Selgitustaotlus

Sotsiaalministeerium Teie 25.08.2026 nr 5.2-2/1875-6 [email protected] Tervisekassa Meie 26.09.2026 nr 7.8-1/219-4 [email protected] Terviseamet [email protected] Vastus, märgukiri ja selgitustaotlus Sotsiaalministeeriumi 25.08.2026 kirjale nr 5.2-2/1875-6 seoses kavandatava kiirabivõrguga Lugupeetud härra Panjuškin Täname Sotsiaalministeeriumi 25.08.2026 vastuse eest. Meie põhiküsimus on endiselt vastuseta: kas enne olemasoleva ööpäevaringse valmisoleku, kolmeliikmelise meeskonnakoosseisu või transpordivõimelise arstliku võimekuse vähendamist on näidatud, et kavandatav lahendus tagab vähemalt samaväärse patsiendiohutuse, regionaalse valmisoleku ja kriisivõime? Olemasoleva võimekuse vähendamine ei saa tugineda eeldusele, et süsteem peaks tervikuna toimima. Otsuse aluseks peab olema kontrollitav vastus kolmele küsimusele: mis juhtub kriitilise patsiendiga, mis juhtub piirkonnaga siis, kui kohalik ressurss on hõivatud, ja mis juhtub suure koormuse või kriisi korral. Pärast ministeeriumi vastuse saamist on lisandunud oluline uus asjaolu. Kaitseväe peaarsti 23.09.2026 vastus seab kahtluse alla Sotsiaalministeeriumi varasema järelduse, et kavandatavad muudatused suurendavad kriisivalmidust. Seda vastuolu ei saa jätta lahendamata enne võrgu ja konkursitingimuste lõplikku kinnitamist. Märkus. Kaitseväe 23.09.2026 vastus SA Tartu Kiirabile on märgitud asutusesiseseks kasutamiseks. Käesolevas kirjas viitame selle sisule üksnes asutustevaheliseks menetluseks vajalikus ulatuses ning palume dokumenti käsitleda kehtiva juurdepääsupiirangu kohaselt. 1. Otsuse alus ei ole terviklik Sotsiaalministeeriumi enda vastusest nähtub, et mitu kavandatava võrgu toimimist otseselt mõjutavat küsimust on alles lahendamisel: • haiglast vabaks saanud brigaadi tegelikku naasmisaega oma teeninduspiirkonda ei mõõdeta eraldi, kuigi pika transpordi järel määrab just geograafiline asukoht piirkonna tegeliku valmisoleku; • haiglate tulevaste teenusepakettide muudatuste mõju kiirabile hinnatakse alles nende muudatuste kavandamisel; • muudatuste täpset mõju töötajate arvule ja tööjõu liikumisele ei ole veel võimalik hinnata; • Häirekeskuse ohuhinnanguid ja väljasõiduplaani alles kohandatakse uue töökorraldusega; SA Tartu Kiirabi +372 740 8806 Reg nr 90007141 Riia 18, 51010 Tartu [email protected] www.tartu.kiirabi.ee • LifeSaveri strateegilise juhtimise platvormi kavandatud analüüsi- ja stsenaariumivõimekus ei ole veel valmis; • Sotsiaalministeerium möönab, et transpordivõimeline arstibrigaad ja mittetransportiv arstlik toetusüksus ei ole funktsionaalselt täielikult samaväärsed. Need on muutujad, millest sõltub uue võrgu tegelik toimimine. Kui personali, haiglavõrgu, väljasõidukorra ja kriisivalmiduse mõju selgub alles pärast võrgustruktuuri kinnitamist, on mõjuanalüüs otsusest ajaliselt maas. 2. Riigikaitse: Sotsiaalministeeriumi varasem järeldus vajab uut tõendamist Sotsiaalministeerium kirjutas 25.08.2026, et kavandatavad muudatused suurendavad mõnevõrra Eesti kriisivalmidust, sest suureneb brigaadijuhtide, alarmsõidukijuhtide ja varuautode arv. Kaitseväe peaarsti 23.09.2026 vastus annab sellele teistsuguse vaate. Kaitsevägi kinnitas, et enne 23.09.2026 ei olnud neilt kavandatava kiirabivõrgu kohta riigikaitselist hinnangut küsitud ning neile ei olnud esitatud mõjuanalüüsi, matemaatilist mudelit ega sõjamängu tulemit. Kaitseväe meditsiiniteenistuse hinnangul on senine väljaõppemudel põhinenud kolmeliikmelistel brigaadidel, kolmeliikmeline meeskond on raske kannatanu ja masskannatanute olukorra esmaseks lahendamiseks olnud praktiline miinimum ning kolmeliikmeline koosseis loob kriisiks personalireservi. Ka „Kiirabi arengusuunad aastani 2035“ seavad kriisivalmidusele konkreetse nõude: iga kiirabiasutus peab olema valmis suurendama kriisis brigaadide arvu ühe brigaadi võrra iga kolme olemasoleva kohta. Seetõttu ei piisa kriisivõime hindamisel autode või nimeliste üksuste arvust. Tuleb näidata, kui palju väljaõppinud inimesi on tegelikult kasutada ja mitu täiendavat täielikult komplekteeritud brigaadi saab neist kriisis moodustada. SA Tartu Kiirabi palub seetõttu esitada praeguse ja kavandatava võrgu võrdluse vähemalt järgmiste näitajate kaupa: korraga valves olevate tervishoiutöötajate arv; kahe- ja kolmeliikmeliste brigaadide arv; kriisiks kasutatav personalireserv; ning mitu täiendavat brigaadi on võimalik moodustada 2, 6, 12 ja 24 tunni jooksul. Alles selline võrdlus võimaldab hinnata, kas kriisivalmidus tegelikult suureneb või väheneb. 3. Kaheliikmelise brigaadi ohutust ei saa hinnata elustamiste ja lamavas asendis transportide osakaalu järgi Ministeerium viitab, et vähem kui 10% kiirabikaartidest on märgitud lamavas asendis transport ning elustamised moodustavad 0,3% väljakutsetest. Need arvud ei mõõda aga seda, mida kaheliikmelise meeskonna puhul on vaja teada. Oluline on mõõta, kui sageli vajab patsient samaaegselt mitut ajakriitilist tegevust; kui sageli on patsiendi tõstmiseks, ohutuks transpordiks või sündmuskoha turvalisuse tagamiseks vaja kolmandat inimest; kui sageli tuleb kutsuda teine kiirabibrigaad, pääste või muu lisajõud; ning kui palju see pikendab ravi või transpordi algust. Väikese sagedusega, kuid suure tagajärjega sündmuste puhul ei saa valmisolekut dimensioneerida ainult keskmise esinemissageduse järgi. Terviseamet on ka ise avalikult märkinud, et kaheliikmeliste brigaadide täpne töökorraldus, koolitused, tegevus- ja ravijuhised, töövahendid, brigaadijuhtide järelkasv, täiendava abi kaasamise põhimõtted ning kriisi- ja suurõnnetuste töökorraldus vajavad veel täpsustamist. Seetõttu peab laiemale kasutuselevõtule eelnema kontrollitud piloot, mitte vastupidi. Piloodi mõõdikud peavad olema enne alustamist kirjalikult kokku lepitud. Vähemalt tuleb hinnata lisabrigaadi vajadust, ajakriitiliste protseduuride alustamise aega, sündmuskohal viibimise aega, patsiendi teisaldamise vajadust, töötajate füüsilist koormust ja tööohutust ning juhtumeid, kus kaheliikmelise meeskonna tõttu seotakse ühe patsiendiga mitu operatiivressurssi. 2 4. Öise valmisoleku vähendamist tuleb hinnata kavandatavas võrgus ja piirkondlike andmetega Ministeeriumi 64/36 päevase ja öise hõivatuse jaotus kirjeldab töökoormust, mitte valmisolekuvajadust. Tänase võrgu statistika ei näita automaatselt, kuidas toimib piirkond pärast teise öise transpordivõimelise brigaadi eemaldamist. Kui naaberbrigaadi abi on praegu vaja harva, võib see olla just kohaliku teise brigaadi olemasolu tulemus. Tartu Kiirabi varasemad andmed näitavad, et mitmes mõjutatud piirkonnas kasutatakse naaberressurssi juba tänases võrgus: Mida tuleb uues võrgus Piirkond Olemasolev näitaja kontrollida Kui kaua jääb piirkond ühe 2025. a D-kutse kohalejõudmise aeg 11,45 kohaliku brigaadiga katteta min; 7% D-kutsetest teenindas väljastpoolt Paide ning kust saabub tegelikult piirkonda tulnud brigaad; transport Tallinna lähim vaba võib siduda brigaadi kuni kolmeks tunniks. asendusressurss? Kuidas muutub ristkasutus 2025. a D-kutse kohalejõudmise aeg 8,42 ja reageerimisaeg pärast Viljandi min; 11,5% D-kutsetest teenindas teine öise ressursi kiirabibrigaad. vähendamist? Kas ühe kohaliku brigaadi 2026 I pa C/D keskmine 12,6 min, mediaan mudel suurendab 9,6 min; 13% D-kutsetest oli perioode, mil piirkonnas Jõgeva esmasreageerijaks Tartu, Mustvee või pole vaba Põltsamaa brigaad. transpordivõimelist ressurssi? 2025. a D-kutse mediaan 10 min, keskmine Kuidas muutub sõltuvus 10,48 min; vähemalt 16% D-juhtudest naaberpiirkonnast, kui üks Põlva/Räpina teenindas Tartu Kiirabi brigaad väljastpoolt öine kohalik ressurss Põlvamaad; Võru ristkasutus sellele lisandub. kaob? Milline on tegelik Patsiendi transport Tartusse võib siduda asendusressurss ajal, mil Valga kohaliku brigaadi ligikaudu kaheks tunniks või ainus kohalik kauemaks. transpordibrigaad on Tartus? Need andmed ei tõenda iseenesest, et ükski konkreetne muudatus on lubamatu. Need näitavad aga, et naaberpiirkonna abi ei ole teoreetiline varu, vaid juba tänase võrgu osa. Seetõttu peab otsuse aluseks olema kavandatava võrgu simulatsioon, mis arvestab väljakutse algusaega, kogu hõivatust, hospitaliseerimist, brigaadi tegelikku geograafilist asukohta, tagasisõitu ja naaberressursi samaaegset hõivatust. Enne öise transpordivõime vähendamist palume iga mõjutatud piirkonna kohta esitada vähemalt C- ja D-prioriteediga reageerimisaja mediaan ning p90/p95, kohaliku vaba transpordibrigaadita oldud aeg, lähima tegelikult vaba asendusbrigaadi saabumisaeg ning tulemus olukorras, kus tavapärane naaberressurss on samal ajal hõivatud. 3 5. Transpordivõimelise arstibrigaadi asendamist ei saa põhjendada riskikohandamata keskmistega Ministeerium võrdleb arstibrigaadi ja õebrigaadi A-, B-, C- ja D-kutsete osakaalu, ROSC-i, hospitaliseerimist ja suremust ning järeldab, et toornäitajatest ei ilmne olulist kvaliteedierinevust. Sellest ei saa järeldada kahe mudeli kliinilist samaväärsust, sest patsiendirühmad ei ole võrreldavad. Arstibrigaadi patsiendi tulemust mõjutavad diagnoos, algseisundi raskus, arsti kaasamise põhjus, väljasaatmisloogika, geograafia ja transporditee. Võrdlus peab olema vähemalt diagnoosi ja raskusastme järgi riskikohandatud ning päevad, mil arstibrigaadis ei ole arsti, tuleb arstibrigaadi tulemusest eraldi käsitleda. Veelgi olulisem on, et Sotsiaalministeerium möönab ise transpordivõimelise arstibrigaadi ja mittetransportiva arstliku toetusüksuse funktsionaalset erinevust. Seetõttu tuleb võrrelda kogu patsiendijuhtumit: aega vajaliku arstliku kompetentsi saabumiseni, juhtumiga seotud üksuste arvu, nende hõivatuse kestust, võimalust jätkata ravi transpordi ajal ning seda, milline ressurss jääb samal ajal piirkonda. SA Tartu Kiirabi ei väida, et arstibrigaad peab olema universaalne mudel. Meie seisukoht on kitsam: transpordivõimeline arstibrigaad peab säilima ühe võimaliku ja rahastatava regionaalse brigaaditüübina seni, kuni Eesti andmetel tehtud võrdlus näitab, et kavandatav asendusmudel annab vähemalt samaväärse kliinilise ja operatiivse tulemuse. 