Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium 17.08.2026 nr 1-4/26/3090 Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/361 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 28.07.2026 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 1-2/23/361 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 1-2/23/361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1. käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu ja koostöökoja ning projekti partneriks alates 01.10.2026 Keskkonnaameti.“; 2. käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine, vastavate erialaekspertide koolitus ning investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning innovatsiooni edendamine digitaliseerimise abil.“; 3. käskkirja lisa 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5. Rakendusasutus, rakendussüksus, elluviija ja partne 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste osakond. 5.3. Tegevuste elluviija on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda. 5.4. Projekti partner on Keskkonnaamet.“; 4. käskkirja lisa 1 punktis 6.1. asendatakse sõna „Keskkonnaameti“ sõnaga „partneri“; 5. käskkirja lisa 1 punkt 6.4. sõnastatakse järgmiselt: „6.4. Projekti elluviija ja partner ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.“; 6. käskkirja lisa 1 punktis 9.2.5 jäetakse välja sõna „juhtimise“; 7. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.10. sõnastatakse järgmiselt: „9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud, sh digilahenduste kulud.“; 8. käskkirja lisa 1 punkt 9.2.11 tunnistatakse kehtetuks; 9. käskkirja lisa 1 punktis 9.3. asendatakse sõna „kokku“ sõnaga „kuni“; 10. käskkirja lisa 1 punkt 10.4 sõnastatakse järgmiselt: „10.4. Elluviija ja partner esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.“; 11. käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse lauseosa „2030.a.“ lauseosaga „2031.a.“; 12. käskkirja lisa 1 puhktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija ja partner tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija ja partner arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija ja partner toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut. Elluviija ja partner teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.7. Elluviija ja partner on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.8. Elluviija ja partner tagab vajadusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. 11.9. Elluviija kasutab toetuse kasutamisel IT investeeringute puhul Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust. 11.10. Partneri õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija ja partner lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija ja partner teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija ja partner esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.“; 13. käskkirja lisa 1 punkt 16.2 sõnastatakse järgmiselt: „16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.“; 14. käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet  Lisa 1 EELNÕU KINNITATUD 04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361 Lisa nr 2 Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu (EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 3 109 668,78 3 109 668,78 3 109 668,78 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa Rahastaja (EUR) Riiklik kaasfinantseering 466 450,32 Ühtekuuluvusfond 2 643 218,46 Toetus kokku 3 109 668,78 KOKKU 3 109 668,78 Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda eelarve: Rakenduskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2024−31.12.2029 Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- Abikõlblik toetus finantseering Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste kogusumma (EUR) läbiviimine ning lahenduste rakendamine (EUR) (EUR) Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) 2 254 469,13 1 916 298,76 338 170,37 Personalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65 Ühtne määr otsesest personalikulust 69 808,65 59 337,35 10 471,30 Kokku: 2 789 668,78 2 371 218,46 418 450,32 Keskkonnaameti eelarve: Rakenduskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2024−31.12.2029 Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- Abikõlblik Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste toetus finantseering kogusumma (EUR) läbiviimine ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse (EUR) (EUR) arendamisse (eurodes) 278 260,87 236 521,74 41 739,13 Ühtne määr otsesest personalikulust 41 739,13 35 478,26 6 260,87 Kokku: 320 000,00 272 000,00 48 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partneri vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.  Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse kliimaministri 4. septembri 2023. a käskkirjaga nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ (käskkiri nr 361) kehtestatud toetuse andmise tingimusi. Projekti kaasatakse partnerina Keskkonnaamet, kelle eelarve on kokku 320 000 eurot, sealhulgas Euroopa Liidu toetus 272 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 48 000 eurot. Projekti elluviija eelarvet vähendatakse sama summa võrra. Muudatusega projekti kogueelarve ei muutu. Käskkirja nr 361 alusel antakse toetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. Toetus kajastub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ (meetme number 21.2.4.1), sekkumises „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sealhulgas tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“ (sekkumise number 21.2.4.11). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu Eelnõuga tehakse käskkirjas nr 361 sätestatud toetuse andmise tingimustes neliteist muudatust. Muudatuse punktidega 1–10 ja 12-14 kaasatakse Keskkonnaamet tegevuse 3.3 elluviimisse partnerina ning täpsustatakse projekti eesmärki, personalikulude abikõlblikkust ja projekti eelarvet. Punktiga 3 täpsustatakse ka rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust, kuna asutusesiseselt täpsustati teenuste rakendamist tõhusama korralduse tagamiseks. Rakendusüksuse roll sisuliselt ei muutu. Punktiga 11 täpsustatakse Ühendmääruse muudatust. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast ning ühendmääruse § 7 nõuetest. Keskkonnaameti kavandatavad tegevused vastavad nimetatud kriteeriumidele järgmistel alustel. 1. Kooskõla valdkondliku arengukavaga Tegevuste kooskõla valdkondlike arengueesmärkidega tagavad riigi jäätmekava 2023–2028 ning panus Eesti 2035 eesmärkide saavutamisse. 1 Projekt on kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega, toetades kestlikku tootmist ja tarbimist, jäätmetekke vähendamist, korduskasutust ning ringsuse laiemat rakendamist. PISTRIKu 1 arendus on riigi jäätmekavas ette nähtud ning aitab oluliselt parendada jäätmevaldkonna juhtimist ja järelevalvet. Projekt panustab Eesti 2035 eesmärkide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Samuti arvestatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsete põhimõtetega. 2. Projekti põhjendatus Ringsuse edendamine eeldab nii teadmiste kui ka tehniliste lahenduste arendamist. Projekt toetab ringmajanduspõhiste lahenduste piloteerimist, ekspertteadmiste arendamist ning avaliku ja erasektori koostööd. PISTRIKU arendus loob eeldused kvaliteetseks ja andmepõhiseks juhtimiseks ning järelevalveks. See aitab tõhusamalt rakendada ringsuse põhimõtteid ja parendada jäätmekäitluse korraldust. 3. Projekti kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsus tagatakse nii elluviija kui ka partneri tegevuste kaudu. Kõik kulud peavad olema projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja nende saavutamise seisukohast põhjendatud. Kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnatakse projekti juhtrühmas enne tegevuste ja eelarve täpsustamist. 4. Partneri suutlikkus Keskkonnaamet on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle pädevusse kuuluvad keskkonnakaitse, keskkonnajärelevalve ning keskkonnaalaste lubade ja otsuste menetlemine. Arvestades asutuse põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ja valdkondlikku kompetentsi, on Keskkonnaametil projekti tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik võimekus. 5. Kooskõla Eesti 2035 eesmärkidega Projekt toetab ringmajanduse põhimõtete rakendamist, teisese toorme kasutamise suurendamist, ekspertteadmiste arendamist ja keskkonnahoidu. Samuti aitab see tugevdada vastutustundlikku ettevõtluskeskkonda, parandada ressursitõhusust ning suurendada jäätmesektori läbipaistvust. Horisontaalsete põhimõtete rakendamisel pööratakse tähelepanu võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu tagamisele. Teavitus- ja koolitustegevuste kavandamisel arvestatakse eri sihtrühmade vajadustega ning tagatakse võimalused osaleda kogu Eestis. Ringmajanduslahenduste piloteerimise raames arendatakse avaliku sektori jäätmevaldkonna digilahendusi, sealhulgas järelevalvesüsteemi PISTRIK. Süsteemi eesmärk on suurendada jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja läbipaistvust, koondada andmeid jäätmekorralduse tõhustamiseks ning toetada ringsust edendavate uute ärimudelite teket. 1Uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK areneb koos kasutajatega – järgmised sammud teel 2027. aastasse | Keskkonnaagentuur 2 PISTRIKU kasutuselevõtt Eestis ning selle rakendamine Keskkonnaametis ja Keskkonnaagentuuris võimaldab saavutada tõhusam järelevalvesüsteem, parandada turu läbipaistvust, soodustada investeeringuid ning tagada jäätmesektoris aus ja õiglane konkurents. Esialgse kava kohaselt rakendab Keskkonnaamet 2026. a IV kvartalist kuni 2028. a lõpuni tegevuste elluviimiseks kuni kolme täistöökohta. Partneri kulud hõlmavad tegevuste elluviimist ja projektijuhtimist ning kaudseid kulusid vastavalt projektis kehtivatele reeglitele. Abikõlblikud on ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud projekti kaudsed kulud, mille suurus on kuni 15 protsenti projekti otseste personalikulude maksumusest. Kuna toetatavate tegevuste elluviimine eeldab nii elluviija kui ka partneri töötajate sisulist panust, kaotatakse muudatusega seni kehtinud piirang, mille kohaselt võisid personalikulud moodustada kuni 5 protsenti projekti kogumahust. Abikõlblikud on üksnes need personalikulud, mis on toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt seotud. Täpsemalt on Keskkonnaametil on vaja kuni kahte täistöökohta (2 FTE), et arendada ja juurutada PISTRIKU andmetel põhinevaid järelevalve- ja juhtimislahendusi ning rakendada reaalajas andmepõhist juhtimist. Lisaks on klienditeeninduslahenduste arendamiseks, testimiseks ja juurutamiseks vajalik kuni üks täistöökoht (1 FTE). Arenduste tulemusena kujuneb välja tõhus ja tööprotsessidesse integreeritud järelevalve- ning klienditeenindussüsteem, mis suurendab jäätmekorralduse läbipaistvust ja tõhusust kogu riigis. Projekti juhtrühmal on õigus muuta elluviija ja partneri vahel tegevuste ning eelarve jaotust projekti kogumahu piires. Tegevuste täpne jaotus lepitakse kokku juhtrühmas vastavalt projekti vajadustele. Sekkumise 21.2.4.11 eelarve on esitatud tabelis 1. Rakendusskeem EL Tegevuse Riiklik Oma- sekkumises toetuse kogueelarve kaasfinantseering finantseering Kogu eelarve 21.2.4.11: % EL osa € € € € Sekkumise kogu eelarve: 83 4 936 923 794 117 187 253 5 918 293 Käskkiri 04.09.2023 nr 361 85 2 643 218,46 466 450,32 0,00 3 109 668,78 Käskkiri 25.06.2024 nr 264 85 58 758,34 10 369,12 0,00 69 127,46 Käskkiri 06.09.2023 nr 374 85 1 650 000,00 291 176,00 0,00 1 941 176,00 Määrus 25.11.2024 nr 77 70 584 946,20 26 121,74 187 253,00 798 320,94 Tabel 1. Sekkumise number on 21.2.4.11 eelarve. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, 3  Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused toetavad peale muudatust jätkuvalt projekti eesmärke. Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme sekkumise eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge ringmajanduse edendamiseks. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. 4  K Ä S K K I R I Tallinn 04 .0 9 .2023 nr 1-2/23/361 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Määran toetatava tegevuse elluviijaks s ihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koja ning projekti p artneriks alates 01.10.2026 Keskkonnaameti . Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis minister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajandusministeerium KINNITATUD 04 .0 9 .2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361 Lisa 1 Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alas e teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme te nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 1 .5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi , ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond “ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmis ele ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“. 