KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
01.10.2020
käskkirjaga nr 1.1-1/20/163
Lisa 1
LENNUAMETI SISEKORRAREEGLID
1. Üldsätted
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi eeskiri) määratleb käitumisreeglid Lennuameti (edaspidi
amet) ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) teenistus- ja töösuhtes.
1.2. Eeskirjaga reguleerimata valdkondades juhinduvad teenistujad Eesti Vabariigi seadustest,
ametis töö korraldamiseks antud õigusaktidest ning üldkehtivatest moraali- ja
käitumisreeglitest.
1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ameti teenistujatele.
1.4. Eeskirja tehakse kõigile teenistujatele teatavaks ametisse astumisel/tööle võtmisel ning
selle muutmisel.
1.5. Eeskiri on ameti teenistujatele kättesaadav elektrooniliselt juhtimissüsteemi kaustas public
kettal.
2. Töö- ja puhkeaeg
2.1. Tööajanorm 40 tundi nädalas
Töö algus 7.30-9.00
Lõunavaheaeg 0,5 h ajavahemikus 11.30-13.30
Töö lõpp 16.00-17.30
Iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev
2.1.1. Lõunavaheaega võivad teenistujad kasutada sõltuvalt töö iseloomust ja vahetu juhiga
kooskõlastatult ka muul ajal. Lõunavaheajale ei lahku üldjuhul koos asendatav ja
asendaja. Lõunavaheaega ei arvestata tööaja hulka.
2.1.2. Vastavalt töö iseloomule võib kokkuleppel vahetu juhiga rakendada paindlikku tööaega.
Paindlik tööaeg tähendab töö algust vahemikus 7.30 -9.00 ja lõppu vastavalt 16.00-
17.30, lisaks on võimalik töötamine E-N kauem ja sellevõrra reedel 1 tund vähem.
2.1.3. Vastuvõtuaeg, mil tuleb tagada klientide teenindamine, on üldjuhul E-R 9.00-12.00 ja
13.00-16.00. Järelevalveametnikega kohtumiseks tuleb soovituslikult nendega eelnevalt
aeg kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente dokumentide vastuvõtmise ja
väljastamise puhul ka väljaspool vastuvõtuaega.
2.2. Ajutiselt ettenägematute ülesannete täitmiseks seaduses ettenähtud korras on peadirektoril
õigus nõuda teenistujatelt ülesannete täitmist väljaspool igapäevast tööaega või
puhkepäevadel, järgides hea usu põhimõtet. Niisugune korraldus on teenistujatele
täitmiseks kohustuslik ja töötatud aeg kuulub kompenseerimisele (näiteks vaba päev või
rahaline hüvitamine) vastavalt kokkuleppele.
2.3. Isiklikel põhjustel tööajal ärakäimine ja äraoldud aja tasatöötamise vajalikkus ning aeg
tuleb kokku leppida vahetu juhiga. Tasatöötamist ei nõuta ning töölt eemal oldud aeg
arvestatakse tööaja hulka, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata
lühiajalise isikliku või perekondliku ettenägematu takistuse (nt planeerimata arsti külastus,
avariitööd kodus, õnnetusjuhtum teenistuja enda või tema lähedasega vms) korral.
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 1/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
2.4. Teenistuja on kohustatud igasugusel sunnitud põhjusel (sh haigestumine) tööle ilmumata
jätmisest teatama vahetule juhile esimesel võimalusel sama tööpäeva jooksul. Vahetu juht
edastab teate viivitamatult personali- ja kommunikatsiooninõunikule.
2.5. Teenistujal on võimalik eelneval kokkuleppel vahetu juhiga võtta vaba aega töötasu
säilimisega:
2.5.1. abiellumise puhul 3 vaba päeva;
2.5.2. lähedase (vanema, abikaasa/elukaaslase või lapse) matuste korraldamisel 5 vaba
päeva;
2.5.3. kõrgkooli lõpetamise ja/või akadeemilise kraadi omistamise päeval 1 vaba päev;
2.5.4. esimese klassi astuja lapse vanemal koolialguse aktuse päeval 1 vaba päev;
2.5.5. läbi viidud juhtimissüsteemi siseauditi eest 2 vaba päeva;
2.5.6. tervise hoidmiseks või taastamiseks (tervisepäev) 3 vaba päeva.
2.6. Teenistujal on võimalus eelneval kokkuleppel vahetu juhiga kasutada vaba päeva
osalemaks riiklikus vabatahtlikus töös (abipolitseinikuna, päästjana jne). Kokkulepitud
puudutud tööpäevadel säilitatakse teenistujale töötasu.
2.7. Eeskirja punktides 2.5 ja 2.6 vabade päevade saamiseks esitab teenistuja vahetule juhile
ja personali- ja kommunikatsiooninõunikule (vt p 2.4) RTIP-is teate. Teade tuleb
kooskõlastada äraoleva teenistuja asendajaga, äraoleva teenistuja vahetu juhiga ja
personali- ja kommunikatsiooninõunikuga. Eeskirja punktis 2.5 toodud vabade päevade
arvestus on kalendriaasta põhine.
2.8. Teenistuja, kes on valitud töökeskkonnavolinikuks, omab õigust kasutada nädalas 2 tundi
tööaega oma kohustuste täitmiseks, mis loetakse tööaja hulka.
2.9. Ameti ülesannetest tingituna võib amet rakendada teenistujat tema nõusolekul tööle ja saata
lähetusse puhkepäevadel. Amet annab puhkepäevad tagasi muudel üksteisele järgnevatel
nädalapäevadel. Puhkepäevadel tööle rakendamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses
ja töölepingu seaduses kehtestatud nõuetest ja piirangutest.
2.10. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat
tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
3. Kaugtöö
3.1. Kaugtööna käsitletakse teenistusülesannete täitmist väljaspool ametiruume, olles
töökohaga ühenduses.
3.2. Kaugtöö kasutamist ei rakendata üldjuhul katseajal.
3.3. Kaugtöö kasutamine on lubatud vahetu juhi nõusolekul ja tingimusel, et:
3.3.1. teenistuja töötulemus ja avaliku teenuse kvaliteet ei halvene;
3.3.2. töö tegemise koht vastab töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
(Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded“).
3.4. Kaugtöö kasutamiseks vahetult juhilt nõusoleku saamisel tuleb kaugtööl oleku aeg märkida
Outlooki kalendrisse.
3.5. Kaugtööl olles peab teenistuja tagama ühenduses olemise (e-kirjadele vastamise,
dokumendihaldussüsteemis ja Lennuohutuse järelevalve infosüsteemis edastatud
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
ülesannete täitmise). Lauatelefon tuleb suunata selliselt, et teenistujaga on võimalik
tavapärasel tööajal ühendust võtta.
3.6. Kaugtööd tehes vastutab teenistuja:
3.6.1. infoturbepoliitika ja infotehnoloogiavahendite nõuetekohase kasutamise eest;
3.6.2. ametis kehtestatud töö- ja puhkeaja ning muude tingimuste järgimise eest;
3.6.3. tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimise eest.
3.7. Teenistuja vahetul juhil on õigus vajaduse korral kokkulepitud kaugtöö kasutamine
tühistada (nt vajadus osaleda koosolekul, kiireloomuliste teenistusülesannete täitmine
vms).
3.8. Kaugtööd kasutavate teenistujate töö tulemuslikkuse ja ülesannete täitmise eest vastutab
vahetu juht.
3.9. Kaugtöö efektiivsemaks korralduseks on võimalik töötajal kokkuleppel otsese juhiga
kasutada ameti inventari. Sellisest kokkuleppest peab teenistuja teavitama finants- ja
haldusnõunikku.
3.10. Amet ei hüvita kaugtööga seotud töökohaga kaasnevaid kulusid.
4. Tööaja arvestus, puhkus ja tasustamine
4.1. Tööaja arvestust peetakse kõikide teenistujate kohta. Tööaja arvestus toimub
alusdokumentide alusel. Tööaja arvestust peab personali- ja kommunikatsiooninõunik.
4.2. Kui peale kalendrikuu tööaja arvestust selgub, et mõjuvatel põhjustel (ootamatu
haigestumine) on vajadus teha tööaja arvestuses parandus, siis tasaarveldused palga osas
tehakse järgneval kuul.
4.3. Palka makstakse tööaja arvestuse kohaselt ning kooskõlas ameti palgajuhendiga.
4.4. Amet kompenseerib teenistujale reservõppekogunemise ajal tekkiva tasu vahe.
Kompensatsiooni saamiseks esitab teenistuja Kaitseväelt saadud dokumendid
õppekogunemise perioodi eest väljamakstud tasu kohta.
4.5. Palk makstakse sularahata arvelduse korras üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval
teenistuja poolt teatatud pangakontole.
4.6. Teenistujale kohaldatakse töölepinguseaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades
avaliku teenistuse seaduses sätestatud erisusi.
4.7. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva kalendriaasta eest.
4.8. Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust
võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
4.9. Osade kaupa võib puhkust anda üksnes poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkestamatu
osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Samuti ei tohi järjestikuste
puhkuseosade vahele jääda ainult puhkepäevi.
4.10. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust tasemekoolituseks täiskasvanute koolituse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja esitama
avalduse ja koolitusasutuse teatise Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP).
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 3/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.11. Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuse ajakavas, mis koostatakse iga kalendriaasta
kohta hiljemalt 31. märtsiks ja kinnitatakse peadirektori käskkirjaga RTIP-is.
4.12. Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja
töökorralduse hädavajalikkus, poolte kokkulepe või teenistuja isikust tulenev põhjus.
4.13. Teenistuja haigestumisel enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel
võimalusel sellest informeerima vahetut juhti, kes edastab teate viivitamatult personali- ja
kommunikatsiooninõunikule. Lisaks teavitamisele esitab teenistuja esimesel võimalusel
avalduse RTIP-is puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks
lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita, puhkust ei katkestata
ja haigushüvitist ei maksta.
4.14. Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämise soovi korral tuleb teenistujal üldjuhul
esitada RTIP-is avaldus 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
4.15. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja
puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus teenistuja haiguse tõttu ning
puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa
peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
4.16. Tööandja poolt makstav töövõimetushüvitis kantakse teenistuja pangakontole koos
palgaga palgapäeval. Amet hüvitab töövõimetushüvitist alates haigestumise 2. päevast.
4.17. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest hüvitatakse teenistujale eritingimuste lisatasu
seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik hüvitada vaba aja
andmisega. Ületunnitööks ei loeta niisugust töö tegemist väljaspool tööaega, mis tuleneb
teenistuja enda vajadusest.
4.18. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise hüvitamise eelduseks on peadirektori eelnev
kooskõlastus. Kooskõlastuse saamisel tuleb ületunnitöö tegemise alustamisest ja
lõpetamisest informeerida personali- ja kommunikatsiooninõunikku, kes peab ületunnitöö
arvestust iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.
4.19. Välislähetuse korra määrab Vabariigi Valitsuse Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise
kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.
Välislähetuseks ei loeta, kui teenistuja ei ületa välisriigi piiri sihtpunktis.
5. Ametiruumide kasutamine
5.1. Büroohoonesse sissepääs on avatud ööpäevaringselt. Sissepääs toimub peamiselt peaukse
kaudu läbi fuajee või hoone tagant pääsuga liftihalli. Peauks on avatud tööaegadel (E-R
7.45 – 17.15) ilma uksekaardita, teistel aegadel on avatav uksekaardiga. Hoone tagumine
uks on avatav uksekaardiga. Ametiruumides viibimine peale igapäevase tööaja lõppu,
puhkepäevadel ja riigipühadel on lubatud vaid ameti teenistujatele ning muudele isikutele,
kellele on väljastatud uksekaart või kellele ameti teenistuja on saatjaks.
5.2. Ameti ruumidest viimasena lahkuv teenistuja vastutab ametiruumide valve alla panemise
eest. Valve maha võtmise eest vastutab esimesena ametiruumidesse sisenev teenistuja.
5.3. Ameti ruumide valve alla viimise või valve alt võtmise käigus mittetahtliku vale koodi
sisestamisel sisse lülitunud valehäire korral tuleb ära oodata turvatöötaja ja teavitada
juhtunust finants- ja haldusnõunikku.
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 4/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.4. Finants-ja haldusnõunik muudab ametiruumide valvesüsteemi uksekoodi turvalisuse
kaalutlusel pärast iga töötaja teenistus- või töösuhte lõppemist ning vähemalt üks kord kuue
kuu jooksul. Finants- ja haldusnõunik teatab uue valvesüsteemi uksekoodi viivitamatult
kõigile ameti teenistujatele ja muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart.
Uksekaardi andmine ja koodi avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
5.5. Lennuametisse pääseb uksekaardiga ameti peauksest. Uksekaart väljastatakse igale
teenistujale tema tööle asumise esimesel päeval finants-haldusnõuniku poolt ja
tagastatakse teenistussuhte viimasel päeval allkirja vastu. Peale läbipääsuloa väljastamist
järelevalveametnikule asendab läbipääsuluba uksekaarti. Iga teenistuja vastutab tema käes
oleva uksekaardi sihipärase kasutamise eest. Uksekaardi kaotamise korral tuleb sellest
koheselt informeerida finants-haldusnõunikku.
5.6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt on ametis administratiivalaks
riigisaladust ja salastatud välisteavet töötleva üksuse (lennundusjulgestuse osakond)
kasutuses olevad tööruumid, millesse sisenedes kõik isikud tuvastatakse, registreeritakse
ning milles on lubatud piiratud tasemel salastatud teabe töötlemine.
5.7. Külalise vastuvõtuks tullakse peale vastava teate saamist ameti peaukse juurde külalisele
vastu ja lahkudes saadetakse külaline ameti peaukseni. Külalise ametis viibimise perioodil
tagab temaga tegelev teenistuja külalise viibimise tema läheduses.
5.8. Eelnevalt teada olevate külaliste tulekust informeerib teenistuja teabe- ja
dokumendihaldusnõunikku.
5.9. Teenistuja, kes märkab ametis liikumas saatjata kõrvalist isikut, peab suunama ta vajaliku
teenistuja juurde või paluma lahkuda ning teavitama juhtunust teabe- ja
dokumendihaldusnõunikku.
5.10. Üldkasutatavate ruumide (nõupidamisruumide) kasutamine broneeritakse elektrooniliselt
Outlooki kalendris. Ruumide mittekasutamisel vastutab ruumi broneerija broneeringu
tühistamise eest vabastades ruumi kalendris esimesel võimalusel.
6. Üldised käitumisreeglid
6.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, otstarbekalt
ja erapooletult. Teenistuja käitumine peab olema viisakas ja eetiline ning ta ei tohi oma
tegevusega kahjustada ameti mainet. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku
teenistuse seaduse, töölepingu seaduse, teiste seaduste, ametijuhendi ning ametit
puudutavate muude õigusaktidega. Teenistuja on kohustatud täitma ettenähtud ülesandeid,
sh ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohustustest.
6.2. Teenistujal peab olema korrektne ja puhas välimus.
6.3. Teenistuja peab hoidma ametis puhtust ning korda ja kasutama heaperemehelikult temale
usaldatud töövahendeid ja muud ameti kasutuses olevat vara.
6.4. Teenistuja peab hoiduma tööl tegudest, mis takistavad teistel teenistujatel oma kohustuste
täitmist või kahjustavad nende või ameti vara või ohustavad teenistujate tervist.
6.5. Teenistuja peab täitma Outlooki kalendrit ja märkima nii töö- kui eraasjade tõttu hõivatud
või äraoleku ajad (näiteks puhkus, lähetus, koosolekud, kaugtöö, tervisepäev,
auditeerimised, arstivisiidid jms), mis toimuvad tööajal. Teenistuja peab tegema oma
Outlooki kalendri nähtavaks kõigile ameti teenistujatele kellaaja ja sündmuse raames.
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 5/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6.6. Teenistuja peab teatama viivitamatult oma vahetule juhile, tema äraolekul asendajale või
peadirektorile töötakistusest või nende ohust ning võimaluse korral ilma erikorraldusteta
need kõrvaldama.
6.7. Teenistuja peab hoidma nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast teenistusest
vabastamist/töösuhte lõppemist talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud
välisteavet, eriliiki isikuandmeid, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid
ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
6.8. Teenistujal on keelatud tulla või viibida teenistuses või tööl alkoholi-, narkootilises või
toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Nende ainete mõju all teenistuses või
tööl viibimist käsitletakse teenistus- ja töökohustuste olulise rikkumisena. Ameti
ühisüritustel on mõõdukas alkoholi tarbimine tolereeritav.
6.9. Teenistuja peab täiendama oma erialal vajaminevaid teadmisi kursustel, seminaridel või
individuaalõppe korras lähtudes ameti ressurssidest.
6.10. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid, mis on
kehtestatud vastavate eeskirjade ja juhenditega.
6.11. Teenistuja peab töökabinetist lahkumisel panema ruumis olevad piiratud juurdepääsuga ja
kõrgema juurdepääsu tasemega andmeid sisaldavad andmekogud/ dokumendid kappi või
seifi, et need ei oleks kättesaadavad kolmandatele isikutele.
6.12. Elukoha, pangakonto, isikut tõendava dokumendi või muude andmete muutumisel on
teenistuja kohustatud sellest informeerima personali- ja kommunikatsiooninõunikku
esimesel võimalusel läbi RTIPi portaali.
6.13. Teenistusest või töölt vabastamisel ning teenistussuhte katkemisel (nt
lapsehoolduspuhkusele jäämisel) on teenistuja kohustatud andma asjaajamise üle vahetule
juhile või selleks määratud isikule, tagastama tema kasutuses oleva ameti vara ja töötõendi.
6.14. Teenistusest või töölt vabastamisel ning teenistussuhte katkemisel (nt
lapsehoolduspuhkusele jäämisel) lõpetatakse kõik senised ligipääsud andmesüsteemidesse
ning suletakse teenistuja ametlik e-posti aadress. Personali- ja kommunikatsiooninõunik
teavitab sellest IT-abi.
Teenistuja kustutab oma erakataloogist oma viimasel tööpäeval kogu informatsiooni ja
dokumendid, mida ei ole vaja ameti edaspidiseks tööks salvestada. Dokumendid ja
teave, mis vajavad edaspidi salvestamist, annab teenistuja üle oma vahetule juhile
viimasel tööpäeval. Kui teenistuja ei kustuta teenistuse lõppemisel erakataloogist
tööga mitte seostuvaid andmeid, võib tööandja teenistussuhte lõppemisel andmed
jäädavalt kustutada.7. Teenistusalased korraldused
7.1. Teenistusalased korraldused antakse kas suuliselt või kirjalikult läbi
dokumendihaldussüsteemi või e-postiga.
7.2. Teenistuja on kohustatud täitma vahetu juhi või peadirektori ühekordseid teenistusalaseid
korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema otsestest teenistusülesannetest või
ametijuhendist. Peadirektori korraldusest tuleb teavitada vahetut juhti.
7.3. Kui eelmises punktis nimetatud korralduse täitmine takistaks tööülesannetest tulenevate
ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse
kordamisel selle täitma.
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 6/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7.4. Teenistuja peab oma ametijuhendis kindlaksmääratud teenistusülesandeid täitma täpselt,
õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest
huvidest.
7.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega, ületavad korralduse andja
võimupiire või nõuavad tegusid, mille tegemiseks korralduse saajal puudub õigus.
7.6. Kõik sisekorrareeglite käesolevast peatükist tulenevad erimeelsused lahendatakse seaduste
ja nende alusel antud õigusaktide alusel.
8. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine
8.1. Ametnik võib avaliku teenistuse seaduse § 60 alusel kõrvaltegevusena tegutseda
töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval ametikohal,
ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liikmena.
8.2. Ametnik peab viivitamata teavitama peadirektorit RTIPi kaudu, kui ta tegeleb või kavatseb
tegeleda punktis 8.1. nimetatud kõrvaltegevusega. Teates tuleb ära tuua kõrvaltegevuse
iseloom ja kestus ning teise lepingupoole andmed.
8.3. Ametnikul on keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud
isiku üle. Seotud isik on:
8.3.1. ametniku abikaasa, vanavanem, ametniku või tema abikaasa vanem ning ametniku
vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametniku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse
käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning
alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;
8.3.2. juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub
ametiisikule endale või temaga seotud isikule;
8.3.3. juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on
ametnik ise või käesoleva lõike punktis 8.3.1 või 8.3.4 nimetatud isik;
8.3.4. isik, keda seob ametnikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või
tegevus ametnikku väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda
ametniku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või
kes väljaspool ametiseisundit allub ametniku korraldustele või tegutseb ametniku
huvides.
8.4. Ametnikul on keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema
teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutustes toimuva teadusliku ja
pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud kõrvaltegevusest punkti 8.2
kohaselt.
8.5. Ameti peadirektori kirjalikul loal on ametnikul võimalik mistahes varem omandatud
lennundusalase kogemuse säilitamiseks tegutseda selles valdkonnas töölepingu või teenuse
osutamise lepingu alusel kuni 25% ulatuses ametniku tööajanormist. Nimetatud
kõrvaltegevus ei tohi olla seotud ametniku teenistusülesannete täitmisega, tegemist ei tohi
olla Lennuameti poolt heakskiidetava positsiooniga (post holder) ning seda ei tohi teostada
ametniku tööaja arvelt.
9. Korruptsiooniennetus
9.1. Teenistujal on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine,
ametiseisundi korruptiivne kasutamine, avaliku vahendi korruptiivne kasutamine, mõju
korruptiivne kasutamine, siseteabe korruptiivne kasutamine.
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 7/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse
tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku
kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole
seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena
(näiteks kohvi pakkumine kohtumisel, lillekimbu kinkimine tänamise eesmärgil,
kingi/meenekott seminarikorraldajalt).
9.3. Teenistuja peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse
vastuvõtmisest peadirektorile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse
vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele
üle andma. Kõik teenistuskohustusi täites saadud kingitused (välja arvatud konverentsidel
või muudel üritustel osalejatele jagatavad üldised kingitused, mida saab üheselt mõista
tavapärase viisakusavaldusena, nt riigi või organisatsiooni tutvustamiseks) tuleb
registreerida ja hoiustada teabe- ja dokumendihaldusnõuniku juures, kes peab sellekohast
registrit. Kinkide realiseerimise otsustab peadirektor.
9.4. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda
või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine,
selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast
ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.5. Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes
avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku
enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse
või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.6. Mõju korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku
või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist
või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa
avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale
isikule.
9.7. Siseteabe korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle
avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib
tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku
enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse
või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.8. Ametilähetustel kogutud reisiboonuspunktide kasutamist isiklikuks otstarbeks ei käsitleta
ametis tööülesannete täitmisel saadava hüvena juhul kui lähetuse korraldamisel on lähtutud
soodsaima hinna-kvaliteedi suhtega reisiteenuse valimisest vastavalt kehtestatud ameti
siseprotseduuridele ja reisiteenuste hankelepingule.
10. Töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse üldjuhendid
10.1. Teenistuja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning toimima
nii, et tema tegevus ei põhjusta ohtu teenistujate elule või tervisele, kahju ameti või muule
varale, samuti kodanike varale.
10.2. Teenistuja täidab töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja
tööohutuse alaseid korraldusi.
10.3. Teenistuja vastutab tema kasutuses olevate töövahendite (auto, aparatuur,
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 8/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
majapidamismasinad jne) ohutu kasutamise eest, peab hoidma oma töökoha ja töövahendid
korras ning puhtana.
10.4. Teenistuja on kohustatud tuleohutuse tagamiseks hoidma alaliselt vabad evakuatsiooniteed
ja juurdepääsud tulekustutusvahenditele ning teadma kuidas käituda evakuatsiooni korral,
elektririketest ja katkistest elektriseadmetest teavitama finants- ja haldusnõunikku.
10.5. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse seaduses määratletud nõudeid
töökeskkonnale ning töötaja kohustusi ja õiguseid.
Rait Kalda
Peadirektor
LENNUAMET AD 103/V14 Leht 9/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
01.10.2020 nr 1.1-1/20/163
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 103 V14 Lennuameti sisekorrareeglid (lisa 1).
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 31.10.2019 käskkirja nr 176 p 1.1 (AD 103 V13).
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kalda
Peadirektor