Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 152-26/310615 Otsuse kuupäev 17.08.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Arton Energy OÜ vaidlustus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus riigihankes „tCO₂e- säästu ja skaleeritava integreeritud auditi mudel“ (viitenumber 310615) Arton Energy OÜ pakkumuse tagasilükkamise ning Energex OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Arton Energy OÜ, esindaja Indrek Põder Hankija, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, esindaja Jaanika Vilde Kolmas isik, Energex OÜ, esindaja Leo Rummel Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 2 alusel 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Arton Energy OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.05.2026 avaldas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „tCO₂e-säästu ja skaleeritava integreeritud auditi mudel“ (viitenumber 310615) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Tehniline kirjeldus 5 (edaspidi TK). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse Arton Energy OÜ ja Energex OÜ. 2. 06.07.2026 otsustega lükkas Hankija Arton Energy OÜ pakkumuse tagasi (edaspidi Otsus) ning tunnistas vastavaks ja edukaks Energex OÜ pakkumuse. 3. 15.07.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Arton Energy OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi ja tunnistada Energex OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 22.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/152 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 27.07.2026 ja neile vastamiseks 30.07.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Arton Energy OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusega, et pakkumuses esitatud tööde detailne ajakava ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud lepingu täitmise tähtajale. Vaidlustaja märkis, et kõik 6 põhiväljundit antakse üle 30.11.2026, täites RHS § 77 lg 4 p-i 16 ja TK p-i 6.1.1 nõuded. Asjaolu, et tõendid meetmete rakendamise kohta (TK p 2.1.3/7.2.2) antakse üle 31.12.2026, on kooskõlas TK-ga. Hankija Otsuses esitatu (samas dokumendis on energia- ja ressursisäästumeetmete rakendamine kavandatud detsembrisse 2026 ning energia- ja ressursisäästuraporti üleandmine) on vastuoluline ja ekslik. Lause esimene pool kirjeldab, et meetmete rakendamine on kavandatud detsembrisse (mis on korrektne), kuid teine pool lausest väidab, et Vaidlustaja annab detsembris 2026 üle ka energia- ja ressursisäästuraportid, mis ei ole õige. Pakkumuses on kirjas, et raportid antakse üle 30.11.2026. Seega Vaidlustaja pakkumus vastab RHAD-ile. 5.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-le 1 tuleb kindlale isikule (hankijale) tehtud tahteavaldust (pakkumust) tõlgendada nii, nagu mõistlik isik peab sellest aru saama. Kui pakkuja on deklareerinud põhiväljundite üleandmise tähtajaks 30.11.2026, siis üksiku vaheetapi (tõendite esitamine) hilisem kuupäev ei muuda põhikohustuse täitmise tähtaega valeks, vaid täpsustab protsessi loogikat. Hankija jättis täitmata uurimisprintsiibi ja hea halduse tava, kui jättis kasutamata õiguse küsida selgitusi ja tõlgendas pakkumust pakkuja kahjuks. 5.3. Kvalifitseeritud ja sisuliselt pädeva pakkuja (kelle meeskonnas on tase 8 ekspert) Riigihankest kõrvale jätmine näilise vastuolu tõttu, mida saanuks selgitada ühe küsimusega, kahjustab konkurentsi ja on vastuolus Riigihanke säästliku läbiviimise põhimõttega. 5.4. Vaidlustaja pakkumus on kooskõlas RHS § 77 l-ga 4, kuna täidab TK lõpptähtajad. 31.12.2026 on täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks peale meetmete rakendamist, mitte põhiväljundite üleandmise viivitus. Hankija väidetud vastuolu oleks selgitustega kõrvaldatav: pakkumuses märgitud detsembrikuu tegevused on käsitatavad vaheväljundite täpsustamisena, mitte põhitähtaja rikkumisena. 6. Hankija, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Otsuse kohaselt lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi, kuna pakkumuses esitatud tööde 2 (7) detailne ajakava ei vasta RHAD-is sätestatud lepingu täitmise tähtajale. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus sisaldab omavahel vastuolulisi andmeid. 6.2. Ühelt poolt on pakkumuses märgitud: Kõik Pakkuja tarnitavad 6 väljundit antakse üle hiljemalt 30.11.2026 ning Vahe-eesmärk: 30.11.2026: Lepingu projektipunktis 7.2.1. nimetatud dokumentide üleandmine Tellijale: 2 ettevõtte integreeritud auditid; integreeritud auditi mall (sh Exceli, MRV metoodika ja muud kokkulepitud alusfailid); piloodi käigus koostatud andmestik ja muud kokku lepitud vaheväljundid. Kõik 6 põhiväljundit on Tellijale üle antud.“ Samas sisaldab sama ajakava järgmisi kirjeid: Detsember 2026: energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine. 31.12.2026: Vahe-eesmärk: Lepingu projekti punktis 7.2.2. nimetatud dokumentide üleandmine Tellijale: energia- ja ressursisäästu raport, mis tõendab, et meetmed on rakendatud ning annab prognoosi meetmete mõjust ettevõtte energia- ja ressursisäästule, sh tCO2e. Hankija hinnangul ei ole võimalik pidada 30.11.2026 tähtajaks üleantavate väljundite kohta esitatud üldisi deklaratiivseid väiteid ülimuslikuks pakkumuse sisulise kirjelduse suhtes. Pakkumuse detailne ajakava kirjeldab konkreetselt, millal tegevused toimuvad ja millal vastavad väljundid üle antakse. Just detailne ajakava on see dokument, mille alusel saab sisuliselt hinnata, kas Vaidlustaja poolt kavandatud töökorraldus võimaldab RHAD-is sätestatud tähtajast kinni pidada. 6.3. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Pakkumuse vastavuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes üldisest kinnitavast deklaratsioonist, et kõik väljundid antakse üle 30.11.2026. Kui pelgalt sellisest üldkinnitusest piisaks, puuduks sisuline vajadus tööde detailse ajakava esitamiseks. Hankija nõudis pakkumuses tööde detailset ajagraafikut selleks, et sisuliselt hinnata, kas Vaidlustaja poolt kavandatud tegevused, nende järjekord ja tähtajad võimaldavad RHAD-is sätestatud nõuete täitmist. Käesoleval juhul ei ole vastuolu tekkinud üksnes erinevate sõnastuste vahel, vaid üldise kinnituse ja detailse ajakava vahel. Vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse detailne ajakava näeb ette energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamise detsembris 2026 ning energia- ja ressursisäästu raporti üleandmise 31.12.2026. Seetõttu ei saanud Hankija piirduda üldise kinnituse arvestamisega ning jätta tähelepanuta pakkumuse sisulist töökorraldust kirjeldavaid andmeid. 6.4. Pakkumuse detailsest ajakavast nähtub üheselt, et energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine on kavandatud detsembrisse 2026 ning energia- ja ressursisäästu raporti üleandmine 31.12.2026. Samal ajal sisaldab pakkumus ka vastupidist üldist kinnitust, et kõik väljundid antakse üle 30.11.2026. Sellest tulenevalt sisaldab pakkumus omavahel vastuolulist teavet. Tavapärast dokumentide loogilist hierarhiat silmas pidades täpsustab detailne dokument üldist deklaratiivsema sisuga dokumenti. Seetõttu oleks Vaidlustaja hüpoteetiline selgitus, et detailne ajakava tähendab midagi muud kui seal kirjas on, ja et see on kuidagimoodi tegelikult üldise kinnitusega kooskõlas, olnud liialt meelevaldne pakkumuse dokumendi tõlgendus ja Hankija hinnangul tuleb seda pidada lubamatuks pakkumuse muutmiseks. 6.5. Hankija ei hinnanud pakkumust eeldusel, mida Vaidlustaja võis mõelda või soovida väljendada, vaid pakkumuses tegelikult esitatud andmete alusel. Pakkumuse esitamise hetkel pidi vastavus olema tuvastatav pakkumusest, kuid kui pakkumuse erinevad osad võimaldavad sama tähtajanõude osas erinevaid ja üksteist välistavaid tõlgendusi, ei saa vastavust lugeda üheselt tõendatuks. 6.6. Vaidlustaja väitel on lause esimene pool, mis kirjeldab, et meetmete rakendamine on 3 (7) kavandatud detsembrisse, korrektne, kuid teine pool lausest väidab, et Vaidlustaja annab detsembris 2026 üle ka energia- ja ressursisäästuraportid, mis ei ole õige, kuna pakkumises on kirjas, et raportid antakse üle 30.11.2026. Eelnev on hankija hinnangul küll formaalselt korrektne väide arvestades pakkumuses kirjas olnut (sealjuures arvestamata pakkumuse nn üldosa ja eriosa vastuolu), kuid sisuliselt absurdne ja teostamatu, kuna eeldaks Vaidlustaja võimet teenuse osutamise käigus liikuda ajas edasi ja tagasi. Ei ole võimalik rakendada meetmeid detsembris, kuid esitada nende rakendamise tulemuste raport juba novembris. 6.7. Vaidlustaja möönab vaidlustuses, et energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine on kavandatud detsembrisse 2026. Samas tuleneb TK p-ist 5.1.3, et energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine on üks hanke kohustuslikest tarnitavatest väljunditest ning kõik piloodi põhiväljundid peavad olema üle antud hiljemalt 30.11.2026. Seega kinnitab Vaidlustaja ka ise vaidlustuses asjaolu, millele Hankija vastavusotsus tugineb - energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine oli kavandatud pärast hankedokumentides sätestatud lõpptähtaega. Vaidlustaja seisukoht, et meetmete rakendamine detsembris 2026 on korrektne, ei ole seetõttu kooskõlas TK-s sätestatud nõudega, mille kohaselt pidid kõik piloodi põhiväljundid olema üle antud hiljemalt 30.11.2026. 6.8. Vaidlustaja ei saa väita, et energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamist ei olnud võimalik käsitada Riigihanke ühe väljundina või et tal puudus arusaam selle seosest RHAD-is sätestatud tähtajanõuetega. TK kohaselt on energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine üks Riigihanke kohustuslikest tarnitavatest väljunditest. Lisaks on Vaidlustaja ise oma pakkumuse riskiplaanis nimetanud ühe hanke väljundina „auditi tulemusena soovitatud energia- ja ressursisäästumeetmete rakendamist mõlemas pilootettevõttes“. Seega käsitles Vaidlustaja ka ise meetmete rakendamist hanke väljundina. Sellest tulenevalt ei saa olla ka vaidlust selles, kas meetmete rakendamine oli väljund, vaid selles, et Vaidlustaja poolt väljundina käsitletud meetmete rakendamine oli tema enda ajakava kohaselt kavandatud pärast hankedokumentides sätestatud lõpptähtaega. 6.9. Hankijal ei ole õiguslikku alust asuda pakkumust tõlgendama. Hankija hinnangul ei seisnenud probleem puuduvas või ebaselges teabes, vaid selles, et pakkumus sisaldas sama tähtajanõude kohta omavahel vastuolulisi andmeid. Seetõttu ei olnud küsimus selles, kas Vaidlustaja oleks võinud hiljem esitada mõne võimaliku tõlgenduse, vaid selles, kas vastavus RHAD-is sätestatud tähtajanõudele oli pakkumusest üheselt tuvastatav. Hankija leidis, et ei olnud. 6.10. Selgituste küsimine ei olnud põhjendatud ega oleks toonud kaasa teistsugust tulemust. Selgituse eesmärk on olemasoleva pakkumuse sisu täpsustamine. Hankijal on õigus küsida vaid selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta. Selgituse kaudu ei ole lubatud pakkumust muuta ega kõrvaldada sisulist vastuolu pakkumuses esitatud andmete vahel. Käesoleval juhul ei olnud probleem selles, et pakkumusest puudus sisuline teave või et mõni asjaolu oli kirjeldamata. Vastupidi, pakkumus sisaldas konkreetseid tähtaegu ja konkreetset töökorraldust, mis olid omavahel vastuolus. Hankija ei jätnud selgitust küsimata seetõttu, et ta ei märganud ebaselgust, vaid seetõttu, et pakkumus sisaldas juba konkreetseid ja omavahel vastuolus olevaid tähtaegu. Selgituse käigus oleks tulnud otsustada, kas õigeks tuleb pidada 30.11.2026 kinnitust või detsembri 2026 tegevusplaani. Selline tegevus ei oleks olnud olemasoleva pakkumuse selgitamine, vaid pakkumuses sisalduvate vastuoluliste andmete vahel valiku tegemine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Selleks, et pakkumust saaks lugeda vastavaks, oleks Vaidlustaja pidanud selgituse käigus sisuliselt muutma pakkumuses esitatud ajakava või täpsustama, et detsembrisse 2026 kavandatud meetmete rakendamine ja 31.12.2026 kavandatud energia- ja ressursisäästu raport saavad tegelikult olema valmis juba 30.11.2026. Selline selgitus ei oleks olnud 4 (7) olemasoleva pakkumuse täpsustamine, vaid pakkumuse sisuline muutmine pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Vaidlustuses ei ole toodud välja ühtegi sellist selgitust, mis võimaldaks järeldada pakkumuse vastavust ilma pakkumuse sisu muutmata. 6.11. Antud juhul ei ole määrav see, milliseid täiendavaid tõlgendusi on võimalik pakkumusele tagantjärele anda, vaid see, kas pakkumuse vastavus oli pakkumuse esitamise hetkel üheselt tuvastatav. Pakkumuses sisaldusid samaaegselt nii üldised kinnitused, et kõik väljundid või põhiväljundid antakse üle 30.11.2026, kui ka detailne ajakava, mille kohaselt energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine oli kavandatud detsembrisse 2026 ning energia- ja ressursisäästu raporti üleandmine 31.12.2026. Seetõttu ei olnud pakkumusest võimalik üheselt järeldada, et kõik RHAD-is nõutud põhiväljundid valmivad hiljemalt 30.11.2026. Hankija pidi hindama pakkumust selle esitamise hetkel esitatud andmete põhjal. 6.12. Selgituse küsimise eesmärk ei oleks saanud olla selle väljaselgitamine, kumba pakkumuses sisalduvatest omavahel vastuolulistest andmetest tuleb pidada õigeks. 7. Kolmas isik, Energex OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustuses ei esitata sisulisi etteheiteid Kolmanda isiku pakkumuse vastavusele, selle hindamise õiguspärasusele ega pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 7.2. Kolmandal isikul ei ole juurdepääsu Vaidlustaja töökorralduse ajakavale, kuid kättesaadava menetlusmaterjali põhjal puudub alused järeldada, et Hankija oleks Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel rikkunud RHAD-i või RHS-ist tulenevaid nõudeid. Vaidlustaja möönab ise, et meetmete rakendamine on kavandatud detsembrisse (mis on korrektne), väites samal ajal, et raportid antakse üle 30.11.2026. See on vastuolus TK-ga, milles on kohustusliku väljundina nimetatud „energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine“ ning sätestatud, et „kõik piloodi põhiväljundid peavad olema üle antud hiljemalt 30.11.2026“. Lisaks tuli vastavalt TK-le energia- ja ressursisäästuraport esitada koheselt peale meetmete rakendamist ning see pidi sisaldama kirjeldust rakendatud meetmetest ja tõendeid meetmete rakendamise kohta. Seetõttu ei ole võimalik esitada nõuetekohast raportit 30.11.2026, kui meetmete rakendamine on kavandatud alles detsembrisse, mistõttu ei ole tegemist pelga tõlgenduserinevuse või formaalse ebatäpsusega, vaid pakkumuse sisulise vastuoluga Riigihanke kohustusliku ajakava ja väljundite nõuetega. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus 8.1. Hankija Otsusest nähtuvalt on Vaidlustaja pakkumus lükatud tagasi vastavustingimusele Töökorraldus, ajakava ja riskijuhtimine mittevastavuse tõttu järgmise järeldusega, et [---] Pakkumuses esitatud ajakava näeb nimetatud tegevuste ja väljundite üleandmise ette pärast hankedokumentides nõutud tähtaega. [---]. Kokkuvõtlikult lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi, kuna pakkumuses esitatud tööde detailne ajakava ei vasta energia- ja ressursitõhususe meetmete rakendamise ning raporti osas RHAD-is sätestatud lepingu täitmise tähtajale (30.11.2026). Vaidlustaja väidab, et meetmete rakendamine on kavandatud detsembrisse (mis on korrektne), kuid vale on väide, et Vaidlustaja annab detsembris 2026 üle ka energia- ja ressursisäästuraportid (Vaidlustaja väitel antakse raportid üle 30.11.2026). Seega sisuliselt väidab Vaidlustaja, et meetmete rakendamine ja raportite üle andmine võivad RHAD-i kohaselt toimuda erineva ajakavaga (erinevatel tähtaegadel). Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. 5 (7) 8.1.1. Tegemist on kahe erineva väljundiga TK-s: 1) TK p 5.1.3: energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine; 2) TK p-is 5.1.4 energia- ja ressursisäästu raport. TK p 6.1.1 sätestab, et kõik piloodi põhiväljundid peavad olema üle antud hiljemalt 30.11.2026. Erand nimetatud tähtajast on vaid TK p-is 5.1.5 sätestatud järelseire aruande üle andmiseks vastavalt TK p-ile 6.1.2: 12 kuu järelseire aruanne tuleb üle anda 13 kuu jooksul pärast meetmete rakendamist, [---]. Seega kõik kohustuslikult tarnitavad väljundid, sh TK p-ides 5.1.3 sätestatud meetmete rakendamine ja TK p-is 5.1.4 sätestatud energia- ja ressursisäästu raport, peavad olema Hankijale üle antud ühel ja samal tähtpäeval, so 30.11.2026. 8.1.2. TK p 4.4.1 ei sätesta TK p-ist 6.1.1 erinevat tähtaega energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamiseks ega raporti üle andmiseks pärast TK p-is 6.1.1 sätestatud kõikide piloodi põhiväljundite üle andmise tähtaega. Ainuke erand on sätestatud TK p-is 6.1.2 ja see erand ei puuduta energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamist ega raporti esitamist (TK p-id 5.1.3 ja 5.1.4) vaid järelseire aruannet (TK p 5.1.5). Seega Vaidlustaja eksib väites, et korrektne (RHAD-ile vastav) on meetmete rakendamise kavandamine detsembrisse. Vaidlustuskomisjon kordab, et kahele asjasse puutuvale TK p-ides 5.1.3 ja 5.1.4 loetletud väljundile on TK-s sätestatud üks ja sama väljundi üle andmise tähtpäev, so 30.11.2026. 8.3. Vaidlustaja pakkumusest nähtub üheselt, et energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamine on vahe-eesmärgiga 31.12.2026. Lisaks on Vaidlustaja viidanud Lepingu projekti p-is 7.2.1 nimetatud dokumentidele (ilmselt on silmas peetud siiski TK p-is 7.2.2 nimetatud dokumenti: energia- ja ressursisäästu raport, mis tõendab, et meetmed on rakendatud ning annab prognoosi meetmete mõjust ettevõtte energia- ja ressursisäästule (sh tCO₂e), kuna Lepingus p 7.2.2 puudub), mis näitab siiski raporti esitamise kavatsust 31.12.2026, kuigi Vaidlustaja seda vaidlustuses eitab. Samuti nähtub pakkumuse osast Tööde detailne ajagraafik visualiseeritult, et energia- ja ressursisäästu analüüsi tegevus on planeeritud 12.2026 vahe- eesmärgiga 31.12.2026 – raport valmis. Seega Vaidlustaja on pakkunud energia- ja ressursisäästu meetmete rakendamist, aga ka raporti väljundi üle andmist, Hankijale ca kuu aega hiljem, kui see tulnuks esitada TK p 6.1.1 kohaselt. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Vaidlustaja pakkumusest tuvastanud selge mittevastavuse TK p-ile 6.1.1 TK p-ides 5.1.3 ja 5.1.4 sätestatud väljundite tähtaja osas. 8.4. RHAD-i tingimustele mittevastav pakkumus ei saa muutuda selgituste küsimise/esitamise kaudu vastavaks, st energia- ressursisäästu meetmete rakendamise ja/või raporti üle andmise tähtaega/tähtpäeva Vaidlustaja pakkumuses ei ole võimalik tagantjärele antavate selgitustega muuta selliselt, et kolmes kohas pakkumuses esitatud tähtpäev meetmete rakendamiseks ja/või raporti üleandmiseks 31.12.2026 asendataks uue tähtpäevaga, mis vastaks TK p-ile 6.1.1 (so 30.11.2026. 8.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija Otsus on kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega ja RHS § 3 p-iga 1 (läbipaistev ja kontrollitav) ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus Kuna vaidlustuskomisjon ei tunnista kehtetuks Hankija otsust Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel jätta rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2. 6 (7) Hankija ega Kolmas isik ei ole taotlenud kulude välja mõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 7 (7)