OTSUS
Tabasalu 26. november 2020 nr 94
Tutermaa külas ja Kumna külas
planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV
elektriliini trassikoridori detailplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine
Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine olemasoleva
Keila-Paldiski 110kV põhivõrgu elektriliini ümberehitamiseks ja 330kV alajaama rajamiseks
vajaliku ehitusõiguse määramiseks.
Elering AS põhivõrguettevõtjana planeerib Paldiski piirkonnas potentsiaalse majandusarengu
toetamiseks elektrivõrgu ülekandevõime suurendamist, milleks on vajalik Keila 110 kV ja Paldiski
110 kV alajaamade vahel kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele
rajada kaks kaheahelalist 330/110 kV õhuliini. Lisaks on planeeritava ehitustegevuse käigus
vajalik Keilasse ja Paldiskisse uute 330 kV pingega alajaamade ehitamine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandatavale Keila-Paldiski ühisriputusega
110/330kV elektriliinile vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha
määramine ning vajalike servituutide seadmine. Lisaks on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks planeeritava alajaama tarvis krundi moodustamine, krundi hoonestusala ja
ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike
ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide
seadmise, vajadusel avalike huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse
seadmise vajaduse märkimine.
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas
Harku valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama. Planeeritava
trassikoridori kogupikkus on ca 22 km, millest Harku valda jääb u 2 km pikkune lõik.
Planeeringualasse jäävad kõik maaüksused, mida olemasolev Harku-Paldiski elektriliin Harku
valla haldusterritooriumil läbib, mis on vajalikud liini ümberehitamiseks, alajaama rajamiseks või
mis jäävad liini kaitsevööndisse.
Harku vallas läbib trassikoridor Tutermaa ja Kumna küla, planeeritav ala hõlmab Tutermaa külas
13,82 ha suurust Sarapiku maaüksust, millele soovitakse määrata rajatava 330 kV alajaama
asukoht ning u 2 km pikkust ja u 150 m laiust koridori, mis hõlmab Tutermaa külas osaliselt
Kumna külas 8 Tallinn-Paldiski maantee (katastritunnus 19801:001:2651), Kumna külas Paldiski
kergliiklustee L4 (katastritunnus 19801:001:2397), osaliselt Paldiski kergliiklustee L3
(katastritunnus 19801:012:0582), osaliselt Kivikirsikese (katastritunnus 19801:012:0296),
osaliselt Kivikirsi tee L1 (katastritunnus 19801:001:3084), osaliselt Kivikirsipõllu (katastritunnus
19801:012:0298), osaliselt Kivikirsi tee 18 (katastritunnus 19801:012:0420), osaliselt Liinivälja
tee 7 (katastritunnus 19801:001:3333), osaliselt Posti (katastritunnus 19801:012:0581), osaliselt
Liinivälja tee L1 (katastritunnus 19801:001:3153), osaliselt Liinivälja tee 9 (katastritunnus
19801:012:0287), Liinivälja tee 8 (katastritunnus 19801:012:0031), osaliselt Liinivälja tee 6
(katastritunnus 19801:012:0570), osaliselt Männiku tee 3 (katastritunnus 19801:001:2578),
osaliselt Männiku tee 5 (katastritunnus 19801:012:0315), osaliselt Männiku tee L3 (katastritunnus
19801:012:0318), osaliselt Männiku tee L2 (katastritunnus 19801:001:3152), osaliselt Männiku
tee 4 (katastritunnus 19801:001:2579), osaliselt Männiku tee 6 (katastritunnus 19801:012:0316),
osaliselt Kivikirsikalda (katastritunnus 19801:012:0295), osaliselt Pika-Mõhku (katastritunnus
19801:012:0174), osaliselt Süvekalda (katastritunnus 19801:012:0293) maaüksuseid, millele
kavandatakse trassikoridor vajaliku ühisriputusega 110/330kV elektriliinile.
Planeeritav ala paikneb Tutermaa külas ja Kumna külas, Tutermaa külas Aaviku tee, Tallinna
ringtee, Alajaama tee ja Tallinn-Paldiski maantee vahelisel alal ning Kumna külas Tallinn-Paldiski
maantee, Kumna tee ja Keila jõe vahelisel alal, piirnedes Aaviku tee 6 (katastritunnus
19801:001:3569), Aaviku (katastritunnus 19801:012:0205) maatulundusmaadega, Aavikumetsa
(katastritunnus 19801:001:3963) sihtotstarbeta maaga, Kureallika (katastritunnus
19801:012:0400), Alajaama tee 13 (katastritunnus 19801:001:3570) maatulundusmaadega, Keila
alajaam (katastritunnus 19801:012:0542), Ees-Sarapiku (katastritunnus 19801:012:0101)
tootmismaadega, 8 Tallinn-Paldiski maantee (katastritunnus 19801:001:2651) transpordimaa
osaga, Paldiski kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:012:0582) transpordimaa osaga, Posti
(katastritunnus 19801:012:0581) maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee 9 (katastritunnus
19801:012:0287) elamumaa osaga, Männiku tee 5 (katastritunnus 19801:012:0315)
maatulundusmaa osaga, Männiku tee L3 (katastritunnus 19801:012:0318) transpordimaa osaga,
Männiku tee 8 (katastritunnus 19801:012:0317) maatulundusmaaga, Männiku tee 6
(katastritunnus 19801:012:0316) maatulundusmaa osaga, Männiku tee 4 (katastritunnus
19801:001:2579) maatulundusmaa osaga, Kivikirsikalda (katastritunnus 19801:012:0295)
maatulundusmaa osaga, Süvekalda (katastritunnus 19801:012:0293) maatulundusmaa osaga,
Pika-Mõhku (katastritunnus 19801:012:0174) maatulundusmaa osaga, Männiku tee 4
(katastritunnus 19801:001:2579) maatulundusmaa osaga, Männiku tee L2 (katastritunnus
19801:001:3152) transpordimaa osaga, Männiku tee 3 (katastritunnus 19801:001:2578)
maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee 6 (katastritunnus 19801:012:0570) elamumaa osaga,
Liinivälja tee L1 (katastritunnus 19801:001:3153) transpordimaa osaga, Liinivälja tee 7
(katastritunnus 19801:001:3333) maatulundusmaa osaga, Kivikirsipõllu (katastritunnus
19801:012:0298) maatulundusmaa osaga, Kivikirsi tee 18 (katastritunnus 19801:012:0420)
elamumaa osaga, Kivikirsi tee L1 (katastritunnus 19801:001:3084) transpordimaa osaga,
Kivikirsikese (katastritunnus 19801:012:0296) maatulundusmaa osaga ning 8 Tallinn-Paldiski
maantee (katastritunnus 19801:001:2651) transpordimaa osaga.
Sarapiku maaüksus, suurusega 13,82 ha, on maatulundusmaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel elamu (ehitisregistri kood 116043383),
majandushoone (ehitisregistri kood 116043386), garaaž (ehitisregistri kood 116043387), kaks
kasvuhoonet (ehitisregistri koodidega 220416705, 220416704) ja abihoone (ehitisregistri kood
116043384).
Maaüksuse kitsendusteks on veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,
elektripaigaldiste kaitsevööndid ning sideehitiste kaitsevööndid.
Kumna külas 8 Tallinn-Paldiski maantee on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Paldiski kergliiklustee L4 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Paldiski kergliiklustee L3 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Kivikirsikese maaüksus, suurusega 35183 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 7449 m2, haritav maa 26289 m2 ja muu maa 1445 m2. Maaüksus on
hoonestamata ning kaetud osaliselt kõrghaljastusega.
Maaüksuse kitsendusteks on avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid, elektripaigaldiste
kaitsevööndid, sideehitiste kaitsevööndid, maaüksusele on seatud sundvaldus.
Kivikirsi tee L1 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Kivikirsipõllu maaüksus, suurusega 26615 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 5390 m2, haritav maa 20544 m2 ja muu maa 681 m2. Ehitisregistri andmetel
maaüksusel hooned puuduvad.
Maaüksuse kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldiste
kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, maaüksusele on seatud sundvaldus.
Kivikirsi tee 18 maaüksus, suurusega 2633 m2, on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel korterelamu (ehitisregistri kood 116002388).
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldise kaitsevöönd ning sideehitise kaitsevöönd.
Liinivälja tee 7 maaüksus, suurusega 23946 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 151 m2, haritav maa 23008 m2 ja muu maa 787 m2. Ehitisregistri andmetel
maaüksusel hooned puuduvad.
Maaüksuse kitsendusteks on veehaarde sanitaarkaitseala ning elektripaigaldiste kaitsevööndid.
Posti maaüksus, suurusega 63538 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 11298 m2, haritav maa 50125 m2 ja muu maa 2115 m2. Ehitisregistri andmetel
maaüksusel hooned puuduvad.
Maaüksuse kitsendusteks on veehaarete sanitaarkaitsealad, elektripaigaldiste kaitsevööndid,
sideehitise kaitsevöönd, kivikalme ja kivikalme kaitsevöönd.
Liinivälja tee L1 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Liinivälja tee 9 maaüksus, suurusega 6014 m2, on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel elamu (ehitisregistri kood 116067573), abihoone
(ehitisregistri kood 116067576) ning kasvuhoone (ehitisregistri kood 120702611).
Maaüksuse kitsendusteks on veehaarete sanitaarkaitsealad ning elektripaigaldiste kaitsevööndid.
Liinivälja tee 8 maaüksus, suurusega 2565 m2, on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel elamu (ehitisregistri kood 116048591), kõrvalhoone
(ehitisregistri kood 116048592).
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning sideehitise kaitsevöönd.
Liinivälja tee 6 maaüksus, suurusega 3010 m2, on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel elamu (ehitisregistri kood 116052046) ja kaks kuuri
(ehitisregistri koodidega 116052049, 116052050).
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid.
Männiku tee 3 maaüksus, suurusega 105184 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 11304 m2, haritav maa 89116 m2 ja muu maa 4764 m2. Maaüksus on
hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevöönd ning
maaparandushoiuala.
Männiku tee 5 maaüksus, suurusega 25364 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 1576 m2, haritav maa 22016 m2 ja muu maa 1772 m2. Maaüksus on
hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala ning
maaparandushoiuala.
Männiku tee L3 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Männiku tee L2 on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Männiku tee 4 maaüksus, suurusega 40,24 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 1,04 ha, haritav maa 37,43 ha ja muu maa 1,77 ha. Maaüksus on
hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on Keila jõe kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd, Keila jõe kallasrada, elektripaigaldiste kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevööndid,
ning maaparandushoiuala.
Männiku tee 6 maaüksus, suurusega 2,66 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa
moodustab 2,58 ha ja muu maa 0,08 ha. Maaüksus on hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning maaparandushoiuala.
Kivikirsikalda maaüksus, suurusega 4,57 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik
rohumaa moodustab 0,27 ha, haritav maa 4,07 ha ja muu maa 0,23 ha. Maaüksus on hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on Keila jõe kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd, Keila jõe kallasrada, elektripaigaldiste kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevöönd, ning
maaparandushoiuala.
Pika-Mõhku maaüksus, suurusega 20,30 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa
moodustab 19,68 ha ja muu maa 0,62 ha. Maaüksus on hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldise kaitsevöönd ning maaparandushoiuala.
Süvekalda maaüksus, suurusega 9,92 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa
moodustab 9,14 ha, looduslik rohumaa 0,33 ha ja muu maa 0,45 ha. Maaüksus on hoonestamata.
Maaüksuse kitsendusteks on Keila jõe kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd, Keila jõe kallasrada, elektripaigaldise kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, ning
maaparandushoiuala.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning osaliselt tootmismaa, ärimaa, elamumaa, üldmaa ja leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeeringuala läbib
rohevõrgustiku (Keila jõe koridor) koridor. Detailplaneering on kooskõlas ja viib ellu
üldplaneeringutes toodud eesmärke.
Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga
rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub
detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus
annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks
üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise
mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud
üldplaneeringuga.
PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja
punktide 2.18.1 ja 2.18.4 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustus muuhulgas kõikide
tehnomastide kavandamisel ning tiheasustusaladel kõikide arendustegevuste puhul ja
katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.
Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikute ja planeeringu koostajaga sõlminud
09. oktoober 2020 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/461/20 detailplaneeringu koostamise õiguse
üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase
tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.
