ka ajalooliselt kujunenud keskkonda, kultuurmaastikku, olulisi vaateid, ruumilisi seoseid ning kaitse all mitteolevat kultuuripärandit. - 4.1.3. Eelvalikualade võrdlus Olemasoleva teabe põhjal saab kultuuripärandi seisukohast esialgu välja tuua väiksema ja suurema konfliktipotentsiaaliga eelvalikualad. Kõiki eelvalikualasid tuleb siiski kultuuripärandi uuringu ja mõjude hindamise käigus analüüsida võrreldavatel alustel.. Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood 70000958 Kultuuripärandi seisukohast on esmase hinnangu põhjal väikseima konfliktipotentsiaaliga Letipea ja Madala küla eelvalikualad. Letipea eelvalikualal ei ole praeguse teabe põhjal tuvastatud olulist konflikti kultuuripärandiga. Madala küla eelvalikualal esineb konfliktipotentsiaal meres paiknevate laevavrakkide ning Kunda tuletorni läheduse tõttu. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju neile tuleb mõjude hindamise käigus täpsustada ning planeeringulahenduse väljatöötamisel näha ette kultuuripärandi säilimist tagavad asjakohased leevendusmeetmed. Moldova küla puhul tuleb täiendavalt hinnata võimalikku mõju Aa mõisakompleksile. Malla küla, Aa küla ranna ja Aa küla metsa eelvalikualadel on konfliktipotentsiaal suurem, kuna kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada Malla, Aa ja Saka mõisakomplekse ning nende ajalooliselt kujunenud keskkonda ja kultuurmaastikku. Aa küla metsa puhul tuleb lisaks arvestada piirkonna arheoloogiliste leidude ja võimaliku seni teadmata arheoloogiapärandiga. - 5.19. Kultuuripärandi käsitlus ja allikad Programmis käsitletakse kultuuripärandina arheoloogia-, ehitus- ja ajaloomälestisi, looduslikke pühapaiku, kultuuriväärtuslikke ehitisi, pärandkultuuriobjekte, prognoositud arheoloogiatundlikke alasid, võimalikke arheoloogilise väärtusega objekte ning veealust kultuuripärandit. Teeme ettepaneku täiendada kultuuripärandi kohta kasutatavate andmeallikate loetelu sõnadega „uuringud, eksperdihinnangud ja muud asjakohased avalikud andmed“. See võimaldab mõjude hindamisel arvesse võtta ka selliseid teadaolevaid kultuuriväärtusi, mis ei ole kantud kultuurimälestiste registrisse ega ole riikliku või kohaliku kaitse all. Arheoloogiapärandi puhul tuleb lisaks arvestada, et kogu pärand ei ole veel teada ega registrites kajastatud. Seetõttu peab kultuuripärandi uuring võimaldama hinnata ka seni avastamata arheoloogiapärandi esinemise tõenäosust ning vajaduse korral nägema ette täiendavad uuringud. See teave tuleb saada piisavalt varases etapis, et võimaliku arheoloogiapärandiga oleks võimalik arvestada juba eelvalikuala ja planeeringulahenduse kujundamisel. - 5.19, lk 166. Välistus- ja võrdluskriteeriumid Programmis käsitletakse mälestisi välistuskriteeriumina ja teisi kultuuriväärtusi võrdluskriteeriumina. Juhime tähelepanu, et kultuuripärandi uuringu käigus võib ilmneda kaitse all mitteolev, kuid kõrge säilitamisväärtusega kultuuripärand, mille puhul võib olla põhjendatud selle käsitlemine samuti sisulise välistuskriteeriumina. Eelkõige puudutab see arheoloogiapärandit. Kui leitakse ulatuslik või kõrge väärtusega arheoloogiline objekt, tuleb esmalt kaaluda rajatise asukoha muutmist ning pärandi säilitamist, mitte lähtuda automaatselt selle läbiuurimisest. - 5.19.1, lk 167 Lause „Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7)“ ei kajasta otseselt üksnes MuKS § 3 lg 7 sisu. Teeme ettepaneku eemaldada konkreetne normiviide või sõnastada lause järgmiselt: „Mälestised ja muu kultuuripärand kannavad piirkonna ajaloolist mitmekihilisust ning kujundavad kultuurmaastiku identiteeti. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb lähtuda kultuuripärandit säästvatest põhimõtetest ning arvestada kultuuripärandi kui avaliku väärtusega.