Inseneribüroo REIB OÜ
Ärireg. Kood 10434933
A. Adamsoni tn 26
10137 Tallinn
+372 7337150
[email protected]
www.reib.ee
MTR registreeringud: EG-, EH-, EK-, EO-, EP10434933-0001
UURIMISTÖÖ ARUANNE
ALU MÕISAHOONE VAJUMISVAATLUSED-
GEOTEHNILINE KONTROLL
RAPLA MAAKOND
ALU ALEVIK
Töö nr GK-0922
Vastutav spetsialist Margus Saavik
Geodeet
Sander Saarik
Tallinn
mai 2026
SISUJUHT
1. Seletuskiri 3-4
2. Asukohaskeem 5-6
3. Veetasemed tiikides 2025-2026 7
4. Reeperite skeem 8
Alu mõisahoone geotehniline kontroll/vajumisvaatlused
Töö nr. GK-0922 vahearuanne
SELETUSKIRI
I ÜLDANDMED
Objekti asukoht: Rapla maakond, Alu alevik, Keskuse tee 2//Alu mõis
Töö liik: Vajumisvaatlused/geotehniline kontroll
Töö tellija: KAITSELIIT
Töö tegijad: Välitööd - geodeedid Romet Köök, Sander Saarik ning Koidula Kesa. Arvutustööd
ja graafilised materjalid koostas Sander Saarik. Objekti ülevaatuse tegi ning mõõtmistulemuste
alusel hinnangud ja aruande koostas ehitusinsener, vastutav spetsialist geodeet 7, Margus Saavik.
Tööde teostamise aeg: mai 2025 - mai 2026.a.
Väljavõte Wikipeediast: Mõisa härrastemaja hakati 1862. aastal ehitama arhitekt Paul Alischi, kes
oli ka Kreenholmi Manufaktuuri arhitekt, projekti järgi. Hoone valmis 1875. aastal, saanud oma
lõpliku kuju Friedrich Modi projekti järgi. Viiekorruselise nurgatorni, sakmelise rinnatise ja
kuubikukujulise vormiga uusgooti stiilis ehitis on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.[1]
1920.–1930. aastatel asus endises härrastemajas Alu algkool. Teise maailmasõja järel oli
hoone Eesti Põllumajandustehnika kasutuses. 1999. aastal omandas kunagise Alu mõisa
peahoone Kaitseliit, rajas sinna oma õppekeskuse ning sellega seoses lasi 2000. aastate alguses
hoone restaureerida.[1]
Härrastemaja juures asub park koos tiigiga.[1]
Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait.[1]
Kultuurimälestiste registris on Alu mõisa peahoone registrinumbriga 15323, park registrinumbriga
15324 all ning ait-kuivati registrinumbriga 15325.[5]
II REEPERID JA NIVELLEERIMISTÖÖD
Enne vaatlusreeperite paigaldamist tehti uurimistööde programmi koostamiseks ning reeperite
paigalduskohtade valimiseks objekti visuaalne ülevaatus. Hoone vajumiste mõõtmiseks paigaldati
2025. aasta mais hoone soklisse 12 statsionaarset vaatlusreeperit. Reeperiteks on roostevabast
terasest valmistatud sfäärilise otsaga silindrilise kujuga poldid läbimõõduga 12 mm. Hoone II
korrusele paigaldati rp 12 piirkonda mõõdetav praoreeper seina tekkinud prao käitumise
jälgimiseks (vt joonis Reeperite skeem).
Reepereid mõõdetakse II klassi täpsusele vastava kõrgtäpse nivelleerimisega, milline sõltuvalt
mõõtmistingimustest üldjuhul tagab reeperite mõõtmistulemuste täpsuse ± 0,3-0,4 mm.
Praomõõtmise täpsuseks on ± 0,1 mm
3
Mõõtmistel kasutatakse kõrgtäpset digitaalnivelliiri Trimble DiNi 0.3 ning mõõtekomplekti
kuuluvaid invarkoodlatte.
Nivelleerimise lähtereeperitena kasutatakse hoonest ca 100 m kaugusel Keskuse tee ja Tallinna
mnt ääres asuvaid 2002. a. paigaldatud kohaliku geodeetilise võrgu (polügonomeetriavõrk) punkte
nr 115 ja 114. Lähtereeperite asukohad vt joonis Alu mõisa asukohaskeem.
Lähtepunktide kõrgusliku stabiilsuse kohta varasemad andmed puuduvad.
III MÕÕTMISTULEMUSED
Esmane reeperite mõõtetsükkel tehti mais 2025, millega fikseeriti nende algkõrgused lähtereeperi
nr 115 suhtes. Teine analoogne mõõtetsükkel tehti 1 aasta hiljem mai 2026.
Teise mõõtetsükli otsese tulemusena saadi, et osa hoone vaatlusreeperitest (reeperid nr 2,3,4,6,7,8)
on 1 aasta jooksul lähtereeperi nr 115 suhtes tõusnud 0,2 – 1,3 mm võrra (vt reeperite tabelis
kõrguste muutused alusreeperi suhtes). Lähtereeperi nr 114 suhtes veelgi rohkem. On ilmne, et
massiivse mõisahoone seintesse paigaldatud vaatlusreeperid ei ole mitte tõusnud, vaid hoopis
lähtereeperid on nimetatud hoone reeperite suhtes vajunud ning kogu reeperitesüsteemi
püsivaimaks reeperiks on 1 aasta jooksul osutunud hoone vaatlusreeper nr 7. Seoses sellega on
mõõtmistulemuste tabelis vajumid ümberarvutatud reeper nr 7 suhtes, vt mõõtmistulemuste tabel.
Tabeli järgi ulatub perioodil mai 2025 - mai 2026 hoone erinevate osade vahel vajumite erinevus
kuni 2 mm-ni. Kuna tegemist on ca 150 aasta vanuse hoonega, millise vajumid peaksid olema
üsnagi ammu stabiliseerunud, siis võib kuni 2 mm suurust vajumite erinevust hoone osade vahel
praeguse seisuga lugeda oluliseks ja tõenäoliselt ka hoonesse pragude arengut põhjustavaks. Kas
selline vajumine on süstemaatiline või on tegemist juhusliku ja ajutise nähtusega, ei ole praegu 1
aasta tulemuste alusel võimalik hinnata. Samuti oleks 1-aasta mõõtetulemuste alusel ennatlik ka
mingeid vajumiste vastumeetmeid hakata rakendama.
Peame mõistlikuks järjekordse 1 aasta möödudes vajumiste mõõtmisi korrata.
PS Kuna kogemuste põhjal võivad hoonete vajumisi, sh pragunemisi põhjustada ka piirkonna
hüdrogeoloogiliste tingimuste muutused, siis kuulub tööprogrammi ka mõisahoonet ümbritsevate
tiikide veetasemete mõõtmine. Veetasemete mõõtmise tulemused vt joonis Veetasemed tiikides
2025-2026. Nende mõõtmiste põhjal olulisi muutusi tiikide veetasemetes ei ole toimunud –
tiikides 1 ja 2 on veetase aastatagusest madalam keskmiselt 0,2 m võrra, tiikides 3,4,5 on veetase
võrreldes aastatagusega sisuliselt sama. Nende tulemuste põhjal veetasemete muutuse otsest mõju
hoone vajumistele ei saa prognoosida.
Seletuskirja koostas:
ehitusinsener Margus Saavik mai, 2026.a.
4
13. mai 2026
Mõõtkava: 1:1190 X = 6543203, Y = 544074
X = 6542755, Y = 543740
5
Leht 1/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
6
Leht 2/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.
7
8
Käesolevas toimikus on 8 (kaheksa) nummerdatud lehte.
19. mai 2026.a.