Narva mnt 2a kinnistuga seonduv Holmi kvartali detailplaneeringus

. TARTU LINNAVALITSUS Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Teie 12.06.2026 Meie 21.08.2026 nr 9-3.2/DP-21-029 Rahandusminister Jürgen Ligi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Narva mnt 2a kinnistuga seonduv Holmi kvartali detailplaneeringus Olete oma 08.06.2026 kirjaga nr KPJ-21/2026-133 Tartu linnale teada andnud, et ei pea võimalikuks ega otstarbekaks Tartu linnas asuva Narva mnt 2a kinnistuga seotud menetluses oleva Holmi kvartali detailplaneeringus moodustatava pos 5 tähistatud kinnistu tasuta üleandmist linnale. Leiate, et kinnistu on oluline selleks, et kindlustada detailplaneeringus moodustatava pos 3 kinnistu optimaalne turuväärtus tulevikus. Riigi Kinnisvara AS ettepanek on Narva mnt 2a krundist eraldi roheala krunti mitte moodustada. Pakute haljasala avaliku kasutuse tagamiseks lahenduseks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmist pos 5 moodustatavale kinnistule tähtajaga 15 aastat tulenevalt üldplaneeringu ajahorisondist. Leiate, et Tartu linna kasuks seatava isikliku kasutusõiguse alusel on tagatud haljasala avalik kasutus ja Tartu linna poolse heakorra kohustuse täitmine, sarnaselt näiteks ka moodustatava pos 3 kinnistule ulatuvate kõnniteede avalikku kasutusse andmisega. Mh annate teada, et olete valmis tasuta üle andma tulevikus kõnniteena kasutatava osa moodustatavast pos 4 kinnistust, mis tekib Narva mnt 2a kinnistu arvelt ning jääb pos 3 kinnistu ja Narva mnt 2e kinnistu vahele. Linnavalitsus arutas Teie ettepanekut ja annab järgnevalt oma seisukoha. 1. Haljasala krundi moodustamine Tartu linna üldplaneeringus on Holmi kvartalis asuv Narva mnt 2a krundi juhtotstarve ca pooles ulatuses ühiskondlike ehitiste maa ja pooles ulatuses roheala. Vastavalt maakatastriseaduse § 18 lõike 1 punktile 3 määratakse ehitist teenindavale katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse alusel. Vastavalt § 181 lõike 12 punktile 2 on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Eelnevale tuginedes, ei saa krundi kasutamise sihtotstarve olla samal ajal nii ühiskondike ehitiste maa kui ka üldkasutatav maa (roheala), seega Narva mnt 2a krundist tuleb moodustada eraldi üldkasutatava maa krunt, et taga kooskõla üldplaneeringuga ja täita detailplaneeringu algatamisel sätestatud eesmärke. 2. Haljasala avaliku kasutuse tagamine Tartu linna senise praktika kohaselt moodustatakse üldplaneeringuga määratud avalikest rohealadest eraldi krundid, mis antakse tasuta üle linnale. Lisaks on planeeringu algatamise otsuse p 3.4.1 fikseeritud, et säilivad pargialad tuleb rekonstrueerida terviklikuks ja atraktiivseks avalikuks puhkealaks. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Holmi kvartalis paiknev roheala (üldplaneeringu arhitektuuriüksuses nimetatud Holmi park) on kesklinna rohe- ja puhkevõrgustiku oluline osa ning tegemist on avalikkuse poolt aktiivselt kasutatava puhkealaga, alal asub ka nn Jaapani kirsiaed, kuhu on istutatud Jaapani saatkonna 1990-datel kingitud kirsipuud. Ka arhitektuurivõistluse ja selle alusel koostatud detailplaneeringu lahenduse kesksel kohal on avalik roheala, mis jääb jõe ja hoonestatud alade vahele. Koostatavas detailplaneeringus on linna üldplaneeringule tuginedes lubatud krundile Pos 3 vaid ühiskondlikud hooned ja Pos 5 haljasala. Linnale jääb sellest lähtudes arusaamatuks argumentatsioon, mille alusel Pos 5 krundi optimaalsest turuväärtuse säilitamisest räägitakse. Üldplaneering kehtib kuni seda ei ole muudetud. Detailplaneeringul ei ole ajalist piirangut, v.a alates 01.01.2027. a kehtestatud detailplaneeringud, mida ei ole ellu viidud 10 aasta jooksul (pikendamise võimalusega 5 aastat). Planeeringud, mida on asutud ellu viima, kehtivad ka edaspidi tähtajatult. Detailplaneeringuga tuleb tagada üldplaneeringu elluviimine ning nn Holmi park määrata avalikult kasutatavaks. Linn on seisukohal, et servituudi puhul ei ole linnal lõpplikku ja pikaajaliselt toimivat kindlust, et kinnistu avalik kasutus oleks tagatud. RKAS poolt pakutud tähtajalise kokkuleppega ei saa tagada üldplaneeringu eesmärki Holmi pargi avaliku kasutuse tagamiseks. Ala avalik kasutus peab olema tagatud pikaajaliselt ja õiguslikult siduvalt. Toome ka välja, et KAHOS kohaselt on kinnisasja omandamine lubatud maaomaniku nõusolekuta puhkepargi rajamiseks ja kehtestatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviimiseks avalikes huvides, kui eesmärk ei ole saavutatav kinnisasja omandamata. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Käesoleval juhul senist otstarvet planeeringuga ei muudeta. Seega on põhjendatud maa võõrandamine tasuta. Tuginedes eelnevale on Tartu Linnavalitsus seisukohal, et Holmi kvartali detailplaneeringu edasisel koostamisel tuleb lähtuda vajadusest moodustatava pos 5 avaliku roheala avaliku kasutuse tagamiseks anda maa tasuta üle Tartu linnale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Abilinnapea Koopia: Riigiarhitekt Tõnis Arjus Maa- ja Ruumiamet Janne Schasmin 736 1261 [email protected]