Vaidlustaja täiendav seisukoht

Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 19.08.2026 Vaidlustusasi: Vaidlustus Päästeameti riigihanke nr 310181 osakampaania „Sügistormideks valmis“ pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste peale VAIDLUSTAJA VASTUS HANKIJA 13.08.2026 VASTUSELE I. HANKIJA HINDAMISOTSUSE ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLL 1.1. Vaidlustaja on seisukohal, et üksnes komisjoni koosseis, anonüümsus ja hindamise kvalitatiivne laad ei tõenda veel hankija hindamisotsuse õiguspärasust. Nimelt on hankija oma vastuse punktides 3.2. ja 3.4 välja toonud esile hindamise kvalitatiivse iseloomu, hindamiskomisjoni erialase pädevuse, hindamise anonüümsuse ning pakkumuste kollegiaalse hindamise. Need asjaolud ei tõenda siiski iseenesest, et vaidlustaja pakkumusele antud hinnang oli sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas RSD-s avaldatud hindamiskriteeriumiga. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1198 selgitanud, et hinnangulise otsuse puhul tuleb kontrollida, kas hankija arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning lähtus avaldatud hindamiskriteeriumidest. 1.2. Asjakohatu on hankija punkti 3.3.1 väide, et vaidlustaja oleks saanud küsida hindamistulemuse kohta täiendavaid selgitusi. Pakkujal ei ole kohustust paluda hankijal põhjendatud otsust tagantjärele põhjendada. RHS § 117 lg-st 1 ja § 47 lg 4 p-st 3 tulenev hindamisotsuse põhjendamise kohustus lasub hankijal. Riigikohtu 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198 punkti 21 kohaselt võib hankija oma põhjendusi kohtumenetluse käigus täpsustada. Seega see ei tähenda, et esialgse põhjenduse faktilist sisu võib muuta või asendada uute hindamiskaalutlustega. Vaidlustaja hinnangul on hankija oma vastuses vaidlustusele mitut otsuses toodud etteheidet oluliselt täpsustatud ja laiendatud, mistõttu tuleb kontrollida, kas need kaalutlused olid hindamisotsuse tegemise ajal tegelikult komisjoni hinnangu aluseks. 1.3. Asjakohatu on ka hankija punktis 2.8 toodud väide, et justkui oleks pidanud vaidlustaja oma õiguste kaitseks vaidlustama riigihanke alusdokumente. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamata jätmisest ei saa järeldada, et vaidlustaja oleks loobunud õigusest vaidlustada hilisem hindamisotsus. Samuti ei tähenda see, et vaidlustaja oleks aktsepteerinud pakkumuses esitatud andmete tähelepanuta jätmist, hindamiskriteeriumide ebaühtlast kohaldamist või selliste nö „täiendavate ootuste“ kasutamist, mida riigihanke alusdokumentidest ei olnud võimalik mõistlikult ette näha. Seega kokkuvõtvalt vaidlustaja ei vaidlusta hindamiskriteeriumi ennast, vaid seda, kuidas hankija seda pakkumuse hindamisel kohaldas. 1 1.4. Hankija möönab oma vastuse mitmes osas, et vaidlustaja pakkumus sisaldas hindamiseks küll vajalikke andmeid, prognoose ja lahenduste kirjeldusi, kuid et need ei olnud piisavalt põhjendatud või omavahel selgelt seotud. Vaidlustaja ei väida, et küsitud andmete olemasolu pidi automaatselt kaasa tooma kõrgema punktisumma. Hankija pidi aga siiski selgelt välja tooma, milline seos või põhjendus pakkumuses puudus, miks esitatud põhjendused ei olnud veenvad ning kuidas mõjutasid tuvastatud puudused vaidlustaja pakkumusele 15 punkti andmist. Üldsõnaline väide, et vajalik teave oli pakkumuses olemas, kuid ebapiisavalt põhjendatud, ei võimalda hindamisotsuse õiguspärasust kontrollida. II. VAIDLUSTAJA VASTUS HANKIJA VASTUSE PUNKTIS 4 TOODUD SEISUKOHTADELE 2.1. Hankija on esialgset hindamispõhjendust muutnud ja laiendanud 2.1.1. Hindamisotsuse tegemise ajal märkis komisjon, et vaidlustaja meediastrateegias on küll välja toodud kanalid, mida sihtrühm tarbib, kuid „puudu on statistilised andmed nende toetuseks“. Hankija möönab nüüd vastuse punktides 4.1.1 ja 4.1.3, et statistilised andmed ja prognoosid olid pakkumuses olemas, kuid leiab, et andmed ei toetanud kanalite valiku põhjendust piisvalt selgelt ja jälgitavalt. Seega oli hanke hindamisotsuses väljatoodud info väär ja hankija täiendav vastus kinnitab samuti, et andmed olid olemas. 2.1.2. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on oma vastuses muutnud etteheite faktilist sisu, sest statistiliste andmete puudumise asemel tugineb hankija nüüd nende ebapiisavale seostamisele kanalite valikuga. Ka hankija täiendavaid selgitusi arvestades tuleb seetõttu kontrollida, kas komisjoni hinnang vastab pakkumuse tegelikule sisule ja kas pakkumuses esitatud seosed põhjendasid 15, mitte 25 punkti andmist. 2.1.3. Hankija möönab ka oma vastuse muudes osades, et pakkumuses sisaldusid prognoosid, erilahenduste kirjeldused, venekeelsed sõnumid, geograafiline sihtimine ja venekeelse sihtrühma katvusprognoos, kuid samas hankija kordab oma üldist seisukohta, et need ei olnud piisavalt põhjendatud või omavahel seotud, tuues üksikute teemade juures selle toetuseks varasemast konkreetsemaid näiteid. Samas ka neid näiteid tuleb hinnata pakkumuse tegeliku sisu ning avaldatud hindamiskriteeriumi alusel. 2.1.4. Riigikohtu 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198 punkti 17 kohaselt ei piirdu hinnangulise otsuse kontroll üksnes ilmselgete vigade tuvastamisega. Kontrollida tuleb ka seda, kas hankija arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning kohaldas riigihanke alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriume. 2.2. Statistilised andmed olid pakkumuses esitatud ja seotud strateegia tulemustega 2.2.1. Vaidlustaja pakkumuses esitati muu hulgas: (i) kampaania mõõdetavad eesmärgid ja tulemuslubadus slaididel 3 ja 26 (15 000 olevalmis.ee külastust, vähemalt 90% külastustest Eestist ning teadlikkuse kasv 3%) ning slaidil 50 esitatud koondprognoos; (ii) kanalipõhised statistilised näitajad slaididel 43–44, 2  sealhulgas ligikaudu 95% katvus, 5,1 miljonit kontakti, sagedus 13 korda, 24 000–42 000 klikki ning iga kanali katvus ja kontaktide arv; (iii) iga kanali osakaal meediaeelarvest ja roll strateegias, sealhulgas eelarve suunatus katvuse ja veebiliikluse saavutamisele, slaidil 44; ning (iv) strateegia koostamisel kasutatud uuringud ja andmeallikad slaidil 57, sealhulgas Kantar Emori noorteuuring 2026, raadio- ja teleauditooriumi uuringud 2025, TNSAtlas 2025 ning Meta ja Google’i analüütika. 2.2.2. Hankija otsuses oli välja toodud komisjoni poolt antud hinnang, et pakkumuses anti ülevaade sellest, kuidas kanalid moodustavad terviku ja aitavad kaasa peamiste mõõdetavate tulemuste saavutamisele. Seega ei ole põhjendatud käsitada pakkumuses esitatud statistikat ja strateegilisi seoseid puuduvana. 2.2.3. Vaidlustaja ei soovi väita, et statistiliste näitajate olemasolu pidi automaatselt tagama kõrgema punktisumma. Hankija peab aga selgitama, miks ei olnud slaididel 43–44 esitatud kanalipõhised prognoosid, eelarvejaotus ja kanalite rollid koos slaidil 57 nimetatud andmeallikatega kanalivaliku põhjendamiseks piisavad. Üldine eristus „andmed olid olemas, kuid kanalivaliku põhjenduseks puudusid“ ei asenda pakkumuses esitatud teabe sisulist hindamist. 2.2.4. Eduka pakkumuse tugevustena nimetas komisjon statistilisi andmeid, prognoositavat veebiliiklust ning eelarve suunamist katvuse ja veebiliikluse saavutamisele. Need elemendid olid olemas ka vaidlustaja pakkumuses. See ei tähenda, et mõlemale pakkumusele tuli automaatselt anda võrdne hinne. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt pidi hankija aga selgitama, milles seisnes eduka pakkumuse ühikuliselt mõõdetav eelis ja miks hinnati samu elemente vaidlustaja pakkumuses ebapiisavaks. 2.3. Erilahenduste kulutõhususe hindamine peab vastama avaldatud kriteeriumile ja hankija eelselgitusele 2.3.1. Hankija otsuse tagasisides leidis komisjon, et jääb ebaselgeks, miks valitud erilahendused on veebiliikluse kasvatamiseks „kõige kulutõhusamad“, ning et kaubanduskeskuse erilahendus ei ole eesmärkide täitmiseks „kõige kulutõhusam lahendus“. Hankija selgitab nüüd vastuse punktis 4.3.2, et seda sõnastust ei tule käsitada nõudena tõendada iga erilahenduse paremust kõigi võimalike alternatiivide ees. 2.3.2. Vaidlustaja nõustub, et RSD punkt 9.2 nõudis kulutõhusaid, mitte kõigist võimalikest lahendustest kõige kulutõhusamaid kanaleid. Seetõttu ei saa ülivõrdelist mõõdupuud käsitada iseseisva punktide vähendamise alusena. Kontrollida tuleb seda, kas pakkumuses põhjendati erilahenduste rolli ja kulutõhusust RSD punktis 9.2 tegelikult sätestatud ulatuses. 2.3.3. Hankija vastas enne pakkumuste esitamist küsimusele ID 1097886, et: „Hankija eesmärk ei ole hinnata konkreetse kampaania detailset meediaplaani ega üksikute meediakanalite või -pindade valikut. Hindamise fookus on pakkuja strateegilisel lähenemisel, kanalite valiku põhimõtetel, kanalite 3  rollijaotusel ning sellel, kuidas pakkuja plaanib eesmärke täita. Meediaplaanis toodud detailsus eiole hindamise seisukohalt vajalik.“ (LISA 1). 2.3.4. Hankija eelselgitus ei välista erilahenduste strateegilise rolli hindamist, kuid hankija ei saanud pakkujalt nõuda üksiklahenduse tasandil selliseid arvutusi või tõendeid, mille kohta hankija oli selgitanud, et vastav detailsus ei ole vajalik. Hankija möönab ka oma praeguses vastuses, et iga erilahenduse kontaktihinda, konversioonimudelit ega eraldiseisvat veebikülastuste prognoosi ei nõutud. 2.3.5. Vaidlustaja pakkumuses kirjeldati erilahenduste rolli tähelepanu tekitamisel, kasutaja järgmise tegevuseni suunamisel ja teiste kanalitega koos toimimisel. Sealhulgas on pakkuja selgitanud slaidil 31 erilahenduste mõju „2-3 x nähtavam kampaania erilahenduste kaudu“. Samuti esitati kogu strateegia eelarvejaotus ja prognoositav lõpptulemus. Hankija peab seetõttu selgitama, milline RSD punktis 9.2 nõutud strateegiline põhjendus puudus ja miks ei olnud tervikstrateegia prognoositud tulemus erilahenduste rolli hindamisel asjakohane. 2.3.6. Hankija märgib vastuse punktis 4.2.2, et kuigi komisjon hindas positiivselt kanalivaliku loovust ja erilahenduste kasutamist, ei olnud pakkumuses piisavalt põhjendatud, miks valitud erilahendused ja neile antud roll aitavad kampaania eesmärke paremini saavutada. Samas kirjeldati slaidil 31 erilahenduste ühist strateegilist mõju ning prognoositi, et nende kasutamine muudab kampaania tavapäraste lahendustega võrreldes 2–3 korda nähtavamaks. Erilahenduste rolli kasutaja tähelepanu äratamisel ja olevalmis.ee lehele suunamisel täpsustati slaididel 32–38. 2.3.7. Hankija möönab vastuse punktis 4.2.5, et iga erilahenduse kohta ei eeldatud eraldi konversioonimudeli, klikimäära ega muu samalaadse näitaja esitamist. Seetõttu võis vaidlustaja põhjendada erilahenduste mõju ka nende ühise rolli kaudu terviklikus meediastrateegias. Hankija vastusest ei nähtu piisavalt selgelt, miks ei peetud slaididel 31–38 esitatud selgitusi ja prognoosi erilahenduste strateegilise rolli põhjendamisel veenvaks ning milline täiendav, riigihanke alusdokumentidest ettenähtav põhjendus jäi esitamata. 2.3.8. Lisaks on hankija vastuse punktis 2.8 esitatud väide, et ükski pakkuja ei küsinud hindamiskriteeriumide kohta täpsustavaid küsimusi, faktiliselt ka ebatäpne. Vaidlustaja esitas 29.05.2026 hindamise ulatust puudutava küsimuse ID 1097886, millele hankija vastas 02.06.2026. 2.4. Venekeelse elanikkonnaga arvestamist tuleb hinnata strateegia kui terviku alusel 2.4.1. Hankija möönab vastuse punktis 4.5.1, et pakkumuses olid venekeelse sihtrühmaga arvestatud ning esitatud venekeelsed kanalid ja sõnumid, geograafiline sihtimine ning katvusprognoos. Samuti nõustub hankija punktis 4.5.5, et riigihanke alusdokumendid ei nõudnud eesti-, vene- ja ingliskeelse sihtrühma kaasamist igas kampaania etapis samas mahus. 4  2.4.2. Vaidlustaja pakkumus sisaldas venekeelset sõnumit ja loovlahendust, keele- ja piirkonnapõhist sihtimist, venekeelsete kanalite kasutamist ning ligikaudu 95% katvusprognoosi. Need lahendused olid esitatud slaididel 14, 16, 20, 25 ja 41– 44. 2.4.3. Hankija võis hinnata, kas venekeelse sihtrühma käsitlus oli kampaania eri etappides piisavalt põhjendatud. Hindamisotsusest peab aga nähtuma, miks kaalus algfaasi väidetavalt nõrgem venekeelne fookus üles pakkumuses tervikuna kavandatud venekeelsed lahendused ja katvusprognoosi ning kuidas mõjutas see 15 punkti andmist. Nõuet käsitleda kõiki keelerühmi igas kampaania etapis samas mahus ei saanud pakkumusele kohaldada. 2.5. Sotsiaalmeediastrateegiat ei saanud hinnata nn „revolutsiooni tegemise“ mõõdupuu alusel 2.5.1. Hankija otsuse tagasisides märkis komisjon, et pidas madalaks tõenäosust, et kasutajad hakkavad ise sisu looma ning et pakutud lahendusel on potentsiaal „uut trendi luua“ ja „meediamaastikul revolutsiooni teha“. Sellist tulemust ei nõudnud RSD punkt 9.2 ega tehniline kirjeldus. 2.5.2. Hankija põhjendab nüüd oma seisukohta konkreetsemalt mõjuisikute sihtrühmapõhise haarde, tasulise võimendamise, sisutükkide ja eelarve vaheliste seoste väidetava ebapiisavusega. Neid selgitusi võib hindamisotsuse kontrollimisel arvestada, kuid need ei muuda „meediamaastikul revolutsiooni tegemist“ avaldatud hindamiskriteeriumiks. 2.5.3. Lisaks tuleb eristada loovlahenduse ja meediastrateegia hindamist. Mõlemad pakkumused said loovlahenduse eest 40 punkti. Kui sotsiaalmeedia loovidee prognoositav uuenduslikkus mõjutas meediastrateegia eest antud 15 punkti, peab hankija näitama, kuidas seostus see just RSD punktis 9.2 kirjeldatud meediastrateegia hindamise alustega. 2.6. Kokkuvõte Vaidlustaja palub VAKO-l kontrollida, kas hankija lähtus vaidlustaja pakkumuse tegelikust sisust, kohaldas ettenähtud hindamiskriteeriume, hindas vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumusi ühetaoliselt ja hanke alusdokumendis välja toodud hanke mõõdetavat lõppeesmärki silmas pidades võrreldavalt ning põhjendas kontrollitavalt vaidlustaja pakkumusele 15 punkti andmist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerli Saar Volitatud esindaja Lisa 1: ID 1097886 5