“ 2(3)  - Visuaalne mõju Visuaalse mõju hindamisel tuleb käsitleda mitte ainult rajatise nähtavust mälestiselt, vaid seda, kuidas kavandatav tegevus muudab pärandkeskkonna tajumist tervikuna. Arvestada tuleb nii põhiehitise kui ka sellega seotud teede, elektri- ja muu taristu, metsaraie, haljastuse muutmise ja uute tehniliste dominantide mõjuga. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad säilitada ajalooliselt kujunenud keskkonda ning mälestistele ja mälestistelt avanevaid olulisi vaateid. Arvestades tuumaelektrijaama ja sellega seotud taristu mastaapi, peab Muinsuskaitseamet põhjendatuks hinnata suuremahuliste rajatiste visuaalset ja ruumilist mõju vähemalt 5 km raadiuses olulisematest ehitismälestistest ja mälestiste kogumitest, eelkõige Aa, Malla ja Saka mõisakompleksidest. Tegemist ei ole täiendava kaitsevööndi, vaid mõju hindamise alaga, mille eesmärk on võimaldada tuvastada olulised visuaalsed ja ruumilised mõjud ning nendega arvestada juba asukohavalikul. Selline lähenemine lähtub ka koostamisel oleva üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ pärandikeskse arengu põhimõttest, mille kohaselt tuleb vajadusel hinnata ehitismälestiste lähedusse, indikatiivselt 5 km raadiuses, kavandatavate suuremahuliste rajatiste tervikmõju mälestisele. Kui rajatist ei ole võimalik kavandada väljapoole selle mõju ulatust, tuleb analüüsile tuginedes leida minimaalset visuaalset mõju omav lahendus. 5 km raadiuse käsitlemine on käesoleval juhul põhjendatud, kuna tuumaelektrijaama ja sellega seotud taristu mõju võib ulatuda oluliselt kaugemale mälestise õiguslikust kaitsevööndist. Hindamise eesmärk on seetõttu välja selgitada mõju mälestiste tajutavale keskkonnale, olulistele vaadetele, ajaloolistele ruumilistele seostele ja kultuurmaastiku terviklikkusele ning võimaldada seda arvestada juba asukohavalikul. 5.20. Kumulatiivne mõju Kumulatiivne mõju kultuuripärandile võib tekkida erinevate tegevuste ja taristuobjektide koosmõjus, näiteks tuumaelektrijaama, teede, elektritaristu ja teiste arenduste visuaalse mõju, müra, vibratsiooni, liikluskoormuse või raiete kombinatsioonina. Seetõttu tuleb hinnata mitte ainult üksikute rajatiste mõju eraldi, vaid kogu kavandatava terviklahenduse ning piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate arenduste koondmõju kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Muinsuskaitseamet palub eeltoodud märkuste ja ettepanekutega lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh KSH programmi edasisel koostamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anita Staub Ehituspärandi osakonna juhataja 3(3) Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: FW: Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta Kuupäev: 2026-08-31 05:39 From: Anita Staub - MKA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, August 28, 2026 3:08 PM To: Agnes Lihtsa - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Helena Kaldre - MKA <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Maili Roio - MKA <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kateriin Ambrozevits - MKA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Muinsuskaitseameti ettepanekud tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta Tere Saadan Muinsuskaitseameti ettepanekud. Heade soovidega Lugupidamisega Anita Staub osakonnajuhataja Ehituspärandi osakond Muinsuskaitseamet 53410266 <https://www.muinsuskaitseamet.ee> www.muinsuskaitseamet.ee Hoiame koos kultuuripärandit See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja kustutage e-kiri koos kõikide lisadega.