6. Vastused Sotsiaalministeeriumi täiendavatele küsimustele 1. Psühhiaatriliste patsientide transport Viljandisse. Ministeeriumi toodud 18 patsienti aastatel 2021–2025 ei näita, millised transpordid tegi SA Tartu Kiirabi, millised olid tingitud voodikoha puudumisest ega kui kaua oli brigaad piirkonnast eemal. Meie argument puudutab kõigi pikkade maakonnaväliste transportide kogumõju, mitte üht transpordiliiki. Oleme valmis tegema eraldi väljavõtte pärast üheselt kokkulepitud definitsioone. 2. Samaaegsed öised väljakutsed. Keskmine kutsete arv öö kohta ei näita kutsete kattumist ega perioode, mil kohalik ressurss puudub. Õige vastus saadakse 2025. aasta tegelike sündmuste retrospektiivse simulatsiooniga kavandatavas võrgus. 3. Arstibrigaadi kasutamine. Nõustume, et seda tuleb hinnata andmetega. Analüüs peab kasutama eelnevalt kokkulepitud raske patsiendi definitsiooni, eristama arsti tegeliku kaasamise, olema riskikohandatud ning käsitlema arstita valvepäevi eraldi. SA Tartu Kiirabi on valmis oma andmed ühisesse analüüsi andma. 4. Miks Lõuna- ja Kesk-Eestis transpordivõimeline arstlik kompetents? Erinevus ei tulene patsiendist, vaid geograafiast ja ravivõrgust. Pikk tee kõrgema etapi haiglasse tähendab, et sama brigaad võib olla piirkonnast eemal tunde. Transpordivõimeline arstibrigaad ühendab vajadusel esmareageerimise, stabiliseerimise ja ravi jätkamise transpordi ajal ühe üksusega; mittetransportiv arstlik toetusüksus võib siduda sama juhtumiga lisaks eraldi transpordibrigaadi. 5. Põlva, Võru ja Valga haiglate ajutised piirangud. SA Tartu Kiirabi ei ole väitnud, et neid esineb seal sagedamini kui mujal. Küsimus on tagajärjes: mida pikem on tee kõrgema etapi ravikeskuseni ja mida väiksem kohalik reserv, seda suurem on sama ajutise piirangu mõju piirkondlikule kiirabivalmidusele. 7. SA Tartu Kiirabi ettepanek enne lõplike konkursitingimuste kinnitamist SA Tartu Kiirabi palub enne lõplike konkursitingimuste kinnitamist lahendada järgmised küsimused: • teha võrgumudeli metoodika, eeldused, valideerimistulemused, võrreldud stsenaariumid ja piirkondlikud väljundid teenuseosutajatele kontrollitavaks ja kättesaadavaks; 4 • rakendada kaheliikmelist brigaadimudelit enne laiemat kasutuselevõttu kontrollitud piloodina, mille ohutus-, kvaliteedi- ja katkestamiskriteeriumid on ette kokku lepitud; • viia koos Kaitseväe ja Kaitseministeeriumiga läbi riigikaitseline mõjuanalüüs ja stressitest ning esitada arvuline võrdlus personalireservi ja kriisis moodustatavate lisabrigaadide kohta; • mitte vähendada Paide, Viljandi, Jõgeva, Põlva ja Valga öist transpordivõimekust enne, kui kavandatava võrgu simulatsioon on näidanud mõju reageerimisajale, katteta perioodidele ja naaberressursi vajadusele; • säilitada transpordivõimeline arstibrigaad ühe võimaliku ja rahastatava regionaalse brigaaditüübina. Eesti Kiirabi Liit on eraldi teabenõudega küsinud välja 2028. aasta võrgu kavandamisel kasutatud mudeli andmed, metoodika, valideerimise, stsenaariumid ja otsustusmaterjalid. SA Tartu Kiirabi ei korda neid taotlusi, vaid palub käesolevas kirjas vastata otseselt küsimustele, mille eest vastutab Sotsiaalministeerium poliitikakujundajana. 8. Selgitustaotlus Sotsiaalministeeriumile Palume kirjalikult ja konkreetselt vastata järgmistele küsimustele: 1. Millele tugines 25.08.2026 järeldus, et kavandatavad muudatused suurendavad kriisivalmidust, kui Kaitseväelt ei olnud selleks hetkeks riigikaitselist hinnangut küsitud ega talle mõjuanalüüsi, matemaatilist mudelit või sõjamängu tulemit esitatud? 2. Mitu tervishoiutöötajat on praeguse ja kavandatava võrgu puhul korraga valves ning mitu täiendavat täielikult komplekteeritud brigaadi on võimalik kriisis moodustada 2, 6, 12 ja 24 tunni jooksul? Kuidas täidetakse arengusuundades sätestatud valmisolek lisada kriisis üks brigaad iga kolme olemasoleva kohta? 3. Millised kaheliikmelise brigaadi ohutuks tööks vajalikud eeldused on tänaseks valmis ja valideeritud: väljaõpe, pädevuse hindamine, tegevus- ja ravijuhendid, töövahendid, lisatoe kaasamise reeglid, Häirekeskuse ohuhinnangud ja väljasõiduplaan ning kriisi- ja masskannatanute töökorraldus? 4. Millised modelleerimistulemused näitavad Paide, Viljandi, Jõgeva, Põlva ja Valga puhul kavandatava öise võimekuse mõju C- ja D-prioriteediga reageerimisaja mediaanile ja p90/p95- le, kohaliku transpordibrigaadita oldud ajale ning naaberressursi kasutamisele, arvestades ka haiglast oma piirkonda tagasisõitu? 5. Milliste mõõdetavate kriteeriumide alusel hinnatakse transpordivõimelise arstibrigaadi asendusmudeli samaväärsust? Palume käsitleda vähemalt kliinilist tulemust, aega arstliku kompetentsi saabumiseni, juhtumiga seotud üksuste arvu ja hõivatuse kestust, transporti ning regionaalse vaba ressursi säilimist. 6. Millised 2028. aasta võrgu elemendid fikseeritakse konkursitingimustega enne seda, kui kaheliikmeliste brigaadide töökorraldus, väljaõpe, juhendid, lisatoe reeglid ja kriisikorraldus on lõplikult kokku lepitud, ning milliseid neist on pärast konkursi läbiviimist veel võimalik sisuliselt muuta? 9. Menetluslik palve Palume käesolevas kirjas esitatud seisukohti ja ettepanekuid käsitleda märgukirjana ning punktis 8 esitatud küsimusi selgitustaotlusena Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses. 5 10. Kokkuvõte SA Tartu Kiirabi on nõus eesmärgiga paigutada kiirabiressurss ümber nii, et abi jõuaks patsiendini kiiremini. Me ei nõustu, et olemasolevat võimekust vähendatakse enne, kui uue mudeli tegelik mõju on näidatud. Enne lõplikku otsust peab olema kontrollitavalt teada: kas õige pädevusega abi jõuab kriitilise patsiendini õigel ajal; kas ühe raske patsiendi käsitlemine ei seo põhjendamatult mitut operatiivressurssi; kas piirkonda jääb piisav transpordivõime ka pika hospitaliseerimise ajal; ning kas süsteem suudab kriisis moodustada arengusuundades nõutud täiendava personalireservi. Kui kavandatava mudeli andmed annavad neile küsimustele selge positiivse vastuse, on muudatusel tugev alus. Kui vastused on veel teadmata, ei pea SA Tartu Kiirabi põhjendatuks teha pöördumatuid või raskesti tagasipööratavaid otsuseid enne nende küsimuste lahendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Kõrgvee juhatuse liige 6 Viited ja alusmaterjalid 1. Sotsiaalministeerium. „Vastus Sihtasutus Tartu Kiirabi juhtkonna pöördumisele“, 25.08.2026 nr 5.2-2/1875-6. 2. Sotsiaalministeerium. „Kiirabi arengusuunad aastani 2035“, 2025. 3. SA Tartu Kiirabi. Pöördumine Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale ja Terviseametile seoses kiirabikonkursi ja kavandatavate kiirabivõrgu muudatustega, 27.07.2026 nr 7.8-1/219. 4. SA Tartu Kiirabi. „Seisukoht transpordivõimelise arstibrigaadi säilitamise vajaduse kohta Eesti kiirabisüsteemis“, 22.09.2026 nr 7.8-1/250. 5. Kaitseväe peaarst kol-ltn Indrek Olveti. Vastus SA Tartu Kiirabi teabenõudele 7.8-1/252, 23.09.2026. Dokument on märgitud asutusesiseseks kasutamiseks; juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 31. 6. Eesti Kiirabi Liit MTÜ. „Teabenõue ja selgitustaotlus seoses 2028. aasta kiirabivõrgu kavandamisel kasutatud andmete, analüüsimudeli ja isikuandmete töötlemise õigusliku alusega“, 24.09.2026. 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, eelkõige § 58¹. 8. Sotsiaalministri 06.11.2020 määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks“. 9. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, eelkõige §-d 5–6. 10. Lavery MD, Aulakh A, Christian MD. Benefits of targeted deployment of physician-led interprofessional pre-hospital teams on the care of critically ill and injured patients: a systematic review and meta-analysis. Scand J Trauma Resusc Emerg Med. 2025;33:1. 11. Böttiger BW, Bernhard M, Knapp J, et al. Influence of EMS-physician presence on survival after out-of-hospital cardiopulmonary resuscitation: systematic review and meta-analysis. Crit Care. 2016;20:4. 12. Pakkanen T, Virkkunen I, Kämäräinen A, et al. Pre-hospital severe traumatic brain injury - comparison of outcome in paramedic versus physician staffed emergency medical services. Scand J Trauma Resusc Emerg Med. 2016;24:62. 13. Terviseamet. „Korduma kippuvad küsimused 2028. aasta kiirabivõrgu uuendamise kohta“, viimati uuendatud 10.08.2026. Lisad 1. SA Tartu Kiirabi 27.07.2026 pöördumine nr 7.8-1/219. 2. Sotsiaalministeeriumi 25.08.2026 vastus nr 5.2-2/1875-6. 3. SA Tartu Kiirabi 22.09.2026 seisukoht transpordivõimelise arstibrigaadi säilitamise vajaduse kohta, nr 7.8-1/250. 4. Kaitseväe peaarsti 23.09.2026 vastus SA Tartu Kiirabi teabenõudele 7.8-1/252 (AK; käsitleda kehtiva juurdepääsupiirangu kohaselt). 7 VASTUS TEABENÕUDELE 7.8-1/252 Kellele : Laur i Kõrgvee/SA Tartu Kiirabi Kellelt : kol-ltn Indrek Olveti Kuupäev: 23 .09.2026 Pealkiri/Teema: Teabenõue ja selgitustaotlus seoses kavandatavate kiirabisüsteemi muudatuste riigikaitselise mõju hindamisega Üldine olukord Aastaks 2028 kavandab SoM Eestis kiirabireformi (KA reform), mille käigus on plaanis laiendada olemasolevat kiirabibaaside võrgustikku, muuta arstibrigaadide asukohti, vähendada nende arvu, muuda osad kiirabibrigaadid (KA) kaheliikmelisteks ning vähendada öisel ajal nende arvu. SoM-i hinnangul parandab see kiirabiteenuse kättesaadavust ning optimeerib olemasoleva ressursi kasutamist. Eelpool mainitud reformi aluseks on Sotsiaalministeeriumi ( SoM ) sõnul eelnev analüüs ning vastavasisulised mudeldamistegevused. Vastused teabepäringule Eelnevalt pole plaanitavale KA reformile küsitud KV -e hinnangut riigikaitse kontekstis. Seisuga 23.09.2026 saabus KV peaarsti nimele SoM-i poolne (AK tase) e-mail mõjuhinnangu päringuga tähtajaga 30.09.2026. Vastus sellele antud 23.09.2026. KV-le (sh. Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna meditsiini teenistusele – J4-4 ) pole seisuga 23.09.2026 SoM-i poolt edastatud ühtegi KA reformi mõjudega seonduvat analüüsi, matemaatilist mudelit või plaani sõjamängu tulemit. J4-4 poolne hinnang planeeritavale KA reformile riigikaitse aspektist . Riigikaitse aspektist on kriisi- ja sõjaolukorras efektiivselt toimiv KA teenus üheks kriitiliseks vajaduseks. Selle ülesande täitmise üheks oluliseks eelduseks on lisaks materjal - tehnilise baasi olemasolule ka isikkoosseisu väljaõpe ning piisav isikkoosseisu reserv tulemaks toime kriisist või sõjast tingitud personalialaste väljakutsetega. Sotsiaalministri kinnitatud „Kiirabi arengusuunad aastani 2035“ kirjeldavad 2024. aasta tavapärase mudelina kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Dokument toob kolmeliikmelise brigaadi eelistena välja elustamise, hulgitrauma, agressiivse patsiendi käsitluse, mitme kannatanuga sündmused, brigaadijuhtide järelkasvu ja personalireservi kriisiolukordadeks. KA senine väljaõppemudel, mida on ellu viidud koostöös KV-ga , on põhinenud kolmeliikmelistele brigaadidele. Senine praktika nii õppustel kui ka reaalsetes situatsioonides on näidanud seda, et kolmeliikmeline brigaad on nö minimaalne optimum selleks, et kas tegeleda raske kannatanuga või alustada masskannatanute olukorra lahendamise esmaste protseduuridega . Siin räägib kaheliikmeliste brigaadide vastu ka matemaatika. Kui kolmeliikmeliste brigaadide korral tõusis appi kutsutud KA brigaadi arvelt sündmuskohal viibivate meedikute arv kolme isiku võrra, siis kaheliikmeliste brigaadide puhul tõuseb vastav arv kahe võrra (3+3 vs 2+2). See omakorda tingib isikkoosseisu puuduse sündmuskohal, mis võib hakata mõjutama patsientide käsitlust. Kriisiolukorras tagavad kolmeliikmelised brigaadid personali reservi. Suurem osa tsiviilkriise ning ka UA-RF sõjaline konflikt on näidanud seda, et kindlasti ei tule kriisi - või sõja olukorras, kus meditsiinilise abi vajadus on tõusnud, kõik lisaks välja kutsutud töötajad oma t öö kohustusi täitma. Põhjusi selleks võib olla erinevaid – hirm, isiklikud põhjused, eemalviibimine või siis sellel hetkel töökohustuste täitmine mõnes muus tervishoiuasutuses jms. Sellises olukorras o n võimalik kolmeliikmelistest brigaadidest moodustada operatiivselt vajadusel kaheliikmelised ehk siis o n olemas vajalik isikkoosseisu re serv . Juhul, kui minnakse üle suuresti kaheliikmelistele brigaadidele, selline reserv puudub. Kriiside korral tuleb kindlasti arvestada meditsiinitöötajate väljalangevusega (läbipõlemine, haigestumised, vigastused, hukkumine). Seniste kolmeliikmeliste brigaadide olemasolu tagas isikkoosseisu reservi ka selliseks olukorraks. Kolmeliikmelised brigaadid on üks osa KA säilenõtkuse tagamisest. Kriiside kestvuseks tuleb arvestada nädalaid, kuid või isegi aastaid. Sel ajal töötab meditsiinipersonal sageli oma võimete piiril mis omakorda põhjustab isikkooseisu kadusid (läbipõlemine jms psüühilised probleemid) . Kriisi korral, mis hõlmab kogu tervishoiusüsteemi (laiemalt ühiskonda tervikuna) , on töötajate asendamine keeruline või isegi mingi perioodi võimatu. Kolmeliikmeliste brigaadide isikkoosseisu reserviga on võimalik vähemalt ajutiselt katta võimalikke personalikadusid. Kaheliikmeliste brigaadide domineerimisel selline võimekus puudub mis omakorda viib KA säilenõtkuse vähenemisele/ kadumisele kriisi korral. Kokkuvõte/järeldused Riigikaitse kontekstis raskendab sellisel kujul planeeritav reform kriisi- ja sõjaolukorras KA võimekuse tagamist ning vähendab selle teenuse järjepidevust. Ü heks peamiseks põhjuseks on hädavajaliku personalireservi kadumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Olveti Kol-ltn KVPS J4-4 J4-4 ülem/KV peaarst