dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus vaidlustusele

Rahandusministeerium · 21. august 2026
Viit
12.2-10/26-183/229-3
Registreeritud
21. august 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavaraamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-183
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Lisa_Volitus LVA hankejuristile.asice158 KB
  • 📎LVA vastus vaidlustusele riigihankes nr 310749 (JUKS) 21.08.2026.asice177 KB

Sisu (failidest)

Angelika Timusk Teie: 17.08.2026 nr 12.2-10/182 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie: 21.08.2026 [email protected]; [email protected]; [email protected] Hankija vastus vaidlustusele Riigihanke nimetus ja viitenumber Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153) ehitustööd“ (viitenumber 310749) Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood: 75023757 Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Hankija kontaktisikud: Marina Borodina, hankejurist tel: 56602591 e-post: [email protected] Liis Rouhijainen, hankejurist tel: 51980117 e-post: [email protected] Vaidlustaja: RAMM Ehituse Osaühing Registrikood: 11250266 Kadaka pst 112, 11625 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] HANKIJA TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. 3. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1. VAIDLUSTUSEGA SEOTUD ASJAOLUD 1.1. Tallinna Linnavaraamet (edaspidi hankija või LVA) alustas 21.05.2026 hanketeate avaldamisega elektroonilises riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud Vabaduse väljak 10 +372 640 4517, +372 640 4500 Rg-kood tallinn.ee 10146 Tallinn [email protected] 75023757 hankemenetlusega riigihanget nr 310749 „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153) ehitustööd“ (edaspidi riigihange või hange). 1.2. Vaidlustaja esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) 17.08.2026 vaidlustuse nõudega kohustada hankijat: 1.2.1. tunnistama kehtetuks Tallinna Linnavaraameti juhataja 07.08.2026 käskkirja nr 1.-9/55 p-s 2 sisalduv otsus tunnistada riigihankes „Tugikeskus Juks (Kadaka tee 153) ehitustööd“ (viitenumber 310749) edukaks Tesron Ehitus OÜ pakkumus; 1.2.2. tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 13.08.2026 otsus jätta rahuldamata RAMM Ehituse Osaühingu 07.08.2026 taotlus väljastada talle hankija ja Tesron Ehitus OÜ vahel riigihankega seoses peetud suhtlus (hankija küsimused ja pakkuja vastused koos võimalike lisadokumentidega). 1.3. Samuti taotles vaidlustaja mõista hankijalt välja menetluskulud vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. 2. HANKIJA VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 2.1. Alapakkumuse kontrollimenetlus oli sisuline ja hankija hindas Tesron Ehitus OÜ selgitusi põhjendatult 2.1.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlus ei olnud sisuline. Vaidlustaja vastav järeldus põhineb üksnes oletusel, kuna vaidlustaja märgib sõnaselgelt, et tal puudub teave selle kohta, mida hankija Tesron Ehitus OÜ-lt küsis ja mida Tesron Ehitus OÜ seejärel vastas. Hankija viis RHS § 115 lg 2 p 1 alusel läbi sisulise kontrolli, esitades Tesron Ehitus OÜ-le riigihangete registri kaudu kaks selgitustaotlust (vt RHRis Teabevahetuse lehel küsimused ID numbriga 1123657 ja 1124424) ning hinnates seejärel saadud selgituste sisu ja piisavust. Hankija algatas Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli RHS § 115 lg 2 punkti 1 alusel põhjusel, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus oli vähemalt 10 protsendi võrra madalam järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest. Seega ei piirdunud hankija üksnes pakkumuste maksumuste formaalse võrdlemisega, vaid kontrollis RHS § 115 lg 2 punkti 1 alusel, kas Tesron Ehitus OÜ suudab hankelepingut täita pakutud hinnaga. 