Finantskorrektsiooni otsus

Lisa 1 Kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod 13.02.2026. Foto 1. Seadmed konteineris. Foto 2. Kapp Kuusalu Spordihoone ees 1. Foto 3. Kapp Kuusalu Spordikeskuse ees 2. Foto 4. Vana-Narva mnt ja Kooliõue tee rist Foto 5. Kaev Vana-Narva mnt ja Saluvälja tee ristumise lähedal. Foto 6. Allika küla farmi liitumispunkt. Foto 7. Kaev Vana-Narva mnt ja Kullipesa tee ristumise ääres. Foto 8. Rihumäe tee 2 ees. Foto 9. Kapp Sillanurme teel. Toetuse saaja saadetud fotod muffide paigaldamisest, saadetud e-kirjaga 20.03.2026 . Foto 10. Kapa bussipeatuse kaev Foto 11. Kooli. Foto 12. Kullipesa kaev. Foto 13. Saluvälja 7 kaev. Foto 14. Sillanurme kilp. Foto 15. SK3 Saluvälja 3 kaev. Foto 16. SK-P1 staadioni kaev. Foto 17. SK-P3 Sepa tn kaev. Foto 18. SK-P4 Tarva tee kaev  Rednet OÜ Hansu tee 6, Viimsi vald Harjumaa 74019 21.08.2026 nr 11.3- 1/26/3716 Registrikood: 14160693 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Rednet OÜ (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 20.3.04.22-0036 „Kuusalu Rednet“ (edaspidi projekt). Finantskorrektsiooni põhjuseks on see, et toetuse saaja on rikkunud toetuse andmise otsuses toodud tingimuste täitmist ja ei ole kogu juurdepääsu võrku välja ehitanud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Vahendusasutus otsustab: 1. kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra; 2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 14 566 euro võrra, millest toetus moodustab 5 640 eurot ja omafinantseering 8 926 eurot; 3. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblik maksumus on 131 094 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 38,72 projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 50 760.“; Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine. ÕIGUSLIKUD ALUSED - Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi ka üldmäärus) § 9 lg 7 punkt 1, § 11 lg 1 punkt 1 ja § 11 lõige 4: - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.05.2022 määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 4 lõige 7, § 7 lõiked 3 ja 4, § 10 lõige 1, § 21 lõige 1, § 24 lõiked 1 ja 8 ja § 29 lg 4 punktid 1 ja 2 ning § 32; - Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.12.2022 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.4-24/1657 mida muudeti 30.10.2024 otsusega rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.4-24/24/1411 (eelnevalt ja edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punktid 11, 11.1 ja 11.2. ASJAOLUD JA SELGITUSED 1. Vahendusasutusele esitatud taotluse kohaselt on projekti eesmärgiks luua toetusmeetme abil kaablivõrk võimalikult paljudele aadressiobjektidele. Projekti teostumisel on võimalik tarbijal valida operaatorneutraalne teenus, mis on tulevikukindel. Projekt viiakse ellu Harjumaal, Kuusalu vallas, Kuusalu ja Allika külas. 2. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 – 31.12.2025. Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv on 47, mis on välja toodud taotluse rahuldamise otsuse Lisas 1 „Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri Kuusalu Rednet 0036“. Projekti kogumaksumus on 145 660 eurot, millest toetus 56 400 eurot ja omafinantseering 89 260 eurot. Toetuse määr on kuni 38,72% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 56 400 eurot. Väljamakseid toetuse saajale tehtud ei ole. 3. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 11 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima üldmääruses, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut nõudeid. Muu hulgas kohustub toetuse saaja vastavalt punktidele 11.1, 11.2 ja 11.7:  ehitama abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse otsuses taotlemise rahuldamise kohta Lisas 1 sätestatud aadressiobjektidele, arvestades meetme määruses ja käesolevas otsuses sätestatud tingimusi;  ehitama liitumised meetme määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele. Toetuse saaja kohustub looma Lisas 1 nimetatud aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks;  pakkuma vastavalt meetme määruse §-le 31 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu. 4. Vahendusasutus teostas peale projekti lõppu 13.02.2026. a kohapealse kontrolli. Kontrolli eesmärgiks oli tuvastada, kas taotluses ettenähtud objekt on reaalselt valmimas või olemas, vastab taotluse rahuldamise otsuses ning projektis kirjeldatule ning vahendusasutusele esitatud aruannetes toodule ning kas projekt vastab taotluse rahuldamise otsuses seatud eesmärgile. 5. Määruse eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel juurdepääs erinevatele jaeteenuse osutajatele. Projektiga loodud juurdepääsu võrgule peab olema loodud ühendus baasvõrgule ja loodud võimalus vähemalt viiele jaeteenuse osutajale seadmete paigaldamise võimalus peakapis. Projekt on valmis kui aadressiobjektidele on loodud liitumise võimalus ning kõik lõpptarbijad, kes esitasid tähtaegselt liitumise taotluse, on määruses sätestatud tingimustel saanud juurdepääsuvõrguga liituda1. 1 Meetme määrus prg 24 lg 1 2 (8) Kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks oli toetuse saaja ehitustegevused lõpetanud. Kohapeal tuvastas vahendusasutus, et võrgu lõpp-punktide ja ühenduskohtade tehniline valmisolek ei võimaldanud lugeda juurdepääsuvõrku meetme määruse mõttes valminuks. Valminud olid põhitrassid ning olemas olid ehitusprojektis ette nähtud kaevud ja vahekapid. Põhitrassidele oli kaevatud optilise kaabli puhumise torud. Toetuse saaja esindaja sõnul olid vahekaevudest ja - kappidest optilise kaabli puhumiseks vajalikud torud viidud ka aadressiobjektide kinnistuteni. Kohapeal ei olnud valimisse sattunud eramaade puhul võimalik seda visuaalselt kinnitada. Eramaade puhul ei olnud ühelgi valimisse sattunud aadressil näha toru väljavõtteid ega võimalikke markerpallide asukohtasid. Kuusalu Spordihoone ees olevast kapist ei olnud näha, et liine aadressiobjektide kinnistuteni läheb, kappi tuli multitoru ainult sisse. Kohapealse kontrolli hetkeks ei olnud välja ehitatud majaühendusi ehk kliendiliine. Ühtegi kiudu ei olnud projekti raames kliendini sisse puhutud. Kiude oli sisse puhutud kolmel suunal kuni vahekaevuni: Kooli, Kullipesa ja Rihumäe suunal2. Eraldiseisvalt oli lahendatud Allika külas asuv Hinnu seafarmi liitumine. Selleks kasutati ELA SA võrku, millele toetuse saaja puhus peajaamast kuni Hinnu seafarmi juures olevasse kaevu sisse kiu, millele on ehitatud täiendav ühenduskaev kliendi kinnistul3. Toetuse saaja on ehitanud valmis pealiinid, liinide torud (kappidest on näha, et osaliselt ei ole sees mikrotorusid vaid tegemist on tavaliste torudega) aadressiobjektide kinnistute piirideni, sidekaevud ja sidekapid. Liinidesse oli kolmel suunal sisse puhutud kiudude kimbud4. Kohapealse kontrolli ajal oli koostamata sidekaevude ja sidekappide sisu5 ehk olemas olid mikrotorude/torude otsad, kuid nt ühenduspaneelid või muu sarnane tehniline lahendus, millele keevitatakse kiude, puudusid. Sidekaevudest ja kappides puudusid aadressiobjektide ühendused. Sideliinid olid ehitatud kolmes suunas sidekaevudeni, ühtegi liini aadressiobjektini veetud ei olnud. Nt Kuusalu Spordihoone ees oleva kapini oli toodud kaabel, kuid kapiga kaetud lähimate aadressiobjektide kinnistute piirideni seda edasi veetud ei olnud. Kapist multitoru välja ei läinud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohapealse kontrolli ajaks juurdepääsuvõrk välja ehitatud lõpp-punktini. Seetõttu puudus aadressiobjektidel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalus rajada kliendiliine ühenduspunktini, kuhu oleks saanud paigaldada sideettevõtja terminaliseadme. Seega võrk ei olnud kasutatav ilma täiendavate tööde ja ühenduste loomiseta. Peakapis oli olemas optika paneel. Kohapealse kontrolli ajal ei olnud peakapis sideettevõtjate (edaspidi operaatorite) seadmeid, välja arvatud Rednet OÜ seade. Seade oli kapis juba varasemast ajast, kuna toetuse saaja on samas piirkonnas pakkunud kiire interneti teenust ka varem. Peakapis on võimekus kuni 5 operaatori seadmete paigaldamiseks6. 2 Mõõtmistulemused esitas toetuse saaja e-kirjadega 04.02.2026 ja 12.02.2026. Samuti fikseeriti need fotodena kohapealse kontrolli käigus 13.02.2026. 3 Toetuse saaja e-kiri 01.07.2026. Fotode metaandmetel kuupäev 30.12.2025. 4 Kohapealse kontrolli käigus teostatud mõõtmised kolmes suunas (Kuusalu mast – Kullipesa, Kuusalu mast – kooli suund ja Kuusalu mast – Sillanurme). Toetuse saaja esitas mõõtmistulemused kirjaga. Ühegi aadressiobjektini mõõtmist teostada võimalik ei olnud, kuna liinid aadressiobjektideni välja ehitatud ei ole. 5 Fotod 2, 7 ja 9. 6 Lisa 1 foto 1. 3 (8) Toetuse saaja peab tagama kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise7. Ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist8. Kohapealse kontrolli ajaks ei olnud operaatoreid valminud võrgust teavitatud. Teavitus tehti peale vahendusasutuse järelpäringut palvega esitada teavituse andmed. Seda tehti 20.03.2026 saadetud e-kirjaga, mille toetuse saaja edastas vahendusasutusele. Operaatorite varasem teavitamine ei olnud ka sisuliselt võimalik, kuna meetme määruse § 31 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama sideettevõtjatele juurdepääsu rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise 10 tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist, kuid lairibataristu ei olnud kontrolli ajal valmis. Operaatorite teavitamata jätmist ei käsitleta eraldiseisva rikkumisena enne võrgu valmimist, vaid see kinnitab koos muude asjaoludega, et toetuse saaja ise ei käsitlenud võrku kontrolli ajaks lõplikult valminuna. Aadressiobjekte oli teavitatud võimalusest liituda kiire internetiga Omniva postitusega 2022. a sügisel. Hinnapakkumuskutse edastati Omnivale 14.10.2022 ja arve tasuti 14.11.20229. Hilisemat teavitust aadressiobjektidele kohapealse kontrolli ajaks tehtud ei olnud. Toetuse saaja lisas võrgu kaardid kodulehele peale vahendusasutuse tähelepanekut, seisuga 17.07.2026 on nõuetekohane trassikaart lisatud. Toetuse saaja on esitanud lõpliku kontaktandmete tabeli10, kust nähtub, et seisuga 06.04.2026 on võimalikke liitumisavalduse teinud kliente kokku 11. Loodav juurdepääsuvõrk peab olema ehitatud nii, et seda saab ühendada ühenduspunktiga. Käesoleval juhul ei taganud toetuse saaja juurdepääsuvõrgu valmimist viisil, mis lubaks ilma täiendavate ehitustöödeta kasutada juurdepääsuvõrku (sidekappide koostamine, võrgu viimine aadressiobjektide kinnistute piirideni sh Kuusalu Spordihoone ees ka mikrotorude viimine aadressiobjektide kinnistute piirideni). Asjaolu, et võrk ei olnud valmis, kinnitab ka see, et operaatoreid ja aadressiobjekte ei ole teavitatud valminud võrgust. Samuti see, et toetuse saaja esitas nt 27.02.2026 fotosid sidekappidesse ja -kaevudesse paigaldatud muffidest, mis on paigaldatud peale projekti abikõlbliku perioodi lõppemist11. Seega tuvastati kohapealse kontrolli käigus, et juurdepääsuvõrk ei olnud valminud vastavalt meetme määruses sätestatud tingimustele projekti abikõlblikkuse perioodil, kuivõrd käesoleval juhul ei saa lugeda toetuse saaja poolt ehitatud juurdepääsuvõrku lõpp-punkti rajamisena12. 7 Meetme määrus prg 31 lg 1. 8 Meetme määrus prg 9 lg 3. 9 Toetuse saaja kiri SFOS postkastis 17.07.2026. 10 Toetuse saaja 07.04.2026 e-kiri. 11 Lisa 1 fotod 10 kuni 18. 12 Lisa 1 fotodel 1 kuni 9 on toodud ülevaade kohapealse kontrolli käigus fikseeritud võrgu osadest, mis olid lõpetamata. 4 (8) 6. Sellest tulenevalt algatas vahendusasutus 10.04.2026 järelevalve menetluse. Järelevalvemenetluses tuginetakse kohapealse kontrolli käigus kogutud tõenditele ja kohapealse kontrolli raames tehtud tähelepanekutele, esitatud vastustele, ning eraldiseisvalt järelevalve menetluses täiendavaid menetlustoiminguid ei tehtud. FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED 7. Meetme määruse § 7 lõike 3 kohaselt lõppeb projekti abikõlblikkuse periood hiljemalt 31.12.2025.a ning lõike 4 kohaselt võib vahendusasutus toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemise korral pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et projekti oodatav tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31.12.2025. Ehk meetme määruse § 7 lõige 4 võimaldas abikõlblikkuse perioodi pikendada üksnes selliselt, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31.12.2025. Seega ei saanud toetuse saajal ka mõjuva põhjuse olemasolul tekkida õigust teha toetatavaid tegevusi või saavutada projekti tulemust pärast nimetatud kuupäeva. 8. Meetme määruse § 10 lõike 1 ja § 21 lõike 1 alusel kohustub toetuse saaja looma taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Vastavalt meetme määruse § 24 lõikele 1 loetakse projekt valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning toetus makstakse pärast projekti valmimist. 9. TRO punkti 11.2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud looma Lisa 1 nimetatud aadressiobjektidele juurdepääsuvõrguga liitumise võimalused hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Seega pidi projekti tegevused olema lõpetatud ja tulemused saavutatud ehk juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus loodud 47 aadressiobjektile hiljemalt 31.12.2025. 10. Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab meetme määruse § 4 lõike 7 alusel juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. Kahe või enam korteriga elamu puhul tähendab see lõpp- punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp- punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini liinide ehitamiseta. Meetme määruse seletuskirjas on selle kohta välja toodud järgmist: „lõige 7 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektide oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kui tehniliselt ja majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele aadressiobjektidele igaks juhuks liitumise võimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on aktsepteeritav ka selline lahendus, kus aadressiobjektidele, kellele luuakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega kohe liituda ei soovi, ei tehta eraldi väljavõtteid iga kinnistu juures, vaid rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem need väljavõtted teha viisil, mis ei nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber ehitamist/laiendamist. 5 (8)  Näiteks on olemas mikrotoru, kuhu saab liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses.“ 11. Vastavalt meetme määruse § 29 lg 4 punktidele 1 on toetuse saaja kohustatud abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitama juurdepääsuvõrgu viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi ning punkti 2 kohaselt ehitama liitumised meetme määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele. Sama toetuse saaja kohustus on sätestatud ka TRO punktides 11.1 ja 11.2. 12. Meetme määruse 3. peatükis (§-d 9 ja 10) on sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja sellega liitumine. Vastavalt meetme määruse § 9 lg 1 punktile 3 peab juurdepääsuvõrk, kui see on rajatud fiiberoptikat kasutades, koosnema vähemalt kiupaarist. Meetme määruse seletuskiri selgitab antud punkti osas järgmist: „kui liin on rajatud fiiberoptikat (ehk valguskaablit) kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24 defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-punkt on käesolevas määruses liitumise võimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle vahetus läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liini näol on tegemist selle passiivse lairibataristu osaga, mis rajatakse alles pärast liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja esitatud avaldust ja liitumistasu maksmist. Antud punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamise tehnoloogiaks valguskaabli. Kahe kiu nõudmise vajadus tuleneb vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad andmeside pidamiseks samaaegselt kahte kiudu. Uuemad tehnoloogiad on siiski pigem ühe kiuga võimelised teenuseid pakkuma. Kiudude keevitamisega seotud kulude kokkuhoiu mõttes on siiski aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine kiud keevitatakse alles vastava taotluse korral sideettevõtjalt, kes soovib lõppkasutajale pakkuda teenust kahe kiuga“. 13. Vastavalt meetme määruse § 9 lõikele 3 peab toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist; 2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi füüsiliseks eraldamiseks vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda; 3) vähemalt viiele sideettevõtjale füüsiliseks eraldamiseks piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja, juhul kui ta omab või kontrollib asjaomast ülekandevõrku, toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused selle ülekandevõrgu osas, millega 6 (8)  luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele; 4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt viie sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. 14. Meetme määruse § 10 lg 3 kohaselt tagab toetuse saaja sideettevõtjate juurdepääsu passiivsele lairibataristule ja aktiivseadmetele §-s 31 sätestatud tingimustel. Meetme määruse § 31 lg 1 sätestab, et toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. 