dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav selgitus vaidlustusele

Rahandusministeerium · 21. august 2026
Viit
12.2-10/26-176/220-8
Registreeritud
21. august 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-176
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎1.3-52613922-4 21.08.2026 Valjaminev kiri.asice387 KB

Sisu (failidest)

Austatud Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 12.08.2026 nr 12.2-10/175 [email protected] Tartu mnt 85 Meie 21.08.2026 nr 1.3-5/26/13922-4 10115, Tallinn Vaidlustaja: Selektor Projekt OÜ registrikood 12503887 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn e-post [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas Advokaadibüroo DEM Maakri 30, 10145 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood 70001490 Valge 4, 11413 Tallinn [email protected] Hankija esindaja: hankejurist Gertrud Suve e-post [email protected] Kolmas isik: Skepast&Puhkim OÜ registrikood 11255795 Laki põik 2, 12915 Tallinn e-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Advokaadibüroo Supremia Telliskivi tn 60/1, 10412 Tallinn, e-post [email protected] Hankija täiendavad selgitused vaidlustusele riigihankes „Riigitee 4 Tallinna– Pärnu–Ikla tee (E67) km 42,0-62,2 Kernu – Päädeva lõigu põhiprojekti koostamine“ (311787) Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Hankija vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele 1. Hankija jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks vaidlustaja 17.08.2029 esitatud täiendavatele seisukohtadele on vajalik rõhutada, et riigihanke tingimused on hankija kujundada ja hankija peab enda kehtestatud tingimustest kinni pidama. Vaidlustaja jätab järjepidevalt tähelepanuta asjaolu, et nii RHADist kui vastavustingimuse sõnastusest tuleneb, et pakkujal on kohustus esitada täielikult täidetud HD IV kohane vorm MS Exceli failina. Selles tingimuses esineb kaks konkreetset eeldust: 1) vormi esitamise kohustus ja 2) vormi täieliku täitmise nõue. Sellest tingimusest ei saa ei hankija ega pakkujad kuidagi mööda vaadata. Hankes ei olegi võimalik ilma vastavat vormi sisestamata pakkumust esitada, seega ei saa olla ka küsimust selles, et tegemist on pakkumuse olulise komponendiga. Vaidlustaja rõhutab täiendava selgituse p-s 2.1, et vaidluse keskne küsimus on: kas hankija võis pidada konkreetse HD IV vormi mitte esitamist kategooriliselt keelatud pakkumuse muutmiseks. Vastus sellele on ilmselgelt „jah“, sest selline nn kategooriline nõue tulenes otseselt hankedokumentidest. Vaidlustaja väide, et sellist kategoorilist reeglit ei tulene seadusest ega kohtupraktikast, ei ole seejuures asjakohane. Samas on ka VAKO- ja kohtupraktikas läbivalt kinnitatud, et kui hankija on mingi tingimuse sätestatud, peab ta sellest ka ise kinni pidama. 2. Eelnevast tulenevalt on asjakohatud vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 8 esitatud etteheited tema pakkumuse tagasi lükkamise proportsionaalsuse osas. Hankija peab kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ning on vaidlusaluses otsuses lükanud tagasi kaks pakkumust, milles ei olnud täidetud HD IV vormi täieliku täitmise ja kohustusliku esitamise tingimust. Vaidlustaja ei saa eeldada1, et talle luuakse hankes eelis ainuüksi seetõttu, et tema RHRis märgitud maksumus oli esitatud pakkumuste seas madalaim. Riigihanke otsuseid tehes ei ole mõeldav, et hankija eirab hanketingimusi rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtte alusel. Sellised põhimõtted oleks pidanud olema selgelt juba hanketingimustes sõnastatud, et kõik pakkujad oleksid saanud esitada pakkumuse samadel alustel ja eeldustel. Lisaks on hankija 12.08.2026 esitatud vastuse p-s 17 selgitatud, et hanketingimuste kohaselt ei oma pakkuja poolt RHRis hindamiskriteeriumi väljale sisestatud kogumaksumus iseseisvalt hankes mingit rolli. Hankija on koostanud hankedokumendid selliselt, et kogumaksumusena arvestatakse HD IV vormil esitatud maksumust ning see on aluseks ka pakkumuste hindamisel. Seega RHRis kogumaksumuse sisestamine on hankes vaid vormiline tingimus, mis iseseisvat õiguslikku mõju ei oma. 3. Arusaamatuks jääb vaidlustaja tuginemine VAKO 23.01.2025 otsusele nr 253-24/283339, mis hankija hinnangul kinnitab nii hankija kui kolmanda isiku varasemalt esitatud seisukohti. VAKO on selles otsuses kinnitanud, et pakkumuses õige dokumendi esitamata jätmisega seonduvat riski (so pakkumuse tagasi lükkamine) kannab pakkuja ise. VAKO küll möönab, et teatud dokumente on võimalik esitada ka hiljem, kuid kinnitab seejuures, et hiljem esitatud dokumendi puhul ei ole võimalik objektiivselt veenduda, et vaidlustajalt selgituspäringu vastusena saadud hinnad olid just sellisena fikseeritud enne pakkumuse esitamist. Ka käesolevas vaidluses pole võimalik tõsikindlalt veenduda, et hilisemalt esitud HD IV loend oli igal juhul täpselt sellisel kujul aluseks pakkumuse esitamisel ja tegemist ei olnud kõigest ühe võimaliku versiooniga paljudest. 4. Hankija hinnangul toetab ka vaidlustaja viidatud VAKO 22.01.2026 otsus nr 298- 25/301430 hankija ja kolmanda isiku seisukohti. VAKO selgitab, et „pakkumuses ei ole võimalik parandada ilmseid sisulisi mittevastavusi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kui pakkumuse mittevastavus riigihanke alusdokumentide tingimustele on pakkumuses ilmne ja mittevastavuse kõrvaldamine oleks võimalik üksnes uute andmete ja uute dokumentide esitamise kaudu, on tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja pakkujate ebavõrdse kohtlemisega“. VAKO selgitab 1 Vt täiendava seisukoha p 8.2. 2 (4) otsuses, et olles esitanud pakkumuses andmed konkreetse videokaardi kohta, peaks pakkujal olema võimalik esitada hiljem selle sama videokaardi kohta täiendavaid/täpsustavaid andmeid, ning leiab, et hankija tegi kaalutlusvea, jättes selgitused küsimata, sest videokaartide andmed ei saa ajas muutuda. Käesolevas vaidluses aga pole vaidlustaja üldse esitanud hankes nõutud HD IV vormi. Viidatud otsuses on VAKO selgelt rõhutanud, et selgituste kaudu ei saa esitada selliseid dokumente, mis muudaks mittevastava pakkumuse vastavaks. 5. Vaidlustaja heidab oma täiendava seisukoha punktis 7 hankijale ette, et hankija ei ole kõiki vaidlustusmenetluses esitatud argumente kasutanud tema pakkumuse tagasi lükkamise otsuse koostamisel ega kaalunud selgituste küsimist. Hankija tugines vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamisel hankes sätestatud tingimustele, mille kohaselt tuli esitada hankes kehtiv, pakkuja poolt täielikult täidetud HD IV loend muutmata kujul. Sellise loendi mitte esitamine iseenesest välistas hankija hinnangul pakkumuse vastavaks tunnistamise ning seetõttu ei pidanud hankija võimalikuks ega vajalikuks vaidlustajalt selgitusi küsida. Vaidlusaluse hankija otsuse p-des 1.8.1-1.8.4 on hankija samu põhjendusi kasutanud, leides, et pakkuja eksimus on käsitletav sisulise kõrvalekaldena hankes sätestatud tingimustest ja puudub võimalus pakkuja eksimuse parandamiseks selgituste kaudu. Seega on väär vaidlustaja väide, et hankija otsus põhineb vääral õiguslikul eeldusel. Ainus võimalus pakkuja eksimuse parandamiseks, oleks olnud uue HD IV vormi esitamine. Isegi kui hankija oleks küsinud pakkujalt selgitusi, ei oleks ta saanud pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud uut HD IV vormi vastavuse kontrollimisel arvesse võtta. 