Kiri

Nimekiri Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Terviseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Lennuamet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Päästeamet [email protected]  Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 13.08.2020 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Versioon Kuupäev 19.05.2020 Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion Kontrollinud Hendrik Puhkim Projekti nr 2018-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 2. KAVANDATAV TEGEVUS..................................................................................... 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht.............................................................................. 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ..................................................................... 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“..................................................................... 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava .................................. 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ......................................... 15 3.8. Eesti merestrateegia........................................................................................... 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 .................................................................. 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................. 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) ................................................................. 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ................................................................... 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud ................................. 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 29 4.1.5. Merevee kvaliteet............................................................................................... 33 4.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 36 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 37 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus .............................. 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus...................................................... 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus .............................................................................. 47 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 48 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine ................................................ 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 50 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 70 3 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 73 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...................................................................................... 73 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 75 9.3. Võimalik piiriülene mõju ...................................................................................... 75 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine ..................................................................................... 75 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 76 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 77 4 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sissejuhatus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala. Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni1. Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus dubleerivat keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist. Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa2) taotleja Eesti Energia AS. Järelevalvajaks on Eesti vabariigi Keskkonnaministeerium. KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 (kursiivis on toodud kehtiva3 seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab): 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse koopia. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 3 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 5 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 1. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Kontakti Osapool Kontaktandmed institutsioon sik Otsustaja Tarbijakaitse ja Liis Piper Endla 10a, 10142 Tallinn Tehnilise Järelevalve tel +372 667 2004 Amet [email protected] Ekspert Skepast&Puhkim OÜ Hendrik Laki põik 2, 12915 Tallinn Puhkim, tel +372 664 5808 juhatuse [email protected] liige Arendaja Eesti Energia AS Oliver Lelle 22, 11318 Tallinn Zereen Tel +372 46 52 222 [email protected] Järelevalvaja Keskkonnaministeerium Rainer Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Persidski Tel +372 626 2802 Faks: 626 2801 [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)4 asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. KMH eksperdirühma liikmed on:  Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal- majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport;  Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;  Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond;  Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infraheli; vibratsioon; visuaalne mõju;  Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos;  Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule; 4 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 6 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule;  Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine;  Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele;  Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele;  Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele; Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. 7 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul5. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt Joonis 1). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2. Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel (vt Joonis 1). Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit6. Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. 5 Eesti Energia AS veebileht: https://www.energia.ee/et/avaleht 6 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 8 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu 9 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata). Tabel 2. Tuulepargi alternatiivid Turbiinide Tuulikute Uuritavad Alternatiiv nimivõimsuse maksimaalne maksimaalsed vahemik, MW arv, tk tipu kõrgused, m 0 Tuuleparki ei rajata 1 6-7 160 200, 230 200, 230, 250, 2 8-11 100 260 3 12-16 70 250, 260, 280 4 17-20 50 250, 280, 300 Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile-tüüpi vundament. Sobiva alternatiivi valikul tuleb arvestada, et vundamendi paigaldamisel on rammimine keelatud. Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes. Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist7. Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada. Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt Joonis 2). Maismaa alajaamade ja tuulepargi alternatiivid ei ole omavahel seoses, st mõjude hindamise tulemusena osutub valituks alternatiividest sobivaim kombinatsioon. 7 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 10 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 2. Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võimsusega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele. 11 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.20058. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle- maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“9 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. 8 Keskkonnaministeerium „Säästev Eesti 21“, 2005. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 9 Siseministeerium „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, 2012, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 12 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 10 Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes11 (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimis- vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos- tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 10 Keskkonnaministeerium „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“, 2014, lõpparuanne 11 www.envir.ee/sites/default/files/ktk_2007-2013_lopparuanne.pdf 13 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone- gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände- teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele.12 Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan14, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“16 on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks. Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku- suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele. Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere- alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 5. aprillil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf 15 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised: - merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; - merealade ruumilise planeeringu koostamine; - strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; - merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade kehtestamine. Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine17. Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede rajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhjustada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist. Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist. Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb. Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020. 3.8. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia18. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal- majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht https://mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika_ksh_aruanne_12.10.2015_avalikustamisele.pdf 18 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/merestrateegia 16 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut. Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava19. Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs20. Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhüljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid. 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi (tol ajal Põllumajandusministeerium) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-202021, mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, kalatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle. Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030)22, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja 19 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/merestrateegia_meetmekava_uued_meetmed.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 15.09.2015) 20 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/ merestrateegia_meetmekava_sotsiaalmajanduslike_mojude_hinnang.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 29.03.2015) 21 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 www.agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/ 22 ENMAK 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Eelnõu (esitatud Riigikogule) http://eelnoud.valitsus.ee/main#eToX34NI 17 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. 3.11. Pärnu maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7423. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala. 23 Pärnu maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/142 18 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering24 Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine. Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid: - piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus; - piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid; - mere sügavus; - kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest. Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: - Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala. - Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest. - Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad. - KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi. - KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele. - Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed. - Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. 24 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 19 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm - Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). - Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki. - Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel. - Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m. - Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. - Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. - Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus. - Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks25. Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“26 kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Taustinfona on arvesse 25 Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/ 26 Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“, Pärnu, 2019, http://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa- 2035 20 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat. Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 21 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused27 Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviitsiumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt Joonis 3). Joonis 3. Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, aga leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt Joonis 4). 27 Eesti Geoloogiakeskus „Eesti merepõhja teemakaartide digitaliseerimine“, 2008, vahearuanne, Liivi lahe põhjaosa 22 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 4. Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi Mõõtkava 1 : 200 000 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim 23 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt Joonis 5)28. Joonis 5. Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) (Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s)) Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni. Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset29. 28 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 29 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 24 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring30 Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klimatoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus. 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:31 1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); 2) hoiualad (HA); 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad (PEP); 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast, kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale. Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala. Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 680 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km. Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt Joonis 6) maismaapindala on 454,4 ha ja veeala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 30 Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TÜ Eesti Mereinstituut: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 31 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4 25 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 6. Keskkonnapiirangud kavandatava tuulepargi piirkonnas Märkus: Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus. Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida). Kabli looduskaitseala (KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. 26 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser). Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo- loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. 27 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala) asub tuulepargi alast 10,4 km põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620). Manija maastikukaitseala (KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo- loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kihnu hoiuala (KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas. Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse. Orajõe hoiuala (KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas. 28 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Metsapoole hoiuala (KLO2000251) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstavate liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik, Linaküla meri-pungsambla püsielupaik. Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kavandatavale tuulepargi alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3- 13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele. 4.1.4. Taimestik ja loomastik Taimestik Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu32. Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt Joonis 7). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass33. 32 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 33 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 29 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 7. Avamereseire proovipunktid Loomastik Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku. Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt Joonis 7). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks dominandiks oli jaamas 107 balti lamekarp34. Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu35. Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt Joonis 8). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabati suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest. 34 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 35 TÜ Eesti Mereinstituut „Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017“, 2018 30 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö36 ning 2012. aastal doktoritöö37, mida saab keskkonnamõju hindamisel kasutada. Joonis 8. Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta) Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes (vt Joonis 9), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää38. Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes (vt Joonis 10). 36 Nisumaa, A-M: „Räime (Clupea harengus membras) viljakus läänemere kirdeosas“, magistritöö, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad T. Raid ja T. Saat 37 T. Arula: „Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea“, doktoritöö, 2012, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad H. Ojaveer, T. Saat 38 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 31 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 9. Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel39 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi) 39 Helcom seal database: http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/data-maps/biodiversity/seals 32 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 10. Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele40 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon) Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt40. Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Rändel peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga41. Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas42. 4.1.5. Merevee kvaliteet Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km2, keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km2) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt Joonis 11). 40 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 41 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 42 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014 33 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 11. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt Joonis 7) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal43 Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel aladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa44. 4.2. Kultuuriline keskkond 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt Joonis 12). Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas. 43 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 44 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 34 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu45 kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protsessis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus. Joonis 12. Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 4.3.1. Asustus ja maakasutus Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest46. Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida. Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest. 45 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 46 Statistikaamet, seisuga 19.05.2020 35 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism. Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus47. Meretuulepargi puhul kaalutakse selle ühendamist vesinikutehasega, mille kohta koostatakse eraldiseisev projekt ning eriplaneering koos keskkonnamõjude hindamisega, kui on valminud Eesti kohta koostatav vesinikutehnoloogia sobivuse ja mahu analüüs, ning tõestatud tehnoloogilised lahendused ning selgunud investeeringu ulatus. Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ põhimõtte nr 4 kohaselt oluline meretuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. See tähendab, et arendajal on kohustus välja selgitada Kihnu saare elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse viies selleks läbi vastavasisulise sotsiaalmajandusliku analüüsi. 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses48. 47 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 48 Keskkonnaregister, seisuga 28.05.2020 36 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 5. Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)49. Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni50 alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 2051 esitatud nõudeid. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid52. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive(sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele; 3) antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2019). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada. 49 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 51 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 52 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine 37 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;  vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.53 KMH programmi koostamisel:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang;  analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH aruande koostamise käigus:  viiakse läbi keskkonnauuringud;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed;  lisaks tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte, kui vastav KMH läbiviimiseks vajaliku täpsusastmega info on avalikkusele kättesaadav. KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav. 53 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 38 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6. Natura 2000 eelhindamine KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine. Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidavuse välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis54. Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames. 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 2. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik. 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga 54 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2019 39 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus Natura 2000 loodusalad Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel. Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiualana. Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana. Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Lao loodusala (EE0040323) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 18,8 ha) asub tuulepargi alast 18,8 km kaugusel põhjas. Eesmärgiks olev II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana. Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana. 40 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010). Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana. II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630). Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana. Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana. Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana. Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), 41 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Natura 2000 linnualad Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil. Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad55. Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)56. Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala, Kastna emaputke püsielupaik. Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), jääkoskel (Mergus merganser), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus 55 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 56 Keskkonnaregister 42 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt Joonis 13 . Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), merikajakas (Larus marinus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator). Joonis 13. Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. 43 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Eeldatav mõju Kihnu loodusalale Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) puuduvad tõenäoliselt olulised mõjud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse- eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Sorgu loodusalale Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse- eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Kabli loodusalale Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Lähim kaitse- eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kokkuvõttes mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele 44 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Orajõe loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu puuduvad loodusalale igasugused mõjud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale Suure vahemaa (17,3 km) tõttu füüsilised mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Seetõttu nii otsesed kui ka arvestatavad kaudsed mõjud alale puuduvad. Samuti puuduvad mõjud kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lao loodusalale Suure vahemaa (18,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud puuduvad. Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala 45 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp, siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta. Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid. Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras). Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad. Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline. Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Kabli linnualale Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Luitemaa linnualale Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte 46 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. 6.5. Natura eelhindamise tulemus Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala, Kabli loodusala, Manilau-Hanilaiu loodusala, Luitemaa loodusala, Metsapoole loodusala, Lemmejõe loodusala, Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala. Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. 47 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk 2.3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) (vt Tabel 2). 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus. 7.2. Eeldatavad mõjuallikad Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 3). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus. 48 / 77  Tegevus Avariiolukord Ehitustegevus Tuulikupargi kasutamine Tuulikupargi lammutamine + Mehhaaniline toime + * Hõljuv sediment Tabel 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad + + Müra ja vibratsioon *Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid + + + Mõjur + Elektromagnetväli + Füüsiline takistus Merepõhja elustik ja -elupaigad + + +* + + + Kalastik Linnustik + + +* + Käsitiivalised + + + Mereimetajad (hülged) Merepõhja setted ja rannaprotsessid + + + + + Vee kvaliteet + Hüdrodünaamika + + Jääga seotud riskid Mõjud + + Navigatsiooniriskid + Õlireostus Kaitsealused liigid ja kaitsealad sh + + +* Natura alad Muinsuskaitse väärtused + + +* 49 / 77 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm + Visuaalne mõju + + + Sotsiaalmajanduslik keskkond + Kliimamuutused Radarisüsteemid +  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt Tabel 4). 50 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 4. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Merepõhja elustik ja Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju Detailsed merepõhja andmed Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv elupaigad tuulepargi ehituse ajal, kuna puuduvad ning seetõttu viiakse nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) gravitatsioonivundamentide alune tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside kõige väiksem ning seega otsene mõju pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks merepõhjale vähesem võrreldes ette valmistada ning pinnase algne läbi välitööd ning selle põhjal alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju koostatakse ekspertarvamus. mõju puudub. vähendava ja leevendava meetmena Tulemuste põhjal hinnatakse ala (Kavandatavat tegevust välistavat tuleb tuulikute vundamendid põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ning kavandatava tuulepargi mõju, alternatiivil). ei esine (väärtuslikku) merepõhja lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE elustikku ja elupaiku või see on vähene. projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade Kasutusaegne negatiivne mõju on klassifikatsioonist (EBHAB). väheoluline. Tuulikute vundamendid Välitööde metoodiline osa põhineb (sh loovad uusi elupaiku ja varjealasid põhjataimestiku ja –loomastiku elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) uuringud) Eesti Rahvusliku ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Rannikumere seires kasutataval Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning välitööde metoodikal. merekaabli alaga. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video- vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus- 51 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal. Kalastik Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulepargi ehitus- kui ka võttes aluseks eelnevalt piirkonnas nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kasutamisetapis ja lammutamisel. teostatud uuringud, olemasolevaid kõige väiksem ning seega mõju Ehitustööde ajal avaldab kalastikule allikaid ja analoogid ning töö käigus kalastikule vähesem võrreldes mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv tehtavate uuringute tulemused. alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- heljum ja laevade müra Ehitusaegse Piirkonna kalastiku osas on varasemalt alternatiivil mõju puudub. mõju ulatus sõltub laiali kantud setete tehtud järgevad uuringud: (Kavandatavat tegevust välistavat ja hõljumi levikust ning ehitustöödel mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi 1) Aastatel 2015-2019 on TÜ tekkivast mürast. Arvestades, et alternatiivil). korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski Mereinstituut läbi viidud Pärnu alust antud mõju pidada oluliseks ja Liivi lahe töönduskalade noorjärkude uuringud. Kasutusaegne mõju on seotud tuulepargi ning merekaabli alaga. 2) Aastal 2015 on TÜ Merekaablite süvistamise ja Mereinstituut läbi viinud isoleerimisega tagatakse, et uuringu: Poolsiirdekalade merekaablitest lähtuda võiv kahju kudealad Väinameres ja Liivi kalavarudele on nullilähedane. lahe põhjaosas: seisund ja Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kvaliteedi parandamise kalastikule mõju elektrituulikute võimalused töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös 1-2 Kavandatava tegevuse piirkonnas laeva ei ole siiski alust antud mõju viiakse läbi kalastiku inventuur ning pidada oluliseks kevad- ja sügisräime uuringud ning võrreldakse nende tulemusi 2018. Lammutamis-faasis avaldab kalastikule aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud mõju lammutusmüra, pinnasetöödel rannikumere kalastiku uuringu tekkiv heljum (juhul kui tuulikute omadega. Kalastiku inventuur viiakse vundamendid eemaldatakse mere- läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning põhjast) ning laevade müra. selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime Arvestades, et mõlemad mõjud on uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning 52 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lühiajalised ei ole hetkel alust pidada kestus on 2 aastat. Sügisräime neid olulisteks. uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide Uuringu tulemuste põhjal selgub kas paigaldamisel ja võimalikul rajatav tuulepark võib sattuda eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse jm ehitustöödel vältida kalade vajadustega või kalapüügisektori kudemisperioodi. Heljumi laialdasema oluliste huvidega. leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida Kalaproovide kogumine ja analüüs samaaegselt mitte rohkem kui kahe toimub vastavalt HELCOMi vundamendi rajamist. Lisaks sellele juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja tuleb kasutada võimalikult väikest vastab veekvaliteedi hindamise elektromagnetvälja tekitavaid standardi nõuetele EVS-EN veealuseid kaableid ning need 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse võimalusel süvistada merepõhja. nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke. Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus. KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste 53 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi võttes aluseks eelnevalt piirkonnas eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin sügavuse tõttu ei kattu see lindude teostatud uuringud, olemasolevaid on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem toitumisalaga ning on lühiajaline ja allikaid ja analoogid ning töö käigus ning seega mõju linnustikule vähesem ehitustööd toimuvad korraga piiratud tehtavate uuringute tulemused. võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alal. Piirkonna linnustiku osas on tehtud alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus järgnevad uuringud: sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on Olenevalt ehitust teenindavate laevade seotud erinevate linnuliikide sadama asukohast ja kasutatavast 1. 2012-2014. aastal on läbi lennukõrgusega. laevateest võib kaasneda häiring viidud linnustiku uuring Liivi (Kavandatavat tegevust välistavat rännetel peatuvatele, talvituvatele ja lahe piirkonnas: „Kihnu mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi toituvatele lindudele, kuid antud mõju meretuulepargi linnustiku alternatiivil, kuid rakendada tuleb ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson eeluuringu koondaruanne“, mõju vähendavaid OÜ 2012 aastal koostatud KMH täitja: Tartu Ülikooli Eesti leevendusmeetmeid). aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama mereinstituut, laevatee süvendamist 2. 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt Kasutusaegne mõju on eeldatavalt koostatud Linnustiku pesitsuse oluline. Negatiivset mõju avaldab uuring, mis puudutab ka Liivi linnustikule tuulikute poolt põhjustatud lahe piirkonda takistus rändavatele veelindudele ning 3. 2016 aastal Eesti kokkupõrkeoht tuuliku labadega. ornitoloogiaühingu poolt Mõju vähendava ja leevendava tehtud Eesti merealal meetmena tuleb tuulepargi rajamisel paiknevate lindude arvestada lindude rändeteedega, Mõju rändekoridoride olemasolevate on seotud tuulepargi arendusala ja andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning 54 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus analüüsi koostamine määratakse KMH aruandes. tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda 4. 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid. Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte. Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust, mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks. Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus. Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi KMH koostamise käigus viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kasutamise ajal. Negatiivset mõju käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) põhjustavad kokkupõrked tuuliku 1 aasta jooksul. kõige väiksem ning kõrgus kõige labadega ning barotrauma (kiire rõhu suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on Uuringu tulemusena selgitatakse välja muutuse poolt põhjustatud oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivaliste võimalikud koekahjustus). käsitiivalised mere kohal ca 10 m rändekoridorid. kõrgusel merepinnast57. 0-alternatiivil Ehitusaegne oluline mõju puudub Uuring viiakse läbi vaatluste teel. mõju puudub. arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise 57 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 55 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eluviisiga, ka kokkupõrgete risk on (Kavandatavat tegevust välistavat ehitusfaasis väike ja barotraumade risk mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi puudub. alternatiivil). Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi 2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv ehituse ajal. Ehitustööde ajal poolt Eesti merealaplaneeringu nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) mõjutavad mereimetajaid suhteliselt alusuuringuna Hüljeste leviku ja kõige väiksem ning seega mõju kõrge müratasemega ehitustööd, merekasutuse hinnang. Antud hüljestele vähesem võrreldes võimalik vaiade paigaldamine hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- merepõhja ja võimalikud lõhketööd, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski alternatiivil mõju puudub. ning samuti mürahäiring, mis on ammendavaid andmeid mõjude (Kavandatavat tegevust välistavat põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. hindamiseks konkreetsel arendusalal. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Erinevate häiringute mõjul väheneb Näiteks hallhülge kohta on viimased alternatiivil). tööde tsoonis hüljeste poolt andmed aastatest 2007-2008. Eelpool kasutatavate merealade pindala. toodust tulenevalt on vaja läbi viia Silmas tuleb pidada, et kogu alal et täiendav uuring. Uuringu käigus ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi Ehitusaegne müra võib mõjutada ka lahe piirkonnas hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades telemeetriaseadmetega. Loomi neid töötsoonist eemale. jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on Arvestades, et korraga on töös 1-2 valdavalt veest väljas ning nende karv laeva ei ole siiski alust antud mõju ei võimalda seadmeid kinnitada). pidada oluliseks Andmed kogutakse GPS asukoha, Ehitustöödega kaasneb heljumi vette veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri paiskamine, mis vähendab vee ja selle kohta kas hülged on vee all või läbipaistvust ning takistab hüljestel vee peal. Kogutud andmete sidumisel saagi püüdmist. Heljumipilve saab mõõta muu hulgas vees ja kuival põhjasettimine võib ohustada kalade veedetud aega, veesamba eri osades koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid veedetud aega, sukeldumise mõjusid kalastikule ja hüljeste maksimaalset sügavust ja kuju, toidubaasile. liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena Tuulepargi kasutamise perioodil võib selguvad eri ruumiosade kasutuse põhjaelupaikade teisenemine tuua intensiivsus (näiteks mingis etteantud kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste ruudus veedetud tunnid), toitumisalad 56 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus toidubaasis läbi täiendava floora sukeldumise iseloomu alusel, tekkimise tuulikuvundamentidele. veepealsed puhkealad (kui Väheldane mõju võib esineda ka sukeldumised pikema aja jooksul tuulikute poolt tekitatud veealuse müra puuduvad), liikumistee ning sigimisalad tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka maal või jääl. tuulepargi kasutamise ajal. Loomad tuleb märgistada mais-juunis Mõju on seotud otseselt tuulepargi peale karvavahetust ning jälgida tuleb alaga. neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda. Uuringu kestus on 18 kuud. Merepõhja setted ja Tuulepargi mõju võib avalduda KMH aruandes antakse ülevaade Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv rannaprotsessid tormilainete režiimile merepõhja kavandatava tegevuse ala setete nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) struktuurile, setete dünaamikale. koostisest ja paksusest, kuna setete kõige väiksem ning seega otsene mõju Eeldatavalt ei ole tegemist olulise koostis ja paksus on oluline aspekt merepõhja setetele vähesem mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide vundamendi tüübi valikul ning võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. ehitusel ja kaablite merepõhja ehitusaegsete keskkonnahäiringute Mõju randadele ei sõltu sellest, milline süvendamise käigus toimub setete prognoosimiseks ja alternatiiv rajamisel rakendub. 0- ümberpaigutamist ja resuspensiooni. leevendusmeetmete välja alternatiivil mõju puudub. Selle mõju avaldub piiratud alal ning pakkumiseks. (Kavandatavat tegevust välistavat lühiajaliselt. Välitööd viiakse läbi kevadel. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei Uuringupiirkonnas tehakse uuringud alternatiivil). mõjuta (on neutraalne) setete leviku, paksuste ja rannaprotsesside iseloomu, nende lasuvustingimuste määramiseks ning ägenemist või nõrgenemist, kuna proovivõtmised settetoruga ja rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel. haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Mõju vähendava ja leevendava Peale välitööde läbiviimist määratakse meetmena tuleb võimalusel vältida laboratoorselt setete lõimiseline koostis süvendustöid ja muid pinnasetöid ning raskmetallide ja tugevate tuulte tingimustes (hoiab üldnaftaproduktide sisaldused. heljumi leviku mõju piiratud alal). 57 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle Uuringu tulemusena selgub millised lähiümbrusega. põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale. Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulikupargi ehituse ja lammutamise KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada kõige väiksem ning seega otsene mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast võimalikke ehitustegevusest ja vähesem võrreldes alternatiividega 1, veesambasse paisatud setete ja hilisemast tuulepargi opereerimisest 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. heljumi kogusest ja kvaliteedist ning tulenevaid muutusi. Uuring teostakse (Kavandatavat tegevust välistavat valitsevatest hüdrodünaamilistest kavandatava tuulepargi piirkonnas ja mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tingimustest. ehitustegevuse arvatava mõjualasse alternatiivil). jääval merealal. Mõjuala välja Mõju leevendamiseks on soovituslik selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte hüdroloogilise mudeli olemasolu. teostada tugevate tuulte tingimustes. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle parameetreid: vee läbipaistvus, lähiümbrusega. hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid. Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale. 58 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6). Hüdrodünaamika, jääga Eeldatavalt on tegu väheolulise Hüdrodünaamika mõju osas Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv seotud riskid, mõjuga. teostatakse teoreetiline nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) navigatsiooni-riskid, mudeleksperiment. Tuulepargi mõju kõige väiksem ning seega otsene mõju Tuulepargi rajamise mõju hüdro- võimaliku õlilaigu levik lainetusele selgitatakse välja vähesem võrreldes alternatiividega dünaamikale seisneb tuule- ja sh Läti vabariik lainemudeliga SWAN58. Jääriskide osas 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub antakse eksperthinnang tuginedes ka hoovustele ja vertikaalsele (Kavandatavat tegevust välistavat varasematele alusandmetele ja läbi segunemisele. Tegu on neutraalse mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi viidud uuringutele, nagu Eesti mereala mõjuga. alternatiivil). planeeringu raames läbi viidud Jääga seotud riskid võivad avalduda nii jääolude uuring ning uuritakse teiste tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise tuuleparkide kogemusi Skandinaavias. faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb Navigatsiooniriskide hindamisel tuleb vundamendi tüübi valikul ja kasutada meretuuleparkide või muude projekteerimisel arvestada 50 aasta samaväärsete objektide rajamisega jooksul esineda võiva karmima talve kaasnevate riskide hindamiseks jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb koostatud metoodikat. Vastav arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal metoodika tuleb eelnevalt – soovitav on ehitustöid mitte teostada kooskõlastada Veeteede Ametiga. jää esinemise perioodidel. Jäätumisel Võimaliku õlireostuse leviku on mõju nii laevandusele kui ka tõenäosusliku käitumise hindamiseks mereimetajatele. tuulepargi asukohas kasutatakse Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad TalTech’i Meresüsteemide Instituudis riskid mere reostusele võivad avalduda välja töötatud mudelit. nii tuulepargi ehitamise kui ka Mudeleksperiment viiakse läbi kasutamise faasis. Navigatsiooniriskide aastaajast sõltumatult. hindamiseks tuleb kaasata ekspert, kellel on teadmised ja kogemused tuulepargi rajamisest tekkivate veeliiklusega seotud ohtude ja 58 Simulating WAves nearshore, http://swanmodel.sourceforge.net/ 59 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus ohustsenaariumite tuvastamiseks, Eksperthinnang antakse tuulepargi nendest tulenevate riskide taseme mõjule seoses jääoludega. hindamiseks ning vajadusel riske Eksperthinnangu aluseks on leevendavate meetmete välja analoogilised arendused lähiriikides töötamiseks. Vastaval eksperdil peaks ning olemasolev kirjandus. olema laevaliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud meretuulepargi navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi. Navigatsiooniriskide leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus- reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal 60 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise Välisõhu seisundi hindamise aluseks on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju on mõjuga. Mõju avaldub nii ehitus-, erialane kirjandus ja eksperthinnang. samaväärne. 0-alternatiivil mõju kasutus kui ka lammutusprotsessi puudub. käigus. Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks Müra , infraheli, Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju Ehitusaegse ja veealuse müra 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on madalasageduslik müra maismaale. Kaugus mandrile 15,8 hindamise aluseks on erialane samaväärne. 0-alternatiivil mõju ja vibratsioon kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kirjandus ja eksperthinnang. puudub. kilomeetrit Tuulikute töötamise müra hindamiseks Tuulikute tekitatud müra sõltub teostatakse modelleerimine ja eelkõige seadme konstruktsioonist, koostatakse mürakaart vastavalt kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tuuliku helivõimsustasemest, siis kehtestatud keskkonnaministri teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute leviva müra normtasemed ja tööst põhjustatud müra ülejäänud mürataseme mõõtmise, määramise ja 61 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus loodusliku keskkonna mürafooni hindamise meetodid“ ning antakse hinnanguliselt ca 500 m kaugusel eksperthinnang. Müra modelleerimine tuulikust (arvutuslik müratase LAeq 45 teostatakse aastaajast sõltumatult. dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda Keskkonnamüra modelleerimisel eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute kasutatakse A-korrigeeritud puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse helirõhutaset LpA (dB), mis vastab ning teiste looduslike taustahelide tõttu inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel keerulisem eristada tuulikute müra arvestatakse maapinna ja veepinna üldisest mürafoonist, kui tuulikud helipeegeldustega, heli levikus paiknevad rannikust kaugel. väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne. Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on Infraheli, madalasagedusliku müra ja tuulepargi rajamise ja demonteerimise vibratsiooni hindamise aluseks on etapid intensiivsema müratasemega eksperthinnang erialase kirjanduse kui tuulikute töötamise etapp. ning analoogia põhjal.61 Madal- Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada sagedusliku müra soovituslikud samuti infraheli ja madalasagedusliku tasemed öisel ajal siseruumides on müra teket. Infraheliks nimetatakse kehtestatud sotsiaalministri helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale normtasemed elu- ja puhkealal, kuuldav59. Madalsageduslikuks müraks elamutes ning ühiskasutusega loetakse helilaineid, mille sagedus on hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. vahemikus 10-200 Hz.60 Välitingimustes madalsagedusliku müra helirõhutasemete osas riiklik Veeloomastikule võib mõju avaldada regulatsioon puudub, muu müra osas veealune müra mida põhjustavad lähtutakse Keskkonnaministri konstruktsiooni töötavad osad 16.12.2016 määrusest nr 71. 59 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon „Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat“, 2004 60 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 61 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 62 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus (generaator, jahutussüsteemid) – täpsustatakse KMH koostamise käigus. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Kaitsealused liigid ja Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse- Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitsealad eesmärkidele. keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) inventuuride ja uuringute andmed ning kõige väiksem ning seega otsene mõju Kavandatava tuulepargi mõjualas asub liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude vähesem võrreldes alternatiividega Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse- ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärk on erinevate rändlinnuliikide tuginetakse kaardikihtide analüüsile elupaikade kaitse. Seega on mõju (Kavandatavat tegevust välistavat ning eksperthinnangule. Arvesse kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi võetakse kaitstavate loodusobjektide võrreldav kavandatava tegevuse alternatiivil). spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjuga linnustikule. Mõjud võivad mõjufaktorite suhtes. avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga- tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega. Natura 2000 alad, Käesoleva KMH programmi peatüki 6 Hindamise aluseks on keskkonnamõju Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitstavad alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele hindamise protsessi käigus koostatava nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) loodusobjektid välistada. Natura alade terviklikkusele linnustiku eksperthinnangu tulemus kõige väiksem ning seega otsene mõju pole mõjusid ette näha kuid mõjud Vajaduse korral kasutatakse ka vähesem võrreldes alternatiividega 1, võivad avalduda alade kaitse- varasemate inventuuride ja uuringute 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärgiks olevatele liikidele andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse (Kavandatavat tegevust välistavat (linnuliikidele, mereimetajatele ja hindamisel tuginetakse kaardikihtide mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt analüüsile ja eksperthinnangule. alternatiivil). ei saa täielikult välistada mõjude Arvesse võetakse kaitstavate avaldumist järgmistele Natura loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, erinevate mõjufaktorite suhtes. 63 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala. Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele. Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Muinsuskaitse Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv väärtused mõjuga. kultuurimälestiste riiklik register ja nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ekspertarvamus. kõige väiksem ning seega otsene mõju Mõju võib avalduda läbi ligipääsu Lõhkekehad ning muud Kultuuripärandi otsimiseks vajalik vähesem võrreldes alternatiividega takistamise ning setete kandumisega ajalooliselt ohtlikud metoodika kooskõlastatakse 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. muinsuskaitseväärtusele. objektid Muinsuskaitseametiga. Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi asukohad valida selliselt, et oleks viia ettevõtte poolt, kus töötab vastava tagatud laevavrakkide säilimine ja ala pädevustunnistusega isik ning kes avalik ligipääs. on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt 64 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Puudub teave arendusalal ning selle MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi vahetus läheduses lõhkekehade ja viimist peab pädev isik esitama muude ajalooliselt ohtlikke objektide Muinsuskaitseametile uuringukava ja olemasolu kohta. uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46- 48). Allveearheoloogilise uuringu Mõju on seotud otseselt tuulepargi meetod: kõrgresolutsiooniga arendusala ja merekaablite koridoriga. sonariuuring (soovitavalt uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada kultuuriväärtust (nagu laeva või õhusõidukite vrakid) 3D video- või fotodokumentatsioon. Lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuringu metoodika kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse kultuuripärandi eksperdi kaasamine. Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb varasemate uuringute tulemustele. Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest Mõju hindamiseks teostatakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv asukohast (tuulepargi kaugus staatilised visualiseeringud nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) rannikust), selle suurusest ja tuulikute rannikualadel analoogiliselt Loode- kõige väiksem ning seega otsene mõju paigutusest. Eesti meretuulepargi vähesem võrreldes alternatiividega visualiseeringutega (Kihnu, 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Mõju on seotud tuulikupargi läheduses Häädemeeste). Mõju hindamisel on asuvate rannikualade ja Kihnu saarega. oluline eristada inimeste tajutavat, Senine rahvusvaheline kogemus on subjektiivset hinnangut uuele näidanud, et kui tuulikupark asub olukorrale võrreldes varasemaga. Peale selle on oluline eristada objektiivset muutust mere- ja maastikupildis, mida 65 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus rannikust ca 10 km kaugusel, siis on saab hinnata näiteks tuulikute ja see ühiskonna poolt aktsepteeritav62. ranniku vahemaa alusel või ka näiteks enimkäidavatest kohtadest avanevate Vastavalt koostatavale Eesti mereala vaatesektorite alusel. planeeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondada tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima- eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Sotsiaalmajanduslik Arvestades analoogilist projekti Loode- Hindamise aluseks on erialane Mida vähem on tuulikuid, seda keskkond, sh inimese Eesti meretuulepargi arendamisel, kus kirjandus, analoogsed projektid ja väiksem on tõenäosus, et laevad on koostatud praeguseks hetkeks KMH nende KMH-d (nii Eestis kui ka mujal), tuulikutega kokku põrkavad. Seega on 62 Hendrikson&Ko OÜ „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2010 66 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tervis, heaolu ja vara; aruanne, on antud valdkonnas olulised teostatav mürauuring, KMH menetluse vara seisukohalt väikseima mõjuga turism, kogukond; teemad, mille mõju on vaja hinnata käigus esitatavad arvamused ja alternatiiv nr 4. Ülejäänud majandus ja tööhõive järgmised: seisukohad, Pärnu maakonnaga valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. ning kalandus piirneva mereala maakonnaplaneering, alternatiivi mõju samaväärne. 0- ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh asjakohased (st vastavat infot alternatiivil mõju puudub. kalandussektorile sisaldavad) kohalike omavalitsuste (Kavandatavat tegevust välistavat üldisema taseme planeeringud ning mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi ▪ Mõju piirkonna turismile ekspertarvamus. alternatiivil). ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Sotsiaalmajanduslike mõjudena analüüsitakse ka Kihnu saare elektrienergiaga varustuskindluse 67 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus temaatikat ja pakutakse välja parim võimalik lahendus Kihnu saare varustuskindluse tõstmiseks. Oluline on tagada, et Kihnu saare elektrivarustuse parendamise projekt oleks täideviidav eraldiseisvalt, sest tuulepargi rajamine on ajamahukas projekt, mis võib selle otsesel sidumisel Kihnu elektrivarustatuse parendamisega hakata viimati nimetatut takistama. Lisaks on viimase paari aasta jooksul edukalt rajatud väikesaarte elektrivarustuse tagamise projekte- nt Ruhnu, mis sisaldavad erinevaid kompleksseid paindlikke ja taastuvenergia lahendusi. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas. Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline. Mõju kinnisvarale on eeldatavalt väheoluline. 68 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise Hindamise aluseks on erialane Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul positiivse mõjuga. kirjandus ja ekspertarvamus. on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju Taastuva elektrienergia tootmise samaväärne. 0-alternatiivil mõju suurenemine vähendab fossiilsetest puudub. kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke. Radarisüsteemid sh Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on erialane 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on navigatsioonisüsteemid, mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kirjandus ja ekspertarvamus. samaväärne. 0-alternatiivil mõju meresidesüsteemid kasutamise faasis. Muuhulgas uuritakse teiste riikide puudub. ning lennuohutus ja kogemust lennutrajektooride, ohutuse Kuna kavandatavad tuulikud on mereohutus nii Eestis tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrged, siis võivad need häirida PPA kui ka Lätis kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. mereseiresüsteemi radarite, Samuti hinnatakse võimalikku Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mõjumeresidesüsteemidele, AIS mereseiresüsteemi tööd, tekitades seadmetele ja laevaradarite tööle. tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal. Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega. 69 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 5). Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010 Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja Tarbijakaitse ja Tehnilise jooksul Järelevalve Amet KMH algatamisest 14 päeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise teavitamine asjakohase otsuse tegemist Järelevalve Amet Eksperdirühm koos Esimesel võimalusel alates Skepast&Puhkim OÜ, Eesti arendajaga koostavad KMH KMH algatamisest Energia AS programmi (eelnõu) Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul programmi Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avalikust saamisest Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku päeva, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapaneku kaks kuud Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avalik väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku arutelu laekunud arvamuste Järelevalve Amet sh vajadusel Lätis analüüsimist KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest sh Energia AS laekunud ettepanekutest ja Lätis* vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS programmi Järelevalvajale arvestades programmi heakskiitmiseks täiendamisest ja vastuste saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul KMH Keskkonnaministeerium programmi vastavust programmi saamisest* nõuetele ja teeb programmi heakskiitmise otsuse Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* 70 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks Skepast&Puhkim OÜ vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat Eksperdirühm viib läbi KMH 4 kuu jooksul peale Skepast&Puhkim OÜ ja koostab KMH aruande uuringute aruannete valmimist Arendaja esitab KMH 40 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande otsustajale arvestades aruande valmimisest Otsustaja kontrollib KMH aeg määramata Tarbijakaitse ja Tehnilise aruannet63 Järelevalve Amet Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul aruande Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avalikust saamisest, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust kaks kuud arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku väljapaneku päeva Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avaliku väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku arutelu sh laekunud arvamuste Järelevalve Amet vajadusel Lätis analüüsimist KMH aruande täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest* Energia AS laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande Järelevalvajale arvestades programmi heakskiitmiseks täiendamisest ja vastuste saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul Keskkonnaministeerium aruande vastavust nõuetele kooskõlastuste saamisest* ja teeb aruande heakskiitmise otsuse Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes 63 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 71 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Kogu KMH protsessi eeldatav Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled kestvus Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.64 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 64 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 72 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Sõle 23A, 10614 Tallinn On otsustajana menetlus- Amet tel +372 667 2004 protsessiga kursis ning [email protected] kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, KeHJS § 16 lg 3 p 2 10122 Tallinn [email protected] Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Pärnumaa [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected] Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 73 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Keskkonnainspektsioon (KKI) Roheline 64, 80010 Pärnu KeHJS § 16 lg 3 p 3 [email protected] Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid Läti Vabariik - KeHJS § 16 lg 3 p 1 - Läti Keskkonnaministeerium Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)65 Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010 KeHJS § 16 lg 3 p 5 [email protected] Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja piirkonna keskkonna- ettevõtted seisundi vastu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - maakonnalehtes; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus;66 - vallavalitsuste veebilehtedel. 65 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 66 Otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 74 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile. 9.3. Võimalik piiriülene mõju Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras67. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele. Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis. Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud. 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis. 67 KeHJS § 30. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 75 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. 76 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:  Asjakohased õigusaktid  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 77 / 77  Nimekiri 09.10.2020 nr 16-7/19-3404-052 Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalikust väljapanekust teavitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lõike 3 alusel Liivi lahe meretuulpargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest. Vabariigi valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 311 Eesti Energia AS taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel meretuulepargi rajamaisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise. Tuulepargi koguvõimsuseks on kavandatud 1000 MW ning see koosneks kuni 160 tuulikust, tuulemõõdumastist, merel paiknevatest alajaamadest ning nendesse ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Liivi lahe meretuulepargi KMH programmiga saab tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 12.10-02.11.2020: 1. TTJA kodulehel, https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja- ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated või TTJA avalikus dokumendiregistris: https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga 19-3404-041; 2. Häädemeeste Vallavalitsuse kodulehel; 3. Kihnu Vallavalitsuse kodulehel. Liivi lahe meretuulepargi KMH osapooled: Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Arendaja on Eesti Energia AS (registrikood: 10421629; aadress Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, 11318, kontaktisik Oliver Zereen, e-post [email protected], telefon +372 465 2222) Otsustaja on Vabariigi Valitsus ning menetluse viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151) KMH koostaja: Skepast&Puhkim OÜ, kontaktisik Jüri Hion, e-post [email protected], tel: 5120924. KMH programmi kohta ettepanekuid on võimalik esitada avaliku väljapaneku lõpuni kuni 02.11.2020 saates kirja TTJA e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiaadressile Endla 10a, Tallinn 10122. KMH programmi avalikud arutelud toimuvad: 1. 3.11.2020 kell 17.00 Häädemeeste seltsimajas Häädemeeste seltsimajas aadressil Suurküla 4 Häädemeeste. Lisaks on võimalik samal ajal jälgida arutelu veebi kaudu Microsoft Teams keskkonnas. Veebi aruteluga saab liituda TTJA kodulehel, https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja- ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated, vastaval teatel asuvale lingile vajutades ning järgides instruktsioone. Palume ennast veebi arutelule eelregistreerida, edastades e-kiri aadressile [email protected] või helistades telefoninumbrile 667 2151 hiljemalt 02.11.2020. 2. 4.11.2020 kell 13.00 Kihnu rahvamaja fuajees. Juhul, kui arutelu toimumise ajal on kehtestatud avalikele üritustele piirangud, siis toimub ainult veebi arutelu Microsoft Teamsi keskkonnas. Arutelu salvestatakse ning seda on võimalik hiljem järele vaadata TTJA kodulehel avaliku arutelu teate all. Samuti lisatakse avaliku arutelu teate alla ettekanded ja avaliku arutelu protokoll ning täiendavaid ettepankuid on võimalik veel esitada kuni 18.11.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Nimekiri 2. Liivi lahe meretuulepark KMHP Liis Piper 6672151 [email protected] 2 3 Nimekiri 09.10.2020 nr 16-7/19-3404-052 Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalikust väljapanekust teavitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lõike 3 alusel Liivi lahe meretuulpargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest. Vabariigi valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 311 Eesti Energia AS taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel meretuulepargi rajamaisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise. Tuulepargi koguvõimsuseks on kavandatud 1000 MW ning see koosneks kuni 160 tuulikust, tuulemõõdumastist, merel paiknevatest alajaamadest ning nendesse ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Liivi lahe meretuulepargi KMH programmiga saab tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 12.10-02.11.2020: 1. TTJA kodulehel, https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja- ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated või TTJA avalikus dokumendiregistris: https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga 19-3404-041; 2. Häädemeeste Vallavalitsuse kodulehel; 3. Kihnu Vallavalitsuse kodulehel. Liivi lahe meretuulepargi KMH osapooled: Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Arendaja on Eesti Energia AS (registrikood: 10421629; aadress Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, 11318, kontaktisik Oliver Zereen, e-post [email protected], telefon +372 465 2222) Otsustaja on Vabariigi Valitsus ning menetluse viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151) KMH koostaja: Skepast&Puhkim OÜ, kontaktisik Jüri Hion, e-post [email protected], tel: 5120924. KMH programmi kohta ettepanekuid on võimalik esitada avaliku väljapaneku lõpuni kuni 02.11.2020 saates kirja TTJA e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiaadressile Endla 10a, Tallinn 10122. KMH programmi avalikud arutelud toimuvad: 1. 3.11.2020 kell 17.00 Häädemeeste seltsimajas Häädemeeste seltsimajas aadressil Suurküla 4 Häädemeeste. Lisaks on võimalik samal ajal jälgida arutelu veebi kaudu Microsoft Teams keskkonnas. Veebi aruteluga saab liituda TTJA kodulehel, https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja- ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated, vastaval teatel asuvale lingile vajutades ning järgides instruktsioone. Palume ennast veebi arutelule eelregistreerida, edastades e-kiri aadressile [email protected] või helistades telefoninumbrile 667 2151 hiljemalt 02.11.2020. 2. 4.11.2020 kell 13.00 Kihnu rahvamaja fuajees. Juhul, kui arutelu toimumise ajal on kehtestatud avalikele üritustele piirangud, siis toimub ainult veebi arutelu Microsoft Teamsi keskkonnas. Arutelu salvestatakse ning seda on võimalik hiljem järele vaadata TTJA kodulehel avaliku arutelu teate all. Samuti lisatakse avaliku arutelu teate alla ettekanded ja avaliku arutelu protokoll ning täiendavaid ettepankuid on võimalik veel esitada kuni 18.11.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Nimekiri 2. Liivi lahe meretuulepark KMHP Liis Piper 6672151 [email protected] 2 3 Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 13.08.2020 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Versioon Kuupäev 19.05.2020 Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion Kontrollinud Hendrik Puhkim Projekti nr 2018-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 2. KAVANDATAV TEGEVUS..................................................................................... 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht.............................................................................. 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ..................................................................... 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“..................................................................... 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava .................................. 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ......................................... 15 3.8. Eesti merestrateegia........................................................................................... 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 .................................................................. 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................. 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) ................................................................. 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ................................................................... 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud ................................. 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 29 4.1.5. Merevee kvaliteet............................................................................................... 33 4.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 36 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 37 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus .............................. 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus...................................................... 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus .............................................................................. 47 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 48 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine ................................................ 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 50 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 70 3 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 73 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...................................................................................... 73 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 75 9.3. Võimalik piiriülene mõju ...................................................................................... 75 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine ..................................................................................... 75 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 76 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 77 4 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sissejuhatus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala. Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni1. Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus dubleerivat keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist. Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa2) taotleja Eesti Energia AS. Järelevalvajaks on Eesti vabariigi Keskkonnaministeerium. KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 (kursiivis on toodud kehtiva3 seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab): 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse koopia. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 3 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 5 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 1. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Kontakti Osapool Kontaktandmed institutsioon sik Otsustaja Tarbijakaitse ja Liis Piper Endla 10a, 10142 Tallinn Tehnilise Järelevalve tel +372 667 2004 Amet [email protected] Ekspert Skepast&Puhkim OÜ Hendrik Laki põik 2, 12915 Tallinn Puhkim, tel +372 664 5808 juhatuse [email protected] liige Arendaja Eesti Energia AS Oliver Lelle 22, 11318 Tallinn Zereen Tel +372 46 52 222 [email protected] Järelevalvaja Keskkonnaministeerium Rainer Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Persidski Tel +372 626 2802 Faks: 626 2801 [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)4 asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. KMH eksperdirühma liikmed on:  Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal- majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport;  Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;  Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond;  Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infraheli; vibratsioon; visuaalne mõju;  Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos;  Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule; 4 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 6 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule;  Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine;  Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele;  Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele;  Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele; Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. 7 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul5. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt Joonis 1). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2. Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel (vt Joonis 1). Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit6. Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. 5 Eesti Energia AS veebileht: https://www.energia.ee/et/avaleht 6 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 8 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu 9 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata). Tabel 2. Tuulepargi alternatiivid Turbiinide Tuulikute Uuritavad Alternatiiv nimivõimsuse maksimaalne maksimaalsed vahemik, MW arv, tk tipu kõrgused, m 0 Tuuleparki ei rajata 1 6-7 160 200, 230 200, 230, 250, 2 8-11 100 260 3 12-16 70 250, 260, 280 4 17-20 50 250, 280, 300 Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile-tüüpi vundament. Sobiva alternatiivi valikul tuleb arvestada, et vundamendi paigaldamisel on rammimine keelatud. Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes. Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist7. Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada. Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt Joonis 2). Maismaa alajaamade ja tuulepargi alternatiivid ei ole omavahel seoses, st mõjude hindamise tulemusena osutub valituks alternatiividest sobivaim kombinatsioon. 7 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 10 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 2. Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võimsusega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele. 11 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.20058. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle- maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“9 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. 8 Keskkonnaministeerium „Säästev Eesti 21“, 2005. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 9 Siseministeerium „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, 2012, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 12 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 10 Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes11 (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimis- vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos- tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 10 Keskkonnaministeerium „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“, 2014, lõpparuanne 11 www.envir.ee/sites/default/files/ktk_2007-2013_lopparuanne.pdf 13 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone- gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände- teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele.12 Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan14, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“16 on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks. Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku- suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele. Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere- alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 5. aprillil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf 15 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised: - merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; - merealade ruumilise planeeringu koostamine; - strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; - merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade kehtestamine. Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine17. Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede rajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhjustada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist. Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist. Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb. Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020. 3.8. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia18. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal- majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht https://mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika_ksh_aruanne_12.10.2015_avalikustamisele.pdf 18 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/merestrateegia 16 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut. Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava19. Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs20. Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhüljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid. 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi (tol ajal Põllumajandusministeerium) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-202021, mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, kalatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle. Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030)22, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja 19 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/merestrateegia_meetmekava_uued_meetmed.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 15.09.2015) 20 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/ merestrateegia_meetmekava_sotsiaalmajanduslike_mojude_hinnang.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 29.03.2015) 21 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 www.agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/ 22 ENMAK 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Eelnõu (esitatud Riigikogule) http://eelnoud.valitsus.ee/main#eToX34NI 17 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. 3.11. Pärnu maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7423. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala. 23 Pärnu maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/142 18 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering24 Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine. Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid: - piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus; - piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid; - mere sügavus; - kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest. Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: - Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala. - Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest. - Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad. - KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi. - KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele. - Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed. - Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. 24 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 19 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm - Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). - Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki. - Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel. - Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m. - Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. - Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. - Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus. - Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks25. Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“26 kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Taustinfona on arvesse 25 Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/ 26 Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“, Pärnu, 2019, http://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa- 2035 20 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat. Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 21 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused27 Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviitsiumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt Joonis 3). Joonis 3. Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, aga leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt Joonis 4). 27 Eesti Geoloogiakeskus „Eesti merepõhja teemakaartide digitaliseerimine“, 2008, vahearuanne, Liivi lahe põhjaosa 22 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 4. Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi Mõõtkava 1 : 200 000 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim 23 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt Joonis 5)28. Joonis 5. Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) (Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s)) Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni. Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset29. 28 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 29 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 24 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring30 Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klimatoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus. 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:31 1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); 2) hoiualad (HA); 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad (PEP); 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast, kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale. Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala. Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 680 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km. Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt Joonis 6) maismaapindala on 454,4 ha ja veeala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 30 Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TÜ Eesti Mereinstituut: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 31 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4 25 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 6. Keskkonnapiirangud kavandatava tuulepargi piirkonnas Märkus: Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus. Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida). Kabli looduskaitseala (KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. 26 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser). Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo- loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. 27 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala) asub tuulepargi alast 10,4 km põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620). Manija maastikukaitseala (KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo- loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kihnu hoiuala (KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas. Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse. Orajõe hoiuala (KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas. 28 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Metsapoole hoiuala (KLO2000251) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstavate liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik, Linaküla meri-pungsambla püsielupaik. Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kavandatavale tuulepargi alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3- 13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele. 4.1.4. Taimestik ja loomastik Taimestik Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu32. Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt Joonis 7). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass33. 32 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 33 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 29 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 7. Avamereseire proovipunktid Loomastik Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku. Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt Joonis 7). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks dominandiks oli jaamas 107 balti lamekarp34. Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu35. Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt Joonis 8). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabati suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest. 34 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 35 TÜ Eesti Mereinstituut „Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017“, 2018 30 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö36 ning 2012. aastal doktoritöö37, mida saab keskkonnamõju hindamisel kasutada. Joonis 8. Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta) Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes (vt Joonis 9), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää38. Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes (vt Joonis 10). 36 Nisumaa, A-M: „Räime (Clupea harengus membras) viljakus läänemere kirdeosas“, magistritöö, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad T. Raid ja T. Saat 37 T. Arula: „Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea“, doktoritöö, 2012, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad H. Ojaveer, T. Saat 38 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 31 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 9. Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel39 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi) 39 Helcom seal database: http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/data-maps/biodiversity/seals 32 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 10. Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele40 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon) Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt40. Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Rändel peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga41. Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas42. 4.1.5. Merevee kvaliteet Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km2, keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km2) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt Joonis 11). 40 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 41 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 42 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014 33 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 11. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt Joonis 7) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal43 Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel aladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa44. 4.2. Kultuuriline keskkond 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt Joonis 12). Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas. 43 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 44 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 34 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu45 kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protsessis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus. Joonis 12. Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 4.3.1. Asustus ja maakasutus Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest46. Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida. Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest. 45 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 46 Statistikaamet, seisuga 19.05.2020 35 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism. Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus47. Meretuulepargi puhul kaalutakse selle ühendamist vesinikutehasega, mille kohta koostatakse eraldiseisev projekt ning eriplaneering koos keskkonnamõjude hindamisega, kui on valminud Eesti kohta koostatav vesinikutehnoloogia sobivuse ja mahu analüüs, ning tõestatud tehnoloogilised lahendused ning selgunud investeeringu ulatus. Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ põhimõtte nr 4 kohaselt oluline meretuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. See tähendab, et arendajal on kohustus välja selgitada Kihnu saare elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse viies selleks läbi vastavasisulise sotsiaalmajandusliku analüüsi. 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses48. 47 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 48 Keskkonnaregister, seisuga 28.05.2020 36 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 5. Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)49. Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni50 alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 2051 esitatud nõudeid. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid52. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive(sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele; 3) antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2019). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada. 49 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 51 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 52 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine 37 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;  vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.53 KMH programmi koostamisel:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang;  analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH aruande koostamise käigus:  viiakse läbi keskkonnauuringud;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed;  lisaks tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte, kui vastav KMH läbiviimiseks vajaliku täpsusastmega info on avalikkusele kättesaadav. KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav. 53 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 38 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6. Natura 2000 eelhindamine KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine. Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidavuse välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis54. Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames. 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 2. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik. 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga 54 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2019 39 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus Natura 2000 loodusalad Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel. Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiualana. Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana. Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Lao loodusala (EE0040323) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 18,8 ha) asub tuulepargi alast 18,8 km kaugusel põhjas. Eesmärgiks olev II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana. Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana. 40 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010). Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana. II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630). Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana. Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana. Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana. Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), 41 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Natura 2000 linnualad Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil. Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad55. Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)56. Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala, Kastna emaputke püsielupaik. Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), jääkoskel (Mergus merganser), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus 55 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 56 Keskkonnaregister 42 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt Joonis 13 . Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), merikajakas (Larus marinus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator). Joonis 13. Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. 43 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Eeldatav mõju Kihnu loodusalale Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) puuduvad tõenäoliselt olulised mõjud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse- eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Sorgu loodusalale Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse- eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Kabli loodusalale Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Lähim kaitse- eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kokkuvõttes mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele 44 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Orajõe loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu puuduvad loodusalale igasugused mõjud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale Suure vahemaa (17,3 km) tõttu füüsilised mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Seetõttu nii otsesed kui ka arvestatavad kaudsed mõjud alale puuduvad. Samuti puuduvad mõjud kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lao loodusalale Suure vahemaa (18,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud puuduvad. Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala 45 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp, siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta. Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid. Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras). Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad. Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline. Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Kabli linnualale Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Luitemaa linnualale Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte 46 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. 6.5. Natura eelhindamise tulemus Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala, Kabli loodusala, Manilau-Hanilaiu loodusala, Luitemaa loodusala, Metsapoole loodusala, Lemmejõe loodusala, Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala. Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. 47 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk 2.3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) (vt Tabel 2). 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus. 7.2. Eeldatavad mõjuallikad Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 3). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus. 48 / 77  Tegevus Avariiolukord Ehitustegevus Tuulikupargi kasutamine Tuulikupargi lammutamine + Mehhaaniline toime + * Hõljuv sediment Tabel 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad + + Müra ja vibratsioon *Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid + + + Mõjur + Elektromagnetväli + Füüsiline takistus Merepõhja elustik ja -elupaigad + + +* + + + Kalastik Linnustik + + +* + Käsitiivalised + + + Mereimetajad (hülged) Merepõhja setted ja rannaprotsessid + + + + + Vee kvaliteet + Hüdrodünaamika + + Jääga seotud riskid Mõjud + + Navigatsiooniriskid + Õlireostus Kaitsealused liigid ja kaitsealad sh + + +* Natura alad Muinsuskaitse väärtused + + +* 49 / 77 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm + Visuaalne mõju + + + Sotsiaalmajanduslik keskkond + Kliimamuutused Radarisüsteemid +  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt Tabel 4). 50 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 4. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Merepõhja elustik ja Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju Detailsed merepõhja andmed Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv elupaigad tuulepargi ehituse ajal, kuna puuduvad ning seetõttu viiakse nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) gravitatsioonivundamentide alune tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside kõige väiksem ning seega otsene mõju pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks merepõhjale vähesem võrreldes ette valmistada ning pinnase algne läbi välitööd ning selle põhjal alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju koostatakse ekspertarvamus. mõju puudub. vähendava ja leevendava meetmena Tulemuste põhjal hinnatakse ala (Kavandatavat tegevust välistavat tuleb tuulikute vundamendid põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ning kavandatava tuulepargi mõju, alternatiivil). ei esine (väärtuslikku) merepõhja lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE elustikku ja elupaiku või see on vähene. projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade Kasutusaegne negatiivne mõju on klassifikatsioonist (EBHAB). väheoluline. Tuulikute vundamendid Välitööde metoodiline osa põhineb (sh loovad uusi elupaiku ja varjealasid põhjataimestiku ja –loomastiku elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) uuringud) Eesti Rahvusliku ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Rannikumere seires kasutataval Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning välitööde metoodikal. merekaabli alaga. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video- vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus- 51 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal. Kalastik Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulepargi ehitus- kui ka võttes aluseks eelnevalt piirkonnas nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kasutamisetapis ja lammutamisel. teostatud uuringud, olemasolevaid kõige väiksem ning seega mõju Ehitustööde ajal avaldab kalastikule allikaid ja analoogid ning töö käigus kalastikule vähesem võrreldes mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv tehtavate uuringute tulemused. alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- heljum ja laevade müra Ehitusaegse Piirkonna kalastiku osas on varasemalt alternatiivil mõju puudub. mõju ulatus sõltub laiali kantud setete tehtud järgevad uuringud: (Kavandatavat tegevust välistavat ja hõljumi levikust ning ehitustöödel mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi 1) Aastatel 2015-2019 on TÜ tekkivast mürast. Arvestades, et alternatiivil). korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski Mereinstituut läbi viidud Pärnu alust antud mõju pidada oluliseks ja Liivi lahe töönduskalade noorjärkude uuringud. Kasutusaegne mõju on seotud tuulepargi ning merekaabli alaga. 2) Aastal 2015 on TÜ Merekaablite süvistamise ja Mereinstituut läbi viinud isoleerimisega tagatakse, et uuringu: Poolsiirdekalade merekaablitest lähtuda võiv kahju kudealad Väinameres ja Liivi kalavarudele on nullilähedane. lahe põhjaosas: seisund ja Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kvaliteedi parandamise kalastikule mõju elektrituulikute võimalused töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös 1-2 Kavandatava tegevuse piirkonnas laeva ei ole siiski alust antud mõju viiakse läbi kalastiku inventuur ning pidada oluliseks kevad- ja sügisräime uuringud ning võrreldakse nende tulemusi 2018. Lammutamis-faasis avaldab kalastikule aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud mõju lammutusmüra, pinnasetöödel rannikumere kalastiku uuringu tekkiv heljum (juhul kui tuulikute omadega. Kalastiku inventuur viiakse vundamendid eemaldatakse mere- läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning põhjast) ning laevade müra. selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime Arvestades, et mõlemad mõjud on uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning 52 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lühiajalised ei ole hetkel alust pidada kestus on 2 aastat. Sügisräime neid olulisteks. uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide Uuringu tulemuste põhjal selgub kas paigaldamisel ja võimalikul rajatav tuulepark võib sattuda eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse jm ehitustöödel vältida kalade vajadustega või kalapüügisektori kudemisperioodi. Heljumi laialdasema oluliste huvidega. leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida Kalaproovide kogumine ja analüüs samaaegselt mitte rohkem kui kahe toimub vastavalt HELCOMi vundamendi rajamist. Lisaks sellele juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja tuleb kasutada võimalikult väikest vastab veekvaliteedi hindamise elektromagnetvälja tekitavaid standardi nõuetele EVS-EN veealuseid kaableid ning need 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse võimalusel süvistada merepõhja. nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke. Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus. KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste 53 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi võttes aluseks eelnevalt piirkonnas eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin sügavuse tõttu ei kattu see lindude teostatud uuringud, olemasolevaid on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem toitumisalaga ning on lühiajaline ja allikaid ja analoogid ning töö käigus ning seega mõju linnustikule vähesem ehitustööd toimuvad korraga piiratud tehtavate uuringute tulemused. võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alal. Piirkonna linnustiku osas on tehtud alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus järgnevad uuringud: sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on Olenevalt ehitust teenindavate laevade seotud erinevate linnuliikide sadama asukohast ja kasutatavast 1. 2012-2014. aastal on läbi lennukõrgusega. laevateest võib kaasneda häiring viidud linnustiku uuring Liivi (Kavandatavat tegevust välistavat rännetel peatuvatele, talvituvatele ja lahe piirkonnas: „Kihnu mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi toituvatele lindudele, kuid antud mõju meretuulepargi linnustiku alternatiivil, kuid rakendada tuleb ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson eeluuringu koondaruanne“, mõju vähendavaid OÜ 2012 aastal koostatud KMH täitja: Tartu Ülikooli Eesti leevendusmeetmeid). aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama mereinstituut, laevatee süvendamist 2. 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt Kasutusaegne mõju on eeldatavalt koostatud Linnustiku pesitsuse oluline. Negatiivset mõju avaldab uuring, mis puudutab ka Liivi linnustikule tuulikute poolt põhjustatud lahe piirkonda takistus rändavatele veelindudele ning 3. 2016 aastal Eesti kokkupõrkeoht tuuliku labadega. ornitoloogiaühingu poolt Mõju vähendava ja leevendava tehtud Eesti merealal meetmena tuleb tuulepargi rajamisel paiknevate lindude arvestada lindude rändeteedega, Mõju rändekoridoride olemasolevate on seotud tuulepargi arendusala ja andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning 54 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus analüüsi koostamine määratakse KMH aruandes. tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda 4. 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid. Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte. Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust, mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks. Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus. Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi KMH koostamise käigus viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kasutamise ajal. Negatiivset mõju käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) põhjustavad kokkupõrked tuuliku 1 aasta jooksul. kõige väiksem ning kõrgus kõige labadega ning barotrauma (kiire rõhu suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on Uuringu tulemusena selgitatakse välja muutuse poolt põhjustatud oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivaliste võimalikud koekahjustus). käsitiivalised mere kohal ca 10 m rändekoridorid. kõrgusel merepinnast57. 0-alternatiivil Ehitusaegne oluline mõju puudub Uuring viiakse läbi vaatluste teel. mõju puudub. arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise 57 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 55 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eluviisiga, ka kokkupõrgete risk on (Kavandatavat tegevust välistavat ehitusfaasis väike ja barotraumade risk mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi puudub. alternatiivil). Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi 2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv ehituse ajal. Ehitustööde ajal poolt Eesti merealaplaneeringu nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) mõjutavad mereimetajaid suhteliselt alusuuringuna Hüljeste leviku ja kõige väiksem ning seega mõju kõrge müratasemega ehitustööd, merekasutuse hinnang. Antud hüljestele vähesem võrreldes võimalik vaiade paigaldamine hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- merepõhja ja võimalikud lõhketööd, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski alternatiivil mõju puudub. ning samuti mürahäiring, mis on ammendavaid andmeid mõjude (Kavandatavat tegevust välistavat põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. hindamiseks konkreetsel arendusalal. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Erinevate häiringute mõjul väheneb Näiteks hallhülge kohta on viimased alternatiivil). tööde tsoonis hüljeste poolt andmed aastatest 2007-2008. Eelpool kasutatavate merealade pindala. toodust tulenevalt on vaja läbi viia Silmas tuleb pidada, et kogu alal et täiendav uuring. Uuringu käigus ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi Ehitusaegne müra võib mõjutada ka lahe piirkonnas hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades telemeetriaseadmetega. Loomi neid töötsoonist eemale. jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on Arvestades, et korraga on töös 1-2 valdavalt veest väljas ning nende karv laeva ei ole siiski alust antud mõju ei võimalda seadmeid kinnitada). pidada oluliseks Andmed kogutakse GPS asukoha, Ehitustöödega kaasneb heljumi vette veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri paiskamine, mis vähendab vee ja selle kohta kas hülged on vee all või läbipaistvust ning takistab hüljestel vee peal. Kogutud andmete sidumisel saagi püüdmist. Heljumipilve saab mõõta muu hulgas vees ja kuival põhjasettimine võib ohustada kalade veedetud aega, veesamba eri osades koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid veedetud aega, sukeldumise mõjusid kalastikule ja hüljeste maksimaalset sügavust ja kuju, toidubaasile. liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena Tuulepargi kasutamise perioodil võib selguvad eri ruumiosade kasutuse põhjaelupaikade teisenemine tuua intensiivsus (näiteks mingis etteantud kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste ruudus veedetud tunnid), toitumisalad 56 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus toidubaasis läbi täiendava floora sukeldumise iseloomu alusel, tekkimise tuulikuvundamentidele. veepealsed puhkealad (kui Väheldane mõju võib esineda ka sukeldumised pikema aja jooksul tuulikute poolt tekitatud veealuse müra puuduvad), liikumistee ning sigimisalad tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka maal või jääl. tuulepargi kasutamise ajal. Loomad tuleb märgistada mais-juunis Mõju on seotud otseselt tuulepargi peale karvavahetust ning jälgida tuleb alaga. neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda. Uuringu kestus on 18 kuud. Merepõhja setted ja Tuulepargi mõju võib avalduda KMH aruandes antakse ülevaade Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv rannaprotsessid tormilainete režiimile merepõhja kavandatava tegevuse ala setete nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) struktuurile, setete dünaamikale. koostisest ja paksusest, kuna setete kõige väiksem ning seega otsene mõju Eeldatavalt ei ole tegemist olulise koostis ja paksus on oluline aspekt merepõhja setetele vähesem mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide vundamendi tüübi valikul ning võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. ehitusel ja kaablite merepõhja ehitusaegsete keskkonnahäiringute Mõju randadele ei sõltu sellest, milline süvendamise käigus toimub setete prognoosimiseks ja alternatiiv rajamisel rakendub. 0- ümberpaigutamist ja resuspensiooni. leevendusmeetmete välja alternatiivil mõju puudub. Selle mõju avaldub piiratud alal ning pakkumiseks. (Kavandatavat tegevust välistavat lühiajaliselt. Välitööd viiakse läbi kevadel. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei Uuringupiirkonnas tehakse uuringud alternatiivil). mõjuta (on neutraalne) setete leviku, paksuste ja rannaprotsesside iseloomu, nende lasuvustingimuste määramiseks ning ägenemist või nõrgenemist, kuna proovivõtmised settetoruga ja rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel. haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Mõju vähendava ja leevendava Peale välitööde läbiviimist määratakse meetmena tuleb võimalusel vältida laboratoorselt setete lõimiseline koostis süvendustöid ja muid pinnasetöid ning raskmetallide ja tugevate tuulte tingimustes (hoiab üldnaftaproduktide sisaldused. heljumi leviku mõju piiratud alal). 57 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle Uuringu tulemusena selgub millised lähiümbrusega. põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale. Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulikupargi ehituse ja lammutamise KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada kõige väiksem ning seega otsene mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast võimalikke ehitustegevusest ja vähesem võrreldes alternatiividega 1, veesambasse paisatud setete ja hilisemast tuulepargi opereerimisest 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. heljumi kogusest ja kvaliteedist ning tulenevaid muutusi. Uuring teostakse (Kavandatavat tegevust välistavat valitsevatest hüdrodünaamilistest kavandatava tuulepargi piirkonnas ja mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tingimustest. ehitustegevuse arvatava mõjualasse alternatiivil). jääval merealal. Mõjuala välja Mõju leevendamiseks on soovituslik selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte hüdroloogilise mudeli olemasolu. teostada tugevate tuulte tingimustes. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle parameetreid: vee läbipaistvus, lähiümbrusega. hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid. Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale. 58 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6). Hüdrodünaamika, jääga Eeldatavalt on tegu väheolulise Hüdrodünaamika mõju osas Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv seotud riskid, mõjuga. teostatakse teoreetiline nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) navigatsiooni-riskid, mudeleksperiment. Tuulepargi mõju kõige väiksem ning seega otsene mõju Tuulepargi rajamise mõju hüdro- võimaliku õlilaigu levik lainetusele selgitatakse välja vähesem võrreldes alternatiividega dünaamikale seisneb tuule- ja sh Läti vabariik lainemudeliga SWAN58. Jääriskide osas 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub antakse eksperthinnang tuginedes ka hoovustele ja vertikaalsele (Kavandatavat tegevust välistavat varasematele alusandmetele ja läbi segunemisele. Tegu on neutraalse mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi viidud uuringutele, nagu Eesti mereala mõjuga. alternatiivil). planeeringu raames läbi viidud Jääga seotud riskid võivad avalduda nii jääolude uuring ning uuritakse teiste tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise tuuleparkide kogemusi Skandinaavias. faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb Navigatsiooniriskide hindamisel tuleb vundamendi tüübi valikul ja kasutada meretuuleparkide või muude projekteerimisel arvestada 50 aasta samaväärsete objektide rajamisega jooksul esineda võiva karmima talve kaasnevate riskide hindamiseks jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb koostatud metoodikat. Vastav arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal metoodika tuleb eelnevalt – soovitav on ehitustöid mitte teostada kooskõlastada Veeteede Ametiga. jää esinemise perioodidel. Jäätumisel Võimaliku õlireostuse leviku on mõju nii laevandusele kui ka tõenäosusliku käitumise hindamiseks mereimetajatele. tuulepargi asukohas kasutatakse Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad TalTech’i Meresüsteemide Instituudis riskid mere reostusele võivad avalduda välja töötatud mudelit. nii tuulepargi ehitamise kui ka Mudeleksperiment viiakse läbi kasutamise faasis. Navigatsiooniriskide aastaajast sõltumatult. hindamiseks tuleb kaasata ekspert, kellel on teadmised ja kogemused tuulepargi rajamisest tekkivate veeliiklusega seotud ohtude ja 58 Simulating WAves nearshore, http://swanmodel.sourceforge.net/ 59 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus ohustsenaariumite tuvastamiseks, Eksperthinnang antakse tuulepargi nendest tulenevate riskide taseme mõjule seoses jääoludega. hindamiseks ning vajadusel riske Eksperthinnangu aluseks on leevendavate meetmete välja analoogilised arendused lähiriikides töötamiseks. Vastaval eksperdil peaks ning olemasolev kirjandus. olema laevaliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud meretuulepargi navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi. Navigatsiooniriskide leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus- reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal 60 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise Välisõhu seisundi hindamise aluseks on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju on mõjuga. Mõju avaldub nii ehitus-, erialane kirjandus ja eksperthinnang. samaväärne. 0-alternatiivil mõju kasutus kui ka lammutusprotsessi puudub. käigus. Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks Müra , infraheli, Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju Ehitusaegse ja veealuse müra 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on madalasageduslik müra maismaale. Kaugus mandrile 15,8 hindamise aluseks on erialane samaväärne. 0-alternatiivil mõju ja vibratsioon kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kirjandus ja eksperthinnang. puudub. kilomeetrit Tuulikute töötamise müra hindamiseks Tuulikute tekitatud müra sõltub teostatakse modelleerimine ja eelkõige seadme konstruktsioonist, koostatakse mürakaart vastavalt kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tuuliku helivõimsustasemest, siis kehtestatud keskkonnaministri teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute leviva müra normtasemed ja tööst põhjustatud müra ülejäänud mürataseme mõõtmise, määramise ja 61 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus loodusliku keskkonna mürafooni hindamise meetodid“ ning antakse hinnanguliselt ca 500 m kaugusel eksperthinnang. Müra modelleerimine tuulikust (arvutuslik müratase LAeq 45 teostatakse aastaajast sõltumatult. dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda Keskkonnamüra modelleerimisel eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute kasutatakse A-korrigeeritud puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse helirõhutaset LpA (dB), mis vastab ning teiste looduslike taustahelide tõttu inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel keerulisem eristada tuulikute müra arvestatakse maapinna ja veepinna üldisest mürafoonist, kui tuulikud helipeegeldustega, heli levikus paiknevad rannikust kaugel. väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne. Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on Infraheli, madalasagedusliku müra ja tuulepargi rajamise ja demonteerimise vibratsiooni hindamise aluseks on etapid intensiivsema müratasemega eksperthinnang erialase kirjanduse kui tuulikute töötamise etapp. ning analoogia põhjal.61 Madal- Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada sagedusliku müra soovituslikud samuti infraheli ja madalasagedusliku tasemed öisel ajal siseruumides on müra teket. Infraheliks nimetatakse kehtestatud sotsiaalministri helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale normtasemed elu- ja puhkealal, kuuldav59. Madalsageduslikuks müraks elamutes ning ühiskasutusega loetakse helilaineid, mille sagedus on hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. vahemikus 10-200 Hz.60 Välitingimustes madalsagedusliku müra helirõhutasemete osas riiklik Veeloomastikule võib mõju avaldada regulatsioon puudub, muu müra osas veealune müra mida põhjustavad lähtutakse Keskkonnaministri konstruktsiooni töötavad osad 16.12.2016 määrusest nr 71. 59 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon „Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat“, 2004 60 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 61 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 62 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus (generaator, jahutussüsteemid) – täpsustatakse KMH koostamise käigus. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Kaitsealused liigid ja Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse- Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitsealad eesmärkidele. keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) inventuuride ja uuringute andmed ning kõige väiksem ning seega otsene mõju Kavandatava tuulepargi mõjualas asub liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude vähesem võrreldes alternatiividega Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse- ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärk on erinevate rändlinnuliikide tuginetakse kaardikihtide analüüsile elupaikade kaitse. Seega on mõju (Kavandatavat tegevust välistavat ning eksperthinnangule. Arvesse kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi võetakse kaitstavate loodusobjektide võrreldav kavandatava tegevuse alternatiivil). spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjuga linnustikule. Mõjud võivad mõjufaktorite suhtes. avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga- tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega. Natura 2000 alad, Käesoleva KMH programmi peatüki 6 Hindamise aluseks on keskkonnamõju Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitstavad alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele hindamise protsessi käigus koostatava nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) loodusobjektid välistada. Natura alade terviklikkusele linnustiku eksperthinnangu tulemus kõige väiksem ning seega otsene mõju pole mõjusid ette näha kuid mõjud Vajaduse korral kasutatakse ka vähesem võrreldes alternatiividega 1, võivad avalduda alade kaitse- varasemate inventuuride ja uuringute 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärgiks olevatele liikidele andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse (Kavandatavat tegevust välistavat (linnuliikidele, mereimetajatele ja hindamisel tuginetakse kaardikihtide mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt analüüsile ja eksperthinnangule. alternatiivil). ei saa täielikult välistada mõjude Arvesse võetakse kaitstavate avaldumist järgmistele Natura loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, erinevate mõjufaktorite suhtes. 63 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala. Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele. Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Muinsuskaitse Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv väärtused mõjuga. kultuurimälestiste riiklik register ja nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ekspertarvamus. kõige väiksem ning seega otsene mõju Mõju võib avalduda läbi ligipääsu Lõhkekehad ning muud Kultuuripärandi otsimiseks vajalik vähesem võrreldes alternatiividega takistamise ning setete kandumisega ajalooliselt ohtlikud metoodika kooskõlastatakse 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. muinsuskaitseväärtusele. objektid Muinsuskaitseametiga. Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi asukohad valida selliselt, et oleks viia ettevõtte poolt, kus töötab vastava tagatud laevavrakkide säilimine ja ala pädevustunnistusega isik ning kes avalik ligipääs. on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt 64 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Puudub teave arendusalal ning selle MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi vahetus läheduses lõhkekehade ja viimist peab pädev isik esitama muude ajalooliselt ohtlikke objektide Muinsuskaitseametile uuringukava ja olemasolu kohta. uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46- 48). Allveearheoloogilise uuringu Mõju on seotud otseselt tuulepargi meetod: kõrgresolutsiooniga arendusala ja merekaablite koridoriga. sonariuuring (soovitavalt uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada kultuuriväärtust (nagu laeva või õhusõidukite vrakid) 3D video- või fotodokumentatsioon. Lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuringu metoodika kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse kultuuripärandi eksperdi kaasamine. Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb varasemate uuringute tulemustele. Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest Mõju hindamiseks teostatakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv asukohast (tuulepargi kaugus staatilised visualiseeringud nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) rannikust), selle suurusest ja tuulikute rannikualadel analoogiliselt Loode- kõige väiksem ning seega otsene mõju paigutusest. Eesti meretuulepargi vähesem võrreldes alternatiividega visualiseeringutega (Kihnu, 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Mõju on seotud tuulikupargi läheduses Häädemeeste). Mõju hindamisel on asuvate rannikualade ja Kihnu saarega. oluline eristada inimeste tajutavat, Senine rahvusvaheline kogemus on subjektiivset hinnangut uuele näidanud, et kui tuulikupark asub olukorrale võrreldes varasemaga. Peale selle on oluline eristada objektiivset muutust mere- ja maastikupildis, mida 65 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus rannikust ca 10 km kaugusel, siis on saab hinnata näiteks tuulikute ja see ühiskonna poolt aktsepteeritav62. ranniku vahemaa alusel või ka näiteks enimkäidavatest kohtadest avanevate Vastavalt koostatavale Eesti mereala vaatesektorite alusel. planeeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondada tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima- eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Sotsiaalmajanduslik Arvestades analoogilist projekti Loode- Hindamise aluseks on erialane Mida vähem on tuulikuid, seda keskkond, sh inimese Eesti meretuulepargi arendamisel, kus kirjandus, analoogsed projektid ja väiksem on tõenäosus, et laevad on koostatud praeguseks hetkeks KMH nende KMH-d (nii Eestis kui ka mujal), tuulikutega kokku põrkavad. Seega on 62 Hendrikson&Ko OÜ „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2010 66 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tervis, heaolu ja vara; aruanne, on antud valdkonnas olulised teostatav mürauuring, KMH menetluse vara seisukohalt väikseima mõjuga turism, kogukond; teemad, mille mõju on vaja hinnata käigus esitatavad arvamused ja alternatiiv nr 4. Ülejäänud majandus ja tööhõive järgmised: seisukohad, Pärnu maakonnaga valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. ning kalandus piirneva mereala maakonnaplaneering, alternatiivi mõju samaväärne. 0- ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh asjakohased (st vastavat infot alternatiivil mõju puudub. kalandussektorile sisaldavad) kohalike omavalitsuste (Kavandatavat tegevust välistavat üldisema taseme planeeringud ning mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi ▪ Mõju piirkonna turismile ekspertarvamus. alternatiivil). ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Sotsiaalmajanduslike mõjudena analüüsitakse ka Kihnu saare elektrienergiaga varustuskindluse 67 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus temaatikat ja pakutakse välja parim võimalik lahendus Kihnu saare varustuskindluse tõstmiseks. Oluline on tagada, et Kihnu saare elektrivarustuse parendamise projekt oleks täideviidav eraldiseisvalt, sest tuulepargi rajamine on ajamahukas projekt, mis võib selle otsesel sidumisel Kihnu elektrivarustatuse parendamisega hakata viimati nimetatut takistama. Lisaks on viimase paari aasta jooksul edukalt rajatud väikesaarte elektrivarustuse tagamise projekte- nt Ruhnu, mis sisaldavad erinevaid kompleksseid paindlikke ja taastuvenergia lahendusi. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas. Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline. Mõju kinnisvarale on eeldatavalt väheoluline. 68 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise Hindamise aluseks on erialane Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul positiivse mõjuga. kirjandus ja ekspertarvamus. on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju Taastuva elektrienergia tootmise samaväärne. 0-alternatiivil mõju suurenemine vähendab fossiilsetest puudub. kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke. Radarisüsteemid sh Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on erialane 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on navigatsioonisüsteemid, mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kirjandus ja ekspertarvamus. samaväärne. 0-alternatiivil mõju meresidesüsteemid kasutamise faasis. Muuhulgas uuritakse teiste riikide puudub. ning lennuohutus ja kogemust lennutrajektooride, ohutuse Kuna kavandatavad tuulikud on mereohutus nii Eestis tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrged, siis võivad need häirida PPA kui ka Lätis kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. mereseiresüsteemi radarite, Samuti hinnatakse võimalikku Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mõjumeresidesüsteemidele, AIS mereseiresüsteemi tööd, tekitades seadmetele ja laevaradarite tööle. tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal. Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega. 69 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 5). Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010 Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja Tarbijakaitse ja Tehnilise jooksul Järelevalve Amet KMH algatamisest 14 päeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise teavitamine asjakohase otsuse tegemist Järelevalve Amet Eksperdirühm koos Esimesel võimalusel alates Skepast&Puhkim OÜ, Eesti arendajaga koostavad KMH KMH algatamisest Energia AS programmi (eelnõu) Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul programmi Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avalikust saamisest Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku päeva, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapaneku kaks kuud Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avalik väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku arutelu laekunud arvamuste Järelevalve Amet sh vajadusel Lätis analüüsimist KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest sh Energia AS laekunud ettepanekutest ja Lätis* vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS programmi Järelevalvajale arvestades programmi heakskiitmiseks täiendamisest ja vastuste saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul KMH Keskkonnaministeerium programmi vastavust programmi saamisest* nõuetele ja teeb programmi heakskiitmise otsuse Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* 70 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks Skepast&Puhkim OÜ vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat Eksperdirühm viib läbi KMH 4 kuu jooksul peale Skepast&Puhkim OÜ ja koostab KMH aruande uuringute aruannete valmimist Arendaja esitab KMH 40 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande otsustajale arvestades aruande valmimisest Otsustaja kontrollib KMH aeg määramata Tarbijakaitse ja Tehnilise aruannet63 Järelevalve Amet Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul aruande Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avalikust saamisest, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust kaks kuud arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku väljapaneku päeva Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avaliku väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku arutelu sh laekunud arvamuste Järelevalve Amet vajadusel Lätis analüüsimist KMH aruande täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest* Energia AS laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande Järelevalvajale arvestades programmi heakskiitmiseks täiendamisest ja vastuste saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul Keskkonnaministeerium aruande vastavust nõuetele kooskõlastuste saamisest* ja teeb aruande heakskiitmise otsuse Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes 63 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 71 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Kogu KMH protsessi eeldatav Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled kestvus Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.64 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 64 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 72 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Sõle 23A, 10614 Tallinn On otsustajana menetlus- Amet tel +372 667 2004 protsessiga kursis ning [email protected] kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, KeHJS § 16 lg 3 p 2 10122 Tallinn [email protected] Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Pärnumaa [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected] Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 73 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Keskkonnainspektsioon (KKI) Roheline 64, 80010 Pärnu KeHJS § 16 lg 3 p 3 [email protected] Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid Läti Vabariik - KeHJS § 16 lg 3 p 1 - Läti Keskkonnaministeerium Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)65 Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010 KeHJS § 16 lg 3 p 5 [email protected] Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja piirkonna keskkonna- ettevõtted seisundi vastu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - maakonnalehtes; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus;66 - vallavalitsuste veebilehtedel. 65 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 66 Otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 74 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile. 9.3. Võimalik piiriülene mõju Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras67. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele. Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis. Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud. 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis. 67 KeHJS § 30. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 75 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. 76 / 77  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:  Asjakohased õigusaktid  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 77 / 77 Saatja: Liis Piper <[email protected]> Saadetud: 09.10.2020 14:28 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/19-3404-052 edastamine Manused: ATT00001.png; Nimekiri.pdf; Liivi lahe meretuulepark KMHP.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-3404-052.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-3404-052.asice Tere Edastame Teile dokumendi 16-7/19-3404-052 seoses Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avaliku väljapanekuga. Lugupidamisega Liis Piper ehitusosakonna peaspetsialist +3726672151 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn Nimekiri Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Terviseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Lennuamet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Päästeamet [email protected]