15. Seega on projekt vastavalt meetme määrusele valmis, kui aadressiobjektidele on loodud liitumise võimalus ilma täiendava ehitustegevuseta abikõlblikkuse perioodi lõpuks. 16. Kohapealse kontrolli tulemusel tuvastati, et võrgu ehitus on jäänud tähtaegselt lõpule viimata. Projekti abikõlblikkuse perioodiks oli valmis ehitatud peakapp, vahekapid ja sidekaevud. Sidekaevudeni ja vahekappideni oli olemas kaabelliinid ja sinna oli sisse puhutud optilised kaablid kimpudena. Sidekaevudest ja vahekappidest kuni kliendi kinnistuni oli välja ehitatud valguskaabli kaitsetoru. Aadressiobjektide kinnistute piirideni oli jäänud sidevõrk ehitamata, koostamata olid ühendused sidekaevudes ja sidekappides, mistõttu puudus aadressiobjektidel võimalus liituda kiire internetiga (ühtegi klienti liitunud ei olnud). Samuti ei oldud sideettevõtjatele tagatud juurdepääsu rajatud lairibavõrgule, kuivõrd juurdepääsuvõrk ei olnud valmis. 17. Rikkumine seisneb selles, et toetuse saaja ei olnud abikõlblikkuse perioodi lõpuks loonud sellist tehniliselt kontrollitavat ja kasutatavat lõpp-punkti või võrgulahendust, mis võimaldaks 47 aadressiobjektil juurdepääsuvõrguga liituda ilma rajatud juurdepääsuvõrgu täiendava ehitamise, koostamise või laiendamiseta. Kontrolli ajal puudusid mitmes võrgusõlmes ühenduste tegemiseks vajalikud lahendused ning aadressiobjektide ühendusvõimalust ei olnud võimalik kontrollitavalt tuvastada. KORREKTSIOONIMÄÄR 10% 18. Vastavalt meetme määruse § 24 lõikele 1 makstakse toetust toetuse saajale pärast projekti valmimist ning projekt loetakse valminuks, kui aadressiobjektidele on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus. Sama paragrahvi lõike 8 alusel makstakse toetus välja pärast projekti kulude ja tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. 19. Vastavalt meetme määruse §-le 32 toimub toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine vastavalt üldmääruse §-le 11. 20. Üldmääruse § 11 lg 1 punkti 1 alusel on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega, kui toetuse saamise või kasutamisega seotud kohutust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud. Ning sama paragrahvi lõike 4 alusel 7 (8) vähendatakse kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. 21. Vahendusasutus leiab, et antud juhul on proportsionaalne kohaldada 10%-list korrektsiooni, kuna juurdepääsuvõrk ei olnud abikõlblikul perioodil lõpuni valmis ehitatud. Rikkumise raskust suurendab asjaolu, et pärast 31.12.2025 tuli teha juurdepääsuvõrgu tehnilise terviklikkuse saavutamiseks täiendavaid töid. Rikkumise raskust vähendab asjaolu, et põhiosa taristust oli kontrolli ajaks rajatud, väljamakseid ei olnud tehtud ning olemasolevad tõendid ei näita, et projekti eesmärgi hilisem saavutamine oleks võimatu. Eeltoodust tulenevalt ei oleks 2% või 5% määr rikkumise olulisust arvestades piisav, samas oleks 25% või suurem määr lõpetatud tööde mahtu ja projekti hilisema valmimise võimalust arvestades ebaproportsionaalne. RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE 22. Lähtuvalt käesolevast otsusest, loeb vahendusasutus kuludest abikõlbmatuks 14 566 eurot (145 660 × 10%), millest toetus moodustab 5 640 eurot ja omafinantseering 8 926 eurot. Kuna toetust ei ole otsuse tegemise ajaks välja makstud, rakendub finantskorrektsioon abikõlblike kulude, toetuse maksimaalse summa ja projekti eelarve vähendamisena. 23. Vahendusasutus muudab taotluse rahuldamise otsuse punkte 2 ja 3 järgmiselt: „2. Projekti abikõlblik maksumus on 131 094 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 38,72% abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimaalne suurus on 50 760 eurot.“. ÄRAKUULAMINE 24. Otsuse eelnõu saadeti toetuse saajale tutvumiseks 14.08.2026. Toetuse saaja andis 17.08.2026 teada, et on otsuse eelnõuga tutvunud ning nõustus otsusega paludes otsus ära vormistada ning teha toetuse väljamakse. VAIDLUSTAMINE 25. Otsuse peale on õigus esitada vaie vahendusasutusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75). (allkirjastatud digitaalselt) Urve Vool hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes Koostaja: Mehis Tamm 506 1626 [email protected] Lisa 1. Kuusalu fotod 8 (8)