3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine, vastavate erialaekspertide koolitus ning investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning innovatsiooni edendamine digitaliseerimise abil Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus. 3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus 3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks. 3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid. 3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia ja on teadlikud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal. 3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline. 3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus 3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks. 3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare, koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid, uuringuid , analüüse jm materjali, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi. 3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta , kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete, finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest, võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele. 3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid. 3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine 3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal. 3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas. 3.3.3 Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks. 3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud . 3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks . 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest, ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust. Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi. Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas. 4.2. punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algta se Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Meetmete nimekirja väljundnäitaja Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) 0 Ei kohaldu 200 000 3 109 668,78 Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering). Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas. Saavutustaset raporteeritakse Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel. 4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus , ja elluviija ja partner 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on s ihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond . 5.3. Tegevuste elluviija on s ihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koda . 5.4. Projekti partner on Keskkonnaamet. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti partneri , Keskkonnaagentuuri, Haridus - ja teadus ministeeriumi, Regionaal- ja p õllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ja partner ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“; 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 3 109 668,78 eurot, millest EL toetus on 2 643 218,46 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 466 450,32 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 9.2. 7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud; 9.2. 8 tõlketeenuse kulud; 9.2. 9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud; 9.2. 10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud , sh digilahenduste kulud . ; 9.2.11 muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud personalikulud , mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16 , kuni viie protsendi ulatuses r ingmajanduse alase teavituse ja koolituste läbiviim ise ning lahenduste rakendami se investeeringute maksumuse st . 9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse s § 21 lõikes 4 k uni okku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija ja partner esita vad b riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 203 1 0 . a. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija ja partner tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija ja partner arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume. 11.6. Kui Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) , artikli 3 mõistes, järgib elluviija ja partner toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija ja partner teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.7. Elluviija ja partner on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.8. Elluviija ja partner tagab v ajadusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue ) suhtes. 11.9. Elluviija kasutab toetuse kasutamisel IT investeeringute puhul Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust. 11.10. Partneri õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja ü Ü hendmääruses. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija ja partner lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija ja partner teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija ja partner esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. 13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda. 16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega. 16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“ . 16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. KINNITATUD 04 .0 9 .2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361 Lisa nr 2 Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa kokku (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu määr ( %) 3 109 668,78 3 109 668,78 3 109 668,78 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 466 450,32 Ühtekuuluvusfond 2 643 218,46 Toetus kokku 3 109 668,78 KOKKU 3 109 668,78 Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koda eelarve: Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2024 31.12.2029 Ringmajanduse alase tea vitus t e ja koolituste läbiviim i ne ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaas-finantseering (EUR) 2 254 469,13 2 574 469,13 1 916 298,76 2 218 8298,76 338 170,37 38 6 170,37 P ersonalikulu 465 391,00 395 582,35 69 808,65 Ühtne määr otsesest personalikulust 69 808,65 59 337,35 10 471,30 Kokku: 2 789 668,78 3 109 668,78 2 371 218,46 2 643 218,46 418 450,32 466 450,32 Keskkonnaameti eelarve: Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2024 31.12.2029 Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaas-finantseering (EUR) 278 260,87 236 521,74 41 739,13 Ühtne määr otsesest personalikulust 41 739,13 35 478,26 6 260,87 Kokku: 320 000,00 272 000,00 48 0 00,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluvi ij a ja partneri vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses. Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.