Kavandatav tegevus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 6 lõige 1 punktis 30 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Vastavalt KeHJS § 33
lõike 1 punkt 3 tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille
alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Planeeritav Keila-Paldiski
110/330kV ühisriputusega õhuliin on funktsionaalselt ühtse süsteemina toimiv rajatis, mille
rajamise keskkonnamõjusid tuleb hinnata tervikuna. Seega on keskkonnamõju strateegiline
hindamine algatatud Lääne-Harju vallas (Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsus nr 60) ja
käesoleva otsusega algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine ka Harku vallas, et viia
keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi ühiselt terve trassikoridori ulatuses.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis-
seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129
lõikest 1, § 140 lõikest 7 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla
ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Harku vallas Tutermaa ja Kumna külades olemasoleva
Paldiski-Keila 110kV elektriliini ümberehitamiseks ühisriputusega 110/330kV elektriliiniks ja
selle teenindamiseks vajaliku alajaama rajamiseks. Kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva
õhuliini (L178 ja L179) asemele kavandatakse kaks kaheahelalist 330/110 kV õhuliini.
2. Planeeritava ala ligikaudne suurus on u 43,82 ha
3. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringuga kavandatava
tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, hindamiseks ja
leevendusmeetmete määramiseks.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste
tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa,
[email protected]), koostamise korraldaja Harku
Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa,
[email protected]) ja koostaja
on Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795),
5. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil
http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks
.pdf.
6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud
detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul
planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel
detailplaneeringu algatamisest arvates.
8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning
digitaalselt ühel laserkettal.
10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vytautas Martinonis
vallavolikogu esimees
Töö number: 2020-0046
Tellija Energiasalv Pakri OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795;
Kuupäev 30.07.2020
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110
kV elektriliini trassikoridori Harku
vallas asuva osa detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Aruanne
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
Kuupäev 30.07.2020
Koostanud: Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123)
Marko Lauri, GIS spetsialist
Projekti nr 2020-0046
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 3
2. Asukoha ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........................... 5
2.1. Kavandatava tegevuse vajadus ...................................................................................... 5
2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 5
2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5
3. Tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega ......................................................... 7
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 7
3.2. Harku valla üldplaneering .............................................................................................. 7
3.3. Detailplaneeringud ........................................................................................................ 7
4. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................ 8
4.1. Maakasutus.................................................................................................................. 8
4.2. Kaitsealad ja Natura 2000 alad ...................................................................................... 11
4.3. Kaitstavad liigid ja üksikobjektid .................................................................................... 11
4.4. Muinsuskaitse objektid ................................................................................................. 11
5. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse
määramine ..................................................................................................................... 12
5.1. Mõju kaitstavatele liikidele ............................................................................................ 12
5.2. Mõju maaksautusele .................................................................................................... 12
5.3. Mõju muinsuskaitseobjektidele ...................................................................................... 13
5.4. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 13
5.5. Mõju inimese tervisele heaolule ja varale ........................................................................ 14
5.6. Jäätmeteke ................................................................................................................. 14
5.7. Õnnetuste esinemise võimalikkus .................................................................................. 14
5.8. Kumulatiivsed mõjud .................................................................................................... 15
5.9. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................. 15
6. Asjaomaste asutuste seisukohad ............................................................................... 16
7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 17
2 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
1. Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Keila-Paldiski
330/110 kV elektriliinide trassikoridori Harku vallas asuva osa detailplaneeringule (DP).
Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on
varasemalt sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu
poolt 14. juuni 2005. a määrus nr 15) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud
riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78). Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on
muuhulgas pingeastmete suurendamisel ette nähtud vajadus koostada täiendavad planeeringud.
Paldiski majandusarengu tagamiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump-
hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja
suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV
elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega.
Kavandatav 330/110 kV elektriliin kulgeks Keila alajaamast Paldiski alajaamani olemasoleva 110 kV
Keila-Paldiski alajaamade vahelise elektriliini asemele. Selleks on Merko Infra AS koostanud
eskiisprojekti [1].
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega
nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja KSH eelhinnangu juhendist (R. Kutsar, täiendatud
2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). PlanS § 1 lõike 3 järgi kohaldatakse
planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st
tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. KSH algatamist ja
algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kehtivas strateegilises
planeerimisdokumendis tehakse (olulise keskkonnamõjuga) muudatusi; koostatakse
maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna; koostatakse detailplaneering
planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP oluline muutmine);
koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kui detailplaneeringu alusel
kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust
kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktidest 3 ja 4.
Vastavalt PlanS tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike
6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumid on:
1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele,
lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
lg 5:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
3 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Loetletud kriteeriumitest on käesoleva KSH eelhindamise koostamisel lähtutud.
Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatud KSH-d. KSH algatatakse, kui
planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhindamine ei eelda
täiendavate uuringute läbiviimist. Eelhindamise raames täiendava uuringu tegemine on pigem erand
ning peab olema põhjendatud.
KeHJS § 33 lg 3 punkt 1 kohaselt on eelhinnangu koostamisel lähtutud strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või
mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele
6.
4 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
2. Asukoha ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse
lühikirjeldus
Kirjelduste koostamise aluseks on Merko Infra As-i poolt koostatud eskiisprojekt [1].
2.1. Kavandatava tegevuse vajadus
Paldiski majandusarengu tagamiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump-
hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja
suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV
elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega.
Selleks on vajalik:
− Keila ja Paldiski alajaamade vahel kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva 110 kV õhuliini
(L178 ja L179) asemele rajada kaks kaheahelalist 330/110 kV õhuliini, mis ühendatakse nii
Keila kui Paldiski 110 kV ja 330 kV alajaamadesse.
− Harku valla territooriumile olemasoleva Keila 110 kV alajaama lähedale ja Lääne-Harju valla
territooriumile olemasoleva Paldiski 110 kV alajaama lähedale ehitada uued Keila 330 kV ja
Paldiski 330 kV alajaamad.
2.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku
valla Tutermaa külas asuvast Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama.
Harku vallas kulgeb trassikoridor Tutermaa ja Kumna külas. Keila olemasolevast 110 kV alajaamast
väljuvad olemasolevad 110 kV õhuliinid, mis ühendatakse kokku planeeritavast Keila 330 kV
alajaamast väljuvate 330 kV õhuliinidega ning edasi jätkub 330/110 kV õhuliinina.
Uus 330 kV Keila alajaam ehitatakse Sarapiku (19801:012:0104) kinnistule. Sarapiku kinnistust
moodustatakse eraldi 21 563 m² suurune tootmismaa krunt ning antakse ehitusõigus alajaama
rajamiseks. Ülejäänud Sarapiku kinnistul säilib maatulundusmaa (116 599 m²), millele täiendavat
ehitusõigust ei määrata.
Sarapiku kinnistul väljub 330 kV elektriliin üle Tallinn–Paldiski riigimaantee nr 8, Paldiski mnt äärse
kergliiklustee ja Kivikirsi tee ning läbi Kivikirsikese ja Kivikirsipõllu kinnistute loode poole, kus saab
kokku olemasoleva 110 kV õhuliiniga. Liinivälja tee 7 kinnistult edasi kulgeb Keila-Paldiski 330/110
kV liini kandemastidel, esimese etapi liin sirge trassina lääne-loode suunas ja teise etapi liin
demonteeritava 110 kV liini trassil Kumna küla territooriumil. Liin läheb üle Liinivälja tee, läbi
kinnistute Liinivälja tee 7, Liinivälja tee 9, Liinivälja tee 8, Männiku tee 3, Männiku tee 5, üle Männiku
tee (Mõnumetsa tee), läbi kinnistute Männiku tee 4, Männiku tee 6, Süvekalda.
Planeeritav trassikoridor ületab valla piiril Keila jõge (VEE1096100), kus kehtivad
looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Elektriliini trassikoridori laius on 20+40+33+40+20=153 meetrit, millest 20 meetrit on puhverala,
40 meetrit 330 kV õhuliini kaitsevöönd ja 33 meetrit õhuliinide tsentrite vahe, sest trassikoridori on
kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel
on projekteerimise käigus võimalik nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses.
Joonis 1 on kahe paralleelselt kulgeva 330/110 kV elektriliini trassikoridori skeem.
5 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
Joonis 1. Kahe paralleelselt kulgeva 330/110 kV elektriliini trassikoridor 153 m
normaalsetes oludes [1]
Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliin projekteeritakse valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et
mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross.
330/110kV õhuliini mastide täpne kõrgus sõltub projekteeritavast pikiprofiilist, orienteeruv keskmine
kõrgus on 36 meetrit, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32 meetrit. Keerulisemate ristumiste
korral võivad mastid kõrgemad olla, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45 meetri. Juhul, kui
kasutatakse üle 45 meetri kõrgust masti, on vajalik Lennuameti kooskõlastus ning masti ja selle
piksekaitsetrossi Lennuameti nõuete kohane märgistamine.
Keila 330 kV alajaamast tehakse ühendus ka ehitatava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliiniga.
Ühendamine toimub alajaamaga samal kinnistul.
Keila alajaamast väljatulekul on alternatiivlahenduseks 330 kV ja 110 kV õhuliinide kaablisse panek.
Kaabelliinid tulevad maa seest välja ja lähevad üles masti üle õhuliiniks kinnistutel Männiku tee 3 ja
5. Kaabelliinid läbivad samu kinnistuid, mis õhuliinid põhitrassi variandis, aga nende kaitsevöönd on
piisavalt palju väiksemad, et Liinivälja tee 8 ja 9 eluhooned ei jääks kaitsevööndisse.
Tööd on kavandatud nelja etapilisena:
1 Ehitatakse välja esimene 330/110 kV liin olemasoleva liinikoridori kõrvale.
2 110 kV liini L178 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning vana L178 liin koos mastidega
demonteeritakse. Sealjuures tuleb teha 110 kV liinide ümberühendamised selliselt, et L179 jääks
lõigus Keila-Paldiski mnt (liinide ristumise koht) lõuna poole ja lõigus Paldiski mnt-Paldiski AJ
põhja poole.
3 Ehitatakse välja teine 330/110 kV liin varasemalt demonteeritud L178 liinikoridori.
4 110 kV liini L179 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning L179 vana liin ja mastid
demonteeritakse.
6 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
3. Tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+1
Harju maakonnaplaneering 2030+ seab peamiselt valdkondlikke eesmärke kogu Harju maakonna
ruumilist arengut mõjutavate teemade kohta nii asustuse, transpordi, energeetika jms valdkondades.
Taristut on maakonnaplaneeringus käsitletud peamiselt toetava teenusena teiste valdkondade,
ennekõike asustuse, arengus. Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid lähtuvad eelkõige
üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+" seatud eesmärkidest:
− Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja
majanduskeskkonna kujundamine;
− Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine
toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu kasutades kestlikke
transpordiliike;
− Kiire, piisava sagedusega ja mugav ühenduse tagamine välismaailmaga;
− Erinevate transpordiliikide tasakaalustatud, piirkondlike eripäradega arvestav kasutamine;
− Hea varustatus energiataristuga;
− Soovimatu mõju vältimine kliimale läbi taastuvenergia suurema osakaalu energiavarustuses.
Maakonnaplaneeringuga on määratud ka olemasoleva Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale täiendav 330
kV õhuliin.
3.2. Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138. Kehtiv
Harku valla üldplaneering annab üldpõhimõtted taristu rajamiseks. Üldplaneeringu kohaselt sõltub
valla elektrivõrkude uuendamine reaalselt aset leidvast arendustegevusest ning vajadusest
rekonstrueerimise või võimsuse suurendamise osas. Maakonnaplaneeringu kohasel perspektiivse
alajaama ja kõrgepingeliini trassikoridori asukohaga on üldplaneeringus arvestatud.
3.3. Detailplaneeringud
Planeeritava elektriliini trassikoridori läheduses on kehtestatud ja algatatud mitmeid
detailplaneeringuid:
− 13402 Sarapiku I mü detailplaneering - Harku vald Tutermaa küla Ees-Sarapiku
(19801:012:0101) kinnistu. Piirneb uue planeeritava Keila 330kV alajaamaga. Kehtestatud
31.07.2003;
− 13683 Männiku 5 ja Männiku 6 kinnistute detailplaneering - Harku vald Kumna küla Männiku
tee 5 (19801:012:0315) Männiku tee 6 (19801:012:0316). Planeeritav liin koos
kaitsevööndiga ulatub ~50m ulatuses detailplaneeringu põhjapoolsesse külge. Algatatud
06.11.2007, toimub planeeringu menetlemise lõpetamine;
− 111117_31 Süve 1 maaüksuse detailplaneering. Taotletav detailplaneering.
1
Riigihalduse ministri 04.08.2018 korraldus nr 78 Harju maakonnaplaneeringu kehtestamise kohta. Kättesaadav
aadressil: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Seletuskiri+-
+Harju+maakonnaplaneering+2030-.pdf/c23d2594-f172-4927-b98d-ae0591436ebb
7 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
4. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra
kirjeldus
4.1. Maakasutus
330/110 kV õhuliin kulgeb kinnistutel alates Keila alajaamast (kaldkirjas kinnistud jäävad ainult
kaitsevööndisse):
Tutermaa küla:
Kinnistu nimi Katastriüksus Sihtotstarve suurus
Sarapiku 19801:012:0104 Maatulundusmaa 100% 13,82 ha
Kumna küla:
Kinnistu nimi Katastriüksus Sihtotstarve suurus
8 Tallinn-Paldiski 19801:001:2651 Transpordimaa 100% 148128 m²
maantee
Paldiski kergliiklustee L4 19801:001:2397 Transpordimaa 100% 238 m²
Paldiski kergliiklustee L3 19801:012:0582 Transpordimaa 100% 2708 m²
Kivikirsikese 19801:012:0296 Maatulundusmaa 100% 35183 m²
Kivikirsipõllu 19801:012:0298 Maatulundusmaa 100% 26615 m²
Kivikirsi tee 18 19801:012:0420 Elamumaa 100 % 2633 m²
Liinivälja tee 7 19801:001:3333 Maatulundusmaa 100% 23946 m²
Posti 19801:012:0581 Maatulundusmaa 100% 63538 m²
Liinivälja tee L1 19801:001:3153 Transpordimaa 100% 10149 m²
Liinivälja tee 9 19801:012:0287 Elamumaa 100% 6014 m²
Liinivälja tee 8 19801:012:0031 Elamumaa 100 % 2565 m²
Männiku tee 3 19801:001:2578 Maatulundusmaa 100% 105184 m²
Männiku tee 5 19801:012:0315 Maatulundusmaa 100% 25364 m²
Männiku tee L3 19801:012:0318 Transpordimaa 100 % 4193 m²
Männiku tee L2 19801:001:3152 Transpordimaa 100% 9390m²
Männiku tee 4 19801:001:2579 Maatulundusmaa 100% 40,24 ha
Männiku tee 6 19801:012:0316 Maatulundusmaa 100% 2,66 ha
Männiku tee 8 19801:012:0317 Maatulundusmaa 100% 6,04 ha
Kivikirsikalda 19801:012:0295 Maatulundusmaa 100 % 4,57 ha
Pika-Mõhku 19801:012:0174 Maatulundusmaa 100% 20,30 ha
Süvekalda 19801:012:0293 Maatulundusmaa 100% 9,92 ha
Trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud
trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus, kuid
majandustegevus elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist on ohutuse eesmärgil
piiratud. Trassikoridori jäävatele kinnistutele nähakse ette servituudi vajadus.
Joonis 2 on toodud kaitstavad loodusobjektid EELISE2 andmetel, rohevõrgustiku paiknemine Harju
maakonnaplaneering 2030+ põhjal ja elamualad Maa-ameti katastrikaardi andmetel juuni 2020.
aasta seisuga. Alal asub II kaitsekategooria linnuliigi elupaik (vt täpsemalt ptk. 4.3. ), kuid kuna I ja
II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS § 53 lg 1), siis
joonisel elupaigad ei kajastu.
2
Eesti Looduse Infosüsteem
8 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
Trassikoridori lõpuosa ristub Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku Keila jõe
äärse koridoriga. Maakonnaplaneeringus on toodud rida tingimusi rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks, millest kavandatava tegevuse puhul on asjakohasemad:
− Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul
arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.
− Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega
säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.
− Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.
9 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Aruanne
Joonis 2. Kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik ja elamumaad planeeringuala piirkonnas
10 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
4.2. Kaitsealad ja Natura 2000 alad
DP alal ega 3 km raadiuses ei asu kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Seetõttu on mõju kaitsealadele ja Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud.
4.3. Kaitstavad liigid ja üksikobjektid
Planeeritav Keila 330 kV alajaam ja trassikoridor osaliselt on kavandatud EELISe andmetel II
kaitsekategooria linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigale. LKS kohaselt arvatakse II
kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik
Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad
olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
4.4. Muinsuskaitse objektid
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete kohaselt ei ole planeeritava alajaama ega trassikoridori
alal muinsuskaitseobjekte. Joonis 3 on planeeritava Keila alajaama ja trassikoridori alale lähimad
muinsuskaitseobjektid.
Joonis 3. Muinsuskaitseobjektid planeeringuala piirkonnas
11 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
5. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja
KSH algatamise vajaduse määramine
5.1. Mõju kaitstavatele liikidele
Planeeritav Keila 330 kV alajaam ja trassikoridor osaliselt on kavandatud II kaitsekategooria linnuliigi
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigale. Liik asustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub
üksikult või rühmadena kasvavaid puid. Eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel.
Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub LKS kohaselt isendi kaitse.
Juhul, kui elupaigale ehitatakse hooned ja rajatised, siis killustab see elupaika ning võib muuta
elupaiga keskkonnatingimusi. Kui ehitustegevust alustatakse liigi pestusajal, siis võib eeldada, et
linnud hülgavad tugeva häiringu tõttu pesad, ning munad ja/või pojad hukkuvad. Mõju olulisuse
määramiseks peab liigispetsiifikat tundev spetsialist analüüsima kavandatavat tegevust.
5.2. Mõju maaksautusele
Planeerimistegevus
Alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus ning
tuleb arvestada elektriliini rajamisega kuni elektriliini ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või
rentimisel peab isik arvestama elektriliini rajamisega. Kuni eskiisprojektis kavandatu elluviimiseni
trassikoridori alal uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb küsida
arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või
projekteerimistingimuste väljastamist.
Rohevõrgustik
Planeeritud trassikoridor lõikab läbi rohevõrgustiku koosseisu kuuluva Keila jõe äärse rohekoridori.
Üldpõhimõtte kohaselt ei kavandata maakasutuse muutusi, infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi,
mis mõjutaks oluliselt rohevõrgustiku sidusust ja toimimist või tekitaks barjääriefekti. Trassikoridori
kavandamisel tuleb arvestada planeeringuga kehtestatavate rohevõrgustiku kasutustingimustega,
mille järgimisel tagatakse ka rohevõrgustiku säilimine ja sidusus. Trassikoridor ja liin ei ole erinevalt
tiheda liiklusega maanteest või elamualast valdavale osale liikidest oluliseks liikumistakistuseks.
Rohekoridori funktsioonide säilimine oleneb konkreetsest projektlahendusest, nt mastide paigutusest
maastikul.
Põllumajandus
Põlluharimisel põllutöömasinatega töötamisel liinide kaitsevööndis mingeid piiranguid ei ole.
Juhtmete all ja neile lähemal kui 5 meetrit tuleb vältida selliste masinate ja mehhanismide
kasutamist, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms). Eriti ettevaatlik tuleb
olla masinatega mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga
kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise nõude.
Põllukultuuride ja kultuurkarjamaade kastmisel peavad kastmisseadmed olema paigaldatud selliselt,
et oleks välistatud veejoa sattumine juhtmetele lähemale kui 5 meetrit.
Talumistasu
Talumistasu on hüvitis maaomanikule tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Talumistasu
maksavad maaomanikele tehnovõrkude valdajad. Vastavalt seadusele on maaomanikul õigus
taotleda kavandatava 330 kV õhuliini talumise eest tasu. Kui kinnistule ei ole tehnorajatist veel
ehitatud, kuid on sõlmitud maa kasutamise leping kinnisasja omaniku ja tulevase tehnorajatise
omaniku vahel, siis alates maa kasutamise lepingu sõlmimisest on kinnisasja omanikul õigus taotleda
12 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
talumise tasu. Talumise tasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi
eest, kui liin ise kulgeb väljaspool konkreetset kinnistut.
5.3. Mõju muinsuskaitseobjektidele
Kavandatava Keila alajaama ja trassikoridori lähialal Harku vallas asuvad järgnevad
muisuskaitseobjektid:
− ehitismälestis Kumna mõisa vana peahoone (2702), 18. sajand, ca 300 meetrit planeeritava
liininikoridorini;
− ehitismälestis Kumna mõisa ait-kuivati (2706), 19.-20. sajand, ca 280 meetrit planeeritava
liininikoridorini;
− ehitismälestis Kumna mõisa uus peahoone (2703), 20. sajand, ca 330 meetrit planeeritava
liininikoridorini;
− ehitismälestis Keila pastoraadi peahoone (28725), ca 350 meetrit planeeritava liininikoridorini
või ca 250 meetrit alternatiivtrassil kaabliteni,
− arheoloogiamälestis Kivikalme (17472), ca 100 meetrit planeeritava liinini või ca 20 meetrit
alternatiivtrassil kaabliteni;
− ehitismälestis Kumna mõisa park (2704), 18.-20. sajand, ca 200 meetrit planeeritava liinini;
− ehitismälestis Kumna mõisa valitsejamaja (2705), 19.-20. sajand, ca 300 meetrit planeeritava
liinini.
Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide,
nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde
korraldamisel arvestada. DP koostamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga.
Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse
tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on
tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult
teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele.
5.4. Müra ja vibratsioon
Liinidest kostuvat heli on enamasti kahte liiki: niiske ilma või härmatisega kaasnev iseloomulik särin
ning tuule undamine juhtmetes. Särinat esineb rohkem kõrgema pingega vanematel liinidel, kus seda
tekitavad juhtmete ja tarvikute teravikud ja ebatasasused, tekitades enda ümber suurema
elektrivälja. Uutel liinidel on särinaefekt võrdlemisi väike. Tuule undamist juhtmetes võib kuulda väga
tugeva tuule ja tormi korral avatud maastikul.
Elektriliinide mürataset eraldi normeeritud ei ole, mistõttu tuleb võrdlemisel kasutada
tööstusettevõtete kohta kehtivaid müra normtasemeid. Seega peavad müratasemed vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. Kavandatavale tegevusele
kohaldatakse taotlustaseme norme.
Kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneb ehitustegevus, mis põhjustab müra ja vibratsiooni.
Müra ja vibratsioon tuleneb ehitusmasinate tööst, mis mõjutab peamiselt lähialal elavaid inimesi.
Tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast tööde lõppu. Müra negatiivse mõju vältimiseks
tuleb ehitustöödel kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid
ning kinni pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade
osas.
Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud
nõuetele. Arvestades ehitustööde mahtu ja iseloomu ei ole ülemäärase vibratsiooni teket ette näha.
13 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
5.5. Mõju inimese tervisele heaolule ja varale
Mõju inimese tervisele
Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht
või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani tekitab enda ümber elektri- ja
magnetvälja. Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Vältimaks
kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud
kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis
kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr.
38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes,
õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. Vastavalt määrusele on 50 Hz
elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5 000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks
100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk
voolutugevusest liinis. Elektromagnetväljad võivad stimuleerida närvisüsteemi ning tekitada kehas
termoefekti. Nimetatud mõjud võivad tekkida eelkõige juhul kui ületatakse kehtestatud
väljatugevuste piirväärtusi.
Mõju inimese heaolule
Suurte trassikoridoride peamine mõju heaolule on nende visuaalne häirivus. Häirivuse all mõeldakse
tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning
seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Visuaalne häirivus on suurem üldiselt
hajaasustatud piirkonadades ja avatud maastike puhul. Häirivuse mõju oleneb otseselt vastuvõtja
meelestatusest taristuobjekti suhtes.
Ehituse ajal võivad liinikoridori ja ehitusmaterjali kohaleveoteede läheduses elavate inimeste heaolu
otseselt negatiivselt mõjutada:
- õhuliini ehitustöödega seotud ajutised liikluspiirangud;
- raskeveokite liiklusest tingitud kohalike teede seisukorra halvenemine.
Nimetatud mõjud võivad häirida kohalike elanike ja maaomanike igapäevast tegevust ja muuta
harjumuspäraseid liikumisteid. Mõju on ajutine ja möödub objekti ehitustööde lõppemisel. Mõju ei
ole oluline, sest peamised ehitustööd toimuvad liinikoridoris ja ehitustööde asjakohasel planeerimisel
saab häiringud viia minimaalseks. Oluline on kohalike elanike ja maaomanikega arvestamine ning
teavitamine ehitustööde algusest ja kestusest ning võimalikest eelseisvatest häiringutest.
Mõju varale
Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest
mõjudest hoonetele ja rajatistele – tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või
helirõhutase. Sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta.
5.6. Jäätmeteke
Kavandatavast tegevusest tekib jäätmeid ehitustööde tegemise ajal. Ehitusjäätmete liigiti kogumise
ja utiliseerimise eest vastutab ehitusettevõtja. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu trassikoridori
Harku valda jääval osal on ehitusjäätmete kogus väike.
Kõrgepingeliinide ekspluateerimisel olulist jäätmeteket ette näha ei ole.
5.7. Õnnetuste esinemise võimalikkus
Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud
tulekahjud. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või
14 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
mastide murdumisel. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal
selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas.
5.8. Kumulatiivsed mõjud
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku
valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama. Planeeritava trassikoridori
kogupikkus ca 22 km , millest Harku valda jääb ca 2 km pikkune lõik. KeHJS § 6 lg 1 punkti 30
kohaselt on kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15
kilomeetri olulise keskkonnamõjuga tegevus, millele tuleb KMH algatada ilma selle vajadust
põhjendamata.
5.9. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu ei ole riigipiiri ülese keskkonnamõju tekkimist
ette näha.
15 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
6. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt KeHJS § 33 lg 6 nõuetele tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KSH
algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu. Asjaomaste asutuste ringi määrab otsustaja lähtuvalt
strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust.
16 / 17
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori Harku vallas asuva osa
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Aruanne
7. Kokkuvõte
Võttes arvesse, et:
1 planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini kogupikkus on ca 22 km ja tegemist on
ühtse funktsionaalselt toimiva rajatisega, mis vastavalt KeHJS § 6 lg 1 punktile 30 on olulise
keskkonnamõjuga tegevusega;
2 olemasolevate materjalide põhjal ei ole võimalik hinnata mõju olulisust II kaitsekategooria
linnuliigile põldtsiitsitaja;
3 ehitusprojekti põhjal vajab täpsustamist rohevõrgustiku funktsioonide säilimine trassikoridori
alale jääval rohekoridoril
on keskkonnamõju strateegilise hindamine kohustuslik.
Planeeritav Keila-Paldiski 110/330kV ühisriputusega õhuliin on funktsionaalselt ühtse süsteemina
toimiv rajatis, mille rajamise keskkonnamõjusid tuleb hinnata tervikuna. Sellest lähtuvalt teeme
ettepaneku algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas ja Harku vallas
ühise menetlusena Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse alusel nii, et Harku vald on protsessi aktiivselt
kaasatud ja piisava põhjalikkusega saavad läbi analüüsitud muuhulgas käesoleva kokkuvõtte
punktides 2 ja 3 toodud teemad.
17 / 17
Töö number 2020-0046
Huvitatud isik Energiasalv Pakri OÜ
Rae tn 38 Paldiski, Lääne-Harju vald
+372 53 495 949
[email protected]
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Tel: 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795; www.skpk.ee
Kuupäev 31.07.2020
Paldiski -Keila 330/110kV
ALGATAMISE ETTEPANEK
Foto: Maa-amet Fotoladu 2020
Paldiski -Keila 330/110kV
I SELETUSKIRI
SISUKORD
1. PLANEERINGU EESMÄRK ................................................................................ 3
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA KONTAKTVÖÖND .................................................. 4
3. PLANEERINGULAHENDUS............................................................................... 6
II JOONIS
1. ALGATAMISE ETTEPANEKU JOONIS
2/7
Paldiski -Keila 330/110kV
1. Planeeringu eesmärk
Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on
varasemalt sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu
poolt 14. juuni 2005. a määrus nr 15) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud
riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78). Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on
muuhulgas pingeastmete suurendamisel ette nähtud vajadus koostada täiendavad planeeringud.
Paldiski majandusarengu tagamiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump-
hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja
suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV
elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega. Olemasoleva Keila 110kV
alajaama lähedale on sellest lähtuvalt vajalik uue Keila 330kV alajaama rajamine. AS-i Elering ja
Eesti 500MW PHAJ arendaja OÜ Energiasalv Pakri vahel 13.03.2020a. sõlmitud koostöökokkuleppe
kohaselt koostab vajalikud planeeringud OÜ Energiasalv Pakri, kooskõlastades tegevused AS-ga
Elering. Kavandatud planeeringu tehniliseks kirjeldamiseks on Merko Infra AS koostanud
eskiisprojekti „Eesti PHAJ uuringud Keila-Paldiski 330/kV õhuliinile“ .
Kavandatavad ühisriputusega kaheahelalised 330/110 kV elektriliinid kulgeks Keila alajaamast
Paldiski alajaamani olemasoleva 110 kV Keila-Paldiski alajaamade vahelise elektriliini asemele.
Kavandatav tegevus on jätk Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliinile, mis peaks lähiajal valmima ja
mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu
Eesti mandriosas.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandatavatele ühisriputusega kaheahelalistele
110/330kV elektriliinidele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha
määramine ning vajalike servituutide seadmine.
3/7
Paldiski -Keila 330/110kV
2. Olemasolev olukord ja kontaktvöönd
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor kulgeb Harku vallas Tutermaa ja
Kumna külas.
Planeeritava trassikoridori alal asub Keila jõgi (VEE1096100), mille kalda piiranguvööndis (50m) ja
ehituskeeluvööndis (25m) kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Planeeritav trassikoridor jääb ka maaparandussüsteemi KEILA-JÕE 2 (kood 4109610020520) ja
KUMNA (kood 4109610020530 ) maa-alale ning maaparandushoiuala (4109610020530001) KUMNA
maa-alale.
Planeeritava trassikoridori lähedusse jäävad mitmed muinsuskaitselised objektid:
− 17472 Kivikalme (Arheoloogiamälestis , kaugus ~100m planeeritava liinini)
− 2704 Kumna mõisa park, 18.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~200m planeeritava liinini);
− 2705 Kumna mõisa valitsejamaja, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m
planeeritava liinini);
− 2702 Kumna mõisa vana peahoone, 18. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m planeeritava
liinini);
− 2706 Kumna mõisa ait-kuivati, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, ~280m planeeritava liinini);
− 2703 Kumna mõisa uus peahoone, 20. sajand (Ehitismälestis , ~330m planeeritava liinini);
− 28725 Keila pastoraadi peahoone (Ehitismälestis, ~350m).
Planeeritav trassikoridor lõikub olemasolevate trassidega:
− olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330;
− olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968.
Planeeritav trassikoridor ristub ka mitmete teedega.
− Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee
L3 (19801:012:0318);
− Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee
L2 (19801:001:3152);
− Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389)- Liinivälja tee L1
(19801:001:3153);
− Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307) - Kivikirsi tee L1
(19801:001:3084);
− Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397);
− Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582);
Planeeritava trassikoridori läheduses on kehtestatud ja algatatud mitmeid detailplaneeringuid (vt.
Joonis 1 )
4/7
Paldiski -Keila 330/110kV
Detailplaneeringud
Taotletavad detailplaneeringud
Taotletav
Menetluses olevad detailplaneeringud
Menetlus algatatud
Menetlus eskiis
Menetlus vastuvõetud
Lõpetamine alustatud
Kehtiv detailplaneering
2019
2018
2006
1999-2003
Joonis 1. Väljavõte Harku GIS Detailplaneeringute kaardilt
vajadus
• 13402 Sarapiku I mü detailplaneering - Harku vald Tutermaa küla Ees-Sarapiku
(19801:012:0101) kinnistu. Piirneb uue planeeritava Keila 330kV alajaamaga. Kehtestatud
31.07.2003
• 13683 Männiku 5 ja Männiku 6 kinnistute detailplaneering - Harku vald Kumna küla Männiku
tee 5 (19801:012:0315) Männiku tee 6 (19801:012:0316). Planeeritav liin koos
kaitsevööndiga ulatub ~50m ulatuses detailplaneeringu põhjapoolsesse külge. Algatatud
06.11.2007, toimub planeeringu menetlemise lõpetamine.
• 111117_31 Süve 1 maaüksuse detailplaneering. Taotletav detailplaneering
5/7
Paldiski -Keila 330/110kV
3. Planeeringulahendus
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku
valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama. Planeeritava trassikoridori
kogupikkus ca 22 km, millest Harku valda jääb ca 2 km pikkune lõik. Harku vallas läbib trassikoridor
Tutermaa ja Kumna küla.
330/110 kV elektriliinide trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele.
Kavandatava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridori laius on
20+40+33+40+20=153m, millest 20m on puhverala, 40m 330kV õhuliini kaitsevöönd ja 33m
õhuliinide tsentrite vahe. Trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini.
Planeeritav trassikoridor saab alguse Tutermaa külas asuvast planeeritavast Keila 330kV alajaamast.
Keila olemasolevast 110kV alajaamast väljuvad olemasolevad 110kV õhuliinid, mis ühendatakse
kokku planeeritavast Keila 330kV alajaamast väljuvate 330kV õhuliinidega ning edasi jätkub
330/110kV õhuliinidena. Uus 330kV Keila alajaam nähakse ette Sarapiku (19801:012:0104)
kinnistule.
330/110kV õhuliinid kulgevad kinnistutel alates Keila alajaamast (kaldkirjas kinnistud jäävad ainult
kaitsevööndisse):
Tutermaa küla:
Kinnistu nimi Katastriüksus Sihtotstarve suurus
Sarapiku 19801:012:0104 Maatulundusmaa 100% 13,82 ha
Kumna küla:
Kinnistu nimi Katastriüksus Sihtotstarve suurus
8 Tallinn-Paldiski 19801:001:2651 Transpordimaa 100% 148128 m²
maantee
Paldiski kergliiklustee L4 19801:001:2397 Transpordimaa 100% 238 m²
Paldiski kergliiklustee L3 19801:012:0582 Transpordimaa 100% 2708 m²
Kivikirsikese 19801:012:0296 Maatulundusmaa 100% 35183 m²
Kivikirsipõllu 19801:012:0298 Maatulundusmaa 100% 26615 m²
Kivikirsi tee 18 19801:012:0420 Elamumaa 100 % 2633 m²
Kivikirsi tee L1 19801:001:3084 Transpordimaa 100% 5133 m²
Liinivälja tee 7 19801:001:3333 Maatulundusmaa 100% 23946 m²
Posti 19801:012:0581 Maatulundusmaa 100% 63538 m²
Liinivälja tee L1 19801:001:3153 Transpordimaa 100% 10149 m²
Liinivälja tee 9 19801:012:0287 Elamumaa 100% 6014 m²
Liinivälja tee 8 19801:012:0031 Elamumaa 100 % 2565 m²
Liinivälja tee 6 19801:012:0570 Elamumaa 100% 3010 m²
Männiku tee 3 19801:001:2578 Maatulundusmaa 100% 105184 m²
Männiku tee 5 19801:012:0315 Maatulundusmaa 100% 25364 m²
Männiku tee L3 19801:012:0318 Transpordimaa 100 % 4193 m²
Männiku tee L2 19801:001:3152 Transpordimaa 100% 9390m²
Männiku tee 4 19801:001:2579 Maatulundusmaa 100% 40,24 ha
Männiku tee 6 19801:012:0316 Maatulundusmaa 100% 2,66 ha
Kivikirsikalda 19801:012:0295 Maatulundusmaa 100 % 4,57 ha
Pika-Mõhku 19801:012:0174 Maatulundusmaa 100% 20,30 ha
Süvekalda 19801:012:0293 Maatulundusmaa 100% 9,92 ha
Trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud
trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus, kuid
majandustegevus elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist on ohutuse eesmärgil
mõnevõrra piiratud. Trassikoridori jäävatele kinnistutele nähakse ette servituudi vajadus.
6/7
Paldiski -Keila 330/110kV
Sarapiku kinnistust moodustatakse eraldi 21 563 m² suurune tootmismaa krunt (POS1) ning antakse
ehitusõigus alajaama rajamiseks. Ülejäänud Sarapiku säilib maatulundusmaa (POS2, 116 599 m²),
millele täiendavat ehitusõigust ei määrata.
Planeeritav trassikoridor ületab valla piiril Keila jõge (VEE1096100), kus kehtivad
looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Elektrienergia varustuskindluse tagamiseks ehitatakse ühisriputusega õhuliinid etapiviisiliselt: üks
olemasolev 110kV õhuliin demonteeritakse pärast esimese ühisriputusega 110/330kV õhuliini
valmimist, teine olemasolev 110kV õhuliin pärast mõlema ühisriputusega 110/330kV õhuliini
valmimist.
7/7
Saatja: Anne Vesinurm <
[email protected]>
Saadetud: 09.12.2020 07:58
Adressaat: Anne Vesinurm <
[email protected]>
Teema: FW: Tutermaa külas ja Kumna külas planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini
trassikoridori detailplaneering
Manused: image001.png; image003.png; 2020.11.26_KSH algatamise otsus nr 94.asice
From: Kaisa Pagil <
[email protected]>
Sent: Tuesday, December 8, 2020 3:09 PM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Tutermaa külas ja Kumna külas planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori
detailplaneering
Tere!
Edastan Tutermaa ja Kumna külas planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse, lisatud manusesse.
Lugupidamisega
Kaisa Pagil
assistent
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 606 3839
Mob: 5553 9321
www.harku.ee
facebook.com/HarkuVald
Palun säästa loodust ja võimalusel väldi selle e-kirja välja printimist!