Liitumisleping

Liitumisleping NR 26U516906 1. Liituja Nimi Isiku- või registrikood KMKR nr Kaitseliit 74000725 EE101049698 Aadress E-post Telefon Toompea tn 8, 10130 Tallinn [email protected] 7179144 Esindaja ees- ja perekonnanimi, amet Esindamise viis Ilmar Tamm, Kaitseliidu ülem Põhimäärus 2. Soojusettevõtja Nimi Registrikood KMKR nr AS Utilitas Eesti 10419088 EE101605728 Aadress E-post Telefon Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] 6107 107 Esindaja ees- ja perekonnanimi, amet Esindamise viis Robert Kitt, Juhatuse esimees Põhikiri Janek Trumsi, juhatuse liige 3. Planeeritavad või olemasolevad hooned ja nende soojussõlmed Arvestuspunkt APSM06754 Arvestuspunkti asukoha hoone aadress ja EHR kood Tegevus Soojuskoormused (MW) või staatus Küte Vent Soe vesi Kokku Suur-Liiva tn 4, Haapsalu Liitumine 0,090 0,060 0,075 0,225 (EHR: 105003406), 18301:003:0630 APSM06754 seotud soojussõlmed Tunnus Teenindatav hoone aadress ja EHR kood Tegevus Soojuskoormused (MW) või staatus Küte Vent Soe vesi Kokku Soojussõlm Soojussõlme koormus kokku 0,060 0,040 0,050 0,150 Suur-Liiva tn 4, Haapsalu Liitumine 0,030 0,020 0,025 0,075 (EHR: 105003406 ), 18301:003:0630 Lao-/tootmishoone Lahe tn 17, Haapsalu linn, Lääne maakond Liitumine 0,030 0,025 0,020 0,075 (EHR: 105002682 ), 18301:003:0630 Lao-/tootmishoone  4. Projekteeritavad ja/või olemasolevad soojustorustiku lõigud Algus Tüüp Lõpp Tüüp DN Orient. Tegevus Torustiku -punkti -punkti pikkus, omanik tähistus tähistus m 1 ühenduspunkt (ÜP) 2 vastutuse ülemineku punkt 40 2 Loomine Utilitas (VÜP) 2 vastutuse ülemineku punkt 3 APSM06754, soojussõlm 40 4 Loomine Klient/Tarbija (VÜP) (SS) 5. Tasu ja arveldamise kokkulepped 5.1. Liitumistasu liitumispunktini on 5000 eurot. 5.2. Soojusettevõtja esitab liitumistasu eest arve(d) järgmiselt: 5.2.1. Liitumislepingu sõlmimisest 5 päeva jooksul 5000 eurot; 5.3. Kui liitumistasu muutub tööde teostamise tegeliku maksumuse täpsustumisel, sõlmitakse käesolev liitumisleping uues täpsustatud redaktsioonis, milles on täpsustatud vastavalt liitumistasu ja selle osamaksete suurus. 5.4. Muude kaupade ja teenuste maksumus liitujale on 350 eurot. 5.5. Soojusettevõtja esitab eelmises punktis nimetatud kaupade ja teenuste eest arve(d) järgmiselt: 5.5.1. Liitumislepingu sõlmimisest 5 päeva jooksul 350 eurot; 5.6. Kui muude kaupade ja teenuste maksumus muutub tööde teostamise tegeliku maksumuse täpsustumisel, sõlmitakse käesolev liitumisleping uues täpsustatud redaktsioonis, milles on täpsustatud vastavalt nende kaupade ja teenuste ning osamaksete suurus. 5.7. Soojusettevõtja poolt liituja omandisse ehitatava tarbijapaigaldise üleandmine toimub pärast kasutusloa väljastamist, kui kasutusloa saamine on õigusaktide kohaselt vajalik. 5.8. Lepingus toodud tasude arvete maksetähtaeg on 14 päeva. 6. Lõppsätted 6.1. Leping kehtib alates allkirjastamisest mõlema poole poolt. 6.2. Soojusettevõtja kooskõlastab ehitustööde ajagraafiku liitujaga pärast ehitushanke läbiviimist. 6.3. Lepingu lahutamatuks osaks on soojusettevõtja liitumislepingu üldtingimused. 6.4. Lepingu lisa(d): Põhimõtteline skeem ja liitumise tehnilised tingimused Liitumislepingu üldtingimused Soojustorustike ehitustööde läbiviimise üldtingimused AS Utilitas Eesti Maakri 19/1, 10415 Tallinn, äriregistri kood 10419088, +372 610 71000, [email protected], www.utilitas.ee  LIITUMISLEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. MÕISTED 1.1. Arvestuspunkt (AP) – mõõtesüsteemi (sh soojusarvesti, kauglugemisseadmed ja täiteveearvesti(d)) asukoht; 1.2. Ehituse vastutusala üleminekupiir (EÜP) – soojustorustiku ehitamise eest vastutuse ülemineku piir, millest kaugküttevõrgu poole ehitab torustiku soojusettevõtja ning millest teisele poole ehitab torustiku liituja; 1.3. Liitumispunkt (LP) – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht, millest kaugküttevõrgu poole jääv torustik kuulub soojusettevõtjale ja tarbijapaigaldise poole jääv torustik kuulub liitujale; 1.4. Projekteerimise vastutusala üleminekupiir (PÜP) – soojustorustiku projekteerimise eest vastutuse ülemineku piir, millest kaugküttevõrgu poole projekteerib torustiku soojusettevõtja ning millest teisele poole projekteerib torustiku liituja; 1.5. Soojussõlm (SS) – tööstuslikult toodetud sooja tarbevee-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning paisumisseadmetega liidetud seadmete tervik, mis sisaldab endas soojusvaheteid, primaar- ja sekundaarpoole reguleerimisseadmeid, pumpasid, mõõteseadmeid, ventiile ja muud toruarmatuuri ning vajalikku torustikku. Soojussõlme abil kantakse kaugküttevõrgust saadav soojusenergia üle tarbija kütte- ja sooja tarbevee võrku ning reguleeritakse kütte ja sooja tarbevee temperatuuri vastavalt vajadusele; 1.6. Teeninduspiir (TP) – soojustorustiku haldamise ja teenindamise eest vastutuse ülemineku piir, millest kaugküttevõrgu poole hoiab torustiku ja seadmed omal kulul korras soojusettevõtja ning millest teisele poole hoiab torustiku ja seadmed omal kulul korras liituja. Teeninduspiiriks on liitumispunkt, kui ei lepita kokku teisiti; 1.7. Ühenduspunkt (ÜP) – soojustorustiku ühenduspunkt soojusettevõtja magistraaltorustikuga. 2. LEPINGU ESE 2.1. Lepingu esemeks on tarbimiskoha liitumine soojusettevõtjale kuuluva kaugküttevõrguga või juba võrguühendust omava tarbimiskoha soojuskoormuste või muude tingimuste muutmine, sh: 2.1.1. Soojusettevõtja poolt kaugküttevõrgu ja liitujale võrguühenduse rajamine liitumispunktini Lepingus sätestatud tingimustel ja soojuskoormuse piires; 2.1.2. Liituja poolt tarbijapaigaldise väljaehitamine vastavalt Lepingule, Lepingu lisa(de)ks oleva(te)le liitumise tehnilistele tingimustele ja poolte vahel kooskõlastatud tööprojektile (sh soojussõlme tööprojekt, soojusarvesti paigalduse asukohaskeem ja soojusarvesti kauglugemisseadme elektrivarustuse lahendusskeem). 2.2. Soojusarvesti ja selle näidu kauglugemissüsteemi paigaldab ning selle edasised taatlemised korraldab soojusettevõtja omal kulul. 3. LEPINGU TASU JA ARVELDUSED 3.1. Liituja on kohustatud tasuma soojusettevõtjale liitumistasu ja/või muud Lepingus kokkulepitud summad Lepingus sätestatud tähtaegadel. 3.2. Kõikidele Lepingus nimetatud rahalistele summadele lisandub käibemaks. 3.3. Arve tasumisega viivitamisel on soojusettevõtjal õigus nõuda viivist 0,07% tähtaegselt tasumata summalt kalendripäevas. Arve osalisel tasumisel kustutatakse võlgnevusest kõigepealt sissenõudmiskulud, seejärel viivis ning lõpuks põhisumma, mille osas varem sissenõutavaks muutunud summad kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud summasid. 4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Liitumispunkti valmimisel teavitab soojusettevõtja sellest liitujat. Liitumispunkti valmimise järgselt sõlmivad pooled tarbimiskohale tähtajatu soojuse ostu-müügilepingu. Juhul, kui liituja ei ole 2 aasta jooksul alates liitumispunkti valmimisest, Lepingus sätestatud soojuse tarbimise alustamise tähtajast või soojusettevõtja poolt liitujale soojuse ostu-müügilepingu projekti esitamisest (sõltuvalt sellest, milline neist saabub hiljem) sõlminud soojusettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingut, ei pea soojusettevõtja tagama Lepinguga loodud võrguühenduse kasutamise võimalust. 4.2. Soojusettevõtja tagab liitujale tarbimiskoha võrguühenduse esitatud tehniliste tingimuste piires, Lepingus ja soojuse ostumüügilepingus toodud korras pärast liituja kõigi Lepingu järgsete kohustuste nõuetekohast täitmist, välja arvatud juhul, kui Lepingus on kokku lepitud teisiti. 4.3. Liituja tagab soojusarvesti kauglugemisseadme elektritoite (sh ühenduspunkti soojussõlme elektrikilbis). 4.4. Soojusarvesti näitude kauglugemise eelduseks on kvaliteetne mobiilside levi (GPRS/2G/4G sagedusega 800 MHz) Telia Eesti AS poolt kauglugemisseadme paigalduskohas. Juhul, kui tarbimiskoha konstruktsioon takistab soojussõlme projekteeritud kauglugemisseadme asukohas mobiilside levi, kohustub liituja võimaldama kauglugemisseadme ja selle kaabli paigaldamise soojusarvesti asukohast ehitise kõrgematele korrustele või ehitisest väljapoole (paigaldamise kulud kannab soojusettevõtja). 4.5. Liituja võimaldab soojusettevõtjale juurdepääsu tarbimiskohale soojustorustiku ja tarbijapaigaldise kontrolliks või tööde teostamiseks. 4.6. Juhul, kui liituja kinnistule ehitatakse soojusettevõtjale kuuluv kaugküttevõrk, kohustub liituja sõlmima 30 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist soojusettevõtja kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepingu. 4.7. Juhul, kui Lepingu sõlmimise tulemusel muutub tarbimiskoha soojusvarustuse liik, kohustub liituja korraldama ehitisregistris ehitise soojusvarustuse liigi muutmise kaugkütteks või soojusvarustuse liigina kaugkütte lisamise. 4.8. Liituja esitab soojusettevõtjale tarbijapaigaldise (sh soojussõlme) ja liituja poolt rajatava soojustorustiku kasutusloa ja ehitusdokumentatsiooni, sh soojussõlme passi. 5. NÕUDED LIITUJA VASTUTUSALAS OLEVATELE PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDELE NING SOOJUSSÕLME PAIGALDAMISE KOKKULEPPED 5.1. Juhul, kui vastavalt Lepingule vastutab liituja soojustorustiku projekteerimise eest, tuleb lähtuda soojusettevõtja poolt väljastatud soojustorustiku projekteerimise tehnilistest tingimustest. 5.2. Juhul, kui vastavalt Lepingule vastutab liituja soojustorustiku ehitamise eest, tuleb liituja vastutusalas olevate ehitustööde teostamisel lähtuda järgmistest nõuetest: 5.2.1. Soojustorustik tuleb ehitada vastavalt soojusettevõtjaga kooskõlastatud ja ehitusloa saanud tööprojektile. 5.2.2. Ehitustööd tuleb teostada vastavalt lisale „Soojustorustike ehitustööde läbiviimise üldtingimused“ ja „Soojustorustike ehitustööde läbiviimise eritingimused“, kui need on Lepingule lisatud. 5.2.3. Ehitustööde teostaja peab omama kohalduvate õigusaktide kohaselt nõutavat pädevust ja töökogemust. 5.2.4. Enne ehitustööde algust tuleb soojusettevõtjaga kooskõlastada ehitustööde teostaja. 5.2.5. Enne ehitustööde algust tuleb vormistada tööluba ning kooskõlastada ehituse töögraafik ja kontaktisikud soojusettevõtjaga saates e-kiri aadressile [email protected]. 5.2.6. Ehitustööd tuleb teostada soojusettevõtja järelevalve all ning ehitustööde teostamise järgselt tuleb anda soojusettevõtjale üle täitedokumentatsioon, ehitise ülevaatuse akt, kasutusluba ehitatud kaugküttevõrgu osa kohta ning soojustorustiku ehitajapoolne 5-aastase garantii ehitustöödele ja materjalidele. 5.3. Juhul, kui pooled lepivad kokku, et soojusettevõtja vastutab soojussõlme paigaldamise eest, lepitakse soojussõlme paigaldamise tingimused ja maksumus kokku poolte vahel täiendavalt sõlmitavas soojussõlme müügi ja paigaldamise lepingus. 6. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPPEMINE 6.1. Leping lõpeb poolte Lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega, poolte kirjalikul kokkuleppel või Lepingu lõpetamisel Lepingus või seaduses ettenähtud alustel. 6.2. Lepingu (sh liitumise tehniliste tingimuste) muutmine toimub poolte vahel kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmisel sõlmitakse Leping tervikuna uues redaktsioonis. 6.3. Liituja on kohustatud kooskõlastama soojusettevõtjaga oma tarbijapaigaldise tehniliste näitajate muutmise. 6.4. Soojusettevõtjal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada, kui liituja ei täida Lepingu tingimusi. 6.5. Kinnistu võõrandamisel loetakse Lepingust tulenevad õigused ja kohustused uuele omanikule üle antuks alates omaniku vahetuse kande tegemisest kinnistusraamatus. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Soojusettevõtja töötleb isikuandmeid vastavalt Utilitas kontserni privaatsustingimustele. 7.2. Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 7.3. Pooled kohustuvad teatama teisele poolele oma andmete muutumisest hiljemalt 15 päeva jooksul muudatuse jõustumisest. 7.4. Lepingu sõlmimisega lõpevad poolte kõik varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped osas, milles Lepinguga on kokku lepitud teisiti. 7.5. Leping on sõlmitud ja allkirjastatud digitaalselt.  3 AP;SS; 2 VÜP; 1 ÜP; ÜP – ühenduspunkt, LP - liitumispunkt, VÜP – vastutuse ülemineku punkt, AP – arvestuspunkt, SS – soojussõlm, SA - sulgarmatuur Arendusobjekt Arenduseväline torustik Joonise nimetus: Dokumendi nr: Olemasolev kliendi/tarbija torustik Olemasolev Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem 24TA-14390 Planeeritav kliendi/tarbija torustik Planeeritav Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Utilitase torustik Lammutatav Lahe 17 ja Suur-Liiva 4, Haapsalu Muu info Planeeritav Utilitase torustik Planeeritav hoone Mõõtkava: 1:270 Koostatud: 0 0 0,01 km Lammutatav torustik Arendusobjekti ala 08.04.2026 16:25  Tehnilised tingimused 26TT-13488 1. Üldised tingimused 1.1. Teenuse tüüp: Kaugküte 1.2. Täpsusaste: Projekteerimise tehnilised tingimused liitumiseks 1.3. Objekti kirjeldus: Lahe 17 ja Suur-Liiva 4, Haapsalu 1.4. Kehtivuse algus: 24.04.2026 1.5. Kehtivuse lõpp: 24.04.2028 1.6. Soojustorustiku ja tarbijapaigaldisega seotud katastriüksuste loend Katastriüksus Katastriüksuse aadress 18301:003:0630 Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Suur-Liiva tn 4 18301:003:1170 Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lahe tn 17 1.7. Olemasolev soojusvõrk võimaldab lahendada hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil. 2. Planeeritavate või olemasolevate hoonete ja sõlmedega seotud tegevused, staatused ja koormused Tabel 1. Seotud hoonete ja nende pindalade loend. Hoone ID Hoone aadress Ehitisregistri Kasutusotstarve Suletud Köetav pind Maht Katastriüksus kood netopind m2 m2 m3 Hoone1 Suur-Liiva 105003406 Lao-/tootmishoone 318,20 1 754,00 18301:003:0630 tn 4, Haapsalu Hoone2 Lahe tn 17, 105002682 Büroo 823,50 2 222,10 18301:003:1170 Haapsalu linn, Lääne maakond Tabel 2. Sõlmed ja nende seosed hoonetega. Kui üks sõlm teenindab mitut hoonet, siis üldjuhul koormused jaotatakse arvestades hoone pindala. Sõlme ID Sõlme Sõlme AP Teenindatav Tegevus või Kehtiv sõlme koormus Soovitud sõlme koormus asukoht hoone staatus teenindatavale hoonele (MW) teenindatavale hoonele (MW) Küte Vent Vesi Kokku Küte Vent Vesi Kokku 01792 Hoone1 APSM06754 Hoone1 Liitumine 0,030 0,020 0,025 0,075 01792 Hoone1 APSM06754 Hoone2 Liitumine 0,030 0,020 0,025 0,075 2.1. Soojuskoormused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. 3. Soojustorustiku vastutuse üleminekupunktid, nendega seotud staatused ja tegevused Katastriüksus Võrgupunkt Tegevus või staatus Asukoht (halduslik) Asukoht (tehniline) 18301:003:0630 2 Loomine Kinnistu piir 4. Muud tingimused 4.1. Kui objekti kohta on eelnevalt Utilitase poolt väljastatud tehnilised tingimused või pakkumised, siis käesolev dokument muudab need kehtetuks. 4.2. Koormuste või konfiguratsiooni muutumisel palume esitada täpsustav tehniliste tingimuste avaldus. 4.3. Võrgu konfiguratsiooni muutumisel võivad võrgupunktide ID-d muutuda. Klient võib dokumendi tagastada Utilitasele digitaalselt allkirjastatuna, kinnitades sellega enda poolset huvi planeeritav maht teostada. Utilitase poolne projektijuht Janek Rajatalu [email protected] AS Utilitas Eesti Maakri tn 19/1 10145 Tallinn registrikood 10419088 +3726107107 [email protected] www.utilitas.ee  Kehtib alates 01.01.2023 Uuendatud 01.02.2026 NÕUDED SOOJUSSÕLME PROJEKTEERIMISELE JA PAIGALDAMISELE I. Soojussõlme projekteerimise nõuded 1. Projekteerimise juhised ja standardid: Parameeter Standard 1 Soojussõlme ühendusskeem • Sõltumatu Tarbimiskoha soojuskoormuse • EVS-EN 12831-1:2017 (Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. 2 määramine Osa 1: Ruumi koormus, moodul M3-3) • EVS 844:2022 (Hoonete kütte projekteerimine); Tarbimiskoha küttesüsteemi 3 • EVS-EN 12828:2012+A1:2014 (Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine) projekteerimine 4 Soojussõlme projekteerimine • EJKÜ soovitus “Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad”, TS1/2019 • EVS-EN 10216-2:2025 (Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 2: Süsinik- ja legeerterasest torud, millel on kindlaksmääratud omadused kõrgendatud temperatuuril); • EVS-EN 10217-2:2019 (Terasest keevitatud survetorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 2: Elekterkeevitatud kõrgendatud temperatuuril kasutamiseks spetsifitseeritud omadustega legeerimata ja legeeritud terasest torud) Torustiku primaarkontuuri 5 • EVS-EN 10217-5:2019 (Terasest keevitatud survetorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa projekteerimine 5: Räbustikaarkeevitatud kõrgendatud temperatuuril kasutamiseks spetsifitseeritud omadustega legeerimata ja legeeritud terasest torud) 2. Kui soojussõlm ei ole ühendatud või seda ei ühendata koheselt peale soojussõlme käitu võtmist kesksesse hoone kaughaldussüsteemi, peavad kõik üle 0,15 MW võimsusega soojussõlmed olema varustatud üldlevinud hooneautomaatika andmeside ühenduse valmidusega (nt protokollid ModBus TCP/IP, BACnet/IP), mis võimaldab soojussõlme kaughaldussüsteemi ühendada. Sellised soojussõlmed peavad võimaldama kõigi oluliste tööparameetrite kaughaldust, sh tuleb näha ette temperatuuriandurid sooja tarbevee tsirkulatsioonile ja küttekontuuride tagastuvatele harudele (radiaatorküte, põrandaküte, ventilatsioon jm) ning rõhuandurid küttekontuuridele. Andme- sideühendus võib olla loodud ka eraldi lisamooduli abil tingimusel, et see paikneb samas automaatikakilbis. 3. Soojussõlmedel sooja tarbevee võimsusega >0,15 MW kasutada automaatikat, mis vähendab automaatselt hoone tarbimistippe, s.t vähendab küttekontuuride tarbimist ajal, mil on suur sooja tarbevee tarbimine. Lubatud on kasutada ka tehisintellektil baseeruvaid kont- rollereid või lisaseadmeid, mis võimaldavad tiputarbimise vähendamist. 4. Projekteerida hoonele sõltumatu ühendusega automatiseeritud soojussõlm. Tarbevee võimsuse >0,15 MW ja sekundaarpoole kütte- graafiku pealevoolu temperatuuri ≤ 70°C puhul võib soojussõlmedes kasutada kaheastmelist soojusvahetit. 5. Torustiku primaarkontuuri osa peab olema terasest P235. Kasutatavate torude ja toruelementide (põlved, hargnemised, üleminekud jms) seinapaksus ei tohi olla väiksem standardiga EVS-EN 253 määratust. 6. Tarbijapaigaldise materjali valikul lähtuda maksimaalsest temperatuurist 130 °C ja rõhust 1,6 MPa. 7. Tallinna hinnapiirkonnas asuvate soojussõlmede primaarpoolel tuleb projektis ette näha diferentsiaalrõhu regulaator, juhul kui tehnilistes tingimustes ei ole sätestatud teisiti. 8. Seadmete valikul ja paigaldamisel peab olema välditud müra tekkimine üle õigusaktides lubatud normide. 9. Kui sekundaarkontuuri täitmine toimub soojusettevõtja veega, peab see toimuma läbi täiteveearvesti. Vajadusel projekteerida kütte- süsteemi täiteveepump. 1 10. Kui tarbimiskohta ei ole kavandatud katkematut elektritoitesüsteemi, siis näha ette soojussõlme automaatikakilbis või selle läheduses pistik, mis võimaldab soojussõlme viia välisele elektritoiteallikale. Skeemile ja kilbile lisada vastav markeering. Tavaolukorras on pistik elektritoiteta. Soojussõlme välisele toiteallikale lülitamisel peab olema võimalik soojussõlm eraldada üldisest hoone elektrisüsteemist. 11. Arvestada kauglugemisseadme paigaldusega ja katkestamata elektrivarustuse tagamisega kauglugemissüsteemi jaoks, milleks projek- teerida elektri- ja automaatikakilbi elektriskeemi automaatkaitse suurusega C2A. Skeemile ja kilbile lisada vastav markeering. 12. Soojussõlme väljaehitamisel tagada arvestuspunkti asukohas kauglugemisseadmele kvaliteetne mobiilside levi (GPRS/2G/4G sagedusega 800 MHz) Telia Eesti AS poolt. Kui tarbimiskoha konstruktsioon takistab kauglugemisseadme mobiilside levi, on vaja võimaldada kaugluge- misseadme ja selle kaabli paigaldamine arvestuspunkti asukohast ehitise kõrgematele korrustele või hoonest väljapoole. 13. Soojussõlme dimensioneerimisleht peab lisaks EJKÜ soovitustele sisaldama soojussõlme kontrolleri ja ajamite tootjaid, mudeleid ning soojussõlme juhtautomaatikale paigaldatud lisaseadmeid. 14. Kaugküttevõrgu pikaajaliseks eesmärgiks on temperatuurigraafiku alandamine, mis mõjutab positiivselt soojuse tootmisseadmete efektiivsust, vähendab kaugküttevõrgu soojuskadusid ning võimaldab kasutada madalatemperatuurilisi soojusallikaid. Uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad olema alandatud temperatuurigraafikul töötamise valmidusega. Sellest tulenevalt arvestada soojus- vahetite ja küttesüsteemide projekteerimisel järgnevas tabelis toodud miinimumnõuetega: Arvutuslikud temperatuurid Primaarpool Sekundaarpool Ehitis Algtemperatuur, °C Lõpptemperatuur, °C Algtemperatuur, °C Lõpptemperatuur, °C Küttesüsteem Sisenev Väljuv Sisenev Väljuv Sooja tarbevee Kõik hooned 60 ≤ 25 ≥8 55 soojusvahetid Uusehitised 80 ≤ 43 ≤ 40 ≤ 60 Olulised Kütte rekonstrueerimised, k.a 80 ≤ 43 ≤ 40 ≤ 60 soojusvahetid* küttesüsteem Olemasolevad majad, 85 ≤ 63 ≤ 60 ≤ 80 vanad malmradiaatorid Küttel maksimaalselt *Ventilatsiooni sekundaarpoole graafiku valikul Arvutuslikul välis- 3°C kõrgem lähtuda kehtivatest normidest, aga valida Vabalt valitav toodud piirides temperatuuril kui sekundaari võimalikult madal pealevoolu temperatuur algtemperatuur 2 15. Minimaalse tagatud rõhkude vahe valimisel juhinduda allolevast tabelist: Region Minimum guaranteed pressure differential, MPa Tallinn**, Maardu, Jõgeva 0,10 Keila 0,08 Rapla 0,07 Haapsalu, Valga 0,06 Kärdla 0,05 Paide 0,08 **Lokaalkatlamaja või boilerjaama poolt varustatavates kaugküttevõrkudes, mis pole ühendatud Tallinna ühtse kaugküttevõrguga, lähtuda Haapsalu ja Valga minimaalsest tagatud rõhkude vahest. II. Soojussõlme paigaldamise üldised nõuded 1. Kaugkütte primaarkontuur peab olema eraldatud hoone küttesüsteemist soojusvaheti abil, mis tuleb paigaldada esimesele korrusele või keldrisse hoone sisseviigu lähedale seina äärde. Kui soojussõlme ei ole võimalik sinna rajada, tuleb samale tasapinnale paigaldada: primaar- poole seadmed (soojusarvesti, vajadusel diferentsiaalrõhuregulaator ja muud seadmed), soojusvaheti ja ühendus kõrgemal korrusel asuva soojussõlmega (tsirkulatsioonipump, automaatika ja muud vajalikud seadmed). 2. Enne soojussõlme paigaldamist esitada soojusettevõtjale kooskõlastamiseks soojussõlme projekt ja -pass (pass koosneb soojussõlme dimensioneerimislehest seadmete loeteluga, soojussõlme skeemist ja soojussõlme asendiplaanist). 3. Soojussõlme asukoha valikul ja paigaldamisel arvestada, et oleks tagatud ligipääs sõlme hoolduseks ning soojusarvesti paigaldamiseks tagasivoolutorustikule (peab olema ette valmistatud sirge torulõik 80-100 cm) ja hilisema hoolduse (montaaž/demontaaž) võimalus. Sooju- sarvesti kõrgus põrandast peab olema vahemikus 400-1200 mm, kaugus seinast vähemalt 120 mm. Soojusarvesti paigaldada nii, et vältida tulevikus vee sattumist korpusele ja arvutusplokile ning kõrgemale liitekohtadest, mudakogujast, äärikutest jms. 4. Kui arvutuste tulemusena selgub, et objekti soojuskoormuse arvestamiseks on vajalik arvesti, mille läbimõõt ületab DN100, tuleb soojus- sõlme projektis ette näha kahe paralleelselt paigaldatava soojusarvesti kasutamise võimalus, sealhulgas nende läbimõõt ja paigaldusviis, kooskõlas soojusettevõtja nõuetega. 5. Soojussõlme paigaldamisel võib keevitustöid teostada vastavat pädevustunnistust omav keevitaja. Soojustorustiku primaarpoole ühen- dustöödel tuleb kinni pidada soojusettevõtja nõuetest, mis on sätestatud soojustorustiku projekteerimise üldistes tehnilistes tingimustes. 6. Soojussõlme elektriühendusi võib teostada vastavat kvalifikatsiooni omav elektrik, pidades kinni õigusaktides kehtestatud paigaldus- ja ohutusnõuetest. 7. Soojusarvesti paigaldab soojusettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Soojusarvesti ja kauglugemisseadmed paigaldatakse pärast soojussõlme ühendamist kaugküttetorustikuga ja pärast soojussõlme kilbi ühendamist elektrivarustusega. Soojusarvesti paigaldamisel tuleb kinni pidada seadme tootja poolt koostatud paigaldusjuhendist. 8. Peale soojussõlme ning soojus- ja täiteveearvesti paigaldamist teostada soojussõlme surveproov soojusettevõtja esindaja juuresolekul. Surveproov teostatakse jahutatud veega rõhuga 10 bar (1 MPa) 15 minuti jooksul. 9. Pärast surveproovi katta torustikud korrosioonivastase värviga ja soojustada. 3  Projekti kooskõlastamise ja liitumise üldised tehnilised tingimused 1) Soojusvõrguga liitumiseks tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping, mis on projektdokumentatsiooni koostamise, soojustorustiku ehitamise ning soojusmüügilepingu sõlmimise aluseks. Liitumislepingu sõlmimisel aitab tehnilistes tingimustes märgitud projektijuht. 2) Soojustorustiku projekteerimise käigus tekkivate tehniliste küsimuste lahendamiseks ja tööprojekti kooskõlastamiseks pöörduda AS-i Utilitas Tallinna Soojus võrgu ehitusosakonda: [email protected], tel 504 5724. 3) Soojussõlme projekteerimise käigus tekkivate tehniliste küsimuste lahendamiseks ja projekti kooskõlastamiseks ning soojussõlme passi kinnitamiseks pöörduda AS-i Utilitas Tallinna Soojus tehnohoolduse osakonda: [email protected], tel 506 0156. 4) Soojusenergia arveldus toimub AS-i Utilitas Tallinna Soojus poolt paigaldatud soojusarvesti näitude alusel. Soojusarvesti paigaldatakse kui: • soojustorustik on valmis ja AS-i Utilitas Tallinna Soojus ehitusosakonna poolt vastu võetud • soojussõlme pass vormistatud ja kinnitatud • soojusmüügilepingu allkirjastatud avaldus esitatud AS-i Utilitas Tallinna Soojus kontaktisikule. 5) Soojusvõrguga liitudes tuleb kinnistu omanikul (hoone kütteliigi vahetamisel) korraldada ehitisregistris hoone soojusvarustuse liigi muutmine kaugkütteks. AS Utilitas Tallinna Soojus Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16791481 • +372 610 7107 • [email protected] • www.utilitas.ee  SOOJUSTORUSTIKE EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDTINGIMUSED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad üldtingimused (edaspidi Üldtingimused) sätestavad AS Utilitas Tallinna Soojus ja AS Utilitas Eesti (edaspidi Tellija) poolt tellitavate või Tellijale opereerimisele antavate soojustorustike ehitustööde (edaspidi Tööd) läbiviimise korra ja üldised nõuded. 1.2. Üldtingimused kehtivad niivõrd, kuivõrd Tellija ja Töövõtja (edaspidi Pooled) vahelises Lepingus või Lepingu osaks olevates dokumentides ei ole sätestatud teisiti. 1.3. Käesolevaga Töövõtja kinnitab, et ta: 1.3.1. on enne Lepingu sõlmimist kontrollinud ehitusmaad ja selle ümbrust sh. olemasolevaid ehitisi ja ehitusplatsi seisukorda, Tellija poolt üleantud ja pakkumuse koostamisel aluseks olnud dokumentatsiooni, talle on esitatud andmed ja dokumendid, millega ta pidas käesoleva töövõtu raames vajalikuks tutvuda ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad Tööde nõuetekohaseks teostamiseks Lepingus kokkulepitud hinnaga, tähtaegadega ja kvaliteediga ega oma selles osas Tellijale mistahes pretensioone; 1.3.2. on täielikult teadlik kõikidest Töödega seonduvatest seadustest, kehtestatud ehituseeskirjadest, - normatiividest ja –standarditest, ametkondlikest määrustest ja muudest õigusaktidest ning täidab neid Tööde teostamisel kõrvalekaldumisteta ja ilma Tellijalt täiendavat hüvitist nõudmata; 1.3.3. on teadlik võimalikest riskidest, mis võivad takistada Tööde teostamist ning võtab Lepingu sõlmimisega teadliku riski ja kohustuse saavutada Lepingu eesmärk Lepingus toodud maksumusega ja tähtaegadel. Sellest tulenevalt ei soovi Töövõtja Lepingu sõlmimisele eelnevalt täiendavate uuringute (geoloogia, geodeesia jmt), arvutuste vms läbiviimist ning kannab selliste asjaoludega seotud riisikot. 1.4. Lepingu allkirjastamisega Töövõtja kinnitab, et ehitab hea tava kohaselt ja täidab asjatundlikkuse, ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 1.5. Kvaliteedi- ja töökeskkonnaalaste rikkumiste puhul on Tellijal õigus kohaldada Lisas 2 määratud sanktsioone (vt Lisa 2). 2. TÖÖVÕTJA ÜLDKOHUSTUSED Töövõtja kohustub: 2.1. Kaevetööde tegemiseks olemasoleva soojustorustiku tsoonis saama Tellija kirjaliku tööloa. 2.2. Kaugküttetorustiku ükskõik millise osa (sh drenaaži) demontaaži tegemiseks saama Tellija kirjaliku loa, kus muu hulgas määratakse demontaaži ulatus ja kõrvaltingimused. 2.3. Koostama plaanitavate soojusenergia varustuse katkestuste ajagraafiku ja selle Tellijaga kooskõlastama. Pikemad kui 8h (kaheksa tunnised) katkestused on võimalikud ainult kütteperioodide vahelisel ajal 15. mai kuni 01. september. Etteteatamise ajaline pikkus sõltub planeeritava katkestuse pikkusest: • kuni 8-tunnisest katkestusest etteteatamise aeg on 7 päeva; • pikema kui 8-tunnise katkestuse puhul on vajalik etteteatamise aeg 35 päeva. 2.4. Tegema tulemuslikku koostööd Tellija määratud tee-ehitustööde omanikujärelevalve tegijaga. 2.5. Paigaldama enne Töödega alustamist ehitusmaale kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjaga vm vastava õigusaktiga määratud objekti teabetahvli, millel on esitatud vastavas õigusaktis nõutud informatsioon ja info ehitise, ehitusloa, projekteerija, ehitaja, omanikujärelevalve ja tööde alguse ning lõpu kohta. Teabetahvli kujundus tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. Teabetahvel peab omama objektil pidevalt Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  korrektset väljanägemist, ei tohi sisaldada reklaami ning muud Tellijaga kooskõlastamata infot. Igal objektile on vaja paigaldada vastav arv teabetahvleid, et oleks kaetud kõik ligipääsud objektile. 2.6. Fikseerima (fotod, videosalvestised, reeperid/majakad, protokollid, aktid jms) enne Tööde algust ehitusmaa ja sellega piirneva kõrgendatud riski alasse jäävate ehitiste, rajatiste, teede, tänavate ja haljasalade esialgse tööde-eelse seisukorra (s.h. hoonete tehniline seisukord - praod, vajumised jms). Vajadusel paigaldama hoonete seisukorra jälgimiseks vajalikud reeperid/majakad ja muud vahendid, tagamaks hoonete seisukorra jälgimise Tööde toimumise ajal ja ka peale seda (jälgimisajal). Vajalik on määrata vastavad kõrgusmärgid, olemasolevate vigastuste pikkused, laiused, sügavused ja muud mõõdud ning protokollida need viisil, mis tagaks täpsed esialgset olukorda iseloomustavad arvandmed hoonete tehnilise seisukorra jälgimiseks ja ka võimalike hilisemate vaidluste lahendamiseks. 2.7. Teavitama kirjalikult vähemalt 1 nädal enne Tööde algust ehituse mõjualas paiknevate kinnistute valdajaid ehitustöödest ja kaasnevatest piirangutest ning rakendama meetmeid piirangute (liikluskorraldus, tänavate sulgemine, ligipääsud jms) vähendamiseks ning normaalse olukorra (tänavate olukord, haljastus jm) võimalikult kiireks taastamiseks. Kirjalikud teavitused tuleb Tellija esindajaga eelnevalt kooskõlastada. Selleks tuleb Tellijale saata teavituse sisu ülevaatamiseks vähemalt 2 tööpäeva enne teavituste kinnistute valdajatele saatmise tähtaega. Tellijale kooskõlastamiseks saadetav dokumentatsioon peab sisaldama nii teavituse teksti koos lisadega (kui on) ja tabelit teavitatavate kinnistute nimekirjaga, milles on muu hulgas näidatud teavitamise viis (e-kiri, tavakiri vms). 2.8. Esitama vajalikud andmed ja tegema kõik endast sõltuva, et • 3 päeva enne Tööde algust esitatakse pädevale asutusele Ehitusseadustikuga vm õigusaktiga määratud juhtudel nõuetekohane ehitamise alustamise teatis; • 3 päeva enne Tööde algust esitatakse Tööinspektsioonile määruse Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses järgne nõuetekohane ehituse alustamise teatis, kui see on objektist tulenevalt (kestvus, töötajate arv jm) nõutav. 2.9. Määrama igale objektile projektijuhi ning objektijuhi. Objektijuht peab viibima Tööde teostamise ajal pidevalt objektil. Tõste-, kaeve-, keevitus-, isoleerimis-, tule-, elektritöid jms peavad tegema vastava väljaõppega ja selle töö tegemise õigusega töötajad. Ehitusplatsil peab pidevalt olema kättesaadav vähemalt 1 eksemplar kehtivat projektdokumentatsiooni. 2.10. Määrama objektile nõutava kvalifikatsiooni ja väljaõppega isiku, kes vastutab ohutu liikluskorralduse (sõidukid, ühistransport, jalakäijad, kergliiklus) eest Tööde ajal, ühtlasi: 2.10.1. Töövõtja kohustus on objekti ehitamiseks vajalike nõuetekohaste liikluskorraldusskeemide koostamine (sh muutmine, täiendamine ja lisaskeemide tellimine) ja neile vajalike kooskõlastuste hankimine ning liikluse ümberkorraldamiseks vajalike lubade saamine; 2.10.2. Töövõtja peab hankima töö tegemiseks vajalikud liikluskorraldusvahendid (mh piirded ja aiad, tõkked ja põrkeleevendid, hoiatustuled, kandurid ja sildid/ viidad/ liiklusmärgid/ teekattemärgistuse, eraldusliistud, pinnasekaitsematid, ülesõidu- ja ülekäigusillad ning ajutised valgusfoorid), need paigaldama ja skeemidele vastavust obligatoorse sagedusega kontrollima. Tööde lõppedes tuleb esialgne olukord taastada; 2.10.3. Töövõtja kohustus on ajutiste teede ehitus ja likvideerimine. Vajadusel tuleb teha olemasolevate fooride ümberprogrammeerimine. Töövõtja peab tagama nõutava arvu liiklusreguleerijaid sõltumata sellest, kas nõue oli enne Tööde tegemist teada või tekkis selline vajadus nende ajal; 2.10.4. Kõik liikluse ümberkorraldamisega ja ennistamisega ning liiklusohutuse tagamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Töövõtja vastutab ka nende kahjude eest ja kannab vastavad kulud, mis tekkisid tema poolt nõuete, juhendite ja eeskirjade mittetäitmisest (tegevusest või tegevusetusest) objekti liikluse korraldamisel Tööde ajal. 2.11. Tööde tegijal peab olema määratud nõutava kvalifikatsiooni ja väljaõppega tuletöid läbiviiv ja nende ohutuse eest vastutav isik. Kõik tuletööd (lõikamine, keevitamine, isoleerimine jms) tuleb teha vastavalt kehtivale seadusandlusele, kõiki tuleohutusnõudeid täites ja äärmiselt hoolikalt/ettevaatlikult. Tuletööde kohast tuleb eemaldada süttida võivad esemed ja materjal. Igas töökohas peavad olema nõuetekohased tulekustutusvahendid ja töökohti tuleb peale tuletööde lõppu jälgida. Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  2.12. Tööde teostamisel juhinduma EV Valitsuse määrusest nr 377 (08-12-1999) „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ ja selle hilisematest muudatustest. Tagama, et: 2.12.1. Ehitusplatsi välispiir on piiratud ja selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud; 2.12.2. Teostatav töö ei ohusta ehitusmaal töötavaid ja selle mõjupiirkonnas olevaid inimesi ning lähedal asuvaid hooneid. 2.12.3. Töödel kasutatavate töövahendite (elektrilised ja pneumaatilised tööriistad jms), kaitsevahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute ja redelite, voolikute ja toruühenduste, ajutiste tugede ja rakiste konstruktsioon ja seisukord tagavad töötajate ja mõjupiirkonnas olevate inimeste ohutuse. 2.13. Vormistama enne Töödega alustamist objektil töötavate töötajate nimekirja ja selle Tellijaga kooskõlastama. Töövõtja töötajatel ja teistel ehitusmaal viibijatel on keelatud ükskõik millisel viisil (s.h. suhtlemisel elanike, omavalitsusega ja järelevalveorganisatsioonidega jms) Tellijat kompromiteerida. 2.14. Tagama, et kõik objektil viibivad töötajad oleksid töötervisehoiu ja tööohutuse alaselt instrueeritud ning neil on vajalikud isikukaitsevahendid (helkurvestid, kiivrid jms). 2.15. Juhinduma Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirjadest (sh kaevetööde eeskiri, heakorraeeskiri, jäätmehoolduseeskiri, liikluskorraldus jms). 2.16. Tööde tegemisega kaasnevad teated (info) tuleb esitada kirjalikult. Teadetes peab olema määratud objekti nimi, lepingu number, teema, võimalikult lühike aga samas täpne/selge probleemi kirjeldus koos viidete, arvutuste ja muu sarnasega. Projektdokumentatsiooni kõrvalekallete puhul tuleb joonistel ja/või seletuskirjas tähistada/märkida kõnealune koht ja määrata kõrvalekalde suurus/ulatus käsikirjaliselt või muul viisil. 2.17. Täpsustavate ja/või täiendavate hinnapakkumiste esitamisel tuleb need esitada lahtikirjutatuna määral, mis annab info erinevate kasutatavate materjalide ja tehtavate tööde kohta. Erinevad materjalid ja tööd/tegevused tuleb esitada pakkumise eraldi ridadel piisavas detailsuses näidates ära nimetuse ja põhiparameetrid, mõõtühiku, koguse, ühikhinna ja vastava rea kogumaksumuse. 3. TÖÖVÕTJA ERIKOHUSTUSED KAEVE- JA TORUTÖÖDEL Töövõtja kohustub: 3.1. Tagama projektijärgse soojustorustiku kulgemisjoone nõuetekohase mahamärkimise; mahamärkimistöid võib teha vastava töö tegemise õigusega isik, kes peab Tööd dokumenteerima ja esitama vastava mahamärkimise akti. Töövõtja peab mahamärkimist/mahamärkimisakti kontrollima ja veenduma selle õigsuses (allkiri mahamärkimise aktil). 3.2. Tagama kaevetööde ohutuse. Kaevetööde tegemise ajal peab ehitusmaal viibima kaevetööde tegemise oskuse ja kogemusega isik, kelle ülesanne on kaevetööde eesmärgipärane ja ohutu läbiviimine. Tuleb tagada kaevikuseinte nõuetekohased ohutud kalded ja/või kaeviku seinad toestada – vastavate arvutuste tegemine, toestuse konstruktsiooni määramine ja toestuse paigaldus ning selle jälgimine /järelvalve Tööde ajal on Töövõtja kohustus. 3.3. Kaevikus töötavad inimesed peavad kandma isikukaitsevahendeid ja kõrgnähtavaid tööriideid/ ohutusveste. Kaevikus olijad peavad arvestama kaeviku sügavusest tulenevate nägemispiirangutega ja ekskavaatorijuhtide piiratud nähtavusega ning hoolitsema selle eest, et nad kogu aeg nähtavad oleksid. Ekskavaatori- ja muu tehnika juhid ei tohi teostada ühtegi tööoperatsiooni, kui nad pole kindlad, et see on kõigile ohutu. 3.4. Keelatud on töötada toestamata (kilptoestus, nn sõduri sein/ Berliini sein, sulundsein vms) või nõuetekohaselt kujundamata nõlvadega kaevikus, mille sügavus on suurem kui 1,25m. Keelatud on ladustada pinnast ja materjali kaeviku nõlvale lähemale kui 0,6m. Kuni 12 tonni raskuse ehitustehnikaga on keelatud sõita nõuetekohaselt toestamata kaevikule lähemale kui 1m ja kuni 40 t ehitustehnikaga lähemale kui 2m. 3.5. Töövõtja kohustub vähimagi kahtluse korral, et kaeviku on varisemisohtlik või toestuse konstruktsioon ebastabiilne, võtma kasutusele kõik meetmed inimeste ja hoonete ohutuse tagamiseks, vajumise Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  ärahoidmiseks ja ebasoovitavate mõjude vähendamiseks. Ohu tekkimisel tuleb evakueerida ohutsoonis olevad inimesed ja tõkestada/piirata ohutsoon viisil, mis välistab inimeste sattumise sinna. 3.6. Mitte kahjustama soojustorustikuga ristuvad ja selle läheduses olevaid teisi kommunikatsioone. Jälgima ja täitma omanike poolt kaevetöödele seatud nõudeid ja ettekirjutusi – määratud ulatuses tuleb kommunikatsioonide paiknemiskoha täpsustamiseks tehtav kaevetöö („avamine“) teha käsitsi/labidaga. Kommunikatsioonide „avamine“ peab olema ohutu. Kohe peale „avamist“ tuleb kommunikatsioonid nõuetekohaselt toestada ja/või riputada. Toestamine peab olema tehtud viisil, mis tagab nende säilimise, stabiilsuse ja nõutavad tööomadused ning olema ümbritsevale ohutu. 3.7. Hoidma soojustorustiku ehitamise ajal kaeviku kuivana. Torudesse ei tohi sattuda vett, mustust või teisi kõrvalisi esemeid. Pumpamisega seonduvad probleemid lahendab Töövõtja ja kannab ka vastavad kulud. Pumbata tuleb nö väljakujunenud hea pumpamistava kohaselt ja ohutult ning vältida tuleb pinnase hüdraulilist purunemist. Vee ärajuhtimisel tuleb täita kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja ja äravooluks kasutatavate kommunikatsioonide omanike kehtestatud nõudeid – vastavate tehniliste lahenduste väljatöötamine ja kooskõlastamine kommunikatsiooniomanikega on Töövõtja kohustus. 3.8. Tagama, et kraavkaevik on torustiku ja selle osade (teeninduskaevude, paisumisvarupatjade jms) projektijärgseks paigaldamiseks vajalike mõõtudega. Kaevikul peab olema nõuetekohane laius ja sügavus ning keevitus- ning isoleerimistööde tegemise kohas laiendid/süvendid (piisav vaba ruum) nende tööde tegemiseks. Kõik liivalusest kõrgemalolevad segavad kivid/betoonijäätmed, armatuuriotsad, mittetöötavate torude ja kaablite otsad tuleb enne torude kaevikusse paigaldamist eemaldada. 3.9. Koheselt üle vaatama ehitusmaale saabunud materjalid ja kontrollima nende nõuetele/projektile vastavust. Mittevastava materjali kasutamine ei ole lubatud! Muu hulgas tuleb kontrollida eelisoleeritud toru PE- kaitsekesta vigastamatust, lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide terviklikkust (Ω) ja isolatsioonitakistust (MΩ). Mittevastava materjali hoidmine ehitusplatsil ei ole lubatud. 3.10. Hoidma toruotstes vastavaid tehase-kaitsekorke ja juba kaevikusse paigaldatud ning omavahel ühendatud torudele tuleb tööpäeva lõpus paigaldada toruotsa täielikult katva suurusega metall-lehest pimeäärikud, mis kinnitatakse kolme-nelja keevituspunktiga. NB! Võõrkehade ja mustuse sattumine torudesse on lubamatu! 3.11. Käsitsema torumaterjali valmistajatehase juhendite kohaselt. Tõstma, ladustama, ja monteerima/paigaldama materjali projektdokumentatsiooni, juhendite ja hea tava kohaselt. Tõstevahendite valikul tuleb jälgida, et nende laius oleks piisav ja nende poolt toru PE-kestale/PUR- isolatsioonile avaldatav surve ei ületaks mingil juhul 0,3 MPa. 3.12. Mitte tõstma/paigaldama toru kaevikusse enne, kui selles on nõuetekohasest liivast ühtlane/tasane ja piisavalt tihendatud liivalus ja kaevikupõhjast kõrgemal on eemaldatud kõik takistused (toru- ja kaabliotsad, raudbetooni jäätmed ja armatuuriotsad jms), mis toru vigastada võivad. Enne toru kaevikusse tõstmist ja töömahukaid ühendamistöid tuleb veenduda, et torumaterjali LOS traadid on terved ja soojusisolatsioon kuiv/korras. Tagama, et enne toru kaevikusse tõstmist on vormistatud vastav kaetud tööde akt. 3.13. Tagama, et torustiku hõõrdekiht (toru ümbritsev liivapadi ja sh ka liivalus) on tehtud EVS-EN 13941- 1 ja -2 nõuetele vastavast ehitusliivast (räniliivast). Torustiku hõõrdekihis (liivapadjas) ei tohi olla savi, huumust, teravaservalist materjali (kivikillud, elektroodiotsad, käiakettad jms), metalli-, puidu- ning plastijäätmeid jms, mis võivad hõõrdekihi omadusi muuta või torumaterjali PE-kaitsekesta vigastada. 3.14. Tagama, et keevitustööde korraldus ja kvaliteeditagamissüsteem arvestab/järgib standardiga EVS- EN 13941-2 määratut. Kasutada tuleb torustiku klassile vastavat kvalifitseeritud keevitus- koordineerimis- ja kontrollipersonali. 3.15. Tagama, et kõik objektil tehtavad keevitustööd vastavad kasutatavatele keevitusspetsifikaadile (WPS). Kasutatav keevitustehnika (keevitusaparaadid, elektroodikuivatid, käiad jms) peab olema töökorras ja ohutu, seadmed nõutava perioodilisusega kontrollitud ja hooldatud. Kasutatavaid lisamaterjale (keevituselektroode) tuleb nii ladudes kui ehitusmaal hoida nende hoiustamisnõuetele ja kasutatavale keevitusspetsifikatsioonile (WPS) vastavalt. 3.16. Tagama, et soojustorustikule keevisühendusi tegevad keevitajad on atesteeritud kasutatavale keevitusviisile, materjaligrupile, torumõõdule, seinapaksusele ja tehtavate keevisõmbluste asendile ning Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  neil on kehtiv standardi EVS-EN ISO 9606-1:2017 kohane keevitaja kvalifikatsiooni sertifikaat. Kvalifitseerimata tööjõu kasutamine keevitustöödel on keelatud. Keevitajatel peavad sertifikaadid koos isikut tõendava dokumendiga objektil kaasas olema. 3.17. Tagama, et keevitustööde tegemisel on keevituskohas piisavalt tööruumi (kaeviku süvendid ja laiendid). Keevituskoht ja tööde tegija peavad olema kaitstud segavate ilmamõjutuste (vihm/lumi, tuul, päike) eest. Sademete puhul tuleb keevituskoha ja töö tegija kaitseks paigaldada spetsiaalne täielikku kaitset pakkuv telk või varikatus. 3.18. Tagama, et projektiga määramata kohtades ei ületa ükski keevisõmbluses tehtav suunamuutus (ingl miter / mitering) 3⁰. Kõigi projektiga määramata suuremate kui 3⁰ suunamuutuste tegemiseks tuleb saada projekteerija luba ja kooskõlastada Tellijaga. 3.19. Tagama, et soojustorustiku montaažil teostatud keevisliiteid vastavad standardi ISO 5817 klassi C (või B) nõuetele ja neid kontrollitakse sellele standardile vastavalt. Läbivalgustuse 1. kontrolli mahu määramisel lähtutakse soojustorustiku klassist (klassid A, B ja C; määrang tööprojektis või vastavalt EVS-EN 13941-1 määrangutele) ja vigade ilmnemisel suurendatakse kontrolli mahtu (teine, kolmas ja neljas kontroll) vastavalt EVS-EN 13941-2 (vt ka allpoololevat tabelit). klass kontroll kontroll kontroll kontroll A 5% 20% 50% 100% B 10% 20% 50% 100% C 20% 50% 100% 100% 3.20. Kasutama soojustorustikul tehtud keevisõmblustele kuju andmisel ja puhastamisel keevitusšlakist ning pritsmetest (õmbluste kontrolliks, läbivalgustuseks) selliseid tööriistu ja -võtteid, mis tagavad obligatoorse tulemuse ja mingil viisil ei vigastada töötoru/terastoru seina. NB! Seinapaksuse vähenemine (sh juhuslikud sisselõiked) ei ole lubatud! 3.21. Läbi viima eelisoleeritud soojustorustiku isoleerimistööd järgides standardi EVS-EN 489 nõudeid. Jälgida tuleb töödele ja materjalidele lubatavaid temperatuuripiiranguid. Töövõtja peab tagama, et soojustorustikule isolatsiooni (jätkupakendeid) paigaldavad isoleerijad oleks saanud vastava väljaõppe. Kvalifitseerimata tööjõu kasutamine isoleerimistöödel on keelatud. Isoleerijatel peavad väljaõpet tõestavad tunnistused koos isikut tõendava dokumendiga objektil kaasas olema. 3.22. Eelisoleeritud torustiku jätkupakendite paigaldamisel järgima valmistajatehase paigaldusjuhendeid ja töövõtteid. Kasutada tuleb nõuetekohaseid materjale ja tööriistu. Paigaldamist ei tohi katkestada nendes tööjärkudes (aktiviseerimine, termokahandamine, vahutamine, avade sulgemine jms), mis võivad viia ebakvaliteetse paigaldustööni. Paigaldatud jätkupakendid ja otsamütsid peavad olema veetihedad. Tihedust tuleb kontrollida vastavalt standardile EVS-EN 489 ja korrektselt protokollida. 3.23. Tagama, et jätkupakendite paigaldamisel on paigalduskohas piisavalt tööruumi (kaeviku süvendid ja laiendid). Paigalduskoht ja Tööde tegija peavad olema kaitstud segavate ilmamõjutuste (vihm/lumi, tuul, päike) eest. Sademete puhul tuleb paigalduskoha ja töö tegija kaitseks paigaldada spetsiaalne täielikku kaitset pakkuv telk või varikatus. 3.24. Tagama lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide kokkuühendamise vastavalt projekti põhimõtetele. Järgida tuleb standardi EVS-EN 14419 nõudeid. Ühenduskoht peab olema kaitstud sademete ja muude mittesoovitavate ning Tööde kvaliteeti määravate mõjutuste eest (telk!). Määratud kohtadesse hoonetes tuleb paigaldada nõuetekohased mõõtepunktid/kontrollkarbid (niiskuskindlus IP56) ja paigaldada, kaitsta ning kinnitada kolmesoonelised (3 x 1,5 mm²) väljavõtukaablid. Massiklemm tuleb toru külge keevitada – massijuhe tuleb klemmi külge kinnitada poltühendusega kasutades seibe, nagaseibe ja kruve/mutreid. Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  3.25. Otsamütsi paigaldamine on kohustuslik ja nõue kehtib ka nn kaksiktorude (ingl twin pipe) puhul. Paigaldatud otsamüts (ingl end cap) peab olema veetihe. Otsamütside paigaldamine tuleb protokollida jätkupakendite paigaldamise protokollis. LOS traadipikendused (paiknemine/värvid) tuleb nõuetekohaselt fikseerida vastaval ühendusskeemil. 3.26. Tagama, et kokkuühendatud traadikontuuri takistus ei ole suurem kui 1,5 Ω / 100 m kokkuühendatud traadikontuuri kohta. Isolatsioonitakistus ei tohi olla väiksem kui 10 MΩ/km kokkuühendatud kontrolltraadi kohta. Kõik Tööd, protseduurid ja katsetused tuleb õigeaegselt ja nõuetekohaselt protokollida. 3.27. Teostama torustikule pesu/puhastamise ja surveproovi ning kui projektdokumentatsioon määrab, siis ka eelpingestuse. Kõik tehtud Tööd tuleb läbi viia vastavalt kehtestatud nõuetele ja eeskirjadele ning hea tava kohaselt. Kasutada tuleb ohutuid seadmeid ja töövõtteid. Välistada tuleb kõrvaliste isikute sattumine pesu- või katsetustetsooni. Tööde läbiviimine ja võetud meetmed peavad olema sellised, et oleks tagatud nõuetekohaste ja täpsete andmete saamine aktidesse ja protokollidesse. Kõik Tööd, protseduurid ja katsetused tuleb õigeaegselt ja nõuetekohaselt protokollida. 3.28. Paigaldama soojustorustikule projektiga määratud kohtadesse nõuetekohased selleks otstarbeks mõeldud paisumisvarupadjad (PVP). Paigaldamise ajal peab paigalduskohas olema PVP paigaldamise skeem ja joonise lugemise oskusega spetsialist. Jälgida tuleb: PVP paksust, kihtide arvu ja iga kihi pikkust ning paisumisvarupatjade mõõtmeid (kõrgust!). PVP kihtide kogupaksus ei tohi olla suurem kui 120 mm. Paigaldatavad PVP tuleb nõuetekohaselt kinnitada ja tagada, et need liivtagasitäite ajal paigast ära ei nihkuks! Liivtagasitäide PVP ümbruses tuleb teha käsitsi/labidaga. Paigaldamine tuleb paigalduskoha kaupa esitada omanikujärelevalvele kontrollimiseks ja paigaldustööd tuleb täpselt dokumenteerida (teostusjoonis, skeemid, fotod jms). 3.29. Mitte alustama tagasitäitega enne projektijärgsete monteerimistööde lõpetamist ja vastava loa saamist. Valminud töödele tuleb teha ülevaatus ja allkirjastada kõik asjassepuutuvad kaetud tööde aktid. Tagasitäite tegemise loa annab omanikujärelevalve tegija eeldusel, et • monteerimistööd on lõppenud, nõuetekohased ja dokumenteeritud, lekkeotsimissüsteemi ühendustööd on lõpetatud, selle parameetrid nõuetekohased ja vormistatud/allkirjastatud vastav protokoll; • tehtud on nõuetekohased ja täiemahulised teostusmõõdistustööd • kaevikust on eemaldatud kõik montaažil kasutatud aluspuud, rullid, toed jms abimaterjalid, toru paikneb projektijärgselt ja torude vahel on nõutav vahe; • kaevik on vaba teravatest ja toru vigastada võivatest võõrkehadest; • paigaldatud on projektijärgsed paisumisvarupadjad; tööd on kontrollitud/akteeritud (joonised, fotod). 3.30. Tagama, et tagasitäitematerjal, selle paigaldus ning tihendamine torustiku hõõrdekihis vastab standardiga EVS-EN 13941-2 määratule. Minimaalne suhteline tihendusmäär torude hõõrdekihis ei tohi olla väiksem kui 0,95. 3.31. Mitte puistama tagasitäite tegemisel liiva torudele otse kopast. Torude ümbrus tuleb tagasi täita käsitsi ja ca 100-200 mm kihtide kaupa. Torudele tuleb tagada ühtlane asetsemine liivalusel, kõigi tühimike täitumine ja esimeste tagasitäitekihtide toetus külgedelt, et oleks välditud/välistatud hilisema tagasitäite/ masintihendamise poolt põhjustatud äravajumised ja ülemäärased paindepinged. Hõõrdekihi ehitamisel kasutatava liiva terasuurus ei tohi olla suurem kui Ø 32 mm, selles ei tohi olla savi, huumust, lund ja jääkamakaid. Hõõrdekihist kõrgemal olevas tagasitäites ei tohi olla suuri kive (Ø ≥ 150 mm), lund ja jääkamakaid ning muud kõrvalist mittevastavat materjali. 3.32. Kinni pidama valmistajatehaste poolt määratud nõuetest eelisoleeritud torude vahetus läheduses (toru kohal kuni 500 mm) kasutatava tihendustehnika massi ja tekitatava surve osas. Valida tuleb soovitustekohase massi ja survega tihendustehnika, mis välistaks toru PE-kesta ja tema isolatsiooni ülemäärased/lubamatud pinged (lühiajaliselt lubatav pinge 0,3 MPa) ja kahjustumise! 3.33. Mitte sõitma ehitustehnikaga (kopad, laadurid, kallurid, kraanad jms) üle eelisoleeritud kaugküttetorustiku, kui sellel on toru peal/kohal nõuetekohast tagasitäidet (ingl cover) vähem kui 600 mm. Vähema tagasitäite puhul tuleb ehitada ohutud ülesõidud ja tutvustada liikluskorraldust ning lubatavaid ülesõidukohti kõikidele juhtidele. Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  3.34. Jälgima tagasitäite tihendamisel teede ja platside aluses osas muu hulgas ka tee-ehituse määrusi, norme, tööjuhendeid ja neist tulenevaid mitmeid eritingimusi ja -nõudeid (sh tihendamise suhtelist määra osas, mis on tavaliselt torude hõõrdekihile määratud 0,95`st suurem). 3.35. Paigaldama kummagi toru kohale kõrgusele vahemikus 200 mm kuni 500 mm nõuetekohase hoiatuslindi. Kasutama peab eelisoleeritud torumaterjali valmistajatehaste poolt toodetud hoiatuslinte, millel on kaugküttetorustikule viitav tähistus/kirjad Kaugküttetorustik, Soojustorustik, District heating pipe, District heating, Fernwärmeleitung, Kaukolämpojohto vms. Lindi paigaldus tuleb kaetud tööde aktiga dokumenteerida. 3.36. Tõstma kõik ümbertõstmist vajavad kommunikatsioonid ümber vastavalt nende ümbertõstmiseks koostatud tehnilisele dokumentatsioonile (tööprojektidele) ja dokumentatsioonis olevatele tehnilistele tingimustele ning kooskõlastustele. Töövõtja kohustus on kõikide kommunikatsioonide ümbertõstmiseks vajalike konsultatsioonide ja läbirääkimiste pidamine, kokkulepete ja lepingute sõlmimine ning ta peab kandma kõik sellega seonduvad kulud. 3.37. Töövõtja on Töödest tekkivate ehitusjäätmete (pinnas, teekatted, betoon ja raudbetoon, metall, soojusisolatsioon ja muu tekkiv ehituspraht) valdaja ja kohustub organiseerima jäätmete kogumise, äraveo ja utiliseerimise vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ning kandma vastavad kulud. Ehitusjäätmete äravedu tuleb teostada koheselt, kui neid ei ole võimalik ladustada ohutult või see segab liiklejaid. Pinnase ladustamine/taaskasutamine mujal, kui ametlikes ladustuskohtades, on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kirjalikul loal. Töövõtja on kohustatud tööde lõppedes esitama Tellijale kohaliku omavalitsuse jäätmeõiendi. 3.38. Tagama ehitusplatsi korrashoiu. Muu hulgas tuleb tagada töötsooni jääva tänavaala puhtus koristades pidevalt Tööde käigus maha pudenenud pinnast, liiva, killustikku jms. 3.39. Teostama kõik Töödega seotud vajalikud taastamis-ja haljastustööd. Töövõtja on peale Tööde lõpetamist kohustatud Tellija vastava soovi korral esitama kohaliku omavalitsuse lõpetatud/allkirjastatud kaeveloa. 3.40. Töövõtja peab Tellija määratud tee-ehitustööde omanikujärelevalve tegijale esitama paigaldatud asfaltbetoonkatte kvaliteeti kinnitavate puurkehade katsetuste protokollid; katsetused peab tegema akrediteeritud laboratoorium. Asfaltbetoonkatte kvaliteeti hinnatakse jäävpoorsuse ja tihendusteguri alusel. 3.40.1 Juhul, kui õhutemperatuur on madalam kui +5 °C (pluss viis), siis on Töövõtja kohustatud asfaltbetoonkatte taastama regenereeritud kuumtöödeldud asfaltbetoonseguga (nn *Bagela-segu*) ning paigaldatud asfaltkate tuleb välja vahetada tehases toodetud projekti järgse asfaltbetoonseguga hiljemalt õigusaktides ettenähtud tähtajaks. 3.40.2 Juhul, kui tee liivaluse ja killustikaluse paigaldised sisaldavad lund/jääd või ei vasta muul viisil nõutavale kvaliteedile (neid ei saa tihendada või tihendamist kontrollida vms) ning tee-ehituse omanikujärelevalve tegija ei aktsepteeri nende jätmist katendisse, siis tuleb katendi konstruktsioon täies ulatuses õigusaktides määratud tähtajaks välja vahetada. 3.41. Dokumenteerima kõik kaetud tööd, katsetused, kontrollid jms ning esitama Tellijale Tööde üleandmisel objekti täitedokumentatsiooni, mis on koostatud juhindudes Lisas 1 toodud näitlikust sisuloetelust. 3.42. Jälgima nn talviste tööde tegemise nõudeid, kui välisõhu temperatuur on langenud allapoole 10⁰C. Arvestada tuleb asjaoluga, et torumaterjali PE-kest on madalatel temperatuuridel habras ja purunemisaldis. 3.42.1. Välisõhu temperatuuril alla 10⁰C tuleb koostöös eelisoleeritud torumaterjali valmistajatehasega koostada nn talviste tööde tegemise kava/plaan, mis haarab kõiki paigaldamisel tehtavaid töid (ladustamist, tõstmist, lõikamist, liivaluse ehitust, hõõrdekihi paigaldust ja tihendamist, toru asetamist liivalusele, keevitustöid, jätkupakendite paigaldamist ja vahuga täitmist, kuumutamist ja jahutamist sh eelpingestuse ajal tehtavat kuumutamist jms) ja määrab nende tegemiseks täpsed tingimused/nõuded. Koostatud kava tuleb kooskõlastada Tellijaga. 3.42.2. Keelatud on eelisoleeritud toru paigaldamine külmunud kaevikusse ja lund / jääd sisaldavale külmunud liivalusele. Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  3.42.3. Välisõhu temperatuuril alla 0⁰C ei ole eelisoleeritud toru paigaldustööd lubatud, tööd tuleb katkestada. Välisõhutemperatuuril alla 0⁰C on keelatud liivast hõõrdekihi tihendustööd ja ka nt tee- ehitustöödega seotud tihendustööd torust kõrgemal. 4. NÕUDED TARNITAVATELE MATERJALIDELE 4.1. Töövõtja tarnib kõik Tööde teostamiseks vajalikud materjalid. Kõik ehituses, montaažis, paigaldamisel ja kinnitamisel kasutatavad materjalid peavad olema uued (Töövõtja tagab materjalidele ja Töödele 60 kuulise garantii; vanema materjali kasutamiseks tuleb saada kirjalik eriluba igal konkreetsel juhul eraldi), kvaliteetsed, ilma defektideta, vastupidavad ja sobivad vastavalt kasutusotstarbele. Materjalid tuleb valida selliselt, et vältida korrosiooni tulenevalt keskkonnast, teistest aktiivsematest metallidest või muudest põhjustest ja neid tuleb vastavalt kaitsta korrosioonitekke eest. Enne paigaldustöid tuleb objektile tarnitud materjalid koos dokumentatsiooniga esitada ülevaatamiseks Tellija esindajale ja saada nõusolek paigaldamistöödega alustamiseks. Tellija nõusolek ei vabasta Töövõtjat talle lepinguga pandud kohustustest ja vastutusest. 4.2. Nõuded eelisoleeritud torumaterjalile 4.2.1. Soojustorustiku ehitamisel tohib kasutada ainult CEN/TC 107 standarditele (EVS-EN 253, 448, 488 ja 489) vastavat eelisoleeritud torumaterjali. Eelisoleeritud armatuuri (spindlid, abiarmatuur jms) peavad isolatsiooni alt välja ulatuvas osas olema roostevabast metallist (EVS-EN 488 punkt 4.6.2; kroomi/ Cr mitte vähem kui 16%). 4.2.2. Tellija eelistab järgmiste eelisoleeritud valmistajatehaste toodangut: Logstor, Isoplus. Juhul, kui pakkuja soovib pakkuda mõne muu valmistajatehase toodangut, tuleb kooskõlastamiseks esitada ammendav tehniline informatsioon ja selleks Tellijalt nõusolek saada. 4.2.3. Tarnitud materjalil peavad olema kaasas standardi EN 10204 järgne kontrollisertifikaat 3.1 ja nõuetekohased saatedokumendid. Dokumentide järgi peab olema võimalik kindlaks teha torumaterjali vastavus projektdokumentatsiooniga määratule. 4.2.4. Eelisoleeritud materjali tuleb tõsta valmistajatehase poolt määratud laiusega tõstetroppidega (kettide ja trosside kasutamine pole lubatud ja lubatud pole ka torumaterjali otsene kontakt ekskavaatorite metallist tõsteosadega!). 4.2.5. Töövõtja peab materjalid ladustama vastavalt valmistajatehaste ladustamisjuhenditele – kasutama nõuetekohast alusmaterjali (laius, sagedus/samm) ja tagama, et torumaterjal oleks ladustatud kõrgemale tasasele kohale ja see ei asetseks vees. Ladustatud materjal peab olema ladustatud ohutult (materjali virna kõrgus ≤ 2m; veeremist vältivad piisava kõrgusega puukiilud) ja piiratud aiaga. 4.3. Nõuded tavalistele terastorudele ja toruelementidele 4.3.1. Tarnitavad terastorud peavad vastama standarditele EN 10216-2, EN 10217-1, EN 10217-2 või EN 10217-5. 4.3.2. Kasutatava torumaterjali metall peab olema P235TR1, P235TR2 või P235GH. Toru seinapaksused ei tohi olla väiksemad sellest, mis on määratud standardiga EVS-EN 253 eelisoleeritud torumaterjali töötorude seinapaksusele. 4.3.3. Tarnitud materjalil peavad olema kaasas standardi EN 10204 järgne kontrollisertifikaat 3.1 ja nõuetekohased saatedokumendid. Dokumentide järgi peab olema võimalik kindlaks teha torumaterjali vastavus projektdokumentatsiooniga määratule. 4.4. Nõuded kompensaatoritele 4.4.1. Tarnitavad kompensaatorid peavad olema mõeldud tööks kaugküttetorustikel nende soojuspaisumiste kompenseerimiseks. Parameeter Väärtus Töökeskkond kaugküttevesi Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  Töötemperatuur, maksimaalne (˚C) 130 ˚C Rõhuklass (PN) PN 16 Minimaalne lubatav pingetsüklite arv; N ≥ 1000 tsüklit Lõõtsa konstruktsioon mitmekihiline Sisemine juhtpind (inglise inner sleeve) nõutav Korpuse juhtribid (inglise external guide sleeve) nõutavad 4.4.2. Tarnija peab kindlustama müügijärgse insener- tehnilise toe Eestis. 4.4.3. Tellija eelistab järgmiste valmistajatehaste toodangut: Masino (Prospero), Belman, EagleBurgmann. Juhul, kui pakkuja soovib pakkuda mõne muu valmistajatehase toodangut, tuleb kooskõlastamiseks esitada ammendav tehniline informatsioon ja selleks Tellijalt nõusolek saada. 4.4.4. Kompensaatori lõõts, sisemine hülss, juhtpindadega korpus ja ühendusotsad: Parameeter Väärtus Märkused Lõõtsa materjal 1.4571 või analoog (AISI 316Ti) EVS-EN 10027 Sisemine hülss (inner sleeve) 1.0425 (P265GH vms) EN 10217-2 ja -5 Korpuse materjal 1.0345 (P235GH) EN 10217-2 ja -5 Ühendusotste materjal 1.0345 (P235GH) EN 10217-2 ja -5 Toruotste ettevalmistus Keevituseks (inglise welding ends) EN ISO 9692-1 Lõõtskompensaatoril peavad olema korpuse juhtribid ja sisemine juhtpind. Märkus: Töökindlust silmas pidades eelistab Tellija õhemast/peenemast metall-lehest ja suurema kihtide arvuga lõõtsasid. 4.4.5. Kompensaatorid on vaja tarnida nn keskmises asendis (Δ50/Δ50). Nende seadistus teostatakse igal konkreetsel objektil montaažitööde käigus vastavalt selleks hetkeks väljakujunenud olukorrale. 4.4.6. Kompensaatorite ühenduspõhimõte on keevisühendus. Toruotste ettevalmistus keevitamiseks vastavalt EN ISO 9692-1 (või analoog). Kompensaatori ühendusotsade mõõdud peavad vastama paigalduskoha reaalsetele torumõõtudele. 4.4.7. Kompensaatorite saatedokumentatsioon ja neil olev märgistus peab andma alljärgneva info: Parameeter Sertifikaat / Joonised Kompensaatori tunnusplaat Kompensaatori margi tähis x x Kompenseerimisvõime; mm x x Tehase eelseadistus; Δ/Δ (mm) x x Pingetsüklite arv; N x x Tingmõõt (DN) x x Rõhuklass (PN) x x Lõõtsa materjal x Lõõtsa kihtide arv ja paksus x Lõõtsade arv, profiil ja mõõdud x Lõõtsa efektiivne pindala; Ap (mm²) x Reaktsioonijõud; Fx (N/mm) x Toruühenduste ¤ ja seinapaksus; mm x x Toruühenduste metalli mark x x Kompensaatori mõõdud; mm x x Kompensaatori mass; kg x x Voolu suund; (nool ) → x Paigalduskoha tähis / märksõna x (kambri, sõlme vms number) 4.4.8. Kompensaatorid peavad olema pakendatud nii, et oleks välistatud nende vigastamine transpordil ja kõrvaliste esemete sattumine kompensaatorisse. 4.5. Nõuded sulgarmatuurile Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  4.5.1. Tarnitav armatuur peab olema mõeldud tööks kaugküttetorustikel. Töökeskkond on kaugküttevesi. Armatuuri nominaalne rõhuklass peab olema PN16. Otste tüüp keevis / keevis vastavalt paigalduskoha torumõõtudele. Korpuse ja otste materjal P235TR1, P235TR2 või P235GH. 4.5.2. Tellija eelistab järgmiste tuntud valmistajatehaste toodangut: Danfoss (JIP), Vexve (sh Naval), Högfors. Juhul, kui pakkuja soovib pakkuda mõne muu valmistajatehase toodangut, tuleb kooskõlastamiseks esitada ammendav tehniline informatsioon ja selleks Tellijalt nõusolek saada. 4.5.3. Armatuuri tehnilised määrangud: • tingmõõdud DN15 kuni DN250 - tarnida tuleb kuulkraanid; • alates tingmõõdust DN300 - tarnida tuleb pöördklapid (NB! tihedus peab olema tagatud mõlemal voolusuunal!). Määrangu tehniline sisu Ühik Kuulkraanid Pöördklapid ≤ DN50 ≥ DN65 Maksimaalne töötemperatuur C 150 150 (taluvus) Maksimaalne töörõhk (taluvus) bar 40 25 25 Sulgorgani materjal klapisäär - roostevaba teras roostevaba teras Sulgorgani tihend PTFE + C AISI 316 Ajami/ reduktori vajalikkus alates DN150 reduktoriga Käepide ja reduktori ajamiratas eemaldatav eemaldatav 4.5.4. Sulgarmatuur tuleb tarnida sobilikus ühekordses pakendis. Armatuur peab olema varustatud infosildiga, millel on järgmine informatsioon: • tootja ja kaubamärgi nimi; toote tüüp; • tootmisnumber number ja tootmisaasta/kuu; • tingläbimõõt DN; rõhuklass PN; maksimaalne töötemperatuur; • keevisotste materjal. 4.5.5. Armatuur tuleb tarnida koos tootesertifikaadiga iga toote kohta, mis sisaldab toote nõutavaid katsetamise andmeid (rõhk, temperatuur). 5. NÕUDED SOOJUSTORUSTIKE TEOSTUSMÕÕDISTAMISE JA JOONISTE VORMISTAMISE KOHTA 5.1. Soojustorustike teostusmõõdistamisel tuleb lähtuda ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise heast tavast, Majandus- ja taristuministri määrusest nr 34 (14-04-2016) „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning alltoodud nõuetest. 5.2. Teostusjoonised koostatakse soojustorustiku ehituse, rekonstrueerimise või remondi ajal stabiilsel alusel olevale ja lõpetatud montaažiga soojustorustikule vahetult enne kaevise tagasitäitmistöid. Joonised peavad olema mõõtkavas 1:500 (ja vajadusel ka 1:500 erijuhuna tõlgendatavas mõõtkavas 1:200). 5.3. Teostusjoonised koosnevad soojustorustiku plaanist, pikiprofiilist, soojustorustiku keevisliidete plaanist, koordinaatpunktide tabelist ja soojuskambri ja/või –kaevu detailjoonistest (kogu pikkuses, kaasaarvatud hooneid läbiv soojustorustik). 5.4. Teostusjoonistel peab olema kirjanurk, kus on ära näidatud dokumentatsiooni täitja andmed (organisatsiooni nimetus, kontaktandmed, tegevusloa nr, autor ja töö nr). 5.5. Kindlaks tuleb teha ja mõõdistada järgmised elemendid: • soojustorustiku iseloomulike punktide (algus-, lõpu-, pöördepunktid, keevissõmbluste/jätkupakendite paiknemiskohad, hargnemissõlmed, teenindus-sõlmed, soojuskambrid, kanalid, hülsid, kaevud, drenaažikaevud, läbimõõdu muutused/üleminekud, kinnistoed, kompensaatorid) tehnilised andmed ja asukohad; • teenindussõlmedes oleva sulg-, õhutus- ja tühjendusarmatuuri tingläbimõõdud; armatuuri spindlite paiknemiskõrgused; • soojustorustiku tehnilised andmed (toru tingläbimõõt, seinapaksus, isolatsiooni välisläbimõõt); Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  • soojustorustiku kohale ja allapoole jäävad mõõdistamise hetkel nähtavad kommunikatsioonid, kommunikatsioonide parameetrid (läbimõõdud, materjal jm) ja asukohad; maapinna kõrgusmärgid. 5.6. Plaanil tuleb esitada järgmised andmed: • iseloomulikud punktid ja nende järjekorranumbrid; • kõigi iseloomulike punktide koordinaadid tabeli kujul; • soojustorustiku iseloomulike punktide asukohad, vahekaugused ja sidemed; • soojustorustiku torud, kaevud, kambrid; olemasolul drenaažtorud ja -kaevud; • hooneid läbiva torustiku kulgemisjoon; • pöörete mõõdud kraadides; • soojustorustiku ristumised teiste maa-aluste kommunikatsioonidega; • eelisoleeritud toru terastoru tingläbimõõt (DN) ja PE-kaitsekesta välisläbimõõt; • toru DN muutuse asukohad ja ülemineku parameetrid (DN ja kesta välisläbimõõt); • soojusvõrgu torustike kaitsevöönd. 5.7. Soojustorustike ja selle rajatiste kaitsevööndite ulatus: • Maa-alune torustik läbimõõduga 200 mm ja vähem - 2 meetrit kummalegi poole torustiku konstruktsiooni (soojusisolatsioon) äärmistest punktidest; • Maa-alune torustik läbimõõduga rohkem kui 200 mm - 3 meetrit kummalegi poole torustiku konstruktsiooni (soojusisolatsioon) äärmistest punktidest; • soojustorustike rajatiste (kambrid, pumbajaamad, mõõdusõlmed jms) kaitsevöönd on 2m välisseinte või piirete äärtest. • Maapealsel soojustorustikel kaitsevööndi ulatuseks võtta 5 meetrit kummalegi poole torustiku soojusisolatsiooni välispinna äärmistest punktidest. 5.8. Soojustorustike keevisliidete plaanil tuleb esitada: • mõõdistatud soojustorustiku keevisliidete asukohad, nende tähistus/numeratsioon; • keevisliidete vahekaugused; • toru tingläbimõõt (DN) ja kaitsekesta välisläbimõõt 5.9. Soojustorustiku pikiprofiilil esitada järgmised andmed: • soojustorustiku iseloomulike punktide tähistus ja vahekaugused; • eelisoleeritud torude välisläbimõõt või DN, toruseina paksus ja toru PE-kaitsekesta välisläbimõõt (näit DN100(3,6)/225 või DN100+100(3,6)/355); • eelisoleerimata torude puhul terastoru tingmõõt, seinapaksus ja soojusisolatsiooni paksus millimeetrites (näiteks DN100(4,0)/50); • soojustorustiku iseloomulike punktide vaheline kalle ja selle suurus; • drenaažitorustiku materjal, läbimõõt, pikikalde suund ja suurus; drenaažikaevude siseläbimõõdud; • iseloomulike punktide absoluutkõrgused (maapind, soojustorustiku telg, kanali küna põhi ja küna serva kõrgus, soojuskambri põhi ja lagi, kõrgus drenaažtoru alt ja drenaažikaevu põhi); • soojustorustiku kohale, kõrvale või alla jäävad ja mõõdistamise hetkel nähtavad kommunikatsioonid koos nimetuse, läbimõõduga ja absoluutkõrgustega nende peale; • sulgarmatuuri, õhutus- ja tühjendusarmatuuri läbimõõdud või DN; • hoonet läbiva soojustorustiku telje kõrgusmärgid. 5.10. Soojusvõrkude plaan, pikiprofiil ja keevisliidete plaan esitada L-EST 97 koordinaatsüsteemis CD plaadil .dwg formaadis AutoCad 2000 (2 eks) ja paberkandjal (3 eks). Samuti peab teostusmõõdistuse tegija esitama digitaalse teostusjoonise kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul Tööde lõpetamise päevast alates. Lisa 1. Täitedokumentatsiooni näitlik sisuloetelu Pos. Dokumendi nimetus¹ Lehti² 1 Graafiline osa (10) Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  Pos. Dokumendi nimetus¹ Lehti² 1.1 Elektrooniline andmekandja joonistega (CD/DVD) 1 1.2 Teostusjooniste plaan 2 1.3 Teostusjooniste profiil 2 1.4 Teostusjooniste keevisühenduste skeem 2 1.5 LOS kontrolltraatide põhimõtteline skeem + LISAD (LOS traatide väljavõtud) 2 1.6 Mahamärkimise akt 2 2 Ehitustööde päevik (30) 3 Katsetuste protokollid ja kaetud tööde aktid (42) 3.1 Pesu protokoll (dokumendi põhi määratud) 2 3.2 Surveproovi protokoll (dokumendi põhi määratud) 2 3.3 Kontrolltraatide protokoll (dokumendi põhi määratud) 1 3.4 Jätkupakendite paigaldamise protokoll (dokumendi põhi määratud) 5 3.5 Kaevik / liivalus 2 3.6 Montaaž + LISA 1 (DN/pikkused; tabel) 2 3.7 Keevitustööde protokoll (päevik) 1 3.8 Röntgenläbivalgustuse protokollid 2 3.9 Isoleerimine/jätkupakendid + LISA 1 (DN/kogus; tabel) 2 3.10 Isoleerimine/kivivill + LISA 1 (DN/pikkused; tabel) 1 3.11 Paisumisvarupatjade paigaldus + LISAD (skeemid, fotod) 4 3.12 Liivtagasitäide ja hoiatuslindi paigaldus + LISA (fotod) 2 3.13 Armatuuri teeninduskaevud 1 3.14 Läbiviikude avade sulgemine ja hüdroisolatsioon + LISA (fotod) 6 3.15 Eelpingestuse protokoll. Eelpingestuse kontrollarvutus 1 3.16 Täitepinnase tihenduse määramine. Labori õiend. 1 3.17 Kandevõime määramine. Labori õiend. 2 3.18 Asfaltbetoonkatte kvaliteedi kontroll. Labori õiend. 3 3.19 R/b paigaldus + LISA 1 (fotod jms) 2 4 MKM MTR registreeringud, tegevuslitsentsid ja load (20) 4.1 Ehitusluba nr 2 4.2. Ehitusleht nr 1 4.3 Kaeveluba nr 1 4.4 Raieluba nr 1 4.5 Jäätmeõiend nr 1 4.6 Keevitajate tunnistused 4 4.7 Isoleerijate tunnistused 2 4.8 Tööde juhtide tunnistused 2 4.9 MTR registreeringut nõudvate tööde tegijate registreering(ud) 6 5 Kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid ² (22) 5.1 Eelisoleeritud torumaterjal 1 5.2 PE-kaevud 2 5.3 R/B kaevud 1 5.4 Terastoru 1 5.5 Toruarmatuur 1 5.6 Fittingud (põlved, hargnemised, üleminekud) 2 5.7 Soojusisolatsioon 3 5.8 Keevituselektroodid 3 5.9 Liiv 2 Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  Pos. Dokumendi nimetus¹ Lehti² 5.10 Killustik 2 5.11 Asfalt 2 5.12 Betoon 2 Kokku lehti 124 CD/DVD 1 MÄRKUS 1. Dokumentide sisu/nimetused veerus Dokumendi nimetus kui ka lehtede arv veerus Lehti on näitlik - selles on võimalikud koosseisulised ning koguselised muutused vastavalt objektil tehtud Töödele. Dokumentide kogus (lehtede arv) jaotistes ja alajaotistes sõltub objekti suurusest, ajagraafikutest, töökorraldusest jms. MÄRKUS 2. Täitedokumentatsioon köitmisel ei tohi (arhiveerimist silmas pidades) kasutada vahelehti (lehti, mis ei kanna ehitusega seotud tehnilist informatsiooni). MÄRKUS 3. Number veerus Kokku lehti on täitedokumentatsioonis olevate dokumentide/lehtede arv kokku. Arv/kogus on näitlik. Number veerus CD/DVD on täitedokumentatsioonis olevate elektrooniliste andmekandjate arv kokku. Arv/kogus on näitlik. Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  Lisa 2. Kvaliteedi- ja töökeskkonnaalaste rikkumiste sanktsioonid Kvaliteedi ja töökeskkonna alaste rikkumiste eest on Tellijal õigus kohaldada kas koos või eraldi järgmisi sanktsioone: Kirjalik meeldetuletus (KM) Leppetrahv (summad tabelis) Töövõtja esindaja/projektijuhi/töötaja vahetamine (CHANGE) Tööde peatamine kuni rikkumise kõrvaldamiseni (STOP) Lepingu lõpetamine (END) Rikkumisele reageerimine (märkus, trahv, sanktsioon) Nr Rikkumise kirjeldus 1. kord 2. kord 3. kord 4. kord 5. kord 1. Objekti üldine olukord objekti või lao(ala) märkimisväärne korralagedus (piirded paigaldamata või omavahel 1.1. ühendamata, koristamata, puudub WC jms) 1.2. korralagedus materjalide ladustamisel (sh demonteeritavad detailid ja materjalid) objektil puudub objektijuht, projekti lugemise oskusega töötaja 1.3. KM 500 € 2 000 € töödega seotud ja nende vahetus läheduses paiknevates hoonetes elanike teavitamata 1.4. jätmine 1.5. objektisilt puudub, ei vasta nõuetele või Tellija kujundusele, määrdunud, vigadega vms. töötajate ebakorrektne tööriietus, töödistsipliini puudumine, sündsusetu käitumine objektil 1.6. jms. 2. Personal, alltöövõtjad 2.1. isikut tõendava dokumendi puudumine KM 500 € 1 000 € 1 000 € CHANGE/1000 2.2. kvalifikatsioonita töötaja 500 € STOP/1000 € STOP/2000 € STOP/5000€/END 2.3. kooskõlastamata töötaja KM 500 € 2.4. kooskõlastamata alltöövõtja 500 € STOP/1000 € STOP/2000 € STOP/5000€/END 3. Transpordi ja liikluskorraldusega seotud puudused 3.1. tegevus ilma liikluskorralduskavata või selle vastaselt liikluskorralduskavas ettenähtud liikluskorraldusvahendite puudumine (piirded, lindid, sillad, 3.2. liiklusmärgid ja -korraldusvahendid) KM 500 € 2 000 € töömasina(te) liikumine liikluskorralduskava vastaselt; teede-tänavate meelevaldne 3.3. blokeerimine ja liiklusseisakud 3.4. ametnike ja politsei korralduste mittetäitmine 4. Keskkonnaalased Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024  kergemad rikkumised (jäätmekäitlus, prügivedu, pisireostus); ehitustehnika õlileke-õliplekid 4.1. KM 500 € 1 000 € 2 000 € 4.2. kõrghaljastuse/puude ja põõsaste nõuetekohaselt kaitsmata jätmine, pisivigastused 4.3. raskemad rikkumised (mõõdukas ja suur reostus, tahtlik/ettekavatsetud rikkumine) STOP/ 2000€ STOP/1000 € STOP/5000 €/END 4.4. kõrghaljastuse lubamatu likvideerimine või suur vigastamine (tahtlik tegevus) CHANGE 5. Tööohutusega seotud 5.1. isikukaitsevahendite puudumine mittevastavad isikukaitsevahendid (nt kaitsekiiver, maskid, kaitseprillid ja -näokaitse, 5.2. helkurvest jms) 5.3. kontrollimata või mittevastavate redelite ja/või tellingute kasutamine 5.4. puudused töömasinate juures (nt tagurdamissignaal ei tööta, vilkur ei tööta jms) KM STOP/500€ STOP/1000€ puudused objekti tööohutusalases dokumentatsioonis või ohutusalasel instrueerimisel 5.5. (instrueerimine tegemata või dokumenteerimata) elektri- ja suruõhutööriistad, kaeve- ja tõstetööde ja muu rasketehnika pole töökorras 5.6. (kontrollimata) vms EV määrusest „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõuete mittetäitmine, 5.7. määrusega nõutavate dokumentide STOP/2000€ STOP/5000 puudumine STOP/1000 € STOP/3000€ CHANGE €/END 5.8. puudused kaeviku toestamisel/kaitsmisel, tellingute ja liikumisteede puudused 5.9. töötamine alkoholi/narkootikumide mõju all 6. Ehitusdokumentatsiooni koostamine objektil puudub ehitusprojekt/tööjoonised, tööohutusplaan, ehituspäevik jm nõutav objekti 6.1. dokumentatsioon ehituspäeviku, tööohutusplaani, objektil töötavate isikute nimekirja jmt dokumentatsiooni 6.2. KM 1 000 € 2 000 € sisu ei vasta tegelikule olukorrale kaetud tööde aktid ja katsetuste protokollid õigel ajal tegemata, Tellija esindaja õigel ajal 6.3. kohale kutsumata 7. Teavitamata kvaliteedipuudus 7.1. Tellijaga kooskõlastamata ja ehitusprojektile mittevastav ehitamine STOP/3000€ STOP/5000€ ehitusprojektile mittevastavate ehitusmaterjalide kasutamine; asendusmaterjalide 1 000 € 2 000 € 4 000 € CHANGE END 7.2. kooskõlastamata jätmine Vormi tähis: P7V13v10 AS Utilitas Tallinna Soojus/AS Utilitas Eesti Vorm kehtib alates 08.10.2024