Ehitisregister- Saaremaa Saaremaa vald Vaivere küla Haava kinnistu väliskanalisatsiooni ehitusteatis, menetlus nr 218241

Tellija: Töö nr. T-456-20 GERLI PROSS Kuupäev: 10.06.2020 Haava KÜ Vaivere küla Saaremaa vald Tel. 5280093 [email protected] SAARE MK SAAREMAA VALD VAIVERE KÜLA HAAVA KÜ VÄLISKANALISATSIOONI EELPROJEKT Vastutav insener: P. Arikas Kudjape 2020 Männi tn 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald GSM +372 5115506 FIE Peeter Arikas, tegevusluba EK, EP 00177 FIE – 0001 [email protected] Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.138064 http://www.arikas.ee Reg. nr. 11060442; EE 101455800 A/A 10010364559015 SEB Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt SISUKORD 1. ÜLDIST ............................................................................................................................................... 3 2. LÄHTEMATERJALID ....................................................................................................................... 5 3. KANALISATSIOONI TEHNILINE LAHENDUS ............................................................................ 5 4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................ 6 5. GEOLOOGIA ..................................................................................................................................... 6 6. EHITUSTÖÖD.................................................................................................................................... 7 6.1 MAHUTI PAIGALDUS ................................................................................................................ 8 7. HOOLDUS .......................................................................................................................................... 8 8. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................................... 8 8.1 JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................................... 9 9. TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................................................................... 11 10. JOONISED 10.1 Asendiplaan 1:500 10.2 Reoveepuhasti plaan ja lõige 11. LISAD 11.1 Biopuhasti FIL d EAU 2 m³ paigaldus- ja kasutusjuhend Töö nr. T-456-20 2 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt SELETUSKIRI 1. ÜLDIST Antud projektiga lahendatakse Saare maakond, Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ (27003:003:0008) kinnistu reoveekäitlussüsteemid. Reoveekäitlussüsteemide planeeritaval maa-alal on ainsaks kitsenduseks Tahula-Vaivere kõrvalmaantee kaitsevöönd 30m tee teljest. Selleks juhitakse kinnistu reovesi olemasolevasse septikusse ning sealt edasi projekteeritavasse bioloogilisse omapuhastisse. Puhastist väljuv heitvesi juhitakse ülepumplasse kust omakorda edasi kinnistust läänes jäävasse põhikaardijärgsesse kuivenduskraavi. Tagatud on suublaks oleva kraavi seotus vetevõrguga. Kuivenduskraav kulgeb kinnistu läänepoolse piir ääres Tahula-Vaivere tee kõrval voolusuunaga põhja poole. Umbes 100m kaugusel heitvee kraavi juhtimise kohast kulgeb kraav avalikult kasutatava Tahula-Vaivere tee alt truubiga läbi ning jätkub põllu servas ca 500m ulatuses ida suunas, kuni suubub Vaivere-Kärdu maaparndussüsteemi ala põhjaservas asuvasse Kärdu peakraavi (Keskkonnaregistris reg. VEE1174800: Kanal, peakraav valgalaga 10km2 ja üle) selle alguspunktis. Kärdu peakraavi koondseisund on hea (ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund hindamata). Tegemist on 5,9km pikkuse tugevasti muudetud veekoguga, mis suubub merre (Kasti laht). Tegemist on osaliselt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu kuuluva peakraaviga. Mere näol on tegemist Liivi lahe rannikuveekogumiga, mille koondseisund on hinnatud 2018.a. Keskkonnaagentuuri poolt kesiseks: Allikas https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/pinnavee- seisund. Ökoloogiline seisundi kesine. Lähtuvalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 tuleb tagada, et heitvee suublasse juhtimisel vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Heitvee ning muude saasteainete suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal õigus veeseaduse §-s 132 sätestatut arvestades määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud kirjeldatud määruse lisas 1. Kuigi käesolevaga juhitakse heitvett kraavitusse, mis suubub rannikuveekogumisse, mille seisundiklassiks on „kesine“, ei halvenda omapuhasti rajamine eeldatavasti rannikuveekogumi seisundit, kuna omapuhasti väljavool on juhitud olemasolevasse kraavitusse ca 4,1km kaugusel merest ning ööpäevane heitveekogus ei ületa 1m3 ööpäevas. Seega ei saa käesoleval juhul põhjendatuks lugeda ka rangemate saastenäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastme määramist. Olemasolevas kraavituses on tagatud veevool (va. suvisel kuivaperioodil). Kinnistul on olemasolev puurkaev (PRK0022594). Kuna tegemist on joogiveevõtuks kasutatava üksikmajapidamist teenindava kaevuga, tuleb kinni pidada 10m raadiusega hooldusala nõudest, mis on tagatud. Lähtuvalt veeseadusest ei ole heitvee veekogusse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja kuni 50 meetrit väljaspool veehaarde (ehk 100m raadiuses sanitaarkaitsealaga puurkaevu asukohast arvates). Kuna käesolevaga ei asu kinnistul või selle lähiümbruses ühtegi puurkaevu, millel oleks moodustatud sanitaarkaitseala, tuleb siinkohal lähtuda asjaolust, et potentsiaalelt reostusohtlikud objektid peavad paiknema väljapool kaevu hooldusala (soovitavalt põhjavee liikumise suunast allavoolu) ehk minimaalselt 10m kaugusel olemasolevast puurkaevust. Käesolevaga on tagatud piisav vahekaugus kraavi juhtimise ning puurkaevu asukoha vahel. Reoveesüsteemi rajamisel määratakse kuja igale reoveesüsteemi osale eraldi (va. torustik), kuja arvestatakse seadme või mahuti väliskontuurist arvates ning minimaalne kuja on raadiusega 5m (rakendub ka pealt suletud biopuhastitele ning ülepumplatele). Alates 1. oktoobrist 2019 kehtima hakanud veeseaduse alusel on kuni 1m3 heitvee veekogusse juhtimine ilma vee erikasutusloata ehk veeloata lubatud vaid juhul, kui heitvesi vastab kehtivatele nõuetele. Heitvee suublasse juhtimist reguleerib veeseaduse jagu 2 „ Reovee puhastamine ning heitvee ja saasteainete suublasse juhtimine“ (§124 – 132). Töö nr. T-456-20 3 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt Kinnistul on põhjavesi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardi ning puurkaevu läbilõigete alusel nõrgalt kaitstud alal ja põhjavee suund on põhjast lõunasse. Joonis 1. Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ asendiskeem Joonis 2. Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ vetevoolu suund suublast mereni. Töö nr. T-456-20 4 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 2. LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:  Maa-ameti kaardirakendused ja Keskkonnaameti puurkaevude register. Kasutatavad normdokumendid:  Vabariigi Valitsuse seadus 11.02.2015 a “Ehitusseadustik”.  Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 a.  EV Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus.  EV Keskkonnaministri määrus nr 31, vastu võetud 31.07.2019 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”.  Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 3. KANALISATSIOONI TEHNILINE LAHENDUS Kinnistu kanaliseerimiseks on eelnevalt olemas septik 2m³, mis jääb töösse. Käesoleva projekti käigus rajatakse lisaks olemasolevale veel biopuhasti FIL d EAU 2m³, heitvee kanalisatsioonipumpla De400PE, survekanalisatsioonitorustik De50PE. Puhastatud heitvesi juhitakse maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi ja sealt edasi Kärdu peakraavi, mis suubub merre (Kasti lahte). Vaatluskaevu kasutada biopuhasti tööprotsessi toimimise kontrollkaevuna. Vajadusel on võimalik vaatluskaevust või pumplast võtta enesekontrolli eesmärgil heitveeproovi. Kanalisatsioonikaevudena kasutada tehases valmistatud De200 PVC kaeve. Tehniline lahendus on koostatud selliselt, et miinimumini on viidud võimalus, et reovesi satub suublasse eelnevalt puhastusprotsessi läbimata. Biopuhasti käivitada mitte enne selle mahu min. 2/3 täitumist täpselt kooskõlas tootjapoolsetele juhenditele. Samas peab olema tagatud reovee bioloogiline puhastus. Vajadusel konsulteerida täiendavalt paigaldaja/hooldajaga biopuhasti käivitusprotsessi kiirendamise võimaluste osas (lisada biopuhastusprotsessi käivitamiseks aktiivmuda). Biopuhasti tehniline kirjeldus on eraldi dokumendina projekti lisas. Kinnistu arvutuslikud veekogused: 0,5 m³/d; ja 1,5 l/s. Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d Reostuskoormus 5 IE Töö nr. T-456-20 5 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt Veeseaduse § 188 alusel ei ole veeluba vajalik kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Paigaldatav omapuhasti peab lähtuvalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 lisale 1 tuginedes tagama reovee saastenäitajate piirväärtused alljärgnevalt:  Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) – 40 mg/l  Keemiline hapnikutarve (KHT) – 150 mg/l  Heljum (HA)35 mg/l Ja puhastusastme alljärgnevalt:  Heljum (HA) – 70% Biopuhasti on lubatud asendada projektis näidatu analoogiga, tagatud peab olema puhastustulemus ning töökindlus. 4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Biopuhasti on projekteeritud kinnistu põhjapoolse piiri äärde (5m piirist) ning elamust kirde poole ca 5m. Eelvoolu kraavi asukoht asub hoonest kagu suunas ca 20m. Suletud mahuti kuja on 5m, mis on tagatud. Biopuhastile tagada juurdepääs transpordiga mahuti tühjendamiseks. Biopuhasti paigaldada pinnasesse vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele. 5. GEOLOOGIA Saaremaa valla, Vaivere küla, Haava KÜ piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige on väljatoodud tabelis 1. Tabel 1. Haava KÜ piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige lähima puuraugu andmetel (Haava KÜ 27003:003:0008, PRK0022594, vahekaugus ca 40m lääne suunas). Geoloogilise läbilõike Kihi lamami sügavus, Veekihi lasuvus- Nr Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m kirjeldus m sügavus, m 1 liiv mQIV 1 1 2 saviliivmoreen gQIII 2 3 3 lubjakivi S2pd-kr 15 18 18 Töö nr. T-456-20 6 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 6. EHITUSTÖÖD Ehitustöödel tuleb jälgida pinnase liiki, põhjavee taset, maapinna kõrgusarve ja pinnavorme samuti ehitusala reguleerivaid õigusakte ja tööohutusjuhendeid. Biopuhasti ja kanalisatsioonipumpla peal ei tohi liikuda transpordivahenditega. Transpordi ja montaaži käigus tuleb vältida biopuhastile mehaaniliste vigastuste tekitamist. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse ja ladustatakse objektil vastavalt Tellija poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse ehitusplatsilt ära Tellija poolt näidatud kohta. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab luua taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm). Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata Tellija poolt kindlaks määratud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Mullatööde puhul tuleb mõõtmise, liinide, kallakute, laiuse ja tasasuse puhul kinni pidada tööde ohutusnõuetest. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Varem paigaldatud kaablite, torude seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omanike juhendite kohaselt. Kaevetööd kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, madalpingekaablite, elektriliinide, sidekaablite, sideliinide vahetusläheduses 1m raadiuses ning kõrgepingeliinide juures 10m raadiuses, tuleb kaevetööd kooskõlastada võrguvaldajatega (AS Eesti Energia, AS Telia Eesti). Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades labidatega välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Pärast seda peab ekskavaatori abil kaevatav kaugus kaablist olema 20cm. Ekskavaatori kasutamine kaablite vahetus läheduses eeldab selleks kaeveetapiks sobiva kopa olemasolu. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpoolmainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 1m märgistatud kaablitele. Külmade ilmadega takistatakse kaeviku põhja jäätumist kas sellega, et lõpuni kaevatakse vahetult enne seda, kui torud paigaldatakse või kasutatakse selleks sobivaid kaitsemeetmeid. Baaskraavid, külgkallakud ja aluskiht tuleb hoolikalt välja kaevata ning kujundada vastavalt projektis ettenähtud suundadele, tasanditele ja kallakutele. Kallakute kujundamisel tuleb olla täpne, kasutada abivahendeid, et saavutada projektijoonistes ettenähtud maapinna kõrgusmärgid ja kalded. Paigaldatavad materjalid peavad olema varustatud nende standardile vastavust tõendava dokumentatsiooniga. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. Ehitusplatsi taastamine ja kujundamine Taastamistöödega tuleb alustada koheselt peale kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise lõppemist. Taastamine koosneb ehitusala planeerimisest vastavalt projektis toodud maapinna kõrgusteni ja kaevejälje silumisest, kasutades olemasolevat kasvupinnast ja materjale. Töö nr. T-456-20 7 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 6.1 MAHUTI PAIGALDUS 1. Kaevatakse kaevis vastavalt mahuti mõõtmetele. 2. Kaevise põhi täidetakse 100mm paksuse horisontaalse tihendatud kivide vaba liivakihiga. 3. Ankurdamiseks paigaldatakse geotekstiil mahutite peale, servad keeratakse üles ja geotekstiilile paigaldatakse tagasitäide 4. Mahuti ümbrus täita tihendatud liiva- või kruusakihtide kaupa kuni toruühendusteni. 5. Mahuteid tuleb paralleelselt tagasitäitekihtidega täita veega. See välistab mahutite hilisema vajumise ja tagab tema kohese töövalmiduse. 6. Ühenda mahutid vajalike torustikega ja tihenda torude ümbrus. 7. Täida kaevis kuni projektkõrguseni ja lõika väljaulatuvad tühjendustorude otsad maa tasapinnas maha. Ohutus: ära sisene ilma vajaduseta kaevikusse! Kaevise seinte sisse vajumine võib põhjustada Teile tõsiseid vigastusi. Tõstmise ajal väldi äkilisi liigutusi ja ära seisa mahutite all! Kaevetöödel kanna alati kaitsekiivrit, turvajalatseid ja korralikke tööriideid. 7. HOOLDUS Biopuhastist toimub liigse muda eemaldamine – selleks seisatakse 1h enne planeeritava töö algust biopuhasti õhupuhur (vajalik aktiivmuda põhja settimiseks). Paakautoga võetakse biopuhastist välja ca 20% biopuhasti kogumahust (imedes ainult biopuhasti põhjast). Seejärel täidetakse koheselt biopuhasti veega kuni algab väljavool ülepumplasse. Peale seda taaskäivitada õhupuhur. NB! Ära lase õhupuhuril liiga pikalt seista – veega täitmine ja puhuri taaskäivitamine peab toimuma võimalikult kiiresti (vastasel korral aktiivmuda hävineb). Talvel tuleb jälgida, et õhutustorud ei mattuks lume alla. Biopuhasti efektiivseks toimimiseks ei tohi kanalisatsiooni visata riidetükke, naiste hügieenitarbeid, paberrätikuid, toidujäänuseid ja muud prügi. Samuti ei tohi kanalisatsiooni lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid ja muid aineid, mis võivad mõjutada septiku bioloogilise protsessi toimimist. Lisainfot biopuhasti kohta leiab käesolevale projektile lisatud tootjapoolsest juhendist. 8. KESKKONNAKAITSE Biopuhasti sete viiakse lähima suurema asula (Kuressaare) reoveepuhastile. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb ehitustsoonis heakord taastada. Planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht. Võimalikult palju tuleks säilitada kõiki looduslikke kooslusi. Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Pinnasejäätmete ladustamine või taaskasutamine väljaspool Haava maaüksust tuleb eelnevalt registreerida Keskkonnaametis (vormistada registreerimistõend). Töö nr. T-456-20 8 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 8.1 JÄÄTMEKÄITLUS Prügi ja jäätmed kogutakse konteinerisse. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätme-hoolduseeskirjale sh ehitusjäätmete käitlemine. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib need paigutada mahutite vahetusse lähedusse. Vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale § 31: "Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal ja nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada valitsuses vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 31 lõikele. Ehitusjäätmed viiakse ehitusjäätmete ladustuspaika. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile või vedada tekkekohalt ladustuspaika või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerite tüübid ja kogukaal reguleeritakse ehitusjäätmete tekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepinguga. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada valitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmekava kirjeldab hoone/rajatise ehituse/lammutamise käigus tekkivate jäätmete käitlemist. Tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja eeldatavad käitluskohad või käitlejad Nr Jäätmeliik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Korduvkasutatavad - m3 Taaskasutatakse samal kinnistul ehitusmaterjalid (palgid, tellised) ehitamiseks 2 Värvimata, immutamata ja - m3 Taaskasutatakse samal kinnistul kütteks lakkimata puit 3 Muud puidujäätmed - m3 Kudjape jäätmejaam 4 Papp ja paber 0.2 m3 OÜ Sikassaare Vanametall 5 Mustmetall - m3 OÜ Sikassaare Vanametall 6 Värviline metall - m3 OÜ Sikassaare Vanametall 7 Mineraalsed jäätmed (kivid, - tonn AS Level krohv, betoon, tellised) 8 Kipsipõhised ehitusmaterjalid - - Eeldatavasti objektil ei teki 9 Klaas - m3 AS Level 10 Eterniit ja muud asbesti - m3 Kudjape jäätmejaam sisaldavad ehitusjäätmed 11 Plast 0.1 m3 Kudjape Jäätmejaam 12 Pakendid 0.2 m3 AS Sikassaare Vanametall 13 Ohtlikud jäätmed (värvid, lakid, 0,1 tonn Kudjape jäätmejaam lahustid, liimid, vaigud, tõrvapapp) 14 Muu ehitus- ja 0.2 tonn Kudjape jäätmejaam lammutussegapraht 15 Prügi (segaolmejäätmed) 0.2 tonn Kudjape jäätmejaam Töö nr. T-456-20 9 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt Pinnasetööde mahtude bilanss Nr Pinnase liik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Kasvupinnas - m3 Kasutatakse samal kinnistul haljastamiseks 2 Kivid ja pinnas 10 m3 Taaskasutatakse samal kinnistul maa- ala korrastamiseks 10 Saastunud pinnas - - Eeldatavasti objektil ei teki Juhised ehitajale  Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas ja kaevis paigutatakse eraldi hunnikutesse.  Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse/tagatakse nende valve.  Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.  Pinnase ladustamisel väljaspool kinnistut tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.  Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada vastavalt maapõueseaduse §-le 60. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul.  Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need pole värvitud, lakitud ega immutatud.  Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.  Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust.  Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest.  Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada Saaremaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks ehitusjäätmete õiend.  Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel vormistatud dokumendid. Töö nr. T-456-20 10 FIE Peeter Arikas  Saaremaa vald, Vaivere küla, Haava KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt  Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ehitise omanik/valdaja/ ehituse peatöövõtja (kellega sõlmitakse eelnevalt vastav kokkulepe). 9. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Ehitusalune pind 40 m² 2. Pikkus 40 m 3. Laius 1,0 m 4. Sügavus - 1,2 m Lokaalne bioloogiline puhasti FIL d EAU 2m³ 5IE Reovee ülepumpla Isevoolne kanalisatsioonitorustik De110PVC 15 m Survekanalisatsioonitorustik De50PE 23 m Koostas: P. Arikas Diplomeeritud insener /Allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr. T-456-20 11 FIE Peeter Arikas  ³ ³  kraavi juhtimine Ol.olev septik 2m³ Biopuhasti FIL d EAU 2m³ Tühjendustorud vaatluskaev D200 Sisendtoru D110 Sisendtoru D110 Pumpla PE D110 D400 D110 D110 KRAAV D110 A De50PE A Pump 1 l/s 8mVs Õhutustoru D110 Biopuhasti ankurdada pinnasesse geotekstiiliga LÕIGE A - A Õhutustoru D110 kraavi juhtimine Ol.olev septik 2m³ vaatluskaev D200 Sisendtoru D110 Biopuhasti FIL d EAU 2m³ Sisendtoru D110 Pumpla PE Ø400 De50PE D110 D110 D110 D110 600 KRAAV Pump 1 l/s 8mVs Liivakiht Biopuhasti ankurdada pinnasesse geotekstiiliga  Saaremaa Vallavalitsus Teie 08.07.2020 [email protected] Tallinna 10 Meie 09.07.2020 nr 15-2/20/29536-3 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Haava maaüksusele kavandatud kanalisatsioonisüsteemi projekti kooskõlastamisest Olete ehitisregistri kaudu esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Saare maakonnas Saaremaa vallas Vaivere külas Haava kinnistule katastritunnusega (27003:003:0008) kavandatud väliskanalisatsiooni ehitusteatise. Teatisele lisatud projektiga lahendatakse Haava mü kinnistusisene reoveekäitlus. Kavandatavad rajatised paiknevad osaliselt riigitee nr 21171 Tahula-Vaivere km 3,38-3,41 läheduses, asukohaga paremal. Kanalisatsiooni surverass ja vaatluskaev ulatuvad ca 3,0 m kaugusele riigitee katte servast. Biopuhasti ja ülepumpla paiknevad ca 17 m kaugusel, olemasolev septik ca 25 m kaugusel riigitee katte servast, riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on EhS § 71 alusel 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Teemaale ulatub heitvee toru mille kaudu juhitakse puhastatud reovesi riigitee äärsesse kraavi. Kanaliseeritava reovee arvutuslik vooluhulk on 0,5 m³/d Vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 on ehitise kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt FIE Peeter Arikas tööle nr T-456-20 „Saare mk Saaremaa vald Vaivere küla Haava kü väliskanalisatsiooni eelprojekt “ (käesoleva kirja lisa). Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuega: 1. Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid#tab-3. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 2. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. 3. Juhtides täiendavalt biopuhastist tulevad veed maantee suunas ja maanteekraavi tuleb tagada nende edasine äravool teemaalt ja teekaitsevööndist, vajadusel puhastades eesvoolud kuni suublani. 4. Biomahutist tulev vesi ei tohi tuua setteid teekraavi ega truupidesse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  5. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Materjalide maha- ja peale laadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Maanteeametiga kooskõlastatud liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 7. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste (riigitee äärne kraav) taastamine. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Eelprojekt T-456-20 Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)