dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Kiri sissetulevAvalik

Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

Lennuamet · 2. oktoober 2020
Viit
4.6-8/20/4215-1
Registreeritud
2. oktoober 2020
Dokumendi liik
Kiri sissetulev
Adressaat
Keila Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine
Sari
4.6-8 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine
Toimik
4.6-8/2020
Vastutaja
Andres Lainoja (Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. november 2020

Failid

  • 📎1.10.2020 nr 4.2-1.6_962-2 Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine_.asice315 KB
  • 📎E-kiri.pdf389 KB
  • 📎image001.png

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium [email protected] Lennuamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] 1.10.2020 nr 4.2-1.6/962-2 Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktidele 1, 4, 8 ja 10 teatame, et Keila Linnavalitsus algatas 10.09.2020 korraldusega nr 260 Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu. Planeeritav ala (Paldiski mnt 19, 21, 23, 23a, Ehitajate tee 6 ja Ehitajate tee lõik 1) suurusega ca 9 ha asub Keila linnas, linna keskusest ca 1 km kaugusel loodes. Planeeringu koostamine on vajalik kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks, kuna maaomanik ei soovi seda kehtival kujul ellu viia. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kruntidele maakasutus- ja ehitustingimused piirkonda sobivate äri- ja tootmishoonete ehitamiseks ning avaliku linnaruumi kujundamiseks arvestades ka üldplaneeringus määratud kagu-loode suunalise kergliikluskoridoriga. Planeeringuga soovitakse senine suletud tootmisala avada linnale ja selle elanikele ning külalistele. Ühele ärimaa sihtotstarbega krundile kavandatakse põhimahus kuni 3- korruseline (kõrgus kuni 16 m) elamuskeskus, millele lisandub kuni 8-korruseline linnaehituslik aktsent / maamärk / torn (kõrgusega kuni 45 m). Detailplaneering koos vajalike uuringutega peab tagama piirkonnas kvaliteetse linnaruumi tasakaalustatud hoonestuse ja haljastusega, eriliigilistele liikumisviisidele ohutu liikluskorralduse ning otstarbeka tehnovarustuse lahenduse. Planeeringu koostamisel tuleb võtta aluseks aktuaalne topo-geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega. Planeeringulahendus vastab nii Keila linna kehtivale üldplaneeringule kui menetletavale üldplaneeringule. Planeeringu esialgne eskiis on kättesaadav lingil: https://service.eomap.ee/keilalinn/#/planeeringud/planeeringud/256. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Suslov abilinnapea Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422 76608 Keila [email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101 Estonia Lisa: korraldus nr 260 Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine Siiri Hunt 6790 712 [email protected] KORRALDUS Keila 10. september 2020 nr 260 Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine AS Harju KEK juhatuse liige Janek Lehtmets tegi 14. juulil 2020. a taotluse algatada detailplaneering Paldiski mnt 19, 21, 23, Ehitajate tee 6 ning Ehitajate tee lõik 1 katastriüksuste kohta. Taotlusele oli lisatud eskiis koos seletuskirjaga (Guru Projekt OÜ, arhitekt Ivo Rebane). Planeeringuga soovitakse senine suletud tootmisala avada linnale ja selle elanikele ning külalistele. Paldiski mnt 19, 21, 23a ja Ehitajate tee 6 katastriüksused kuuluvad kinnistusse nr 235402, Paldiski mnt 23 katastriüksus kuulub kinnistusse nr 1254702, Ehitajate tee lõik 1 kuulub kinnistusse nr 13445502. Nimetatud katastriüksustel kehtib Keila Linnavolikogu 25.08.2009 