dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohtade väljastamine

Maanteeamet · 19. juuni 2020
Viit
15-2/20/25389-2
Registreeritud
19. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Räpina Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22025389-2 19.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc3407 KB

Sisu (failidest)

N S Määrastemäe 70801:001:0220 44.16 44.20 Maatulundusmaa 100% 44.02 43.98 44.63 42.13 ha 43.09 43.19 Määrastesoo 43.72 42.68 45.45 42.69 70801:001:0221 45.39 42.37 Maatulundusmaa 100% 44.56 42.43 45.10 16.48 ha 44.95 42.43 44.94 3 3 4 42.46 0 43.49 42.59 45.0 44.4 44.9 45.52 45.2 4 04 45.0 42.40 58 45.23 45. 45.23 45.50 45. 45.40 43.98 45.07 45.11 42.82 43.21 42.84 45.32 43.66 45.01 44.11 44.09 44.17 44.17 45.17 42.39 45.35 LEPPEMÄRGID: 45.05 42.44 42.57 42.50 44.28 42.42 Planeeringuala piir 42.42 Määrastemäe 33 9 95 Katastriüksuse piir 44. 3 2 45. 42.41 44. 44.9 45.43 20 70703:003:0312 45.06 45.37 45.51 42.87 42.39 45.12 Haavasaare Maatulundusmaa 100% 45.06 44.89 44.98 78 17 44.94 43.11 42.48 70801:001:0222 Katastriüksuse nimetus, tunnus 44. 44. 7.44 ha 44.32 43.52 sihtotstarve ja pindala 44.37 Maatulundusmaa 100% 42.47 44.98 44.36 44.79 43.89 42.69 8.25 ha 44.77 42.42 1.11 42.42 42.86 Olemasolev tee 20 77 42.61 44. 44. 44.31 0 45.16 45.2 71 45.09 44.29 Olemasolev juurdepääs krundile 44. 3 44.82 44.7 45.03 44.85 42.43 42.43 Planeeritud juurdepääs krundile 45.47 45.27 42.87 42.64 42.39 44.53 45.41 42.92 44.75 43.49 .5 44.83 44.76 43.80 4 44.60 44.51 44.23 Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd 4 44.66 42.56 44.52 Kõrvalmaantee 20 m külgnähtavus 44.32 44.48 44.51 44.59 44.34 42.54 42.36 Elektri õhuliin koos kaitsevööndiga 97 4 3 44.68 2 45.1 90 t 44.6 ii k 43. 5 44. 43. 45.10 X= 6439700 42.28 Planeeritud hoonestusala 45 6 44.93 44.61 5 44. 45.06 44.48 42.30 Y= 45.23 Kontor ja 42.80 44.90 44.78 Võimalik tuletõrje Illustreeriv hoonete, tee ja platside 44.46 töötajate 45.09 Puisteturba veemahuti asukoht 43.05 paiknemine 702350 44.78 42.52 olmeruumid 44.59 43.77 43.45 44.69 (toorme) 44.63 ladu 44.27 42.24 44.66 42.48 44.76 44.57 44.84 Likvideeritav objekt 44.55 42.60 44.79 44.77 44.33 44.43 44.35 44.45 44.36 44.80 44.60 44.22 5 Illustreeriv puurkaevu paiknemine .5 0.30 42. 43 43 45.22 44 44.80 5 44.72 . 45.00 Illustreerivbiopuhasti paiknemine 44 44.49 44.64 44.62 42.42 a 44.47 44.56 44.71 Kahkv .5 42.92 44.48 42.50 42.53 44.57 44.70 4 44.71 4 44.56 42.93 42.31 42.36 Tehase 44.69 Olemasolev (säiliv) kraav/tiik 43.44 44.80 materjalide ladu e- 45.11 1.21 44.67 44.39 43.65 ahum ä 45.01 44.40 45.02 43.94 Planeeritud maakütte ala (põhim.) 44.68 7 4 44.21 43.8 44.89 44.45 44.4 44.70 44.45 44.89 8206 R 44.77 46.11 Planeeritud haljastus (põhimõtteline) 44.54 44.68 5 42.67 44.97 3 44.5 43.9 44.58 44.87 42.44 ee nr1 44.47 Maardla piir 44.74 44.80 põld 44.60 44.75 42.39 42.71 m aant 44.35 44.80 44.97 44.51 44.58 46.0 44.57 44.62 val 44.66 44.39 44.68 42.71 4 42.60 44.31 44.6 Kõr 44.88 42.35 44.81 44.96 44.59 44.67 44.41 1 42.87 Tehas 43.47 43.54 43.28 43.10 44.57 44.73 42.63 44.82 43.96 30 Haavasaare 44.83 44.55 44.39 44.85 42.77 44.46 20 44.47 70801:001:0222 42.68 44.63 42.22 44.60 Maatulundusmaa 100% 10 44.91 44.46 44.48 42.43 põld 8.25 ha 4 45.04 42.78 42.29 44.5 44.57 44.46 44.59 44.71 44.65 45.02 44.91 42.36 44.80 44.53 Tööliste 46.2 44.68 44.94 43.31 olmeblokk 43.54 43.47 4 44.71 44.02 2 .7 44.29 42.72 42.84 9 44 44.56 44.38 Lisa- .3 44.75 Kütuse ja 43.08 2 44 .7 44.78 44.83 44.78 44.59 44.51 määrde- tarvikute 44 42.33 42.68 44.88 ainate hoiuplats 44.68 ladu 46.33 44.83 44.87 Masinate 44.58 44.55 hooldus- 42.88 44.59 44.61 42.27 43.6 44.83 44.68 töökoda EHITUSÕIGUSE TABEL: 3 44.78 .9 3 8 6 44 43.50 .4 .7 44.08 43.48 Haavasaare 44 44 43.56 44.76 44.31 44.06 45.07 44.88 44.67 44.76 44.68 44.37 45.13 44.93 0.41 44.85 44.64 44.51 42.67 44.84 45.08 44.77 44.67 43.20 Krundi kasutamise otstarve: 44.90 43.14 44.69 Tootmismaa (TT); 42.73 43.69 42.29 43. 43.98 43.05 Hoonete Hoonete Hoonete 44.71 Võimalik44.86 tuletõrje 44.88 42.30 0 44.49 tiigi asukoht lubatud suurim suurim 0 5 4 maksimaalne lubatud lubatud 45.11 Valmistoodangu 44.97 suht. kõrgus: ehitisealune arv laoplats 44.72 44.67 44.98 15,00 m pind: krundil: Turba 6000 m² 6 44.65 44.8 46.31 44.48 44.73 kaevandus- 43.58 45 44.50 43.25 45.18 44.03 masinate 44.69 44.77 44.89 43.12 7 45.12 Krundi pindala 43.62 44.75 hoiuplats 44.59 43.66 82 525 m² 0 44.97 43.00 44.34 44.00 .5 Masinate 43 45.03 18206 Rahumäe-Kahkva tee 44.95 44 44.68 44.34 .80 hooldustöökoja 43 44.93 42.17 44.79 44.47 9 9 44.69 .0 esine plats .7 .4 44.65 70703:003:0340 8 46.10 44 44 1 .7 42.76 44.79 44 Transpordimaa 100% 44.73 44.67 44.77 4 5. 0.70 42.23 19 959 m² 10 0.87 45.14 44.66 44.63 43.38 44.70 44.61 43.23 43.90 44.59 45 43.93 44.44 45.21 44.81 0.64 44.84 44.89 44.67 43.06 43.07 45.00 44.80 44.76 44.82 42.25 45.18 44.96 44.84 45.15 44.72 0.06 0.04 46.93 44.73 44.31 42.15 44.58 44.42 44.09 44.87 43.73 45.05 44.63 45.10 44.65 45.08 44.85 43.59 46.80 4 45 5 .2 44.91 43.79 .28 45.00 6 44.94 45.04 44.95 42.25 44.57 45.03 42.94 44.99 44.52 45.33 45. 24 44.64 44.63 45.08 43.17 44.93 45.24 44.73 44.66 44.81 44.94 45.20 44.82 44.90 45.36 30 46.00 42.92 44.94 45.73 46.33 45.03 4 45.76 44.63 42.87 4 4 45.21 45.61 43.81-43.71 44.41 44.13 44.00 45.08 45.19 43.61 .6 3 45.09 43.45 .9 45.03 43.00 0 4 0 45.11 45.17 44.95 44.75 44. 47 4 45.12 .5 44.77 43.84 42.52 0 44.62 44.64 44.65 43.72 43.29 43.14 44.38 43.95 30 43.66 43.70 43.05 44.05 44.03 42.72 42.96 42.67 44 44.18 44.15 42.63 .56 44.66 42.25 45.01 44.98 44.88 44. 46 42.14 44.63 44.76 44.85 42.13 41.78 44.94 43.78 41.61 44.61 44.58 43.19 43.26 42. 99 45.01 43.22 42.94 44.85 44. 55 44.91 44.85 .42 44.86 44 43 44. 44.68 44.55 44.80 44.24 43.87 43.27 44.40 44.84 43.42 44.02 Aj Rp 1 44.39 43.88 44.77 43.93 43.95 44.92 44.51 43.87 44.45 44.63 44.74 29 43.99 44.39 . 44. 43 44 44.68 43.97 44.57 43.70 43. 20 44.36 44.65 44.95 43. 39 43. 43.85 43.77 44.81 85 45.15 43.11 44.26 44.52 44.77 43.22 44. 42.77 43.32 45.02 1 45.2 53 41.73 42.07 44.89 45.08 42.34 42.34 44.30 44.45 45.07 44.53 44.97 44. 07 42.99 42.72 44.13 44.40 44.58 44.50 44.28 43.47 44.11 43.54 Mustoja 44.11 44.20 Mustoja põld 43.82 43.57 43.30 43.20 44.35 44.41 44.07 44.51 70703:003:0222 70703:003:0221 44.07 44.36 44.62 44.84 Hansi Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% 44.65 44.66 44.64 44.63 44.39 70701:001:0157 43.03 14.85 ha 15.19 ha 44.22 44.07 43.71 43.42 43.22 Maatulundusmaa 100% 14.66 ha Hansipõllu 70701:001:0158 Maatulundusmaa 100% 5.80 ha Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht Van der Knaap Substrates OÜ Räpina vald Raekoja plats 8 Jaana Veskimeister Rahumäe küla Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Jaana Veskimeister Haavasaare maaüksuse tel 740 9800 DETAILPLANEERING [email protected] Kuupäev 10.05.2019 Joonis Eskiislahendus Töö nr 19003344 Mõõt 1:500 Joonise nr 1 Versioon 20.05.2020 /// TÖÖ NR 20003564 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 20003564 Tartu 2020 Krista Lahtvee Juhtekspert (KMH litsents KMH0158) Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...................................................... 5 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7 3. MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................................................ 9 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 15 4.1. Räpina valla üldplaneering ........................................................................... 15 4.2. Räpina valla arengukava aastateks 2019 -2030 ............................................. 17 4.3. Põlva maakonnaplaneering 2030+ ................................................................ 17 4.4. Põlvamaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 20 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 21 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 23 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 25 8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 27 9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ....................... 29 10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 30 LISAD ....................................................................................................................... 31 Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 33 Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 34 Lisa 3. Maanteeameti seisukohad 26.11.2019 detailplaneeringu koostamiseks ........ 35 Lisa 4. DP eskiislahendus seisuga 08.04.2020 ....................................................... 37 Lisa 5. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 39 Lisa 6. Keskkonnaameti kiri Kirmsi hoiuala piiride muutmise teemal ........................ 41 Lisa 7. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang ............................................................................................................. 42 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 5 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Käesolevad lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamis e (KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) koostatakse Haavassaare katastriüksuse (KÜ 70801:001:0222, 100% maatulundusmaa) detailplaneeringule. Detailplaneering ja KSH algatati Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Haavasaare kinnistule (KÜ 70801:001:0222) rajada turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehas ning muuta m aatulundusmaa sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek. Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuurapera turbamaardla mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplatsid, masinate teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub üldistes numbrites), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja ligipääsuteed. Joonisel 1 on toodud Tuurapera turbamaardla paiknemine planeeringuala vahetus läheduses. Haavasaare kinnistu läänepoolsel kõrvalkinnistul Määrastesoo (KÜ 70801:001:0221) asuvad turbamaardla aktiivse reservvaru 3. ja 4. plokk . OÜ Van der Knaap Eesti toodanguprotsess (alates turba kaevandamisest ) ja OÜ Van der Knaap Substrates (kuni pakendatud tooteni ja tarneni) on reguleeritud rahvusvaheliselt tunnustatud RHP 1 kvaliteedi kontrolli nõuetega. Detailplaneeringu esialgses eskiislahenduses on kavandatud ehitisealuseks pinnaks 6 000 m², et ehitada sinna kuus hoonet kõrgusega kuni 14 meetrit. Tootmistsehhi planeeritav tööaeg on aastaringselt – hooajaliselt kahes vahetuses ning hooajaväliselt väiksema koormusega. Planeeritav tootmisvõimsus arvestab, et hooajaline kahes vahetuses tööaeg oleks kuni 15% aastasest tööajast, mis omakorda jaguneb sügisesse ja kevadisse hooaega. Ettevõttes hakkab tööle kuni 20 inimest, kelle jaoks vajalik joogivesi saadakse rajatavast puurkaevust ning olmereovesi juhitakse rajatavasse omapuhastisse (biopuhasti). Heitvesi juhitakse seejärel kinnistu lõunaserval kulgevasse kraavi. Samuti kogutakse tootmisalalt sademevesi, mis juhitakse läbi õlipüüduri kraavi. Ruume planeeritakse kütta maaküttega või alternatiivina graanulküttel katlaga. Katla eeldatav võimsus on 0,5 MW, korstna kõrgus ligikaudu 15 meetrit. Korstna asukoht ja tegelik kõrgus täpsustub hoonete projekteerimise käigus. Tootmistsehhi kõrvalhoonetes toimub masinate hooldus ning ladustatakse kütuse - ja määrdeaineid. Tootmisprotsessis kasutatakse turbale lisatavaid NPK-väetiseid (PG-Mix, Osmocote jm), mida ladustatakse nõuetekohaselt tehasehoones. Veel lisatakse turbale vastavalt vajadusele keskkonnaohutuid lisandeid – lupja, vermikuliiti (savimineraal), perliiti (vulkaaniline kivim) ja vett. Lisatavad väetised ja lisandid tarnitakse pakendatult. Pakendatav turvas (perspektiivne kogus kuni 250 000 m 3 /a) tuuakse tehasesse erinevatelt turbatootmisaladelt (Määrastu, Meelva, Meenikonna) ning kuni 44% otse Tuurapera turbatootmisalalt Haavasaare kinnistu lõunaküljel kulgeva tee kaudu . Pakendatud toodangu väljaveo suunamisel läbi Tuurapera turbatootmisala kasvaksid oluliselt tulekahju- ja saasteriskid. Seetõttu on pakendatud toodangu väljavedu võimalik mööda kruusakattega Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteed nr 18206 ja mööda kõvakattega Võru-Räpina tugimaanteed nr 65 Muuga või Sillamäe sadamate konteinerterminalidesse. 1 https://www.rhp.nl/en/home Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 6 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 1. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Tuurapera turbamaardla 3. ja 4. ploki suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Detailplaneeringu eskiis seisuga 08.04.2020 on esitatud Lisas 4. Eskiisile on lisatud katlamaja korstna võimalik asukoht võrreldes detailplaneeringu ja KSH algatamise ajal aluseks olnud eskiisiga. Detailplaneeringu lähteseisukohad on toodud detailplaneeringu algatamisotsuses (vt Lisa 1) ja Maanteeameti poolt 26.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/49034-2 edastatud kirjas (vt Lisa 3). Vajadusel on DP lähteseisukohti käesolevas dokumendis täpsustatud (eelkõige KSH-d puudutavate tingimuste osas). Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 7 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivs ete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras. PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 kohaselt loetakse kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Lõige 3 sätestab, et k ui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringule on algatatud KS H. Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringule on algatatud KSH ning planeering on Räpina valla üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas, mistõttu kohalduvad detailplaneeringu menetlemisele PlanS § 124 lõikes 7 ja § 142 esitatud nõuded. PlanS § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS § 80 lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt: detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab; Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 8 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega /tegevustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega 2. Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, erinev. Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga. 2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 9 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE Planeeringuala asub Põlva maakonnas Räpina valla haldusterritooriumil Rahumäe külas. DP hõlmab Haavasaare kinnistut (vt joonis 2) pindalaga 8,25 ha (KÜ 70801:001:0222, 100% maatulundusmaa). Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 3 kohaselt jääb planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale . Planeeringualal puudub ala kuivendamiseks ettenähtud maaparandussüsteem. Planeeringualast põhjas paikneb Määrastemäe kinnistu (KÜ 70801:001:0220, 100% maatulundusmaa), idas Määrastesoo kinnistu (KÜ 70801:001:0221, 100% maatulundusmaa), lõunas Hansi (KÜ 70701;001:0157, 100% maatulundusmaa) ja Mustoja (KÜ 70703:003:0221, 100% maatulundusmaa) kinnistud ning läänes külgneb planeeringuala Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteega nr 18206 (KÜ 70703:003:0340, 100% transpordimaa). Rahumäe-Kahvka kõrvalmaantee ööpäevakeskmine liikluskoormus on Maanteeameti andmetel 4 85 sõidukit (seisuga 2019. a), millest veoautod ja autorongid moodustavad 3%. Lähimad elamud paiknevad Määrastemäe kinnistul ca 175 ja 360 meetrit planeeringuala piirist põhjas, Hansi kinnistul ca 290 m ja Mustoja kinnistul ca 315 m planeeringuala piirist lõunas. Joonis 2. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Räpina valla haldusalas (märgitud oranžiga). Aluskaart: Maa-amet 2020 3 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0 4 Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Teede Tehnokeskus, Tallinn 2020 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 10 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Maastikulised tingimused Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa. Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete alusel) ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Kinnistul paikneb selle keskosas lehtmets, millest pool on lageraiutud ja metsamassiiv kinnistu idapiiril. Olemasolevat juurdepääsuteed (Jõhvikasoo tee) ümbritsenud puud on käesolevaks hetkeks raiutud teehoolduse eesmärgil. Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 5 kohaselt jääb planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räp ina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7. Kinnistul olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete alusel) ei ole osa terviklikust põllumaa-alast. Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare kinnistu lõunaosas paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest elamutest kirdesse. Haavasaare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala asub kehtiva Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku k aardi 6 kohaselt rohevõrgustiku koridori K8 alal. Väärtuslikku maastikku ei ole detailplaneeringu alale ja selle lähedusse määratud. Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 8. Geoloogilised tingimused ja pinnas Planeeringuala asub Kagu-Eesti lavamaal Ülem-Devoni Gauja lademe avamusalal. Vahetult aluspõhja kivimitel lasub kvaternaarisetete kompleks, kus on võimalik eristada glatsiaalseid (liustiku) ja limnoglatsiaalseid (jääjärvelis i) setteid. Glatsiaalsetest setetest lasub planeeringualal moreen, mis koosneb peamiselt punakas -pruunist liivsavist ja saviliivast kivide ning rähuga. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile 7 moodustab planeeringualal pinnakatte 20-50 m paksune moreenikiht või 5-10 m paksune savikiht (vt joonis 3). Räpina ümbruses paiknevad peamiselt põllumaad. Detailplaneeringu alal on maapinna reljeef tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad planeeringualal 42 -45 meetri vahele. Planeeringuala ise on osaliselt väärtuslik põllumaa ning metsamaa (lehtmets, millest pool on lageraiutud), mille pinnas on reostumata. Põhjavesi, pinnavesi Planeeringuala asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Suuremaid voolu- või seisuveekogusid planeeringuala lähedusse ei jää. Planeeringualal lõunapiiril kulgeb 2-4 m laiune kraav, mis läbib kinnistu vahetus läheduses paikne vat Tuurapera turbamaardlat. Aluspõhjalise veekompleksi moodustavad poorsete kivimite põhjaveekihid. Põhiliseks veevarustusallikaks Räpina valla territooriumil on Kesk -Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, mille kvaliteet on eeldatavalt hea. Detailplaneeringuala jääb tänu savipinnasele suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 3), mistõttu on reostusohtlikkuse tase piirkonnas madal . 5 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0 6 Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneerin g_print.pdf/605b8724-d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3 7 Eesti põhjavee kaitstuse kaart https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 11 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt planeeringualal ja lähipiirkonnas Taimestik ja loomastik Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa. Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha ei ole osa terviklikust metsamaa - alast. Kinnistul paikneb lehtmets, millest pool on lageraiutud. Olemasolevat juurdepääsuteed (Jõhvikasoo tee) ümbritsenud puud on käesolevaks hetkeks raiutud teehoolduse eesmärgil. Planeeritava ala lõunaosas paikneb rohevõrgustiku koridor K8 (joonis 3). Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga aprill 2020) ei ole planeeringu alal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide leiukohti. Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid 8: Kirmsi hoiuala (KLO2000123) – jääb planeeringualast vahetult läände, teisele poole Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteed. Kirmsi hoiuala kaitse-eesmärk 9 on loodusdirektiivi (EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Hoiuala kattub rahvusvahelis e kaitsealade 8 Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasa ndil kaitstavad loodusobjektid. 9 Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas. Vabariigi Valitsuse määrus 14.07.2005 nr 183. https://www.riigiteataja.ee/akt/925335?leiaKehtiv Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 12 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus võrgustiku Natura 2000 Kirmsi loodusalaga ja hoiuala kaitse -eesmärgid on ka Natura ala kaitse-eesmärkideks; teder (Tetrao tetrix, KLO9106122) – III kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht Kirmsi hoiualal Inghara soos. Leiukoht on ca 37 ha suurune ja liigi vaatlus on viimati teostatud 2003. aastal. Leiukohana märgitud ala jääb planeeringualast kohati ca 60 m kaugusele lääne suunda. Loodusala asukohta illustreerib joonis 5 ja kaitse-eesmärkidest annab ülevaate tabel 1. Joonis 4. Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas. Tabel 1 Kirmsi loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade 10 loodus- kaitse- pindala kirjeldus11 kaitseline eesmärk (ha) väärtus12 Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede Rabad juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse 60 A (*7110) peamiselt sademed. Loodusalal määratud raba elupaikadest on planeeringualale lähimaks Inghara soo, mis on loodusala üks kahest looduslikus seisundis rabamassiivist. 10 Tärniga on märgitud loodusdirektiivi esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile 11 Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava 2013 -2022 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kirmsi_ha_kkk_2013-2022.pdf 12 Natura standardandmebaasi järgi (A - väga kõrge, B-kõrge, C-keskmine) Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 13 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus loodus- kaitse- pindala kirjeldus11 kaitseline eesmärk (ha) väärtus12 Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad siirde- ja taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad õõtsiksood peamiselt sademeveega toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad 16 C (7140) mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega puhmastaimed nagu rabaski. Siirdesood paiknevad sageli rabade serva-aladel. Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes ning on üks osa Nokkheinako rabadele iseloomulikest taimekooslustest. Nokkheinakooslused on oslused - - rabadega (*7110) kaasnev elupaik ja seda ei ole vaja Eestis eraldi (7150) käsitleda. See elupaigatüüp erineb siirde- ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning siirdesoo- ja rabadest (*7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurinde rabametsad poolest. Et siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul 65 B (*91D0) rabametsaks, siis moodustavad siin puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd. Joonis 5. Kirmsi loodusala paiknemine ja kaitse-eesmärgid Keskkonnaametil on töös Kirmsi hoiualast Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja koostamisel on kaitseala kaitse-eeskiri (seisuga aprill 2020). Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala esinevate väärtuste terviklik kaitse ning kitsendusi sätestada seal, kus need on põhjendatud. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 14 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Hetkel on hoiuala pindala 218,7 ha, pärast alade liitmist suureneb kaitseala pindala ligikaudu 63 ha võrra ning uue planeeritava kaitseala pindala on ligikaudu 282 ha. Koostöös eramaa maaomanikega korrigeeritakse neile kuuluvatel maaüksustel kaitseala piiri ja kaitseala vähendatakse kaitseala idaküljel (vt joonis 6). Joonis 6. Kirmsi looduskaitseala piiride muutmine (joonis Keskkonnaameti 08.04.2020 kirjast nr 7- 9/20/4804-4) Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 15 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA 4.1. RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 13 kohaselt jääb planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7. Joonis 7. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist. Planeeringuala on tähistatud oranži joonega Vastavalt Lisas 4 esitatud DP eskiislahendusele on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ettepanekuga. DP eskiislahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud metsamaa ja väärtusliku põllumaa juhtfunktsiooni senise maatulundusmaa asemel tootmismaaks. Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud sellega, et turbasubstraadi tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal. Turbasubstraadi 13 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 16 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse on väiksema liikluskoormuse mõjuga kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas tuuakse tehasesse ka ettevõtte teistelt turbatootmisaladelt, aga umbes 80 tuh. m 3 Tuurapera turbatootmisalalt. Osa kinnistust on vajalik kasutada mäeeraldiste teenindusmaana. ÜP muutmine on põhjendatud, kuna Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Samuti ei ole kinnistul haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha osa terviklikust põllumaa-alast. Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare kinnistu lõunaosas paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest elamutest kirdesse. Kehtiva Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardi 14 kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku koridori K8 alale. Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 8. Joonis 8. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise joonega Koostamisel on uus Räpina valla üldplaneering, mille eelnõu on käesoleval hetkel väljatöötamisel ja maakonnaplaneeringu ga määratud tingimused täpsustamisel. Uue koostamisel oleva üldplaneeringu KSH VTK-s (seisuga detsember 2019) on 14 Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneering_print.pdf/60 5b8724-d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 17 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus üldplaneeringu ülesannete hulgas välja toodud muuhulgas järgmised ülesanded (loetletud asjakohased): 1) määrata väärtuslikud põllumajandusmaad, rohe alad (sh tuua täpsem liigitus haljasala ja parkmetsa maaks ning looduslikuks haljasmaaks tiheasustusaladel). Täpsustada väärtuslike maastike kasutustingimusi, sh kaalu da detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist. Määrata tingimused vaadete säilitamiseks ja avamiseks (sh teelt Võhandu jõele, Peipsi järvele); 2) täpsustada rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt inimeste puhkevajadusest. Kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist rohevõrgustiku aladel; 3) käsitleda raudteemüra; hoonete jahutusseadmete ja muu müra ning määrata vajadusel leevendusmeetmed; 4) määrata tolmuvaba kattega teede vajadus. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb maa sihtotstarvet muutva arendustegevuse korral pöörata tähelepanu rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise käigus. 4.2. RÄPINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019-2030 Räpina valla arengukava aastateks 2019-2030 on vastu võetud Räpina Vallavolikogu 26.09.2018 määrusega nr 28. Arengukava kohaselt on Räpina valla visioon olla tuntud ja tunnustatud kui turvalise ja keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning puhta looduskeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnadeks on jätkusuutlikkus, koostöö ning kodanikualgatus. Räpina valla majanduse ja ettevõtluse üheks üldeesmärgiks on, et ettevõtlikkus ja ettevõtluskeskkond on väärtustunud, avalikud tugitaristud ettevõtl usaladele on kaasajastatud. Täpsemalt on eesmärkidena loetletud ettevõtete tekke ja arengu soodustamine, ettevõtete loomise ja uute töökohtade tekke soodustamine. Käesoleva algatatava DP-ga kavandatakse maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks ning turbasubstraadi tootmistsehhi rajamist, mis toetab ettevõtluskeskkonna arengueesmärke. Eeldusel, et DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta elu- ja looduskeskkonda, võib kavandatavat tegevust pidada Räpina valla arengukavale vastavaks. 4.3. PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põlva maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. Väljavõte maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste joonisest on toodud joonisel 8. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 18 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Põlva maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste hulgas on välja toodud järgmised punktid, mis on seotud detailplaneeringuga kavandatava tegevusega: väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast kasutust; Põlvamaal puudub vajadus täiendavate arengualade määramiseks väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride ärakasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses ; Põlvamaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootm isalade määramiseks, eeldatavalt koondub ettevõtlus- ja tootmistegevus valdavalt olemasolevate keskuste piirkonda, vt ka eelnev punkt. Põlvamaal valdava väikeettevõtluse tingimustes puudub vajadus ka põllumajandustegevusega seotud ettevõtluse jaoks eraldi alade määramiseks maakonnaplaneeringu tasandil ; rohelist võrgustikku käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas maakonna mainet kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski puhkemajandusele arenguvõimalust pakkuvaid puhkeväärtusi. Järgnevalt on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise, ettevõtluskeskkonna arendamise ja rohelise võrgustiku säilitamise põhimõtted ja tingimused maakonnaplaneeringus ning nende seos kavandatava tegevusega. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtete hulgas on toodud välja järgmised punktid: maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustuse alasid ; maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu ; elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri ; suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elam u- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada võimalikke muid negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid; tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult k asutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuurapera turbamaardla mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplatsid, masinate teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub ehitusõiguse koondis), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja ligipääsuteed. Kavandatava tegevuse asukoht ja maht ei ole kooskõlas ettevõtluse arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtetega. Ressursside säästliku kasutamise põhimõttest Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 19 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus lähtudes on siiski otstarbekas rajada masinate teenindusmaa ja turbasubstraadi tootmine võimalikult Tuurapera turbamaardla lähe dale. Samuti on turbasubstraadi tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse väiksema liikluskoormuse mõjuga kohalikele teedele. Planeerimise KSH protsessi käigus lähtutakse häiringute vähendamise vajadustest läheduses paiknevatele majapidamistele. Maakonnaplaneeringus on toodud tingimused rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks, sh uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. Kavandatav tegevus jääb osaliselt rohevõrgustiku koridori K8 alale (vt joonis 8) ning koridori läbilõikamist ei planeerita, kuna Haavasaare kinnistu jääb rohevõrgustiku koridori äärealale. Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Põlva maakonnas (vt joonis 8). Tingimusena on välja toodud, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajandusmaad välja linnalise asustuse aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt jm). Joonis 8. Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu jooniselt 2 „Ruumilised väärtused“ 15. Planeeringualal olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha ei ole osa terviklikust põllumaa- alast. Kinnistul asuvad tükati metsa-alad ja terviku põllumassiivi poolsel küljel asub ka tee (eraldab põllumaa alad). Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare kinnistu lõunaosas paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest elamutest kirdesse. Kuna käesoleva KSH VTK koostamise ajal toimub Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike põllumajandusmaade määramise tingimusi täpsustava ja kasutamistingimusi reguleeriva 15 Põlva maakonnaplaneeringu joonis 2 “Ruumilised väärtused” https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18701113/4_Joonis+2+Ruumilised+v%C3%A4%C3%A4rtused.pdf/ccba78f6 -7232-4dc3-b83e-69fffdf8e975 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 20 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus seaduseelnõu koostamine, on väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustamisel. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid . 4.4. PÕLVAMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ 15.01.2019 kehtestatud Põlvamaa arengut suunav dokument on Põlvamaa arengustrateegia 2035+ 16 , mille järgi Põlvamaa areng peab lähtuma järgmisest visioonist: Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ on realiseerunud puhta, tervisliku ja rahuliku elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja külalisi. Põlvamaa elanikud on eluga hästi toime tulevad ning kasutavad maakonnas olevaid võimalusi enda igakülgseks arendamiseks. Kohalikke ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele. Visioonist lähtuvalt on Põlvamaa arengu suunamise l kolm eesmärki: Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond ; Põlvamaa on piirkonna tugevusi ja ressursse säästlikult ning nutikalt kasutavate ettevõtlike elanike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond ; Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond. Kavandatav tegevus vastab Põlvamaa arengustrateegia 2035+ visioonile, kuna väärindatakse kohalikke ressursse ning kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt elu- ja looduskeskkonda. 16 Põlvamaa arengustrateegia 2035+ https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/Põlvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B.pdf/9b17d038 -cdc8-4fac- a599-d26504031f98 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 21 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse (70801:001:0222) detailplaneeringu KSH on algatatud Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43, otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded/tingimused KSH sisule. Algatamisotsus on lisatud käesoleva vä ljatöötamise kavatsusele (Lisa 1). Käesolevas väljatöötamise kavatsuses vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused. Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringule tuleb elamu - ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri. Arvestades DP ja KSH algatamisotsuse nõud eid, KeHJS § 40 lõige 4 nõudeid KSH aruandele ning Põlva maakonnaplaneeringus sätestatut , on KSH aruande faasis vajalik detailsem analüüs järgmistel teemadel: mõju inimese tervisele: o KSH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju, võtteks aluseks müra modelleerimise tulemused ning hinnatakse müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kirjeldatakse Tuurapera turbatootmisala tegevusest lähtuvat transpordimüra ning selle võimalikku kumulatiivset mõju planeeritavale alale ja lähimatele elamutele; o antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale – KSH aruande koostamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimkeskkonnale (sh visuaalne mõju, valgusreostuse mõju, liikluskoormuse mõju); mõju vaadetele ja maastikuilmele (visuaalne mõju). mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele; mõju pinnasele – KSH aruande faasis antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule planeeringuala ja selle lähipiirkonna pinnasele; vee kvaliteet – KSH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse mõjudest pinna- ja põhjaveele. Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik: Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 22 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus mõju kliimamuutusele – tehase mastaapi arvesse võttes ei ole otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele ; mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi; hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega (tehase ja kõrvalhoonete ning vajaliku taristu rajamine) ei kaasne püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid ehitusperioodil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele , ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda; piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 23 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsio onilist KSH protsessi. KSH protsess jaguneb kahte faasi: KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine. KSH väljatöötamise kavatsus (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud , analüüsitakse seoseid asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava; keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine. KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KSH aruande dokumendile. Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele vastu. Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte s trateegilise) iseloomuga, siis täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4). Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse. Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse KMH üldlevinud metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitaks e sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut ning mainitud meetodite omavah el kombineerimist. KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 24 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Uuringud KSH käigus on plaanis läbi viia vähemalt järgmised uuringud: müra hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada piisavalt suurt mürasaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) ; õhusaaste hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada piisavalt suurt õhusaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) . Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH väljatöötamise kavatsuse etapis ette ei nähta. Alternatiivid Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkon na- ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Van der Knaap Substrates OÜ on kaalunud teistele ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele kavandatava tegevuse planeerimist, kuid asukohta ja kinnistu suurust arvestades on Haavasaare kinnistu tehase rajamiseks sobivaim. Turbasubstraadi tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal, mis vähendab liikluskoormust kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas veetakse tehasesse ka ettevõtte teistelt ümberkaudsetelt turbatootmisaladelt, aga umbes 80 tuh. m 3 tuuakse tehasesse Tuurapera turbatootmisalalt. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH -s järgmisi variante: olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta (0-alternatiiv); Räpina Vallavolikogu poolt 16.10.2019 otsusega nr 1 -3/43 algatatud detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (alternatiiv 1). Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 25 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED Vastavalt PlanS § 127 17 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks. Tabel 2 Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Räpina Vallavalitsus DP ja KSH algataja, DP koostamise Ettepanekuid küsitakse korraldaja ning DP kehtestaja e-kirja teel. Keskkonnaameti Lõuna Keskkonnakasutuse ja looduskaitse Ettepanekuid küsitakse regioon poliitika elluviimine e-kirja teel. Põllumajandusamet DP alal asub osaliselt väärtusliku Ettepanekuid küsitakse põllumajandusmaa ala e-kirja teel. Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu Ettepanekuid küsitakse suunaja ja üldplaneeringu järelevalve e-kirja teel. Maanteeamet Riigiteele uue ristumiskoha rajamise Ettepanekuid küsitakse nõuete tagamine e-kirja teel. Päästeameti Lõuna Tuleohutuse tagamine Ettepanekuid küsitakse Päästekeskus e-kirja teel. Terviseameti Lõuna Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Ettepanekuid küsitakse regionaalosakond Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku e-kirja teel. elukeskkonna kujundamist Eesti Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse Keskkonnaühenduste e-kirja teel. Koda Naaberkinnisasjade On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse omanikud kasutamisest ja elanike tervisest e-kirja teel. Tiksomäe kinnistu (KÜ On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse 70703:003:0053) kasutamisest, elanike tervisest ja e-kirja teel. omanikud ; kavandatava tegevuse mõjust Kirmsi Mustoja kinnistu (KÜ hoiuala kaitse-eesmärkidele 70703:003:0221) omanik ; Hansi kinnistu (KÜ 70701:001:0157) omanik ; 17 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailpl aneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetat ud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja asutustega. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 26 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Rebase kinnistu (KÜ 70703:003:0037) omanikud Olemasolevate või On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse kavandatavate tehnovõrkude eest e-kirja teel. tehnovõrkude omanikud või valdajad Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 27 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 8. KSH EELDATAV AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 3. Tegemist on informatiivse ajagraafikuga, kus on arvestatud maksimaalsete KeHJ S ja PlanS toodud menetlustähtaegadega. Tabel 3 KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH algatamine Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsus nr 1- 3/43 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine märts-mai 2020 Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise mai-juuni 2020 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekute läbiarutamine juuli-august 2020 KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) september 2020 avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja § 76 lg 5 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine september 2020 – oktoober 2020 DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva november 2021 vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale detsember-jaanuar avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile 2021 põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik veebruar 2021 arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku märts 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s ja aprill 2021 KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused vastvalt PlanS § 84 lg 2 Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja aprill – mai 2021 arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 28 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine juuni 2021 Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; juuli 2021 avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu august-september 2021 (avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku september 2021 väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste aludsel tehakse DP-s september 2021 vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2 Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. oktoober 2021 Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab november-detsember selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 2021 Detailplaneeringu kehtestamine detsember 2021 – jaanuar 2022 Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 29 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus Detailplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Töörühm Detailplaneeringu koostaja Jaana Veskimeister Detailplaneeringu koostaja Merlin Kalle KSH juhtekspert Krista Lahtvee (Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud VTK Lisas 5.) Keskkonnakorralduse ekspert (transpordiga kaasnev mõju) Jaak Järvekülg Looduskeskkonna spetsialist (pinnas) Martin Ruul Looduskeskkonna spetsialist (õhusaaste) Marek Bamberg Looduskeskkonna spetsialist (müra) Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist ( taimestik, loomastik, rohevõrgustik) Kaile Eschbaum Looduskeskkonna spetsialist (vesi) Maarja-Liis Salumäe Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. Vajalike erialauuringute teostajad selguvad KSH aruande etapis. Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 30 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus 10.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD Vastavalt PlanS § 81 lg 1 küsitakse DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 31 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISAD Mai 2020 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt: http://gofile.me/6tNNn/IK0o2qhFR Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 33 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 34 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 35 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 3. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD 26.11.2019 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 37 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 4. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 08.04.2020 Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 39 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 5. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Lisas 5 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 41 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 6. KESKKONNAAMETI KIRI KIRMSI HOIUALA PIIRIDE MUUTMISE TEEMAL Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 42 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 7. RÄPINA VALLAS RAHUMÄE KÜLAS HAAVASAARE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KSH EELHINNANG Räpina Vallavalitsus Teie 26.05.2020 nr 7-1/2020/6-1 [email protected] Kooli 1 Meie 19.06.2020 nr 15-2/20/25389-2 Räpina vald, 64504, Räpina, Põlva maakond Seisukohtade väljastamine Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiseks (katastritunnus 70801:001:0222, edaspidi Planeering). Planeering on algatatud Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43. Planeeringuga soovitakse luua eeldused turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehase rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18206 Rahumäe – Kahkva km 2,33-2,56 (edaspidi riigitee). Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 85 autot, mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) järgi maantee V klassile. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt nr 18206 km 2,544. Võttes arvesse riigitee madalat liiklussagedust ning olemasolevate ristumiskohtade vahelisi kaugusi, lubame täiendava ristumiskoha kavandamist eskiisjoonisel näidatud asukohas Haavasaare katastriüksuse loodenurgas ligikaudu riigitee km 2,35. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Riigitee ristmikud käsitleda planeeringus. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele. Kavandada ristmike ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. 3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume eskiislahendusega, kus hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole. 5. Palume KSH seletuskirja täiendada: lk 5 on mainitud, et lahtine turvas tuuakse kõigist Põlvamaa maardlatest rajatavasse tehasesse - turvas on väga lenduv materjal. Anda suunised lahtise turba lendumise vähendamiseks riigiteel (koormate katmine jms). 6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskohtade nähtavuskolmnurki ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist. 12. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. 2 (3) Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Lisa 1_Haavasaare_ideekavand 2. Haavasaare_DP_KSH_VTK_20_05_202 Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel