Teavitus

EHITUSÕIGUSE TABEL Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve Suletud brutopind katastriüksuse Krundi aadress Krundi Ehitisealune pind (m²) Hoone suurim korruselisus Parkimiskohtade arv Pos Hoone kõrgus osakaalu % ja osakaalu % sihtotstarvete kaupa (m²) TINGMÄRGID või aadressi planeeritud Hoonete arv krundil Täisehituse % Kitsendused nr maapinnast (m) (detailplaneeringu liikide (katastriüksuse ettepanek suurus maapealne maapealne maapealne maa-alune maa-alune kaupa) liikide kaupa) maa-alune Normatiivne Kavandatud PLANEERINGUALA PIIR Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR Rahumäe tee 6 Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd 1 51412 13100 12000 12 -2 44.9 10 R 100% R 100% 70500 13700 - 1120 26% PLANEERITUD KRUNDI PIIR // Tervise tn 20 OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA PLANEERITUD SÕIDUTEE / PARKLA 2 607 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE / KÕNNITEE ARHITEKTUURINÕUDED: Katusekalle: 0 – 20°. PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE / KÕNNITEE Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 44.90 m (abs 78.90 m). Välisviimistlus: Betoon, kirgas klaas, tellis, krohv, puit jm piirkonda sobivad materjalid. Vältida imiteerivate ALLA LASTUD ÄÄREKIVIDE JALGRATTA- JA JALGTEE OSA materjalide kasutamist ja arvestada aknapindade varjestamise vajadusega. Katusekattematerjal: Rullkattematerjal, plekk, haljastatud katus jm. Arvestada päikesepaneelide paigutamisega. JUURDEPÄÄS HOONESSE JUURDEPÄÄS KRUNDILE OLEMASOLEV HOONE (EHR kood 120563868) PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV SÄILITATAV HOONE PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA olemasolev säilitatav parkla PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 33,7 P16 23,0 OLEMASOLEV VÕRKAED / MÜÜR P80 PLANEERITUD BETOONSOKLIK PIIRE alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa PERSPEKTIIVNE BETOONSOKLIL PIIRE PLANEERITUD AUTOVÄRAVA VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD JALGVÄRAVA VÕIMALIK ASUKOHT 4,0 H4 VA LIS JAD H3 6K Energia tn PLANEERITUD MAASSE LASKUVATE POLLARITE VÕIMALIK ASUKOHT AV US ÄL EL JA PÄ ÄS 7K tee PANDUSE VÕIMALIK ASUKOHT tke H6 T EL SU US UR R Re 5K OR LA PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT K SK -1. ET ÄS IIR ÄL EL PÄ AV US JA LISAJAD H1 V 1K PLANEERITUD KATUSEHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT P71 21,5 R 100% PLANEERITUD TÄNAVAHALJASTUS 44.9 m VÄ IK 1 12k 13 100m² 10 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT E LA SK 51 412 m² P830 P290 ET IIR LIKVIDEERITAV OBJEKT P52 9,5 RIIGIKAITSE EHITISE PIIRANGUVÖÖND TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS H5 12K H2 OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU 8K LIKVIDEERITAV PUU P11 44,5 1. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 2. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 3. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 4. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS P11 5. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS P80 LOODUSES MITTEEKSISTEERIV PUU VÕI TÜVE LÄBIMÕÕDUGA ALLA 8 cm HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER 10, 1 0 PROJEKTEERITUD TEED OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 2774 „Rahumäe tee rekonstrueerimine OSA-1 Tee, liiklus ja teerajatised”, 11.04.2023 SÕIDUTEE e H10 äe te 7K H9 KÕNNITEE (BETOONKIVISILLUTIS) 9K m Rahu 954 JALGRATTATEE H7 1K H8 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED 8K 20,0 ELEKTRIVÕRGU KESKPINGE MAAKAABEL P10 ELEKTRIVÕRGU MADALPINGE MAAKAABEL 954 953 alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa ELEKTRIVÕRGUMADALPINGE ÕHULIIN ainult parempööre 15,5 SIDEKAABEL P30 VEETORUSTIK 954 953 REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK DRENAAŽITORUSTIK GAASITORUSTIK 4,5 perspektiivne tänav 4,0 KAUGKÜTTE TORUSTIK PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 7,35 ha Kavandatud kruntide arv 2 Krunditava ala maa bilanss: ainult operatiivsõiduki ja kohtuekspertiisi Märkused: L 100% Riigikaitsemaa 51412 m² 99% büroo- ja laborihoone juurdepääs 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 30.12.2025, töö nr 25-G532. Topo-geodeetiline alusplaan on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH-2000 - Terv Kavandatud hoonestustihedus Transpordimaa 607 1,37 1% alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa 2 - - m² - ise t n Amsterdami süsteemis; 2. planeeringuala haljastusliku hinnangu koosas Dendro SJ OÜ 04.03.2024; Haljastuse min % krundil 40% 607 m² P P 3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS EHITISE- HOONETE P T L TALLINN, KRISTIINE LINNAOSA T 6 0 MEETRITES 1 SUURIM KORRUSE- LISUS ALUNE PIND KRUNDI SUURUS Pn ARV KRUNDIL Pn P O A P O RAHUMÄE TEE 6 // TERVISE TN 20 KINNISTU DP DETAILPLANEERING M 000 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES A I P PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV HOONES 26 06 2026 P A A 953 PÕHIJOONIS AS 02 954 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER T K K TINGMÄRGID L=7.1m 1 2 i=0.0069.7m 1 3 De3150.0094 9 2 L= De225 DN150 Olemasolev toruots i= L=5.7m De315 PLANEERINGUALA PIIR L=6.0 sulgeda veetihedalt! L=10.5m 1 De160 L=11.4m L=8.7 m De2000.0101 2 De160 1 m i= De200 2 1 L=11.0m 3 1 KAUGKÜTTETRASSI ÜHINEMISPUNKT 2 1 i=0.0085 3 2 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR De315 L=1.6m 1 42 2 i=0.0000 3 2.7m .1 L=2 PLANEERITUD KRUNDI PIIR 75 m 1725 D=e2 i=0.00 00 L POS 1 OL.OL LP De5 OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA SADEMEVEE K i=0.00 30.7m 1 KANALISATSIOONITRASSI 75 L= 2 PLANEERITUD SÕIDUTEE / PARKLA 45 3m 00 7. De315 0. = i= 00 L ÜHINEMISPUNKT e5 1 D i=0.0076.4m 2 6 L= OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE / KÕNNITEE De500 POS 1 OL.OL LP .8m 1 2 L=16 3 De200 2T L= i=0.02 27.3m i=0.00 9.7m De225 00 PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE / KÕNNITEE 41 L= De500 KK-1* De40 L=4.1 De40 Ø400 m L=3.3 1 m 31.95 2 ALLA LASTUD ÄÄREKIVIDE JALGRATTA- JA JALGTEE OSA i=0.00 18.4m De i=0 =9.2 (31.95) 50 .0 De 43 0 L 07 22 L= 5L =9 7 .1m De315 29.75 29.75 m 1 4 2.20 2 3 2 JUURDEPÄÄS HOONESSE De1600.0070 L=6. 25 4m 1 POS 1 OL.OL LP KK-2* De2 i= Ø800 De160 L=6.7m i=0.00 13.4m 1 L=6. 2 i=0.0067 1 2 31.80 SK 80 3 TVV HÜDRANT 9m i=0.00 8.7m L= (31.80) 2 3 1 De20 0 L= JUURDEPÄÄS KRUNDILE i=0.00 11.5m De500 92 De225 L=6.6m L= 30 29.50 De200 8m 3 De20 e315 L= 1 0 L= i=0.00 23.5m i=0.100 14.2m L=4. 29.50 46 2 50 30 i=0.00 5.3m D 3 i=0.00 29.70 3 1 De200 2.30 2 1 2 2 OLEMASOLEV HOONE (EHR kood 120563868) 75 5 L= olemasolev säilitatav parkla De31 PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV SÄILITATAV HOONE ISEVOOLSE REOVEE 33,7 PARKLATEST JUHTIDA SADEMEVESI P16 23,0 KANALISATSIOONITRASSI ÜHINEMISPUNKT PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA LÄBI ÕLI-LIIVAPÜÜDURI P80 KK-3* Ø560 .6m KK-4* 31.85 5 L=38 Ø800 i=0.00 30.9m i=0.00 43.5m (31.85) 31.93 PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA 19 De22 70 (31.93) L= K-04* L= 29.46 De315 VEETRASSI ÜHINEMISPUNKT Ø800 De500 29.52 29.54 32.01 alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa 29.46 29.54 2.39 (32.01) PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 2.39 29.53 29.53 2.48 OLEMASOLEV VÕRKAED / MÜÜR SADEMEVEE 1 2 De250 L=9.2m i=0.0045 De225 1 2 KANALISATSIOONITRASSI 4,0 L=9.4 L=4.2m De225 m Olemasolev toruots PLANEERITUD BETOONSOKLIK PIIRE ÜHINEMISPUNKT H4 1 2 Energia tn 5 sulgeda veetihedalt! 4 3 6K V LISAJAD H3 PERSPEKTIIVNE BETOONSOKLIL PIIRE AV US ÄL EL JA PÄ 7K L=20.6m ÄS i=0.00 20.1m tee PLANEERITUD AUTOVÄRAVA VÕIMALIK ASUKOHT 64 L= De225 De500 tke H6 T EL SU US UR R Re 5K OR LA PLANEERITUD JALGVÄRAVA VÕIMALIK ASUKOHT K SK -1. ET ÄS IIR De2 ÄL EL PÄ 1 2 00 AV US JA 3 i=0.0L=7.6 LISAJAD m L=4.6 5 022 m H1 4 De22 V 1K TVV HÜDRANT PLANEERITUD MAASSE LASKUVATE POLLARITE VÕIMALIK ASUKOHT P71 Olemasolev toruots 21,5 sulgeda veetihedalt! R 100% PANDUSE VÕIMALIK ASUKOHT L=21.1m 44.9 m POS 1 OL.OL LP 1 i=0.01035.1m De225 13 100m² 10 V 12k 0 PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT L= De500 VÄ IKE LA SK 51 412 m² P830 P290 De110 ET L=10.0m IIR De110 L=10.0m PLANEERITUD KATUSEHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT P52 9,5 8.1m L= De225 PLANEERITUD TÄNAVAHALJASTUS 1 2 5 3 4 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT SÄILITATAVA HOONE OL.OL LP V, SK, T H5 12K H2 LIKVIDEERITAV OBJEKT 8K VEETRASSI ÜHINEMISPUNKT P11 RIIGIKAITSE EHITISE PIIRANGUVÖÖND 44,5 .6m PLAN. JAHUTUSJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS L=54 i=0.01 55.0m 00 De225 L= De500 OLEMASOLEV LEHTPUU / OKASPUU LIKVIDEERITAV PUU P11 1. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS P80 2. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 10, POS 1 LP 4 1 2 3. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 0 3 S1 4. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS TVV HÜDRANT 5. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS SIDEVÕRGU ÜHINEMISPUNKT e H10 LOODUSES MITTEEKSISTEERIV PUU VÕI TÜVE LÄBIMÕÕDUGA ALLA 8 cm te .8m 7K ol.ol sidekaev m4487 L=37 mäe H9 S1 De225 HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER 9K 1 i=0.01=49.3m Rahu 00 954 PROJEKTEERITUD TEED L De500 H7 OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 2774 „Rahumäe tee rekonstrueerimine OSA-1 1K Tee, liiklus ja teerajatised”, 11.04.2023 H8 8K SÕIDUTEE 20,0 POS 1 LP W1 .4m KÕNNITEE (BETOONKIVISILLUTIS) L=13 P10 954 953 De225 alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa PLAN. AJ 4 1 JALGRATTATEE 2 ol.ol alajaam nr 698 asendatakse Olemasolev toruots 3 De63 L= 16.2m De63 ainult parempööre sulgeda veetihedalt! 15,5 L=1.1m VEETORUSTIK SADEMEVEETORUSTIK P30 ELEKTRIVÕRGU ÜHINEMISPUNKT KANALISATSIOONITORUSTIK 954 953 toide maakaabelliinidelt 24419 ja 24418 LIKVIDEERITAV TORUSTIK/OBJEKT HÜDRANT i=0.01 55.1m .1m L=55 96 L= OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED De500 De225 ELEKTRIVÕRGU KESKPINGE MAAKAABEL 4,5 perspektiivne tänav 4,0 ELEKTRIVÕRGU MADALPINGE MAAKAABEL ELEKTRIVÕRGUMADALPINGE ÕHULIIN SIDEKAABEL ISEVOOLSE REOVEE 41 2 KANALISATSIOONITRASSI ÜHINEMISPUNKT 3 VEETORUSTIK i=0.01 15.9m .7m REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK 00 L=15 L= ainult operatiivsõiduki ja kohtuekspertiisi L 100% De500 De225 .5 m =20 SÄILITATAVA HOONE OL.OL LP büroo- ja laborihoone juurdepääs 00 L 00 De2 i=0.01 - Terv SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK K alla lastud äärekivide jalgratta- ja jalgtee osa 2 - - m² - ise tn 4 3 1 2 DRENAAŽITORUSTIK 607 m² P P SÄILITATAVA HOONE OL.OL LP DN10 L=3.4m0 GAASITORUSTIK i=0.01 19.5m S m L=21.6 07 L= De110 L=19 De500 .9m De225 KAUGKÜTTE TORUSTIK De110 L=20 .8m De110 3 1 PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED L=7. 2 4m S1 SIDEKAABEL ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP VIIDETEL KASUTATUD LÜHENDID: L=24.3m ALAJAAM i=0.0050 L=24.0m 953 954 De500 De225 POS Krundi positsiooni number ÕLI-LIIVAPÜÜDUR SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES LP Liitumispunkt JAHUTUSJAAM KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE V Veetorustik 1 SUURIM KORRUSE- LISUS ALUNE PIND ARV KRUNDIL K Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik Märkused: P T L TALLINN, KRISTIINE LINNAOSA T 6 0 KRUNDI SUURUS Pn Pn SK Sademevee kanalisatsioonitorustik A 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 30.12.2025, töö nr 25-G532. Topo-geodeetiline alusplaan on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH-2000 DP PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES T2 Kaugküttetorustik Amsterdami süsteemis; P O P O RAHUMÄE TEE 6 // TERVISE TN 20 KINNISTU PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV HOONES W1 Planeeritud madalpinge maakaabel M 000 2. planeeringuala haljastusliku hinnangu koostas Dendro SJ OÜ 04.03.2024; A I P DETAILPLANEERING S1 Planeeritud sidekaabel 3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide 26 06 2026 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER P A A TVV Tuletõrje veevõtu hüdrant staadiumis; AJ Planeeritud alajaam TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN AS 0 4. planeeringulahenduses kruntidel näidatud tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. T K K Töö nr 650 Tallinn, Kristiine linnaosa, Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu detailplaneering PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, registrikood 75023823 Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn tel: 640 4375 [email protected] HUVITATUD ISIK: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn esindaja Erik Vest [email protected] PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR registri number EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKTID: Ive Punger Keia Kuus PROJEKTIJUHT: Arno Anton 5698 3389 [email protected] Tallinn 2026  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ............................... 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused...................................................................................... 4 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ..................................................................... 4 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................................................... 4 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .......................... 4 4. PLANEERINGUS KAVANDATU .................................................................................................... 4 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus............................................................................................ 4 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................ 5 4.3. Krundi kasutusotstarve ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad ....................................... 6 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 6 4.5. Haljastuse kavandamise põhimõtted ...................................................................................... 6 4.5.1. Haljastuse hinnang .......................................................................................................... 7 4.5.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus ................................................................................... 7 4.6. Heakorra tagamise põhimõtted ............................................................................................... 9 4.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ................................................................................. 9 4.7.1. Veevarustus ..................................................................................................................... 9 4.7.2. Tuletõrjeveevarustus........................................................................................................ 9 4.7.3. Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 10 4.7.4. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine ............................................................................. 10 4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................................ 11 4.7.6. Jahutus .......................................................................................................................... 11 4.7.7. Elektrivarustus ............................................................................................................... 11 4.7.8. Valgustus ....................................................................................................................... 12 4.7.9. Sidevarustus .................................................................................................................. 12 4.8. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ....................................................... 12 4.9. Planeeritavad kitsendused .................................................................................................... 13 4.10. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted............................................................................... 13 4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele......................... 14 4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ............................... 14 5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED ........................ 14 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded ................................................................................ 15 5.2. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded ....................................... 15 5.3. Täiendavate uuringute vajadus ............................................................................................. 16 5.4. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus .................................................. 16 5.5. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ..................................................... 16 5.5.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks sõiduteede, kergliiklusteede osas.. 16 5.5.2. Müra .............................................................................................................................. 16 5.5.3. Insolatsioon ................................................................................................................... 17 5.5.4. Radooniohu vältimine .................................................................................................... 17 5.5.5. Turvalisusest tulenevad nõuded .................................................................................... 18 5.5.6. Tuleohutusest tulenevad nõuded ................................................................................... 18 5.5.7. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded .............................................................................. 18 5.5.8. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ........................ 18 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDE JA -SEISUKOHTADELE ....................................................................... 19 6.1. Vastavus Kristiine linnaosa üldplaneeringule ........................................................................ 19 6.2. Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ....................................................... 19 6.3. Kehtestatud detailplaneering ................................................................................................ 20 6.4. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ............... 20 2  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) II JOONISED ‒ JOONISTE LOETELU  Asukohaskeem M 1:~ AS-01  Põhijoonis M 1:1000 AS-02  Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-03 3  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused  Planeerimisseadus;  Tallinna Linnaplaneerimise ameti 06.10.2025 käskkiri nr T-11-1/25/24 „Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas”. Detailplaneering on vormistatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded” nõuetele. 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid  Tallinna üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001. a määrusega nr 3);  Kristiine linnaosa üldplaneering (kehtestatud 03.11.2016.a otsusega nr 172);  Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusega nr 15 kinnitatud „Haljastuse inventeerimise kord”;  Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneering „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine”;  „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17);  „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” (siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10);  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;  Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 723, vastu võetud 29.07.2025 „Parkimisnormatiiv”;  Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”;  Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”;  Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded”;  „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” (riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50);  EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Tallinnas, Kristiine linnaosas, Retke tee, Rahumäe tee ja Tervise tänava vahelisel alal. Planeeringuala asub väljakujunenud hoonestuse alal. Planeeritud alale jääb riigikaitsemaa sihtotstarbega Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu (katastritunnusega 78407:703:0190) suurusega 52 019 m². Planeeritud ala kohta kehtib Tallinna planeeringute registri andmetel varem kehtestatud Rahumäe tee, Tervise tn ja Retke tee vahelise kvartaliosa detailplaneering (kehtestatud 20.01.2000). 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu ehitusõiguse määramine vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) erinevate üksuste erihoonete mahulisele analüüsile. Rahumäe tee 6 kinnistule soovib PPA rajada peale ameti peamaja ka oma muude üksuste büroo- ja tööruumid, lasketiiru, teenistussõidukite garaažid ja töökojad, laod, parkimismaja jms. PPA hoonestus eeldab tavapärasest oluliselt kõrgema turva- ja ohutusnõuete täitmist, s.t eelkõige piiratud territooriumi. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. 4. PLANEERINGUS KAVANDATU 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringulahendusega olemasoleva krundi jaotamist ega sihtotstarbe muutmist pole ettenähtud. Krundist eraldatakse ca 607 m2 suuruse pindalaga maasiil Rahumäe tee – Tervise tn ristmiku rekonstrueerimise / laiendamise eesmärgil. 4  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Tabel 1 Krundijaotus Pos Suurus Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide Sihtotstarve (katastriüksuse liikide nr (m²) kaupa) kaupa) 1 51 412 Riigikaitsemaa 100% Riigikaitsemaa 100% 2 607 Transpordimaa 100% Transpordimaa 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 2 on määratud avalikuks kasutamiseks ning võõrandatakse tasuta Tallinna linnale. 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Planeeritava krundi ja hoonestuse linnaehituslikud alused tulenevad hoonekompleksi arendamise etapilisusest ja kasutusspetsiifikast, ümbritseva linnamorfoloogia ja tänavate ehitusjoontest ning säästlikust keskkonnakasutusest ja olemasoleva linnaruumi tihendamisest. Etapid Planeeritava krundi ja selle hoonestuse ettepaneku linnaehitusliku lahenduse alus on lõppkasutaja töö spetsiifikast tulenev soov arendada uushoonestust etappidena. PPA hoonekompleksi etapid: 1. etapp: Põhja prefektuuri ja PPA büroohoone, lasketiir, parkimismaja, varjend. (töökodade, garaažide ja ladude valmidusega); 2. etapp: KKP büroohoone; 3. etapp: töökojad, garaažid, laod 1. etapis valminud parkimismaja 1. korrusele; 4. etapp: Lääne-Harju politseijaoskonna büroohoone; 5. etapp: riigi täiendavatest vajadustest lähtuvad büroohooned. Ehitusjooned Planeeritava krundi ehitusjooned määravad hoonestuse ulatuse piirnevate hoonete ja tänavate suhtes. Peamised ehitusjooned:  EKEI labori- ja büroohoone / Tervise tänava ehitusjoon;  kvartali sisetänava ehitusjoon;  Rahumäe tee 2 korterelamu ehitusjoon;  Rahumäe tee ehitusjoon. Linnaruumi tihendamine Olemasolevatest hoonetest säilib EKEI labori- ja büroohoone. Kõik ülejäänud hooned on planeeritud lammutada vastavalt uushoonestuse valmimise etappidele. Olemasolevad suurima ehitusaluse pinnaga hooned paiknevad krundi lõunapoolses osas. Tegemist on lao- ja hoidlahoonete, töökodade ja garaažidega. Need on kavas likvideerida peale 3. ehitusetapi valmimist. Seega, tegemist on olukorraga, kus PPA häireteta sujuvaks tööks saab 1. – 3. etappide uushoonestust kavandada krundi põhjapoolsesse osasse. Rahumäe tee 6 krundi suurus võimaldab planeerida multifunktsionaalse kvartali. Kvartal on jaotatud sisetänavaga kaheks hoonestusalaks. Peale PPA hoonetekompleksi on perspektiivsena ettenähtud ehitusalad Tervise tänava ja kvartali sisetänava vahele. PPA hoonetekompleks jääb piiratud territooriumile. Muud ehitusalad võimalusel (vastavalt hoonestuse funktsioonile) perspektiivselt osaliselt avatud territooriumile. Perspektiivsed ehitusalad on määratud Rahumäe tee äärde kuni 6 korrust, Tervise tänava äärde kuni 9 korrust. Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu erinevateks kruntideks jaotamist pole ettenähtud v.a krundiosa eraldamine Rahumäe tee ja Tervise tänava ristmiku rekonstrueerimiseks. Hoonestus  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistut läbib kvartalisisene tänav, mis ühendab Rahumäe teed ja Retke teed. Kahele poole sisetänavat jäävad hoonestusalad. Planeeritud tänav ei ole transpordimaa kinnistu ja vajadusel suletud (öösel / nädalavahetusel);  kinnistu Tervise tänava poolne hoonestus, s.t olemasolevad laod, garaažid jne jäävad 1. etapis alles;  kinnistu põhjapoolsele alale tekib PPA uute erihoonete, büroohoonete ja parkimismaja ala;  planeeritava kvartalisisese sõidutee ja hoonete sissepääsude vahele tekib linnaväljak, võimaldades paremini eksponeerida uute hoonete arhitektuuri. Olemasolevad ja veel lammutamata laod/ garaažid ei varja oluliselt uut hoonestust;  parkimismaja on kavandatud nii, et hiljem (rahastuse korral) on võimalik 1. korrusele ehitada töökodade-ladude-garaažide kompleks, 2. kuni 5. tasapind jäävad parkimise korrusteks; 5  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570)  reageerivate sõidukite parkimis/laadimiskohad on parkimismaja 1. korrusel (s.t parkimismaja esimese korruse töökodade-garaažide-ladude pind on väiksem, kui 2. korruse parklapind ja tekib nn „katusealune”;  kui garaažid/laod hiljem (s.t 3. etapp) lammutada, tekib perspektiivne ehitusala, mida saab kasutada riigi vajadustest lähtuvate uute hoonete rajamiseks. Juhul, kui vajadust uute hoonete ehitamiseks ei ole, saab alale rajada ajutise roheala / pargi;  uued büroohooned on paigutatud kinnistule arvestades päikesevalguse ja varjude liikumisega. Hoonestusala Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu hoonestusalad on planeeritud suuremad kui PPA hoonete- kompleks. Avaramad hoonestusalad võimaldavad kvartali vabamat käsitlemist hoonete planeerimisel ja projekteerimisel. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud peamistest tänavate ja olemasolevate hoonete ehitusjoontest ning lõppkasutaja töö spetsiifikast tulenevast soovist arendada uushoonestust etappidena. Oluline on lõppkasutaja nõue piirata PPA hoonetekompleksi territooriumi ning operatiiv- ja teenistus- sõidukite võimalik väljumine erinevatele kvartalit piiravatele tänavatele. Piiratud territoorium Planeeringuala piiramine on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti tegevusest tulenevate julgeoleku-, turva- ja ohutusnõuete täitmiseks. Planeeringuga on ette nähtud kuni 2,5 m kõrguse turvapiirde rajamise võimalus Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses oleva territooriumi ümber. Piire kavandatakse valdavalt olemasoleva piirdeaia asukohta ning selle eesmärk on tagada territooriumi turvalisus, kaitsta hooneid ja rajatisi ning võimaldada kontrollitud juurdepääsu territooriumile. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et piiratud juurdepääsuga ala ulatus oleks seotud objekti tegelike kasutus- ja turvavajadustega. Piirde visuaalse mõju vähendamiseks on ette nähtud selle sidumine olemasoleva ja kavandatava haljastusega. Planeeringulahenduses säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus ning kavandatakse täiendavat haljastust, mis aitab piiret linnaruumis leevendada ja paremini ümbritsevasse keskkonda sobitada. Territooriumile sissesõidud lahendatakse kontrollitud juurdepääsudena. Väravate, tõkkepuude, pollarite ning muude turvaelementide täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.3. Krundi kasutusotstarve ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad Planeeritava krundi hoonete kasutusotstarbed on: büroohoone, parkimismaja, garaaž / töökoda, ladu, lasketiir, varjend, eriotstarbelised ruumid. Hoonestamise ettepanekus kavandatud maaüksuse koormusnäitaja krundi täisehitisprotsent on 26%. Hoonestamise ettepanekus kavandatud krundi hoonestustihedus on 1,37. Hoonestustiheduse arvutamisel on arvestatud ka parkimismajade maapealse avatud brutopinnaga. Krunt pos 1 Krundi kasutamise otstarve 100% riigikaitsemaa Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: maapealne 13 100 m² maa-alune 12 000 m² Brutopind: maapealne 70 500 m² maa-alune 13 700 m² Hoonete suurim lubatud arv krundil 10 Hoone suurim lubatud kõrgus (maapinnast): 44,9 m 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimine peab lahendama sademevee äravoolu ning tagama sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale alale. Planeeringulahenduses ei kavandata olulist maapinna kõrguste muutmist. Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse. Vertikaalplaneeringu lahendus töötatakse välja järgnevate projekteerimise etappide koostamise käigus. 4.5. Haljastuse kavandamise põhimõtted Perspektiivse Tervise tänava magistraali ja Rahumäe tee liiklusmüra mõju vähendamiseks on kavandatud tänavad piirata puude riviga. Samuti on kõrghaljastusega liigendatud kõik parklad. Parklate ning kõvakattega alade haljastamisel on soovitatav kasutada linnakeskkonda ja liiklusest 6  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) tulenevaid mõjusid taluvaid puu- ja põõsaliike. Tänavate ja eriliselt Tervise-Rahumäe ristmiku äärde on planeeritud nõmmemetsa pargina haljastatud alad. Rahumäe tee puiestee ja kvartalisse sopistuvad haljasalad moodustavad Nõmmelt lähtuva maastikuga jätkuva terviku. Hoonekompleksi töötajate rekreatsioonialad jäävad krundi keskossa ja kirre / kagu osadesse. Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 krundil on haljastuse osakaal kavandatud vähemalt 40% krundi pindalast. Haljastuse osakaalu hulka ei arvestata maapinnaga ühendamata haljastust, sealhulgas katusehaljastust. Täiendavalt on hoonete lahenduses ette nähtud katusehaljastuse rajamise võimalus. Kruntide haljastuse täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Hoonete projekteerimisel tuleb koostada haljastusprojekt, milles määratakse säilitatav ja rajatav haljastus, istutatavad puu- ja põõsaliigid ning haljasalade kujunduspõhimõtted. 4.5.1. Haljastuse hinnang Planeeringualal kasvava kõrghaljastuse kohta on Sulev Järve (Dendro SJ OÜ) koostanud 2024. aastal osalise haljastuse hinnangu. Inventeerimise käigus hinnati Rahumäe tee 6 kinnistu idaosas kasvavate puude ja puuderühmade haljastuslikku väärtust vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele „Haljastuse inventeerimise kord”. Inventeerimise käigus mõõdistati ja hinnati kokku 76 haljastuslikku objekti. Uuringuala kõrghaljastuse moodustavad peamiselt ridadena istutatud keskealised lehtpuud, samuti üksikpuud ja väiksemad puuderühmad. Okaspuudest kasvab alal kaks harilikku kuuske. Põõsaid uuringualal ei kasva ning inventeerimise käigus ei tuvastatud invasiivseid võõrliike ega kaitsealuseid taimeliike. Inventeeritud alal määrati kokku 14 puittaimede taksonit, sealhulgas harilik vaher, harilik tamm, suurelehine pärn, harilik saar, künnapuu, arukask, harilik hobukastan ja harilik kuusk. Haljastuse väärtushinnangu kohaselt kuulub valdav osa puudest III väärtusklassi ehk haljastuslikult oluliste ja säilitamisväärsete puude hulka. Inventeeritud alal paikneb üks I väärtusklassi ehk eriti väärtuslik puu – III kaitsekategooria künnapuu (nr 49). II väärtusklassi ehk väärtuslikeks puudeks hinnati üks harilik vaher (nr 13) ning kaks kaske (nr 37 ja 38). Ülejäänud inventeeritud puud kuuluvad peamiselt III väärtusklassi. Haljastuse hinnangu kohaselt tuleb ehitus- ja kaevetööde kavandamisel säilitada I ja II väärtusklassi puud ning võimalusel ka III väärtusklassi puud. Säilitatavate puude kasvutingimusi ei tohi halvendada ning ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevöönditega ning standardis EVS 939-3:2020 esitatud nõuetega. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise võimalustega ning uue haljastuse rajamisega, et tagada kvaliteetne ja rohevõrgustikuga seotud linnaruum. 4.5.2. Asendusistutuse vajaduse arvutus Likvideeritavad puud kompenseeritakse vastavalt Tallinna linnavolikogu 11.02.2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord” tingimustele. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes, mis arvutatakse järgmise valemiga: + + ⋅ = HÜ, 3 kus D1− raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa; k1 − raiutava puuliigi koefitsient; k2 − raiutava puu väärtuskoefitsient; k3 − raiepõhjuse koefitsient; HÜ – haljastusühikud. Tabel 2. Likvideeritavate puude nimekiri ja puude haljastuse ühik asendusistutuseks. Takson Haljas- Tüve Liigi Raie Hal- (liik või tuslik dia- koe- Väärtus- põhjusejastu- Jrk liigisisene väärtus-meeterfitsi- koefit- koefit- se nr ühik) klass cm ent sient sient ühik Märkused 967 ühikut 15 harilik vaher 34 III 1.0 1.0 0.5 28 korduvalt kärbitud võraga. 16 harilik vaher 33 III 1.0 1.0 0.5 28 korduvalt kärbitud võraga. haruneb 0,8 m kõrgusel 24 & kaheks, juurekaelal väike 17 harilik vaher III 1.0 1.0 0.5 42 26 vigastus, võra korduvalt kärbitud 7  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Takson Haljas- Tüve Liigi Raie Hal- (liik või tuslik dia- koe- Väärtus- põhjusejastu- Jrk liigisisene väärtus-meeterfitsi- koefit- koefit- se nr ühik) klass cm ent sient sient ühik Märkused 19 & haruneb 0,6 m kõrgusel 18 harilik vaher III 1.0 1.0 0.5 37 25 kaheks, võra korduvalt kärbitud 19 mägivaher 28 III 1.0 1.0 0.5 23 korduvalt kärbitud võraga harilik tüvelõhedega, võra korduvalt 20 40 IV 2.0 0.2 0.5 36 hobukastan kärbitud haruneb 0,9 m kõrgusel harilik 30 & kaheks, tüves väikesed 21 III 2.0 1.0 0.5 77 hobukastan 36 mädanikukolded, võra korduvalt kärbitud haruneb 0,5 m kõrgusel 27 & 22 harilik vaher III 1.0 1.0 0.5 49 kaheks, ühes mädanik, võra 32 korduvalt kärbitud 23 harilik vaher 35 III 1.0 1.0 0.5 29 korduvalt kärbitud võraga veidi kaldus, võra korduvalt 24 harilik vaher 38 III 1.0 1.0 0.5 32 kärbitud 3-haruline, väikese 28 harilik vaher 67 III 1.0 1.0 0.5 56 tüvevigastusega, võra korduvalt kärbitud harilik 29 19 IV 0.5 0.2 0.5 8 kaldus, kõver, veidi kärbitud pihlakas haruneb maapinnal, 27 & tüvevigastustega, juurekaelal 33 harilik vaher IV 1.0 0.2 0.5 32 29 mädanik, võra korduvalt kärbitud 37 kuldkask 24 II 0.5 2.0 0.5 24 38 sookask 25 II 0.5 2.0 0.5 25 39 kuldkask 24 III 0.5 1.0 0.5 16 juurekaelal vigastus 40 sookask 28 III 0.5 1.0 0.5 19 tüükast kõver arukask (3 23; 3 puud aiavundamendi ääres, 41 III 1.0 1.0 0.5 58 tk) 23; 24 üks tüükast kõver 19 & 42 arukask III 1.0 1.0 0.5 33 haruneb maapinnal kaheks 20 arukask (3 24; 43 III 1.0 1.0 0.5 63 3 puud aiavundamendi ääres tk) 24; 28 aedõunapu 18 & kaheharulise võraga, väikesed 44 III 1.0 1.0 0.5 34 u 23 mädanikukolded aedõunapu 16 & kaheharulise võraga, tüves 45 IV 1.0 0.2 0.5 19 u 18 mädanikukolded 46 kuldkask 32 IV 0.5 0.2 0.5 13 tüves pikk vigastus ja mädanik 47 kuldkask 34 III 0.5 1.0 0.5 19 juurekaelal vigastus haruneb 1,4 m kõrgusel 48 kuldkask 28 III 0.5 1.0 0.5 16 kaheks, tüükas vigastus ja väike tüvelõhe harilik juurekaelal väike vigastus, 51 28 III 2.0 1.0 0.5 33 kuusk allosas kuivad oksad harilik 52 26 III 2.0 1.0 0.5 30 veidi ühepoolse võraga kuusk saarvaher 56 - V - - 0.5 0 kännuvõsud, h=5 m (põõsas) 3-harulise võraga, ühes harus 75 harilik vaher 34 III 1.0 1.0 0.5 28 pikk vana vigastus Planeeringu elluviimiseks on vajalik likvideerida 29 puud ja üks põõsas. Arvutuse kohaselt on likvideeritavate puude asendusistutuse maht ligikaudu 967 haljastusühikut. Lõplik kompenseerimiseks vajalike puude arv leitakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa välja andmist. Asendusistutuse puud istutada maksimaalselt oma krundile. 8  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 4.6. Heakorra tagamise põhimõtted Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 on kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Olmejäätmete kogumiskoha projekteerimisel tuleb arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõudeid. Jäätmekonteinerid paigutada hoonetesse või vahetult hoonete kõrvale hoovialasse, mis vähendab territooriumi reostamise võimalust. Tuleb tagada ohutu ja mugav ligipääs jäätmeveokile ning teeninduspersonalile jäätmekonteinerite juurde. Lahendust täpsustatakse ehitusprojektis. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. 4.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Piirkond on varustatud kõikide tehnovõrkudega. Uued tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkude paigutamisel on aluseks võetud ehitusseadustiku § 70. Tehnovõrkude projekteerimisel võtta arvesse Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2774 „Rahumäe tee rekonstrueerimine“ ja Skepast & Puhkim OÜ töö nr 25000029 „Retke tee ja Tervise tn (PERH ja Tallinna Lastehaigla esine ala) ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise projekteerimine”. 4.7.1. Veevarustus Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi poolt 30.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/2610770-1. Planeeringuala olemasolevate ja planeeritavate hoonete veevarustus on lahendatud olemasolevate Rahumäe tee DN150 ja Retke tee DN500 ühisveetorustike baasil. Planeeringualal säilitatavale hoonele jääb alles olemasolev veeühendus Retke tee DN500 ühisveetorustikust. Planeeritud hoonete veevarustus on võimalik lahendada olemasolevate Rahumäe tee DN150 ja/või Retke tee DN500 veetorustike kaudu. Ühenduste arv ei tohi suureneda võrreldes olemasoleva olukorraga. Veeühenduste täpne lahendus, liitumispunktide asukohad ning ühendustorustike läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. Planeeritud ala ööpäevane tarbevee arvutuslik vooluhulk on 10 l/s. Planeeritud tarbevee vajadus on hinnanguline ning täpsustub hoonete ehitusprojektide koostamise etapis vastavalt kavandatavale kasutusotstarbele ja tegelikule veetarbimisele. Planeeringuala sisese veevarustuse välisvõrkude lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamise käigus. Kasutusest väljajäävad veeühendused ja torustikud tuleb likvideerida võrguvaldaja nõuete kohaselt. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud piirkonnas koostatud ja koostamisel olevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusprojektidega. Veevarustuse projekteerimisel tuleb tagada nõuetekohased kujad tehnovõrkude vahel ning nõuetekohased vahekaugused olemasolevatest ja planeeritud ehitistest, rajatistest ning haljastusest. Veevarustuse väljaehitamine toimub AS Tallinna Vesi ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu tingimustel ja mahus. 4.7.2. Tuletõrjeveevarustus Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi poolt 30.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/2610770-1. Planeeritud kruntide väline tulekustutusvesi 15 l/s on tagatud Rahumäe tee olemasolevast tuletõrjehüdrandist T-3392, mis paikneb Rahumäe tee ja Energia tänava ristmikul. Alternatiivse lahendusena on võimalik tagada 15 l/s tulekustutusvesi planeeritava tuletõrjehüdrandi kaudu, mis rajatakse Retke tee DN500 ühisveetorustikule. AS Tallinna Vesi tehniliste tingimuste kohaselt on liitumispunktides tagatud normaalolukorras vabarõhk Retke tee ühisveevõrgus 270 kPa ning Rahumäe tee ühisveevõrgus 220 kPa. Tulekahju olukorras on tagatud vabarõhk 100 kPa. 9  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Tuletõrjeveevarustuse ning vajadusel täiendavate tuletõrjehüdrantide rajamise täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele ja võrguvaldaja tingimustele. 4.7.3. Reoveekanalisatsioon Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi poolt 30.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/2610770-1. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringualal säilitatava hoone reovee ärajuhtimine toimub olemasoleva lahenduse alusel Tervise tänava ühiskanalisatsiooni. Olemasolev reoveeühendus kuulub säilitamisele. Planeeritud hoonete reoveed on ette nähtud juhtida Rahumäe tee de315 reoveekanalisatsioonitorustikku. Planeeringuala kirdeosas asub olemasolev liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga. Vajadusel nähakse projekteerimise käigus ette uued ühendused Rahumäe tee de315 või Rahumäe tee T3 d200 reoveekanalisatsioonitorustikuga. Planeeritud ala reovee arvutuslik vooluhulk on 15 l/s. Reovee kogus on hinnanguline ning täpsustub ehitusprojektide koostamise käigus vastavalt hoonete lõplikule kasutusotstarbele ja tehnilistele lahendustele. Reoveekanalisatsiooni liitumispunktid kavandatakse kuni 1 m kaugusele krundi piirist väljapoole avalikule tänava maa-alale. Reoveekanalisatsiooni sõlmpunktide kõrgusmärgid ning torustike täpsed tehnilised lahendused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Reoveekanalisatsiooni ühendustorustike läbimõõdud, liitumispunktide täpsed asukohad ning planeeringuala siseste kanalisatsioonivõrkude lahendused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torustikest. Drenaaživee ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Reoveekanalisatsiooni väljaehitamine toimub AS Tallinna Vesi ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu tingimustel ning mahus. 4.7.4. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi poolt 30.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/2610770-1. Planeeringualal säilitatava hoone sademevee ärajuhtimine toimub olemasoleva lahenduse alusel. Olemasolevad sademevee ühendused ja liitumispunktid kuuluvad säilitamisele. Planeeritud hoonete katustelt, kõvakattega aladelt ning parklatest kogutavad sademeveed juhitakse olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni, kasutades võimalusel olemasolevaid ühendusi ja liitumispunkte. Planeeringuala sademevee eelvooluks on Retke tee d300 sademevee kanalisatsioonitorustik. Planeeritud hoonete sademevee ühinemispunktid paiknevad Retke teel olemasolevate ühenduste asukohas. Sademeveekanalisatsiooni liitumispunktid kavandatakse kuni 1 m kaugusele krundi piirist väljapoole avalikule tänava maa-alale. Sademeveekanalisatsiooni torustike kõrgusmärgid ning sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks vajalikud tehnilised lahendused täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Parklate ja muude liiklusalade sademevesi tuleb enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõuetekohaste puhastusseadmete abil. Olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Planeeringualalt sademeveekanalisatsiooni juhitavate sademe- ja pinnasevee vooluhulkade ühtlustamisel ja piiramisel tuleb lähtuda AS Tallinna Vesi tehnilistest nõuetest. Vajadusel nähakse ehitusprojektis ette sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks viibemahutid, viibetorustikud või muud tehnilised lahendused. Vastavalt veeseaduse § 129 nõuetele tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademevee tekkekohapõhist käitlemist ning äravoolu vähendamist. Võimalusel tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, sealhulgas haljasalasid, katusehaljastust ja muid sademevee viibimist ning aurustumist soodustavaid meetmeid. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sademevee vooluhulkade piiramiseks vajalikud rajatised ning sademeveekanalisatsiooni ühenduste tehnilised parameetrid määratakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. 10  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 4.7.5. Soojavarustus Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Krundi soojusvarustuse lahenduse aluseks on AS Utilitas Tallinna Soojus poolt 23.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 26TT- 13202. Olemasolevad soojusvõrgud võimaldavad lahendada planeeringuala hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil. Planeeringualal paikneva säilitatava hoone soojusvarustus toimub olemasoleva kaugkütteühenduse kaudu. Olemasolev liitumispunkt paikneb Retke teel ning kuulub säilitamisele. Planeeritud hoonete soojusvarustus on ette nähtud lahendada kaugkütte baasil. Ühenduskoht kaugküttevõrguga on võimalik Rahumäe tee 6b // Retke tee 17 kinnistul paiknevast maa-alusest eelisoleeritud DN250 soojustorustikust. Torustiku ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise käigus ning vajadusel kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega. Planeeritud ala indikatiivne soojuskoormus on 4,8 MW. Soojuskoormus on hinnanguline ning täpsustatakse hoonete projekteerimise käigus vastavalt hoonete lõplikule kasutusotstarbele, energiatõhususnõuetele ja tehnilistele lahendustele. Planeeringuala sisene soojusvarustuse lahendus ning liitumispunktide täpsed asukohad määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Soojustorustike projekteerimisel tuleb tagada nõuetekohased kujad olemasolevate ja kavandatavate rajatiste suhtes ning torustike hooldus- ja remondivõimalused. Üksikute hoonete soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb taotleda AS Utilitas Tallinna Soojus täpsustatud tehnilised tingimused. Soojusvarustuse väljaehitamine toimub võrguvaldaja tehniliste tingimuste, liitumislepingu ning kehtivate normdokumentide alusel. 4.7.6. Jahutus Planeeringuala jahutusvarustuse lahenduse aluseks on AS Utilitas Tallinna Soojus poolt 25.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 26TT-13248. Planeeritud ala eeldatav jahutuskoormus on 4,0 MW. Jahutuskoormus on indikatiivne ning täpsustatakse projekteerimise käigus. Kuni kaugjahutuse põhivõrgu valmimiseni tuleb planeeringualale ette näha lokaalne jahutuslahendus. Vastavalt tehnilistele tingimustele nähakse planeeringuala Retke tee poolsesse külge ette jahutuslahendus kas lokaalse konteinerjahutusjaama või hoonesisese jahutusjaamana, eelistatult hoonesisese lahendusena. Jahutusjaama täpsed mõõtmed, paiknemine ja tehniline lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jahutuslahenduse kavandamisel tuleb tagada vajalik elektrivarustus vastavalt jahutusseadmete võimsusvajadusele ning arvestada jahutussüsteemis tekkiva jääksoojuse taaskasutamise võimalusega hoonete küttesüsteemis. Planeeringuga kavandatav jahutuslahendus on põhimõtteline ning täpsustub järgmistes projekteerimisetappides vastavalt hoonete lõplikule funktsioonile, tehnilistele nõuetele ja energiakasutuse lahendusele. 4.7.7. Elektrivarustus Krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 07.04.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 512661. Planeeritud ala eeldatav elektrivõimsus on 2630 kW. Planeeringuala olemasoleva ja planeeritavate hoonete elektrivarustus lahendatakse Elektrilevi OÜ võrgu baasil. Planeeringualal paiknev olemasolev alajaam nr 698 (Kristiine) on ette nähtud asendada uue komplektalajaamaga. Uus alajaam kavandatakse olemasoleva alajaama asukohta ning sellest tagatakse nii säilitatava hoone kui ka planeeritud hoonete elektrivarustus. Planeeritava alajaama toide nähakse ette 6 kV maakaabelliiniga, kasutades olemasolevaid maakaableid nr 24419 ja 24418. Elektrivõrkude, liitumispunktide, kaablitrasside ning ümberpaigutatavate rajatiste täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. Planeeringuala hoonete elektrivarustus lahendatakse planeeritavast alajaamast lähtuvate 0,4 kV maakaabelliinide kaudu. Elektrikaablite paigutamisel tuleb tagada nõuetekohased kujad teiste tehnovõrkude ja rajatiste suhtes ning reserveerida vajalikud koridorid perspektiivsete elektrikaablite rajamiseks. Planeeringuala läbivatele ja väljapoole planeeringuala ulatuvatele elektrivõrkudele tuleb tagada vajalikud servituudi või isikliku kasutusõiguse alad võrguvaldaja kasuks. Kui planeeringulahenduse elluviimiseks on vajalik olemasoleva elektrivõrgu ümberehitamine, toimub see võrguvaldaja tingimustel ja taotleja kulul. Hoonete projekteerimisel tuleb täpsustada elektrikoormused ning taotleda Elektrilevi OÜ-lt täpsustatud tehnilised tingimused. Planeeritud lahendus on põhimõtteline ning täpsustub järgnevates projekteerimisetappides. 11  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 4.7.8. Valgustus Planeeringuala valgustus lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Hoonete fassaadivalgustuse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et hoonete valgustus ja/või fassaadile ja katusele paigaldatavad taustvalgustusega logod ei tohi tekitada üleliigset valgusreostust. Hoonete esifassaadidele paigaldatakse valgustus sissepääsude juurde kohtvalgustuse põhimõttel, nt LED spot-valgustid ja/või LED ribivalgustid varikatustel või fassaadielementidel sissepääsu juures. Valgustite valgusvärvus on maksimaalselt 4000 K. Kasutatavad valgustid peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN 62471. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 ja RG1. 4.7.9. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 20.03.2026 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40164614. Planeeringualal paikneva säilitatava hoone sidevarustus toimub olemasoleva lahenduse alusel. Olemasoleva hoone sideühendus on tagatud Tervise tänaval paiknevast sidevõrgust ning olemasolev sideühendus kuulub säilitamisele. Planeeritud hoonete sidevarustuse tagamiseks on ette nähtud liitumine olemasoleva Telia sidevõrguga sidekaevust m4487. Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt on kavandatud planeeringuala juurdepääsu juurde. Sidekanalisatsiooni põhitrass ning hoonete sideühenduste täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeringuala sidevarustuse rajamisel tuleb tagada olemasolevate sideehitiste säilimine ning kaitse ehitustööde käigus. Olemasolevaid sidekanalisatsioone ei ole lubatud jätta planeeritud hoonete ega rajatiste alla. Vajadusel nähakse projekteerimise käigus ette olemasolevate sideehitiste ümberpaigutamine võrguvaldaja nõuete kohaselt. Planeeringuala siseste sidevõrkude ning sidekanalisatsiooni täpne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Hoonete projekteerimiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused ning ehitusprojekt kooskõlastada võrguvaldajaga. 4.8. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Transpordi ligipääs on tagatud Retke teelt, Tervise tänavalt ja Rahumäe teelt. Planeeritavat krunti läbib ida lääne suunaline kvartalisisene sõidutee. Uue tee kavandamisel on kasutatud olemasolevat EKEI hoone sissepääsu Retke teelt ning olemasolevat sissesõidu asukohta Rahumäe teelt. Lähim ühistranspordi peatus asub Rahumäe teel olemasoleva politseijaoskonna hoone ees. Tervise tänava magistraali realiseerumisel tekib ühistranspordipeatuse võimalus ka krundi lõunaküljel, Tervise tänava ääres. Liikluskorralduse planeerimisel järgida Eesti standard EVS 843:2016 toodud nõudeid. Piiratud territoorium Territooriumile sissesõit on kontrollitud turvaseadmete, tõstetavate pollarite ja/või väravatega. Kvartali sisetänava sõidutee ääres ja büroohoonete ees on kas rammimiskindlad pollarid või lahendatakse arhitektuuriliselt (trepid, betoonmahud) või maastikuarhitektuurselt nii, et hoone ei oleks kergesti rünnatav/rammitav. Uus kvartali sisetänav on vajadusel suletav (tõkkepuudega, väravatega või hüdrauliliste pollaritega). Parkimine Klientide parkimine toimub hajutatuna erinevate hoonete juures. Avaparklasse on planeeritud kokku 290 parkimiskohta. Jalgrataste parkimine toimub hooneteesistel aladel ja hoonete maa-alustel korrustel. Teenistussõidukite ja töötajate autode parkimine on ettenähtud parkimismajades. Parkimismajja ja hoonete maa-alustele korrustele on planeeritud kokku 830 parkimiskohta. Planeeringualale on kokku kavandatud 1120 parkimiskohta. Planeeritavale alale ei rakendu Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 723 kinnitatud parkimisnormatiivid, kuivõrd normid ei käsitle riigikaitselisi objekte (sh politseijaoskonnad, pääste jms), mis on eritsoonid. Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 651 alusel Elektriauto laadimistaristu. Elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks lähtuda Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 30.06.2020, 9). Jalgrataste parkimine Jalgrataste parkimine lahendatakse planeeringualal hoonete kasutusotstarbest ning kasutajate vajadustest lähtudes. Jalgrattaparklad kavandatakse töötajatele, teenistujatele ja külastajatele mugavalt ligipääsetavatesse asukohtadesse hoonete sissepääsude läheduses ning hoonete siseruumides. 12  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Jalgrataste pikaajaline parkimine nähakse ette hoonete sees paiknevates jalgrattahoiuruumides või muudes selleks ettenähtud ruumides, mis tagavad rataste turvalise hoiustamise ning kaitse ilmastikutingimuste eest. Lühiajalised jalgrattaparklad kavandatakse hoonete peamiste sissepääsude lähedusse. Jalgrattaparkimise täpne kohtade arv ja paiknemine määratakse ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes Tallinna rattastrateegia põhimõtetest, hoonete kasutusotstarbest ning tegelikust kasutuskoormusest. Jalgrattaparklad peavad olema hästi ligipääsetavad, turvalised ning integreeritud hoonete ja väliruumi terviklikku lahendusse. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rahumäe tee, Tervise tänava ja Retke tee äärde kavandatud ning olemasolevate jalgrattateede ja kergliiklusteedega, tagades jalgrattaga liiklejatele mugavad ühendused ümbritseva kergliiklusvõrguga. 4.9. Planeeritavad kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-02, AS-03 ja kirjeldatud joonise AS-02 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1:  elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;  sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;  veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi, kaugküttetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti ümber keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;  planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Rahumäe tee T3 (78407:703:0084):  sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;  veetrassile liitumispunktile 2 m liitumispunkti ümber keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Rahumäe tee 6b // Retke tee 17 (78407:703:0760):  reovee kanalisatsioonitrassi ja kaugküttetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti ümber keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Retke tee T2 (78405:501:0239):  sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti ümber keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. 4.10. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeringuala piirneb Rahumäe tee, Tervise tänava ja Retke teega, mis moodustavad ala ümbritseva avaliku tänavaruumi. Planeeringulahenduse koostamisel on eesmärgiks tagada kvaliteetne, turvaline ja haljastatud linnakeskkond, arvestades samaaegselt Politsei- ja Piirivalveameti tegevusest tulenevaid kõrgendatud julgeoleku- ja turvanõudeid. Planeeringuala peamine kasutusotstarve on riigikaitseline ning valdav osa territooriumist on kavandatud piiratud juurdepääsuga alana. Avaliku ruumi kvaliteeti toetatakse eelkõige planeeringuala ümbritsevate tänavate äärse haljastuse säilitamise ja täiendamise, korrastatud tänavaruumi ning hoonestuse ja väliruumi tervikliku kujundamise kaudu. Rahumäe tee, Tervise tänava ja Retke tee äärde on kavandatud säilitada olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust ning täiendada seda uute puude ja põõsastega. Haljastus aitab leevendada hoonestuse visuaalset mõju, parandada mikrokliimat ning luua sidusamat ja inimsõbralikumat linnaruumi. Parkimisalad ja muud suuremad kõvakattega alad liigendatakse haljastusega vastavalt haljastusprojekti lahendusele. Territooriumi piiramiseks vajalikud piirded kavandatakse lähtudes julgeolekuvajadusest ning kujundatakse viisil, mis vähendab nende visuaalset mõju avalikule ruumile. Piirete täpne lahendus määratakse ehitusprojekti ja haljastusprojekti koostamise käigus. Võimalusel kasutatakse piirete ilmestamiseks ja leevendamiseks kõrghaljastust, põõsastikku ning muid maastikuarhitektuurseid lahendusi. Eesmärk on vältida monotoonse ja läbipaistmatu tänavaruumi tekkimist. Planeeringuala väliruumi lahenduse kavandamisel tagatakse jalakäijate liikumise ja tehnilise teenindamise toimimine ning seotus ümbritseva tänava- ja kergliiklusvõrguga. Avalikult kasutatavad tänavad, kõnniteed ja jalgrattateed paiknevad väljaspool planeeringuala või selle vahetus läheduses ning nende toimimine säilib ka pärast planeeringu elluviimist. 13  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Väliruumi täpne kujundus, sealhulgas haljastus, piirded, välisvalgustus, väikevormid ning katendilahendused, määratakse ehitusprojekti ja haljastusprojekti koostamise käigus eesmärgiga tagada kvaliteetne, esinduslik ja ümbritsevasse linnaruumi sobituv keskkond. 4.11. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Detailplaneeringuga kavandatav maakasutus ja hoonestus vastavad planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ning Tallinna linna üldistele ruumilise arengu suundadele. Lahendus lähtub Kristiine linnaosa väljakujunenud linnaruumilisest struktuurist, arvestades ala paiknemist olemasoleva hoonestuse ja taristu keskkonnas. Planeeringu eesmärk on maa-ala ratsionaalne ja sihipärane kasutamine, tagades kavandatava hoonestuse sobivuse ümbritsevasse linnaruumi. Hoonestuse maht, kõrgus ja paiknemine on kavandatud selliselt, et need toetavad piirkonna ruumilist terviklikkust ega põhjusta olulist negatiivset mõju naaberkruntidele ega avalikule ruumile. Kavandatud lahendus aitab kaasa Tallinna linna kui kompaktse ja mitmekesise linnakeskkonna arengule, soodustades olemasoleva taristu efektiivset kasutamist ning vältides põhjendamatut linnaruumi hajutamist. Planeeringuala sidumine olemasoleva tänavavõrgu, tehnovõrkude ja kergliiklussüsteemidega toetab jätkusuutlikku linnalist arengut. Ruumilise arengu eesmärkidest lähtudes pööratakse tähelepanu kvaliteetse elukeskkonna kujunemisele, sh avaliku ruumi ja haljastuse rollile. Kavandatav lahendus säilitab ja täiendab olemasolevaid haljastuselemente ning tagab piisava rohealade osakaalu, mis aitab parandada ala keskkonnatingimusi ja visuaalset kvaliteeti. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna linna arengudokumentides seatud eesmärkidega ning loob eeldused planeeringuala järjepidevaks ja tasakaalustatud arenguks, arvestades nii avalikke huve kui ka planeeringuala funktsionaalset rolli Kristiine linnaosas. 4.12. Kavandatu mõju lähiala linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Detailplaneeringuga kavandatav lahendus avaldab lähiala linnakeskkonnale valdavalt positiivset mõju ning loob eeldused piirkonna tasakaalustatud ja kvaliteetse arengu jätkumiseks. Planeering arvestab olemasoleva hoonestuse, maakasutuse ja ruumilise struktuuriga ning ei too kaasa olulisi negatiivseid muutusi ümbritsevas linnaruumis. Kavandatav hoonestus ja maakasutus sobituvad Kristiine linnaosa väljakujunenud linnaruumi mõõtkavasse ja iseloomu. Hoonete paiknemine, kõrgus ja maht on valitud selliselt, et säiliksid naaberkruntide kasutustingimused ning ei halveneks oluliselt vaated, insolatsioon ega privaatsus. Planeeringulahendus ei tekita barjääriefekti ega katkesta olemasolevaid liikumis- ja ruumilisi seoseid. Planeeringu elluviimine parandab piirkonna funktsionaalset toimivust, toetades olemasoleva taristu ja tänavavõrgu tõhusamat kasutamist. Jalakäijate ja kergliiklejate liikumistingimuste paranemine ning avaliku ruumi kvaliteedi tõus avaldavad positiivset mõju lähiala kasutusaktiivsusele ja ruumilisele sidususele. Haljastuse säilitamine ja täiendamine aitab leevendada kavandatava hoonestuse keskkonnamõjusid ning parandab lähiala mikrokliimat ja visuaalset kvaliteeti. Rohealade ja haljastatud alade osakaalu säilitamine toetab puhke- ja ajaveetmisvõimalusi ning suurendab linnakeskkonna mitmekesisust. Planeeringu rakendumisel:  rajatakse kõrge arhitektuurse väärtusega uushoonestus, mis sobitub piirkonda;  uushoonestuse kõrgus ja kasutusfunktsioon on piirkonnale iseloomulikud;  välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel;  parkimine on lahendatud omal krundil. 5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikele 2 tuginedes võib planeeringu koostamise korraldaja sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingu avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatiste väljaehitamiseks. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. 14  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Planeeritud hoonete arhitektuur on käesolevas töö etapis ehitusmahtu ja selle põhimõttelist liigendatust määrav. Ehitusmahtude paigutamisel on lähtutud ruumiprogrammi logistilistest seostest, ruumitüpoloogiate rühmitamisest, spetsiifilistest turvalisuse nõuetest ning ilmakaartele suunatusest ja energiatõhususe printsiipidest. Samas on jäetud piisavalt ruumi ja mahtudeülest universaalsust konkreetse lahenduse väljatöötamiseks edaspidi. Kavandatud ehitusmahud on optimaalselt maksimaalsed. Nelja põhihoone (PPA, Põhja prefektuur, KKP ja Lääne-Harju PJ) kõrgus on max 12 korrust. Kõrgemad hoonemahud on omavahel ühendatud 1. ja 2. korruse tasandil, lisaks on ühendusteed tunnelite kaudu parkimismajaga. Hoonete alla on planeeritud kuni 2 maa-alust korrust parklate, varjendite ja eriruumide rajamiseks. Katusekalle: 0 – 20°. Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 44.90 m (abs 78.90 m). Välisviimistlus: Betoon, kirgas klaas, tellis, krohv, puit jm piirkonda sobivad materjalid. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist ja arvestada aknapindade varjestamise vajadusega. Katusekattematerjal: Rullkattematerjal, plekk, haljastatud katus jm. Arvestada päikesepaneelide paigutamisega. Piirete projekteerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et piire tagab objekti turvalisuse ning toetab samaaegselt kvaliteetse ja inimsõbraliku linnaruumi kujunemist. Piirete täpne asukoht, kõrgus, konstruktsioon, materjalikasutus ja arhitektuurne lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Piirded tuleb kavandada liigendatult ning võimalusel läbipaistvatena, vältides ulatuslike monotoonsete ja läbipaistmatute piirete rajamist. Piirete kujundamisel tuleb kasutada koos piiretega või nende visuaalse mõju vähendamiseks kõrghaljastust, põõsastikku ning muid maastikuarhitektuurseid lahendusi. Piirete rajamisel tuleb arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisega ning tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine. Piirete, väravate, tõkkepuude, pollarite ja muude turvaelementide projekteerimisel tuleb tagada liiklusohutus ning vajalikud nähtavuskolmnurgad juurdepääsudel ja ristmike läheduses. Piirete lõplik lahendus koostatakse koos haljastusprojekti ja väliruumi lahendusega, tagades selle sobivuse ümbritsevasse linnaruumi. Jalgrattaparklate projekteerimisel lähtuda Tallinna rattastrateegia põhimõtetest. Jalgrattahoidjad peavad võimaldama jalgratta raami lukustamist ning tagama jalgrataste mugava ja turvalise kasutamise. Töötajatele ettenähtud pikaajalised parkimiskohad kavandada ilmastiku eest kaitstult hoonesse või varjualusesse. 5.2. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded  Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;  lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele;  olemasoleva hoone ümberehituse või laiendamise lahendus peab arvestama olemasolevat;  uus hoone osa peab haakuma olemasoleva hoone arhitektuurse lahendusega, kasutatavad materjalid sobima olemasoleva hoonestusega. Tekkivate lammutus- ja ehitusjäätmete käitlemine:  betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed sh pakend, elektrikaablite jäägid tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse vt tallinn.ee/ehitusjaatmed. Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja taaskasutamine ei ole lubatud. Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ladestamiseks prügila operaatorile. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/ kaevise-või-katendi-kasutamine) või üle anda Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Lisainformatsioon on veebilehel www.tallinn.ee/ehitusjaatmed; 15  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570)  kõik vanad torud ja kaablid tuleb tööde ulatuses likvideerida ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Torude ja muude jäätmete jätmine maa alla pole lubatud;  pinnasetööde teostamisel tuleb jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, leitakse kemikaale, maa-alune mahuti vms, palume teavitada sellest koheselt Tallinna Strateegiakeskuse spetsialisti ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. Reostuse likvideerimine kogu kinnistu ulatuses;  tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele. Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile [email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi;  kasutusloa faasis esitada jäätmete üleandmist tõendav dokumentatsioon (kviitung, arve vms);  ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale firmale ja käideldakse vastavalt Tallinna linna jäätmekäitluskavale. 5.3. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:  viia läbi ehitusgeoloogilised uurimistööd;  ehitusprojekti koostamise etapis tuleb pädeva ettevõtte poolt teostada detailplaneeringu alal keskkonnaseisundi ülevaatus koos reostusuuringuga. Uuringu käigus tuleb kirjeldada maa-alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide (maa-alused kütusemahutid) olemasolu ja nende hinnangulised mahud. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb eelnevalt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega. Uuringu käigus tuvastatud reostus tuleb likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele. 5.4. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojektid kooskõlastada:  Tallinna Transpordiametiga;  Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga;  Põhja-Eesti Päästekeskusega;  ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga. 5.5. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 5.5.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks sõiduteede, kergliiklusteede osas  Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. 5.5.2. Müra Planeeringuala müraolukorda on hinnatud töös „Tallinnas Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 detailplaneeringu mürahinnang“ (LEMMA OÜ, 10.06.2026). Mürahinnang koostati olemasoleva olukorra (2025) ning perspektiivsete liiklusolukordade (2045+) kohta nii Tervise tänava läbimurdega kui ka ilma läbimurdeta. Müra modelleerimisel käsitleti peamiste müraallikatena Rahumäe tee, Retke tee ja Tervise tänava liiklust ning perspektiivset Tervise tänava läbimurret. Lisaks hinnati piirkonnas paikneva raudtee ja Rahumäe jäätmejaama võimalikku müramõju. Mürahinnangu kohaselt on planeeringuala müraolukorra peamiseks mõjutajaks teeliiklus. Raudteest tulenev müratase jääb planeeringualal nii päevasel kui öisel ajal alla 45 dB ning seda võib pidada ebaoluliseks. Samuti ei põhjusta olulist mürahäiringut Rahumäe jäätmejaama tegevus, mille mõju planeeringualale on vähene tulenevalt kaugusest ning vahele jäävast kõrghaljastusest. Müra modelleerimise tulemuste kohaselt ulatub perspektiivses olukorras (2045+) koos Tervise tänava läbimurdega planeeritud hoonete fassaadidel liiklusmüra tase päevasel ajal kuni 56,2 dB ning öisel ajal kuni 46,5 dB. Ilma Tervise tänava läbimurdeta on vastavad müratasemed kuni 51,4 dB päeval ja 41,6 dB öösel. Olemasolevas olukorras ulatub planeeritud hoonete fassaadidel müratase kuni 46,8 dB päeval ja 37,0 dB öösel. Mürahinnangu järelduste kohaselt ei põhjusta detailplaneeringu realiseerimine olemasolevate elamute juures liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Piirkonna müratasemed sõltuvad eelkõige olemasolevast ja perspektiivsest tänavavõrgust ning liikluskoormusest, mitte planeeringuga kavandatavast hoonestusest. 16  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada:  keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” sätestatud nõuetega;  sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud nõuetega;  atmosfääriõhu kaitse seadusega;  standardi EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuetega. Büroo-, töö- ja teenistusruumide projekteerimisel tuleb välispiirete heliisolatsiooni määramisel lähtuda mürahinnangus esitatud fassaadidele mõjuvatest müratasemetest. Mürahinnangu kohaselt tuleb teepoolsetes hooneosades rakendada vähemalt 30 dB välispiirde heliisolatsiooni nõuet. Erilist tähelepanu tuleb pöörata akende, ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavade ning muude välispiirde elementide heliisolatsioonile. Planeeritavate hoonete tehniliste seadmete, sealhulgas ventilatsiooni-, jahutus-, kompressori- ja soojuspumbaseadmete valikul ning paigutamisel tuleb tagada, et nende töötamisel ei ületata ümbruskonna müratundlikel aladel kehtivaid müra normtasemeid. Planeeringuga on ette nähtud võimalus rajada hoonetesse siselasketiir. Detailplaneeringu koostamise etapis puuduvad lasketiiru müra modelleerimiseks vajalikud lähteandmed, mistõttu tuleb lasketiiru projekteerimisel kaasata akustikakonsultant ning koostada ehitusprojekti staadiumis eraldi mürahinnang. Hinnangu alusel tuleb määrata vajalikud heliisolatsiooni- ja müratõrjemeetmed ning tagada, et lasketiiru kasutamisel ei ületata kehtivaid müra normtasemeid hoones ega väliskeskkonnas. Vajadusel tuleb enne kasutuselevõttu teostada kontrollmõõtmised. 5.5.3. Insolatsioon Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. 5.5.4. Radooniohu vältimine Radooniohu hindamiseks koostati 07.06.2026 radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistule Radolab OÜ poolt. Uuringu käigus teostati pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised kahes uuringupunktis ning hinnati pinnase radooniriski vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”. Uuringu kohaselt paikneb planeeringuala endise sõjaväelinnaku territooriumil, kus pinnakatte moodustavad mulla- ja liivasegune täitepinnas ning järvesetted. Mõõtmistulemuste põhjal tuvastati planeeringualal nii normaalse kui ka kõrge radoonisisaldusega pinnasealasid. Esimeses uuringupunktis mõõdeti pinnaseõhus normaalne radooni aktiivsuskontsentratsiooni tase, teises uuringupunktis aga kõrge radoonisisaldusega pinnas. Kõrgeim arvutuslik pinnaseõhu radoonisisaldus oli 76 kBq/m³, mis vastab kõrge radoonisisaldusega pinnase kategooriale. Arvestades mõõtmistulemusi ning asjaolu, et Tallinn kuulub kõrgendatud radooniriskiga piirkonda, tuleb hoonete projekteerimisel rakendada radoonikaitse meetmeid ning tagada hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning keskkonnaministri 30.07.2018 määrusest nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb projekteerimisel rakendada vähemalt järgmisi meetmeid:  tagada hoonete hea ehituskvaliteet ning radoonikindlad konstruktsioonilahendused;  tihendada vundamendi, põrandaplaadi ja tarindite liitekohtadest, pragudest ning tehnovõrkude läbiviikudest võimalikud õhulekked;  tihendada kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast ja vundamendist;  kavandada nõuetekohane ventilatsioonisüsteem, mis aitab vähendada võimaliku radooni kogunemist siseruumides;  vajadusel rakendada täiendavaid radoonikaitsemeetmeid, sealhulgas radooni kogumissüsteemi ehitise aluses pinnases. Radooniuuringu koostaja soovitab teostada täiendavad kontrollmõõtmised pärast olemasoleva täitepinnase eemaldamist ja enne uue tagasitäite paigaldamist, et täpsustada ehitusprojekti koostamisel rakendatavaid radoonikaitsemeetmeid. Ehitusprojekti koostamisel tuleb hinnata radoonikaitse meetmete rakendamise vajadust ning vajadusel täpsustada nende ulatust täiendavate mõõtmistulemuste alusel. 17  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 5.5.5. Turvalisusest tulenevad nõuded Planeeritud alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ja leevendamiseks juhindudes Eesti standardi EVS 809:1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” soovitustega. Detailplaneeringuga on arvestatud ja soovitatakse kuritegevuse ennetamiseks järgmiseid meetmeid:  ala elav kasutus;  territooriumi korrastatus;  hoonete ja nende juurdepääsude valgustamine;  autode parkimine oma krundile rajatud parklas;  videovalve, alarmseadmete, liiklusandurite kasutamine kruntidel;  hoonete vastupidavad uksed, aknad ja lukud;  mittesüttivad prügikonteinerid, lukustatavad hoiukohad. 5.5.6. Tuleohutusest tulenevad nõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.  Hoone täpne tuleohutusklass määrata ehitusprojekti staadiumis;  hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega;  päästemeeskonnale tagada juurdepääs päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.5.7. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded  Hoone tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad” tabel 9.13 nõuetele;  ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks ehitustööde ajal;  ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude säilitamise meetmed: - puu tüve kaitsta tüve ümber seotud laudadega; - puu võra kaitseks on vajadusel vajalik siduda ette jäävad oksad kokku, neid sealjuures murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga; - kaevetööd teha vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri”;  säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ja kaitse (juurestiku ja tüve kaitse) ehitustööde ajal;  säilitavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada (Tallinna kaevetööde eeskiri), hoonestusalal, mis jääb juurestiku kaitseala piirile, tuleb tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine planeeringu võimaliku realiseerimisel;  olemasoleva kõrghaljastuse raie- ja hoolduslõikusluba tuleb taotleda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ning vastava töö peab teostama arborist;  puude raiumine tuleb läbi viia lindude ja nahkhiirte pesitsusvälisel ajal 1. augustist 31. märtsini;  enne ehitustegevuse algust teostada kaitsealuste kahelehise käokeele taimede ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2014. aasta määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord”. Ümberasustamine peab toimuma liikidele sobival ajal. Ümberasustamise protsess (sh taimede uus kasvukoht) dokumenteeritakse ja esitatakse Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile;  vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega kavandada lahendusi, mis muudavad klaasipinnad lindudele nähtavaks;  Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga koostöö käigus määrata asendusistutuse asukoht, istikute liigid ja mõõtmed, asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritud alale;  ehitusprojekti staadiumis anda haljastuse lahendus ehitusprojekti koosseisus, väliruumi ehk haljastuse projekti koostamisel kaasata maastikuarhitekt;  jäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning ehitisealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 5.5.8. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda ajakohased tehnilised tingimused ning ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega. 18  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude ehitusload/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Olemasoleval kinnistul on tehnovõrkudega liitumislepingud sõlmitud. Juhul kui arenduse käigus tekib vajadus suuremate tarbimis- või läbilaskevõimsuste järele, tuleb liitumislepinguid vastavalt ajakohastada või sõlmida uued lepingud. Vee-, sademevee kanalisatsioonivarustus  Planeeringu kohaselt moodustatava kinnistu(te) ühisveevarustuse- ja -kanalisatsiooniteenuse ning drenaaživee ärajuhtimise teenuse tagamiseks tuleb ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused ühisvõrgu valdajalt;  vajadusel liitumisleping (nt mahtude suurenemisel) ajakohastada või sõlmida uus leping koostöös võrguvaldajaga;  vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel lähtuda olemasolevatest liitumistingimustest ning vajadusel sõlmida täiendavad kokkulepped võrguettevõtjaga ja taotleda uued tehnilised tingimused;  detailplaneeringu muutused, mis puudutavad trasside, teede, hoone gabariitide ja asukohtade ning loodava kinnistu(te) muudatust, kooskõlastada täiendavalt. Elektrivarustus  Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab elektrivõrgu Elektrilevi OÜ;  vajadusel liitumisleping ajakohastada või sõlmida uus leping koostöös võrguvaldajaga;  tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus  Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;  vajadusel liitumisleping ajakohastada või sõlmida uus leping koostöös võrguvaldajaga;  tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;  tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;  ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga. Soojavarustus  Objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS Utilitas Tallinna Soojus konkreetsed tehnilised tingimused;  tagada nõuetekohased kujad ja vahekaugused ning kaugküttetorustiku tavapärane paigaldussügavus (ca 1 m);  ehitisi ja kõrghaljastust torustiku peale ja sellele liiga lähedale mitte projekteerida. 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUSE KIRJELDUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDE JA -SEISUKOHTADELE 6.1. Vastavus Kristiine linnaosa üldplaneeringule Planeeritaval alal kehtib Kristiine linnaosa üldplaneering (kehtestatud 03.11.2016). Muu seas näeb linnaosa üldplaneering ette perspektiivse magistraaltänava Tervise tänava pikendusena Järve keskuse suunas. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põhiliselt Kaitse- ja Siseministeeriumi haldusalas olevate ehitiste territooriumiga. Alale võib kavandada vastavate ametkondade tegevuseks vajalikke hooneid ja rajatisi tingimusel, et nendega ei kaasne oht naabruses paiknevatele elukvartalitele. 6.2. Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed Planeeritavat ala puudutab teemaplaneering „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” (algatatud 16.06.2015) perspektiivse magistraaltänava osas. Teemaplaneering näeb ette Järve ühistransporditerminali rajamist Järve keskusesse Pärnu mnt - Viljandi mnt Männiku tee ristmikule. Järve terminalini viiks liikumiskoridor suunal Tervise tänav Järve. Perspektiivis nähakse ette Tondi trammiliini pikendamist Järve terminalini. Arvestatud on Tervise tänava - Rahumäe tee ristmiku ümberplaneerimisega vastavalt K Projekt AS tööle nr 11 152, 13.10.2011 „Viljandi mnt ja Tervise tänava ühendamise eskiisprojekt”. 19  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) 6.3. Kehtestatud detailplaneering Planeeritaval krundil kehtib Rahumäe tee, Tervise tänava ja Retke tee vahelise kvartaliosa detailplaneering (E-Konsult töö nr 2935, kehtestatud 20.01.2000). Detailplaneering on koostatud Politseiameti büroohoone, parkimismaja ja spordikompleksi rajamiseks. Käesolevaks hetkeks on detailplaneeringu järgi ehitatud valmis 7-korruseline EKEI labori- ja büroohoone Tervise tänava äärde (Tervise tn 20) ning 1-korruseline büroohoone (Rahumäe 6/5). Spordiplatside ja parkimismaja osas on detailplaneeringuga määratud ehitusõigus teostamata. Varasemast ajast on krundile ehitatud 4-korruseline Lääne-Harju politseijaoskonna administratiivhoone ja 1-korruselised laohooned / töökojad / garaažid. 6.4. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele Tallinna Linnaplaneerimise ameti 06.10.2025 käskkiri nr T-11-1/25/24 „Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu detailplaneeringu algatamine Kristiine linnaosas”. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: 1. hoonestuse kavandamisel lähtuda planeeringu ideevõistluse arhitekt11 OÜ võidutööst „Kompass”; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud ideevõistluse võidutöö põhimõtetest ning selle alusel koostatud ruumilisest lahendusest. Kavandatud hoonestuse paiknemine, kvartalisisene tänav, hoonestusalade struktuur ning etapiviisiline väljaehitamine on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.2 „Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted”. 2. kavandada krundi maapinnaga ühendatud haljastuse osakaaluks vähemalt 40%. Planeerida krundile hoone funktsiooniga sobiv väliruumi põhimõtteline lahendus; Tingimusega on arvestatud. Planeeringuga on ette nähtud vähemalt 40% maapinnaga ühendatud haljastust krundi pindalast. Haljastuse ja väliruumi põhimõtted on toodud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted” ning p 4.10 „Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted”. 3. kavandada põhjapoolse piirdeaia asukoht kompleksselt koos olemasoleva ja võimalusel rajatava kõrghaljastusega. Tagada olemasolevate puude säilimine võimalikult suures ulatuses; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisest maksimaalses võimalikus ulatuses. Planeeringuala põhjapiiril säilib olemasolev kõrghaljastus ning piirdeaed on kavandatud valdavalt olemasoleva piirdeaia asukohta. Piirde ja haljastuse täpsem lahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus, tagades säilitatava kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimise. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted” ja p 5.5.7 „Keskkonnahoiust tulenevad nõuded”. 4. analüüsida territooriumi piiretega piiramise vajadust ja kasutada piirdeid ainult selleks vajalikes asukohtades. Piirete kõrguse ja materjali valikul lähtuda põhimõttest, et piire toetaks kvaliteetse ja inimsõbraliku tänavaruumi tekkimist territooriumi ümbritsevatel tänavatel. Piirded kavandada liigendatult, sh võimalikult vähe monotoonsete ja läbipaistmatutena. Kasutada võimalikult palju piirdeaedadega koos või nende asendamiseks maastikuarhitektuurseid lahendusi; Planeeringulahenduses on piiratud territoorium kavandatud üksnes Politsei- ja Piirivalveameti tegevusest tulenevate julgeoleku-, turva- ja ohutusnõuete täitmiseks. Piirdeaed on kavandatud valdavalt olemasoleva piirdeaia asukohta. Piirde täpne arhitektuurne lahendus, materjalikasutus, liigendatus ning selle sidumine olemasoleva ja kavandatava haljastusega määratakse ehitusprojekti ja haljastusprojekti koostamise käigus. Haljastusprojekti koostamisel kavandatakse piirdega seotud maastikuarhitektuursed lahendused ning täiendav haljastus eesmärgiga vähendada piirde visuaalset mõju ja tagada selle sobitumine ümbritsevasse linnaruumi. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.2 „Piiratud territoorium”, p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted” ning p 5.5.7 „Keskkonnahoiust tulenevad nõuded”. 5. säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud säilitatavate puude kaitsevöönditega. Vastavad nõuded on toodud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted” ning p 5.5.7 „Keskkonnahoiust tulenevad nõuded”. 6. parkimiskohad parkimisaladel, mis ei paikne maa-aluste korruste peal, kavandada murukivikatendiga ja liigendada haljastusega, iga kuni 5 parkimiskoha tagant 1 puu. Parklasse istutatava puu jaoks kavandada piisav sillutisevaba ala, et tagada vajalik kasvupinnase maht. Maa- aluste korruste peal asuvate parkimisalade liigendamiseks kasutada konteinerhaljastust; 20  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) Tingimusega on arvestatud põhimõttelisel tasandil. Planeeringuga on ette nähtud parklate liigendamine kõrghaljastusega. Parklate ning haljastuse täpne lahendus määratakse ehitusprojekti ja haljastusprojekti koostamisel. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted”. 7. juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada tänavate klassi ja liikluskoormusega. Juurdepääsu Tervise tn suunal saab kavandada eelkõige ainult operatiivsõidukitele; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduses on juurdepääsud kavandatud lähtudes ümbritsevast tänavavõrgust ja liikluskorraldusest. Operatiivsõidukite juurdepääsu võimalus Tervise tänava suunalt on ette nähtud. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.8 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted”. 8. arvestada Tervise tänava liikluslahendusega ja Rahumäe tee pikenduse rekonstrueerimiseks vajaliku tänavamaa ruumivajadusega ning moodustada transpordimaa krunt tänavamaaga liitmiseks; Tingimusega on arvestatud. Planeeringuga moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 2 suurusega ligikaudu 607 m² Rahumäe tee ja Tervise tänava ristmiku rekonstrueerimiseks. Tingimus on kajastatud seletuskirja p 4.1 „Planeeritud maa-ala krundijaotus”. 9. planeeringu menetluses arvestada ja viia planeeringu lahendus vastavusse linna poolt kavandatavate tänavahaljastuse lahendustega Rahumäe teele, Tervise tänavale ja Retke teele; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rahumäe tee, Tervise tänava ja Retke tee tänavaruumiga ning tänavahaljastuse põhimõtetega. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted”. 10. arvestada Tervise tänava pikendusele ja Rahumäe teele Tallinna rattastrateegia 2018-2028 alusel ette nähtud rattatee põhivõrguga ning näidata rattaparkimise kohad. Jalgrattateede ja jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele; Tingimusega on arvestatud. Jalgrataste parkimise põhimõtted on toodud seletuskirja p 4.8 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted”. Jalgrattaparklad on ette nähtud hoonetes ja hoonete sissepääsude läheduses. 11. bussipeatuste vajadus (Retke tee, Rahumäe tee ja Tervise tänava pikendus) ja asukohad täpsustuvad edasise Tervise tänava pikenduse ja Rahumäe tee rekonstrueerimise projektide koostamise käigus; Tingimus on teadmiseks võetud. 12. planeeritav teede lahendus, sh juurdepääsud jne tuleb siduda piirnevate tänavate kavandatava liikluskorraldusega: sõidurajad, ristmikud, ratta- ja jalgteed, tänavahaljastus, ülekäigurajad, bussipeatused. Piirnevate tänavate lahendused ja kinnistule võimalikud juurdepääsud täpsustuvad tee-ehitusprojektide koostamisel; Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahendus on seotud ümbritseva tänavavõrgu ning perspektiivsete liikluslahendustega. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.8 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted” ning p 6.2 „Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed”. 13. teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele; Tingimusega on arvestatud. Vastav nõue on toodud seletuskirja p 4.8 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted”. 14. teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine omas asukohas või selgitada planeeringu koostamisel välja ümberistutamise võimalus planeeringu alal. Võimalusel säilitada III väärtusklassi kõrghaljastus; Tingimusega on arvestatud. Planeeringuala kohta on koostatud haljastuse hinnang (Dendro SJ OÜ, 2024). Inventeerimise tulemused on kajastatud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise 21  Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistute detailplaneering (DP045570) põhimõtted”. Planeeringulahendus näeb ette I ja II väärtusklassi puude säilitamise ning võimalusel III väärtusklassi puude säilitamise. 15. tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale; Tingimusega on arvestatud. Likvideeritava haljastuse ülevaade ja asendusistutuse vajaduse arvutus on esitatud seletuskirja p 4.5 „Haljastuse kavandamise põhimõtted”. 16. küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas; Planeeritud hoonete soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Tingimused on toodud seletuskirja p 4.7.5 „Soojavarustus”. 17. sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030” seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademe- ja drenaažvee juhtimine naaberkinnistule ja tänavamaale ei ole lubatud; Tingimusega on arvestatud. Sademevee ärajuhtimise põhimõtted on toodud seletuskirja p 4.4 „Vertikaalplaneerimise põhimõtted” ja p 4.7.4 „Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine”. 18. hinnata kinnistu müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hindamise tulemusena selgitada välja vajalikud müra leevendavad meetmed ja konkreetsed juhised ala planeerimiseks; Tingimusega on arvestatud. Koostatud on mürahinnang „Tallinnas Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 detailplaneeringu mürahinnang” (LEMMA OÜ, 10.06.2026). Mürahinnangu tulemused ja vajalikud meetmed on esitatud seletuskirja p 5.5.2 „Müra”. 19. keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel” lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alaks. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised; Tingimusega on arvestatud. Radolab OÜ poolt on koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne (07.06.2026). Radooniuuringu tulemused ning radoonikaitse meetmed on toodud seletuskirja p 5.5.4 „Radooniohu vältimine”. 20. määrata olmejäätmete kogumiskoht krundi põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri” nõudeid. Tingimusega on arvestatud. Olmejäätmete kogumise põhimõtted on toodud seletuskirja p 4.6 „Heakorra tagamise põhimõtted”. Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 22 Saatja: "KM Info" <[email protected]> Saaja: "KM Info" <[email protected]> Teema: FW: Teavitus arvamuse / kooskõlastuse ülesande muutumise kohta TPR-s Kuupäev: 2026-08-21 11:22 From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, August 21, 2026 2:05 PM To: Paul Kunimägi <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teavitus arvamuse / kooskõlastuse ülesande muutumise kohta TPR-s Hea TPR kasutaja! Käesolevaga teavitame, et Teile määratud arvamuse või kooskõlastuse küsimise ülesande andmed on muudetud. Palun tutvuge muudatustega ning esitage tagasiside hiljemalt määratud tähtajaks. Planeering: DP045570 Rahumäe tee 6 // Tervise tn 20 kinnistu detailplaneering Toiming: Detailplaneeringu kohta arvamuste kogumine Tagasiside tüüp: Arvamus Esitaja: Kaitseministeerium Tähtaeg: 21.09.2026 Sisu: Palun anda arvamus/tagasiside detailplaneeringule. Otselink ülesandele: https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP045570/arvamused/toiming/334016/tagasiside/261289 Lugupidamisega Tallinna Linnaplaneerimise Amet