otsusega nr 36 kehtestatud Harju KEKi Paldiski maantee äärsete kinnistute detailplaneering, mille kohaselt on Paldiski mnt 19, 21, 23 ja Ehitajate tee 6 katastriüksusel ehitusõigus 25 neljakorruselise kokku 31 900 m² ehitusaluse pinnaga tootmishoone ehitamiseks ja 3 neljakorruselise kokku 2600 m² ehitusaluse pinnaga äri-tootmishoone ehitamiseks, suletud brutopind kokku 49 000 m². Paldiski mnt 23a on alajaama krunt. Ehitajate tee lõik 1 kinnistu on ette nähtud liiklusmaaks (nn Ehitajate tee läbimurre). Paldiski mnt 19, 21, 23 ja Ehitajate tee 6 katastriüksused on hoonestatud: PALDISKI MNT 19 – kontorihoone (EHR 116060456), 19/1 – kaubamaja (EHR 116006585), 21 – büroohoone (EHR 116060471), 21/1 – garaaž-töökoda (EHR 116060476), 21/2 – tootmishoone (EHR 120685069), 21/3 – garaaž-töökoda (EHR 116060462), 21/4 – puidutöökoda (EHR 116060447), 21/5 – puidutöökoja juurdeehitus (EHR 116060474), 23 – laohoone (EHR 116059814), katlamaja (EHR 116059813), kompressorjaam (EHR 116059809), kontor-töökoda (EHR 116059811); EHITAJATE TEE 6 – abihoone (EHR 116060467). Planeeritav maa-ala asub riigi põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski maantee lähedal, Keila linna keskusest ca 1 km kaugusel, Paldiski mnt ja Ehitajate tee vahel Harju KEKi äri- ja tootmispiirkonnas. Planeeringuala on hea ligipääsetavusega, piirnedes kirdest Paldiski maanteega ning lõunast Ehitajate teega. Planeeringualast põhjasuunas on üksikelamud ja 2-korruseliste ridaelamute piirkond. Planeeringualast idas teisel pool Paldiski maanteed asuvad 7-korruselised korterelamud. Planeeringuala vahetus naabruses lõunasuunas asub Keila Tervisekeskus ning teisel pool Ehitajate teed – Keila Kool. Samuti teisel pool Ehitajate teed planeeringualast edelas asub endise Keila Haigla kompleks, mille maa-alale kavandatakse lisaks olemasolevate hooldusravi teenuste pakkumisele ka korterelamute rajamist tänavate äärde. Planeeringualast läänes on AS-i Harju KEK ja AS Harju Elekter tootmishoonetega tootmismaad. Planeeringuala pindala on ca 9 ha. Planeeringuga hõlmatakse Paldiski mnt 19, 21, 23a ja Ehitajate tee 6, Ehitajate tee lõik 1 katastriüksused ja vajalikus ulatuses ka piirnevad katastriüksused: − Paldiski mnt 19 (29601:003:0047), pindala 5430 m², sihtotstarve ärimaa 50%, tootmismaa 50%; − Paldiski mnt 21 (29601:003:0048), pindala 47591 m², sihtotstarve tootmismaa 100%; − Paldiski mnt 23 (29601:003:0100), pindala 8490 m², sihtotstarve tootmismaa 100%; − Paldiski mnt 23a (29601:003:0049), pindala 182 m², sihtotstarve tootmismaa 100%, alajaama krunt; − Ehitajate tee 6 (29601:003:0053), pindala 21928 m², sihtotstarve tootmismaa 100%, alajaama krunt; − Ehitajate tee lõik 1 (29601:003:0051), pindala 2008 m², sihtotstarve transpordimaa 100%; − vajadusel Ehitajate tee lõik 2 (29601:003:0042), pindala 1750 m², sihtotstarve transpordimaa 100%; − vajadusel osaliselt Paldiski maantee (29601:003:0043), sihtotstarve transpordimaa 100% ; − vajadusel osaliselt Ehitajate tee (29601:001:0199), sihtotstarve transpordimaa 100%. Kitsendustest on planeeringualal tehnovõrgud ja geodeetilised märgid koos kaitsevöönditega. Planeeringualal ei ole loodus- ega muinsuskaitseobjekte, ega muid maakasutuse piiranguid põhjustavaid objekte ja nende kaitsevööndeid. Planeeringualal asub ohtliku ettevõtte JetGas OÜ LNG seade. Keila linna üldplaneeringu järgi kehtib planeeringualal kaks juhtotstarvet: ärimaa ja tootmismaa/ärimaa. Ärimaa juhtfunktsiooniga alad on planeeritud põhiliselt suuremate liiklusteede- ja sõlmede ümber linna äärealadel ning nende puhul eeldatakse võimalike suuremate autoga teenindatavate ärihoonete kujunemist Keila ümbruses. Tootmismaa/ärimaa juhtfunktsiooniga alad on põhiliselt ajaloolised tootmisalad, mis on aegamööda kujunemas ärialadeks. Ärimaa juhtfunktsiooniga aladel peavad ärimaa sihtotstarbega krundid moodustama vähemalt 80% alast, parkimine lahendatakse kruntidel. Tootmismaa/ärimaa juhtfunktsiooniga aladel peavad äri- või tootmismaa juhtfunktsiooniga krundid moodustama vähemalt 80% alast, parkimine lahendatakse kruntidel. Paldiski mnt 19 kontorihoonele (EHR 116060456), 19/1 kaubamajale (EHR 116006585), 21 büroohoonele (EHR 116060471) on väljastatud lammutusluba Keila Linnavalitsuse 09.01.2020 korraldusega nr 5. Lammutamisele pole veel asutud. Paldiski mnt 21 Harju KEKi endine tehnotalituse hoone on Muinsuskaitseameti 2008. a töös "Eesti XX sajandi arhitektuur. Inventeerimine ja esmased ettepanekud. Lääne-Harjumaa" (autor Leele Välja) määratud arhitektuuriajaloos olulist etappi ja ilminguid peegeldavaks hooneks. Arhitekt A.Padriku projekti järgi 1979-1985 ehitatud hoone esindab postmodernistliku esteetika kõrval rühmituse Tallinna 10 poolt katsetatud alternatiive – antud juhul konstruktivistlikku masinaesteetikat. Samas pole hoone riikliku muinsuskaitse ega kohaliku kaitse all. Kehtiv üldplaneering näeb seda piirkonda areneva/muutuva äripiirkonnana. Koostatava üldplaneeringu eksperdid pole hoone väärtust esile tõstnud. Omanikupoolsed põhjendused, miks hoonet pole mõistlik säilitada, on nõuetele mittevastav soojapidavus, amortiseerunud tehnosüsteemid, sobimatu logistika, tuleohutusprobleemid. Omanik soovib lammutatavate hoonete asemele rajada uued kaasaegsed energiasäästlikud hooned. Planeeringu koostamine on vajalik kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks, kuna maaomanik ei soovi seda kehtival kujul ellu viia. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kruntidele maakasutus- ja ehitustingimused piirkonda sobivate äri- ja tootmishoonete ehitamiseks ning avaliku linnaruumi kujundamiseks arvestades ka üldplaneeringus määratud kagu-loode suunalise kergliikluskoridoriga. Kohalik omavalitsus, kui PlanS § 4 alusel planeerimistegevuse korraldaja oma haldusalas, soovib detailplaneeringuga kujundada Keila linna tiheasustuspiirkonnas sobiva linnakeskkonna. Linna huvi on kasutada linnamaad efektiivselt ja otstarbekalt. Kavandatava lahendusega tuleb luua linnaehituslikud seosed, ühtne teedevõrk (sh kergliiklusteed), vajalik tehnovarustus ja tagada arendatava ja ümbritseva piirkonna jätkusuutlik koostoimimine. Keila linna ülesanne on tagada kvaliteetse linnaruumi ja teenuste kättesaadavuse planeerimise abil Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on korrastatud linnaruum ja elukeskkonna kvaliteet, et vältida elanike rahulolematust oma kodukohaga ja väljarännet Keilast, sh ka Eestist ning ühtlasi täiendades ja säilitades väljakujunenud turvalist väikelinna miljööd. Asustuse areng koos tehnorajatise kavandamisega näeb ette, et linnas paiknevat maad kasutatakse linnaehituslikult mõistlikult ja otstarbekalt ning planeerides peab käsitlema tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 1 punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, st tegemist on infrastruktuuri ehitamisega ja hilisema kasutamisega, ning seetõttu on KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tegevusega, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Samas KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 punkti 2 (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine) ega 8 (tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine) loetellu planeeritav tegevus (ärisihtotstarbeliste hoonete rajamine koos nende hoonete klientidele parkimisvõimaluste loomisega, väiketootmisele mõeldud tootmishoonete rajamine ja jaekaubandusega seotud ladude rajamine) ei kuulu. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna sisuliselt korraldatakse ümber olemasolev tööstus- ja ärimaastik (suletud brutopind väheneb 49 000 m²-lt 43 100 m²-ni ning mõjud on tõenäoliselt vaid ehitusaegsed) ja arvestades asjaolu, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila linna kehtiva üldplaneeringuga, ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus, sh tuleb läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused, arvestades mh planeeringuala asumist JetGas OÜ LNG seadme ohualas. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1, § 126 lõike 1 punktidest 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22, § 128 lõikest 1 ja lõigetest 4-8, § 130 lõikest 1, § 131 lõigetest 1 ja 2, § 140 lõikest 7, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 1, 4 ja 8, Keila Linnavolikogu 28.09.2010. a määruse nr 14 ,,Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 1 punktide 1, 2, 7 ja 18 ning arvestades Janek Lehtmetsa 14.07.2020 esitatud taotlust ja Keila Linnavalitsuse ja AS Harju KEK vahelist lepingut nr 6-6/174: 1. Algatada Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehitada senine suletud tootmisala ümber linnaelanikele ning külalistele avatud äride, büroode ja väiketootmishoonete alaks, mille hulgas on ka meelelahutuskeskus. Detailplaneeringus määrata krundid, maakasutustingimused ning ehitusõiguse ulatus ja arhitektuur- ehituslikud tingimused, kujad, kitsendused ja servituudi vajadused ning heakorrastuse, haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted ning tehnovõrkude ja servituutide vajadused ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering koos vajalike uuringutega peab: 1.1. tuginedes keskkonnatingimustele tagama piirkonnas kvaliteetse linnaruumi tasakaalustatud hoonestuse ja haljastusega, eriliigilistele liikumisviisidele ohutu liikluskorralduse ning otstarbeka tehnovarustuse lahenduse; 1.2. käsitlema eskiislahenduse staadiumis erinevaid planeeringulahendusi ja analüüsima ning arvestama nende võimalusi ja mõju ulatust keskkonnale, seejuures tuleb konkretiseerida kruntide kasutusotstarbeid. 2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega: 2.1. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22 määratud ülesanded. 2.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks aktuaalne topo-geodeetiline alusplaan M 1:500 koos tehnovõrkudega. 2.3. Planeeringu terviklahenduse kujundamisel lähtuda linnakeskkonna ja maastiku analüüsist. Vaated (korterelamutest, avalikelt tänavatelt ning Tallinn-Paldiski maanteelt) kavandatavale ärikruntidele ja -hoonetele peavad olema igakülgselt nauditavad. Kruntide tsoneering ja planeeringuala liikluslahendus peab olema funktsionaalne. Arvestada olemasolevate looduslike tingimustega, sh väärtusliku kõrghaljastuse, reljeefi ja tuultekoridoridega. 2.4. Hoonete arhitektuursete tingimuste väljatöötamisel lähtuda kaasaegsetest arhitektuursetest lahendustest. Arvestada energiasäästu nõuetega. Piirdeaedade vajadusel määrata nende kujundustingimused. 2.5. Kruntidel ja sõidukite parklates peab olema piisavalt (kõrg)haljastust. Olemasolev elujõuline kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada. 2.6. Normidekohane parkimine lahendada peamiselt omal krundil, sh jalgrataste hoidlad/parklad. Veotranspordi juurdepääs kavandada võimalikult Tallinn-Paldiski maantee poolt. Planeeringus näidata liiklus- ja parkimiskorraldus (sh jalakäijad ja kergliiklejad, liikumispuudega isikud). Paldiski maantee äärde kavandada ülelinnalise kergliiklustee lõik. 2.7. Koostöös linnavalitsusega teha planeeringus ettepanekud kruntide aadresside määramiseks. Arvestada linnatänavate „Paldiski maantee“ ja „Ehitajate tee“ nimede muutmise võimalusega. 2.8. Määrata heakorra põhimõtted, sh kruntide majandusõued, prügikonteinerite asukohad, vertikaalplaneerimine, sajuvete ärajuhtimine, lumekoristus. Sajuvett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. 2.9. Tehnovõrkude lahendus töötada välja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 2.10. Eskiislahendus koos ruumilise illustratsiooniga esitada Keila Linnavalitsusele kooskõlastamiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks. 2.11. Määrata keskkonnatingimused, sh lähtudes kruntide täpsustatud kasutusotstarvetest. 2.12. Arvestada JetGas OÜ LNG jaama riskianalüüsiga. 2.13. Detailplaneering tuleb vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu materjalid esitada vastuvõtmise otsustamiseks kahes (2) ning kehtestamise otsustamiseks kahes (2) identses eksemplaris paberkandjal ning sama materjal lisaks elektrooniliselt (esitluskuju pdf-ina, joonised masinloetavalt dwg-na ning silmafailid EVALD jaoks). 3. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga. 4. Detailplaneeringu tellija on AS Harju KEK. 5. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus (aadress Keskväljak 11, 76608 Keila). 6. Detailplaneeringu kehtestab Keila Linnavalitsus (aadress Keskväljak 11, 76608 Keila). 7. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd asutuste ja ettevõtetega (Päästeamet, Terviseamet, Kaitseministeerium, tehnovõrkude valdajad ja vajadusel Lennuamet ning Politsei- ja Piirivalveamet) ja puudutatud isikutega (naaberkinnistute omanikud), kelle õigusi ja kohustusi võib planeeringulahendus mõjutada. 8. Keila linnaarhitekt Siiri Hunt`il korraldada detailplaneeringu algatamise korraldusest teavitamine: 8.1. 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keila linna veebilehel; 8.2. 30 päeva jooksul algatamisest arvates ajalehes Keila Leht ja Harju Elu; 8.3. 30 päeva jooksul AS-ile Harju KEK ja puudutatud kinnistute omanikele. 9. Detailplaneeringu algatamise korraldusega saab tutvuda Keila Linnavalitsuses, Keskväljak 11, tööajal ja Keila linna veebilehel aadressil www.keila.ee. 10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Enno Fels linnapea Maris Mäger linnasekretär Saatja: Keila LV <[email protected]> Saadetud: 02.10.2020 08:23 Adressaat: <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; Päästeamet Põhja <[email protected]> Koopia: Siiri Hunt <[email protected]>; Meril Topper <[email protected]>; Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine Manused: image001.png; 1.10.2020 nr 4.2-1.6_962-2 Harju KEKi äripiirkonna detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine_.asice Tere! Saadame teile dokumendi. Lugupidamisega Keila Linnavalitsus Telefon 679 0700 [email protected] www.keila.ee www.facebook.com/keilalinn Konfidentsiaalsusteade - elektrooniline kiri koos manustega on edastatud ainult adressaadina märgitud isiku(te)le. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni või informatsiooni, mille autori kirjaliku nõusolekuta kolmandatele isikutele avaldamine, edastamine ja salvestamine on keelatud. Palume kiri koos manustega kustutada juhul, kui kiri on teile saadetud ekslikult ja te ei ole kirja adressaadina märgitud isikuks.
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel