LIBATSE KÜLA ÜHISVEEVÄRGI JA
-KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE
PÕHIPROJEKT
Europolis OÜ
2020
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
SISUKORD
1 PROJEKTI ÜLDANDMED ....................................................................................... 3
1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................ 3
1.1.1 Üldine piiritlus ................................................................................... 3
1.2 Alusdokumendid ......................................................................................... 4
1.2.1 Lähteandmed .................................................................................... 4
1.2.2 Ehitusgeoloogia ................................................................................. 4
1.2.3 Normdokumendid .............................................................................. 4
2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ................................................................................ 5
2.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................ 5
2.2 Projekteeritud veevarustus .......................................................................... 5
2.2.1 Olemasolevate veetorustike likvideerimine............................................ 6
2.3 Tuletõrje veevarustus ................................................................................. 6
2.4 Torustikud ja armatuur ............................................................................... 6
2.4.1 Torustike materjal ............................................................................. 6
2.4.2 Armatuur.......................................................................................... 7
3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ............................................................................ 7
3.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................ 8
3.2 Projekteeritud kanalisatsioon ....................................................................... 8
3.2.1 Kanalisatsioonipumplad ...................................................................... 8
3.2.2 Olemasolevate kanalisatsioonitorustike likvideerimine ............................ 9
3.3 Torustikud ja kaevud .................................................................................. 10
3.3.1 Torustike materjal ............................................................................10
3.3.2 Kaevud ...........................................................................................10
4 SADEMEVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ......................................................... 11
4.1 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon ...................................................... 11
4.2 Torustikud ja kaevud .................................................................................. 12
4.2.1 Torustike materjal ............................................................................12
4.2.2 Kaevud ...........................................................................................12
5 PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................... 12
5.1 Torustike ja kaevude paigaldus .................................................................... 12
5.2 Kaevik ...................................................................................................... 13
5.3 Tasanduskiht ............................................................................................. 14
5.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide ............................................................. 14
6 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................ 15
6.1 Ehitusjäätmed ............................................................................................ 15
7 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .................................................... 15
7.1 Üldnõuded ................................................................................................. 15
7.2 Ehitustööd ................................................................................................. 16
7.2.1 Sideliinirajatiste kaitsmine .................................................................16
7.2.2 Ehitustööd kesk- ja madalpinge kaabliliinide kaitsevööndis ....................16
7.2.3 Ehitustööd küttetorustikega ristumisel .................................................17
7.2.4 Geodeetiliste märkide kaitsmine .........................................................17
7.2.5 Kanalisatsiooni välisvõrgu hooldamine.................................................17
7.3 Hüdraulilised katsetused.............................................................................. 17
7.4 Tööohutus ................................................................................................. 18
Europolis OÜ 2020 2/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
1 PROJEKTI ÜLDANDMED
1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Seletuskirjas on toodud Pärnu maakonna, Põhja-Pärnumaa valla, Libatse küla vee- ja
kanalisatsioonitorustike põhiprojekti kirjeldus.
Joonis 1.1. Libatse küla asukoht
1.1.1 Üldine piiritlus
Libatse on küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu-Tallinna maantee ääres ning jääb
6 km Pärnu-Jaagupist Tallinna poole. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal
kuulus küla Halinga valda.
Libatse külas elab 01.01.2019. aasta seisuga 352 elanikku. Libatse külas on vastavalt
põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Külas on lasteaed, algkool,
raamatukogu ja avalik internetipunkt. Suurim tööandja on Boardic Eesti, mis tegeleb vineeri
töötlemisega. Põhja-Pärnumaa valla rahvaarv on viimastel aastatel näidanud üldist
vähenemistrendi.
Valla vee-ettevõte on aktsiaselts Mako, kelle põhiülesandeks veevarustuse ja heitvee
kanaliseerimise teenuse pakkumine.
Käesoleva projektiga on ette nähtud Libatse küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ning
Europolis OÜ 2020 3/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
reoveepumplate rekonstrueerimine. Puurkaevude, II-a pumpla ja reovee puhasti
rekonstrueerimine projekti koosseisu ei kuulu.
Ette on nähtud ka küla keskuses sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning
kraavide rajamine.
Projekteerimise aluseks on Põhja-Pärnumaa valla ÜVK-arengukava Libatse küla puudutav
osa ning võrguvaldajate tehnilised tingimused.
Rekonstrueeritav tänavatorustik ühendatakse kinnistutorudega kinnistute piiril.
Igale kinnistule rajatakse veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid.
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähteandmed
Projekteerimise peamisteks alusteks on:
Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2020-2023, Europolis OÜ, töö nr 7/19, 2019.a;
Maa-ala ja tehnovõrkude plaan, OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr TM-512/19,
12.12.2019;
Telia AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33646880,
14.04.2020;
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr
TT977PR;
Maanteeameti nõuded torustike projekteerimistöödeks riigiteede maaüksusel ja
kaitsevööndis, nr 15-2/20/7272-2, 16.03.2020;
Ehitusgeoloogiline uuring, Pärnu rajooni „Edasi“ kolhoosi maaelamuehituskooperatiiv
"Taru", töö nr 875010, 1975.a;
Ehitusgeoloogiline uuring, Pärnu rajooni „Edasi“ Libatse keskasula, töö nr 86076-1,
1974.a.
1.2.2 Ehitusgeoloogia
Põhja-Pärnumaa valla aluspõhja ehituses on domineerivamad järgnevad lademed:
1) Jaagarahu lademe dolokivid;
2) Jaani lademe dolokivid;
3) Adavere lademe dolokivid ja merglid;
4) Raikküla lademe dolo- ja lubjakivid.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub
Põhja-Pärnumaa vald peamiselt nõrgalt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka.
Libatse küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Ehitusgeoloogiliste uuringute andmed on toodud vastavalt varem teostatud töödele Libatse
külas:
Piirkonnas on 0,3-0,6m paksune mullakiht, mille all lasub kõva konsistentsiga
saviliivmoreen. Asula piires kaevatud kraavides ja vundamentide süvendites võib näha 0,3-
0,4m paksuseid lubjakivi lahmakaid. Lubjakivi lasub sügavusel 1,3-2,9m maapinnast ja
langeb koos relfeefilanguga lõuna suunas. Lubjakivi on halli värvusega, nõrgalt savikas,
lõhedeta, monoliitne.
Jaani lademe merglid ja lubjakivid on vett vähe läbilaskvad, on pinnasevee tase lubjakivi
ülemisel piiril ja vahetult lubjakivil asuv moreeni kiht on märg. Pinnasevesi on uuringute ajal
ilmunud sügavusel 1,6-2,2m maapinnast (2.04.75).
1.2.3 Normdokumendid
Projekteerimisel on kasutatud järgmisi standardeid ja abimaterjale:
Europolis OÜ 2020 4/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 835:2014 Hoone veevärk;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja
korrashoiule.
Siseministri määrus 18.08.2010 nr 37;
• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
• Ehitusseadustik;
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile";
• Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri (21.08.2019 nr 15);
• Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri (19.12.2018 nr 63);
• Põhja-Pärnumaa valla kaevetööde eeskiri (21.08.2019 nr 14);
• Hea ehitustava (ET-I 0207-0068).
2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
Libatse küla veevõrk baseerub küla keskuse idaosas asuval Metsa puurkaevul (katastri nr
19924) ning keskuses asuval Elamute puurkaevul (katastri nr 6160). Ühisveevarustuse
kaudu saavad vett käesoleval ajal ligikaudu 357 Libatse küla tiheasustuspiirkonnas elavat
elanikku ehk ligikaudu 90% küla elanikest.
Veetorustike kogupikkus on Libatse külas ligikaudu 2600 meetrit, millest ligikaudu 1075
meetrit moodustab 2006. aastal rekonstrueeritud ringtrass ja rajatud toorveetrass.
Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustikke läbimõõduga
De63...De90 mm. Vanemad torustikud, kogupikkusega ligikaudu 1525 meetrit, on rajatud
aastakümneid tagasi kasutades eelkõige malmtorusid läbimõõduga DN65 ja DN100.
Vanemad torustikud on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas
seisukorras.
Elamute puurkaevu tootlikkus on 24,4 m3/h ja Metsa puurkaevu tootlikkus on 2,5m3/h.
Puurkaevudest lubatud veevõtt on 70 m3/d. Külas on II astme pumpla ja mahutid 2x50m3.
Libatse küla joogivee kvaliteet vastab ÜVK arengukavas toodud analüüsitulemuste põhjal
kehtestatud nõuetele. Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistutorustike tõttu võib
toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.
2.1 Projekteerimistöö piiritlus
Projektiga on ette nähtud veetorustike rekonstrueerimine vastavalt ÜVK arendamise kava
joonisele. Erakinnistuid läbivad ühisveevärgi torustikud on tõstetud tänava-alale.
Kinnistutele rajatakse liitumispunktid kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist ning uued torud
ühendatakse olemasolevate torudega.
2.2 Projekteeritud veevarustus
Olemasolevate torustike materjaliks on malm, ühendused projekteeritava toruga teha
tõmbekindlate tolerants üleminekuliitmikega.
Tänavatorustikena on ette nähtud kasutada PE De32-110 PN10 torustikke. Eramute
veeühenduseks on projekteeritud torustik De32 PE ja kortermajadele De50-110 PE.
Liitumispunktideks on vastavalt maakraanid Dn25-50 ja siibrid Dn65-100 kinnistupiirist kuni
1m kaugusel. Sulgeseadme järel viiakse torustik kinnistupiirini ning ühendatakse
olemasoleva kinnistu toitetoruga.
Europolis OÜ 2020 5/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna toru peale, juhul kui
joonistel pole näidatud teisiti.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min
1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema
veetihedad. Kaabli otsad tuua tänavale kape alla. Paigaldatavate veetorude kohale, 0,3m
kõrgusele piki toru telge paigaldada sinine märkelint kirjaga “VESI”.
Rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud võimalusel paigaldada ühisesse
kaevikusse, minimaalne puhas horisontaalne vahekaugus paralleelsete torude vahel on 0.3
m. Paigaldusel jälgida RIL 77-2013 nõudeid.
2.2.1 Olemasolevate veetorustike likvideerimine
Külas on ette nähtud likvideerida erakinnistuid läbiv veetorustik, mis on asendiplaanil
tähistatud punaste ristidega.
Likvideeritava torustiku võib pinnasest eemalda või jätta pinnasesse, sulgedes toru otsad
vahtbetooniga kaevetöödel torustikuga ristumisel.
2.3 Tuletõrje veevarustus
Libatse külas on tuletõrje veevõtuks olemas mõned nõukogudeaegsed tuletõrje-hüdrandid,
kuid nende töökindlus on teadmata. Lisaks sellele ei suuda tuletõrje veevarustuse lahendus
käesoleval ajal tagada hüdrantides piisavat veekogust, mistõttu pole Libatse küla keskuses
elamupiirkonnas tagatud piisav kustutusvee kättesaadavus standardi EVS 812-6:2012 järgi.
Selle olukorra parandamiseks on ÜVK arendamise kava lühiajalises programmis ette nähtud
rekonstrueerida küla keskuse veetorustik ja paigaldada uued hüdrandid.
Piirkonnas on kuni 3-kordne hoonestus, tegemist on I kasutusviisiga hoonetega – eramud
ning kortermajad. Hoonete tuletõkkesektsiooni piirpindalad on alla 800m2 ning vajalik
tulekustutusvesi on 10 l/s 3h jooksul.
Veetorustikule De110mm on projekteeritud maapealsed tuletõrjehüdrandid mõjuraadiusega
100m. Tuletõrjehüdrandi maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna
eluhooneni võib olla kuni 150m. Hüdrant peab olema paigaldatud ja tähistatud vastavalt
siseministri määrusele nr 37, vastu võetud 18.08.2010.
Hüdrantidena kasutada „E-tüüpi“ maa-pealseid soojustatud hüdrante vastavalt EVS-EN
14384:2005 nõuetele. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees.
Paigaldatavad hüdrandid peavad olema surveklassiga PN10, automaatse tühjendusklapi ja
drenaaźtoruga. Hüdrandi ühendustoru ei tohi olla väiksem kui DN100. Väljapoole sõiduteed
paigaldatakse hüdrant tee servast kuni 2,5m kaugusele.
2.4 Torustikud ja armatuur
2.4.1 Torustike materjal
Veetorustikena kasutada PE PN10 (SDR17) survetorusid. Torude vastavus standardile
EN12201 peab olema sertifitseeritud.
PE torude ühendamisel kasutada põkk- või muhvkeevisliiteid, vältida mehaanilisi liitmikke.
Elekterkeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga.
Olemasoleva ja uue toru või armatuuri ühendamiseks võib kasutada tõmbekindlaid
tolerantsliitmikke.
Europolis OÜ 2020 6/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Elekterkeevis ühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina
sees, mitte sisepinnal. Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud
roostevabast terasest. Kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.
Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL 77 ja materjalide tootjate ettekirjutusi.
2.4.2 Armatuur
Sulgseadmetena peatorustikul võib kasutada ainult valumalmist tooteid.
• Surveklass vähemalt PN10;
• Toodetud vastavalt standarditele EN 1171, EN 1074-1 ja -2;
• Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
• Korpuse ja kaane materjal: tempermalm GGG50;
• Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras.
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist.
Kaped peavad olema “ujuvat” tüüpi, klass D400 vastavalt EN124.
3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
Kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Libatse külale on määratud reoveekogumisala, registrikoodiga RKA0670282.
Kogumisala pindala on 34,6ha ning reostuskoormus 930ie. Vastavalt Veeseadusele tuleb
alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti
hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine.
Asendiplaanil on reovee kogumisala tähistatud, käesoleva projektiga projekteeritud rajatised
asuvad valdavalt kogumisala piires, va pumplad ja survetorustikud.
Reovee suunamine reoveepuhastile toimub asula keskuse lõunaosas asuva reoveepumpla
abil. Libatse külas on kokku ca 2430 m isevoolseid ning ca 650 m survelisi
kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud
enamasti malmtorusid läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. Torustikud on ehitatud
ajavahemikus 1970-1980 ning on vanusest tulenevalt käesolevaks ajaks halvas seisukorras.
Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on Libatse keskus 10 kortermaja läheduses reovee
peapumpla (Pumpla 1). Pumpla koosneb maa-alusest osast, mis on ehitatud 3 m
läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest ja seest vooderdatud raudkessooni ja
betooniga. Pumpla hoone silikaattellistest seinad on 1,3 m kõrgused ning katuslagi ja
külguksed on ehitatud sändvitš paneelidest. Hoone tehniline seisukord on rahuldav, kuid see
on madal ja selle sees on ebamugav teostada hoolde- ja remonttöid. Lisaks on küla keskuse
põhjaosas reoveepumpla (Pumpla 2), mille abil suunatakse reovesi asula
ühiskanalisatsiooni. Reoveepumpla on koos trassiga halvas olukorras ja vajab
rekonstrueerimist.
Tabel 3.1 Libatse küla reoveepumplate ülevaade.
Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise
Objekti nimi Üldhinnang
tähis mark m3/h aasta
sukelpump TOS - 37
Pumpla 1 Peapumpla 40-50 2000 Rahuldav
CE4
Pumpla 2 Ettevõtete RPJ - - - Halb
Andmed: aktsiaselts Mako.
Libatse küla reoveepuhasti asub küla keskusest edelasuunas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
ääres. Reovee puhastamine toimub kahes BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastis ning kolmes
biotiigis kogupindalaga 7100 m2. BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti jõudlus reostuskoormuse
järgi on 10-22 kg BHT5/d ja hüdrauliline jõudlus 40-75 m3/d. Puhasti on ehitatud aastal
1978.
Europolis OÜ 2020 7/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
3.1 Projekteerimistöö piiritlus
Projektiga on ette nähtud kanalisatsioonitorustike ja kahe pumpla rekonstrueerimine
vastvalt ÜVK-arengukava joonisele.
Erakinnistuid läbivad ühiskanalisatsiooni torustikud on tõstetud tänavaalale.
Reoveepuhasti rekonstrueerimine käesolevasse projekti ei kuulu.
Kõigile kinnistutele on projekteeritud ühendustoru koos liitumiskaevuga.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu
juures +10cm, paisutustaseme kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud
tuleb ette näha üle pumbata või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või
siibriga.
3.2 Projekteeritud kanalisatsioon
Kanalisatsioonitorustikud on projekteeritud tänavamaale, kaevudele on tagatud ligipääs
hooldustehnikaga.
Isevoolne tänavatorustik ja liitumistorud on ette nähtud De160-De200 SN8. Kanalisatsiooni
survetorustikud on ette nähtud rajada PE torudest vähemalt PN10 surveklassiga ja
ringjäikusega vähemalt 17 kN/m2. Torustikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201-
2:2011+A1:2013.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike minimaalne paigaldussügavus on 1,2 m toru peale,
survetorustikel 1,8m toru peale.
Liitumiskaevust kuni kinnistu piirini tuleb erakinnistutele paigaldada toru De160 ja
ühendada olemasoleva toruga kinnistu piiril.
Malmluugid vastavalt asukohale 25t (haljasala) või 40t (liiklusmaa).
Asfalteeritud pindadel kasutada ujuvat tüüpi ja mitte kolksuvaid kaevuluuke ning kapesid.
Kiviparketiga aladel kasutada mitteujuvaid luuke. Teede aladel peavad kaevuluugid ja kaped
olema teetasapinnaga ühel kõrgusel ja koormustaluvusega 40t. Haljasaladel peavad
kaevuluugid olema koormustaluvusega 25t. Korrastamata (haljastamata) haljasaladel
peavad kaevuluugid jääma 30mm ümbritsetavast maapinnast kõrgemale ja muldesse,
haljastatud aladel – ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele.
Kaevikuta rajamine ristumisel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega
Torustik ristumisel maanteega tuleb rajada kinnisel meetodil, vastavalt Maanteeameti
tehnilisetele tingimustele. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu
teemaa ulatuses kaitsehülssi. Ristumisel maanteega peab olema hülsstoru lagi maantee
pinnast min 2,2m sügavusel. De160mm survetorustik tuleb paigaldada hülssi PE De315mm
PE100 PN10 SN17.
Piirkonnas on pinnaseks valdavalt saviliivmoreen. Kasutada võimalusel suundpuurimise
meetodit.
Toru peab olema toodetud vastavalt PAS1075 spetsifikatsiooni nõutele ja selle tootmiseks
kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele.
Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse
soovitatavalt põkk-keevitusega. Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-
keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-
keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei
vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Puurimismeeskond peab olema
läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt.
3.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Projektiga on ette nähtud kahe kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine. Reovee
vooluhulkasid Libatse külas mõõdetud ei ole ja seega on pumplad projekteeritud arvestades
elanike arvu ja tööstusettevõtteid.
Europolis OÜ 2020 8/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Pumpla 1 on küla peapumpla Libatse teel, Libatse keskus 10 kortermaja lähedal. Pumplas
on praegu üks pump, mille tootlikkus on 40-50m3/h. Pumpla kuja on 20m.
Pumplast puhastini on rajatud Dn200 malmist survetorustik.
Arvestades, et torustike rekonstrueerimisega väheneb infiltratsioonivee hulk reovees ning
sellega, et tööstuse osakaal külas on aastatega vähenenud, on vähendatud pumpla
läbimõõtu 2000mm peale. Survetorustiku läbimõõt on ette nähtud De160 PE.
Pumpla skeem on toodud joonisel VK-7-1.
Pumpla 1 pumpade parameetrid:
Q=14,0 l/s, H=9m
Pumpla 2 on Aiamaa tee ja Libatse tee ristmikul. Pumpla tootlikkus ja pumplasse siseneva
isevoolse toru kõrgusmärk ei ole teada. Pumpla kuja on 20m. Pumplast väljub Dn200
malmist survetorustik. Pumpla on rajatud lähedalasuvate ettevõtete tarbeks. Aastatega on
ettevõtete hulk ja seega ka reovee kogused vähenenud.
Pumpla 2
Pumpla 2 on ette nähtud analoogne pumplaga 1.
Järgmises projekteerimise staadiumis tuleb täpsustada pumplasse siseneva isevoolse toru
kõrgusmärk, et täpsustada pumpla sügavus.
Pumpla skeem on toodud joonisel VK-7-2. Pumpla on ette nähtud sisemõõduga 2000mm.
Pumpla 2 pumpade parameetrid:
Q=14,0 l/s, H=8m
Pumplates on ette nähtud kaks uputatud reoveepumpa, millised töötavad kordamööda.
Pumpade tööle rakendumine on automatiseeritud veenivoo järgi. Pumplasisene torustik ja
tõstekett peavad olema roostevabast terasest, tüüp AISI 304. Pumplatele on ette nähtud
tuulutus.
Pumplate sissevoolule paigaldada siiber Dn200 koos spindlipikenduse ja kapega. Pumplad
ankurdada vastavalt tootja juhistele.
3.2.2 Olemasolevate kanalisatsioonitorustike likvideerimine
Külas on ette nähtud likvideerida olemasolev erakinnistuid läbiv kanalisatsioonitorustik, mis
on asendiplaanil tähistatud punaste ristidega.
Europolis OÜ 2020 9/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Likvideeritavad torud eemaldada pinnasest või täita kaevude juures torude otsad
vahtbetooniga. Võimalusel lõhkuda toru lagi ja täita toru mineraalse pinnasega.
Betoonkaevu likvideerimisel eemaldada kaevu lagi ja vajadusel esimene kaevurõngas (min
0,5m maapinnast). Betoonkaev täita mineraalse pinnasega ja tihendada.
Külas on rajatud betoonkaevud, mis on maapinnast kõrgemal. Arvestada suurema
likvideerimise mahuga:
Vaade Kooli tänavale Metsa tn suunalt
Olemasolevate kanalisatsioonipumplate maapealsed osad likvideerida ning betoonrõngad
eemaldada vähemalt 0,5m sügavuselt maapinnast.
3.3 Torustikud ja kaevud
3.3.1 Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama
standardile EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EN1852 või EN13476. Kasutatavad
torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid
kinnitamaks toru kvaliteeti.
Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust nt Pipelife PVC NAL SN8 ø160-200mm.
Survetorustikena kasutada PE PN10 survetorusid. Torude vastavus standardile EN12201
peab olema sertifitseeritud. Kinnisel meetodil rajatav toru peab olema RC-toru.
3.3.2 Kaevud
Olmekanalisatsiooni vaatluskaevudena on ette nähtud kasutada teleskoopseid rennpõhjaga
PE-keeviskaevusid, mis peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016.
Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 400/315, 560/500, 800/500, mis peavad
vastama standardile EVS EN 13598-2:2016. Liitumiskaevud on vaatlustorud 200/160 või PE
kaevud 400/315. Malmluugid vastavalt asukohale 25t (haljasala) või 40t (liiklusmaa).
Kiviparketiga aladel kasutada mitteujuvaid luuke. Teede aladel peavad kaevuluugid ja kaped
olema teetasapinnaga ühel kõrgusel.
Europolis OÜ 2020 10/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2. Üle 3,5m sügavused kaevud rajada
rõngasjäikusega SN4.
4 SADEMEVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
Sademevee kanalisatsioon Libatse küla hoonestusega alal puudub. Libatse küla
korruselamute ümber on rajatud drenaaž. Libatse asula keskosas on sügiseti ja kevadeti
probleeme sademeveega, mis uputab keldreid ja millel puudub äravool.
Osades piirkondades on sademe ärajuhtimine lahendatud kraavitusega.
4.1 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon
Libatse keskuse sademevee eelvooluks on Langerma oja (Maaparandussüst. kood
5111520020000). Langerma ojja juhitakse sademevesi läbi kraavi (Maaparandussüst. kood
5111520020110). Kraav vajab võsast puhastamist ja süvendamist.
Vaade eelvoolukraavile reoveepuhasti juurdepääsuteelt Tallinn-Pärnu mnt suunas.
Eelvoolukraav tuleb võsast puhastada kuni Langerma ojaga liitumiseni (kokku ca 1,2km).
Tallinn-Pärnu-Ikla mnt alt läbi on rajatud Dn300 mm sademevee kanalisatsioonitoru.
Torustik on rajatud paralleelselt Libatse teega kuni Väljaotsa tee ristmikuni. Materjaliks on
asbotsement ja läbimõõduks 150-200mm.
Kogu olemasolev torustik on ette nähtud rekonstrueerida ja asendada De315 PP toruga.
Maantee alt läbiminek rekonstrueerida kinnisel meetodil, nt PipeBursting.
Libatse tee ja Väljaotsa tee ristmikul ühendada olemasolev kraav torustikuga läbi
kraavikaevu (Kraavikaev-2). Libatse tee kõrvale on ette nähtud rajada uus kraav 335m
pikkuselt ning see on samuti ette nähtud ühendada torustikuga läbi kraavikaevu
(Kraavikaev-1).
Kraavikaevu tüüpjoonise number on VK-7-03.
Europolis OÜ 2020 11/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Restkaevule on ette nähtud setteosa 300 liitrit. Setteosa vajab vastavalt vajadusele setetest
tühjendamist.
4.2 Torustikud ja kaevud
4.2.1 Torustike materjal
Sademeveekanalisatsiooni süsteem on ette nähtud PP SN8 plasttorudest 315mm nt Pipelife
PP Stark SN8 torudest või analoog.
Torustiku materjalina tuleb kasutada sademeveekanalisatsiooni jaoks ette nähtud
polüpropüleentorusid, mis vastavad standardile EN1852 või EN13476. Standardi tähis peab
olema tootja poolt kantud torule.
Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab
olema selgelt näidatud. STARK PP puhul kasutada PRAGMA liitmikke, mis on varustatud
EPDM kummist tihendiga.
Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja firma ettekirjutusi.
Kraavides kasutatavad truubid peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid
kasutada sõidutee aluste truupidena. Sõidutee alla paigaldatavate plasttruupide
rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8.
4.2.2 Kaevud
Sademeveekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontroll- ja vaatluskaevudena
kasutatakse teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastist keeviskaeve ringjäikusega
SN2. Restkaevudena kasutatakse teleskoopilise kõrgendusega plastkaeve läbimõõduga
560/500mm, setteosaga V= 300 l. Plastist kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud
teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468.
Sademeveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate
voolurennidega.
Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgemal. Malmluugid
25t (haljasala). Sademevee kanalisatsioonikaevude rõngjäikus peab olema SN2. Kaevu
luugid peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124.
5 PAIGALDUSNÕUDED
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud
alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste
ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
5.1 Torustike ja kaevude paigaldus
Torustikud ja kaevud tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele. Pumpla tuleb paigaldada ja
ankurdada vastavalt tootja juhistele.
Europolis OÜ 2020 12/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust
projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma
alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend
vältimaks toru toetumist muhvile.
Kommunikatsioonide omavahelisel ristumisel tuleb tagada vertikaalsed kujad. Juhul kui ette
nähtud kujasid ei ole võimalik tagada, siis tuleb kasutada kommunikatsioonide kaitsmiseks
erimeetmeid, nt kaitseplaadid, kaitsehülsid jmt. Erimeetmete kasutamine tuleb
kooskõlastada kommunikatsioonivaldajatega.
Siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem kui väljuva toru põhja
kõrgus.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole
lubatud temperatuuridel alla –15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana
lumest, jääst ja külmunud pinnasest.
Isevoolse sademevee kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed:
Projekteeritud toru lang Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
‰ projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm)
>5 1.5 50
3-5 1.0 30
<3 1.0 20
• kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5mm/m;
• lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest.
Kaevude killustikalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu
vajumine välistatud. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse. Selliste
operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber,
tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev
kaevik on maapinnani täidetud.
Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.
Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77.
5.2 Kaevik
Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning
pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike
tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat
algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on minimaalselt
1m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust.
Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse ehitusplatsil vastavalt olemasolevale
olukorrale. Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise
parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks.
Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest
vahekaugustest:
• külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt
200mm;
• kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100mm;
Europolis OÜ 2020 13/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
• isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300mm.
Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääks
piisavalt ruumi tagasitäiteks ja tihendamiseks min 200mm. Torude vertikaalne vahekaugus
peab olema selline, et kõikide vajalik ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min 100mm.
Paigaldusel jälgida RIL 77 nõudeid.
5.3 Tasanduskiht
Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge
osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm).
Tasanduskihi materjalina on ette nähtud kasutada liiva, kruusa või killustikku fraktsiooniga
max 16/32. Tasanduskiht tihendada.
5.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide
Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele
ühtlaselt kogu toru pikkuses.
Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi
kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud,
mis kahjustuvad paigaldustööde käigus, tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega
Töövõtja kulul.
Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Vajaduse korral kaevik kuivendada
vee väljapumpamise teel.
Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist
torustikku.
Algtäite (sängituskihi, külgtäite) materjalina kasutada killustikku, kruusa (fr max 16/32) või
liiva. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite (k=0,98)
filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5m/s.
Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada
kahjustatud. Täide tuleb kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla
ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni. Kaeviku
algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on
sealjuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Toruümbruse pinnast
võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnase kihi paksus on
vähemalt 300 mm. Teiste tihendamisviiside korral on nõue 150mm.
Lõpptäite (tagasitäite) materjalina kasutada mineraalset pinnast, nt liiv või kruus.
Toru servast 1 meetri paksuse kihis ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid.
Kaeviku tagasitäite kihi tihedusaste peab olema vähemalt min 98% liiklusmaal ning 95%
haljasalal ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega.
Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.
Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.
Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77.
Europolis OÜ 2020 14/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
6 KESKKONNAKAITSE
6.1 Ehitusjäätmed
Ehitustöödel väljakaevatud ja ülejääv pinnas transportida ning ladustada kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse.
Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka
juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita
kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine. Vaheladustuspaikade puhul
peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala
kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Töövõtja on vastutav ladustusalalt
väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise
eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel.
Ehitustöödel väljakaevatud ja ülejääv pinnas transportida ning ladustada kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse.
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud prügi kuulub Töövõtjale ja see eemaldatakse
ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning
ladustatakse legaalselt lubatud paigas.
Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) ehitusplatsi koristamise käigus kantud
pinnas ja muda eemaldatakse koheselt.
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi
käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised,
platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning
–seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-
koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju
vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri.
7 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE
7.1 Üldnõuded
Projektis näidatud seadmed on esitatud põhimõttel "või samaväärsed". Kasutama peab
kvaliteetseid seadmeid ja materjale. Ehitajal on õigus vahetada need tehniliselt
samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda
kasutuskulusid. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja.
Kõik töömahtude loendis ja teistes käesoleva projekti dokumentides kajastatud seadmed ja
materjalid on ette nähtud hankida ja paigaldada ning kasutuskorda reguleerida töövõtja
Europolis OÜ 2020 15/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
poolt, kui ei ole mainitud teisiti. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja
toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole
otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes.
Enne torustike katmist kontrollida torude ja kaevude kõrgusi. Kontrolli kohta koostada
protokoll.
Torustikele koostada teostusjoonised ja anda üle Tellijale. Tellijale anda üle torustike ja
kaevude standarditele vastavuse tunnistused, garantiitunnistused ja hooldusjuhendid.
Majandus-joogivee torustiku kõik materjalid, seadmed ja muud elemendid, mida
kasutatakse veevärgi ehitamisel ja paigaldamisel, peavad olema piisavalt vastupidavatest
materjalidest ning vastama kehtivate normdokumentide nõuetele. Materjalide ja seadmete
valikul tuleb jälgida vee omadusi ja süsteemi otstarvet. Mingil juhul ei tohi valitud materjalid
halvendada joogivee kvaliteeti veevõrgus.
Torustiku paigaldamisel peab jälgima torutootja ettekirjutusi ning juhiseid torude
ladustamiseks, paigaldamiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks, katsetamiseks jms.
7.2 Ehitustööd
7.2.1 Sideliinirajatiste kaitsmine
Projekteeritavate torustike ristumisel sidekaablitega, tuleb kaablid toestada.
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud
esindaja kirjaliku tööloa alusel. Sidekaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde
algust kutsuda kohale tehnovõrgu valdaja esindaja. Kaablite kaitsetsoonis tuleb kõik
kaevamistööd teha käsitsi, ehitustöid võib teha ainult tehnovõrgu valdaja tööloa alusel.
Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest.
Kanali mitteläbitavuse avastamisel tuleb torud remontida vastavalt omanikult saadud
juhistele. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad
kattuvad maakaablite või sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine,
asendamine või kaitsetorusse paigutamine lahendada kohapeal koostöös Inseneri ja
tehnovõrkude omanikega või esindajatega.
Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
7.2.2 Ehitustööd kesk- ja madalpinge kaabliliinide kaitsevööndis
Enne ehitustöödega alustamist peab töid teostav firma taotlema elektrivõrgu ettevõtte
esindajalt kirjaliku loa väljastamist tööde teostamiseks olemasolevate kaabelliinide
kaitsevööndis. Taotluses tuuakse välja firma rekvisiidid, tööde teostamise eest vastutava
isiku nimi ja telefoninumber. Firma poolt volitatud isik annab kirjaliku loa elektrivõrkude
kaitsevööndis töötamiseks ja konsulteerib tööde läbiviimise korrast.
Enne kaevetööde algust kutsutakse ehitusplatsile võrguettevõtte esindaja, kes märgib ära
olemasolevate kaabelliinide asukohad.
Kaabli vigastamise korral peatatakse koheselt tööd, evakueeritakse inimesed töökohalt ja
teavitatakse elektrivõrgu dispetšerile tööde teostamiseks antud loal toodud telefoninumbril.
Kuni operatiivbrigaadi või firma esindaja saabumiseni ei tohi teostada mitte mingeid
toiminguid.
Europolis OÜ 2020 16/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Kaabli avastamisel, mida pole projektis näidatud, tuleb tööd katkestada ja kutsuda kohale
elektrivõrgu ettevõtte esindaja.
Õhuliinide kaitsevööndis kaeviku kaevamine pika nokaga kopaga on keelatud.
7.2.3 Ehitustööd küttetorustikega ristumisel
Ristumisel olemasolevate küttetorustikega tuleb arvestada, et küttetorudega koos on
rajatud drenaaź, mis siiani hästi toimib.
Ristumisel küttetorude ja drenaažiga tuleb teostada ehitustööd käsitsi. Drenaažitorustike
vigastamise korral tuleb purunenud lõigud asendada uue sama läbimõõduga toruga.
7.2.4 Geodeetiliste märkide kaitsmine
Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku
omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis
on seotud geodeetiliste kindelpunktide taastamise või ümber-paigutamisega.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada
koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal
taastada endisel kujul.
7.2.5 Kanalisatsiooni välisvõrgu hooldamine
Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad:
• Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus - mitte vähem kui kord kolme aasta
tagant, avastatud vead on ette nähtud parandada;
• Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –mitte harvemini kui üks kord
aastas (restkaevud, rennid, torustikud);
• Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine;
• Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont;
• Avariide kiire likvideerimine.
7.3 Hüdraulilised katsetused
Survetorude peamiseks kontrollmeetodiks on survekatse, mille tegemiseks on mitmeid
erinevaid metoodikaid ja katse eduka läbimise kriteeriumeid. Paigaldatud torustikele tuleb
teha surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste komponentide (nt
ankurdusplokkide) terviklikkus.
Enne katsete alustamist tuleb kontrollida, kas mõõteseadmed on taadeldud, heas töökorras
ja korralikult torustikule paigaldatud.
Surveproov tehakse kõigile veetorustikele, mille pikkus on vähemalt 10m.
Joogiveetorustikus tuleb surveproovil kasutada joogivett.
Torustik täidetakse veega aeglaselt ning võimaluse korral torustiku madalamatest
punktidest alates. Õhk peab olema torustikust eemaldatud. Vältida tuleb sifooni tekkimist.
Survekatse lõppedes tuleb torustik rõhu alt aeglaselt vabastada. Kõik õhu sissepääsu
seadmed torustikku peavad torustiku tühjendamise ajal olema avatud.
Europolis OÜ 2020 17/18
Libatse küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Töö nr 3/20_v01
Hüdraulilise surveproovi teostamine vastavalt SFS 3115 (Plasttorud. Survetorustiku
veetiheduse katsetamine).
Isevoolsele torustikule teha veetihedus katse standardi SFS 3113 järgi või õhutiheduskatse
SFS 3114 järgi (vt. mõlema puhul ka RIL 77-2013 juhiseid). Isevoolsed torustikud
kontrollida ka kaameravaatlusega. Kaamerauuringu vaatlustulemused registreerida
vastavalt standardile SFS-EN 13508-2 ning tulemused kanda vaatlusprotokolli.
7.4 Tööohutus
Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei
töölised, tavakodanikud ega keskkond oleks ohustatud.
Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigis kehtivast Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud.
Europolis OÜ 2020 18/18
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2020 09:39
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Libatse küla ÜVK põhiprojekt kooskõlastamiseks
Manused: P32020_PP_VK-3-01_v01_Seletuskiri.pdf; P32020_PP_VK_Libatse.dwg
From: Raul Altnurme <
[email protected]>
Sent: Friday, May 29, 2020 6:51 PM
To:
[email protected];
[email protected]
Cc: Gunnar Mägi <
[email protected]>
Subject: Libatse küla ÜVK põhiprojekt kooskõlastamiseks
Maanteeamet,
käesolevaga edastan kooskõlastamiseks põhiprojekti LIBATSE KÜLA ÜHISVEEVÄRGI JA -
KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE.
Töö nr. 3/20.
Projektile on väljastatud Maanteeameti kirjaga nr 15-2/20/7272-2 16.märtsil k.a tehnilised
tingimused. E-posti manustele kehtiva piirsuuruse tõttu on põhiprojekt laetud tervikuna
pilvelingile. E-kirjale on lisatud üksnes projekti joonis .dwg formaadis ja seletuskiri.
NB! Terviklik Libatse ÜVK põhiprojekt (sh. pikiprofiilid ja teekatete taastamise plaanid) on
kättesaadav siit:
https://drive.google.com/drive/folders/1PbFSOFSFxhyoOTkrPuWXwvBYn2th2tMA?usp=sharin
g
Tervitades,
Raul Altnurme
Europolis OÜ
tel. 56 451 976