KÄSUNDUSLEPING nr
Lepingu osa viitenumber .......
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi käsundiandja ja ka raamlepingus tellija),
registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor
Margus Arm
ja
________, (edaspidi käsundisaaja ja ka raamlepingus täitja), registrikood _____, aadress ________, keda
esindab ______,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ____ alusel käesoleva
käsunduslepingu (edaspidi nimetatud ka kui hankeleping või leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid
1.1 Leping sõlmitakse minikonkursi „„......................." (viitenumber ...) raames edukaks tunnistatud
pakkujaga või raamlepingu p. 6.14 alusel tehtud hankelepingu sõlmimise ettepaneku aktsepteerinud
pakkujaga (Käsundisaaja) teenuse osutamiseks (edaspidi Käsund), vastavalt Lepingus ja selle
lisades toodule.
1.2 Lepingu ese on ............................
1.3 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu Lisadest.
1.4 Pooled kinnitavad, et teevad kõik mõistlikult enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid
käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning selle olemasolul välisrahastuse kohta
kehtivates nõuetes sätestatud tingimustel ja mahus.
1.5 Lepingu lahutamatuteks lisadeks Lepingu sõlmimise hetkel on:
1.5.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus;
1.5.2 Lisa 2 Teenuse töötundide aja-aruande vorm;
1.5.3 Lisa 3 Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga)....
1.6. Lepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või välisrahastusest ja/või muust
rahastusest. ...
2. Töökorraldus ja personal käsundi täitmisel
2.1 Käsundi täitmisel lähtutakse tehnilises kirjelduses välja toodud tingimustest ja juhistest.
2.2 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud kohas. Vaikimisi on käsundi täitmise asukohaks
käsundisaaja poolt teenust osutavatele isikutele selleks määratud koht/kohad.
2.3 Käsundit täidetakse teenust osutavate isiku(te) poolt isiklikult tehnilises kirjelduses märgitud
ajaperioodil ja koormusega.
2.4 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud tingimustele vastava(te) isiku(te) poolt. Isikute
andmed on toodud Lisas 3.
2.5 Käsundisaaja asendab Käsundit täitva isiku käsundiandja nõudel viivitamatult Lepingu objekti
täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Käsundiandjale
vastuvõetava isikuga, kui:
2.5.1 teenust osutav isik ei ole võimeline teenuse osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või
muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
2.5.2 Lepingus nimetatud teenust osutav isik osutub Käsundiandja põhjendatud arvamuse
kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks
või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu
korrektset ja õigeaegset täitmist;
2.6 Käsundisaaja kannab kõik punktis 2.5 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad
kulud.
2.7 Teenust osutavad isikud ei tohi olla Käsundiandja töötajad või Käsundiandja töötajaga seotud
juriidiliste isikute töötajad. Seotud juriidiline isik tähendab Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille
juhtimis- või kontrollorgani liige Käsundiandja töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10
osalusest kuulub Käsundiandja töötajale.
2.8 Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks tuleb lähtuda Käsundiandja esindaja juhistest. Juhul, kui
käsundit täidetakse Käsundiandja asukohas tuleb järgida lisaks Käsundiandja asukohale
kehtestatud kordasid ja juhendeid, mis edastatakse kas koos tehnilise kirjeldusega või pärastiselt
lepingu täitma asumisel.
2.9 Käsundiandja esindajaks m.,h Käsundi teostamise juhendamisel, Käsundisaajale vajaliku
informatsiooni andmisel, Käsundi Lepingu tingimustele vastavuse kontrollimisel, Käsundiga seotud
teabevahetuse pidamisel, käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel on
............... või tema ametlik asendaja.
2.10 Käsundisaaja esindajaks m,h Käsundi teostamisel, Käsundiandjale vajaliku informatsiooni
andmisel, Käsundiga seotud teabevahetuse pidamisel, käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise
aktide allkirjastamisel on ............... või tema ametlik asendaja.
3. Lepingu hind ja maksmine
3.1 Lepingu ……….. töötunni maksumus on …….. eurot (ilma käibemaksuta). Täpsustada ja täiendada
vastavalt vajadusele, kui lepingus on kokku lepitud erinevad töötunni hinnad.
3.2 Lepingu hind sisaldab Käsundisaaja poolt Lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu
autoriõiguste eest. ning kõiki makse. Lepingu hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud
korras ja määras.
3.3 Pärast teenuse osutamist esitab Käsundisaaja Käsundiandjale teenuse üleandmise-vastuvõtmise
akti (Lisa 2). Akt esitatakse vastavalt tehnilise kirjelduse tingimustele kas igakuiselt või teenuse
osutamise ajaperioodi lõppedes. Käsundisaaja esitab igakuiselt eelmise kuu töötundide
ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne
esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne
esitatakse koos aktiga.
3.4 Käsundiandja kohustub tasuma Käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest arve alusel.
Arve esitatakse e-arvena masinloetaval kujul, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti
Käsundiandja poolset allkirjastamist. Käsundisaaja annab arve tasumiseks tähtaja, mis ei ole
lühem, kui 21 kalendripäeva.
3.5 Arve peab sisaldama vähemalt õigusaktides ja raamlepingus nõutavaid andmeid.
4. Käsundisaaja õigused ja kohustused
4.1 Käsundisaaja on kohustatud tagama, et:
4.1.1 Käsundi täitmisel Käsundiandja asukohas arvestatakse, et seal kehtestatud lõunavaheaja
ning võimalike muude vaheaegade, samuti tööpäeva algus ja lõpp ning Käsundiandja
asukoha ligipääsu- ja turvareeglid jms on ära määratud töösisekorraeeskirjas jm
dokumentides, mida tutvustatakse teenust osutavatele isikutele tööde alustamisel
Käsundiandja asukohas;
4.1.2 Käsundi täitmisel tegutsetakse Käsundiandjale lojaalselt ja Käsundi laadist tuleneva
vajaliku hoolsusega ning muudest Käsundiandja poolt kehtestatud eeskirjadest
tulenevalt;
4.1.3 viivitamatult informeeritaks Käsundiandjat selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad
takistada Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist (sealhulgas Käsundiandjalt saadud
informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest) või ajendada
Käsundiandjat muutma Käsundi täitmiseks antud juhiseid;
4.1.4 järgitaks Käsundiandja poolt antud juhiseid. Kui Käsundisaaja soovib Käsundiandja
juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest Käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära
ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks Käsundiandjale ilmselgelt
ebasoodus tagajärg;
4.1.5 andma Käsundiandjale aru Käsundi täitmise käigust ning võimaldama Käsundiandjale igal
ajal teostada kontrolli täidetava Käsundi mahu ja kvaliteedi üle;
4.1.6 hoidma saladuses talle Lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, isikuandmeid ja
muud teavet, mille saladuses hoidmiseks on Käsundiandjal õigustatud huvi või mille
saladuses hoidmist Käsundiandja on nõudnud. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui
teabe avalikustamiseks on Käsundiandja kirjalik luba või kui teabe avalikustamise
kohustus tuleneb õigusaktidest;
4.1.7 tagastataks Lepingu lõppemisel viivitamatult Käsundiandjale Käsundi täitmiseks saadu
(dokumendid, asjad jne);
4.1.8 pärast Lepingu lõppemist antaks Käsundiandjale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle
kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud aruanded ja andmed (nagu
joonised, spetsifikatsioonid, plaanid, arvestused, lisaandmed, materjalid jms).
4.1.9 Käsundisaaja kohustub vastavalt .......... .......................kontrollija nõudel esitama projektiga
seotud teavet ja dokumente, mis on vajalikud .................................. nimetatud asjaolude
kontrollimiseks. (lisada, kui on asjakohane)
4.2 Käsundisaajal on õigus:
4.2.1 teha Käsundiandjale põhjendatud ettepanekuid Käsundi paremaks täitmiseks;
4.2.2 nõuda Käsundiandjalt Käsundi täitmisega seotud juhiste andmist;
4.2.3 saada Käsundiandjalt Käsundi täitmiseks vajalikku teavet;
4.2.4 saada Lepingu kohaselt Käsundi täitmise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud
tingimustele ja korrale.
5. Käsundiandja õigused ja kohustused
5.1 Käsundiandja on kohustatud:
5.1.1 esitama Käsundisaajale kõik Käsundi osutamiseks vajalikud lähteandmed ja dokumendid;
5.1.2 Käsundisaaja nõudmisel esitama Käsundisaajale vajalikku lisainformatsiooni, andmeid ja
dokumente, mis on vajalikud Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks;
5.1.3 andma viivituseta Käsundisaajale juhiseid Käsundi täitmiseks, kui Käsundisaaja neid
nõutab;
5.1.4 informeerima viivitamatult Käsundisaajat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada
Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist;
5.1.5 maksma Käsundisaajale Lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu Käsundi täitmise eest.
5.2 Käsundiandjal on õigus:
5.2.1 nõuda Käsundisaajalt Lepingus sätestatud nõuetest ja Käsundi täitmise tähtaegadest
kinnipidamist;
5.2.2 anda Käsundisaajale vajadusel Käsundi täitmiseks vastavaid juhiseid;
5.2.3 kontrollida Käsundi täitmise käiku igal ajal Lepingu täitmise tähtaja jooksul ning saada
Käsundisaajalt informatsiooni Käsundi täitmise kohta;
5.2.4 teostada kontrolli ja järelevalvet Käsundisaaja poolt täidetava Käsundi üle;
5.2.5 teha Käsundisaajale ettekirjutus 10 tööpäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti
esitamisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul. Käsundiandja annab
Käsundisaajale ettekirjutuses tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla lühem kui
5 tööpäeva.
6. Intellektuaalne vara ja andmekandjate omandiõigus
6.1 Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omandi-, autori- ja muud
õigused kuuluvad Käsundiandjale. Intellektuaalse vara õiguste ja kohustustega seonduvat
reguleeritakse täpsemalt raamlepingus.
6.2. Kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed, samuti
materiaalsed andmekandjad, mille vahendusel töö (teos) Käsundiandjale edastatakse, kuuluvad
Käsundiandjale. Käsundisaaja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Käsundiandjale üle.
7. Konfidentsiaalsus
7.1 Konfidentsiaalsuskohustusega seonduvat reguleeritakse raamlepingus.
8. Isikuandmed
8.1 Pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse õigusaktidele. Pooled
täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid,
andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte. Isikuandmetega seonduvat reguleeritakse täpsemalt raamlepingus ja selle
alusel vajadusel sõlmitavas isikuandmete töötlemise lepingus.
9. Poolte vastutus
9.1 Poolte vastutust reguleeritakse täpsemalt raamlepingus.
9.2 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse käsunduslepingus muu hulgas järgmisi rikkumisi:
9.2.1 Käsundisaaja rikub personaliga seonduvaid tingimusi;
9.2.2 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
10. Teadete edastamine
10.1 Pooltevaheline suhtlus ja teadete edastamine on reguleeritud raamlepingus.
11. Lepingu kehtivus ja muutmine
11.1 Leping kehtib Lepingu tähtaja lõpuni, lepingu nõuetekohase täitmiseni või lepingu lõpetamiseni.
11.2 Käsundiandjal on õigus Leping üles öelda 30-päevase etteteatamistähtajaga. Taolisel juhul
kohustub Käsundiandja tasuma Käsundisaajale ainult tegelikult osutatud teenuste eest.
11.3 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi
mittejärgimisel on muudatused tühised.
11.4 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Käsundiandja ja
Käsundisaaja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. Muud tingimused
12.1 Käsundisaaja ei või oma lepingujärgseid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele.
12.2 Pooled on Lepingu allkirjastanud digitaalselt.
Käsundiandja: Käsundisaaja:
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Tööde/teenuste üleandmise-vastuvõtmise akt
1. Sisu
Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/
(edaspidi tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi täitja)
vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud
tööd/teenused.
1.1. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd/teenused, mis täitja on teostanud vastavalt
hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd/teenused vastu.
1.2. Tellija annab täitjale üle töödega/teenustega seonduva dokumentatsiooni. Üleantud
dokumentatsioon asub ........ . Lisatakse tööde/teenuste lõplikul üleandmisel, mitte igakuisel
ajaaruandel.
1.3. Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd/teenused üle
vaadanud ning see vastab hankelepingule. Lisatakse tööde/teenuste lõplikul üleandmisel,
mitte igakuisel ajaaruandel.
1.4. Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub
hankelepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. Lisatakse igakuisel
arveldamisel või juhul, kui arve esitamine on ette nähtud tööde/teenuste lõplikul üleandmisel.
1.5. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise
kohaselt õiged.
2. Akteeritavad tööd/teenused
Nr Tööde/teenuste loetelu Tunnid Maksumus km-
ta
1
2
KOKKU
3. Tööde/teenuste üleandmise tähtaeg Lisatakse tööde/teenuste lõplikul üleandmisel.
3.1. Tööd/teenused on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/.
3.2. Tööd/teenused teostati tähtaegselt.
4. Puudustega tööde/teenuste nimekiri Lisatakse tööde/teenuste lõplikul üleandmisel.
4.1. Puuduseid töös/teenustes ei esine./Esinevad järgmised puudused töös/teenustes:
4.1.1. ____;
4.1.2. ____;
4.2. Puuduste põhjendus.
4.3. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta.
5. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kodukord
1. Eesmärk
1.1. Kodukorra eesmärk on täpsustada hankelepingute alusel (edaspidi nimetatud ka projekt)
tööde tellimise kord ja põhimõtted, täitja ja tellija omavaheline suhtlus ning tagasiside
andmise kord.
1.2. Tellija võib teha kodukorda muudatusi. Kodukorra uuendamisel määrab tellija erisused
pakkumuskutses.
2. Mõisted
2.1. Töö – Lepingus (hankeleping) fikseeritud tööd ja üle antavad tulemid, mida saab testida või
mille nõuetekohast valmimist saab kinnitada tellija. Tööde halduskeskkond on tellija
keskkonnas asuv infosüsteemi vigade ja muude tööde haldamiseks kasutusel olev rakendus
(näiteks Jira).
2.2. Üleandmise ja vastuvõtmise akt (akt) - töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitav dokument, mis
allkirjastatakse nii täitja kui tellija poolt ja mis on täitjale aluseks arve esitamiseks ning tellijale
arve tasumiseks.
2.3. Äritellija – Üldjuhul Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi või muu Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala asutuse esindaja, kes hakkab tööna tellitud teenuseid kasutama, sh testib üle
antud töid sisulistele nõuetele vastavuse osas.
2.4. MVP (Minimum Viable Product) – minimaalne töötav toode/teenus. Tegemist on
toote/teenuse (või selle alamosa) esmaversiooniga, mida klient saab kasutada ning mis
lahendab minimaalsed ärinõuded. MVP etapis kasutatakse tehniliselt lihtsaid lahendusi ja
jäetakse tellija otsusel esialgu teostamata sekundaarse prioriteediga ärinõuded.
2.5. Tellimus – tellija poolt täitjale esitatav kirjalik pöördumine hooldus- ja/või arendustööde
teostamiseks. Tellimuses on kirjas oodatava töö kirjeldus vajadusel koos töö kriitilisuse
astmega. Enne arendustöö teostamist lepitakse kokku töö maht, töö teostamise aeg ja
vajadusel muud tingimused. Hooldus- ja arendustööde tellimused esitatakse üldjuhul tööde
halduskeskkonna Jira kaudu.
2.6. Arendustööd – on infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamise või infosüsteemi
uue funktsionaalsuse lisamisega seotud tööd ning sellega seotud tööd, mis on eelnevalt tellija
ja täitja vahel kokku lepitud ja tellimusega kinnitatud. Arendustööd teostatakse tellija poolt
loodud arenduskeskkonnas.
2.7. Veaparandus - infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud töö, mis on
tööde halduskeskkonnas fikseeritud ja mille teostamise on tellija eelnevalt täitjale täitmiseks
suunanud.
2.8. Hooldustöö - etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevus, mille eesmärk on
infosüsteemi toimivuse tagamine.
2.9. Dokumendihalduskeskkond ehk wiki - tellija keskkonnas asuv dokumentide haldamiseks
kasutusel olev rakendus (näiteks Confluence), mis lepitakse kokku poolte vahel hankelepingu
täitmise käigus.
2.10.Koodihalduskeskkond – tellija keskkonnas asuv rakendus (näiteks GitLab)
paigaldusjuhendite, lähtekoodide, konfiguratsioonide, skriptide jmt. haldamiseks, mis
lepitakse kokku poolte vahel lepingu täitmise käigus.
2.11. Sprint – aeg, üldjuhul kaks nädalat, mille jooksul saavutatakse konkreetne tulemus.
1
2.12.Stand-up - Stand-up on regulaarne, lühike, üldjuhul igapäevane kohtumine
projektimeeskonnaga, et tööde seisust ja edenemisest oleks kõigil ülevaade.
2.13.Sprint planning – sprindi tööde planeerimine.
2.14. Demo - Sprindi tööde tutvustamine arendustiimi poolt. Arendustiim annab ülevaate, millised
tööd said sprindi jooksul valmis ja näitavad need ette - nii BackEnd kui FrontEnd tööd. Samuti
annavad ülevaate, mis tööd ei saanud valmis ja mis kanduvad järgmisse sprinti üle.
2.15.Retro - Retrospektiiv on kohtumine projekti meeskonnaga, kus vaadatakse tagasi ja tulevikku,
et õppekohti tuvastada ja kaasa võtta, säilitada häid praktikaid ja loobuda halbadest.
3. Töökorraldus tööde teostamisel
3.1. Täitja peab olema võimeline arendustöid teostama MVP põhimõtetest lähtudes:
3.1.1. pakkumuskutses fikseerib tellija loodava funktsionaalsuse loetelu (skoop) ärinõuetena
ilma konkreetsete lahenduskäikudeta. Täitja ülesandeks on tellija poolt seatud ajalistes
ja eelarvelistes piirides leida koostöös tellijaga igale ärinõudele antud tingimustes parim
võimalik (mõistlik) lahendus. Parima võimaliku lahenduse all peab tellija siinkohal silmas
arendustööde lõppmaksumuse proportsionaalsust lahendatava probleemi keerukusega.
3.2. Täitja tagab tööde teostamise ajal igakülgse läbipaistvuse vastavalt tellija nõuetele (sh
otsekontakt ja vajadusel igapäevane suhtlus kõikide täitja meeskonnaliikmetega):
3.2.1. Töö tulemeid tarnitakse skoobi valmimisel ja nii tihti kui võimalik;
3.2.2. Arendus ja/või analüüsi tööde teostamise perioodil viiakse läbi projektimeeskonna
stand-up, mille regulaarsus lepitakse osapoolte vahel kokku. iga etapi järel esitleb täitja
saavutatud tulemeid tellijale või vajadusel äritellijale (viib läbi demo). Tellijaga
kooskõlastatult võib jätta töö tulemid esitlemata;
3.2.3.arendusetapi või etappide järgselt võib täitja korraldada projektimeeskonnale
tagasivaatekoosoleku (retro). Üldise arutelu käigus peab projektimeeskond jõudma
arusaamisele, kuidas ja kes ilmnenud puudujäägid kõrvaldab;
3.2.4.iga etapi järel viib täitja läbi järgmise sprindi planeerimise (sprint planning) koosoleku;
3.2.5.Täitja esitab vajadusel ülevaate planeeritud ja tegelikult teostatud arendustööde mahust
(nn „põlemisgraafik“, Burndown chart) koos selgitustega tööd on täitja poolt hiljemalt
sprindi planeerimise hetkeks jagatud ühtlase detailsusega väiksemateks ja selgelt
hoomatavateks osadeks. Kui vajadus töö jagamiseks väiksemateks osadeks tekib töö
käigus, siis tuleb seda teha koheselt; nõuete vajadus sõltub töö(de) mahust ning
iseloomust ja nende rakendamise üle otsustab tellija.
3.3. Vastavalt vajadusele korraldavad tellija või täitja projektimeeskonnaga regulaarseid muid
koosolekuid nagu näiteks analüüsikoosolekuid, kus arutatakse nii äri- kui detailanalüüsi
käigus tekkinud küsimusi, valideeritakse valminud prototüüpe, planeeritakse testimisi ja
vajadusel arutatakse muid sisulisi küsimusi;
3.4. Tööde teostamine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide või
teenuste talitluses, v.a juhul, kui see on tellija ja täitja poolt eelnevalt kokku lepitud.
3.5. Juhul, kui töö teostamine toimub tellija ruumides, peavad tellija ruumides viibivad täitja
esindajad kinni pidama tellija juures kehtivatest sisekorraeeskirjadest, sh turvanõuetest, mis
on tellija poolt teatavaks tehtud.
3.6. Lepingu täitmisest tulenev suhtlus toimub eesti keeles, täitja peab tagama võimekuse tööde
teostajatega eesti keeles infot vahetada (vajadusel korraldab nt tõlke täitja).
2
4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine
4.1. Hankelepingu alusel teostatavad tellimused esitatakse ja hallatakse tööde halduskeskkonnas
(nt Jiras).
4.2. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse
tellija dokumendihalduskeskkonnas (nt. wiki) ja/või koodihalduskeskkonnas (näiteks gitlab).
4.3. Arendustööde tulemite üleandmise eelselt viib täitja läbi süsteemitestimise (System Test).
Nõuded süsteemitestimisele (sh automaattestimisele) kehtestab tellija (üldise korrana,
vajadusel konkreetse lepingu raames).
4.4. Lähtekood peab olema vigadeta, st kõlbulik toodangukeskkonda paigaldamiseks.
4.5. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse
paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne
kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendi- või tööde halduskeskkonda. Täitja esitab tarne
kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule
automaattestid. Tarne töökorralduse lepivad tellija ja täita eelnevalt kokku.
4.6. Arendustööde tulemite üleandmine (lähtekoodi tarne) toimub pideva integreerimise
(Continuous Integration) teel või kokkulepitud sagedusega (nt iga arendustööde etapi järel).
4.6.1.Täitja teab, et tellija võib iga üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning
täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust
välja lülitada (feature flags).
4.7. Täitja korraldab tulemite üleandmise järel vajalikud lähtekoodi paigaldused keskkondadesse,
kus tellija viib läbi vastuvõtutestimise (Acceptance Test, User Acceptance Test). Üleantavad
arendustööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada vajadusel
testiraportid ja testilood.
4.8. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel.
Akt peab sisaldama:
4.8.1.Viiteid dokumentatsioonile Wikis;
4.8.2.Viiteid tehtud töödele (Jira pileti nr, pealkiri, tööle kulunud tunnid);
4.8.3.Viiteid koodile koodihalduskeskkonnas.
4.9. Töötunni põhiselt tasustatavate tellimuste teostamiseks kuluv aeg dokumenteeritakse täitja
poolt iga Jira taski juures ning see on edaspidi aluseks tööde üleandmise vastuvõtmise aktide
koostamisel.
4.10.Akti esitab täitja vähemalt kord kuus.
4.11.Töö üleandmise aeg (hetk) on töö nõuetekohaseks teostamiseks vajaliku viimase dokumendi
salvestamise aeg (üldjuhul tarneteatis). Kui töö on jagatud etappideks, annab täitja etappide
tulemused tellijale üle vastavalt tellimuses kokkulepitud etappide tähtaegadele.
4.12.Tööde üleandmise, vastuvõtmise ja arve esitamise õiguse aluseks on kahepoolselt
allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.13.Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded
arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/meist/meistnouded-
arendustele/. Riigihanke alguse aja seisuga kehtivad “TEHIK nõuded arendustele” ja
täiendavad materjalid on lisatud riigihanke alusdokumentidesse, hankijal on õigus neid
ühepoolselt muuta, informeerides muudatustest täitjat.
5. Tööde teostamise meeskond ja vastutused
5.1. Tööde teostamiseks moodustatakse projektimeeskond.
3
5.2. Tellija (so Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse) poolt osalevad tööde tellimisel ja
teostamisel järgmised rollid:
5.2.1.tellija projektijuht või tooteomanik - juhib tellija poolt tööde tellimuse ja ajaplaani
kokkuleppimist ning tööde teostamist. Tellija projektijuhil on õigus kontrollida lepingu
täitmise käiku ning kohustus anda täitjale töödega seotud informatsiooni ja juhiseid
vastava nõude esitamisel. Tellija projektijuht on peamine kontakt erinevate takistuste ja
probleemide lahendamisel;
5.2.2.äritellija esindaja – esindab vajadusel sõltuvalt projektist äritellijat igapäevatöös, sh
korraldab ja viib läbi kokkulepitud ärinõuete defineerimise ja prioriseerimise, juhib
projekti skoopi (ulatust), korraldab funktsionaalsuse testimise;
5.2.3.süsteemiarhitekt – juhib tervikliku süsteemiarhitektuuri planeerimist, vastavuse
kontrollimist esitatud nõuetele ja projektis defineeritud ärivajadustele. Korraldab
tehniliste otsuste vastuvõtmist ja jõustamist seotud osapoolte (sh erinevate
arenduspartnerite) vahel;
5.2.4.rakenduse- ja/või süsteemiadministraator – teostab paigalduse, annab tehnilist nõu
täitjale;
5.2.5.teenusehaldur - kooskõlastab paigaldused toodangu keskkonda;
5.2.6.vastuvõtu testija – tarnitud tööde vastuvõtu testimine.
5.2.7.Sõltuvalt tellitavate tööde iseloomust võib tellija enda poolt tööde tellimisel ja
teostamisel osalevate rollide nimekirja muuta (sh täiendada).
5.3. Täitja projektijuht juhib täitja poolt tööde tulemi kokkuleppimist, vastutab tööde teostamise
ajaplaani koostamise eest ning tagab kokkulepitud tööde tulemi valmimise ja ajaplaani
täitmise. Samuti organiseerib arenduskoosolekuid ja koondab igakuiselt arendajate
töötunnid, mille alusel koostatakse tööde ja töötundide üleandmiseks akt.
5.4. Täitja projekti meeskonnaliikmed raporteerivad enda poolt töödele kuluvaid tunde
igapäevaselt tellija Jira keskkonnas.
5.5. Kumbki pool peab tagama, et tema projektijuhil on vajalik ajaressurss ning kõik vajalikud
õigused ja pädevus vastava poole nimel tegutseda.
5.6. Projektimeeskonna liikmed vastutavad, et nende poolt teostatud tööd on teostatud ja
dokumenteeritud vastavalt kokkulepitud töö eesmärgile ning tellija suunistele ja nõuetele
ning valdkonnas kehtivatele parimatele praktikatele.
5.7. Vajadusel täpsustavad pooled hankelepingu sõlmimisel projektimeeskonna liikmete rollid ja
nende ülesanded.
6. Aruandlus
6.1. Töötunnipõhiselt tasustavate tellimuste (sh. hooldustööde) puhul on täitja meeskond
kohustatud esitama tööaja aruandeid vastavalt tellija poolt nimetatud tingimustele.
6.1.1.Tellija nimetab tööaja aruannete esitamiseks kasutatava tellija töövahendi (nt Jira) ja
tagab selle kättesaadavuse.
6.1.2.Tööaja aruande ehk töölogi esitab täitja iga meeskonnaliige isiklikult. Teise täitja
meeskonnaliikme tööaja aruande esitamine on lubatud ainult erijuhtudel ja eelneval
kokkuleppel tellija esindajaga.
6.1.3.Töölogi esitamise sagedus on minimaalselt üks kord nädalas, kui tellija ja täitja ei lepi
kokku teisiti.
4
6.1.4.Nõuded töölogi detailsusele (täidetud tööülesannete kirjeldusele) kehtestab tellija
projektijuht.
6.1.5.Tööaja arvestuse väikseim samm on 15 minutit.
7. Tasustamine
7.1. Töötunnipõhiste tellimuste puhul kuuluvad tellija poolt tasustamisele üksnes reaalselt töö
teostamiseks kulutatud efektiivsed töötunnid, mis loovad tellijale otsest väärtust.
7.1.1.Tellija ei tasusta (ei aktsepteeri ajaaruannetes) seadusest tulenevaid puhkepause (nt
lõunapausid, paus silmade puhkamiseks jmt) ega transpordile kuluvat aega.
7.1.2.Täitja peab lähtuma kehtivast töölepingu seadusest. Täitja peab planeerima
meeskonnaliikmete töökoormuse selliselt, et tööülesanded täidetakse
nominaaltöötundide piires. Ületunnitöö rakendamine täitja meeskonnas toimub
kokkuleppel tellijaga.
7.1.3.Tellija ei tasusta täitja meeskonnaliikmete tööaega, mis kulub täitja ettevõtte sisesteks
tegevusteks ja koosolekuteks, mis ei ole projektiga otseselt seotud.
7.1.4.Tellija ei tasusta täitja meeskonnaliikmete täiendavat tööaega, mis kaasneb
tööülesannete täitmiseks uue oskusteabe omandamisega, näiteks uute tehnoloogiate
või metoodikate tundmaõppimine (mille järele vajadus võib selguda töö teostamise
käigus).
7.1.5.Tellija ei tasusta aega, mis kulub täitjal korduvate (esineb vähemalt kaks korda) vigade
lahendamiseks (näiteks samaliigiliste probleemide kordumine lähtekoodis vaatamata
täitja varasemale tagasisidele koodiülevaatuste käigus).
7.1.6.Tellija eeldab, et punktides 7.1.1 kuni 7.1.4 väljatoodud tegevusteks kulub vähemalt 10%
nominaalsest tööajast igakuiselt, mis ei kuulu tasustamisele.
7.1.7.Tellija ei tasusta aega, mis kulub täitjal pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks.
7.1.8.Tellija eeldab, et täitja arvestab meeskonnaliikmete vahetumisel selle mõjuga
tööviljakusele, kui meeskonnaliikmed vahetuvad täitjast tulenevatel põhjustel, siis tellija
ei tasusta nende sisseelamisele (onboarding-ule) ja pooleli tööde üleandmisele kuluvat
aega.
7.2. Fikseeritud lõpphinnaga tellimuste puhul kuulub akteerimisele töö, mis on edukalt läbinud
tellija poolse vastuvõtutestimise (Acceptance Test).
8. Lepingu täitmisega seotud infovahetus
8.1. Lepingute täitmisega seotud dokumentatsiooni haldamiseks ja jagamiseks kasutatakse tellija
poolt nimetatud tellija keskkonda (nt Wiki). Tellija tagab nimetatud keskkonna
kättesaadavuse. Dokumentatsiooni hoidmise, lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid
lepitakse kokku poolte projektijuhtide vahel.
8.2. Konfiguratsiooni- ja arendustööde ülesannete suunamiseks ja jälgimiseks, vigade ja
probleemide haldamiseks ning tööaja arvestuseks kasutatakse tellija poolt nimetatud tellija
töövahendit (nt Jira).
8.2.1.Tellija võib lisaks töövahendis registreerimisele viidata leitud vigadele ka e-kirja vm
suhtluskanali vahendusel, kuid vea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks täitja
5
poolt on vea registreerimine töövahendis ning lepingus toodud nimetatud tööde eest
vastutava (tellija) isiku poolt antud korraldus tööde alustamiseks.
8.3. Lepingu täitmisega seotud muu (igapäevane) teabevahetus toimub e-kirja, telefoni, ühiselt
kokkulepitud vestluskeskkonna kaudu või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad
teabe edastamise ja saamise.
8.4. Teabevahetuse vormid ja reageerimisajad:
8.4.1. koosolek – koosoleku kokkukutsumisel esitatakse korraldaja poolt päevakord ja
eesmärk. Korralisi koosolekuid võib poolte kokkuleppel tühistada. Koosoleku toimumise
järel koostatakse vajadusel memo (vastutab täitja projektijuht), otsused protokollitakse
ja lisatakse Wikisse ja teavitatakse selle kaudu kõiki osalejaid. Kui memo adressaat ei
esita kahe tööpäeva jooksul pretensiooni memo sisu osas, loetakse, et isik nõustub
memos toodud seisukohtade/otsustega ja nimetatud fikseeriti memos toodud kujul
koosoleku käigus.
8.4.2. e-kiri – kasutatakse peamiselt ametlikuks infovahetuseks nagu pakkumuskutsed,
tellimuskirjad, pakkumused, aktid ja nende vastused, selgitustaotlused ja märgukirjad vm
vastust nõudvad infopäringud teisele poolele ja lepingute sõlmimisega seonduv
infovahetus;
8.4.3. telefon, vestluskeskkonnad – kasutatakse kiireloomuliseks ja operatiivseks
igapäevaseks suhtluseks. Vestluskeskkondades ega telefoni teel ei ole võimalik teha
muudatusi/kokkuleppeid lepingus või selle lisades kokkulepitud tingimuste osas.
9. Vea parandamine arenduse, juurutuse või garantiiperioodi käigus
9.1. Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik poolte leitud vead tellija poolt nimetatud
keskkonnas (nt Jira).
9.2. Veaparandustööde alla kuuluvad tegevused, mis on vajalikud testimise või igapäevase töö
käigus avastatud vigade kõrvaldamiseks.
9.3. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine
9.3.1.Avastatud vigadest võivad teavitada nii tellija kui ka täitja tööde halduskeskkonna kaudu
aga ka telefoni, e-kirja või mõne kokkulepitud suhtlustarkvara (nt Teams vms.) kaudu.
9.3.2.Vead registreeritakse tööde halduskeskkonnas (nt Jiras). Tellija kontaktisik suunab
veateated täitjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel.
9.3.3.Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse.
9.3.4.Tellija määrab vea kriitilisuse.
9.3.5.Täitja on kohustatud toodangu keskkonna kriitilise veaparanduse teostama vähima
võimaliku aja jooksul. Juhul, kui kriitiline toodangu keskkonna veaparandus eeldab
töötamist väljaspool tööaega, siis rakendub töötunni põhise tellimuse puhul 1,5 kordne
tunnitasu.
9.4. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse
lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul
võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea
parandama.
6
9.5. Veaparandustööd annab täitja üle tarneteatisega. Veaparanduse märgib tööde
halduskeskkonnas lõplikult teostatuks tellija.
9.6. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus
esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas
anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku
kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud
kulutustega. Kui tellija otsustab vead ise või kolmanda isiku kaasabil kõrvaldada, tuleb täitjat
sellest eelnevalt teavitada.
9.7. Töötunni põhiselt tasustatavate tööde üle toimub arvestus töötunni alusel, töö lõppedes
kannab töö teostaja töötunnid Jirasse.
9.8. Töö loetakse lõpetatuks tellijapoolse kinnitusega Jiras. Töö suletakse Jiras tellija poolt. Töö
üleandmine toimub vastavalt hankelepingule.
9.9. Garantiiperioodil kohustub täitja tööde puudused kõrvaldama vastavalt töövõtulepingus
sätestatud garantiitingimustele.
10. Kriisisituatsioonide haldamine
10.1.Kriisisituatsiooniks loetakse olukorda, kus poolte esindajad ei suuda kokkuleppele jõuda või
on muutunud võimatuks võtmeisikute osalemine tööde teostamisel või ilmnenud on muud
asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada tööde edukat elluviimist ja/või satuvad olulisse ohtu
kokkulepitud tähtajad ja/või funktsionaalsus.
10.2.Kriisi tekkimisel on pool kohustatud sellest teise poole esindajat viivitamatult kirjalikult
teavitama.
10.3.Kriisist väljumiseks teevad pooled kõik endast sõltuva kriisist väljatulekuks ja mõlemat poolt
rahuldava lahenduse leidmiseks. Kriisi vältimise ja kriisist väljumise eest vastutavad poolte
projektijuhid.
10.4.Kui kriisi ei suudeta täitja ja tellija poolt likvideerida, kasutatakse täitja ja tellija vahelises
lepingus sätestatud meetmeid.
7
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED
... (edaspidi volitaja), registrikood ...., asukohaga ......, keda esindab direktor .......
ja
..... (edaspidi volitatud töötleja), registrikood ......, asukohaga ......., keda esindab juhatuse liige
........
on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr ... lisana nr ...
(edaspidi leping):
1. Ese ja eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui
pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses ... tööde käigus käsitletavate
andmete töötlemisega.
1.2. Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr ...
täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs hankelepingus
määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud piirangutele.
1.3. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud
tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike
tegevustega. Ligipääs isikuandmetele võimaldatakse .....
2. Isikuandmed
2.1. Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada
volitaja poolt hallatavas infosüsteemis või andmekogus töödeldavad
isikuandmed:
2.1.1. isikuandmed, nt inimese nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava
dokumendi andmed;
2.1.2. kontaktandmed, nt aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
2.1.3. eriliiki isikuandmed, nt andmed isiku, tema esindatava või tema
pereliikme terviseseisundi, majandusliku seisundi või perekonna kohta;
2.1.4. ameti- ja kutsesaladust puudutav teave.
3. Volitatud töötleja kohustused
3.1. Volitatud töötleja on kohustatud:
3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt
ükskõik mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte
edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule
ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata
väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse
kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja
volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud
töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva
õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat
vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;
3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on
selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on
teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte,
nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud
endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest
tulenev konfidentsiaalsuskohustus;
3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis
3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;
3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja
Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;
3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud
isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh
avalikustamise eest:
3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatele seadmetele;
3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist
teisaldamist;
3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja
kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha,
millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või
kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele
andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult
temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud
andmetöötluseks;
3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal,
kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete
muutusteta säilimise;
3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist
lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;
3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli
all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised
andmed:
3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on
põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise
või neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli
tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine
langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja
volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend
kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb
vähemalt:
3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas
puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike
ja arvu;
3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva
kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike
negatiivsete mõjude leevendamiseks;
3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja
3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita
kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega
seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on
nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.
3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva
nende lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud
rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku
kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde
teostamise käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30
päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks
lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses
isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.
4. Lõppsätted
4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale
isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat
isikut.
4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast
käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult.
4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe
avaldamisele volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile.
4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete
kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.
5. Poole allkirjad
Volitaja: Volitatud töötleja:
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
RAAMLEPING NR 3-9/5106-1
Tervise infosüsteemi äriteenuste arendus- ja hooldustööd
Lepingu osa viitenumber 306710 001 000 000
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija või ka käsundiandja), registrikood
70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus
Arm
ja
Aktsiaselts Fujitsu Estonia, (edaspidi täitja või ka käsundisaaja), registrikood 10239452, aadress
Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Sepise tn 7, 11415, keda esindab seaduse ja põhikirja
alusel juhatuse liige Seth Lackman,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud
raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Tervise infosüsteemi äriteenuste arendus- ja
hooldustööd“ (riigihanke viitenumber 308426) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku
leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tööde
tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on tervise infosüsteemi ja sellega seotud tarkvara arendus- ja
hooldustööd ning juurutustööd, sh kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud
veaparandustööd (edaspidi tööd), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu
alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd on toodud
tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu esemeks võib olla kindla kokkulepitud tulemi
täitja poolt valmistamine või muutmine ja selle tulemi üleandmine tellijale (töövõtt) või täitja
poolt kokkulepitud teenuste osutamine tellijale (käsund).
1.4. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima.
1.5. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 36 kuud või raamlepingu lõpetamiseni või
raamlepingu rahalise mahu (maksimaalse võimaliku kogumaksumuse) täitumiseni, sõltuvalt
sellest, missugune tingimus täitub esimesena. Peale raamlepingu lõpetamist või
raamlepingu kehtivuse lõppemist lepingu kehtivusaja möödumisel või maksimaalse
võimaliku kogumahu täitumisel ei sõlmita raamlepingu alusel uusi hankelepinguid.
1.6. Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või
välisrahastusest ja/või muust rahastusest.
2. Üldtingimused
2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke
alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud
teated.
1
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu (vastavalt töövõtuleping või
käsundusleping) tingimustest ja kodukorra regulatsioonist selle olemasolul. Tellija võib teha
kodukorras muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest minikonkursi
alusdokumentides.
2.3. Raamlepingu ja hankelepingu tingimuste erinevuse korral lähtutakse esmajärjekorras
kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb tingimusi tõlgendada selliselt,
et need oleksid samaaegselt kohaldatavad. Juhul kui selline tõlgendamine ei ole võimalik
ning esineb lahendamatu vastuolu, kohaldatakse hankelepingu tingimust. Kui lepingu lisas
esinev tingimus on vastuolus lepingu tingimusega, loetakse ülimuslikuks lepingu tingimus.
2.4. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud
välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.
2.5. Juhul, kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal
kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid
nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.
2.6. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende
eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused,
et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.7. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks
mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang
tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde
vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.
2.8. Kui lepingu täitmisel tekib täitja ja tellija vahel erimeelsus, lahendatakse see koostöös,
lähtudes lepingu eesmärkidest ning tagades poolte võrdsuse ja õiguspärase kohtlemise
põhimõtteid mõlema poole huvide tasakaalustatud arvestamisega. Kui pooled mõistliku aja
jooksul koostöös erimeelsuse lahenduses kokkuleppele ei jõua, on tellijal õigus lähtuda
lepingu täitmise jätkamisel oma eesmärkidest, järgides seejuures hea usu ja heauskse
koostöö põhimõtteid.
2.9. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses
päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma)
võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab
täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.10. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide
lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Garantiitööde
töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta.
2.11.Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka riigihankemenetluse,
minikonkursside ja pakkumuste esitamise ettepanekute, pakkumuste, hankelepingute ja
nende sõlmimise, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.
2.12. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tellija poolt kodulehel
avaldatud vastavatest nõuetest.1
1
https://www.tehik.ee/arendusjuhendid
2
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. täitma hankelepinguid kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde
õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate
kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea
tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde
kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, tellija nõudmisel kasutama tellija
olemasolevaid jagatud keskkondi;
3.1.3. võtma jätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija olemasoleva
tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;
3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt
äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);
3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist;
3.1.6. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel,
pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.7. arvestama, et hankelepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada
olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast
koodi muutmist või täiendamist;
3.1.8. kasutama tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale
kättesaadavaks tehtud;
3.1.9. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale lepingu täitmise
ajaaruandeid (iga meeskonnaliige isiklikult);
3.1.10. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni
veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele,
vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;
3.1.11. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni ja koolitusi
kuni garantiiaja lõpuni;
3.1.12. Täitja kohustub täitma lepingut kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele
tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna
professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu
funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse
saavutatavuse riski ja enda poolt kaasatud meeskonnaliikmete parima erialase
pingutuse püsiva tagatuse riski ja vastutuse. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka
selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis
oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka ja on
hankelepingu tulemi saavutamiseks vajalikud.
3.1.12.1. Töövõtulepingu korral selliseid töid eraldi ei tasustata ning täitja teostab
need ilma eraldi tellija heakskiitu taotlemata.
3.1.12.2. Käsunduslepingu puhul tasustatakse sellised tööd vastavalt lepingule.
Nimetatud tööde teostamise vajadusest teavitab täitja (käsundisaaja)
käsunduslepingu puhul viivitamatult tellijat (käsundiandjat) ning
teostamisele heakskiidu saamisel teostab kirjeldatud tööd hankelepingu
täitmise raames.
3
3.1.13. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberintsidendist, mis puudutab
käesoleva raamlepingu ja/või selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmist või mis
võib mõjutada tellija andmeid, süsteeme või teenuseid, ning esitama tellija nõudmisel
tellijale küberintsidendi raporti;
3.1.14. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib
põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult
tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui
ta on tellijale esitanud sellekohase teate.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma vastu võetud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele;
3.3.3. tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja
toimimise.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole
objektiivselt põhjendatud;
3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel,
maksja ja/ või töö kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija
poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind ja maksimaalne võimalik kogumaksumus
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt
pakkumusele 49,50 (nelikümmend üheksa eurot ja viiskümmend senti) eurot.
4.1.1. Nooremarendaja kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks hinnaks
70% punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis vastavalt
pakkumisele kujuneb 34,65 (kolmkümmend neli eurot ja kuuskümmend viis senti)
eurot.
4.1.2.Nooremspetsialisti kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks
hinnaks 50% punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis
vastavalt pakkumisele kujuneb 24,75 (kakskümmend neli eurot ja seitsekümmend viis
senti) eurot.
4.1.3. Hankelepingus kasutatavad tegelikud töötundide hinnad tulenevad vastavalt punktile
6.14 kas minikonkursil esitatud pakkumusest või punktis 16.3 sätestatud korras esitatud
pakkumusest.
4.2. Raamlepingu rahaline maht (maksimaalne võimalik kogumaksumus) on maksimaalselt
15 000 000 (viisteist miljonit) eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide täitjatega
sõlmitud hankelepingute alusel. Raamleping kaotab kehtivuse ja selle alusel ei ole sõlmita
uusi hankelepinguid, kui maksimaalne võimalik maksumus on täitunud.
4
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole
kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber,
lepingu number ja kontaktisiku andmed.2
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Täitja meeskond
5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast
mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija
kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava
meeskonnaliikmega.
5.2. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihankes seatud
nõuetele.
5.3. Kui hankemenetluse käigus hinnati meeskonnaliikme kogemusi ja hinnatud meeskonnaliige
asendatakse või meeskonda täiendatakse, peab asendav või lisatav isik hindamisel
samaväärselt punkte koguma. Kui hankemenetluse käigus meeskonnaliikme kogemusi ei
hinnatud ja meeskonnaliige asendatakse või täiendatakse, peab asendav või lisatav isik
vastama hankemenetluses kehtestatud tingimustele. Asendada või täiendada on lubatud
tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
5.4. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub
tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks
ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine
kahjustab korduvalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud.
Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete
olemasolu/kättesaadavuse/kaasatavuse ja vastavuse riigihankes nõutud
kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt
hankelepingu sõlmimisel.
5.6. Tellija võib lepingu sõlmimisel tellida lisaks riigihankes nõutud meeskonnaliikmete rollidele
uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks
on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. Sellisel juhul
määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded minikonkursil.
5.7. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kompetents ei kuulu
hindamisele ega vastavuse kontrollimisele. Raamlepingu täitmisel vastavustingimustele
mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult hankija kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis esitatud nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda põhi-meeskonna
liiget, vaid on kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi
kaasamise vajadus peab olema tingitud hankija poolt tellitud töö olemusest ning olema
põhjendatud. Selliselt muudes rollides kaasatud isikute poolt teostatud tööde eest tellija
eraldi tasu ei maksa.
5.8. Täiendavalt kaasatud isikutele rakenduvad kõik konfidentsiaalsusnõuded.
2
Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve esitamine ei ole
võimalik.
5
5.9. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja
vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab
tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.
6. Tööde tellimine
6.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping.
6.2. Tellija korraldab minikonkursse vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid
peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimise vahel.
6.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab
mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks
vajalikku aega. Üldreeglina korraldatakse minikonkurss läbi riigihangete registri.
6.4. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija sõlmitava hankelepingu eseme,
näiteks valmistatav või muudetav ning üle antav tulem (tööde loetelu) ja meeskonnaliikmete
nõutavad rollid jms töövõtu korral, tellitavate teenuste olemus ja meeskonnaliikmete
nõutavad rollid jms käsundi korral, võimalusel tööde mahulised, ajalised ja eelarvelised
piirangud, etapid jm olulised tingimused.
6.5. Sõlmitava hankelepingu töövõtulepingu projektis või tehnilises kirjelduses määrab tellija
teenuse taseme K3 või K2. Sellega koos määrab tellija maksimaalsed reageerimis- ning
lahendusajad kas:
6.5.1. K3 järgi või pikemad
Kriitilisus Reageerimisaeg Lahendusaeg
KÕRGE 15 minutit 4 tundi
KESKMINE 1 tund 8 tundi
MADAL 8 tundi 16 tundi
6.5.2. Või K2 järgi või pikemad
Kriitilisus Reageerimisaeg Lahendusaeg
KÕRGE 2 tundi 8 tundi
KESKMINE 4 tundi 16 tundi
MADAL 16 tundi 40 tundi
6.6. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgnevalt:
6.6.1.Töövõtuleping, mille eeldatav maksumus on suurem kui 200 000 km-ta:
6.6.1.1. „tööde teostamise kogumaksumus“ või „ühe töötunni maksumus“ (sõltuvalt
tellitavate tööde metoodikast) osakaal vahemikus: 30 – 40%;
6
6.6.1.2. „proovitöö“: planeeritava/ tellitava tööga seotud ülesanne, osakaal vahemikus:
60 - 70%.
6.6.2. Töövõtuleping, mille eeldatav maksumus on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot km-
ta: madalaim kogumaksumus/ühe töötunni hind (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast)
100%.
6.6.3.Töövõtu- või käsundusleping, mille esemeks on jooksvate väikearendus-, veaparandus- või
hooldustööde (st, et hankelepingu raames tehtava ühe tööpileti maht on kuni 100 töötundi)
teostamine: madalaim töötunni hind 100%.
6.6.4. Käsundusleping: madalaim töötunni hind 100 %.
6.7. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike
eelduste olemasolu kohta.
6.8. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki tellija poolt konkreetse hankelepingu sõlmimiseks
esitatud nõudeid ja tingimusi (sh minikonkursi alusdokumentides või punktis 6.14 nimetatud
ettepanekus sätestatut). Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute
kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele,
arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega
tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele.
6.9. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega.
6.9.1. Tellija kontrollib pakkumuste vastavust ja hindab punkti 6.6 alusel määratud
hindamiskriteeriumite alusel kõiki nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi
kõrvalekaldumisi minikonkursi tingimustest. Tellija ei hinda pakkumusi, mis ei vasta
minikonkursi tingimustele. Seejärel teostab tellija eduka pakkuja kõrvaldamise aluste
kontrolli.
6.9.2. Tellija võib pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse
vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukal pakkujal. Kui eduka pakkuja
pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse
menetlusest, on tellijal õigus tunnistada edukaks hindamise tulemusena
paremusjärjestuses järgmine pakkuja ning teostada kirjeldatud kontrollid tema osas.
6.10. Juhul, kui minikonkursi hindamiskriteeriumid tulenevad punktist 6.6.1 ja
minikonkursile laekub üks vastavaks tunnistatud pakkumus, siis on hankijal õigus hindamist
mitte läbi viia ning tunnistada see pakkumus edukaks. Hankija lisab sellekohase märke.
6.11.Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi.
6.12. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel
põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid.
6.13.Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või
vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:
6.13.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;
6.13.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;
6.13.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu
täistaotlusele.
6.14. Kui minikonkursile ei laeku ühtegi pakkumust, siis on tellijal õigus teha täitjatele
ettepanek sama hankeeseme kohta hankelepingu sõlmimiseks eesmärgiga teha selle kohta
otsus ilma minikonkurssi korraldamata RHS § 30 lg 11 alusel, kohaldades otsusest
teavitamise järgselt seitsmepäevast ooteaega. Tellija võib ettepanekus teha üksnes
7
minikonkursi nurjumise põhjuste kõrvaldamiseks vajalikke ning proportsionaalseid
muudatusi, mis ei muuda hankelepingu üldist olemust ega anna alust pidada ettepanekut
sisult uueks minikonkursiks; sellised muudatused võivad seisneda eelkõige tähtaegade või
lepingu kestvuse mõistlikus korrigeerimises ning erandina tööde/teenuste mahu
vähendamises või suurendamises üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik nurjumise
põhjuse kõrvaldamiseks. Ei ole lubatud muuta hankelepingu eset ehk skoopi, samuti
ettepaneku sisu erinevatele täitjatele esitamisel. Ettepanek hankelepingu sõlmimiseks
tehakse alljärgnevas järjekorras:
6.14.1. Esmalt esitatakse ettepanek hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu sõlmimise
riigihankemenetluses enim hindepunkte saanud pakkumuse esitanud täitjale;
6.14.2. Eelmises punktis nimetatud täitja keeldumisel või vastuse puudumisel või
ettepanekule vastusena esitatud pakkumuse tagasilükkamisel võib tellija teha
ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks riigihankemenetluses vastavalt hindamise
järjestusele järgmistele täitjatele.
6.14.3. Tellija võib esitatud ettepaneku enne hankelepingu sõlmimist või järgmiste
ettepanekute esitamist igal ajal tagasi võtta.
6.15. Tellija sõlmib hankelepingu tööde teostamiseks vastavalt minikonkursi tingimustele
või vastavalt raamlepingu punktile 6.14, ning teavitab minikonkursi tulemusest või
raamlepingu punkti 6.14. kohaselt tehtud otsusest raamlepingu partnereid. Täitja kohustub
hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks
saatmisest.
6. Tööde ja teenuste üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Tööde ja teenuste üleandmise ja vastuvõtmise tingimused, nõuded testimisele, lepingu
täitmise etapid, kord, tähtajad, sh testimise tähtajad ja muud lepingu täitmiseks vajalikud
kokkulepped sätestatakse hankelepingutes.
7. Intellektuaalne vara
7.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle
kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse
omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute järgsete tööde
teostamiseks ja teenuste osutamiseks ning õiguste loovutamiseks tellijale ning et nende
suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.
7.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub
hankelepingu eest makstavas tasus.
7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad
(näiteks juhendid, koolitusmaterjalid jms), mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori
varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise
õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde
üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas
õiguste kasutamisest.
7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas
järgnevas ulatuses:
7.4.1. tellijal on õigus tööd ja/või selle üksikuid osasid kasutada ja levitada mis tahes
eesmärgil ja viisil;
8
7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes ja/või
selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi ning neid täiendada;
7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või
töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;
7.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis
ning et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks
viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste
teostamist tellija poolt.
7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava töö
kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on
vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.
7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)
olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal
hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse
omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või
koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus
oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu
kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja
vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või
muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata
võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises,
kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul
on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi
hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.
7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks nii
töövõtu kui käsundi korral pärast töö või teenuse vastuvõtmist.
8. Vastutus
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib lepingu peamised olulised rikkumised ning poolte vastutuse.
See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste korral muid
õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks käesolevas peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või
muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes
õigustest või õiguskaitsevahendite kasutamisest loobumised on kehtivad ainult siis, kui need
on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest,
välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu
tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.4. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
9
8.5. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste
rikkumisest või kolmandate isikute, kelle eest pool ei vastuta, tegevusest või tegemata
jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste
mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita,
fikseeritakse tööde üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu
esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.6. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid
õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole
õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist või puuduste
kõrvaldamist ning leppetrahvi summat ületava kahju hüvitamist ega kasutada muid
seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse
tulenevalt kohustuse rikkumisest, peab olema esitatud kirjalikus vormis.
8.7. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu alusel vastavate poolte vahel sõlmitud
kõigi hankelepingute summaarse kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel
rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste
kohustustega.
8.8. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud
määras konkreetse töö eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud
kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse töö eest tasumisele
kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
8.9. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle
antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud
veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
8.10. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist,
mille suuruseks on kuni 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte
rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud
etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
8.11.Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või
vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1
ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
8.12. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni
10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea
tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat
tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust
taganeda.
8.13.Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:
8.13.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;
8.13.2. valeinfo esitamine;
8.13.3. avalikustamise keelu rikkumine;
8.13.4. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse
omandi õigused) puudumine;
8.13.5. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
8.13.6. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta
kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
10
8.13.7. konfidentsiaalsuskohustuse ja/või isikuandmetega seotud kohustuse rikkumine;
8.13.8. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;
8.13.9. tähtaegselt lepingulise kohustuse täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi
täitmine ei ole selle rikkumise tõttu enam tähtaegselt realistlik ja/või täitja poolse
tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu
rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
8.13.10. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat
lepingumuudatust sõlmimata;
8.13.11. lepingujärgse kohustuse täitmata jätmine teise poole poolt lepingust tuleneva
vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.14. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu
rikkumise eest.
8.15. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja tähtaegselt ja selle tõttu teeb
rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi
nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
8.16. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui
3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast
asjaolust. Leppetrahvi nõude esitamisel kohustub tellija andma mõistliku tähtaja leppetrahvi
tasumiseks, mis ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva. Vastuväide leppetrahvi nõudele peab
olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning enne leppetrahvi
tasumiseks antud tähtpäeva. Kui leppetrahvi tasumiseks on antud tähtaeg käesolevas
punktis sätestatud miinimumtähtaja nõuet rikkudes, siis peab vastuväide olema esitatud
hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle
maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
8.17. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele
kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust
leppetrahvi juba tasaarvestatud osas.
8.18. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei
vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmise kohustusest.
9. Konfidentsiaalsuskohustus
9.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele
ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat (millele Pool on selgelt osundanud, kui
konfidentsiaalsele või mille konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, s.h intellektuaalne
omand ja know-how) informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus
või muul viisil või juhuslikult. Sellist informatsiooni ei anna Pool edasi kolmandatele isikutele
ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel.
9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest
õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud
andmeid.
9.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad
pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus, mille
11
tingimused on juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust riigihanke
alusdokumentidele lisatud.
9.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute
andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused,
pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses
lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada
turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu
puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
9.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
9.6. Täitja ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. Täitja kohustub hoiduma suhetest,
mis võivad kompromiteerida tema võimet täita konfidentsiaalsuskohustust ja sundida seda
rikkuma.
9.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest
teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut
täitmist.
9.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni
oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
9.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja
poolt ärisaladuseks.
9.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud,
mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas
rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
9.11.Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse olulise lepingurikkumisena ja Tellija võib,
loobumata oma õigusest sellega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvile, lepingu
õiguskaitsevahendina koheselt ilma etteteatamisajata üles öelda.
9.12. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii raamlepingu kui hankelepingute kehtivuse ajal
kui ka pärast seda tähtajatult.
10. Lepingute kehtivus
10.1.Raamleping ja selle alusel sõlmitavad hankelepingud jõustuvad sõlmimisel.
10.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida
raamlepingu kehtivusajast kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele
kohalduvad raamlepingus hankelepingute jaoks kehtestatud tingimused, olenemata
raamlepingu enda kehtivusest.
10.3.Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis,
arvestades riigihangete seaduses kehtestatut.
10.4. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või
täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
12
ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel
asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega,
mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule
mõjule.
10.5. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele
isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes
füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.
10.6. Tellijal on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping igal ajal üles öelda ilma
põhjust ära näitamata, teatades sellest täitjale ette vähemalt 30 päeva. Tellija võib sarnaselt
üles öelda ka raamlepingu, teatades sellest täitjale ette vähemalt 60 päeva. Lepingu
lõppemisel ei ole täitjal sellisel juhul õigust saada muud tasu, kui tasu töövõtu korral nende
tööde eest, mis on lepingu alusel nõuetekohaselt teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt
vastu võetud, käsundi korral tegelikult teenuse osutamisele kulutatud aja eest, mis on
lepingu kohaselt dokumenteeritud ja käsundiandjale teatavaks tehtud (teenus on üle antud).
Raamlepingu lõppemine, s.h ülesütlemise tulemusena ei muuda automaatselt kehtetuks
selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid.
10.7. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete
ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või
juhul, kui täitja:
10.7.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
10.7.2. pankrot on välja kuulutatud;
10.7.3. täitja varad arestitakse;
10.7.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab
hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
10.8. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle
andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui
paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele).
Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud
andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise
kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
11. Teadete edastamine ja kontaktisikud
11.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle
olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse
teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
11.2.Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud
digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka
telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
11.3. Juhul, kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, s.h kättesaamise kinnitust, tuleb
vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
11.4.Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või kui elektrooniliselt, telefoni teel või tavalise
e-posti teel saadetud teate kättesaamist on kinnitatud kirjalikult või e-posti teel.
13
11.5. Raamlepingu ja hankelepingute kontaktisikud võivad olla erinevad.
11.6.Tellija kontaktisik(ud) on: Marilin Prants, e-post:
[email protected] või tema
asendaja;
11.7. Täitja kontaktisik(ud) on: projektijuht Margus Malva, telefon 5119123, e-post:
[email protected] või tema asendaja;
11.8.Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma
pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud
lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.
11.9.Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama
viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt 2 tööpäeva jooksul.
12. Lõppsätted
12.1.Raamlepinguga ja hankelepingutega seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud
läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
12.2. Raamlepingule ja hankelepingutele kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on
segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb
arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt
rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
12.3.Raamlepinguga ja hankelepingutega reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni
lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
13. Lisad
13.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
13.2.Lisa 2 – Hankelepingu projekt (töövõtt);
13.3. Lisa 3 – Hankelepingu projekt (käsund);
13.4.Lisa 4 – Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt;
13.5. Lisa 5 – Kodukord;
13.6.Lisa 6 – Pakkumus (ei allkirjastata koos raamlepinguga).
14. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
14
Tehniline kirjeldus
Tervise infosüsteemi kesksüsteemi ja Tervisejuhtimise töölaua kasutajaliidese arendus ja
hooldustööd
1. Eesmärk ja taust
1.1. Riigihanke eesmärk on sõlmida raamleping kuni nelja täitjaga, kes hakkavad arendama ja
hooldama tervise infosüsteemi kesksüsteemi (edaspidi TIS) ning Tervisejuhtimise töölaua
kasutajaliidest (edaspidi TJT). Raamlepingu eeldatav maksumus on 10 000 000 eurot
käibemaksuta ja maksimaalne võimalik kogumaksumus on 15 000 000 eurot käibemaksuta.
1.2. Tervise infosüsteem (k.a upTIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse
tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja
täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise
kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu
juhtimiseks. TIS on liidestatud erinevate üleriigiliste infosüsteemidega ning arendatakse
üleeuroopalist terviseandmete vahetust.
1.3. Tervisejuhtimise töölaud on töövahend kõigile tervishoiutöötajatele ja teistele raviprotsessi
toetavatele spetsialistidele, mis koondab kokku kõik vajalikud digivahendid edukaks
patsiendikäsitluseks. See tähendab ülevaadet inimese terviseandmetest, võimalust neid
omakorda täiendada ja teiste töötajatega vahetada ning lisaks kõikvõimalikud e-teenused,
nagu ravimretsepti koostamine, vastuvõtule või uuringule suunamine, vastuvõtul toimunu
kirjapanemine. Iga spetsialist näeb töölaua kaudu vaid seda infot, mida just temal oma töö
tegemiseks vaja on. Patsient pääseb samale infole ligi Terviseportaali kaudu.
2. Mõisted
2.1. Tarkvara tähistab baastarkvara, tarkvaraplatvormi või muud arvutiprogrammide kogumit
koos selle juurde kuuluvaga.
2.1.1.Mikroteenuseid arendatakse Java viimasel LTS versioonil ja PostgreSQL viimasel LTS
versioonil baseeruvalt;
2.1.2.Tüüpiline TIS kesksüsteemi ja TJT mikroteenus on FHIR andmevahetusstandardi põhine.
2.1.3.Tervisejuhtimise töölaua kasutajaliides on ehitatud kasutades React raamistiku ja micro-
frontend (edaspidi MFE) printsiipe. Backend-teenused on loodud kasutades Java 21 ja
Spring Booti raamistikku.
2.1.4.Tervisejuhtimise töölaud ise ei hoiusta andmeid, vaid küsib need vastavatest teenustest.
Sellisteks teenusteks võivad olla näiteks TIS, Retseptikeskus või muu. Portaal kasutab
Redis-t, et lühiajaliselt salvestada päringute vastused puhvrisse (cache).
2.1.5.TIS-i alamteenuste arendamisel arvestatakse konkreetsetest hankelepingutest
tulenevaid nõudeid.
2.2. Arendustöö on infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamise või infosüsteemi
uue funktsionaalsuse lisamisega seotud töö ning sellega seotud töö, mis on eelnevalt tellija
ja täitja vahel kokku lepitud ja tellimusega kinnitatud. Arendustöö teostatakse tellija poolt
loodud arenduskeskkonnas.
2.3. Hooldustööde alla kuuluvad etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevused,
väikearendused ja veaparandused, mille eesmärk on infosüsteemi toimivuse või
nõuetelevastavuse tagamine.
2.4. Tellimus on tellija poolt täitjale esitatav kirjalik pöördumine hooldus- ja/või arendustööde
teostamiseks. Tellimuses on kirjas oodatava töö kirjeldus vajadusel koos töö kriitilisuse
astmega. Enne arendustöö teostamist lepitakse kokku töö maht, töö teostamise aeg ja
vajadusel muud tingimused. Hooldus- ja arendustööde tellimused esitatakse üldjuhul tööde
halduskeskkonna Jira kaudu.
2.5. Tarne on tellimuse või veaparanduse alusel teostatud töö üleandmine tarneteatise
esitamisega tellijale. Tarneteatise vormi kehtestab tellija hankelepingu täitmise käigus.
3. Üldine
3.1. Loodav või muudetav infosüsteem kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, seega
infosüsteemi omanik on Sotsiaalministeerium, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus või
Tervisekassa (edaspidi: äritellija) ning loodava infosüsteemi arendamise ja toimimise eest
vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi: TEHIK; tellija)
3.2. Tellitavate arendustööde sisuks on tervise infosüsteemi ja sellega seotud tarkvara arendus-
ja kasutuselevõtutööd, analüüsi-, disaini-, testimise ja projektijuhtimise tööd, hooldustööd,
arhitektuuri ajakohastamine, andmekvaliteedi parandamiseks vajalikud arendustööd,
kasutajamugavuse suurendamine ning seadusemuudatustest tulenevate lisavajaduste
täitmine. Tellija võib tööde teostamiseks tellida arendustöid täpsustades nõuded kas
minikonkursi tingimustes või raamlepingu p. 6.13 kohaselt tehtavas ettepanekus.
3.3. Tellija tagab töö teostamiseks ligipääsu vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi.
Ligipääsu tehnilised tingimused jms täpsustatakse tööde teostamise käigus.
3.4. Lepinguga on hõlmatud järgmiste TIS’i alamosadega seotud teenuste arendus- ja
hooldustööd:
3.4.1. Sündmuspõhised ja/või FHIR andmevahetusstandardil baseeruvad mikroteenused
3.4.2.X-tee andmekogude teenuseid vahendavad mikroteenused
3.4.3.Vajadusel muud teenused, mis sobituvad hangitud kompetentsiga
3.4.4.Tervisejuhtimise töölaua teenused.
3.5. TIS arhitektuuri ülevaade on leitav dokumendist TK LISA 1.
3.6. TJT arhitektuuri ülevaade on leitav dokumendist “TK LISA 2 Tervisejuhtimise töölaua
arhitektuur”.
3.7. TJT lähtekoodi viide on leitav dokumendist “TK LISA 3 Tervisejuhtimise töölaua lähtekood”.
3.8. TJT tehniline ja arhitektuuriline kirjeldus on leitav dokumendist “TK LISA 4 Tervisejuhtimise
töölaua tehniline kirjeldus”.
4. Üldised tööde teostamise põhimõtted
4.1. Üldine tööde tellimise kord ja põhimõtted on kirjeldatud raamlepingu lisas „Kodukord“.
4.2. Tellija jaoks on oluline partneri võime mitte ainult teha tööd hästi, vaid ka järgida/jagada
tellija väärtusi arendustööde tegemisel.
4.3. Tööde teostamiseks sõlmitakse hankelepingud minikonkursi tulemusel või raamlepingu p.
6.13 alusel tehtava ettepaneku alusel.
4.4. Arenduste läbiviimise metoodika kehtestab tellija konkreetse tellimuse tingimusena. Täitja
ülesandeks on olla valmis:
4.4.1.teostama arendustöid funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on konkreetse tulemi
(skoobi) tellimus, sh tähtaeg ja/või piirsumma;
4.4.2.teostama arendustöid arendusmeeskonna töötundide põhiselt, kus arendused
realiseeritakse agiilse arendusprotsessi põhimõtetel;
4.4.3.andma arendustega seotud konsultatsioone ja koolitusi.
4.5. Käesoleva raamlepingu alusel peab täitja olema valmis teostama järgmisi töid infosüsteemi
funktsionaalsuse realiseerimiseks:
4.5.1. Ärinõuete analüüs ja kaardistamine koos arendustöö hinnangulise mahu ning
arenduseelse lähteülesande püstitamisega;
4.5.2. Arendus- ja juurutustööd, s.h koodi läbivaatus (code review) koos (automaat)testimistega
ning seotud komponentide ühise töökindluse tagamine ning lähtekoodi
kommenteerimine;
4.5.3. UX/UI analüüs ja disain;
4.5.4. Testimistööd, sh testlugude ja testraportite koostamine ja kasutajatestide läbiviimine;
4.5.5. Juurutustööd;
4.5.6. Tegema vajaduspõhiseid koolitusi ja demosid;
4.5.7. Dokumentatsiooni koostamine;
4.5.8. Jooksvate muudatusvajaduste realiseerimine;
4.5.9. Versioonimuudatuste korral paigalduspakettide ettevalmistamine;
4.5.10. Tegema arendustöö vahetarneid;
4.5.11. Hooldustööd;
4.5.12. Muud tööd, mis on vajalikud arendustöö tõrgeteta toimimise tagamiseks, s.h
koormustestide loomine ning koormustestide läbiviimine.
4.6. Hooldustööde alla kuuluvad etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevused
nagu näiteks versiooniuuendused, teiste osapoolte arendustest põhjustatud uuendused,
turvauuendused, jõudluse, stabiilsuse ja monitooringu täiendamisega seotud tööd.
4.7. Hooldustööde kohta esitab täitja vähemalt kord kuus tellijale eelmisel kuul lõpetatud tööde
(sh garantiiliste tööde) akti koos tööde ajaaruandega (vt. kodukord punkt 4.8);
4.8. Turvatestimine ei kuulu raamlepingu skoopi.
4.9. Raamlepingu skoopi kuulub turvatestimisest tulnud vigade parandamine tagamaks
lahenduse turvalisus.
5. Arendus-, test-, pre-live ja live keskkonnad
5.1. Arendustöö teostatakse tellija juures asuvas arenduskeskkonnas või tellija poolt võimaldatud
arenduskeskkonnas (nt. AWS, riigipilv). Tellija tagab ligipääsu vajalikele keskkondadele ja
vajadusel omapoolse abi.
5.1.1.Täitja kasutab oma arenduste testimiseks tellija poolt pakutavat infrastruktuuri.
5.1.2.Täitja vastutab TIS’i rakenduste paigaldamise, seadistamise ja toimimise eest arenduse
keskkonnas.
5.2. Tellija testkeskkond asub tellija juures või tellija poolt võimaldatud arenduskeskkonnas (nt.
AWS, riigipilv).
5.2.1.Tellija vastutab TIS’i, s.h arendustööde tulemusel valminud lahenduse paigalduse,
seadistamise ja toimimise eest test-keskkonnas. Kokkuleppel Tellijaga võib paigalduse ja
seadistamise test-keskkonnas teostada Täitja.
5.2.2.Täitja vastutab tarne koostamise eest. Tarne peab olema testitud ja üle antud tellijale
koos vajaliku dokumentatsiooniga.
5.2.3.Täitjal ei ole vaikimisi tagatud ligipääs test keskkonda ega test keskkonna
monitooringule. Ligipääsu võib taotleda tööde teostamise vajaduseks.
5.3. Tellija Pre-Live ja Live keskkond asub tellija juures. Täitjal puudub ligipääs tellija Pre-Live ja
Live keskkonnale.
5.4. Test- ja Live keskkonna konfiguratsiooni soovitused antakse täitja poolt.
5.5. Pooled teevad mõistlikke pingutusi tagamaks, et tellija test keskkond sarnaneks Live
keskkonnale järgmises osas:
5.5.1.arvutivõrgu konfiguratsioon;
5.5.2.Rakenduste konfiguratsioon (määral, mis ei takista test ja Live keskkondade eristamist)
5.5.3. liidesed kolmandate süsteemidega;
5.5.4.Kui täitja avastab funktsionaalsuste arendamisel keskkondade seadistuse erinevusi, siis
tuleb tellijat teavitada esimesel võimalusel.
5.6. Keskkondade ning nende ligipääsude haldamise ja tarnete paigalduse reeglid lepitakse kokku
projekti alguses.
6. Teenusetase (SLA)
6.1. Maksimaalsed tööajal kehtivad reageerimisajad, mille jooksul peab tervise infosüsteemi
toodangu keskkonnas tekkinud vigade parandust alustama. Minikonkursil või raamlepingu p.
6.13 kohaselt tehtavas ettepanekus võib tellija muuta maksimaalset reageerimisaega
pikemaks.
Äri-kriitilisus Kirjeldus Reageerimisaeg K3 Reageerimisaeg K2
puhul puhul
KÕRGE Lahenduse kasutamine on oluliselt 15 minutit 2 tundi
häiritud ning alternatiivset lahendust
ei ole
KESKMINE Lahenduse kasutamine on häiritud, 1 tund 4 tundi
kuid alternatiivne lahendus võimaldab
tööga jätkata
MADAL Lahenduse kasutamine ei ole häiritud, 8 tundi 16 tundi
vea ilmnemine ei takista otseselt
lahenduse kasutamist
7. Teenuse üldine määratlus
Jrk Tingimus Kokku lepitud tingimus
1 Töös oleku aeg 24/7
2 Turvaklass K2T3S2 (vt. selgitust 7.1)
3 Kriitilisuse klass Infosüsteem peab olema uuesti
(RTO) kasutatav 12 tunni jooksul.
7.1 Andmete turvaklassi määratlus ISKE rakendusjuhendi versiooni 8.0 kohaselt:
7.1.1.K2 – Käideldavus – suurem või võrdne kui 99% ja väiksem kui 99,9% aastas ning
maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 4 tundi (st
ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga ja suurem
kui 1 tund).
7.1.2.T3 – infol allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik
on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas.
7.1.3.S2 – salajane info: info kasutamine lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate
gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi
korral.
8. Testimine
8.1. Täitja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö. Täitja koostab testimise käigus testiraportid
ja testilood. Tarne antakse üle paigaldatava paketina, mis on konfigureeritud korrektselt
toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja lisab tarne kohta
tarneteatise ning veendub peale tarne tegemist rakenduse seniste funktsionaalsuste
toimimises.
8.2. Tellija testib teostatud töid testkeskkonnas ja annab tagasisidet täitjale testimise tulemuste
kohta mõistliku aja jooksul alates tööde üleandmisest.
8.3. Üldjuhul viiakse töö test keskkonnast live keskkonda pärast vigade parandamist.
8.4. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtu testimise (nt arendustöö) või,
mida kinnitab tellija (nt konsultatsioon või koolitus). Vastuvõetud tööd märgitakse tööde
halduskeskkonnas teostatuks (suletakse) tellija poolt.
8.5. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele ja/või
kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne,
konsultatsioon ei vasta tavapäraselt sellistele töödele esitatud kvaliteedinõuetele vms).
8.6. Kui tellija esitab oma vastuväited tööle, eeskätt töö mittevastavuse kohta tellimuse
tingimustele, peab täitja tegema töös vastavad parandused, muudatused või täiendused
tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole mõistliku aja jooksul
rahuldanud tellimuse täitmise nõuet, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha
kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui tellija
otsustab vead ise või kolmanda isiku kaasabil kõrvaldada, tuleb täitjat sellest eelnevalt
teavitada.
8.7. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutuste (tellija
kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) kohta esitada
täitjale arve, kes kohustub selle vastavalt reaalselt kantud kuludele tasuma.
8.8. Veaparandustöö loetakse vastuvõetuks kui tellija ei ole 20 tööpäeva jooksul veaparandustöö
puudusi välja toonud ja seda tööde halduskeskkonnas uuesti täitmisele suunanud.
8.9. Täitja on kohustatud tellija nõudel teostama koormusteste pärast uue funktsionaalsuse
loomist ning esitama tellijale koormustestide tulemuste raporti. Kui tellija tuvastab
koormustaluvusega seotud puudusi, on täitja kohustatud tegema vajalikke parandusi
funktsionaalsustes, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti. Koormustestide
läbiviimine toimub täitja poolt, alates testkeskkonnast koostöös tellijaga.
8.10. Töid tuleb testida kõigil olulistel platvormidel ja seadmetel, sh Mac, Windows ja
mobiilseadmed.
8.11. Tellijal on vajaduse korral õigus nõuda A/B-testimist tootmiskeskkonnas.
9. Turvanõuded
9.1. Reaalseid ja isikustatud andmeid ei tohi arenduskeskkonnas ega testkeskkonnas töödelda.
9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid.
9.3. Täitja peab logima tööde teostamisega seotud toiminguid.
9.4. Teostatud arendustööde puhul tuleb arvestada, et tööd peavad vastama OWASP (Open Web
Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) versioon 5.0
taseme 3 (selektiivne) turvanõuetele. Tellija juhib tähelepanu, et mitmeaastase raamlepingu
kestuse jooksul võib nõutav OWASP tase tõusta.
9.5. Turvatestid tellib tellija väliselt kolmandalt osapoolelt. Täitja peab arvestama vajadusega
teha teostatud töödes parandused vastavalt turvatestimise käigus tuvastatud puudustele.
10. Tulemid
10.1. Tööde tulemid antakse üle poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel koos üleandmise ja
vastuvõtmise aktiga, mis peab sisaldama:
10.1.1. Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;
10.1.2. Jira väljavõtet tehtud töödest (pileti nr ja pealkiri).
10.1.3. Viiteid koodile koodihalduskeskkonnas.
11. Garantii
11.1. Garantiitingimused on sätestatud raamlepingus.
12. Tehnilise kirjelduse (ehk TK) lisad
12.1 TK LISA 1 – TIS arhitektuur
12.2 TK LISA 2 – Tervisejuhtimise töölaua arhitektuur
12.3 TK LISA 3 – Tervisejuhtimise töölaua lähtekood
12.4 TK LISA 4 – Tervisejuhtimise töölaua tehniline kirjeldus
Töövõtulepingu projekt
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu
mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja
_____ (edaspidi täitja), registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____,
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ____ alusel käesoleva töövõtulepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid
1.1. Leping sõlmitakse minikonkursi „„......................." (viitenumber ...) raames edukaks
tunnistatud pakkujaga või raamlepingu p. 6.14 alusel tehtud hankelepingu sõlmimise
ettepaneku aktsepteerinud pakkujaga (Täitja) arendustööde/hooldustööde tegemiseks
(edaspidi Tööd), vastavalt Lepingus ja selle lisades toodule.
1.2. Lepingu ese on ........................riigihanke „_____“ alusdokumentides (minikonkursi
viitenumber ___,/ hankelepingu sõlmimise ettepanekus) olevas tehnilises kirjelduses nimetatud
tööd.
1.3. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu lisadest.
1.4. Lepingu tööde maht tundides/kuudes/maksumusena/maksimaalse mahuna.
1.5. Lepingu lahutamatuteks lisadeks Lepingu sõlmimise hetkel on:
1.5.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus;
1.5.2 Lisa 2 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;
1.5.3 Lisa 3 Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga). ...
1.6. Lepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või välisrahastusest
ja/või muust rahastusest. /Lepingut rahastatakse projektist nr _____. Tulemi märgistamisel
lähtutakse _____ .
2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
2.1. Täitja annab töö üle hiljemalt päev.kuu.aasta/kuude arv alates lepingu sõlmimisest.
2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab
teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult
hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.
2.3. Tööde tulemused ja vajadusel lepingu täitmise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija
dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab).
2.4. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse
paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab
tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta
tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule
automaattestid.
2.5. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid
ja testilood.
2.6. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. Hooldustööde teostamisel tuleb koos
aktiga esitada ajaaruanne. Aktis peavad tehtud hooldus- ja arendustööd olema teineteisest
eristatud.
2.7. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses
kokkulepitud tingimustele.
2.8. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist.
2.9. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood,
intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus kokkulepitu.
2.10. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule,
vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud.
2.11. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks madala
kriitilisusega vigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne madala kriitilisusega vigadega tööde
vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal
määrab mõistliku tähtaja madala kriitilisusega vigade parandamiseks.
2.12. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või
töödes esineb muid vigu.
2.13. Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt
määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud
avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda
täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist tingimusel, et puudused on objektiivselt
tuvastatavad ja nende eest vastutab täitja, tellija vastuväited ja parandamisvajadus on
põhjendatud. Juhul, kui hiljem selgub, et puuduste eest ei vastuta siiski täitja, kannab vastavad
kulud tellija.
2.14. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija
kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda
või tasaarvestada, kui kordustestimise vajadus oli tingitud puudustest, mille eest vastutab täitja.
3. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine
3.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes
kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides
võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kui
tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale.
3.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde
halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea
parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning
suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu.
3.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku
konsultatsiooni.
3.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul.
3.5. Vigade eristamise kriitilisuse astmed:
3.5.1. kõrge – lahenduse kasutamine on oluliselt häiritud ning alternatiivset lahendust ei ole
3.5.2. keskmine – lahenduse kasutamine on häiritud, kuid alternatiivne lahendus võimaldab
tööga jätkata
3.5.3. madal - lahenduse kasutamine ei ole häiritud, vea ilmnemine ei takista otseselt
lahenduse kasutamist
3.6. Käesoleva lepingu raames sõlmitav teenuse tase on K...
3.7. Maksimaalsed tööajal (E-R 9:00-17:00) kehtivad lahendus- ja reageerimisajad, mille jooksul
täitja peab tervise infosüsteemi toodangu keskkonnas tekkinud vigade parandust alustama,
on:
Kriitilisus Reageerimisaeg Lahendusaeg
KÕRGE ... ...
KESKMINE ... ...
MADAL ... ...
3.8. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse
lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul
võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea
parandama.
4. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus
esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda
täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil,
vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega.
5. Lepingu hind ja maksmine
Kui tegemist on töötunnipõhise lepinguga:
5.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel
tellitud ja teostatud töötundide eest.
5.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on ____ (maksumus sõnadega) eurot
käibemaksuta.
5.3. Täitja esitab tellijale e-arve igakuiselt. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa
viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.
Kui tegemist on fikseeritud kogumaksumusega:
3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot
käibemaksuta.
3.2. Tööd antakse üle järgmistes etappides:
3.2.1. ____;
3.2.2.____.
3.3. Täitja esitab tellijale e-arve pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Arvele
tuleb märkida lepingu osa viitenumber riigihangete registrist: ______ ___ ___ ___.
4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud
4.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.
4.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema
asendaja.
4.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema
asendaja.
5. Garantii
5.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab
kehtima hetkest, millal tellija võtab töö toodangukeskkonnas kasutusele. Kui tellija ei võta
tööd toodangukeskkonnas kasutusele 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab
garantii nimetatud aja möödumisel. Kui arendustöö teostatakse ja võetakse vastu
etappidena, algab lisaks eeltoodule tööle kui tervikule 12-kuuline garantii tervikliku töö
toodangukeskkonnas kasutuselevõtmisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmata
jätmisel 3 kuu möödumisel alates tervikliku töö vastuvõtmisest.
5.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja
mittevastavused, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel.
Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja
poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd.
5.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta,
sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.
5.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:
5.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea
parandamine;
5.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele
võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
5.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud
konsultatsioonid.
5.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu
garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja,
lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.
5.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest.
5.7. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja
kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse
aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud lepingu
täitmise ühe töötunni hind.
5.8. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija
võimekuse ja võimaluste piires.
5.9. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise
kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest
täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses
eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga.
5.10. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale,
mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi.
6. Lõppsätted
6.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni lepingu tähtaja
lõpuni või kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni.
6.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu
muudatustest ja pakkumusest.
6.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid:
6.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;
6.3.2.Lisa 2 – Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga);
6.3.3. ______ .
7. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja: