Hankija vastus

17.08.2026 VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Eriarstiabi teenus (psühhiaatria)“ viitenumber: 312202 Hankija: Tervisekassa registrikood: 74000091 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Vaidlustaja: Sihtasutus Elva Haigla registrikood: 90007359 Esindaja: Margo Lemetti, vandeadvokaat Tanel Kask, vandeadvokaat Advokaadibüroo WALLESS e-post: [email protected] [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Tervisekassa menetluskulud Sihtasutuse Elva Haigla kanda. ASJAOLUD 1. 29.06.2026 avaldas Tervisekassa (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbi viidava riigihanke „Eriarstiabi teenus (psühhiaatria)“ hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. Sihtasutus Elva Haigla (vaidlustaja) on esitanud riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse hindamise kriteeriumile 3.2F ja asjaomastele pakkumuse vormi ja vastavustingimuste sätetele, mis on sellega seotud. 3. Hankija pole vaidlustusega nõus. Vaidlustatud hindamise kriteerium on õiguspärane. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja vaidlustab hindamise kriteeriumit 3.2F osas, milles see sätestab varasemate teenuste osutamisele konkreetsed teenusekoodid: „Pakkuja on teenuse osutamise kohas osutanud teenust (koodid 3100, 3205, 3226, 3103) vähemalt kaheteistkümnele isikule vanuses alla 19 eluaasta riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud 12 kalendrikuu jooksul.“ 5. Tervisekassal on hindamise aluste koostamisel ulatuslik vabadus (ptk A). Hindamise alus pole vastuolus nõukogu otsusega (ptk B). Teenusekoodide kasutamine on õiguspärane (ptk C). Hankijal on õigus RHADi menetluse kestel muuta (ptk D). A. Tervisekassal on hindamise aluste koostamisel ulatuslik vabadus 6. Riigihange viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses määrab hankija ise menetluskorra (RHS § 126 lg 2). Seadus ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks RHADis määratav erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida.1 7. Rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti suur kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamiseks.2 Vaidlustust läbi vaadates tuleb arvestada, et tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, kus on niigi hankijal menetluskorra määramise õigus, aga ka rahvatervise valdkonna riigihankega, kus oleks hankijal ulatuslik vabadus RHADi koostamisel ka hankemenetluses. 8. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankijal on õigus otsustada, mil viisil ja mille alusel ta hindamise kriteeriumi formuleerib. Hankijal on hindamise kriteeriumide ja nende osakaalude määratlemisel ulatuslik kaalutlusruum, kui valitud kriteerium võimaldab hankelepingu esemega seotud asjaolusid objektiivselt hinnata.3 9. Hindamise aluse 3.2F eesmärk on eelistada pakkujat, kellel on teenuse osutamise kohas hiljutine ja tõendatud kogemus alla 19-aastastele isikutele psühhiaatrilise teenuse osutamisel. Selline asjaolu iseloomustab otseselt teenuse osutamise kvaliteeti ja tingimusi ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 4 p 2 tähenduses. 10. Hankija jaoks on prioriteet alla 19-aastastele isikutele psühhiaatrilise abi osutamise võimekuse ja teenuse kättesaadavuse parandamine. Selle eesmärgi olulisust väljendab ka asjaolu, et võrreldes 2020. aastal korraldatud riigihankega suurendas hankija nii hindamise aluse 3.2E kui ka 3.2F maksimaalset punktisummat kolmelt punktilt viiele punktile. Hindamise aluse 3.2F suurem kaal väljendab seega hankija põhjendatud eesmärki eelistada pakkujaid, kellel on alla 19-aastastele isikutele psühhiaatrilise teenuse osutamisel juba tegelik ja tõendatud kogemus. 11. Hankija kaalutlusruum hõlmab ka valikut, milliste objektiivsete andmete põhjal hindamise aluse täitmist kontrollitakse. Kohtulik kontroll ei saa hõlmata hankija asemel uue või 1 TlnRnKm 3-21-1809/12, p 16. 2 RKHKo 3-20-718, p 15.2. 3 TlnRnKo 3-17-1172, p-d 12 ja 13. 2/6  menetleja arvates otstarbekama hindamissüsteemi kujundamist. Vaidlustuse rahuldamiseks ei piisa sellest, et vaidlustaja peab võimalikuks mõnda teistsugust või enda jaoks soodsamat lahendust. Vaidlustaja eelistus ei tõenda kehtestatud korra õigusvastasust. B. Hindamise alus pole vastuolus nõukogu otsusega 12. Vaidlustaja väidab, et hindamise kriteerium on vastuolus nõukogu 24.04.2026 otsusega, kuna viidatud otsuse p 3.3F ei sätesta konkreetseid teenusekoode.4 See ei vasta tõele. 13. Hankija juhib esiti tähelepanu, et VAKO saab üksnes hinnata RHADi kooskõla RHSiga (RHS § 185 lg 2 p 1). RHAD on hankija poolt riigihangete registris avaldatud hindepunktide otsus, mitte nõukogu otsus. Nõukogu otsus on halduseeskiri, mis on suunatud haldusele enesele.5 Halduse välisel isikul pole subjektiivset õigust nõuda halduseeskirja järgimist ja VAKO-l pole pädevust hinnata halduseeskirja järgimist isegi juhul, kui hankija oleks halduseeskirja piire ületanud. 14. Hankija pole siiski nõukogu otsuse piire ületanud. Riigikohus on selgitanud, et Tervisekassa pole kohustatud kohaldama nõukogu otsuses kui halduseeskirjas sätestatut täpselt samas sõnastuses: „Põhimõtteliselt on Aluste koostamisel teostatud juba esimene kaalumisetapp ning tehtud valikud tüüpiliste juhtumite tarbeks. Kuigi halduseeskiri peab abistama haldusorganit edaspidise kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi eeskiri kaalumist takistada ega välistada. Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka halduseeskirjas sätestatud piire ületada.“6 15. Sama põhimõte on otseselt kajastatud nõukogu otsuse p-s 1.2: „Käesolev otsus on haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on Tervisekassale abiks kaalutlusotsuse tegemiseks lepingupartnerite valikul. Õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks on Tervisekassal võimalus ka halduseeskirjas sätestatud piire ületada, järgides võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.“ 16. Hankija tegevus pole niisiis nõukogu otsusega vastuolus. Nõukogu otsuse kohaselt hinnatakse seda, kas pakkuja on teenuse osutamise kohas osutanud eelneva 12 kalendrikuu jooksul teenust vähemalt kaheteistkümnele alla 19-aastasele isikule. Juhatuse otsuses säilisid muutmata nii teenuse osutamise koht, vaadeldav ajavahemik, isikute arv, vanusepiir kui ka andmeallikad. Teenusekoodide lisamine määratleb, milliseid Tervisekassa andmekogu ja tervise infosüsteemi kandeid kasutatakse nõukogu kehtestatud hindamise aluse kontrollimiseks. Koodide loetelu ei kehtesta uut hinnatavat asjaolu. C. Teenusekoodide kasutamine on õiguspärane 4 Vaidlustus, p-d 18 ja 19. 5 RKHKo 3-3-1-81-07, p 13. 6 RKHKo 3-1-81-07, p 14. 3/6 17. Vaidlustaja väidab, et hindamise alus peaks keskenduma kliinilise kogemuse olemasolule ning konkreetsete teenusekoodide kasutamine taandab hindamise „arveldustehnilisele kodeerimisele“.7 See väide on eksitav. 18. Koodid 3100, 3205, 3226 ja 3103 tähistavad Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus vastavalt psühhiaatri vastuvõttu, kaugvastuvõttu, videovastuvõttu ja psühhiaatrilise ravimeeskonna koduvisiiti alla 19-aastasele isikule. Valitud koodidel on otsene sisuline seos hinnatava kogemusega. Tegemist on teenuse osutamise viisidega, mille kaudu psühhiaatrilist teenust alla 19-aastasele isikule osutatakse. 19. Teenusekoodide täpsustamine oli vajalik ka hindamise aluse 3.2F eristamiseks teistest psühhiaatria erialal hinnatavatest teenustest. Ilma teenusekoode määratlemata võiks hindamise aluse sõnastus hõlmata kõiki alla 19-aastastele isikutele psühhiaatria erialal osutatud teenuseid, sealhulgas vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi ja psühholoog- nõustaja vastuvõtte. Neid teenuseid hinnatakse aga juba eraldi hindamise aluste 3.2A—3.2C alusel. Hindamise aluse 3.2F eesmärk on hinnata pakkuja kogemust eeskätt ambulatoorse psühhiaatria eriarstiabi osutamisel, mille kättesaadavust teised psühhiaatria eriala teenused toetavad. Koodide lisamine hoiab hindamise alused sisuliselt eristatavana ja väldib sama kogemuse korduvat arvestamist erinevate hindamise aluste raames. 20. Hankija kontrollib hindamise aluse täitmisel kumulatiivselt teenuse vastavust loetletud koodile ning isiku tegelikku vanust teenuse osutamise kuupäeval. Seetõttu ei piisa hindepunktide saamiseks üksnes alla 19-aastasele isikule viitava koodi kasutamisest. Samuti ei lähe arvesse loetletud koodiga teenus, kui isik oli teenuse osutamise ajal juba 19-aastane. Selline kahekordne kontroll suurendab hindamise täpsust. 21. Vaidlustaja pakutud lahenduse korral tekiks vaidlus selle üle, milliseid muid psühhiaatrilisi teenuseid tuleb arvestada. Ühtlasi tähendaks ese, et hankija peab analüüsima kõiki pakkuja osutatud psühhiaatria teenuseid, siduma iga teenuse patsiendi täpse sünnikuupäevaga ning hindama juhtumipõhiselt, millised täisealiste teenindamiseks kasutatavad koodid on sisuliselt võrreldavad hindamise aluses nimetatud teenustega. 22. Teenusekoodide ammendav loetelu tagab, et kõiki pakkujaid hinnatakse samade, enne pakkumuste esitamist teada olevate ja hiljem kontrollitavate andmete alusel. See vähendab hindamisel subjektiivsust ning toetab võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Teistpidine lahendus muudab hindamise pakkujate jaoks vähem ettenähtavaks ja hankija jaoks menetluslikult ebamõistlikuks. Hankija ei pea loobuma ühetaoliselt kontrollitavatest andmetest põhjusel, et mõne pakkuja varasem „arveldustehnilise kodeerimise“ praktika võimaldaks teistsuguse hindamisviisi korral saada rohkem punkte. 23. Vaidlustaja väidab, et psühhiaatri kutse võimaldab ravida ka alla 19-aastaseid isikuid ning õigusaktid ei nõua selleks lastepsühhiaatria lisapädevust.8 See on asjakohatu. Teenusekoodid määratlevad arvesse võetava teenuse ja patsiendi sihtrühma. Need ei lisa hindamise alusele teenust osutanud arsti erialase pädevuse nõuet. 7 Vaidlustus, p 16. 8 Vaidlustus, p 16. 4/6 24. Lastepsühhiaatria lisapädevusega psühhiaatri olemasolu hinnatakse eraldi hindamise aluse 3.2E alusel. Hindamise aluste 3.2.E ja 3.2.F eraldamine kinnitab, et esimese alusel hinnatakse konkreetse lisapädevusega arsti kaasamist ning teise alusel pakkuja varasemat kogemust alla 19-aastastele isikutele teenuse osutamisel. 25. Vaidlustaja väide, et lastepsühhiaatria lisapädevusega teenuseosutajaid on Eestis piiratud arv, ei puuduta vaidlustatud hindamise alust.9 Pakkuja võib saada selle hindamise aluse eest viis punkti ka siis, kui loetletud teenuseid osutas psühhiaater, kellel puudub lastepsühhiaatria lisapädevus. D. Hankijal on õigus RHADi menetluse kestel muuta 26. Vaidlustaja väidab, et teenusekoodid lisati hankemenetluse lõppfaasis, muudatuse sisulist põhjust ei avaldatud ning hankija tegevus ei olnud läbipaistev.10 See on ebaõige. 27. Hankija avaldas 04.08.2026 muudetud RHADi kõigile ettevõtjatele ning pikendas pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni 21.08.2026. Kõigile ettevõtjatele anti võimalus koostada pakkumus täpsustatud tingimusi arvestades. Hankijal on õigus erimenetluse korda riigihanke kestel muuta. RHS § 126 lg 7 kohaselt kohaldatakse erimenetluses RHS §-e 81 ja 82, mis reguleerivad riigihanke alusdokumentide muutmist. Nimetatud sätetest ei tulene, et RHADi muutmine menetluse kestel allub teistsugustele reeglitele, kui RHADi esialgne avaldamine. Seega ei saa VAKO sellele vaidlustuse läbivaatamisel tähtsust omistada. 28. Teenusekoodide avaldamine suurendas hindamise läbipaistvust. Pakkujatele on üheselt teada, millised teenused lähevad arvesse, millise kuupäeva seisuga patsiendi vanust kontrollitakse ja kuidas määratakse vähemalt kaheteistkümne unikaalse isiku olemasolu. 29. Vaidlustaja väidab üldsõnaliselt, et hindamise alus loob ebavõrdse ja turgu moonutava olukorra ning piirab konkurentsi rohkem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. 11 Vaidlustaja ei ole näidanud, milles seisneb võrreldavas olukorras olevate pakkujate erinev kohtlemine või millist konkreetset ettevõtjat teenusekoodide loetelu soosib. 30. Hindamise alust kohaldatakse kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt. Tingimus ei takista pakkumuse esitamist ega too kaasa pakkumuse mittevastavust või pakkuja kvalifitseerimata jätmist. Pakkuja, kes alustab alla 19-aastastele isikutele teenuse osutamist, saab ühe punkti. Viis punkti antakse pakkujale, kellel on juba olemas vähemalt kaheteistkümne isikuga tõendatud kogemus ja kes jätkab teenuse osutamist. Neljapunktiline erinevus väljendab hankija hinnangut tegeliku ja hiljutise kogemuse väärtusele. Erineva varasema kogemusega pakkujate erinev hindamine on otseselt hindamise aluse eesmärgiga seotud ega kujuta endast ebavõrdset kohtlemist. 31. Kokkuvõttes on hindamise alus 3.2 ja selles nimetatud teenusekoodid hankelepingu esemega seotud, objektiivselt kontrollitavad ja kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt kohaldatavad. Teenusekoodide kasutamine võimaldab hinnata alla 19-aastastele isikutele teenuse 9 Vaidlustus, p 21. 10 Vaidlustus, p 19. 11 Vaidlustus, p-d 20 ja 21. 5/6  osutamise tõendatud kogemust viisil, mis vähendab hindamise halduskoormust, kaalutlusruumi ja võimalikke vaidlusi. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 32. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 33. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustuse vastamiseks tähtpäeva 17.08.2026. Vastus vaidlustusele on tähtaegne. 34. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7). 35. Esitamine. Vastus vaidlustusele on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e- posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi 6/6