Finantskorrektsiooni otsus

Haridus- ja Noorteamet 14.08.2026 nr 11.3-1/26/3695 A. H. Tammsaare tee 47 11316, Harju maakond, Tallinn 77001292 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb finantskorrektsiooni otsuse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi ka toetuse saaja) projektile nr 2021-2027.4.04.24-0004 „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ (edaspidi projekt). Finantskorrektsiooni põhjuseks on tuvastatud, et toetuse saaja partner Pärnumaa Kutsehariduskeskus (edaspidi partner või hankija) ei ole IT seadmete hankimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Rakendusüksus otsustab: 1. kohaldada rikkumisele 25% finantskorrektsiooni määra; 2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 13 617,94 euro võrra, millest toetus moodustab 13 617,94 eurot; 3. vähendada KD-des nr 2916, 3956 ja 3957 IT seadmetega seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra; 4. nõuda toetuse saajalt tagasi 2905,69 eurot; 5. kohustada toetuse saajat leidma tagastamisele kuuluva toetuse osas 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest uus katteallikas ning sellest RTK raamatupidamist kirjalikult teavitama; 6. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 3.2.1 „IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ summas 12 727,05 eurot ja tegevuses 9 „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 7%)“ eelarvet summas 890,89 eurot. Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine. ÕIGUSLIKUD ALUSED - Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28; - Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 10 lg 2; § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36 § 37 lg 3 ja 4; - Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 3 p 2; - Haridus- ja Teadusministri 29.12.2023 käskkiri nr 1.1-2/23/369 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) punkt 12.3; - Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3, § 28 lg 2 ja § 125 lg 1. ASJAOLUD JA SELGITUSED 1. Toetuse saaja viib ellu TAT tegevust „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“, mille eesmärkide täitmiseks rahastatakse toetuse saaja ja partnerite tegevusi. 2. Projekti raames on partner soetanud DataFox OÜ-lt virtuaalserveri koos lisaketastega ning tulemüüri koos litsentsiga (edaspidi koos IT seadmed). Kulude kontrollimisel tuvastas rakendusüksus alljärgnevad rikkumised. I Rikkumine - IT seadmete maksumuste summeerimata jätmine 3. Partner on soetanud IT seadmed, millede maksumus kokku on 41 055 eurot (km-ta).  Virtuaalserver maksumusega 28 900 eurot (km-ta), soetati ostumenetluse raames 2025. a juulis;  lisakettad (Micron 7500 PRO 3.84TB, 7 tk) soetati 2025. aasta novembris maksumusega 3 395 eurot (km-ta);  tulemüür koos litsentsiga soetati 2025. aasta detsembris maksumusega 8 760 eurot (km- ta). Virtuaalserveri lisaketaste ja tulemüüri hankimisel võrdlevaid pakkumusi võetud ei ole. 4. Virtuaalserveri hinnapäringu kohaselt sooviti hankida 2U rack-formaadis serveri eesmärgiga kasutada seda Proxmoxi virtualiseerimiskeskkonna loomiseks õppetöö läbiviimise toetamiseks. Hangitud tulemüür Sohpos koos litsentsiga oli vajalik IT-õpet läbi viiva võrgu osa turvalisuse tagamiseks ning olemasoleva võrguseadme asendamiseks. Kulu selgituse kohaselt on tegemist tulemüüri ja ruuteriga, mis asendab olemasolevat Mikrotiki ruuterit. Litsents on vajalik seadme turbefunktsioonide kasutamiseks. 5. Virtuaalserveri lisaketaste hilisema soetamise kohta selgitas partner 19.02.2026, et esialgse lahenduse rakendamisel kasutati Proxmoxi keskkonnas RAIDZ1 konfiguratsiooni ning ketaste RAW-formaati. Arvestades, et RAIDZ1 põhineb RAID5 tehnoloogial, ei olnud kasutatud ketaste arv piisav rikete korral süsteemi taastamiseks. Seetõttu otsustati täiendada serverit täiendavate samaväärsete ketastega ning viia salvestuslahendus üle RAIDZ2 konfiguratsioonile, et tagada suurem töökindlus ja kõrgem kättesaadavus. 6. Tulemüüri ostmisel tugines partner asutuse hankekorrale, mille kohaselt on alla 10 000 euro suuruste ostude puhul lubatud kasutada otseostu. Partner selgitas 19.02.2026, et kuigi tulemüüri soetamine oli algselt planeeritud 2026. aastasse, otsustati ost teha 2025. aasta eelarvevahenditest eesmärgiga kasutada eelarvet maksimaalselt. Samuti selgitas partner, et server ja salvestus on mõeldud IT-õpilaste igapäevaseks kasutamiseks õppetöös ning tulemüüri eesmärk on tagada sama süsteemi turvalisus väliste rünnete ja sisemiste väärkasutuste eest, olles IT-õppekeskkonda teenindav seade. 7. Rakendusüksuse hinnangul on virtuaalserver koos salvestuslahendusega ning tulemüür koos litsentsiga funktsionaalselt seotud ning vajalikud sama eesmärgi – IT-õppekeskkonna toimimise – tagamiseks. Tegemist on omavahel seotud komponentidega, mis moodustavad ühtse tehnilise lahenduse. 8. Arvestades, et nimetatud IT-seadmete kogumaksumus ületab lihthanke piirmäära1, oleks partner tulenevalt RHS § 15 lõikest 1 pidanud nende soetamiseks läbi viima RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse. Kuna partner ei ole IT seadmete soetamisel lähtunud nende summeeritud maksumusest ning on sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused jaotanud ajaliselt ja tehinguliselt eraldiseisvateks hangeteks, on partner rikkunud RHS § 28 lõikes 2 sätestatud riigihanke osadeks jaotamise keeldu ning § 125 lõikes 1 sätestatud lihthanke läbiviimise kohustust. II Rikkumine - virtuaalserveri ostumenetlus on korraldatud RHS § 3 üldpõhimõtteid eirates 9. Rakendusüksus tuvastas, et virtuaalserveri ostumenetluse läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 10. Virtuaalserveri soetamiseks viis partner läbi ostumenetluse, mille tulemusel sõlmiti 30.06.2025 Datafox OÜ-ga hankeleping nr 2-5/25/12 maksumusega 28 900 eurot (km-ta). Ostumenetluse hinnapäringud esitati 05.05.2025 neljale ettevõttele (Loginet Solutions OÜ, Datafox OÜ, Elisa Eesti AS, OIXIO IT AS). Virtuaalserveri hinnapakkumised on esitatud perioodil 13.05-21.05.2025 ning eduka pakkumise otsus on pakkujatele saadetud 05.06.2025. Hinnapäringu kohaselt pidi virtuaalserver vastama järgmistele tehniliste parameetritele: - 2048 GB RAM; - 256 CPU tuuma; - 2U rack-mõõdus korpus; - Redundantne PSU: 1200W x2 või 1600W x2; - Kokku vähemalt 20 TB SSD salvestusruumi; - Võrguühenduseks 2 x SFP+ porti (10Gbps, LACP jaoks); - Algselt konfigureerimiseks sobiv minimaalne RJ45 NIC (üks või kaks); - Tootja võiks olla SuperMicro, kui aga pakute midagi muud saatke ikka. Kui ülaltoodud spetsifikatsioonid ei mahu kindlasti antud eelarvesse, võite pakkuda ka veidi tagasihoidlikumat, kuid võimalikult tasakaalus alternatiivi. Samas, kui teil on võimalus pakkumine sama hinna sees veelgi võimekamaks või väärtuslikumaks muuta, olen ka sellele avatud. Soovin, et pakutav lahendus kasutaks maksimaalselt ära kogu eelarve – 35 000 eurot koos käibemaksuga. 11. Täiendavalt edastas hankija 13.05.2025 kõigile hinnapäringu saanud ettevõtetele täiendava selgituse virtuaalserveri vajaduse kohta, lisades järgmise lisateabe: 20 TB kogumahust võiks orienteeruvalt 1 TB olla kasutusel operatsioonisüsteemi kettana, kuhu salvestatakse kõik templiidid (näiteks WS25, WS11, DEB12.10 jne). Ülejäänud kettamaht oleks mõeldud virtuaalmasinate andmeketaste jaoks. Uuendatud ja võimsam server võimaldaks:  viia läbi lõputöid nii, et teised kasutajad saaksid samal ajal keskkonda kasutada;  korraldada suurema osalejate arvuga kutsevõistlusi;  pakkuda stabiilset ja kiiret virtuaalset õppekeskkonda ilma vajaduseta kasutada virtuaalmasinaid minimaalse konfiguratsiooniga, mis põhjustab tihti tõrkeid ja aeglust. 1 Hankijale kohalduv asjade ja teenuste lihthanke piirmäär on 30 000 eurot. Samuti on oluline, et uuele seadmele oleks tagatud vähemalt 3-aastane garantii, et tagada süsteemi töökindlus ja vajadusel kiire hooldustugi. Kui tekib küsimusi, kirjutage või lepime kokku Teamsi kohtumise vajadusel. 12. Seega virtuaalserveri hinnapäringu järgi võimaldati pakkujatel esitada ka alternatiivseid lahendusi juhul, kui etteantud spetsifikatsioon ei mahu eelarvesse. Hankija oli avatud ka võimekamatele lahendustele sama hinnataseme juures ning soovis, et pakutav lahendus kasutaks maksimaalselt ära kavandatud eelarve suurusega 35 000 eurot koos käibemaksuga. Samas ei sisaldanud hinnapäring pakkumuste esitamise tähtaega, garantiitingimuste miinimumnõudeid ja pakkumuste hindamiskriteeriume ega nende osakaale, mille alusel pakkumusi hinnatakse ja edukas pakkumus välja valitakse. Hankija edastas 13.05.2025 pakkujatele täiendava selgituse, milles täpsustas hangitava seadme kasutusvajadust ning tõi välja vähemalt 3-aastase garantii olulisuse. Kuigi nimetatud selgitus andis pakkujatele täiendavat teavet hankija tegelike vajaduste kohta ja võis mõjutada pakkumuste kujundamist, ei sisaldanud see endiselt teavet pakkumuste esitamise tähtaja ega pakkumuste hindamiskriteeriumite ja nende osakaalude kohta. Seetõttu ei olnud pakkujatele üheselt arusaadav, milliste tingimuste ja kaalutluste alusel pakkumusi hinnatakse ning milline pakkumus võib osutuda edukaks. 13. Rakendusüksusele esitatud hinnapäringute kirjavahetusest selgus, et ostumenetluse käigus esitas üks pakkujatest 12.05.2025 täiendavaid küsimusi virtuaalserveri tehnilise lahenduse täpsustamiseks, sh salvestuslahenduse ülesehituse, RAID-lahenduse valiku (riistvaraline RAID, HBA/IT režiim või ZFS), nõutud vähemalt 20 TB salvestusmahu arvestuse (RAW või kasutatav maht) ning ketaste jõudlusnäitajate kohta. Samuti juhtis pakkuja tähelepanu serveri ja Proxmoxi virtualiseerimiskeskkonna võimalikule ühilduvusele ning pakkus alternatiivse lahendusena suurema jõudlusega NVMe-põhist RAID-lahendust. 14. Hankija vastas 12.05.2025, selgitades, et salvestuslahendus on kavandatud ZFS-põhisena ning 20 TB on arvestatud toormahuna. Edasises kirjavahetuses samal kuupäeval arutati täiendavalt erinevate lahenduste (sh CEPH ja riistvaraline RAID) sobivust ning olemasoleva infrastruktuuri piiranguid (mh serverite arv ja konfiguratsioon), mille tulemusena peeti sobivamaks ZFS- või riistvaralise RAID-i lahendust. 15. Lisaks toimus hankija ja pakkuja vahel täiendav kirjavahetus 22.05.2025 serveri konfiguratsiooni muutmise osas. Hankija juhtis tähelepanu, et esialgses pakkumuses olid kavandatud kõvakettad (HDD), ning palus esitada uus pakkumus SSD-ketastega. Pakkuja esitas seejärel selgitused pakutava lahenduse protsessori ja mälu piisavuse kohta ning pakkus välja salvestuslahenduse SSD-ketastega, tuues samas esile ka võimaluse kasutada kiiremaid SSD-kettaid sõltuvalt eelarvelistest võimalustest. Hankija kinnitas, et kogu süsteem peaks põhinema SSD-ketastel ning märkis, et maksimaalne lubatud maksumus võib ulatuda kuni 35 000 euroni. 16. Seega ostumenetluse käigus toimunud kirjavahetusest nähtub, et hankija täpsustas hankemenetluse käigus serveri tehnilisi nõudeid ja konfiguratsiooni mitmes etapis ning erinevas detailsuses. Lisaks 05.05.2025 esitatud hinnapäringule edastas hankija 13.05.2025 kõigile pakkujatele täiendava selgituse serveri kasutusvajaduse kohta. Samal ajal toimus vähemalt ühe pakkujaga eraldi kirjavahetus, milles käsitleti täiendavalt serveri salvestuslahenduse ülesehitust, erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamise võimalusi ning olemasoleva infrastruktuuri tehnilisi piiranguid. Nimetatud teave ei olnud esialgses hinnapäringus ega kõigile pakkujatele edastatud täiendavas selgituses samas mahus ja detailsuses kajastatud. Samuti nähtub 22.05.2025 toimunud kirjavahetusest, et hankija suunas pakutava lahenduse kujundamist (mh SSD-ketaste kasutamise ja nende jõudluse osas) ning rõhutas eelarvelise piirmäära maksimaalset ärakasutamist. 17. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kõigile pakkujatele tagatud kogu hankeeseme tehnilist kujundamist mõjutava teabe üheaegne ja võrdne kättesaadavus. Kuna täiendavad selgitused puudutasid serveri tehnilist konfiguratsiooni, salvestuslahenduse valikut ning seadme jõudlusomadusi, võis nende erinev kättesaadavus mõjutada pakkujate tehtud tehnilisi valikuid, pakkumuste maksumust ning esitatud pakkumuste omavahelist võrreldavust. Samuti ei olnud hinnapäringus ega sellele järgnenud täiendavates selgitustes avaldatud pakkumuste hindamiskriteeriume ega nende osakaale, mistõttu ei olnud pakkujatele üheselt arusaadav, kas edukaks osutumise seisukohalt on määravam madalaim hind, parem tehniline võimekus või muu näitaja. Seega ei ole ostumenetluse läbiviimine kooskõlas RHS § 3 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 18. 13.03.2026 esitatud selgituse kohaselt oli pakkumuste küsimise eesmärgiks leida Proxmoxi virtualiseerimiskeskkonnale sobiv serverilahendus. Partneri selgituste kohaselt võrreldi pakkumusi tehniliste parameetritele vastavuse (sh protsessori võimekus, operatiivmälu maht, salvestuslahendus, võrguühendused ja rack-formaat), lahenduse tehnilise võimekuse ning maksumuse alusel. Pakkumuste hindamisel lähtuti eelkõige esitatud tehnilistele nõuetele vastavusest, pakutava lahenduse tehnilisest võimekusest ning pakkumuse maksumuse vastavusest kavandatud eelarvele. Samuti selgitas partner, et pakkuja Loginet Solutions OÜ pakkumuse koostamise käigus täiendavatele küsimustele serveri kasutusotstarbe kohta, vastati otse. Partneri hinnangul ei mõjutanud antud selgitused hinnapäringus esitatud tehnilisi nõudeid ega pakkumuste hindamise aluseid. Hankija on koostanud virtuaalserveri pakkumuste võrdlustabeli. III Rikkumine – ostumenetluse tingimustele mittevastav pakkumus 19. Ostumenetluse tulemusel on vastavaks ja edukaks tunnistatud Datafox OÜ pakkumus maksumusega 35 258 eurot käibemaksuga. 20. Vastavalt ostumenetluses sätestatud tingimusele peab virtuaalserveri pakutav lahendus kasutama maksimaalselt ära kavandatud eelarve suurusega 35 000 eurot koos käibemaksuga. Vastavat seisukohta on hankija kinnitanud ka pakkujaga peetud kirjavahetuses (22.05.2025; p 15). Eelkirjeldatust järeldub, et pakkumuse maksumus ei saanud ületada kavandatud eelarvet summas 35 000 eurot. 21. Kuna partner sõlmis hankelepingu pakkumuse alusel, mis ei vastanud kõikidele ostumenetluse hinnapäringus esitatud tingimustele, kuivõrd pakkumuse maksumus ületas hinnapäringus kehtestatud eelarve ülempiiri, on partner rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED 22. TAT punkt 12.1 sätestab, et elluviija partnerile kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 10 ja 11 sätestatud kohustused. ÜM2022 § 10 lõike 2 kohaselt peab partner muuhulgas täitma toetuse saaja kohustusi, sh § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Nii toetuse saaja kui ka partner on avaliku sektori hankijad RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda. Põhjendused rikkumise I osas 23. RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Seega keelab RHS § 28 lg 2 jaotada hanget õigusvastaselt osadeks. 24. Hanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse määramisel summeerinud kokku kuuluvate lepingute maksumusi. Kokku kuuluvad need hankelepingud, mis on RHS § 28 lg 2 kohaselt funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Toodud määratluse kohaselt tuleb hankijal rakendatavate menetlusreeglite väljaselgitamiseks otsustada, kas planeeritav hange on eraldiseisev üksikhange2 või selle osa. Kui hange on üksikhange, saab lähtuda selle konkreetse soetuse eeldatavast maksumusest. Kui aga hanget võib pidada üksikhanke osaks, tuleb kohalduvate nõuete väljaselgitamiseks osade eeldatavad maksumused liita. 25. Asjade puhul tuleb üksikhankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st mõeldud sama või sarnase eesmärgi saavutamiseks3, ning seda tuleb alati hinnata iga konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. Antud juhul ostis toetuse saaja partner projekti raames virtuaalserveri, virtuaalserveri lisakettad ja tulemüüri koos litsentsiga, mis on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud seadmed, kuna need on kavandatud ühe ühtse IT-õppekeskkonna lahendusena. Virtuaalserver koos salvestuslahendusega võimaldab õppetööks vajaliku virtualiseerimiskeskkonna kasutamist ning tulemüür koos litsentsiga tagab sama keskkonna turvalise ja nõuetekohase toimimise. Seetõttu moodustavad nimetatud seadmed ühe ühtse tehnilise terviklahenduse, täidavad sama tehnilist ja majanduslikku funktsiooni. 26. Täiendavalt selgitab rakendusüksus, et projekti eesmärkide täitmiseks rahastatakse partneri tegevusi tegevuskavade alusel, mistõttu pidi partneril olema teada, mis eesmärgil ja milliseid esemeid on digipädevuste suurendamiseks vaja. Seega olid eelkirjeldatud asjade soetused ning nende eeldatavate maksumuste summeerimise vajadus partnerile ettenähtavad. 27. RHS § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt on lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär 30 000 eurot asjade või teenuste hankelepingu korral. RHS § 15 lõike 1 kohaselt kohaldab avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimisel RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. Kuna partner on tellinud eelpool nimetatud seadmeid kokku summas 41 055 eurot (km-ta), siis oleks ta pidanud iga nimetatud asja ostmisel korraldama lihthanke. 28. RHS § 125 lõike 1 kohaselt algab lihthankemenetlus hanketeate avaldamisega riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui hankijal on õigus korraldada lihthankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Antud juhul ei ole partner eelpool nimetatud IT vahendite soetamiseks avaldanud riigihangete registris lihthanke teadet, vaid on pöördunud otse enda poolt valitud pakkujate poole. Rakendusüksus leiab, et kui partner oleks õppevahendite hankimiseks korraldanud lihthanke või asjade eraldi soetamisel järginud asjade summeeritud maksumusest lähtuvalt lihthankemenetluse korda, oleks võinud hankes osalejate ring olla suurem, mille tulemusel oleks projekti raames hangitud IT vahendite maksumused võinud kujuneda soodsamaks. 29. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et partner pidanuks lähtuvalt RHS § 28 lõikest 2 ja § 15 lõikest 1 projekti raames virtuaalserveri ja selle lisaketaste ning litsentsiga tulemüüri ostmisel läbi viima lihthankemenetluse. Põhjendused rikkumise II osas 30. Vastavalt RHS § 3 punktile 1 on hankija kohustatud tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Samuti peab hankija tulenevalt RHS § 3 punkti 3 kohaselt tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning punktist 2 lähtuvalt järgima, et kõik hankemenetluses kohaldatavad tingimused ja nõuded oleksid läbipaistvad, üheselt arusaadavad ning kohaldatavad kõigile pakkujatele võrdselt. 2 Direktiivides ja kohtupraktikas kasutatakse ühe riigihanke määratlemiseks terminit „üksikhange“. 3 Direktiiv 2014/24, art 5 lg 9 ja põhjendus 19. 31. RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on tagada, et kõik hankes osalevad või osalemisest huvitatud ettevõtjad saaksid hankija vajadustest, hanketingimustest ning pakkumuste hindamise alustest üheselt aru ning et hankemenetluse käik ja tehtud otsused oleksid tagantjärele kontrollitavad. Nimetatud põhimõte eeldab muu hulgas, et hankija määrab enne pakkumuste esitamist kindlaks hankemenetluse tingimused ja hindamise alused ning teeb need kõigile pakkujatele teatavaks. 32. RHS § 3 punktides 2 ja 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte tähendab, et kõigil pakkujatel peab olema võrdne võimalus pakkumuse koostamiseks ning keegi ei tohi saada teiste pakkujatega võrreldes täiendavat eelist. Selle põhimõtte järgimiseks peab hankija tagama, et kogu pakkumuse koostamist mõjutav teave oleks kõigile pakkujatele kättesaadav samal ajal ja samas mahus. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärk on võimaldada ettevõtjatel esitada omavahel võrreldavaid ja hankija vajadustele vastavaid pakkumusi ning tagada hankijale tegelik konkurents erinevate lahenduste vahel. Selleks peavad kõik potentsiaalsed pakkujad omama pakkumuse koostamiseks ühesugust teavet ning olema teadlikud tingimustest ja alustest, mille järgi pakkumusi hinnatakse. Kui osa hankeeset või pakkumuste kujundamist mõjutavast teabest on kättesaadav üksnes mõnele pakkujale või kui hindamise alused ei ole eelnevalt selgelt määratletud, võib see mõjutada ettevõtjate otsuseid pakkumuse koostamisel ning piirata konkurentsi efektiivset ärakasutamist. 33. Käesoleval juhul täpsustas hankija ostumenetluse käigus virtuaalserveri tehnilist lahendust ja konfiguratsiooni mitmes etapis. Kuigi hankija edastas 13.05.2025 kõigile pakkujatele täiendava selgituse serveri kasutusvajaduse kohta, ei sisaldanud see kogu teavet, mida anti vähemalt ühele pakkujale individuaalses kirjavahetuses. Individuaalses suhtluses käsitleti täiendavalt salvestuslahenduse arhitektuuri, tehnoloogiliste valikuid, nõutud salvestusmahu arvestamise põhimõtteid, olemasoleva infrastruktuuri tehnilisi piiranguid ning muid konfiguratsiooni kujundamist mõjutavaid asjaolusid. Samuti nähtub 22.05.2025 toimunud kirjavahetusest, et hankija suunas pakutava lahenduse kujundamist SSD-ketaste kasutamise ja nende jõudlusomaduste osas ning rõhutas eelarvelise piirmäära maksimaalset ärakasutamist. Seega ei olnud kõigile pakkujatele edastatud sama ulatusega teavet ning kogu hankeeseme kujundamist mõjutav informatsioon ei olnud kõigile pakkujatele üheaegselt ja võrdselt kättesaadav. 34. Rakendusüksuse hinnangul kujutas nimetatud teave endast hankeeseme tehnilist lahendust mõjutavat olulist informatsiooni. Kuna kogu nimetatud teavet ei edastatud kõigile pakkujatele samal ajal ega samas ulatuses, ei olnud kõigil pakkujatel pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused. Seetõttu võis teabe erinev kättesaadavus mõjutada nii pakkumuste tehnilist sisu, maksumust kui ka pakkumuste omavahelist võrreldavust. 35. Lisaks ei sisaldanud hinnapäring pakkumuste hindamise kriteeriume ega nende osakaale. Hinnapäringust nähtuvalt võimaldas hankija pakkujatel esitada nii etteantud tehnilistele parameetritele vastavaid kui ka tagasihoidlikuma konfiguratsiooniga alternatiivseid lahendusi ning märkis samal ajal, et on avatud ka tehniliselt võimekamatele lahendustele. Sellises olukorras ei olnud pakkujatele arusaadav, kas edukaks tunnistamisel on määrava tähtsusega madalaim hind, tehniline võimekus, garantii, salvestuslahenduse kvaliteet või nende tegurite kombinatsioon. Seetõttu puudus pakkujatel võimalus hinnata, millistele omadustele tuleks pakkumuse koostamisel suuremat rõhku panna, milline on hankija tegelik eelistus ja milliste tunnuste alusel edukas pakkumus välja valitakse. 36. Hindamiskriteeriumite avaldamata jätmine koos hankemenetluse käigus antud erineva ulatusega tehniliste selgitustega vähendas hankemenetluse läbipaistvust ning ei võimaldanud tagada pakkujate võrdset kohtlemist. Samuti võis see mõjutada konkurentsi tulemust, kuna pakkujad ei saanud oma pakkumusi kujundada ühtsete ja kõigile teadaolevate tingimuste alusel.  37. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et virtuaalserveri ostumenetluse läbiviimisel ei olnud tagatud RHS § 3 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted. Menetluses esinenud puudused võisid mõjutada nii esitatud pakkumuste sisu kui ka hankelepingu saaja väljaselgitamise tulemust. Põhjendused rikkumise III osas 38. Rakendusüksus tuvastas, et hankija tunnistas edukaks pakkumuse, mille maksumus ületas hinnapäringus sätestatud eelarvelise piirmäära 35 000 eurot koos käibemaksuga. Sellega kaldus hankija kõrvale enda kehtestatud tingimustest. Kui hankija kehtestab pakkumustele tingimused, peab ta neid tingimusi kohaldama kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt ning lähtuma nende täitmisest pakkumuste hindamisel. Vastasel juhul ei ole menetlus läbipaistev ega kontrollitav ning pakkujatel puudub põhjendatud kindlus, et pakkumusi hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud tingimuste alusel. 39. Lähtudes RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest oleks hankija pidanud tagasi lükkama pakkumuse, mis ei vastanud hinnapäringus sätestatud tingimustele. Asjaolu, et ka teised esitatud pakkumused võisid sisaldada kõrvalekaldeid hinnapäringus esitatud nõuetest, ei anna alust tunnistada edukaks pakkumust, mis samuti tingimustele ei vasta. Juhul kui hankija hinnangul ei vastanud ükski esitatud pakkumus kehtestatud tingimustele või ei võimaldanud saavutada hanke eesmärki, oleks tulnud ostumenetlus lõpetada ja vajaduse korral korraldada uus ostumenetlus selgemate ning üheselt määratletud tingimuste alusel. 40. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija rikkus pakkumuste hindamisel RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, tunnistades edukaks pakkumuse, mis ei vastanud hankija enda kehtestatud tingimustele. Rakendusüksuse hinnangul ei ole võimalik välistada, et kui eelarve ülempiiri ületamise võimalus oleks hinnapäringu esialgsetes tingimustes ette nähtud, et esitatud pakkumused oleks olnud teistsugused ning edukaks osutunud pakkuja pakkumus oleks olnud majanduslikult veelgi soodsam. KORREKTSIOONIMÄÄR 25% 41. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 42. ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 2. jaos on sätestatud teisiti. 43. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229 . 44. Otsuses käsitletud rikkumiste I ja II osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud. Selle kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ÜM2014 § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. 45. Ühendmääruse § 21 lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni määrade kohaselt vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. 46. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103 lõikest 1 ja ühissätete määruse selgituste punktist 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine. 47. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks4. Rikkumise I korrektsioonimäär 25% 48. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaks võimaluse kohaldada 25 protsendist madalamat määra või lugeda rikkumine formaalseks. Seadusandja on näinud avaliku sektori hankijatele alates 30 000 euro suuruste ostude puhul ette RHS §-ga 125 reguleeritud lihthankemenetluse, millele kohalduv regulatsioon ja avalikustamise kord tagab reeglina oluliselt paremini ja kindlamini konkurentsi efektiivse ärakasutamise, hankest huvitatud isikute ja pakkujate paljususe ja võrdse kohtlemise ning menetluse läbipaistvuse. Kui toetuse saaja oleks IT seadmete hankimisel järginud summeeritud maksumusest lähtuvalt vastavat hankekorda ja korraldanud lihthanke või asjade eraldi soetamisel järginud asjade summeeritud maksumusest lähtuvalt lihthankemenetluse korda, osalenuks hankes suuremal hulgal huvitatud isikuid ning projekti raames hangitud IT seadmete kogumaksumus võinuks kujuneda toetuse saaja jaoks palju soodsamaks. Võttes arvesse, et nimetatud IT seadmete pakkujaid on turul palju, tuleb sellise võimaluse tõenäosust pidada arvestatavaks ja seetõttu on ka antud rikkumise võimalik rahaline mõju väga suur. 49. Rakendusüksus lisab, et Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452 (edaspidi EK suunised) punkti 2.1 alapunkti 2 kohaselt tuleb asjade hankelepingute kunstlikult osadeks jagamise korral, kui selle tõttu ei avaldata kooskõlas siseriiklike õigusnormidega teavet hanke kohta, rakendada 100- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Siit tuleb järeldada, et hanke lubamatut tükeldamist, mille tulemusel on eiratud hanke läbiviimise rangemaid reegleid, käsitleb Euroopa Komisjon kõige raskema loomuga rikkumisena. Kui analüüsida eelnimetatud juhendis ja ÜM2014 §-des 22–227 toodud riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavaid finantskorrektsiooni määrasid tervikuna, siis selgub, et hanke osadeks jagamine ja sellest tulenev menetluse ebaõige valik on ka ÜM2014-s üks karmimalt koheldavaid rikkumisi (ÜM2014 § 22 lg 1 ja 3 puhul kohaldub sõltuvalt sellest, kas tegu on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või mitte finantskorrektsiooni määr 100% või 25%-i). Rikkumise kergendavaks asjaoluks nii EK suunistes kui ka ÜM2014-s on see, kui hankija on muul viisil siiski hanke info avaldanud, mis võimaldaks hankes peale hinnapäringu saanud isikutel osaleda ka teistel hankest huvitatud isikutel. Antud 4 Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. juhul sellist asjaolu ei esine, mistõttu peab rakendusüksus proportsionaalseks kohaldada 25%-ilist finantskorrektsiooni. Rikkumiste II ja III korrektsioonimäär 25% 50. Rakendusüksus peab rikkumiste II ja III olulisust, ulatust ja mõju hinnates põhjendatuks rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Määra rakendamisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et rikkumised võisid mõjutada nii pakkujate huvi menetluses osalemise vastu, esitatud pakkumuste sisu kui ka ostumenetluse tulemust. 51. Rikkumise II osas leiab rakendusüksus, et tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, millised pakkumused oleksid esitatud olukorras, kus kogu hankeeset kujundav teave oleks olnud kõigile pakkujatele kättesaadav samal ajal, samas ulatuses ja samadel tingimustel ning hinnapäringus oleksid olnud eelnevalt selgelt määratletud pakkumuste hindamise alused. Menetluse käigus anti vähemalt ühele pakkujale täiendavat tehnilist teavet, mida ei sisaldanud kõigile pakkujatele edastatud selgitused, ning pakkumuste hindamiskriteeriumid jäid avaldamata. Selline tegevus võis mõjutada pakkujate tehnilisi valikuid, pakkumuste maksumust ning nende omavahelist võrreldavust. Seetõttu ei ole rikkumine käsitatav üksnes formaalse puudusena, vaid tegemist on konkurentsiolukorda ja hankemenetluse tulemust mõjutada võinud rikkumisega. 52. Rakendusüksus lisab, et selline rikkumine vastab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452 punkti 2.1 alapunktis 9 kirjeldatud juhtumile, mille kohaselt tuleb pakkumuste hindamise kriteeriumide (ja nende osakaalude) või tehnilise kirjelduse hanketeates avaldamata jätmisel, rakendada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ka pakkumuste hindamise kriteeriumite avaldamata jätmine on EK suunistes üks raskema loomuga rikkumisi, kuivõrd see mõjutab oluliselt pakkujate esitatud pakkumusi. Ei ole võimalik välistada võimalust, et kui hindamiskriteeriumid oleksid olnud pakkujatele teada, oleks pakkumused olnud teistsugused ning edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus majanduslikult veelgi soodsam. Rakendusüksuse hinnangul lisab täiendavalt raskust rikkumisele asjaolu, et lisaks hindamiskriteeriumitele, ei olnud kõigile pakkujatele ühtsetel alustel jagatud ka tehnilise kirjelduse kohta infot, mis suurendab rikkumise võimalikku finantsmõju veelgi, kuivõrd ka seetõttu võinuks olla esitatud pakkumused ja võitja pakkumus teistsugused. 53. Rikkumise III osas leiab rakendusüksus, et hankija kõrvalekaldumine enda kehtestatud tingimustest ja tingimustele mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamine kujutab endast olulist läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist. Hankija on hinnapäringus määranud pakkumustele tingimused, kuid ei ole pakkumuste hindamisel nendest tingimustest kinni pidanud. Selline tegevus kahjustab hankemenetluse objektiivsust ja kontrollitavust ning seab kahtluse alla pakkumuste võrdse kohtlemise. Kui ostumenetluse tulemusel on leping sõlmitud sellise pakkujaga, kes ei vastanud IT seadmete hinnapäringus sätestatud kõikidele tingimustele ja kellega ei oleks pidanud lepingut sõlmima, siis on ilmne, et tegemist on raske rikkumisega. 54. Kui hankija tunnistab edukaks pakkuja, kes ei vasta menetluses eelnevalt kehtestatud nõuetele, ei toimu pakkumuste hindamine enam ette teada ja ühetaoliste reeglite alusel. Selline rikkumine võis mõjutada hanke tulemust ning ei ole käsitatav üksnes formaalse rikkumisena. Rikkumise tegelikku finantsmõju ei ole võimalik tagantjärele usaldusväärselt hinnata, kuna puudub võimalus tuvastada, milliseks oleks kujunenud hanke tulemus nõuetekohase menetlemise korral. Arvestades rikkumiste olemust, ulatust ja võimalikku mõju hankemenetluse tulemusele ning asjaolu, et rikkumiste finantsmõju ei ole võimalik tagantjärele täpselt määrata, peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 55. Rakendusüksus lisab, et selline rikkumine vastab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452 punkti 2.2 alapunktis 14 kirjeldatud juhtumile, mille kohaselt  tuleb olukorras, kus on tehnilist kirjeldust muudetud või kohaldatud valesti, mille tulemusena võeti vastu edukas pakkumus, mida ei oleks tulnud vastu võtta, rakendada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Tegemist on eriti raske loomuga rikkumisega, kuivõrd hankija poolt omaenda kehtestatud tingimustest kõrvale kaldumise tulemusel on hankelepingusse pääsenud pakkuja õigusvastaselt, asudes sellise pakkuja asemele, kelle pakkumus kõikidele hanke tingimustele vastas. Tegemist ei ole pelgalt teoreetilise kahjuga, kuivõrd õigusvastaselt kõrvalejäetud pakkuja õigusi on tõendatult rikutud, mistõttu on tekitatud sellega kahju konkurentsipoliitikale ja seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvele ja siseturule. 56. Rakendusüksuse hinnangul ei esine rikkumiste I-III osas selliseid erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et oleks võimalik kohaldada sellistele rikkumistele üldiselt ettenähtust madalamat finantskorrektsiooni määra, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele 25%-list finantskorrektsiooni määra. RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE 57. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 5 kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele. 58. Toetuse saaja on partneri IT seadmete kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 3.2.1 „IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ kokku summas 50 908,20 eurot (KD-d 2916, 3956, 3957, 3961) ja tegevuse nr 9 „ Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 7%)“ summa 3563,58 eurot. Kokku on rikkumisega seotud kulude summa 54 471,78 eurot. 59. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus tegevusega 3.2.1 seotud kuludest abikõlbmatuks 12 727,05 eurot (50 908,20*25%) ja tegevusega 9 seotud kuludest 890,89 eurot (3563,58*25%), kokku 13 617,94 eurot, millest toetus moodustab 13 617,94 eurot. Abikõlbmatutest kuludest on menetluses kulud summas 10 712,25 eurot ja välja on makstud kulud summas 2905,69 eurot (KD 3961). 60. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. ÄRAKUULAMINE 61. Haldusmenetluse käigus anti toetuse saaja kaudu partnerile võimalus tutvuda finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga ning esitada selle kohta kirjalikud seisukohad ja vastuväited. 62. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu edastati toetuse saajale 16.07.2026. Partneri taotlusel pikendati seisukohtade esitamise tähtaega kuni 11.08.2026. Toetuse saaja andis 07.08.2026 rakendusüksusele teada, et partneril eelnõu kohta kommentaare ei ole. VAIDLUSTAMINE 63. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 5917 7036 [email protected]