VV määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määruse nr 76 "Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord" muutmine

Pr Kristina Kallas Teie 13.07.2026 nr 8-1/26/3609 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 14.08.2026 nr 11-2/861-2 Tagasiside asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määruse muutmise eelnõule Lugupeetud pr Kallas Täname Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) võimaluse eest esitada oma seisukohad Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025. a määruse nr 76 “Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord” muutmise eelnõule (edaspidi määrus). Toetame eesmärki ajakohastada tegevustoetuse määrust ning muuta regulatsioon selgemaks ja praktikas paremini rakendatavaks. Sellest lähtudes esitame alljärgnevalt oma tähelepanekud ja ettepanekud. 1. Palume muuta määruse § 5 lg 2, et ühtlustada see sisuliselt määruse eesmärgiga ja viia normitehniliselt kooskõlla ülejäänud sätetega. Nimelt praeguses § 5 lg 2 sõnastuses tuuakse välja üksnes teadus- ja arendusasutused, millele kehtivad piirangud nende lepinguliste tulude arvestamisel tulemusosa arvutamisel. Tegelik eesmärk oli ja on, et need piirangud kehtiksid kõikidele asutustele määruse § 1 tähenduses. Määruse § 1 kohaselt mõistetakse asutuse all nii teadus- ja arendusasutust, ülikooli kui evalveeritud rakenduskõrgkooli, kuid kehtiv § 5 lg 2 keskendub piiranguid seades kitsalt teadus- ja arendusasutustele, mitte kõikidele § 1 loetletud asutustele. Seega oleks korrektne, kui § 5 lg 2 sätestaks, et tegevustoetuse tulemusosa arvestamisel ei lähe arvesse tulu lepingutest, mille asutus on sõlminud isikuga, mille aktsionär või osanik ta ise on, või isikutega, kes kuuluvad asutuse aktsionäride või osanike ringi. Eeldame, et ka senises rakenduspraktikas on nimetatud sätet tõlgendatud määruse § 1 tähenduses kõiki asutusi hõlmavalt. 2. Paragrahvides 15 ja 16 on tehniline ebatäpsus, sest viidatud on 2025. aastale. 3. Lisa 1 punktis 1 on öeldud, et tegevustoetuse tulemusosa määramisel ei arvestata lepingulise tuluna juriidilise isiku või asutuse tellimustööd, mille maksumus on vähem kui 3000 eurot, kui tellimustöö aluseks ei ole leping, mille kogumaksumus on üle 3000 euro. Lisaks on öeldud, et tuluna ei arvestata ka sama või sarnase teenuse eest esitatud arvete kogusummat. Palume viimane kitsendus sõnastada selgemalt, nt: tuluna ei arvestata ka sama või sarnase teenuse eest esitatud arvete kogusummat, va juhul, kui tellimustöö aluseks on leping, mille kogumaksumus on üle 3000 euro. Seejärel tuleb lisada täpsustus selles osas, mis on „sarnane teenus“, sest õigusmõistena on see liiga ebamäärane ning võib tekitada küsimusi, mille alusel või mille järgi sarnasusi hinnatakse. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 Ettepanekud punkti 1 osas muudaksid selle selgemaks ja vähendaksid võimalike arusaamatuste riski. 4. Lisa 1 punktis 2 käsitletakse immateriaalse varaga seotud aspekte. Palume selgitada, mida tähendab immateriaalse vara olemasolu „dokumentaalne tõendamine“ ning millised tõendid on selleks piisavad. Seletuskirjas on märgitud, et konfidentsiaalse teabe puhul tuleb selle kontrollimiseks taotleda eraldi luba, kuid ei ole selge, kellelt ja millises korras sellist luba taotletakse. 5. Palume täpsustada lisa 1 punkti 8 sõnastust. Hetkel välistab see kogu tulu programmidest, mis tingimuste järgi ei ole reeglina suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Peamine küsimus on selles, et kui mingi programm reeglina ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele, siis mõned konkreetsed projektid või projektide osad antud programmide raames võivad siiski olla teadus- ja arendustegevus ning määrus toetab tulude arvestamist, kui need on saadud teadus- ja arendustegevusest. Seega peaks lähtuma tegevuse või projekti tegelikust sisust ning hindama teadus- ja arendustegevuse komponendi olemasolu just projekti või tegevuse tasandil, mitte programmi tasandil, milles tuuakse tihti välja ainult deklaratiivsed üldeesmärgid, kuid mis tegelikult võivad võimaldada ka erandeid. Praegune väljapakutud sõnastus, koosmõjus seletuskirjas toodud selgitustega, võib tekitada väärarusaama või küsimusi selle kohta, kas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi koordineerimis- ja toetusmeetmetest (coordination and support action, CSA) saadud tulud liigutuvad ka selle piirangu alla. Nimelt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013, artikli 2 punkt 39 defineerib koordineerimis- ja toetusmeedet kui meedet, millega aidatakse täita raamprogrammi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus ning välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on lubatud ainult juhul, kui seda tehakse osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendis „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“; ning ilma teadustegevuse liidu-poolse kaasrahastamiseta toimuv alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Seega, sisuliselt öeldakse, et raamprogrammi CSA tüüpi tegevused ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, vaid koordineerimis-, võrgustamis-, poliitikakujundamise ja muude toetavate tegevuste elluviimisele. Leiame siiski, et CSA tüüpi tegevused peaksid minema tulemusosa arvestusse, mistõttu teeme ettepaneku lisa 1 punkt 8 ümber sõnastada ning ümbersõnastamisel palume arvestada sellega, et hindamisel lähtutaks konkreetse tegevuse tegelikust sisust, mitte üksnes programmi üldisest eesmärgist. Sisuliselt võib lisa 1 punkti 8 kustutada, sest määruse § 5 lg 1 tuuakse välja, et 40% tegevustoetuse vahenditest eraldatakse asutusele proportsionaalselt teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning avaliku sektori asutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega. Juba see säte ütleb väga selgelt, et arvestada tuleb konkreetseid tulusid, mis on saadud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest. Neid tulusid saabki ainult hinnata konkreetsete projektide ja tegevuste kaudu, mitte lähtuvalt sellest, kas mõni programm reeglina ei ole suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele, sest antud tasand (st programm) jääb § 5 lg 1 vastavuse hindamise jaoks liiga üldiseks ja abstraktseks. 6. Lisa 1 punktis 9 on kasutatud vana terminit baasfinantseerimine. 7. Lisa 1 punktis 10 kasutatakse mõistet „majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus“. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) § 20 lg 3 sellist rahastusvahendit nimetatud ei ole. TAIKS-i § 20 lg 3 järgi on teadus- ja arendustegevuse rahastusvahenditeks asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus. Palume täpsustada, mis tüüpi toetusest räägitakse lisa 1 punkti 10 mõistes, et välistada edasised ebakõlad ja valetõlgendused.  3 8. Lisa 1 punkti 11 lause on kategooriline ning tekitab jällegi vastuolu § 5 lg 1, milles lähtutakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eest saadud tulust, mistõttu peaks ka siin olema välistatud tulu üksnes selles ulatuses, milles tegevus ei vasta teadus- ja arendustegevuse tunnustele, mitte pelgalt lepingu üldeesmärgist. Leping, mille üldeesmärk on nt poliitikauuring, võib sisaldada nii teadus- ja arendustegevuse kompenenti kui muid tegevusi, kuid praegune sõnastus võib viia tulu automaatse välistamiseni pelgalt tegevuse nimetuse, mitte selle tegeliku sisu alusel. Seletuskiri ise lähtub Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse sisulistest tunnustest, kuid lisa 1 punkti 11 loetelu ei väljenda seda põhimõtet piisavalt selgelt. Palume sõnastada lisa 1 punkt 11 võttes aluseks § 5 lg 1, mis on suunatud sellele, et sisuliselt ja objektiivselt eristada teadus- ja arendustegevusest tekkiv tuluosa ja mitte teadus- ja arendustetegusest tekkiv tuluosa. 9. Lisa 1 punkti 11 alapunkt 9 alusel välistatakse tulud lepingutest, mille sisu ei ole seotud teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes, välja arvatud doktoriõppe juhendamine. Palume selgitada ning täpsustada, millist tulu mõeldakse doktoriõppe juhendamise all? Soovime head edasist koostööd ning loodame, et meie ettepanekuid on võimalik eelnõu edasisel menetlemisel arvesse võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jarek Kurnitski teadusprorektor Sama: [email protected]; [email protected]; [email protected]