N
S
Määrastemäe
70801:001:0220 44.16
44.20
Maatulundusmaa 100% 44.02
43.98
44.63
42.13 ha 43.09
43.19 Määrastesoo
43.72 42.68
45.45 42.69 70801:001:0221
45.39 42.37
Maatulundusmaa 100%
44.56
42.43
45.10
16.48 ha
44.95 42.43
44.94
3
3
4
42.46
0
43.49 42.59
45.0
44.4
44.9
45.52
45.2
4
04
45.0
42.40
58
45.23
45.
45.23 45.50
45.
45.40 43.98
45.07
45.11 42.82
43.21
42.84
45.32 43.66
45.01 44.11 44.09 44.17
44.17
45.17
42.39
45.35
LEPPEMÄRGID:
45.05
42.44
42.57 42.50
44.28
42.42 Planeeringuala piir
42.42
Määrastemäe
33
9
95
Katastriüksuse piir
44.
3
2
45.
42.41
44.
44.9
45.43
20
70703:003:0312 45.06
45.37
45.51
42.87 42.39
45.12
Haavasaare
Maatulundusmaa 100% 45.06 44.89 44.98
78
17
44.94 43.11 42.48
70801:001:0222 Katastriüksuse nimetus, tunnus
44.
44.
7.44 ha 44.32 43.52 sihtotstarve ja pindala
44.37
Maatulundusmaa 100%
42.47
44.98 44.36
44.79 43.89
42.69 8.25 ha
44.77 42.42
1.11 42.42
42.86
Olemasolev tee
20
77
42.61
44.
44.
44.31
0
45.16
45.2
71
45.09 44.29 Olemasolev juurdepääs krundile
44.
3
44.82
44.7
45.03 44.85
42.43 42.43 Planeeritud juurdepääs krundile
45.47 45.27
42.87
42.64 42.39
44.53
45.41 42.92
44.75
43.49
.5
44.83
44.76 43.80
4
44.60 44.51 44.23 Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd
4
44.66 42.56
44.52
Kõrvalmaantee 20 m külgnähtavus
44.32
44.48
44.51
44.59
44.34 42.54
42.36
Elektri õhuliin koos kaitsevööndiga
97
4
3
44.68
2
45.1
90
t
44.6
ii
k
43.
5
44.
43.
45.10 X= 6439700 42.28 Planeeritud hoonestusala
45
6
44.93
44.61
5
44.
45.06
44.48 42.30
Y=
45.23 Kontor ja 42.80
44.90 44.78 Võimalik tuletõrje Illustreeriv hoonete, tee ja platside
44.46
töötajate 45.09
Puisteturba veemahuti asukoht 43.05
paiknemine
702350
44.78 42.52
olmeruumid 44.59 43.77 43.45
44.69 (toorme)
44.63 ladu
44.27
42.24
44.66 42.48
44.76
44.57 44.84 Likvideeritav objekt
44.55 42.60
44.79 44.77
44.33
44.43 44.35
44.45
44.36
44.80
44.60
44.22
5
Illustreeriv puurkaevu paiknemine
.5
0.30
42.
43
43
45.22
44
44.80
5
44.72
.
45.00 Illustreerivbiopuhasti paiknemine
44
44.49 44.64
44.62 42.42
a
44.47
44.56
44.71
Kahkv
.5 42.92
44.48 42.50 42.53
44.57
44.70 4 44.71
4 44.56 42.93
42.31 42.36
Tehase 44.69 Olemasolev (säiliv) kraav/tiik
43.44
44.80
materjalide ladu
e-
45.11 1.21
44.67
44.39 43.65
ahum ä
45.01
44.40
45.02 43.94
Planeeritud maakütte ala (põhim.)
44.68
7
4
44.21
43.8
44.89
44.45
44.4
44.70 44.45 44.89
8206 R
44.77
46.11
Planeeritud haljastus (põhimõtteline)
44.54
44.68
5
42.67
44.97
3
44.5
43.9
44.58 44.87 42.44
ee nr1
44.47 Maardla piir
44.74 44.80
põld
44.60
44.75
42.39
42.71
m aant
44.35
44.80
44.97 44.51
44.58
46.0
44.57
44.62
val
44.66
44.39
44.68 42.71
4
42.60
44.31
44.6
Kõr
44.88
42.35
44.81
44.96 44.59
44.67 44.41
1
42.87
Tehas 43.47 43.54 43.28 43.10
44.57 44.73 42.63
44.82 43.96
30 Haavasaare 44.83 44.55 44.39
44.85
42.77
44.46
20 44.47 70801:001:0222 42.68
44.63 42.22
44.60
Maatulundusmaa 100% 10
44.91 44.46 44.48 42.43
põld
8.25 ha
4
45.04 42.78 42.29
44.5
44.57
44.46 44.59
44.71 44.65 45.02
44.91
42.36
44.80
44.53
Tööliste
46.2
44.68
44.94 43.31
olmeblokk 43.54 43.47
4
44.71 44.02
2
.7
44.29 42.72
42.84
9
44
44.56 44.38 Lisa-
.3
44.75 Kütuse ja 43.08
2
44
.7
44.78
44.83 44.78 44.59
44.51 määrde- tarvikute
44
42.33
42.68
44.88 ainate hoiuplats
44.68 ladu
46.33
44.83
44.87
Masinate
44.58
44.55
hooldus-
42.88
44.59
44.61 42.27
43.6
44.83
44.68 töökoda EHITUSÕIGUSE TABEL:
3
44.78
.9
3
8
6
44
43.50
.4
.7
44.08 43.48 Haavasaare
44
44
43.56
44.76 44.31
44.06
45.07 44.88
44.67
44.76 44.68 44.37
45.13
44.93 0.41
44.85 44.64 44.51 42.67
44.84 45.08
44.77 44.67
43.20 Krundi kasutamise otstarve:
44.90
43.14
44.69 Tootmismaa (TT);
42.73
43.69
42.29
43.
43.98
43.05
Hoonete Hoonete Hoonete
44.71
Võimalik44.86
tuletõrje
44.88 42.30
0
44.49 tiigi asukoht lubatud suurim suurim
0
5
4
maksimaalne lubatud lubatud
45.11 Valmistoodangu 44.97
suht. kõrgus: ehitisealune arv
laoplats 44.72
44.67
44.98
15,00 m pind: krundil:
Turba 6000 m² 6
44.65
44.8
46.31
44.48 44.73 kaevandus- 43.58
45
44.50 43.25
45.18
44.03
masinate
44.69
44.77 44.89 43.12
7
45.12 Krundi pindala
43.62
44.75
hoiuplats
44.59 43.66 82 525 m²
0
44.97
43.00
44.34 44.00
.5
Masinate
43
45.03
18206 Rahumäe-Kahkva tee 44.95
44
44.68 44.34
.80
hooldustöökoja
43
44.93 42.17
44.79 44.47
9
9
44.69
.0
esine plats
.7
.4
44.65
70703:003:0340
8
46.10
44
44
1
.7
42.76
44.79
44
Transpordimaa 100% 44.73 44.67 44.77
4 5.
0.70 42.23
19 959 m²
10
0.87
45.14
44.66
44.63 43.38
44.70
44.61
43.23
43.90
44.59
45
43.93
44.44
45.21
44.81 0.64
44.84 44.89
44.67 43.06
43.07
45.00
44.80 44.76 44.82 42.25
45.18 44.96 44.84 45.15
44.72
0.06 0.04
46.93
44.73
44.31 42.15
44.58 44.42 44.09
44.87 43.73
45.05 44.63
45.10
44.65
45.08
44.85
43.59
46.80
4
45
5
.2
44.91
43.79
.28
45.00
6
44.94 45.04 44.95 42.25
44.57
45.03 42.94
44.99
44.52
45.33 45.
24
44.64 44.63 45.08 43.17
44.93 45.24
44.73 44.66 44.81
44.94 45.20 44.82
44.90 45.36
30
46.00 42.92
44.94 45.73 46.33 45.03
4
45.76 44.63 42.87
4
4 45.21 45.61 43.81-43.71 44.41 44.13 44.00
45.08 45.19 43.61
.6
3 45.09 43.45
.9 45.03 43.00
0
4 0 45.11 45.17 44.95 44.75 44.
47
4 45.12
.5 44.77 43.84 42.52
0 44.62 44.64
44.65 43.72 43.29 43.14
44.38
43.95
30
43.66
43.70 43.05
44.05 44.03 42.72 42.96 42.67
44 44.18 44.15 42.63
.56 44.66 42.25
45.01 44.98 44.88 44.
46 42.14
44.63 44.76 44.85 42.13 41.78
44.94 43.78 41.61
44.61 44.58
43.19
43.26 42.
99
45.01 43.22 42.94
44.85
44.
55 44.91
44.85
.42
44.86
44 43
44. 44.68 44.55
44.80
44.24
43.87 43.27
44.40 44.84 43.42
44.02
Aj Rp 1 44.39 43.88 44.77
43.93 43.95 44.92
44.51 43.87
44.45 44.63 44.74
29 43.99
44.39
. 44.
43
44 44.68 43.97
44.57 43.70 43.
20
44.36 44.65 44.95 43.
39 43.
43.85 43.77 44.81 85
45.15 43.11
44.26 44.52 44.77 43.22
44. 42.77 43.32
45.02 1
45.2 53
41.73
42.07
44.89 45.08 42.34 42.34
44.30 44.45 45.07
44.53 44.97 44.
07 42.99 42.72
44.13 44.40 44.58 44.50
44.28 43.47
44.11
43.54
Mustoja
44.11
44.20
Mustoja põld 43.82
43.57 43.30 43.20
44.35 44.41
44.07 44.51
70703:003:0222 70703:003:0221
44.07 44.36 44.62
44.84
Hansi
Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% 44.65
44.66
44.64
44.63 44.39 70701:001:0157 43.03
14.85 ha 15.19 ha 44.22 44.07
43.71 43.42 43.22
Maatulundusmaa 100%
14.66 ha
Hansipõllu
70701:001:0158
Maatulundusmaa 100%
5.80 ha
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Van der Knaap Substrates OÜ Räpina vald
Raekoja plats 8
Jaana Veskimeister Rahumäe küla
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja
Jaana Veskimeister Haavasaare maaüksuse
tel 740 9800 DETAILPLANEERING
[email protected] Kuupäev
10.05.2019 Joonis
Eskiislahendus
Töö nr 19003344 Mõõt 1:500 Joonise nr 1
Versioon 20.05.2020 /// TÖÖ NR 20003564
Räpina vallas Rahumäe külas asuva
Haavasaare katastriüksuse
detailplaneeringu
lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus
Töö nr 20003564 Tartu 2020
Krista Lahtvee
Juhtekspert (KMH litsents KMH0158)
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...................................................... 5
2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7
3. MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................................................ 9
4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 15
4.1. Räpina valla üldplaneering ........................................................................... 15
4.2. Räpina valla arengukava aastateks 2019 -2030 ............................................. 17
4.3. Põlva maakonnaplaneering 2030+ ................................................................ 17
4.4. Põlvamaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 20
5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 21
6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 23
7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 25
8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 27
9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA
STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ....................... 29
10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 30
LISAD ....................................................................................................................... 31
Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 33
Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 34
Lisa 3. Maanteeameti seisukohad 26.11.2019 detailplaneeringu koostamiseks ........ 35
Lisa 4. DP eskiislahendus seisuga 08.04.2020 ....................................................... 37
Lisa 5. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 39
Lisa 6. Keskkonnaameti kiri Kirmsi hoiuala piiride muutmise teemal ........................ 41
Lisa 7. Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu KSH
eelhinnang ............................................................................................................. 42
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 5
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Käesolevad lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamis e (KSH)
väljatöötamise kavatsus (VTK) koostatakse Haavassaare katastriüksuse (KÜ
70801:001:0222, 100% maatulundusmaa) detailplaneeringule. Detailplaneering ja KSH
algatati Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Haavasaare kinnistule (KÜ 70801:001:0222)
rajada turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehas ning muuta m aatulundusmaa
sihtotstarve tootmismaaks. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise
ettepanek.
Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuurapera turbamaardla
mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplatsid, masinate
teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub üldistes
numbrites), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja
ligipääsuteed. Joonisel 1 on toodud Tuurapera turbamaardla paiknemine planeeringuala
vahetus läheduses. Haavasaare kinnistu läänepoolsel kõrvalkinnistul Määrastesoo (KÜ
70801:001:0221) asuvad turbamaardla aktiivse reservvaru 3. ja 4. plokk .
OÜ Van der Knaap Eesti toodanguprotsess (alates turba kaevandamisest ) ja OÜ Van der
Knaap Substrates (kuni pakendatud tooteni ja tarneni) on reguleeritud rahvusvaheliselt
tunnustatud RHP 1 kvaliteedi kontrolli nõuetega.
Detailplaneeringu esialgses eskiislahenduses on kavandatud ehitisealuseks pinnaks
6 000 m², et ehitada sinna kuus hoonet kõrgusega kuni 14 meetrit. Tootmistsehhi
planeeritav tööaeg on aastaringselt – hooajaliselt kahes vahetuses ning hooajaväliselt
väiksema koormusega. Planeeritav tootmisvõimsus arvestab, et hooajaline kahes
vahetuses tööaeg oleks kuni 15% aastasest tööajast, mis omakorda jaguneb sügisesse
ja kevadisse hooaega. Ettevõttes hakkab tööle kuni 20 inimest, kelle jaoks vajalik
joogivesi saadakse rajatavast puurkaevust ning olmereovesi juhitakse rajatavasse
omapuhastisse (biopuhasti). Heitvesi juhitakse seejärel kinnistu lõunaserval kulgevasse
kraavi. Samuti kogutakse tootmisalalt sademevesi, mis juhitakse läbi õlipüüduri kraavi.
Ruume planeeritakse kütta maaküttega või alternatiivina graanulküttel katlaga. Katla
eeldatav võimsus on 0,5 MW, korstna kõrgus ligikaudu 15 meetrit. Korstna asukoht ja
tegelik kõrgus täpsustub hoonete projekteerimise käigus. Tootmistsehhi kõrvalhoonetes
toimub masinate hooldus ning ladustatakse kütuse - ja määrdeaineid.
Tootmisprotsessis kasutatakse turbale lisatavaid NPK-väetiseid (PG-Mix, Osmocote jm),
mida ladustatakse nõuetekohaselt tehasehoones. Veel lisatakse turbale vastavalt
vajadusele keskkonnaohutuid lisandeid – lupja, vermikuliiti (savimineraal), perliiti
(vulkaaniline kivim) ja vett. Lisatavad väetised ja lisandid tarnitakse pakendatult.
Pakendatav turvas (perspektiivne kogus kuni 250 000 m 3 /a) tuuakse tehasesse
erinevatelt turbatootmisaladelt (Määrastu, Meelva, Meenikonna) ning kuni 44% otse
Tuurapera turbatootmisalalt Haavasaare kinnistu lõunaküljel kulgeva tee kaudu .
Pakendatud toodangu väljaveo suunamisel läbi Tuurapera turbatootmisala kasvaksid
oluliselt tulekahju- ja saasteriskid. Seetõttu on pakendatud toodangu väljavedu võimalik
mööda kruusakattega Rahumäe-Kahkva kõrvalmaanteed nr 18206 ja mööda kõvakattega
Võru-Räpina tugimaanteed nr 65 Muuga või Sillamäe sadamate konteinerterminalidesse.
1 https://www.rhp.nl/en/home
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 6
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 1. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Tuurapera turbamaardla 3. ja 4. ploki suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2020
Detailplaneeringu eskiis seisuga 08.04.2020 on esitatud Lisas 4. Eskiisile on lisatud
katlamaja korstna võimalik asukoht võrreldes detailplaneeringu ja KSH algatamise ajal
aluseks olnud eskiisiga.
Detailplaneeringu lähteseisukohad on toodud detailplaneeringu algatamisotsuses
(vt Lisa 1) ja Maanteeameti poolt 26.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/49034-2 edastatud
kirjas (vt Lisa 3).
Vajadusel on DP lähteseisukohti käesolevas dokumendis täpsustatud (eelkõige
KSH-d puudutavate tingimuste osas). Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH
väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas
dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 7
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
2. KSH EESMÄRK JA ULATUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk:
arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja
asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivs ete võimaluste
väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav
hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi
koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes
planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras.
PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 kohaselt loetakse kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikku muutmist. Lõige 3 sätestab, et k ui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju
strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel
üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
PlanS § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu
menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringule on algatatud KS H.
Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringule on algatatud KSH ning planeering on
Räpina valla üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav maakasutuse juhtotstarbe
muutmise osas, mistõttu kohalduvad detailplaneeringu menetlemisele PlanS § 124 lõikes
7 ja § 142 esitatud nõuded.
PlanS § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse ülesanded:
Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse
keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu
rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas
mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik
mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale
teadaolev asjasse puutuv teave.
PlanS § 80 lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande
koostamisele.
Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,
määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt:
detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju
otseselt avaldub;
detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju
avaldab;
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 8
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega /tegevustega
ning võimalike koosmõjude avaldumisega 2.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv
mõju võib olla oluline, erinev.
Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos
eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga.
2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on
kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 9
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE
Planeeringuala asub Põlva maakonnas Räpina valla haldusterritooriumil Rahumäe külas.
DP hõlmab Haavasaare kinnistut (vt joonis 2) pindalaga 8,25 ha (KÜ 70801:001:0222,
100% maatulundusmaa).
Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 3 kohaselt jääb
planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale . Planeeringualal puudub ala
kuivendamiseks ettenähtud maaparandussüsteem.
Planeeringualast põhjas paikneb Määrastemäe kinnistu (KÜ 70801:001:0220, 100%
maatulundusmaa), idas Määrastesoo kinnistu (KÜ 70801:001:0221, 100%
maatulundusmaa), lõunas Hansi (KÜ 70701;001:0157, 100% maatulundusmaa) ja
Mustoja (KÜ 70703:003:0221, 100% maatulundusmaa) kinnistud ning läänes külgneb
planeeringuala Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteega nr 18206 (KÜ 70703:003:0340, 100%
transpordimaa). Rahumäe-Kahvka kõrvalmaantee ööpäevakeskmine liikluskoormus on
Maanteeameti andmetel 4 85 sõidukit (seisuga 2019. a), millest veoautod ja autorongid
moodustavad 3%.
Lähimad elamud paiknevad Määrastemäe kinnistul ca 175 ja 360 meetrit planeeringuala
piirist põhjas, Hansi kinnistul ca 290 m ja Mustoja kinnistul ca 315 m planeeringuala piirist
lõunas.
Joonis 2. Haavasaare katastriüksuse DP ala paiknemine Räpina valla haldusalas (märgitud oranžiga).
Aluskaart: Maa-amet 2020
3 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart
http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0
4 Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Teede Tehnokeskus, Tallinn 2020
https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/2_ll2019_aruanne.pdf
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 10
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Maastikulised tingimused
Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa.
Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha (Maa-ameti katastriüksuse
andmete alusel) ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Kinnistul paikneb selle keskosas
lehtmets, millest pool on lageraiutud ja metsamassiiv kinnistu idapiiril. Olemasolevat
juurdepääsuteed (Jõhvikasoo tee) ümbritsenud puud on käesolevaks hetkeks raiutud
teehoolduse eesmärgil.
Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 5 kohaselt jääb
planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räp ina valla ÜP teede,
maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7.
Kinnistul olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha (Maa-ameti katastriüksuse andmete
alusel) ei ole osa terviklikust põllumaa-alast. Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare
kinnistu lõunaosas paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest
elamutest kirdesse.
Haavasaare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala asub kehtiva Räpina valla ÜP
väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku k aardi 6 kohaselt rohevõrgustiku koridori K8 alal.
Väärtuslikku maastikku ei ole detailplaneeringu alale ja selle lähedusse määratud.
Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist koos
planeeringualaga on esitatud joonisel 8.
Geoloogilised tingimused ja pinnas
Planeeringuala asub Kagu-Eesti lavamaal Ülem-Devoni Gauja lademe avamusalal.
Vahetult aluspõhja kivimitel lasub kvaternaarisetete kompleks, kus on võimalik eristada
glatsiaalseid (liustiku) ja limnoglatsiaalseid (jääjärvelis i) setteid. Glatsiaalsetest setetest
lasub planeeringualal moreen, mis koosneb peamiselt punakas -pruunist liivsavist ja
saviliivast kivide ning rähuga. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile 7 moodustab
planeeringualal pinnakatte 20-50 m paksune moreenikiht või 5-10 m paksune savikiht (vt
joonis 3).
Räpina ümbruses paiknevad peamiselt põllumaad. Detailplaneeringu alal on maapinna
reljeef tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad planeeringualal 42 -45 meetri vahele.
Planeeringuala ise on osaliselt väärtuslik põllumaa ning metsamaa (lehtmets, millest pool
on lageraiutud), mille pinnas on reostumata.
Põhjavesi, pinnavesi
Planeeringuala asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Suuremaid voolu- või
seisuveekogusid planeeringuala lähedusse ei jää. Planeeringualal lõunapiiril kulgeb
2-4 m laiune kraav, mis läbib kinnistu vahetus läheduses paikne vat Tuurapera
turbamaardlat.
Aluspõhjalise veekompleksi moodustavad poorsete kivimite põhjaveekihid. Põhiliseks
veevarustusallikaks Räpina valla territooriumil on Kesk -Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas, mille kvaliteet on eeldatavalt hea. Detailplaneeringuala jääb tänu
savipinnasele suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 3), mistõttu on
reostusohtlikkuse tase piirkonnas madal .
5 Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart
http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0
6 Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart
http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneerin g_print.pdf/605b8724-d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3
7 Eesti põhjavee kaitstuse kaart
https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 11
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt planeeringualal ja lähipiirkonnas
Taimestik ja loomastik
Planeeringuala, kogupindalaga 8,25 ha on enamuses kõrghaljastuseta rohumaa.
Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04 ha ei ole osa terviklikust metsamaa -
alast. Kinnistul paikneb lehtmets, millest pool on lageraiutud. Olemasolevat
juurdepääsuteed (Jõhvikasoo tee) ümbritsenud puud on käesolevaks hetkeks raiutud
teehoolduse eesmärgil. Planeeritava ala lõunaosas paikneb rohevõrgustiku koridor K8
(joonis 3).
Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga aprill 2020) ei ole planeeringu alal registreeritud
kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide leiukohti. Planeeringuala läheduses
asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid 8:
Kirmsi hoiuala (KLO2000123) – jääb planeeringualast vahetult läände, teisele
poole Rahumäe-Kahvka kõrvalmaanteed. Kirmsi hoiuala kaitse-eesmärk 9 on
loodusdirektiivi (EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo-
ja rabametsade (91D0*) kaitse. Hoiuala kattub rahvusvahelis e kaitsealade
8 Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised;
püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasa ndil kaitstavad loodusobjektid.
9 Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas. Vabariigi Valitsuse määrus 14.07.2005 nr 183.
https://www.riigiteataja.ee/akt/925335?leiaKehtiv
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 12
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
võrgustiku Natura 2000 Kirmsi loodusalaga ja hoiuala kaitse -eesmärgid on ka
Natura ala kaitse-eesmärkideks;
teder (Tetrao tetrix, KLO9106122) – III kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht
Kirmsi hoiualal Inghara soos. Leiukoht on ca 37 ha suurune ja liigi vaatlus on
viimati teostatud 2003. aastal. Leiukohana märgitud ala jääb planeeringualast
kohati ca 60 m kaugusele lääne suunda.
Loodusala asukohta illustreerib joonis 5 ja kaitse-eesmärkidest annab ülevaate tabel 1.
Joonis 4. Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas.
Tabel 1 Kirmsi loodusala kaitse-eesmärkide ülevaade 10
loodus-
kaitse- pindala
kirjeldus11 kaitseline
eesmärk (ha)
väärtus12
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede
surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede
Rabad juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse
60 A
(*7110) peamiselt sademed. Loodusalal määratud raba elupaikadest on
planeeringualale lähimaks Inghara soo, mis on loodusala üks
kahest looduslikus seisundis rabamassiivist.
10 Tärniga on märgitud loodusdirektiivi esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid,
mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast
jääb EL-i territooriumile
11 Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava 2013 -2022
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kirmsi_ha_kkk_2013-2022.pdf
12 Natura standardandmebaasi järgi (A - väga kõrge, B-kõrge, C-keskmine)
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 13
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
loodus-
kaitse- pindala
kirjeldus11 kaitseline
eesmärk (ha)
väärtus12
Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks.
Kui mätta- ja peenravahede taimed ammutavad siin enamiku
toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad
siirde- ja taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad
õõtsiksood peamiselt sademeveega toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad 16 C
(7140) mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed,
mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega
puhmastaimed nagu rabaski. Siirdesood paiknevad sageli rabade
serva-aladel.
Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes ning on üks osa
Nokkheinako
rabadele iseloomulikest taimekooslustest. Nokkheinakooslused on
oslused - -
rabadega (*7110) kaasnev elupaik ja seda ei ole vaja Eestis eraldi
(7150)
käsitleda.
See elupaigatüüp erineb siirde- ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning
siirdesoo- ja rabadest (*7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurinde
rabametsad poolest. Et siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul 65 B
(*91D0) rabametsaks, siis moodustavad siin puurinde sookask ja mänd,
rabametsas valitseb mänd.
Joonis 5. Kirmsi loodusala paiknemine ja kaitse-eesmärgid
Keskkonnaametil on töös Kirmsi hoiualast Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja
koostamisel on kaitseala kaitse-eeskiri (seisuga aprill 2020). Keskkonnaameti eesmärk
on tagada ala esinevate väärtuste terviklik kaitse ning kitsendusi sätestada seal, kus need
on põhjendatud.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 14
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Hetkel on hoiuala pindala 218,7 ha, pärast alade liitmist suureneb kaitseala pindala
ligikaudu 63 ha võrra ning uue planeeritava kaitseala pindala on ligikaudu 282 ha.
Koostöös eramaa maaomanikega korrigeeritakse neile kuuluvatel maaüksustel kaitseala
piiri ja kaitseala vähendatakse kaitseala idaküljel (vt joonis 6).
Joonis 6. Kirmsi looduskaitseala piiride muutmine (joonis Keskkonnaameti 08.04.2020 kirjast nr 7-
9/20/4804-4)
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 15
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA
PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA
4.1. RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING
Kehtiva Räpina valla ÜP teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardi 13 kohaselt jääb
planeeringuala metsamaa ja väärtusliku põllumaa alale. Väljavõte Räpina valla ÜP teede,
maakasutuse ja maaparanduse kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 7.
Joonis 7. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu teede, maakasutuse ja maaparanduse kaardist.
Planeeringuala on tähistatud oranži joonega
Vastavalt Lisas 4 esitatud DP eskiislahendusele on tegemist valla üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu ettepanekuga. DP eskiislahendusega tehakse ettepanek muuta
üldplaneeringuga määratud metsamaa ja väärtusliku põllumaa juhtfunktsiooni senise
maatulundusmaa asemel tootmismaaks.
Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on põhjendatud sellega, et turbasubstraadi
tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal. Turbasubstraadi
13
Räpina valla teede, maakasutuse ja maaparanduse kaart
http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/maaparandus_print.pdf/5155f8ac -6007-4d28-80a2-80bd1e43ca39?version=1.0
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 16
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse on väiksema liikluskoormuse
mõjuga kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas tuuakse tehasesse ka
ettevõtte teistelt turbatootmisaladelt, aga umbes 80 tuh. m 3 Tuurapera turbatootmisalalt.
Osa kinnistust on vajalik kasutada mäeeraldiste teenindusmaana.
ÜP muutmine on põhjendatud, kuna Haavasaare kinnistul olev metsamaa pindalaga 3,04
ha ei ole osa terviklikust metsamaa-alast. Samuti ei ole kinnistul haritav põllumaa
pindalaga 4,64 ha osa terviklikust põllumaa-alast. Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare
kinnistu lõunaosas paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest
elamutest kirdesse.
Kehtiva Räpina valla ÜP väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardi 14 kohaselt jääb
planeeringuala rohevõrgustiku koridori K8 alale. Väljavõte Räpina valla ÜP väärtuslike
maastike ja rohevõrgustiku kaardist koos planeeringualaga on esitatud joonisel 8.
Joonis 8. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringu väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaardist.
Planeeringuala on tähistatud sinise joonega
Koostamisel on uus Räpina valla üldplaneering, mille eelnõu on käesoleval hetkel
väljatöötamisel ja maakonnaplaneeringu ga määratud tingimused täpsustamisel. Uue
koostamisel oleva üldplaneeringu KSH VTK-s (seisuga detsember 2019) on
14
Räpina valla väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku kaart
http://www.rapina.ee/documents/378445/800376/teemaplaneering_print.pdf/60 5b8724-d1e8-4818-8eb5-e8d6533fd3c3
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 17
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
üldplaneeringu ülesannete hulgas välja toodud muuhulgas järgmised ülesanded
(loetletud asjakohased):
1) määrata väärtuslikud põllumajandusmaad, rohe alad (sh tuua täpsem liigitus
haljasala ja parkmetsa maaks ning looduslikuks haljasmaaks tiheasustusaladel).
Täpsustada väärtuslike maastike kasutustingimusi, sh kaalu da detailplaneeringu
koostamise kohustusest loobumist. Määrata tingimused vaadete säilitamiseks ja
avamiseks (sh teelt Võhandu jõele, Peipsi järvele);
2) täpsustada rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt inimeste
puhkevajadusest. Kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumist
rohevõrgustiku aladel;
3) käsitleda raudteemüra; hoonete jahutusseadmete ja muu müra ning määrata
vajadusel leevendusmeetmed;
4) määrata tolmuvaba kattega teede vajadus.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb maa sihtotstarvet muutva arendustegevuse korral
pöörata tähelepanu rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele
detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise käigus.
4.2. RÄPINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2019-2030
Räpina valla arengukava aastateks 2019-2030 on vastu võetud Räpina Vallavolikogu
26.09.2018 määrusega nr 28.
Arengukava kohaselt on Räpina valla visioon olla tuntud ja tunnustatud kui turvalise ja
keskkonnasõbraliku elu-, puhke- ning puhta looduskeskkonnaga, soodsa
ettevõtluskliimaga, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnadeks on
jätkusuutlikkus, koostöö ning kodanikualgatus.
Räpina valla majanduse ja ettevõtluse üheks üldeesmärgiks on, et ettevõtlikkus ja
ettevõtluskeskkond on väärtustunud, avalikud tugitaristud ettevõtl usaladele on
kaasajastatud. Täpsemalt on eesmärkidena loetletud ettevõtete tekke ja arengu
soodustamine, ettevõtete loomise ja uute töökohtade tekke soodustamine.
Käesoleva algatatava DP-ga kavandatakse maatulundusmaa maakasutuse sihtotstarbe
muutmist tootmismaaks ning turbasubstraadi tootmistsehhi rajamist, mis toetab
ettevõtluskeskkonna arengueesmärke.
Eeldusel, et DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta elu- ja looduskeskkonda, võib
kavandatavat tegevust pidada Räpina valla arengukavale vastavaks.
4.3. PÕLVA MAAKONNAPLANEERING 2030+
Põlva maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Põlva maavanema 18.08.2017
korraldusega nr 1-1/17/676. Väljavõte maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste
joonisest on toodud joonisel 8.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 18
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Põlva maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste hulgas on välja toodud
järgmised punktid, mis on seotud detailplaneeringuga kavandatava tegevusega:
väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende
eesmärgipärast kasutust;
Põlvamaal puudub vajadus täiendavate arengualade määramiseks väljaspool
olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva
rahvastikuga piirkonnaga, kus on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride
ärakasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses ;
Põlvamaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootm isalade määramiseks,
eeldatavalt koondub ettevõtlus- ja tootmistegevus valdavalt olemasolevate
keskuste piirkonda, vt ka eelnev punkt. Põlvamaal valdava väikeettevõtluse
tingimustes puudub vajadus ka põllumajandustegevusega seotud ettevõtluse jaoks
eraldi alade määramiseks maakonnaplaneeringu tasandil ;
rohelist võrgustikku käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas maakonna
mainet kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski puhkemajandusele
arenguvõimalust pakkuvaid puhkeväärtusi.
Järgnevalt on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise,
ettevõtluskeskkonna arendamise ja rohelise võrgustiku säilitamise põhimõtted ja
tingimused maakonnaplaneeringus ning nende seos kavandatava tegevusega.
Ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtete hulgas on
toodud välja järgmised punktid:
maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse
järgseid linnalise asustuse alasid ;
maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada
väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna
äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu ;
elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel tuleb lähtuda
häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna,
valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise
funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri ;
suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elam u- ja
puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel
eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada võimalikke muid negatiivseid
mõjusid leevendavaid meetmeid;
tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult k asutusele endiste
majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel
alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise
võrgustiku aladel.
Detailplaneeringuala idapoolne osa plaanitakse kasutusele võtta Tuurapera turbamaardla
mäeeraldiste teenindusmaana, millel asuvad masinate hoiuplatsid, masinate
teenindamiseks vajalikud hooned (hoonete arv ja ehitusalane pind sisaldub ehitusõiguse
koondis), tuletõrje veevõtukohad, maakütte horisontaalne maakollektor ja ligipääsuteed.
Kavandatava tegevuse asukoht ja maht ei ole kooskõlas ettevõtluse arendamise ja
töökohtade paiknemise põhimõtetega. Ressursside säästliku kasutamise põhimõttest
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 19
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
lähtudes on siiski otstarbekas rajada masinate teenindusmaa ja turbasubstraadi tootmine
võimalikult Tuurapera turbamaardla lähe dale. Samuti on turbasubstraadi tootmistsehhi
rajamine maardla vahetusse lähedusse väiksema liikluskoormuse mõjuga kohalikele
teedele. Planeerimise KSH protsessi käigus lähtutakse häiringute vähendamise
vajadustest läheduses paiknevatele majapidamistele.
Maakonnaplaneeringus on toodud tingimused rohelise võrgustiku toimimise
säilitamiseks, sh uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise
võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor.
Kavandatav tegevus jääb osaliselt rohevõrgustiku koridori K8 alale (vt joonis 8) ning
koridori läbilõikamist ei planeerita, kuna Haavasaare kinnistu jääb rohevõrgustiku koridori
äärealale.
Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade
kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina
väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Põlva maakonnas (vt joonis 8). Tingimusena
on välja toodud, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike
põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud
põllumajandusmaad välja linnalise asustuse aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud
elamu-, äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt
jm).
Joonis 8. Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu jooniselt 2 „Ruumilised väärtused“ 15.
Planeeringualal olev haritav põllumaa pindalaga 4,64 ha ei ole osa terviklikust põllumaa-
alast. Kinnistul asuvad tükati metsa-alad ja terviku põllumassiivi poolsel küljel asub ka
tee (eraldab põllumaa alad). Suurem põllumassiiv jääb Haavasaare kinnistu lõunaosas
paiknevast teest lõunasse ning Määrastemäe kinnistul paiknevatest elamutest kirdesse.
Kuna käesoleva KSH VTK koostamise ajal toimub Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike
põllumajandusmaade määramise tingimusi täpsustava ja kasutamistingimusi reguleeriva
15 Põlva maakonnaplaneeringu joonis 2 “Ruumilised väärtused”
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18701113/4_Joonis+2+Ruumilised+v%C3%A4%C3%A4rtused.pdf/ccba78f6
-7232-4dc3-b83e-69fffdf8e975
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 20
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
seaduseelnõu koostamine, on väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad
kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustamisel. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb
järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid .
4.4. PÕLVAMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+
15.01.2019 kehtestatud Põlvamaa arengut suunav dokument on Põlvamaa
arengustrateegia 2035+ 16 , mille järgi Põlvamaa areng peab lähtuma järgmisest
visioonist:
Põlvamaa tunnuslause „rohelisem elu“ on realiseerunud puhta, tervisliku ja rahuliku elu-, töö-
ja puhkekeskkonnana, mis meelitab ligi elanikke, ettevõtteid ja külalisi. Põlvamaa elanikud on
eluga hästi toime tulevad ning kasutavad maakonnas olevaid võimalusi enda igakülgseks
arendamiseks. Kohalikke ressursse nutikalt väärindavad Põlvamaa ettevõtjad on oma
tegevusega eeskujuks ülejäänud Eesti ettevõtetele.
Visioonist lähtuvalt on Põlvamaa arengu suunamise l kolm eesmärki:
Põlvamaa on stabiilse, aktiivse ja terve rahvastikuga maakond ;
Põlvamaa on piirkonna tugevusi ja ressursse säästlikult ning nutikalt kasutavate
ettevõtlike elanike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete maakond ;
Põlvamaa on elanike, ettevõtete ja külaliste nõudmistele vastava, loodust
säästva ning arengut toetava elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonnaga maakond.
Kavandatav tegevus vastab Põlvamaa arengustrateegia 2035+ visioonile, kuna
väärindatakse kohalikke ressursse ning kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt elu-
ja looduskeskkonda.
16 Põlvamaa arengustrateegia 2035+
https://www.polvamaa.ee/documents/876469/21522492/Põlvamaa%2Barengustrateegia%2B2035%2B.pdf/9b17d038 -cdc8-4fac-
a599-d26504031f98
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 21
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI
ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV
KESKKONNAMÕJU
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse (70801:001:0222)
detailplaneeringu KSH on algatatud Räpina Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43,
otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded/tingimused KSH sisule.
Algatamisotsus on lisatud käesoleva vä ljatöötamise kavatsusele (Lisa 1). Käesolevas
väljatöötamise kavatsuses vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud
tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel
esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja
täpsustused.
Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringule tuleb elamu - ja tööstusalade (funktsioonide)
lähestikku planeerimisel lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra,
välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda
ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri.
Arvestades DP ja KSH algatamisotsuse nõud eid, KeHJS § 40 lõige 4 nõudeid KSH
aruandele ning Põlva maakonnaplaneeringus sätestatut , on KSH aruande faasis vajalik
detailsem analüüs järgmistel teemadel:
mõju inimese tervisele:
o KSH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu
mõju, võtteks aluseks müra modelleerimise tulemused ning hinnatakse
müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“. Kirjeldatakse Tuurapera
turbatootmisala tegevusest lähtuvat transpordimüra ning selle
võimalikku kumulatiivset mõju planeeritavale alale ja lähimatele
elamutele;
o antakse hinnang õhusaaste mõjude osas.
mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale – KSH aruande koostamisel
analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimkeskkonnale (sh visuaalne mõju,
valgusreostuse mõju, liikluskoormuse mõju);
mõju vaadetele ja maastikuilmele (visuaalne mõju).
mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ja Natura 2000
võrgustiku aladele;
mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh kõrghaljastusele,
metsakooslustele ning rohevõrgustikele;
mõju pinnasele – KSH aruande faasis antakse hinnang kavandatava tegevuse
mõjule planeeringuala ja selle lähipiirkonna pinnasele;
vee kvaliteet – KSH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse
mõjudest pinna- ja põhjaveele.
Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul
asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise
kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum
käsitlemine pole KSH-s vajalik:
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 22
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
mõju kliimamuutusele – tehase mastaapi arvesse võttes ei ole otstarbekas
detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele ;
mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid
kultuurimälestisi;
hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega (tehase ja
kõrvalhoonete ning vajaliku taristu rajamine) ei kaasne püsivalt olulises mahus
jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid ehitusperioodil). Eeldusel, et
jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele , ei ole vajalik teemat
detailsemalt KSH aruandes käsitleda;
piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei
asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 23
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsio onilist KSH protsessi. KSH protsess
jaguneb kahte faasi:
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine. KSH väljatöötamise kavatsus
(käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad,
kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud , analüüsitakse seoseid asjakohaste
arengu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht,
pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise
ajakava;
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine.
KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument.
KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning
kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH
väljatöötamise kavatsuse eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta
asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade
saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus
kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse
KSH aruande dokumendile.
Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks
metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises
dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise
dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele.
Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda
strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele vastu.
Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga)
kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte s trateegilise) iseloomuga, siis täismahus
vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi
seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4).
Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele
(KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH
väljatöötamise kavatsuse dokumendis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud
eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis
välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse.
Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatakse KMH üldlevinud
metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitaks e sobivad spetsiifilised
hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse
primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise
meetodit, eksperthinnangut ning mainitud meetodite omavah el kombineerimist.
KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni
meetodit.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 24
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Uuringud
KSH käigus on plaanis läbi viia vähemalt järgmised uuringud:
müra hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada
piisavalt suurt mürasaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) ;
õhusaaste hindamisel kasutatakse vajadusel modelleerimist (juhul kui on eeldada
piisavalt suurt õhusaaste teket, et selle leviku modelleerimiseks on vajadus) .
Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH väljatöötamise
kavatsuse etapis ette ei nähta.
Alternatiivid
Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid
projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkon na- ja sotsiaal-majanduslikke
tingimusi. Van der Knaap Substrates OÜ on kaalunud teistele ettevõtte omanduses
olevatele kinnistutele kavandatava tegevuse planeerimist, kuid asukohta ja kinnistu
suurust arvestades on Haavasaare kinnistu tehase rajamiseks sobivaim. Turbasubstraadi
tootmine on otstarbekas võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedal, mis vähendab
liikluskoormust kohalikele teedele. Väärindatav ja pakendatav turvas veetakse tehasesse
ka ettevõtte teistelt ümberkaudsetelt turbatootmisaladelt, aga umbes 80 tuh. m 3 tuuakse
tehasesse Tuurapera turbatootmisalalt.
Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH -s järgmisi variante:
olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta (0-alternatiiv);
Räpina Vallavolikogu poolt 16.10.2019 otsusega nr 1 -3/43 algatatud
detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (alternatiiv 1).
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 25
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED
Vastavalt PlanS § 127 17 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda
detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks.
Tabel 2 Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine
Räpina Vallavalitsus DP ja KSH algataja, DP koostamise Ettepanekuid küsitakse
korraldaja ning DP kehtestaja e-kirja teel.
Keskkonnaameti Lõuna Keskkonnakasutuse ja looduskaitse Ettepanekuid küsitakse
regioon poliitika elluviimine e-kirja teel.
Põllumajandusamet DP alal asub osaliselt väärtusliku Ettepanekuid küsitakse
põllumajandusmaa ala e-kirja teel.
Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu Ettepanekuid küsitakse
suunaja ja üldplaneeringu järelevalve e-kirja teel.
Maanteeamet Riigiteele uue ristumiskoha rajamise Ettepanekuid küsitakse
nõuete tagamine e-kirja teel.
Päästeameti Lõuna Tuleohutuse tagamine Ettepanekuid küsitakse
Päästekeskus e-kirja teel.
Terviseameti Lõuna Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Ettepanekuid küsitakse
regionaalosakond Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku e-kirja teel.
elukeskkonna kujundamist
Eesti Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse
Keskkonnaühenduste e-kirja teel.
Koda
Naaberkinnisasjade On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse
omanikud kasutamisest ja elanike tervisest e-kirja teel.
Tiksomäe kinnistu (KÜ On huvitatud maa võimalikult kasulikust Ettepanekuid küsitakse
70703:003:0053) kasutamisest, elanike tervisest ja e-kirja teel.
omanikud ; kavandatava tegevuse mõjust Kirmsi
Mustoja kinnistu (KÜ hoiuala kaitse-eesmärkidele
70703:003:0221)
omanik ;
Hansi kinnistu (KÜ
70701:001:0157)
omanik ;
17 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailpl aneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud
nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on
nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetat ud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja
asutustega.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 26
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine
Rebase kinnistu (KÜ
70703:003:0037)
omanikud
Olemasolevate või On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse
kavandatavate tehnovõrkude eest e-kirja teel.
tehnovõrkude omanikud
või valdajad
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 27
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
8. KSH EELDATAV AJAKAVA
Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada
võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng.
Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad
paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse
üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.
KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi
orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 3. Tegemist on informatiivse ajagraafikuga, kus
on arvestatud maksimaalsete KeHJ S ja PlanS toodud menetlustähtaegadega.
Tabel 3 KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus)
Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise
aeg/täitmine
Detailplaneeringu ja KSH algatamine Räpina Vallavolikogu
16.10.2019 otsus nr 1-
3/43
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine märts-mai 2020
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise mai-juuni 2020
kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse
mitte vähem kui 30 päeva)
Laekunud ettepanekute läbiarutamine juuli-august 2020
KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) september 2020
avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja § 76 lg 5
Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine september 2020 –
oktoober 2020
DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva november 2021
vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust
väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14
päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning
ajalehtedes
Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale detsember-jaanuar
avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile 2021
põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas
DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik veebruar 2021
arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku
väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva
enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2
30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku märts 2021
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes
vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke
arvamusi.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s ja aprill 2021
KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused vastvalt PlanS § 84 lg 2
Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja aprill – mai 2021
arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks
PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes
2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
arvamust)
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 28
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise
aeg/täitmine
Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine juuni 2021
Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; juuli 2021
avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku
väljapaneku algust)
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu august-september 2021
(avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45
päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu
30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku september 2021
väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1,
kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste aludsel tehakse DP-s september 2021
vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2
Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. oktoober 2021
Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab november-detsember
selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 2021
Detailplaneeringu kehtestamine detsember 2021 –
jaanuar 2022
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 29
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE
KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja: Räpina Vallavalitsus
Detailplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on:
Hendrikson & Ko OÜ
Raekoja plats 8
51004 Tartu
Maakri 29
10145 Tallinn
Töörühm
Detailplaneeringu koostaja Jaana Veskimeister
Detailplaneeringu koostaja Merlin Kalle
KSH juhtekspert Krista Lahtvee
(Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju
hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju
hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud VTK Lisas 5.)
Keskkonnakorralduse ekspert (transpordiga kaasnev mõju) Jaak Järvekülg
Looduskeskkonna spetsialist (pinnas) Martin Ruul
Looduskeskkonna spetsialist (õhusaaste) Marek Bamberg
Looduskeskkonna spetsialist (müra) Veiko Kärbla
Looduskeskkonna spetsialist ( taimestik, loomastik, rohevõrgustik) Kaile Eschbaum
Looduskeskkonna spetsialist (vesi) Maarja-Liis Salumäe
Kartograaf Jaanus Padrik
Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.
Vajalike erialauuringute teostajad selguvad KSH aruande etapis.
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 30
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
10.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA
ASUTUSTE ETTEPANEKUD
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 küsitakse DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta
ettepanekuid PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt.
Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 31
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISAD
Mai 2020 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt:
http://gofile.me/6tNNn/IK0o2qhFR
Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 33
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 34
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 35
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 3. MAANTEEAMETI SEISUKOHAD 26.11.2019
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 37
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 4. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 08.04.2020
Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 39
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 5. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES
TOODUD SÄTETELE
Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju
hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju
hindamise litsentsi omav ekspert.
Lisas 5 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents.
Räpina vallas Rahumäe külas Haavasaare maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ja 41
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 6. KESKKONNAAMETI KIRI KIRMSI HOIUALA
PIIRIDE MUUTMISE TEEMAL
Räpina vallas Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse detailplaneeringu 42
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegil ise hindamise väljatöötamise kavatsus
LISA 7. RÄPINA VALLAS RAHUMÄE KÜLAS
HAAVASAARE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU
KSH EELHINNANG
Räpina Vallavalitsus Teie 26.05.2020 nr 7-1/2020/6-1
[email protected]
Kooli 1 Meie 19.06.2020 nr 15-2/20/25389-2
Räpina vald, 64504, Räpina, Põlva
maakond
Seisukohtade väljastamine Rahumäe külas
asuva Haavasaare katastriüksuse
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Rahumäe külas asuva Haavasaare katastriüksuse
detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiseks
(katastritunnus 70801:001:0222, edaspidi Planeering). Planeering on algatatud Räpina
Vallavolikogu 16.10.2019 otsusega nr 1-3/43.
Planeeringuga soovitakse luua eeldused turbasubstraatide tootmise ja pakendamise tehase
rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18206 Rahumäe – Kahkva km 2,33-2,56 (edaspidi riigitee).
Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 85 autot, mis vastab majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) järgi maantee V klassile.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt nr 18206 km 2,544.
Võttes arvesse riigitee madalat liiklussagedust ning olemasolevate ristumiskohtade
vahelisi kaugusi, lubame täiendava ristumiskoha kavandamist eskiisjoonisel näidatud
asukohas Haavasaare katastriüksuse loodenurgas ligikaudu riigitee km 2,35.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Riigitee ristmikud käsitleda planeeringus. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse
kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskohtade
läbilaskevõimele. Kavandada ristmike ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva
liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise
alus.
3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Nõustume eskiislahendusega, kus hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole.
5. Palume KSH seletuskirja täiendada: lk 5 on mainitud, et lahtine turvas tuuakse kõigist
Põlvamaa maardlatest rajatavasse tehasesse - turvas on väga lenduv materjal. Anda
suunised lahtise turba lendumise vähendamiseks riigiteel (koormate katmine jms).
6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskohtade nähtavuskolmnurki ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendusi. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist.
12. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.
2 (3)
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Lisa 1_Haavasaare_ideekavand
2. Haavasaare_DP_KSH_VTK_20_05_202
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
3 (3)