6. VAKO on 26.11.2025 otsuses nr 242-25/299136 selgitanud, et „RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimine on hankija kaalutlusõigus, mitte kohustus“ ning et „kaalutlusviga võib olla ka selgituste küsimine olukorras, kus pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamine ei ole lubatav ja rikub võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtet.“ Hankija hinnangul ei saa hankemenetluses anda pakkujatele võimalust olla lohakas ega tekitada võimalust eirata hankes sätestatud reegleid või neid kuritarvitada. Hankija on kohelnud menetluses võrdselt kõiki pakkujaid, tunnistades vastavaks need pakkumused, mis sisaldasid korrektselt ja õigeaegselt täielikult täidetud HD IV loendit ning lükates tagasi need, mis sellist loendit ei sisaldanud. 7. Vaidlustaja täiendava seisukoha p-des 3.1-3.7 loetletud Euroopa ja Eesti kohtute otsused toetavad samuti hankija seisukohti ning kinnitavad, et hankes tehtud otsused on õiguspärased. Muuhulgas toob vaidlustaja ise nendest otsustest välja, et: pakkumuse täiendamist ei saa lubada, kui hankedokumendid kohustavad puuduva dokumendi tõttu pakkumuse tagasi lükkama; parandamist ei saa toimuda kui selleks peab sisuliselt uue pakkumuse esitama; tagada tuleb pakkujate võrdne kohtlemine ning läbipaistvus; pakkumust saab üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta. 8. Täiendava seiskoha punktides 4 ja 5 on vaidlustaja uuesti kirjeldanud vaidlustusmenetluses esitatud HD IV vormi andmeid ning leiab, et nii hankija kui kolmanda isiku väited pakkumuse mittevastavusest põhinevad spekulatsioonidel ja hüpoteesidel. Hankemenetlus peab olema läbipaistev ning kõik hankija poolt tehtud otsused peavad samuti olema läbipaistvad. Hankija hinnangul muudab pakkuja eksimuse kõrvaldamise selgituse kaudu lubamatuks juba ainuüksi fakt, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud HD IV vormi puhul oleks võimalik spekuleerida selle ainulaadsuse üle. Seejuures ei mängi rolli, kas või milline eelis oleks vaidlustajal olnud, kui hankija oleks eiranud hankes sätestatud tingimusi ja lubanud esitada pakkumuses esitamata jäetud HD IV vormi. 9. Kui selgituste kaudu sisuliselt uue pakkumuse esitamine oleks lubatud, peaks hankija lubama ka mis tahes muid HD IV vormis esinevaid puudusi parandada, kuniks pakkuja on nõus lepingu sõlmima RHRis pakutud maksumusega. Hankija hinnangul kaotaks hankemenetluse läbiviimine sellisel kujul igasuguse mõtte. Hüpoteetiliselt, kui hankijal olekski kohustus vaidlusaluses olukorras selgitusi küsida, tekiks pakkujatel vabadus esitada hankes vale dokument ning jätta hankija selgitustaotlusele vastamata, kui otsustab, 3 (4) et ta ikkagi pakutud hinnaga lepingut täita ei soovi. Päringule vastamata jätmisele järgneks vastavalt RHS § 114 lg-le 2 igal juhul pakkumuse tagasi lükkamine, mis tähendaks seda, et pakkujal tekiks lihtne võimalus hankemenetluse hindamise etapis oma pakkumusest loobuda ning vältida võimalikku kahju hüvitamise nõuet. Hankija hinnangul ei saa seega selgituse küsimise kohustust olla, kui esineb kas või hüpoteetiline võimalus, et tegemist ei olnud just selle ainulaadse HD IV vormiga, mida pakkuja kavatses esitada 16.07.2026 kell 13.00. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gertrud Suve hankejurist õigusosakonna hankeüksus Lisaadressaadid: Advokaadibüroo DEM Advokaadibüroo Supremia OÜ 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel