Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1034424

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1034424 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 11349875 Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa. Taotletakse luba 7 aastaks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,17 ha, eesmärgiks on põhjendus varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla liivakarjäärist. Lisaks betoonisõlmedele, asfalditehastele ja tavapärasele tsiviilehituse materjalivajadusele, on piirkonda kavandatud ka mitmeid suurobjekte, mis regioonis lähitulevikus materjali vajavad. Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva maantee (tee nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses lõigus, mille tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva liivakarjäär jääb rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele lähimaks ja ainsaks karjääriks Narva linna poolses lõigus selle täitematerjalidega varustamiseks. Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee- ehitusobjektile) kõige lähemal. Narva liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning - korrashoiul. Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on leitav seletuskirjas ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Narva liivakarjäär Aadress Narva metskond 82, Narva linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 0511 Katastritunnus(ed) 51101:001:0229 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6593848, Y: 734633 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Narva metskond 82 (51101:001:0229). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 7 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Narva linn, Ida-Viru maakond 0511 Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 0515 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 998 Maardla nimetus Narva Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Narva liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 3.18 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.18 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 10 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ning -korrashoid Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 15 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 30.06.2026 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 124 tuh m³ 30.06.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 107 tuh m³ 3/7 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/514036 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.12.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) Geoloogiafondi number 9592 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1288 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2022 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Narva_.asice GIS ja CAD failid Lisa 5: Narva_liivakarjaar_maapind.dgn Lisa 6: Narva_liivakarjaar_lamam.dgn Lisa 7: Piirid__Narva_liivakarjaar_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/7 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise lammutustööde kirjeldus keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb Narva-Narva-Jõesuu- Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks ~100 m pikkune ligipääsutee. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist katab tihe mets. Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks. Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini (keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist) kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele. Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest minimaalselt 25 m kaugusele Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe külla. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Maavara kaevandamisel Narva liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega 5/7 kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted käituvad filtrina. Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masin Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m kaugusel müraallikast Lmax dB(A) Mõõdetud müratase 15 m kaugusel müraallikast, Lmax dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud 6/7  vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Narva liivakarjääri graafika Lisa 8: Narva_liivakarjaari_graafika.asice 7/7  Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid 6.29 Nr X Y 5.79 1 6 594 052,51 734 528,37 I 2 6 594 040,43 734 534,67 6 3 6 593 987,20 734 593,66 6.36 6.39 4 6 593 924,73 734 663,50 5 6 593 881,31 734 711,98 6 6 593 855,72 734 740,22 85101:003:0365 1 7 6 593 696,32 734 601,69 5.74 6.15 Männiku 8 6 593 896,95 734 553,27 6.31 5.59 9 6 594 043,72 734 520,75 9 2 0,5 6 PA-1 6.33 Pindala 3,18 ha N 6,68 5,5 6.29 0,68 5,68 22.02.2022 6.35 5.49 6.25 6.47 6.24 5.72 5.97 6 6 6 6 5.62 5.88 3 734 500 734 600 5.76 Kaardileht nr 6534 Narva 5.79 5.73 6.18 6 ' 5.79 6 6.33 I I 6.38 6 6.14 6 5.75 5.93 6.09 6.23 5.91 6.55 6.68 6.02 6 6 PA-3 0. 0,3 5 6,97 6.70 6 5,7 0,97 5.64 5,47 6.99 5.95 22.02.2022 4 6.39 5.92 PA-2 6 6 0,3 6,25 5,7 6.73 0,25 4,25 6.00 6.40 22.02.2022 6.47 6.24 6 5.98 6.64 6.54 6 593 900 8 1. 0 6.45 6 6.93 Plokk 1 aT 5.66 6.50 Plokk 2 aT 5 0 1. 1. 5 6.51 6.49 6.58 5.67 5.92 6.62 85101:003:1262 Narva metskond 68 PA-4 0,5 6 6.65 5.88 6,75 5,5 6 6.34 7 6.47 0,75 6.49 4,75 51101:001:0229 Narva metskond 82 5,5 22.02.2022 6 6.93 6.04 0 6.63 2. 6.62 6.13 7.04 7 6.26 6.29 7 7.07 6.41 7 6.17 7 5 1. 7 6.98 7.24 PA-6 51103:001:0002 0,3 6.85 7,07 Haberkorni 4,1 7.01 2,67 5,47 7 6 593 800 7 22.02.2022 6.77 5 2. 7.04 4,75 7.08 22.02.2022 7 PA-5 6.22 0,2 7.18 7,40 5,3 1,90 I 5.90 7 I 6 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7.14 7 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 6.42 piiripunkti number 6,02 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 22.02.2022 6.34 51101:001:0229 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Narva metskond 82 PA-7 0,2 6 6,52 Geoloogilise läbilõike joon 2,52 3,8 I I' 6.28 Nõlva hoideterviku alumine piir 7 Märkused: 6.56 I ' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 2. 0 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 2. 5 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 85101:003:0294 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); Haberkorni - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026); Elektripaigaldise kaitsevöönd - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala Narva liivakarjäär Mäeeraldise plaan PA-1 Puuraugu nr Ida-Viru maakond, Narva linn 0,5 Katendi paksus, m 6,68 Suudme abs kõrgus, m 5,5 Kasuliku kihi paksus, m 0,68 Lamami abs kõrgus, m Loa omanik Joonis nr 1 / 3 5,47 Marina Minerals OÜ 22.02.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/  N S m m 9 Läbilõige I-I' 9 PA-6 8 PA-1 7,07 8 85101:003:0365 PA-7 Männiku 6,68 PA-2 51101:001:0229 51103:001:0002 6,52 7 6,25 Narva metskond 82 Haberkorni 7 0,3 1: PA-6-1 vt. 6,02 m 0,2 0,5 2 6 0,3 Kr. 0,0 22.02.2022 6 2 vt. 5,68 m 1: 1,0 22.02.2022 PA-2-1 Plokk 1 aT vt. 5,47 m St. 2,2 PA-7-1 22.02.2022 Kr. 0,0 EL Kr. 0,0 5 PA-1-1 1,9 5 Kr. 0,0 St. 6,3 2,4 St. 8,0 TL 2,0 St. 4,6 vt. 4,25 m PA-6-2 TL 22.02.2022 5 4 EL Kr. 0,0 4 1: 2,0 3,0 3,4 St. 34,7 PA-7-2 PA-2-2 TL Kr. 0,0 PA-1-2 3 Kr. 0,0 St. 7,2 3 Kr. 0,0 St. 5,8 4,4 PA-6-4 TL St. 7,2 4,0 TL Kr. 0,0 2 TL Plokk 2 aT 2 St. 3,2 EL 1: 5 1 1 6,0 6,0 6,0 6,0 0 0 -1 -1 -2 8,0 -2 -3 -3 10,0 PA-1 Puuraugu nr -4 6,68 Suudme abs kõrgus, m -4 -5 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 5,68 m -5 0,5 22.02.2022 Mõõtmise kuupäev PA-1-1 Proovi number SW NE Kr. 0,0 Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % m m St. 4,6 Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), % 85101:003:1262 9 Narva metskond 68 Läbilõige II-II' 9 EL EL - ehitusliiv 3,0 TL - täiteliiv PA-6 PA-3 Proovitud intervall, m 8 7,07 8 6,97 51101:001:1134 Narva metskond 81 7 51101:001:0229 7 0,3 Narva metskond 82 0,3 2 PA-6-1 1: 6 Kr. 0,0 6 1: 6,0 vt. 5,47 m St. 2,2 Plokk 1 aT vt. 5,47 m 2 22.02.2022 22.02.2022 1,9 EL 5 5 2,4 10,0 Puuraugu sügavus, m PA-3-1 PA-6-2 Kr. 0,0 4 Kr. 0,0 3,0 4 3,4 St. 14,9 St. 34,7 Plokk 2 aT 1: TL TL 5 3 3 4,4 PA-3-2 PA-6-4 Kr. 0,0 Kr. 0,0 5 1: 2 St. 5,7 2 0 50 100 m St. 3,2 TL EL 1 6,0 6,0 1 0 0 -1 -1 -2 -2 Märkused: -3 -3 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 10,0 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. -4 -4 3. Lõigete koostamisel on kasutatud: - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Elektripaigaldise Kaldapiiranguvöönd Mäeeraldise piir kaitsevöönd Narva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Ida-Viru maakond, Narva linn 51101:001:0229 Katend Turvas / Narva metskond 82 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keskmine kaevandamise eelne Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Marina Minerals OÜ ja järgne veetase (abs. 5,4 m) Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Peeneteraline liiv Tolmsaviliiv 1:2 V 1 : 100 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus [email protected] Mõõtkava H 1 : 1 000 Ülipeeneteraline liiv Liivsavi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 <0,063 >15% /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid 6.29 Nr X Y 5.79 1 6 594 052,51 734 528,37 2 6 594 040,43 734 534,67 6 3 6 593 987,20 734 593,66 6.36 6.39 4 6 593 924,73 734 663,50 5 6 593 881,31 734 711,98 6 6 593 855,72 734 740,22 85101:003:0365 1 7 6 593 696,32 734 601,69 5.74 6.15 Männiku 8 6 593 896,95 734 553,27 6.31 5.59 9 6 594 043,72 734 520,75 9 5.06 2 0,5 6 PA-1 6.33 Pindala 3,18 ha N 4.71 6,68 5,5 6.29 0,68 4.17 6.35 5.98 3.94 5.49 6.47 6.24 5.72 5.97 5 2.25 6 6 3.71 3.14 6 5.62 5.88 3 734 500 734 600 2.67 4 5.76 Kaardileht nr 6534 Narva 5 4.83 1.76 5.79 4.61 6.18 2.64 4.90 0.87 3 5.79 6.33 4.04 5.50 6 6.14 2.41 3.93 6 4.92 2.61 2 0.54 5.75 1.41 6.23 1.84 3.62 0.94 5.91 6.55 5.01 4.66 3 6.68 1 2.11 0.45 0.63 1 3.61 2.80 4.30 PA-3 0.51 0,3 1.23 6,97 6 5.61 1.74 5,7 0,97 2 6.99 5.95 1.34 0.66 4.02 4 3.47 6.39 5.92 PA-2 0.49 1.36 2.61 6 0,3 4.19 5.98 6,25 5,7 6.73 0,25 2.62 5.31 6.40 1.03 3.66 5 6.18 6.47 1.48 2.38 0.77 1.04 6.64 6.54 1.36 1.45 3.89 2.27 6.01 6 3.87 593 900 8 Veekogu 3,0 ha, 4 4 6.45 4.53 eeldatav abs veetase 5,4 m 5.84 6.50 1.19 2.20 6.93 3.31 4.50 1.40 1.48 6 1.25 5 6.51 5.75 6.49 6.58 1.52 2.62 3 6.62 5.58 3.04 85101:003:1262 1.17 1.50 Narva metskond 68 1.34 6 3.51 1.80 PA-4 0,5 3.23 6.65 5.04 6,75 5,5 1.61 7 1.72 2 0,75 6.49 51101:001:0229 1.17 4.65 1.86 1.93 Narva metskond 82 1.34 6 6.93 3.28 5.30 6.63 6.62 2.58 1.13 5 1.60 6.27 1.31 2.76 7.04 1.78 2.29 7 4.54 5.95 7 2.77 1.49 2.98 2.09 6.17 7 6.11 1.76 3.69 2.80 2 5.26 6.98 5 2.51 1.67 PA-6 51103:001:0002 0,3 2.11 Haberkorni 3 7,07 3.55 4,1 7.01 2,67 2.41 3.19 6 593 5.34 800 6.77 4 5.33 1.96 3.96 2.25 1.98 7.08 6 3.30 5.29 2.44 PA-5 0,2 3 6.22 7,40 5,3 4.03 2.29 2.43 1,90 5.90 7 6.15 6 4 3.59 2.45 3.34 7.14 4.29 6.25 7 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2.64 3.92 5.19 1 6 6.34 3.25 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja PA-7 5.70 piiripunkti number 3.66 0,2 6 6,52 5 3,8 2,52 51101:001:0229 5.92 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Narva metskond 82 6.28 5.63 7 Märkused: 6.56 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 85101:003:0294 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); Haberkorni - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); 6 - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise 6 Maapinna samakõrgusjoon, m ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). 4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Elektripaigaldise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ranna või kalda piiranguvöönd Narva liivakarjäär Korrastatud ala plaan Ida-Viru maakond, Narva linn PA-1 Puuraugu nr 0,5 Katendi paksus, m 6,68 Suudme abs kõrgus, m Loa omanik 5,5 Kasuliku kihi paksus, m Joonis nr 3 / 3 0,68 Lamami abs kõrgus, m Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Narva liivakarjääri mäeeraldisele, et alustada tegevust taotletavas piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas vajalikku kvaliteetset ehitusmaterjali-liiva ja kruusa. Mastaabilt suhteliselt väikese – mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 3,17 ha, eesmärgiks on varustada Eestimaa idapoolses regioonis Narva ja Narva-Jõesuu linnade ehitustegevust vajaliku täitematerjaliga. Täna transporditakse ehitustegevuse arendamiseks vajalikku ehitusliiva Pannjärve liivakarjäärist, mis jääb Narvas linnast u 55 km kaugusele, mõnevõrra madalama kvaliteediga täiteliiva on transporditud 25 km kaugusele jäävast Kirikuküla liivakarjäärist. Lisaks betoonisõlmedele, asfalditehastele ja tavapärasele tsiviilehituse materjalivajadusele, on piirkonda kavandatud ka mitmeid suurobjekte, mis regioonis lähitulevikus materjali vajavad. Perioodiks 2025 – 2030 on riigiteede teehoiukavas ette nähtud Tallinn – Narva maantee (tee nr 1) tee rekonstrueerimine 2 + 2 teeks Sillamäe Narva vahelises 21 km pikkuses lõigus, mille tõttu piirkonnas kasvab oluliselt ehitusmaavarade vajadus. Taotletav Narva liivakarjäär jääb rekonstrueerimisele minevast teelõigust ~6 km kaugusele olles tee-ehitusele lähimaks ja ainsaks karjääriks Narva linna poolses lõigus selle täitematerjalidega varustamiseks. Keskkonnaamet on varasemalt kaevandamislubade menetlemisel märkinud, et „riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega“ (Tammiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 18.06.2019. a korraldus nr 1 3/19/1224, Kuusalu liivakarjääri kaevandamisloa andmine, Keskkonnaameti 13.06.2018. a korraldus nr 1 3/18/1629 jt). Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale (siinjuhul tee-ehitusobjektile) kõige lähemal. Narva liivakarjäärist kaevandatud materjali planeeritakse kasutada lähipiirkonna teedeehituses ning -korrashoiul. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Narva liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas riigile kuuluval kinnistul Narva metskond 82 (katastritunnusega 51101:001:0229). Narva liivakarjääri ala maapind on võrdlemisi ebatasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 5,6 - 7,2 m. Taotletavat mäeeraldist katab tihe mets. Narva liivakarjäär jääb ~240 m kaugusele Eesti Vabariigi riigipiirist. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud tingimused piirivööndis tegutsemiseks. Tugimaantee nr 91 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa kulgeb taotletavast mäeeraldisest ~80 m kaugusel läänes ja kirdes. Narva liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenidusmaa külgnevad idas vahetult 35 - 110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) Narva Pohja AJ - Narva-Jõesuu AJ kaitsevööndiga (tunnus 150030845, kaitsevöönd 25 m õhuliinist) ja 1 - 20 kV elektriõhuliini (keskpingeliin) AJ-114 - Riigikula LP (tunnus 150031065, kaitsevöönd 10 m õhuliinist) kaitsevööndiga. Mõlemad elektriõhuliinid kuuluvad OÜ VKG Elektrivõrkudele. Ligikaudu 100 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirdes ja läänes voolab Narva jõgi (tunnus VEE1062200), mille ranna või kalda piiranguvöönd jääb Narva liivakarjääri mäeeraldisest minimaalselt 25 m kaugusele Narva liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga ning kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaikadega. Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest 480 m kaugusele Tõrvajõe külla. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline uuring taotletava Narva liivakarjääri alal teostati 2022. aastal ning selle tulemused on esitatud aruandes „Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER). Taotletav Narva liivakarjäär paikneb Luuga-Narva madalikul. Piirkonnas levivad liustikujõelised ja liustikujäälised setted. Kvaternaarsed setted on tekkinud seoses Litoriina mere- ja Antsülusjärvega. Lisaks eristuvad hilisema tekkega alluviaalsed jõe setted ja soosetted. Narva liivakarjääris levivad mageveekogu Antsülusjärve setted (Q2An). Narva liivakarjääri katend koosneb 0,2 - 0,5 m paksusest mulla- ja kasvukihist. Maavara koosneb ühtlasest beeži ja halli värvusega peenliivast, mille terasuurus jääb vahemikku <0,063 - 0,5 mm ja vaid üksikud terad ületavad 0,5 mm. Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 3,8 - 5,7 m. Kihi paksus on väiksem mäeeraldise lõunaosas. Taotletava mäeeraldise lõunaosas puuraukudes PA-5 ja PA-6 esineb liivakihis hästilagunenud turbakiht paksusega 0,5 - 1,0 m. Turvas sisaldab lagunenud ja mineraliseerunud puidu ja sambla osi. Liiv ja turvas on settinud üheaegselt. Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Narva liivakarjääris Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % - Liiva sisaldus (0,0063 – 31,5 mm), % 65,3 – 97,8 (keskmine 92,7) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 2,2 – 34,7 (keskmine 7,3) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 – 0,4 Lõimistegur Cu (keskmiste näitajate põhjal) 0,5 Tehtud laboratoorsed analüüsid näitavad, et Narva liivakarjääri materjali võib kasutada tee muldkeha töökihis ja ehituses täitematerjalina. Kasuliku kihi lamamiks on halli värvusega voolavplastne tolmsaviliiv, mille all lasuvad üksikud turbaläätsed. Tolmsavi-liiva ja turba all lasub pehmeplastne halli värvusega liivsavi. Lamami abs kõrgus asub vahemikus 0,25 - 2,67 m tõustes mäeeraldise lõuna suunas. Põhjavesi ilmus kõikides puuraukudes 0,5 - 2,0 m sügavusele maapinnast abs kõrgusel 4,25 - 6,02 m. Keskmise põhjavee taseme (abs kõrgus 5,4 m) järgi asub suurem osa maavarast (86%) vee all. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Narva liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,18 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab kogu ulatuses Narva liivamaardla aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise servadele tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Narva liivakarjääris on veepealses osas materjali püsivaks nõlvuseks arvestatud nõlvus 1 : 2 ning veealuses osas nõlvus 1 : 5. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Narva liivakarjääris (seisuga 30.06.2026. a) Taotletav Kaevandatav Hõlmatud Varu Plokk tarbevaru, Kadu, tuh m3 tarbevaru, pindala, ha paiknemine tuh m3 tuh m3 Plokk 1 aT 3,17 Veepealne 21 1 20 126 87 Plokk 2 aT 3,17 Veealune (sh 2 tuh m3 39 (sh 2 tuh m3 vahekatend) vahekatend) Kokku 147 40 107 Kaevandamisluba Narva liivakarjääris taotletakse 7 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~15 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Narva liivakarjäär loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Narva liivakarjääris on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 0,3 m), kuid arvestada tuleb, et valdavas osas on kasulik kiht veetasemest allpool, sega tuleb kaevandada maavara vee alt. Narva liivakarjäärist idas kulgeb Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maantee (tee nr 91), millelt tuleb rajada karjäärile ligipääsuks ~100 m pikkune ligipääsutee. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Narva liivakarjääris oleva katendi kogumaht on 10 tuh m3. Katendi moodustab kasvukiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Peale maavara ammendamist võõrandatakse mäeeraldiselt eemaldatud katend kogu mahus, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Narva liivakarjääris kaevandatakse veepealne kasulik kiht ekskavaatori ja/või laaduriga. Maavara väljamine ekskavaatoriga toimub nii, et ekskavaator seisab astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle otse kallurile. Kaevandamisel kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Narva liivakarjääris veetaset. Veealuse varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit. Sügavamale kui 3 m jääva varu väljamiseks tuleb üldjuhul kasutada eritehnikat - võimalik on varu väljata kas pikanoolega ekskavaatoriga või pinnasepumbaga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Ekskavaatoritega veealuse varu kaevandamisel tõstetakse esmalt kaevis puistangusse nõrguma. Pinnasepumbaga kaevandamisel pumbatakse pulp (maavara ja vee segu) settekaarti samuti nõrguma, kust see hiljem laetakse kalluritele. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Narva liivakarjääris tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Maavara kaevandamisel Narva liivakarjääris veetaset ei alandata. Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga või pinnasepumbaga mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuna karjääri veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi ümbritsevalt alalt ega kujuta ohtu piirkonna veevarustusele. Karjääri kogunev vesi moodustub peamiselt sademeveest, aga ka karjääri külgedest infiltreeruvast põhjaveest. Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette, sest kasuliku kihi lamamiks olevad setted käituvad filtrina. Reostusoht võib tekkida kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral karjääri kütust või määrdeained, mis võivad infiltreeruda põhjavette. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Seega on kavandatava tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene. Mõju välisõhule Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähimad elamud taotletavast Narva liivakarjäärist jäävad minimaalselt 480 m kaugusele ja elamute ja mäeeraldise vahelisel alal kasvab mets. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(480) = 52 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra Narva liivakarjäärile lähimate elamute juures jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 52 dB. Arvestades täiendavalt ka asjaolu, et Narva liivakarjääri ja Tõrvajõe küla elamute vahele jääb mets, siis ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama elamute juures kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades elamute paiknemist väljaveotee suhtes, siis tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Kaevandamisjäätmed Narva liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist turustatakse kogu mahus Keskkonnaameti loal, kuna alale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu ning katend karjääri korrastamiseks vajalik ei ole. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina ja jäätmeseaduse mõistes tegevuse käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Tulenevalt kaevandatava varu paiknemisest valdavalt veetasemest allpool, siis planeerib Marina Minerals OÜ Narva liivakarjääri peale varu ammendamist korrastada veekoguks puhkeala suunitlusega. Alale kujuneva veekogu pindala on 3,0 ha ning keskmine sügavus 4 m (graafiline lisa 3/3) Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Narva liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 15 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 13.08.2026. a Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  N S m m 9 Läbilõige I-I' 9 PA-6 8 PA-1 7,07 8 85101:003:0365 PA-7 Männiku 6,68 PA-2 51101:001:0229 51103:001:0002 6,52 7 6,25 Narva metskond 82 Haberkorni 7 0,3 1: PA-6-1 vt. 6,02 m 0,2 0,5 2 6 0,3 Kr. 0,0 22.02.2022 6 2 vt. 5,68 m 1: 1,0 22.02.2022 PA-2-1 Plokk 1 aT vt. 5,47 m St. 2,2 PA-7-1 22.02.2022 Kr. 0,0 EL Kr. 0,0 5 PA-1-1 1,9 5 Kr. 0,0 St. 6,3 2,4 St. 8,0 TL 2,0 St. 4,6 vt. 4,25 m PA-6-2 TL 22.02.2022 5 4 EL Kr. 0,0 4 1: 2,0 3,0 3,4 St. 34,7 PA-7-2 PA-2-2 TL Kr. 0,0 PA-1-2 3 Kr. 0,0 St. 7,2 3 Kr. 0,0 St. 5,8 4,4 PA-6-4 TL St. 7,2 4,0 TL Kr. 0,0 2 TL Plokk 2 aT 2 St. 3,2 EL 1: 5 1 1 6,0 6,0 6,0 6,0 0 0 -1 -1 -2 8,0 -2 -3 -3 10,0 PA-1 Puuraugu nr -4 6,68 Suudme abs kõrgus, m -4 -5 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 5,68 m -5 0,5 22.02.2022 Mõõtmise kuupäev PA-1-1 Proovi number SW NE Kr. 0,0 Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % m m St. 4,6 Savi- ja tolmusisaldus (<0.063 mm), % 85101:003:1262 9 Narva metskond 68 Läbilõige II-II' 9 EL EL - ehitusliiv 3,0 TL - täiteliiv PA-6 PA-3 Proovitud intervall, m 8 7,07 8 6,97 51101:001:1134 Narva metskond 81 7 51101:001:0229 7 0,3 Narva metskond 82 0,3 2 PA-6-1 1: 6 Kr. 0,0 6 1: 6,0 vt. 5,47 m St. 2,2 Plokk 1 aT vt. 5,47 m 2 22.02.2022 22.02.2022 1,9 EL 5 5 2,4 10,0 Puuraugu sügavus, m PA-3-1 PA-6-2 Kr. 0,0 4 Kr. 0,0 3,0 4 3,4 St. 14,9 St. 34,7 Plokk 2 aT 1: TL TL 5 3 3 4,4 PA-3-2 PA-6-4 Kr. 0,0 Kr. 0,0 5 1: 2 St. 5,7 2 0 50 100 m St. 3,2 TL EL 1 6,0 6,0 1 0 0 -1 -1 -2 -2 Märkused: -3 -3 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 10,0 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. -4 -4 3. Lõigete koostamisel on kasutatud: - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Elektripaigaldise Kaldapiiranguvöönd Mäeeraldise piir kaitsevöönd Narva liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Ida-Viru maakond, Narva linn 51101:001:0229 Katend Turvas / Narva metskond 82 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Keskmine kaevandamise eelne Loa omanik Joonis nr 2 / 3 Marina Minerals OÜ ja järgne veetase (abs. 5,4 m) Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 Peeneteraline liiv Tolmsaviliiv 1:2 V 1 : 100 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus [email protected] Mõõtkava H 1 : 1 000 Ülipeeneteraline liiv Liivsavi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 <0,063 >15% /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid 6.29 Nr X Y 5.79 1 6 594 052,51 734 528,37 2 6 594 040,43 734 534,67 6 3 6 593 987,20 734 593,66 6.36 6.39 4 6 593 924,73 734 663,50 5 6 593 881,31 734 711,98 6 6 593 855,72 734 740,22 85101:003:0365 1 7 6 593 696,32 734 601,69 5.74 6.15 Männiku 8 6 593 896,95 734 553,27 6.31 5.59 9 6 594 043,72 734 520,75 9 5.06 2 0,5 6 PA-1 6.33 Pindala 3,18 ha N 4.71 6,68 5,5 6.29 0,68 4.17 6.35 5.98 3.94 5.49 6.47 6.24 5.72 5.97 5 2.25 6 6 3.71 3.14 6 5.62 5.88 3 734 500 734 600 2.67 4 5.76 Kaardileht nr 6534 Narva 5 4.83 1.76 5.79 4.61 6.18 2.64 4.90 0.87 3 5.79 6.33 4.04 5.50 6 6.14 2.41 3.93 6 4.92 2.61 2 0.54 5.75 1.41 6.23 1.84 3.62 0.94 5.91 6.55 5.01 4.66 3 6.68 1 2.11 0.45 0.63 1 3.61 2.80 4.30 PA-3 0.51 0,3 1.23 6,97 6 5.61 1.74 5,7 0,97 2 6.99 5.95 1.34 0.66 4.02 4 3.47 6.39 5.92 PA-2 0.49 1.36 2.61 6 0,3 4.19 5.98 6,25 5,7 6.73 0,25 2.62 5.31 6.40 1.03 3.66 5 6.18 6.47 1.48 2.38 0.77 1.04 6.64 6.54 1.36 1.45 3.89 2.27 6.01 6 3.87 593 900 8 Veekogu 3,0 ha, 4 4 6.45 4.53 eeldatav abs veetase 5,4 m 5.84 6.50 1.19 2.20 6.93 3.31 4.50 1.40 1.48 6 1.25 5 6.51 5.75 6.49 6.58 1.52 2.62 3 6.62 5.58 3.04 85101:003:1262 1.17 1.50 Narva metskond 68 1.34 6 3.51 1.80 PA-4 0,5 3.23 6.65 5.04 6,75 5,5 1.61 7 1.72 2 0,75 6.49 51101:001:0229 1.17 4.65 1.86 1.93 Narva metskond 82 1.34 6 6.93 3.28 5.30 6.63 6.62 2.58 1.13 5 1.60 6.27 1.31 2.76 7.04 1.78 2.29 7 4.54 5.95 7 2.77 1.49 2.98 2.09 6.17 7 6.11 1.76 3.69 2.80 2 5.26 6.98 5 2.51 1.67 PA-6 51103:001:0002 0,3 2.11 Haberkorni 3 7,07 3.55 4,1 7.01 2,67 2.41 3.19 6 593 5.34 800 6.77 4 5.33 1.96 3.96 2.25 1.98 7.08 6 3.30 5.29 2.44 PA-5 0,2 3 6.22 7,40 5,3 4.03 2.29 2.43 1,90 5.90 7 6.15 6 4 3.59 2.45 3.34 7.14 4.29 6.25 7 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2.64 3.92 5.19 1 6 6.34 3.25 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja PA-7 5.70 piiripunkti number 3.66 0,2 6 6,52 5 3,8 2,52 51101:001:0229 5.92 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Narva metskond 82 6.28 5.63 7 Märkused: 6.56 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 85101:003:0294 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); Haberkorni - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); 6 - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise 6 Maapinna samakõrgusjoon, m ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). 4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Elektripaigaldise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ranna või kalda piiranguvöönd Narva liivakarjäär Korrastatud ala plaan Ida-Viru maakond, Narva linn PA-1 Puuraugu nr 0,5 Katendi paksus, m 6,68 Suudme abs kõrgus, m Loa omanik 5,5 Kasuliku kihi paksus, m Joonis nr 3 / 3 0,68 Lamami abs kõrgus, m Marina Minerals OÜ Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid 6.29 Nr X Y 5.79 1 6 594 052,51 734 528,37 I 2 6 594 040,43 734 534,67 6 3 6 593 987,20 734 593,66 6.36 6.39 4 6 593 924,73 734 663,50 5 6 593 881,31 734 711,98 6 6 593 855,72 734 740,22 85101:003:0365 1 7 6 593 696,32 734 601,69 5.74 6.15 Männiku 8 6 593 896,95 734 553,27 6.31 5.59 9 6 594 043,72 734 520,75 9 2 0,5 6 PA-1 6.33 Pindala 3,18 ha N 6,68 5,5 6.29 0,68 5,68 22.02.2022 6.35 5.49 6.25 6.47 6.24 5.72 5.97 6 6 6 6 5.62 5.88 3 734 500 734 600 5.76 Kaardileht nr 6534 Narva 5.79 5.73 6.18 6 ' 5.79 6 6.33 I I 6.38 6 6.14 6 5.75 5.93 6.09 6.23 5.91 6.55 6.68 6.02 6 6 PA-3 0. 0,3 5 6,97 6.70 6 5,7 0,97 5.64 5,47 6.99 5.95 22.02.2022 4 6.39 5.92 PA-2 6 6 0,3 6,25 5,7 6.73 0,25 4,25 6.00 6.40 22.02.2022 6.47 6.24 6 5.98 6.64 6.54 6 593 900 8 1. 0 6.45 6 6.93 Plokk 1 aT 5.66 6.50 Plokk 2 aT 5 0 1. 1. 5 6.51 6.49 6.58 5.67 5.92 6.62 85101:003:1262 Narva metskond 68 PA-4 0,5 6 6.65 5.88 6,75 5,5 6 6.34 7 6.47 0,75 6.49 4,75 51101:001:0229 Narva metskond 82 5,5 22.02.2022 6 6.93 6.04 0 6.63 2. 6.62 6.13 7.04 7 6.26 6.29 7 7.07 6.41 7 6.17 7 5 1. 7 6.98 7.24 PA-6 51103:001:0002 0,3 6.85 7,07 Haberkorni 4,1 7.01 2,67 5,47 7 6 593 800 7 22.02.2022 6.77 5 2. 7.04 4,75 7.08 22.02.2022 7 PA-5 6.22 0,2 7.18 7,40 5,3 1,90 I 5.90 7 I 6 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7.14 7 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 6.42 piiripunkti number 6,02 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 22.02.2022 6.34 51101:001:0229 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Narva metskond 82 PA-7 0,2 6 6,52 Geoloogilise läbilõike joon 2,52 3,8 I I' 6.28 Nõlva hoideterviku alumine piir 7 Märkused: 6.56 I ' 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 2. 0 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 2. 5 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 85101:003:0294 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); Haberkorni - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.08.2026); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 13.08.2026); Elektripaigaldise kaitsevöönd - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.08.2026); - Ida-Viru maakonna Narva uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3899). Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Maardla piir ühtib mäeeraldise piiriga. 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Eeldatav vahekatendi (turvas) levikuala Narva liivakarjäär Mäeeraldise plaan PA-1 Puuraugu nr Ida-Viru maakond, Narva linn 0,5 Katendi paksus, m 6,68 Suudme abs kõrgus, m 5,5 Kasuliku kihi paksus, m 0,68 Lamami abs kõrgus, m Loa omanik Joonis nr 1 / 3 5,47 Marina Minerals OÜ 22.02.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312 [email protected] Mõõtkava 1 : 1 000 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 13.08.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5606 /allkirjastatud digitaalselt/