Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud
kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises
sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning
hüvitisest loobumise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril
2026, kui jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga
tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud
kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel
antavad määrused kehtetuks ja seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus.
Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises
koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste
sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesusest
tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate
isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.
Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.
Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty
Organization – edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse
kaitsesse ja ühtlasi annab võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning
seeläbi tihendada sõjalist koostööd ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal
arendatakse edasi ühtset Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda
tihendab Euroopa riikide relvajõudude koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) operatsioonidel.
Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja
välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,
rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö
toimub nii välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on
regulaarsed Kaitseväe suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO
staabielemendi (NATO Force Integration Unit – edaspidi NFIU) ja Balti
Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös on aastate jooksul
suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60 rahvusvahelises sõjalises õppuses.
Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste kohalolu.
Eelnõu seos teiste õigusaktidega
Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka
asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige
riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja
haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse
selles riigis kehtivatest õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks
Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu
(Agreement Between the Parties to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of
1
Their Forces – edaspidi NATO SOFA)1 artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva
riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele sellistele olukordadele, kus kahju
tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva riigi vastutuse täpne ulatus
artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis kehtivad riigivastutust
reguleerivad õigusaktid.2
Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu
rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid.
Määruse ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.
Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises
koostöös kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma
rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja
selge menetluse kahju taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on
eelnõus tehtud minimaalsed mittesisulised muudatused.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.
Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju
hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.
Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad
rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi
lõikes 2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju
välisriigile nii Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab
välisriigile sõjalise koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus
toimub Eestis või välisriigis. Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi
esindajate poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse
sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid enda riigi esindajateks.
Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka
välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule
tekitatud kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös
osalevaid isikuid Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse
üksnes sellist kolmandatele isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.
1
Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/814544.
2 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.
2
Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad
samas riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei
piirdu ühe riigi piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise
õppuse või operatsiooni käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida
üle riigipiiri. Samuti on küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud
tõenäosus, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis.
Lisaks tuleb sõjatehnika arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste
mehitamata sõidukite kasutamisega, mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.
Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige
otsest varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele.
Näiteks NATO SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel
relvajõudude liikmele tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud
kahjunõuete esitamisest.
Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös
käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise
koostöö vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises
koostöös osalejad need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös
KORKS § 138 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile
lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei
pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi
ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekesisus võib tekitada
vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka muid juriidilisi ja füüsilisi
isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei- ja Piirivalveameti
või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega. Igal
üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või
mitte.
Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda
kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et
eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine
valitsusasutus.
Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi
nimel tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejateks.
Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st
olukorras, kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust
võib kasutada, kui see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises
kokkuleppes, st välislepingus või ametkondlikus välislepingus. Sätte sõnastuses on
lähtutud välissuhtlemisseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA
artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei
ole saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks
Eesti Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada.
Samuti on ex gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa
3
relvajõudude külastuste kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib
sellise otsuse vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune
hüvitamine aidata tagada asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.
Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele
peakorteritele, kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on
võimaldada määrust kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte
konkreetne välisriik, vaid rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal
kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO
küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.
Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.
Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase
tegevuse tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei
kohaldata tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte
on sätestatud ka NATO SOFA artikli XV lõikes 1.
Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või
teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus
piiratud olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või
teenistusülesannetega. Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem
sisuliselt kui formaalselt. Näiteks RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu
kandja poolt tekitatuks igasuguse selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud
füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, olenemata sellest, kas ülesandeid
täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Samuti ei ole
õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda esindajana
kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda
ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe
seaduse sätetega.
Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud
kahju hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe
esindajale, kes osaleb välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada
rahvusvahelist sõjalist koostööd tsiviileesmärgiga missioonidest.
Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalejate omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida
näiteks olukorras, kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus
tekitab välisriik kahju mõne teise valitsusasutuse varale.
Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale
käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib
kehtestada tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib
kehtestada nõudeid Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada
1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja
Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise
kokkulepe (Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102,
artikli 10 lõike 3 punkt f, kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.
4
täiendavaid nõudeid kahju hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku
poolt. Sätte eesmärk on võimaldada Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada
kahju hüvitamise praktilist menetlust ning vajaduse korral teha selles muudatusi.
Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks sätestada Kaitseväele lisatingimusi,
kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud diskretsiooniotsus. Samuti
võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus on kahju hüvitamist
menetleda.
Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud
rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus tekitatud kahju hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA,
aga ka muud kokkulepped, nagu Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe
ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö
kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid,
nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda
kahju hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses
sisalduvatele andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii
välisriigi kui ka Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju
hüvitamise menetluses. Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist,
mille on tekitanud Eestiga rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel
juhul – kui kahjunõue on esitatud Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui
kahju tekitaja esindaja ja hilisem kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine
Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt
on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste
kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea muu asutus kulutama aega
esmase teabe kontrollimisele.
Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju
hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu
õigustatud isik. Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS
§ 492 kohaselt üle kahju hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei
pruugi kannatanu taotluse esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude
esitamine muu õigustatud isiku poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral
kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb
taotlust käesoleva eelnõu alusel.
Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse
HMS §-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:
• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle
puudumisel sünniaeg;
• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,
isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku
isiku ees- ja perekonnanimi;
• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;
• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
5
• taotletav kahjuhüvitis;
• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju
tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud
või mitte.
Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti
rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui
taotluses ei ole võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures
ulatuses. Samuti võib kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada
õigustatud isikul taotluse esitamist.
Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile.
Taotleja huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole
näiteks kirjaoskuse puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse
esitamisele. Niisuguseid olukordi võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus.
Kahjunõuet menetleval ametnikul või töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus
protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3 allkirjastab protokolli selle koostanud
isik.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud
isikul esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju
hüvitamise nõue ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või
võimekust täita taotlust Eesti standardite kohaselt.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.
Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt.
Menetluse käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning
vajaduse korral määrab ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke
asjaolud. Kaitseväel on taotluse läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses
olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju
tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus välisriigi või Eesti riigi tegevusega.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik,
kuid taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA
artikli VIII lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise
riigi relvajõudude või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil
kolmandatele isikutele tekitatud kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti
rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab
õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik NATO SOFA või muu sarnase
kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab Kaitsevägi sellises olukorras
taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub välisriigi pädevusse, või
edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO praktikas edastatakse
nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.
Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes
6
olukordades erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et
vajaduse korral töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.
Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav
kaitseväelane, kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab
kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse
huvitatud isikutele võimalikult lähedal.
Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös
osaleja vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja
tekitas kahju tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse
tulemusel on võimalik teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud
nõudeõigust.
Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.
Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.
Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei
moodusta kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest.
Lõike 6 punkti 3 ja lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased
õigusaktides sätestatud alused. Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse
saab jätta läbi vaatamata või rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel.
Selliseks õigusaktiks võib olla ka välisleping või ametkondlik välisleping.
Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata
jätmise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka
kaitseväelane kui avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi.
Sättes seatakse kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja
otsus teha. Säte on kooskõlas RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti
kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.
Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,
võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis
tekitatud kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.
Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas
Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse
otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega.
Lõike 7 eesmärk on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel
võimalusel.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine.
Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud
varalise kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9
lõikes 1. Rahalise hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi
õiguspäraseid hüvitamisviise.
7
Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi
põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav
asjaolu.
Lõike 3 järgi on võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise
tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib
tagajärgede kõrvaldamine olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks
võib välisriigis olla sobivam asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest
kannatanule on looma omamine suurema väärtusega kui raha omamine. Sama
põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11 lõikes 3.
Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.
Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise
operatsiooni käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on
kaks olulist põhjust. Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla
tekkinud kohene rahaline vajadus (näiteks surma põhjustamisel matusekulude
kandmine). Teiseks on mitmetes teistes kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju
eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline
samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku elanikkonnaga sõbralike suhete
säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju
kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida vastumeelsus, mis võib ohustada
kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju hüvitamise võimalus on
ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.
Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.
Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja
kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on
arvesse võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe
võimalik, seega tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on
tagada ülevaade kahju kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti
võimaldab see kontrollida kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise
summade mõistlikkust ja rahaliste vahendite kasutust.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.
Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid
kahjuhüvitist ei ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on
võimalik, kuna kahju hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib
mõnel aastal, kui toimub tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas
väärtuses kui teistel aastatel. Samuti võib juba üksainus intsident põhjustada kahju,
mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise kahju puhul võib Kaitseväe juhataja
esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks. Võrreldes endise määrusega ei sätestata eelnõus, millistest vahenditest
8
eraldatakse hüvitis, kui Kaitseväe taotlus rahuldatakse. See tagab
Kaitseministeeriumile vabaduse valida sobivate õiguspäraste lahenduste vahel.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.
Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on
Kaitseväe poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise
kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja
maksnud. Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka
olukorras, kus neil vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad
poliitilised tagajärjed, seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta
vaid rahvusvahelise koostöö huvides.
Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.
Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kus kahju on tekitatud Eesti riigi varale ja
loobumine on antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.
NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad
rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku
üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA
artikli VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole
relvajõudude kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette
nähtud piir, mis NATO-ga liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel.
Algselt põhinesid mainitud summad 500 Inglise naelal.
Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1
nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see
juhtumeid, kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub
kohaldatav loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik
olukord, kus välisriigil on küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei
ole tekitatud mitte Eesti riigile, vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses
ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb
Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel
teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate riigieelarveliste vahendite saamise
sellisel juhul korraldas.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas
NATO SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises
sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud
rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate
9
kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute
varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna võrreldes kehtiva määrusega ei tehta
eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise korral kehtima juba olemasolev
kord.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades
liitlasriikide suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud
kahjuhüvitiste taotluste kasv.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud
riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille
§ 164 lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse
avaldamiseks Kaitseväele.
10
Justiits- ja Digiministeerium 24.08.2026 nr 5-13/26/34
Rahandusministeerium
Välisministeerium
Kaitsevägi
Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude
menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise,
kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord” eelnõu. Palume teie kooskõlastust eelnõude
infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Lisad: Eelnõu
Seletuskiri
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU
19.08.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud
kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju
hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord
Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise
nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:
1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;
2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.
(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes
osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest
Eesti riik ei vastuta.
(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette
nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.
(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:
1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, olukorras, kus puudub muu seadusest tulenev
hüvitamiskohustus;
2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või
lõppenud;
3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;
4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.
(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi
kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise
menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.
(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.
§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine
(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju
kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.
(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:
1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood
või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja
perekonnanimi;
4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;
5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
7) taotletav kahjuhüvitis;
8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud
taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib
kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.
§ 3. Taotluse läbivaatamine
(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab
Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib
taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju
tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.
(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi
vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab
taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.
(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.
(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab
üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.
(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu
hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.
(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei
kõrvalda;
2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;
3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;
2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;
3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;
4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.
(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju
hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse
saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju
menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.
(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks
viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks
kättetoimetamisega.
§ 4. Kahju hüvitamine
(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.
(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,
milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse
määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.
(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel
õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise
kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil
süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse
seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine
(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises
sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.
(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.
(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult
esimesel võimalusel.
§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine
(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis
õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.
(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe
juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks.
§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine
(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud
isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise
koostöö huvides.
§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine
(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette
loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute
tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning
sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise
koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,
muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Kaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud
kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. aasta määrus nr 123 „Rahvusvahelises
sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning
hüvitisest loobumise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril
2026, kui jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKS-iga
tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus, mille § 875 lõike 4 alusel on kehtestatud
kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral muutuvad selle alusel
antavad määrused kehtetuks ja seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus.
Määrusega sätestatakse täpsemad reeglid kahju hüvitamiseks rahvusvahelises sõjalises
koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud rahvusvaheliste
sõjaliste kohustuste, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesusest
tulenevate kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate
isikute varale tekitatud kahju hüvitamisele.
Eesti riik on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalenud järjepidevalt 1995. aastast.
Liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (North Atlantic Treaty
Organization – edaspidi NATO) kohustab Eestit panustama NATO kollektiivsesse
kaitsesse ja ühtlasi annab võimaluse osaleda NATO juhitavates missioonides ning
seeläbi tihendada sõjalist koostööd ja läbikäimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal
arendatakse edasi ühtset Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis omakorda
tihendab Euroopa riikide relvajõudude koostööd. Samuti osalevad kaitseväelased
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) operatsioonidel.
Eesti rahvusvaheline sõjaline koostöö ei piirdu operatsioonide formaadiga. Eesti ja
välisriikide relvajõud teevad iga aasta koostööd rahvusvahelistel sõjalistel õppustel,
rahvusvahelistes kaitseprojektides ning sõjalistes peakorterites. Selline koostöö
toimub nii välisriikides kui ka Eestis. Eestis toimiva sõjalise koostöö näideteks on
regulaarsed Kaitseväe suurõppused ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse NATO
staabielemendi (NATO Force Integration Unit – edaspidi NFIU) ja Balti
Kaitsekolledži töö. Eesti osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös on aastate jooksul
suurenenud. Kaitsevägi osaleb iga aasta umbes 60 rahvusvahelises sõjalises õppuses.
Lisaks on Eestis 2016. aastast pidevalt suurenenud liitlaste kohalolu.
Eelnõu seos teiste õigusaktidega
Kahju hüvitamise menetluse käigus tuleb peale määruses sätestatu arvestada ka
asjassepuutuvates riigisisestes õigusaktides sätestatut. Sellised õigusaktid on eelkõige
riigivastutuse seadus (edaspidi RVastS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja
haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Välisriigis tekitatud kahju puhul lähtutakse
selles riigis kehtivatest õigusaktidest siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Näiteks
Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust käsitleva lepingu
(Agreement Between the Parties to the North Atlantic Treaty Regarding the Status of
1
Their Forces – edaspidi NATO SOFA)1 artikli VIII lõike 5 mõjul laiendatakse saatva
riigi vastutust tekitatud kahju eest kõikidele sellistele olukordadele, kus kahju
tekitajana vastutaks ka asukohariik. Seega oleneb saatva riigi vastutuse täpne ulatus
artikli VIII lõike 5 järgi sellest, mida näevad ette asukohariigis kehtivad riigivastutust
reguleerivad õigusaktid.2
Kui kahju hüvitamine on reguleeritud ka välislepinguga, nagu NATO SOFA või muu
rahvusvaheline kokkulepe, tuleb määruse kohaldamisel arvestada ka nende sätteid.
Määruse ja ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral tuleb lähtuda välislepingust.
Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on sätestada laiapõhjaline õigusraamistik rahvusvahelises sõjalises
koostöös kahju hüvitamiseks. Sellises raamistikus peab ühelt poolt arvesse võtma
rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekülgsust, kuid teiselt poolt tagama lihtsa ja
selge menetluse kahju taotlejale ning ka menetlejale. Võrreldes kehtiva määrusega on
eelnõus tehtud minimaalsed mittesisulised muudatused.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.
Lõikes 1 sätestatakse eelnõu üldine reguleerimisala. Eelnõus käsitletakse sellise kahju
hüvitamist ja hüvitamisest loobumist, mis on tekitatud rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus. Kahju tekitamise olukorrad jagunevad kaheks vastavalt kahju tekitajale.
Esiteks reguleeritakse kahju tekitamist nende Eesti isikute poolt, kes osalevad
rahvusvahelises sõjalises koostöös. Nende osalejate ring on määratud sama paragrahvi
lõikes 2. Need isikud saavad rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitada kahju
välisriigile nii Eestis kui ka välisriigis. Näiteks on võimalik, et kaitseväelane tekitab
välisriigile sõjalise koostöö käigus kahju õppustel, olenemata sellest, kas õppus
toimub Eestis või välisriigis. Määruses reguleeritakse vaid välisriigis Eesti riigi
esindajate poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju menetlust, sest Eestis loetakse
sõjalises koostöös osalevaid välisriigi isikuid enda riigi esindajateks.
Teiseks reguleeritakse kahju tekitamist välisriigi poolt Eesti riigile nii Eestis kui ka
välismaal. Määruses reguleeritakse vaid sellist välisriigi poolt kolmandale isikule
tekitatud kahju, mis tekitati Eestis, sest välisriigis loetakse Eesti sõjalises koostöös
osalevaid isikuid Eesti riigi esindajateks. Sarnaselt esimese punktiga reguleeritakse
üksnes sellist kolmandatele isikutele tekitatud kahju, mis on tekkinud Eestis.
1
Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust käsitlev leping, kättesaadav veebis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/814544.
2 S. Lazareff, Status of Military Forces Under Current International Law (1971) lk 303–304.
2
Määrust rakendatakse olenemata sellest, kas kahju tekitaja ja kahju mõjuala asuvad
samas riigis. Sellise lähenemisviisi põhjuseks on tõsiasi, et sõjalise koostöö mõju ei
piirdu ühe riigi piiride või jurisdiktsiooniga. Näiteks võib rahvusvahelise sõjalise
õppuse või operatsiooni käigus ühe riigi piirialadel tekkinud keskkonnakahju levida
üle riigipiiri. Samuti on küberruumi kujunemisega sõjaliseks domeeniks suurenenud
tõenäosus, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatakse kahju küberruumis.
Lisaks tuleb sõjatehnika arengusuundade tõttu järjest rohkem arvestada selliste
mehitamata sõidukite kasutamisega, mille juht ei pruugi asuda sõidukiga samas riigis.
Kuigi rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatava kahju all mõeldakse eelkõige
otsest varalist kahju, pole välistatud määruse kohaldamine ka teistele kahju liikidele.
Näiteks NATO SOFA artikli VIII § 4 kohaselt loobutakse ametikohustuste täitmisel
relvajõudude liikmele tekitatud kehavigastuste või surmajuhtumitega seotud
kahjunõuete esitamisest.
Lõikes 2 täpsustatakse nende isikute ringi, kes osalevad Eesti poolt sõjalises koostöös
käesoleva määruse tähenduses. Määruses lähtutakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
määratlemisel KORKS-ist, mille § 138 lõikes 1 on nimetatud rahvusvahelise sõjalise
koostöö vormid Eesti riigisisese õiguse mõttes. Seega on rahvusvahelises sõjalises
koostöös osalejad need isikud, kes osalevad rahvusvahelises sõjalises koostöös
KORKS § 138 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga ei seata selliste isikute ringile
lisapiiranguid. Seega on hõlmatud nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Samuti ei
pruugi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejad piirduda vaid Kaitseministeeriumi
ja selle valitsemisalaga. Rahvusvahelise sõjalise koostöö mitmekesisus võib tekitada
vajaduse kaasata koostöösse teisi valitsusasutusi, aga ka muid juriidilisi ja füüsilisi
isikuid. Näiteks ei ole välistatud Eestis toimuval õppusel Politsei- ja Piirivalveameti
või Kaitseliidu osalemine koos Kaitseväe ning välisriigi relvajõududega. Igal
üksikjuhul peab siiski hindama, kas tegemist oli rahvusvahelise sõjalise koostööga või
mitte.
Eelnõus valitud laia käsitluse eesmärk on tagada, et kahju hüvitamise riigisisest korda
kohaldataks olenemata sellest, kes sõjalises koostöös osaleb. Samas tuleb arvestada, et
eriseadustega võidakse reguleerida sellise kahju hüvitamist, mille on tekitanud teine
valitsusasutus.
Seega on eelnõu tähenduses rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vaid Eesti riigi
nimel tegutseja. Välisriiki ega tema esindajaid ei loeta eelnõu tähenduses
rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejateks.
Lõikes 3 sätestatakse Kaitseväele diskretsiooniõigus hüvitada kahju ex gratia, st
olukorras, kus Eesti riigil puudub kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud võimalust
võib kasutada, kui see on eelnevalt kokku lepitud õiguslikult siduvas rahvusvahelises
kokkuleppes, st välislepingus või ametkondlikus välislepingus. Sätte sõnastuses on
lähtutud välissuhtlemisseaduse mõistetest. Näiteks reguleeritakse NATO SOFA
artikli VIII § 6 nõudeid, mis ei ole seotud ametikohustuste täitmisega. Sellisel juhul ei
ole saatval riigil kohustust kahju hüvitada, kuid saatev riik (teatud juhtudel näiteks
Eesti Vabariigi esindajana Kaitsevägi) võib hea tahte märgina kahju siiski hüvitada.
Samuti on ex gratia kahju hüvitamise võimalus ette nähtud Eesti ja Saksamaa
3
relvajõudude külastuste kokkuleppe artikli 10 lõike 3 punktis f.1 Kaitsevägi võib
sellise otsuse vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides. Näiteks võib niisugune
hüvitamine aidata tagada asukohariigi elanikkonna toetust Kaitseväe tegevusele.
Lõikes 4 laiendatakse määruse kohaldamisala ka rahvusvahelistele sõjalistele
peakorteritele, kuna see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. Sätte eesmärk on
võimaldada määrust kohaldada olukordades, kus kahju tekitamise eest ei vastuta mitte
konkreetne välisriik, vaid rahvusvaheline sõjaline peakorter. Eelnõu koostamise ajal
kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatust näiteks NATO
küberkaitsekoostöö keskusele ja NFIU-le.
Lõikes 5 sätestatakse juhud, mis jäävad määruse reguleerimisalast välja.
Punkti 1 järgi ei reguleerita määruses kahju hüvitamist, mis on tekkinud õiguspärase
tegevuse tagajärjel. Näiteks kehtib rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt ei
kohaldata tavapäraseid kahju hüvitamise reegleid sõjakahjude suhtes. Sama põhimõte
on sätestatud ka NATO SOFA artikli XV lõikes 1.
Punkti 2 järgi ei kohaldata määrust kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja töö- või
teenistussuhe oli kahju tekitamise ajal peatunud. Seega on üldjuhul riigi vastutus
piiratud olukordadega, kus asutuse esindaja tegutseb seoses enda töö- või
teenistusülesannetega. Väljendit „töö- või teenistussuhe“ tuleb siin mõista pigem
sisuliselt kui formaalselt. Näiteks RVastS § 12 lõike 2 alusel loetakse avaliku võimu
kandja poolt tekitatuks igasuguse selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud
füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, olenemata sellest, kas ülesandeid
täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Samuti ei ole
õiguslikult välistatud olukord, kus riik talub isiku tegutsemist enda esindajana
kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikega 2 või kutsub isiku enda
ülesandeid täitma tema puhkust ametlikult katkestamata kooskõlas avaliku teabe
seaduse sätetega.
Punkti 3 järgi ei reguleerita määrusega tsiviilmissioonil osaleva isiku poolt tekitatud
kahju hüvitamist. Muu hulgas tähendab see, et eelnõu ei kohaldata Kaitseväe
esindajale, kes osaleb välisriigis tsiviilmissioonil. Sätte eesmärk on eristada
rahvusvahelist sõjalist koostööd tsiviileesmärgiga missioonidest.
Punktis 4 välistatakse määruse kohaldamine Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös
osalejate omavaheliste varasuhete reguleerimisel. Sellised varasuhted võivad tekkida
näiteks olukorras, kus Kaitseväe korraldatud rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus
tekitab välisriik kahju mõne teise valitsusasutuse varale.
Lõikes 6 sätestatakse Kaitseministeeriumile ja Kaitseväele võimalus kehtestada peale
käesoleva määruse lisatingimusi eelnõu reguleerimisalas. Kaitseministeerium võib
kehtestada tingimusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalas, Kaitsevägi võib
kehtestada nõudeid Kaitseväe-siseselt. Kehtestatavad nõuded ei või sisaldada
1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise Eesti Vabariigi kaitsejõudude ja
Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude liikmete teise lepingupoole territooriumil ajutise viibimise
kokkulepe (Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe). (2008). RT II 2008, 34, 102,
artikli 10 lõike 3 punkt f, kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097978.
4
täiendavaid nõudeid kahju hüvitamise taotluse esitamisele kahju kannatanud isiku
poolt. Sätte eesmärk on võimaldada Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel täpsustada
kahju hüvitamise praktilist menetlust ning vajaduse korral teha selles muudatusi.
Näiteks võib Kaitseministeerium pidada vajalikuks sätestada Kaitseväele lisatingimusi,
kui tehakse eelnõu § 7 lõikes 2 või § 8 lõikes 2 nimetatud diskretsiooniotsus. Samuti
võib Kaitsevägi näiteks täpsustada isikud, kelle õigus ja kohustus on kahju hüvitamist
menetleda.
Lõikes 7 täpsustatakse, et määruse rakendamisel arvestatakse Eesti sõlmitud
rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega reguleeritakse rahvusvahelise sõjalise koostöö
käigus tekitatud kahju hüvitamist. Sellised kokkulepped on eelkõige NATO SOFA,
aga ka muud kokkulepped, nagu Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkulepe
ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö
kokkulepe. Võimaluse korral arvestatakse ka õiguslikult mittesiduvaid kokkuleppeid,
nagu vastastikuse mõistmise memorandumid.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse tingimused taotlusele, millega õigustatud isik saab nõuda
kahju hüvitamist. Sättes seatakse tingimused taotluse menetlejale ja taotluses
sisalduvatele andmetele. Taotlust menetleb Kaitsevägi. Sellist taotlust kasutatakse nii
välisriigi kui ka Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju
hüvitamise menetluses. Esimesel juhul menetleb Kaitsevägi sellise kahju hüvitamist,
mille on tekitanud Eestiga rahvusvahelist sõjalist koostööd tegev välisriik. Teisel
juhul – kui kahjunõue on esitatud Kaitseväe vastu – menetleb Kaitsevägi taotlust kui
kahju tekitaja esindaja ja hilisem kahjunõude hüvitaja. Kahju hüvitamise esitamine
Kaitseväe kaudu tagab parima teadmiste kasutamise hüvitamise menetlemisel. Nimelt
on Kaitseväel põhjalikud teadmised sellest, kas taotletav kahju kuulub rahvusvaheliste
kokkulepete kohaselt hüvitamisele, ning seega ei pea muu asutus kulutama aega
esmase teabe kontrollimisele.
Lõikes 1 sätestatakse sellise õigustatud isiku tegevus, kes soovib talle tekitatud kahju
hüvitamist. Lisaks kannatanud isikule võib kahju hüvitamist taotleda ka muu
õigustatud isik. Näiteks on muu õigustatud isik kindlustusandja, kellele läheb VÕS
§ 492 kohaselt üle kahju hüvitamise nõue tema hüvitatava kahju ulatuses. Samuti ei
pruugi kannatanu taotluse esitamise ajaks elus olla. Nii on Eestis varalise kahjunõude
esitamine muu õigustatud isiku poolt võimalik isikule surma põhjustamise korral
kooskõlas VÕS §-ga 129. Vastavalt sättele esitatakse taotlus Kaitseväele, kes menetleb
taotlust käesoleva eelnõu alusel.
Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed tuleb taotluses esitada. Sättega täpsustatakse
HMS §-s 14 toodud nõudeid. Lõike 2 järgi on nõutavad andmed:
• kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle
puudumisel sünniaeg;
• esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi,
isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
• juriidilisest isikust kahju kannatanu ärinimi, registrikood, esindusõigusliku
isiku ees- ja perekonnanimi;
• kahju kannatanu ja tema esindaja kontaktandmed;
• kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
• põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
5
• taotletav kahjuhüvitis;
• taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
Küsitavate andmete koosseisu eesmärk on tuvastada kahju saaja ja kahju seos kahju
tekitajaga. Samuti saab esitatava teabe alusel hinnata, kas kahjunõue on põhjendatud
või mitte.
Lõikes 3 nähakse ette leebemad tingimused taotlusele, mille esitab Eesti
rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigis tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui
taotluses ei ole võimalik kajastada kõiki andmeid, tehakse seda võimalikult suures
ulatuses. Samuti võib kahju suuruse märkida kohalikus vääringus, et lihtsustada
õigustatud isikul taotluse esitamist.
Lõikes 4 sätestatakse lõikega 3 samas olukorras leebemad nõuded taotluse vormile.
Taotleja huvides võib taotluse esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Seega ei ole
näiteks kirjaoskuse puudumine ületamatu takistus kahju hüvitamise taotluse
esitamisele. Niisuguseid olukordi võib esineda riikides, kus on vähene kirjaoskus.
Kahjunõuet menetleval ametnikul või töötajal on kohustus suuliselt esitatud taotlus
protokollida. Kooskõlas HMS § 18 lõikega 3 allkirjastab protokolli selle koostanud
isik.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kergendatud tingimuste eesmärk on võimaldada õigustatud
isikul esitada Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju
hüvitamise nõue ka siis, kui tal ei ole juurdepääsu kogu vajalikule teabele või
võimekust täita taotlust Eesti standardite kohaselt.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse taotluse läbivaatamine Kaitseväe poolt.
Lõikes 1 sätestatakse taotluse asjaolude väljaselgitamise protsess Kaitseväe poolt.
Menetluse käigus kontrollib Kaitsevägi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid ning
vajaduse korral määrab ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke
asjaolud. Kaitseväel on taotluse läbivaatamisel õigus nõuda taotlejalt tema käsutuses
olevat lisateavet ja -tõendeid taotluses esitatud asjaolude kohta, et veenduda kahju
tekkimises ning põhjusliku seose olemasolus välisriigi või Eesti riigi tegevusega.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus taotlust peaks esmaselt menetlema välisriik,
kuid taotlus on ekslikult või muul põhjusel esitatud Kaitseväele. Näiteks NATO SOFA
artikli VIII lõike 5 järgi peab vastuvõttev riik menetlema nõudeid, mis tulenevad teise
riigi relvajõudude või tsiviilkoosseisu poolt vastuvõtva riigi territooriumil
kolmandatele isikutele tekitatud kahjust. Praktikas ei ole aga välistatud, et Eesti
rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuab
õigustatud isik otse Kaitseväelt, kuna ta pole teadlik NATO SOFA või muu sarnase
kokkuleppe sätetest. Kooskõlas HMS § 15 lõikega 4 jätab Kaitsevägi sellises olukorras
taotluse läbi vaatamata ja selgitab taotlejale, et asi kuulub välisriigi pädevusse, või
edastab taotluse välisriigile, teatades sellest taotlejale. NATO praktikas edastatakse
nimetatud taotlus välisriigi relvajõududele.
Lõike 3 järgi kaasatakse surma tekitamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeerium. Sätte eesmärk on tagada tundlikes
6
olukordades erapooletus ning ministeeriumi teadlikkus asjaolude väljaselgitamisest, et
vajaduse korral töötada välja ennetusmeetmed edaspidiseks.
Lõike 4 järgi tuleb Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määrata vastutav
kaitseväelane, kes tagab kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. See tagab
kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, et välisriigis tekitatud kahju menetletakse
huvitatud isikutele võimalikult lähedal.
Lõike 5 järgi tuleb menetluse käigus tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös
osaleja vastutus. See tähendab, et taotluse läbivaataja peab hindama, kas Eesti esindaja
tekitas kahju tahtlikult või oli see välditav vms. See tagab muu hulgas, et menetluse
tulemusel on võimalik teostada vajaduse korral paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud
nõudeõigust.
Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbi vaatamata jätmise alused.
Lõikes 7 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused.
Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lõigetes 6 ja 7 nimetatud alused ei
moodusta kinnist nimekirja taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise alustest.
Lõike 6 punkti 3 ja lõike 7 punkti 4 järgi on võimalikud ka teised asjakohased
õigusaktides sätestatud alused. Teiselt poolt rõhutatakse nendes punktides, et taotluse
saab jätta läbi vaatamata või rahuldamata vaid õigusaktides sätestatud põhjustel.
Selliseks õigusaktiks võib olla ka välisleping või ametkondlik välisleping.
Lõikes 8 sätestatakse tingimused otsusele, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ametnik teeb vastavalt esitatud taotlusele kahju hüvitamise, taotluse rahuldamata
jätmise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Otsust tegev ametnik võib olla ka
kaitseväelane kui avalikus teenistuses olev isik kaitseväeteenistuse seaduse § 7 järgi.
Sättes seatakse kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlus menetleda ja
otsus teha. Säte on kooskõlas RVastS § 18 lõikega 1, mis on sätestatud samuti
kahekuune tähtaeg taotluse lahendamisele.
Kuna välisriigis tekitatud kahju asjaolude väljaselgitamine võib võtta rohkem aega,
võimaldab säte Eesti rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis
tekitatud kahju menetlemise tähtaega kuni ühe kuu võrra mõjuval põhjusel pikendada.
Lõikes 9 sätestatakse kohustus teha taotluse esitajale viivitamata teatavaks see, kas
Kaitsevägi otsustas kahju hüvitada või mitte. Kooskõlas HMS § 62 lõikega 5 tehakse
otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta Eestis teatavaks kättetoimetamisega.
Lõike 7 eesmärk on tagada taotleja kui huvitatud isiku teavitamine esimesel
võimalusel.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse kahju hüvitamine.
Lõike 1 järgi hüvitatakse varaline kahju üldjuhul rahas. Sama põhimõte on sätestatud
varalise kahju kohta RVastS § 8 lõikes 1 ja mittevaralise kahju kohta RVastS § 9
lõikes 1. Rahalise hüvitamise nõuet ei ole sätestatud absoluutsena, et võimaldada teisi
õiguspäraseid hüvitamisviise.
7
Lõikes 2 sõnastatakse kahjuhüvitise suuruse määramise juhisena diferentsihüpoteesi
põhimõte ning kannatanu vastutus kui kahjuhüvitise suurust potentsiaalselt vähendav
asjaolu.
Lõike 3 järgi on võimalik kahju hüvitamise asemel ka kõrvaldada kahju tekitamise
tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks olnud ebamõistlikult suur. Samuti võib
tagajärgede kõrvaldamine olla kannatanule soodsam kui rahaline hüvitamine. Näiteks
võib välisriigis olla sobivam asendada hukkunud koduloom uue koduloomaga, sest
kannatanule on looma omamine suurema väärtusega kui raha omamine. Sama
põhimõte on sätestatud näiteks RVastS § 11 lõikes 3.
Lõikes 4 viidatakse nõudeõigusele, mis Eesti riigil on RVastS-is sätestatud korras.
Kahjunõude esitamisel esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse Kaitseväe võimalus hüvitada rahvusvahelise sõjalise
operatsiooni käigus tekitatud kahju lihtsustatud korras kohe. Sellisel võimalusel on
kaks olulist põhjust. Esiteks võib õigustatud isikul seoses kahju kandmisega olla
tekkinud kohene rahaline vajadus (näiteks surma põhjustamisel matusekulude
kandmine). Teiseks on mitmetes teistes kultuurides tavaks kannatanule tekitatud kahju
eest kohe rahalist hüvitist pakkuda. Kohene kahjuhüvitise maksmine on ühtlasi oluline
samm poliitilise toetuse tagamiseks ja kohaliku elanikkonnaga sõbralike suhete
säilitamiseks. Kui operatsioonialal tekitatakse tsiviilkeskkonnas kahju ja seda kahju
kohe ei hüvitata, võib kohalike elanike seas levida vastumeelsus, mis võib ohustada
kohapeal olevate Eesti isikute turvalisust. Analoogne kahju hüvitamise võimalus on
ette nähtud ka teiste NATO liikmesriikide relvajõududes.
Lõikes 2 sätestatakse kahju kohesele hüvitamisele piirmäär 3200 euro ulatuses.
Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et kahju kohese hüvitamise fakt, selle põhjendused ja
kahjuhüvitise suurus fikseeritakse esimesel võimalusel kirjalikus vormis. Eelnõus on
arvesse võetud, et operatsioonipiirkonnas ei pruugi selline fikseerimine olla kohe
võimalik, seega tuleb seda teha esimesel võimalusel. Sellise fikseerimise eesmärk on
tagada ülevaade kahju kohe hüvitamise praktikast ja hüvitamise eesmärkidest. Samuti
võimaldab see kontrollida kahju kohe hüvitamise otsuste põhjendatust, kahjuhüvitise
summade mõistlikkust ja rahaliste vahendite kasutust.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse kahjuhüvitise väljamaksmise protseduur.
Lõikes 1 sätestatakse, et kahjuhüvitis makstakse üldjuhul Kaitseväe eelarvest.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus on tehtud otsus kahju hüvitada, kuid
kahjuhüvitist ei ole võimalik maksta valitsusasutuse eelarvest. Selline olukord on
võimalik, kuna kahju hüvitamise valdkond on oma olemuselt prognoosimatu. Nii võib
mõnel aastal, kui toimub tavapärasest enam ühisõppusi, tekkida kahju suuremas
väärtuses kui teistel aastatel. Samuti võib juba üksainus intsident põhjustada kahju,
mis on tavalisest mitu korda suurem. Sellise kahju puhul võib Kaitseväe juhataja
esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks. Võrreldes endise määrusega ei sätestata eelnõus, millistest vahenditest
8
eraldatakse hüvitis, kui Kaitseväe taotlus rahuldatakse. See tagab
Kaitseministeeriumile vabaduse valida sobivate õiguspäraste lahenduste vahel.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse kahjuhüvitise tagasimaksmine.
Lõikes 1 sätestatakse kahjuhüvitise regress riigi poolt, kelle tekitatud kahju on
Kaitseväe poolt hüvitatud. Sellisel juhul arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
Lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus välisriik soovib ilma vastava kokkuleppelise
kohustuseta hüvitada kahjuhüvitist, mille Kaitsevägi on õigustatud isikule välja
maksnud. Heade liitlassuhete huvides on riigid kohati valmis andma panuse ka
olukorras, kus neil vastav kohustus puudub. Kuna sellisel otsusel võivad olla laiemad
poliitilised tagajärjed, seatakse tingimus, et Kaitsevägi saab sellist hüvitist vastu võtta
vaid rahvusvahelise koostöö huvides.
Eelnõu §-s 8 reguleeritakse kahju hüvitamise nõudest loobumist Kaitseväe poolt.
Lõikes 1 reguleeritakse olukorda, kus kahju on tekitatud Eesti riigi varale ja
loobumine on antud olukorda reguleerivas rahvusvahelises kokkuleppes ette nähtud.
NATO SOFA artikli VIII lõige 1, samuti mitmed teised vägede staatust reguleerivad
rahvusvahelised kokkulepped sätestavad põhimõtte, et relvajõud loobuvad vastastikku
üksteise varale tekitatud kahju hüvitamise nõuetest. Samuti sätestatakse NATO SOFA
artikli VIII lõikes 2, et loobutakse kahju hüvitamisest muule riigivarale, mis ei ole
relvajõudude kasutuses. Sellisele kahju hüvitamise nõuetest loobumisele on ette
nähtud piir, mis NATO-ga liitudes määratakse iga riigi rahvusliku vääringu alusel.
Algselt põhinesid mainitud summad 500 Inglise naelal.
Lõike 2 järgi võib kahju hüvitamise nõudest loobuda ka olukorras, mis ei ole lõikes 1
nimetatud. Selliseid olukorrad jagunevad üldistavalt kaheks. Esiteks hõlmab see
juhtumeid, kus välisriik vastutab Eesti riigile tekitatud kahju eest, kuid puudub
kohaldatav loobumisklausliga rahvusvaheline kokkulepe. Teiseks on võimalik
olukord, kus välisriigil on küll õiguslik kohustus hüvitada tekitatud kahju, aga see ei
ole tekitatud mitte Eesti riigile, vaid õigustatud isikule eelnõu § 2 lõike 1 tähenduses
ning Kaitsevägi on isikule kahjuhüvitise välja maksnud. Sellise loobumise otsuse teeb
Kaitsevägi, kui loobutakse Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest. Muudel juhtudel
teeb otsuse Kaitseministeerium, kes täiendavate riigieelarveliste vahendite saamise
sellisel juhul korraldas.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kehtiv Euroopa Liidu õigus ei reguleeri riigikaitse valdkonda. Määrus on kooskõlas
NATO SOFA kahjunõuete läbivaatamise kohta sätestatuga.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamisega sätestatakse alused kahju hüvitamiseks rahvusvahelises
sõjalises koostöös. Selgete reeglite olemasolu aitab tagada Eesti võetud
rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste, eelkõige NATO liikmesusest tulenevate
9
kohustuste täitmise. Samuti aitab määruses sätestatu kaasa Eestis asuvate isikute
varale tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna võrreldes kehtiva määrusega ei tehta
eelnõuga sisulisi muudatusi, jääb määruse jõustumise korral kehtima juba olemasolev
kord.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega seotud kulud võivad aastati varieeruda. Arvestades
liitlasriikide suurenevat kohalolekut Eestis, on tõenäoline ka nende tegevusega seotud
kahjuhüvitiste taotluste kasv.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Kaitseväele eraldatud
riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu jõustumine ei too kaasa tulu riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille
§ 164 lõike 4 alusel käesolev määrus kehtestatakse.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse
avaldamiseks Kaitseväele.
10
EELNÕU
19.08.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud
kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju
hüvitamise ja hüvitisest loobumise kord
Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 164 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määruses sätestatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise
nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud:
1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule;
2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule.
(2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes
osaleb Eesti poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud tegevustes.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest
Eesti riik ei vastuta.
(4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette
nähtud rahvusvahelises kokkuleppes.
(5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist:
1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus, olukorras, kus puudub muu seadusest tulenev
hüvitamiskohustus;
2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või
lõppenud;
3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik;
4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel.
(6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi
kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise
menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes.
(7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid.
§ 2. Kahju hüvitamise taotlemine
(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju
kannatanud isik või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele.
(2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave:
1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel
sünniaeg;
2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood
või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele;
3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja
perekonnanimi;
4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed;
5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;
6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;
7) taotletav kahjuhüvitis;
8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud
taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib
kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja.
§ 3. Taotluse läbivaatamine
(1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab
Kaitsevägi ekspertiisi, et selgitada välja kahju suurus või selle tekke asjaolud. Kaitsevägi võib
taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju
tekkimise, kahju suuruse ning põhjuslike seoste kohta.
(2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise
menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi
vaatamata ja selgitab taotlejale, et asja menetlemine kuulub välisriigi pädevusse, või edastab
taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat.
(3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju
hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi.
(4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab
üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise.
(5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu
hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest.
(6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei
kõrvalda;
2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata;
3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav;
2) kahju kannataja ei ole tuvastatav;
3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel;
4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus.
(8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb taotluse läbivaatamisel otsuse kahju
hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse
saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju
menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra.
(9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks
viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks
kättetoimetamisega.
§ 4. Kahju hüvitamine
(1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas.
(2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord,
milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse
määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest.
(3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel
õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise
kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil
süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse
seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.
§ 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju kohene hüvitamine
(1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises
sõjalises koostöös osaleja tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule koheselt.
(2) Kohesel hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla üle 3200 euro.
(3) Kahju kohene hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult
esimesel võimalusel.
§ 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine
(1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis
õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest.
(2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe
juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise
saamiseks.
§ 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine
(1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse.
(2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud
isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise
koostöö huvides.
§ 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine
(1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette
loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute
tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning
sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest.
(2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise
koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi,
muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Kaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Riigisekretär