Haridus- ja teadusministri määruse 40 “Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades”eelnõu kooskõlastamine

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 11.08.2026 nr 8-2/26/3908 [email protected] Meie 25.08.2026 nr 11.1-1/26/1659-2 Haridus- ja teadusministri määruse 40 “Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades”eelnõu kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta määrust Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 48 lg 2 alusel. 1. Eelnõu punkt 9: § 8 muudatus lõike 5 osas – „Ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel“. On vaja täpsustada, millal antud kohustust kontrollitakse. Taotluse esitamise hetkel ei ole üldjoontes taotleja veel läbi viinud hanget või ostu ega sõlminud lepingut (enamik juhtudel ei võta taotleja endale riski lepingu sõlmimiseks, kui ei ole teada, kas saadakse toetust või mitte). Samuti, kas hange või ost tagab läbipaistva ja mittediskrimineeriva ettevõtja valiku, kuna tegemist on väikese mahulise projektiga (üldjoones piisab, kas ühe pakkumuse küsimisest või kahest, kuid see ei taga antud nõude täitmist)? Kui seda kohustust tuleb kontrollida projekti elluviimisel, siis on vajalik teada, kuidas rakendusüksus seda teeb. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena, mistõttu ei saa rakendusüksus kontrollida hanget või ostu. On aru saada, et antud tingimusega tahetakse tagada võimalus mitte anda kaudset riigiabi (ehk ettevõtjale ei anta riigiabi), kuid antud juhul kindlasummaline makse seda ei võimalda. Kuivõrd praegusel juhul ei ole tagatud ühendmääruse § 18 lg 1 nõue ehk toetuse puhul võib olla tegemist kaudse riigiabiga, siis ei ole võimalik antud muudatust kooskõlastada. 2. Palun vaadata üle kehtiva määruse § 1 riigiabi sätted (lõiked 3, 5 ja 6): kas antud sätted kohalduvad uuele tegevusele või mitte. Kui riigiabi sätted ei kohaldu, siis saab need kehtetuks tunnistada. Eelmises taotlusvoorus anti vähese tähtsusega abi, ja viited riigiabi sätetele tekitasid taotlejates segadust. Viited riigiabile jäid sisse algsest määruse eelnõust, kus oli sees võimalus anda grupierandi alusel riigiabi, mida kehtivas määruses aga ei ole. 3. Eelnõu punkt 1: § 2 lõike 2 on tulemusena välja toodud välja töötatud ja piloteeritud õppekavaga seotud praktilised tehnoloogiaõppe moodulid ning õpetajate valmisolek neid õppetöös rakendada. Eelnõu ei täpsusta, mida peetakse silmas õppemooduli ja piloteerimise all: kas sellele on ettenähtud teatud maht, tegevused vms ning millisel moel eristatakse seda tavapärasest tasemeõppest koolides. Selgusetuks jääb, kas õpetajate Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  valmisolek neid rakendada sisaldab koolitusi vms. Palun täpsustada moodulite mahtu, eesmärki ning kavandatavaid tegevusi ning eristamist tavapärasest tasemeõppest. 4. Eelnõu punkt 3: § 4 lõige 2 - soovitame kaaluda ja sätestada, kas kooliaste või noorte/ õpilaste vanus. Seletuskirjas on viidatud uuringule 8-12-aastaste kohta, samas tuuakse eelnõus sisse II kooliaste (4.-6. klass), milles õpivad tavaliselt 10-13- aastased. Seletuskirjast ei ilmne, miks ei kaasata nooremaid. Kui on soov toetada vanemate klasside õpilasi, siis uuring otseselt ei toeta sihtrühma valikut. Palun selgitada seletuskirjas sihtrühma valikut. 5. Eelnõu punkt 4: § 4 lõige 3 punkt 1sätestab „ei toetata üksikuid või korduvuseta tegevusi“. Palun täpsustada, millisel juhul on tegemist üksiku või korduvuseta tegevustega. Näiteks, kui töötatakse välja üks õppemoodul, siis kas selle sees peab olema korduvaid tegevusi. 6. Eelnõu punkti 6: muudatus § 7 lõikes 1 – jääb arusaamatuks, mida tähendab „kaasatud vähemalt kaks kooli“. Muudetava § 8 lõike 1 alusel võib olla taotlejaks üldhariduskool või koolipidaja, vähemalt üks partnerina üldhariduskool (§ 8 lõige 2) ning kaasatud vähemalt üks, kas ettevõtja või kutseõpeasutus (§ 8 lõige 4). Olukorras, kus koolipidaja (näiteks KOV) esitab taotluse ja kaasab partneriteks ühe oma koolidest (x põhikooli) ning ühe ettevõtja. Kas sellisel juhul on § 7 lõike 1 tingimus täidetud või mitte? Täidetud on nii § 8 lõige 1, lõige 2 kui ka lõige 4. Küsimus § 7 lõike 1 osas: kas sellisel juhul RÜ ütleb, et taotlus ei vasta tingimusele? Samuti võib esineda olukord, kus taotluses oli projekti kaasatud kaks kooli (üks partner ja teine lihtsalt kaasatuna kool), kuid projekti elluviimise ajal kaasatud kool loobus. Kas siis maksatakse toetus välja või mitte? Toome siia juurde ka olukorra, kus ellu on viidud kaks praktilist tehnoloogiaõppe moodulit (need olid taotluses tulemused). Ehk siis olukorras, kus kõik taotluses ettenähtud tegevused on tehtud ja tulemus saavutatud, kuid projektis osales vaid partnerkool, siis kas ja kuidas toimub toetuse maksmine? Tegemist on kindlasummalise makse/maksetega. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta vaid abikõlblikkuse perioodi. Palun mõelda § 7 muudatus kooskõlas § 8 muudatusega läbi ning sätestada määruses selged nõuded, mis toetab toetuse maksmise viisi. 7. Eelnõu punkt 6: § 7 lõige 1: „Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot tingimusel, et projektis osaleb vähemalt kaks kooli ning viiakse ellu vähemalt üks praktiline tehnoloogiaõppe moodul. Toetuse summat võib suurendada kuni 10 000 euro võrra iga täiendava koostöösse kaasatud kooli ning kuni 10 000 euro võrra iga täiendava elluviidava praktilise tehnoloogiaõppe mooduli eest. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot.“ - Toetuse arvestuskäik ei ole üheselt mõistetav. Kui taotlejaks on üldhariduskool, kes kaasab partnerina teise üldhariduskooli, siis kas võimalikud neile lisanduvad koolid peavad olema projekti mõistes partnerid või koostööpartnerid? Kui toetuse taotlejaks on koolipidaja, kas siis peavad kõik koolid olema kaasatud partneritena? Kui taotlejaks on koolipidaja, kelle pidamisel on ainult üks kool - kas siis tuleb kaasata vähemalt üks kool mujalt? Kui üks üldhariduskool on juba mõnes projektis partner, siis kas ta võib esitada taotlejana omakorda taotluse ja võtta partneriks samasid koole, kellede projektides osalemiseks on juba nõusolek antud? 8. Eelnõu punkt 7: § 7 lõike 2 kehtetuks tunnistamine ja seletuskiri on omavahel vastuolus- kui tunnistatakse kehtetuks piirang, et ühes voorus võib esitada kaks taotlust, ei tähenda see, et edaspidi saab ühes voorus esitada ühe taotluse. 9. Eelnõu punktiga 9: § 8 muudatus - muudetakse taotlejate ringi, palun seletuskirjas seda põhjendada, miks edaspidi on taotlejaks lubatud üldhariduskool või koolipidaja. 10. Eelnõu punkt 9: § 8 lõige 5 ütleb, et ettevõtja või kutseõppeasutuse kaasamisel koostöösse peavad toetuse saaja ja partner tagama, et nende valik toimub läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivatel alustel. Palun täpsustada seletuskirjas, milliste  kriteeriumide alusel tuleb toetuse taotlejal tagada ettevõtete valik. Kas kutseõppeasutuste läbipaistev, objektiivne ning mittediskimineeriv valik toimub samadel alustel? 11. Eelnõu punktides 1 ja 2 on kasutatud “ja/või” kaasatavate ettevõtjate ja kutseõppeasutuste kohta. Seda normitehniliselt ei soosita, palun ümber sõnastada ja järgida HÕNTE juhiseid. 12. Muudatuse seletuskirja punktis 2: § 4 lõike 1 muudatus – „loodud mooduleid ja õppematerjale katsetatakse vähemalt ühe õppeaasta jooksul“. Jääb arusaamatuks, kas tegemist on kohustuse või soovitusega. Meetme määrus sätestab, et projekti minimaalne kestus on 6 kuud ja maksimaalne 24 kuud. Seega kohustuslik minimaalne projekti kestus ei taga antud kohustuse/soovituse täitmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell toetuste arendamise osakonna juhataja Kaidi Kenkmann 5343 4942 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340