2.1.2. Vaidlustaja poolt viidatud lahendis on kolleegium öelnud: „Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS§115 lg 7)“1 Käesoleval juhul valis hankija 1 RKHKo 3-20-924, 04.11.2020, p 25 2 pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks meetodi, mille kohaselt küsiti Terson Ehitus OÜ-lt selgitusi nii pakkumuse maksumuse üldise kujunemise kui ka selliste konkreetsete kulukomponentide kohta, mille osas hankijal tekkis vajadus täiendava selgituse saamiseks. Kontrollimenetluse käigus esitas hankija Tesron Ehitus OÜ-le riigihangete registri kaudu kaks selgitustaotlust, vastavalt 10.08.2026 ja 11.08.2026. Hankija küsis täiendavaid selgitusi muu hulgas välis- ja sisevalgustuse, jahutussüsteemi, puitribistiku ning tõsteseadmete kasutamisega seotud kulude kohta. Seega lähtus hankija kontrollimenetluse ülesehitamisel objektiivsest küsimusest, kas pakkumuse maksumuse erinevate oluliste komponentide kohta saadud selgitused annavad piisava aluse järeldada, et pakutud hinnaga on hankelepingu nõuetekohane täitmine võimalik. 2.1.3. Tesron Ehitus OÜ ei piirdunud üksnes üldsõnalise kinnitusega, et pakkumus on teostatav, vaid andis hankijale 10.08.2026 ja 12.08.2026 saadetud vastustes sisulised selgitused pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Pakkuja selgitas, et pakkumuse maksumus tugineb ettevõtte pikaajalisel kogemusel sarnaste ehitusobjektide teostamisel, väljakujunenud koostöösuhetel alltöövõtjatega, tööde efektiivsel korraldamisel ja optimeeritud tööprotsessidel. Samuti kinnitas pakkuja, et pakkumuse maksumuses on arvestatud hankedokumentides nõutud tööde, materjalide, tööjõu-, transpordi-, juhtimis- ja üldkulude ning kasumimarginaaliga. Täiendavalt selgitas Tesron Ehitus OÜ, et välis- ja sisevalgustuse, jahutussüsteemi ning puitribistiku hinnad sisaldavad kõiki projektlahenduses ja hankedokumentides nõutud seadmeid, materjale ja töid. Tõsteseadmete kasutamise kohta selgitas pakkuja, et vastavad kulud on arvestatud asjaomaste tööde ühikhindadesse ega kajastu seetõttu eraldiseisva kulureana. Täpsemad põhjendused on leitavad RHRis pakkuja vastustes hankija 10.08.2026 ja 12.08.2026 esitatud päringutele. 2.1.4. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hankija poolt algatatud kontrollimenetluse puhul tegemist olukorraga, kus pakkujalt oleks küsitud üksnes abstraktset kinnitust pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ning pakkuja oleks piirdunud sellele vastates üldsõnaliste väidetega. Vastupidi, hankija esitas küsimused ka konkreetsete kulukomponentide kohta ning Tesron Ehitus OÜ andis neile sisulised selgitused. 2.1.5. Pärast Tesron Ehitus OÜ vastuste saamist ei lugenud hankija pakkumuse maksumust põhjendatuks automaatselt ega üksnes pakkuja kinnituste põhjal. Hankekomisjon analüüsis esitatud selgitusi ning leidis nende hindamise tulemusena, et selgitused on asjakohased, järjepidevad ja eluliselt usutavad. Hankija hinnangul võimaldasid saadud selgitused järeldada, et pakkumuse maksumus tuleneb muu hulgas Tesron Ehitus OÜ töökorralduslikust efektiivsusest, varasemast kogemusest ja väljakujunenud koostöösuhetest ning et pakkumuse maksumusse on arvestatud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud kulud. 2.1.6. Samuti ei tulene RHS § 115 eesmärgist, et hankija peaks pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluses jõudma üksikasjaliku kontrollini iga üksiku hinnakomponendi või pakkuja sisemise kalkulatsiooni kohta. Kontrolli eesmärk on hinnata, kas pakutud hind on selline, mille juures on hankelepingu nõuetekohane täitmine objektiivselt võimalik, ning kas esitatud 3 selgitused annavad selle kohta hankijale piisava kindluse.2 Käesoleval juhul oli hankijal seejuures võimalik hinnata pakkumuse maksumust ka väga detailsel tasandil, kuna pakkumuse maksumuse tabel sisaldas kokku 364 eraldi kulurida. Selline pakkumuse ülesehitus võimaldas hankijal hinnata ka üksikute kululiikide maksumuste realistlikkust ning hankija seda kontrollimenetluse käigus ka tegi. Lisaks võttis hankija pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel arvesse pakkumuse kogumaksumuse suhet hankelepingu eeldatava maksumusega. Riigihangete registris avaldatud andmete kohaselt oli hankelepingu eeldatav maksumus 3 850 000 eurot käibemaksuta, samas kui Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus oli 3 647 366,80 eurot käibemaksuta, st pakkumuse maksumus oli eeldatavast maksumusest ligikaudu 5,2% madalam. Ka see asjaolu kinnitas hankija hinnangul, et tegemist ei olnud sellise suurusjärgu erinevusega, mis iseenesest viitaks hankelepingu täitmise ohustatusele. Nimetatud asjaolu hindas hankija koos Tesron Ehitus OÜ esitatud selgituste ning pakkumuse üksikute kulukomponentide analüüsiga. Ka kohus on leidnud, et pakkumuse hindamisel tuleb vaadata kogu pakkumuse maksumust tervikuna ning selle valguses ei ole alust ka põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et esitatud on alapakkumus.3 Käesoleval juhul andsid Tesron Ehitus OÜ selgitused hankijale sellise kindluse. Hankekomisjon ei tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et pakkumuse maksumus oleks hankelepingu nõuetekohase täitmise seisukohast ebarealistlik või põhjendamatult madal. Samuti ei tuvastatud asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et Tesron Ehitus OÜ ei oleks võimeline pakkumuses esitatud maksumusega hankelepingut täitma. 2.1.7. Vaidlustaja tugineb oma vaidlustuse punktis 25 Riigikohtu ja VAKO praktikale, mille kohaselt peab alapakkumuse kontroll olema sisuline ning pakkuja ei saa piirduda üldsõnaliste selgitustega. Hankija nõustub eeltoodud seisukohaga. Antud juhul asjaolud erinevad aga olukorrast, kus hankija oleks pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli piirdunud üksnes pakkuja üldise kinnituse aktsepteerimisega. Hankija esitas pakkujale täiendavaid küsimusi, sh konkreetsete kulukomponentide kohta, ning hindas saadud vastuseid nende sisu arvestades. Asjaolu, et hankija küsis pakkujalt selgitusi pakkumuse maksumuse kulukomponentide kohta, on kooskõlas VAKO praktikaga ning näitab, et hankija kontrollis pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt. VAKO on otsuse nr 176-23/268290 punktis 14 viidanud, et pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse sisulise hindamise üheks tunnuseks on pakkumuse maksumuses kajastatud kuluartiklite kontrollimine.4 Seega toetab hankija poolt pakkumuse kulukomponentide kontrollimine järeldust, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine ei olnud pelgalt formaalne, vaid sisuline. 2.1.8. Samuti ei ole põhjendatud vaidlustaja väide, et hankija on teinud „jämeda kaalutlusvea“. Kaalutlusveaga saaks tegemist olla eelkõige juhul, kui hankija oleks jätnud olulised asjaolud arvestamata või teinud esitatud andmetega ilmselgelt vastuolus oleva järelduse. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Hankija küsis täiendavaid selgitusi, sai pakkujalt vastused ning hindas neid enne järelduse tegemist. 2 K. Matteus, T. Väljaots. RHS komm vlj § 115 komm. 4. Lk 777 3 TlnHKo 3-21-1766/14, 16.09.2021, p 14 4 VAKO 176-23/268290, 07.12.2023, p 14 4 2.1.9. Käesolevas vaidlustusmenetluses tuleb seega hinnata, kas Hankija poolt hankemenetluse ajal läbi viidud kontroll ja selle tulemusel tehtud järeldus olid põhjendatud. Hankija leiab, et olid. Hankija ei tugine seejuures uutele asjaoludele ega esita VAKO-le tagantjärele uusi põhjuseid, miks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus tuleks lugeda põhjendatuks. Hankija selgitab käesolevas vastuses üksnes neid asjaolusid ja hinnanguid, millele hankija tugines juba hankemenetluse käigus. 2.1.10. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud vaidlustaja väide, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse kontrollimenetlus oli formaalne või sisutühi. Hankija viis läbi RHS § 115 lg 2 p 1 alusel nõuetekohase kontrolli, esitas pakkujale nii üldisemaid kui ka konkreetseid kulukomponente puudutavaid küsimusi, sai neile sisulised vastused ning hindas saadud selgitusi enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Hankija kaalutlused on dokumenteeritud vastavas hannkekomisjoni protokollis, mis on leitav RHRis lehel Hanke tulemid/Tulemdokumendid (vt dokument „Alapakkumuse protokoll“). Seetõttu puudub alus järeldada, et hankija oleks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel teinud kaalutlusvea või rikkunud RHS §-st 115 tulenevaid kohustusi. 2.2. Hankija möönab kontrollimenetluse ajalise järjestuse osas menetluslikku puudust 2.2.1. Hankija möönab, et käesolevas asjas ei olnud Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli läbiviimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajaline järjestus nõuetekohane. Hankija tunnistas Tesron Ehitus OÜ pakkumuse edukaks 07.08.2026 käskkirjaga nr 1.-9/55, kuid RHS § 115 alusel läbi viidud kontrollimenetlus, mille raames esitas hankija Tesron Ehitus OÜ-le selgitustaotlused 10.08.2026 ja 11.08.2026, toimus pärast nimetatud otsuse tegemist. Samas ei tähenda eeltoodud menetluslik puudus iseenesest, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus oleks olnud põhjendamatult madal või et hankija poolt hiljem läbi viidud kontrolli tulemus oleks olnud sisuliselt teistsugune. Vastupidi, pärast RHS § 115 alusel kontrollimenetluse läbiviimist leidis hankija, et Tesron Ehitus OÜ esitatud selgitused on piisavad ning pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 2.2.2. Hankija peab oluliseks eristada kahte küsimust: esiteks seda, kas hankija järgis pakkumuse edukaks tunnistamisel alapakkumuse kontrolli ajalist järjestust nõuetekohaselt, ning teiseks seda, kas Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus oli sisuliselt põhjendamatult madal. Esimeses küsimuses möönab hankija eelkirjeldatud menetluslikku puudust. Teises küsimuses hankija vaidlustaja seisukohaga vaidlustaja kirja punktis 27 ei nõustu. 2.2.3. RHS § 115 sätestatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli mehhanismi eesmärk on tagada, et hankija ei tunnistaks edukaks pakkumust, mille maksumus on selline, et hankelepingu nõuetekohane täitmine selle hinnaga on objektiivselt ohustatud. Käesolevas asjas viis hankija pärast tekkinud vajaduse tuvastamist läbi sisulise kontrolli ning kontrolli tulemusena ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid sellisele ohule. Hankija selgitab vaidlustusmenetluses kontrollimenetluse tegelikku sisu ja tulemust selleks, et VAKO-l oleks võimalik hinnata vaidlustaja väidet, mille kohaselt oli Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ja kontrollimenetlus sisutu. Hankija hinnangul tuleb seejuures eristada esialgse 5 otsuse menetluslikku puudust ning küsimust, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Eduka pakkumuse maksumus sai hankija poolt täiendavalt kontrollitud ning kontrolli tulemusena ei tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse Tesron Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala maksumuse tõttu. 2.2.4. Vaidlustaja väide, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, on ennatlik ja tõendamata. Vaidlustaja möönab ise, et tal puuduvad Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamiseks vajalikud andmed ning et täpsemad põhjendused saab ta esitada alles pärast Tesron Ehitus OÜ selgitustega tutvumist. Seega ei tugine vaidlustaja väide praegu ühelegi konkreetsele asjaolule, millest nähtuks, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Samas on hankija Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumust RHS § 115 alusel kontrollinud, küsinud pakkujalt selgitusi nii pakkumuse maksumuse kujunemise kui ka konkreetsete kulukomponentide kohta ning hinnanud saadud selgitusi kogumis. Hankija leidis kontrolli tulemusena, et Tesron Ehitus OÜ esitatud selgitused on piisavad ning pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal (vt RHRis lehel Hanke tulemid/Tulemdokumendid (vt dokument „Alapakkumuse protokoll“). Seega ei ole vaidlustaja pelk oletus, et talle täiendava teabe saamisel võib tekkida alus vastupidiseks järelduseks, piisav selleks, et pidada hankija hinnangut õigusvastaseks. 2.3. Hankija 07.08.2026 käskkirja kehtima jätmine pärast alapakkumuse kontrollimenetluse läbiviimist 2.3.1. Hankija on eelnevalt selgitanud, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlus viidi läbi pärast Tesron Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist 07.08.2026 käskkirjaga nr 1.-9/55. Kontrollimenetluse tulemusena ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks andnud aluse 07.08.2026 tehtud otsuse muutmiseks või Tesron Ehitus OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks. Vastupidi, kontrollimenetluse tulemus kinnitas, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ning puudub alus muuta varasemat järeldust Tesron Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2.3.2. Alapakkumuse kontrolli läbiviimise eesmärk on välja selgitada, kas madala maksumusega pakkumus on põhjendatud ning kas pakkuja suudab hankelepingut pakutud maksumusega nõuetekohaselt täita. Käesoleval juhul täitis hankija selle eesmärgi, kui ta esitas Tesron Ehitus OÜ-le täiendavad küsimused pakkumuse maksumuse kujunemise ja konkreetsete kulukomponentide kohta, sai pakkujalt vastused ning hindas saadud selgitusi. Kontrolli tulemusena ei muutunud hankija seisukoht selles, et Tesron Ehitus OÜ pakkumus on hankemenetluse tulemusena edukas. Seetõttu lähtus hankija edasiste menetlustoimingute tegemisel üldisest menetlusökonoomia põhimõttest – kui hankija on leiab, et hankija tehtud otsus on menetlus- või vorminõude rikkumisest olenemata sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma, jätab hankija juba tehtud otsuse kehtetuks tunnistamata.5 Kuivõrd pärast alapakkumuse kontrolli oli hankija jõudnud samale lõppjäreldusele, milleni ta 5 RKHKo 3-3-1-24-13, 13.06.2013, p 26; VAKO 73-23/262874, 21.06.2023, p 21 6 oli jõudnud enne kontrolli läbiviimist, ei olnud uue samasisulise edukaks tunnistamise otsuse tegemisel iseseisvat sisulist eesmärki. 2.3.3. Uue käskkirja tegemine üksnes selleks, et korrata juba 07.08.2026 tehtud otsust pärast alapakkumuse kontrolli läbiviimist, oleks tähendanud sama otsuse vormilist dubleerimist. See ei oleks muutnud Tesron Ehitus OÜ positsiooni, hankemenetluse tulemust ega hankija sisulist hinnangut pakkumusele. Samuti ei oleks uus samasisuline otsus andnud hankemenetlusele sisulist lisaväärtust olukorras, kus kontrollimenetluse tulemusena ei tuvastatud asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse Tesron Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ümber hinnata. 2.4. Vastused vaidlustaja taotlustele 2.4.1. Vaidlustaja on taotlenud, et hankija edastaks samaaegselt nii VAKO-le kui ka vaidlustajale: 2.4.1.1. kogu kirjavahetuse hankija ja kolmanda isiku (Tesron Ehitus OÜ) vahel, mida on peetud seoses hankija poolt kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega, sh kõik kolmanda isiku esitatud sellekohased dokumendid ja seletused, samuti hankija täpsed küsimused; 2.4.1.2. kõik ja mistahes hankija koostatud kirjalikud materjalid (kui on), milles kajastuvad hankija kaalutlused ja analüüs kolmanda isiku poolt. 2.4.2. Mis puudutab hankija ja Tesron Ehitus OÜ vahel toimunud kirjavahetust, siis on hankija vaidlustaja vastava taotlusega tutvunud ning hinnanud ka Tesron Ehitus OÜ seisukohta küsitud teabe avaldamise kohta. Hankija on sel eesmärgil suhelnud Tesron Ehitus OÜ-ga 17.08.2026 ning palunud pakkujal täpsustada, milline tema poolt kontrollimenetluses esitatud teave on käsitatav ärisaladusena. Tesron Ehitus OÜ on teatanud, et tema poolt hankijale esitatud vastused ja nendes sisalduv teave on käsitatavad ärisaladusena. Seetõttu ei pea hankija põhjendatuks avaldada vaidlustajale Tesron Ehitus OÜ vastuseid täies ulatuses selles osas, milles need sisaldavad pakkuja ärisaladust. Samas on hankijal võimalik kirjeldada kontrollimenetluse sisu ja esitatud küsimusi ulatuses, mis ei too kaasa Tesron Ehitus OÜ ärisaladuse avalikustamist. Hankija rõhutab, et kontrollimenetlus ei piirdunud üldise küsimusega pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, vaid hankija esitas Tesron Ehitus OÜ-le konkreetsed ja pakkumuse maksumuse kujunemist puudutavad küsimused. Hankija palus Tesron Ehitus OÜ-l selgitada ja põhjendada pakkumuse maksumuse kujunemist allpool kirjeldatud kulukomponentide osas, esitades järgmised küsimused: 2.4.2.1. „Kas välisvalgustuse real „välisvalgustid 4,5m mastil koos kaabeldusega“ on arvestatud kogu masti komplektiga ning lisaks kaabeldusega, ehk kogu komplektiga?“; 2.4.2.2. „Kas sisevalgustite real „valgustus“ on arvestatud kogu hoone valgustusega ning täpsustage palun milline on keskmine valgusti hind?“; 2.4.2.3. „Palume täpsustada milliste seadmete ja töödega on arvestatud jahutuse real „jahutussüsteem?“; 2.4.2.4. „Palume täpsustada kuidas on tuletatud mobiilkraana kulu kogu objekti kohta?“; 7 2.4.2.5. „Palume täpsustada millise mahu ja töödega on arvestatud real „puitribistik?“. 2.4.3. Mis puudutab vaidlustaja taotlust väljastada kõik ja mistahes hankija koostatud kirjalikud materjalid, milles kajastuvad hankija kaalutlused ja analüüs Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, siis märgib hankija, et nimetatud materjale ei ole võimalik vaidlustajale täies ulatuses avaldada. Hankija poolt kontrollimenetluse käigus koostatud materjalid sisaldavad muuhulgas Tesron Ehitus OÜ poolt esitatud teavet ja selgitusi, mille Tesron Ehitus OÜ on määratlenud oma ärisaladusena. Seetõttu võib ka hankija enda koostatud dokumentides sisalduv teave olla ulatuses, milles see kajastab või võimaldab tuvastada Tesron Ehitus OÜ ärisaladust, ärisaladuse kaitsega hõlmatud. Kokkuvõttes leidis hankija, et Tesron Ehitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluses hinnati pakkuja esitatud selgitusi kogumis ning kontrolli tulemusena ei tuvastanud hankija asjaolusid, mis viitaksid pakkumuse maksumuse ebarealistlikkusele või hankelepingu täitmise ohustatusele. Hankekomisjoni hinnangul olid Tesron Ehitus OÜ esitatud selgitused asjakohased, järjepidevad ja eluliselt usutavad ning andsid piisava aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendatud ja hankelepingu nõuetekohane täitmine pakutud maksumusega on võimalik. Seetõttu leidis hankija, et puudub alus käsitada Tesron Ehitus OÜ pakkumust RHS § 115 tähenduses põhjendamatult madalana. 3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1. Hankija soovib, et vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. 3.2. Kõik riigihanke käigus koostatud dokumendid ja tehtud toimingud on VAKO-le ja ka teistele menetlusosalistele RHRi kaudu kättesaadavad ja kontrollitavad. 3.3. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada LVA hankejuristi ja antud riigihangete projektijuhi e-posti aadressitele [email protected], [email protected]. 3.4. Tallinna Linnavaraameti juhataja volitus hankejurist Marina Borodinale Tallinna Linnavaraameti esindamiseks Riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kõigis Eesti Vabariigi kohtutes on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marina Borodina hankejurist Koostaja: Liis Rouhijainen [email protected] Lisa: Volitus 8 KÄSKKIRI 05.01.2026 nr T-12-1/26/1 Volituse andmine Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 määruse nr 43 „Tallinna Linnavaraameti põhimäärus“ § 8 lg 2 punkti 5 alusel: 1. Volitan Heili Mändlat (Mändla) (48310180291) ja Marina Borodinat (Borodina) (48009050230) esindama Tallinna Linnavaraametit riigihangetega seotud vaidlustes Riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kõigis Eesti Vabariigi kohtutes. 2. Esindajatel on õigus teha kohtumenetluses esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, välja arvatud hagist, kaebusest või hagita asjas avaldusest loobumine, hagi või avalduse õigeksvõtmine ja kaebuse tunnistamine, kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud vaid esindatava kirjalikul loal. 3. Volitus on tähtajaline ja kehtib perioodil 01.01.2026 - 31.12.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Eglit Ameti juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel