dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 1. juuni 2020
Viit
15-5/20/25792-1
Registreeritud
1. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
1. juuli 2020

Failid

  • 📎Ettepanek Jõepere veskiallikate, Jäneda allikate ja Vetiku allikate piiride muutmiseks ning Pundi veskiallikate kaitstava looduse üksikobjektina kaitse alla võtmiseks.asice29206 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Rene Kokk minister Keskkonnaministeerium [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Ettepanek Jõepere veskiallikate, Jäneda allikate ja Vetiku allikate piiride muutmiseks ning Pundi veskiallikate kaitstava looduse üksikobjektina kaitse alla võtmiseks Austatud minister 2019. aasta sügisel tellis Keskkonnaamet Tallinna Ülikooli ö koloogia keskuselt ekspertarvamuse (lisa 1), milles analüüsiti kolme Lääne-Viru maakonnas oleva allikalise kaitstava looduse üksikobjekti seisundit, ohutegureid ja kaitsekorda ning tehti ettepanekud kaitsekorra muutmiseks. Need objektid on Jõepere veskiallikad (KLO1000475), Jäneda allikad (KLO1000032) ja Vetiku allikad (KLO1000439), mis võeti kohaliku tähtsusega allikatena kaitse alla 1978 . ja 1981. aastal. Lähtuvalt ekspertarvamusest ja 17. detsembri 2019. a loodusobjektide kaitse planeerimise komisjoni otsusest teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta nimetatud üksikobjektide piire. Kõik kolm allika-ala on kantud juba 1976. aastal Ülo Heinsalu juhtimisel koostatud II kategooria allikatena looduskaitset vajavate allikate nimistusse . II kategooria tähendas , et allikas on üldise hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja veemajandusliku tähtsusega. Ekspertarvamuse järgi ei ole möödunud 40 aastat nende alade väärtusi vähendanud ning kõigi kolme allikalise ala jätkuvalt riikliku kaitse alla hoidmine on põhjenda tud. Alad vastavad looduskaitseseaduse § 7 lõikes 1 toodud eeldustele järg miselt : Ohustatus: põllumajandusreostus (nii väetistega kui taimekaitsevahenditega) , maaparandus, kaevandamine . Haruldus ja teaduslik väärtus : Jäneda ja Vetiku allikatel on märkimisväärselt suur keskmine ja maksimaalne veehulk; Jõepere on Pandivere kõrgeimal absoluutkõrgusel asuv püsiv allika-ala . Ajaloolis-kultuuriline väärtus: Jäneda allikad on osa mõisapargis t ; Jõepere allikad asuvad mõisa alal ja nendega on seotud mitmed Kalevipoja muistendid . Esteetiline väärtus : kõrge esteetiline väärtus on Jäneda allikatel , vähem Jõepere omadel. Vetiku allika te esteetili ne ilme on rikutud . Ekspertarvamuse kohaselt ei taga praegune olukord, kus riikliku kaitse all on paisjärvede all olevad allikad veepeegli ulatuses, allikate säilimist puhta põhjavee väljealana. Kõigi kolme ala allikate seisund on üldlämmastiku koguse järgi halb kuni väga halb ning seda põhjustab peamiselt põllumajanduslik hajureostus. Selleks et allikad säiliksid ja nende seisund paraneks, on vaja nende ümbrus võtta kaitse alla minimaalselt 50 m ulatuses, kus kehtib keskkonnaministri 02.04.2003. a määrusega nr 27 „K aitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri ˮ kehtestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja § 5 järgi on üksikobjekti piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine, jäätmete ladustamine ning jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Keskkonnaamet on ekspert arvamuse alusel ette valmistanud üksikobjektide uued piirid (lisa 2 joonis 1–3 ja lisa 3 kaardikihid ) . Piiritlemise aluseks on kasutatud Maa-ameti 2019. aasta põhikaarti ja katastriüksuseid 2020. aasta jaanuari seisuga. Üksikobjektide piirid ulatuvad tee servani, st nendest ei ole välja arvatud tee katastriüksust. Allikad asuvad teede lähedal ning selleks, et nende kaldad ei saaks kahjustada ja teede äärtest ei kanduks kemikaale allikasse, on oluline, et ka tee ääres kehtiks üksikobjektide kaitsekord. Kavandatava piirimuudatusega suureneb Jõepere veskiallikate pindala 2,9 ha-lt 12 ha-le ja Vetiku allikate pindala 3,4 ha lt 21,1 ha-le . Jäneda allikate st osa jääb Jäneda pargi alale ning seal kehtib parkide kaitsekor d. Pargi ala le jäävat osa ei kavandata üksikobjektina kaitse alla jätta, sest muidu oleks tegemist topeltkaitsega. Eraldi kaitstava üksikobjektina jääb see osa, mis ei asu Jäneda mõisa pargis. Selle osa piire on kavas laiendada. Kuna parki jääva osa võrra üksikobjekti pindala väheneb, väheneb vaatamata laiendusele Jäne da allikate kui kaitstava loodus objekti pindala 5,5 ha lt 4, 9 ha-le . Tabel . Kaitstavate üksikobjektide kavandatavate piirimuudatustega kaasnevad pindalamuutused. Üksikobjekti nimi Kavandatav pindala suurenemine (+) või vähenemine (-), ha Kehtiva kaitsekorra järgi väljaspool üksikobjekti, kuid kavandatavate piiride järgi üksikobjekti alale jääva maa pindala, ha eramaa munitsipaalmaa riigimaa Jõepere veskiallikad +9,1 8,1 1 ,0 Jäneda allikad -0,6 2,7 - 0,2 Vetiku allikad +17,7 16,2 0,2 1,3 Aladel hakkab kehtima kaits tava looduse üksikobjekti (piiranguvööndi) kaitsekord, mistõttu ei kaasne kulutusi maa riigile omandamiseks. Aladel ei ole registreeritud poollooduslikke kooslusi ja neid ei arvata Natura alade koosseisu, mistõttu ei suurene kulutused poollooduslike koosluste hooldustoetusele ega Natura metsa toetusele. Vastavalt maamaksuseaduse § 4 lõikele 2 kehtib e ramaa omanikule looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt 50% maamaksusoodustus. Kuna üksikobjektide pindalad suurenevad vähesel määral, ei avalda see kohalike omavalitsuste maamaksu tulule olulist mõju. Lisaks ülalmainitud kolme allika piiride korrigeerimisele teeme ettepanek u võtta uue kaitstava looduse üksikobjektina riikliku kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas asuvad Pundi veskiallikad . Need allikad ei kuulu praegu riikliku kaitse alla , kuigi 1970ndate lõpu s plaaniti need kas koos praeguste Jõepere veskiallikatega või nende asemel kaitse alla võtta. Ajaloolisi materjale uurides ilmneb segadus Jõepere veskiallikate nimetus es ja asukohas . Täpsemalt on sellest kirjutatud ekspertarvamuse peatükis 2.1. Praegu on aga juba võimatu välja selgitada, mida tegelikult tookord kaitse alla taheti võtta: kas Jõepere veskiallikaid ja need märgiti kaardile valesti või Loobu jõe lähteallikaid (ettepanekus nimetatud Pundi veskiallika d ) , kuid neid nimetati valesti. Pundi veskiallikad kuuluvad 1976. aastal koostatud looduskaitset vajavate allikate I kategooriasse. Sinna arvati erilise teadusliku, veemajandusliku või esteetilise väärtusega allikad, mille veerežiimi, looduslikku ilmet ja lähemat ümbrust on vaja rangelt kaitsta. A llikad on säilitanud oma loodusliku väljanägemise ning on Loobu jõe alaliseks lähteks . See tähendab, et Pundi veskiallikad kujundavad olulisel määral Loobu jõe ülemjooksu (veekogum 1077900_1) veerežiimi ja veekvaliteeti . Täpsemad selgitused Pundi allikate kaitse alla võtmise kohta on kirjas ekspertarvamuse ptk-s 7. Pundi veskiallikate ü ksikobjektina piiritletakse kolme allikarühma ümbrus ning selle pindala on 5,3 ha ( lisa 2 joonis 4 ) . 2,1 ha asub era omandis ja 3,2 ha jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Ettepaneku alad asuvad Kadrina, Tapa ja Vinni vallas. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 8 lõike 6 alusel on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Keskkonnaamet edastab ettepaneku materjalid Keskkonnaagentuuri le keskkonnaregistrisse projekteeritavate alade kaardikihile kandmiseks (lisa 3). Lugupidamisega ( allkir jastatud digitaalselt ) Riho Kuppart peadirektor Lisa d : E kspertarvamus (Lisa1. Allikate ekspertarvamus_TLÜ.pdf) Joonised ja piirikirjeldus (Lisa2. Joonised ja piirikirjeldus.pdf) K aardikihid (Lisa3. Kaardikihid.zip) Sama : Keskkonnaagentuur, [email protected], Maanteeamet, [email protected], Kadrina vallavalitsus, [email protected], Tapa vallavalitsus, [email protected], Vinni vallavalitsus, [email protected] Liggi Namm 522 6894 [email protected] Töö koostaja: Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus Jõepere, Jäneda ja Vetiku allikate kaitsekorra ja ohutegurite ekspertarvamus Töö tellija: Keskkonnaamet Töö põhitäitjad: Marko Vainu, Oliver Koit Tallinn, oktoober 2019 Sisukord 1. Lähteülesanne........................................................................................................................... 3 2. Jõepere-Pundi allikad ................................................................................................................... 4 2.1 Allikate üldiseloomustus ........................................................................................................ 4 2.2. Allikate seisund ja ohutegurid ............................................................................................... 8 3. Jäneda allikad ............................................................................................................................... 9 3.1. Jäneda allikate üldiseloomustus............................................................................................ 9 3.2. Allikate seisund ja ohutegurid ............................................................................................. 12 4. Vetiku allikad .............................................................................................................................. 13 4.1. Vetiku allikate üldiseloomustus .......................................................................................... 13 4.2. Allikate seisund ja ohutegurid ............................................................................................. 17 5. Allikate kaitsekord ja -vajadus ................................................................................................... 19 5.1. Kehtiv kaitsekord ................................................................................................................. 19 5.1.1. Uuendamata kaitsekorraga kaitseala kaitsekord ..................................................... 19 5.1.2. Teistel alustel kehtivad piirangud ............................................................................. 20 5.1.3. Allika-alade kaitsekord ilma kaitseala staatuseta ..................................................... 23 5.2. Kaitsevajadus ....................................................................................................................... 28 5.3. Kaitsekorra ettepanekud ..................................................................................................... 30 5.3.1. Jõepere ja Jäneda allikad .......................................................................................... 31 5.3.2. Vetiku allikad ............................................................................................................. 36 6. Allikate kaitse üldkorraldusest ................................................................................................... 38 7. Pundi Veskiallikate kaitse alla võtmise ettepanek ..................................................................... 38 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 42 Lisa.................................................................................................................................................. 43 2 1. Lähteülesanne Jõepere, Jäneda ja Vetiku allikate kaitsekorra ja ohutegurite ekspertarvamus Töö eesmärk: Analüüsida Lääne-Virumaal asuva kolme allikalise kaitstava loodusobjekti (edaspidi kaitsealade) seisundit ja ohutegureid ning anda soovitused sobiva kaitsekorra kehtestamiseks. Kaitsealad, mille kohta ekspertarvamus tuleb koostada, on Jõepere veskiallikad (2,9 ha, keskkonnaregistri kood KLO1000475), Jäneda allikad (5,5 ha, KLO1000032) ja Vetiku allikad (3,4 ha, KLO1000439). Töö koostamisel tuleb: 1. Analüüsida ja anda hinnang, kas lähtuvalt looduskaitseseaduse §7 on nende kolme kaitseala riikliku kaitse all hoidmine põhjendatud. St hinnata, kuidas need alad vastavad looduskaitseseaduse §7 nimetatud looduskaitse alla võtmise eeldustele. 2. Hinnata olemasolevate andmete põhjal ja välitööl vaatluse käigus kaitsealade seisundit. Töö ei eelda veeproovide võtmist. Kaitsealadele jäävad järgmised riikliku seire alad: Jäneda allikad, Väike-Allikajärv (PAA02) ja Vetiku Söeoru allikad (PAA07). Jõepere allikate lähedal asub seireala PAA05: Jõepere allikas (A-19)/A05. Jäneda allikajärvest umbes 90 m kaugusel asub põhjavee tugiseire punkt nr 8071 ja nitraaditundliku ala põhjavee seire ala PAPK-10013. Vajadusel teha ettepanekud allikate täiendavaks uurimiseks: kas ja milliseid analüüse/veeproove oleks vaja teha ja millistele küsimustele need vastuse annaksid. 3. Analüüsida, millised on kolmele allikalisele kaitsealale mõjuvad ohutegurid ning kuidas neid vältida. Kirjeldada, kuidas olemasolevad seadused neid kaitsealasid kaitsevad ja kas lähtuvalt looduskaitseseadusest on vaja kehtestada täiendavaid tingimusi allikate kaitseks. Kaitsealadel puudub kaitse-eeskiri. Kehtib looduskaitseseadusest tulenev piiranguvööndi kaitsekord. 4. Kui analüüsist selgub, et alade jätkuvalt riikliku kaitse all hoidmine on põhjendatud, anda vajadusel soovitused kaitsealade piiride muutmiseks. Lisada põhjendused, miks piire on vaja muuta. Piirimuudatusettepaneku korral kanda kaitseala uus piir tellija poolt saadetud MapInfo kaardikihile (samale, kus on hetkel kehtiva kaitseala piir). Töö esitamine: Töö esitatakse digitaalselt hiljemalt 27. septembril 2019. a aadressile [email protected]. Aruanne esitatakse *.doc kujul ning piirimuudatusettepanekud tellija poolt saadetud MapInfo kaardikihil. *.doc kujul saadetud aruanne peab sisaldama informatsiooni ka MapInfos esitatud piirimuudatusettepanekute kohta ja nende põhjendusi. 3 2. Jõepere-Pundi allikad 2.1 Allikate üldiseloomustus Jõepere allikad avanevad Pandivere kõrgustiku loodenõlval, Kadrina vallas, Jõepere külas asuva Jõepere (pais)järve (VEE2022610) põhjas ning moodustavad Loobu jõe lätte. Järvest allavoolu avaneb veel mitmeid allikaid, teiste seas järvest mõnesaja meetri kaugusel vesiveski varemete juures olevad veerikkad Pundi Veskiallikad. Sageli käsitletakse kirjanduses Jõepere järve allikaid ja Pundi Veskiallikaid ühiselt Jõepere allikatena. Kuna kehtiv Jõepere veskiallikate uuendamata kaitsekorraga kaitseala (KLO1000475) hõlmab vaid Jõepere järve allikate ala, pindalaga 2,9 ha (Joonis 1), siis kasutatakse käesolevas eksperthinnangus mõlema allikarühma ühise nimetusena Jõepere-Pundi allikaid ning Jõepere allikateks nimetatakse vaid järves avanevaid ja sinna suubuvaid allikaid. Madala paisuga (ca 1 m kõrge) reguleeritud Jõepere järv on ajalooliselt olnud osa Jõepere mõisakomplektist. Jõepere järv ja allikad on valdavalt ümbritsetud põllumaadega, idas asuvad ka Jõepere küla hooned, kagus asub rohumaa ning loodes soine Loobu jõe org (Joonis 1). Järve läänekaldale jäävad Jõepere mõisa viinavabriku varemed. Kirjanduse andmetel esineb Jõepere allikate alal nii alalisi kui ajutisi allikaid. Alaliste allikate ala pikkus paisjärve põhjas olevat kuni 50 m, ajutiste allikate front avanevat valdavalt oru parema veeru jalamil ja on umbes 100 m pikk (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Kevadeti avanevad ajutised allikad ka orus paisjärvest kagu pool, moodustades mööda heinamaad voolava ja paisjärve suubuva ligi 500 m pikkuse ajutise oja (Vainu et al, 2019). Allikad on kevadeti veerikkad ja suvel veevased. Vee väljavool paisjärvest võib kuivematel perioodidel katkeda. Ürglooduse raamatus (Ürglooduse objektid EELISes, 2019) on Jõepere allikate vooluhulgaks märgitud 10– 100 l/s. Joonis 1. Jõepere veskiallikate kaitseala piir, Pundi Veskiallikad (joonisel Veskiallikad) ning erinevates riiklikes andmebaasides olevate allikate asukohad (aluskaart: Maa-amet). 4 Eesti topograafilise andmekogusse (ETAK) ja Keskkonnaregistri (KKR) veekogude nimistusse Jõepere allikate alal allikaid kantud ei ole. KKRi nitraaditundliku ala (NTA) allikate nimistusse on kantud üks allikas paisjärvest vahetult kagus (LTA1001415) (Joonis 1), mille asukoht on üle kontrollitud 2012. aastal (Eesti Loodushoiu Keskus, 2013). Pundi Veskiallikate ala algab Jõepere allikajärvest mõnisada meetrit allavoolu (Joonis 1) vesiveski varemete juurest. Eristatud on neli rühma langeallikaid, millest kolm paiknevad jõe paremal ja üks vasakul kaldal (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Paremkalda allika-ala on ca 350 m pikkune ning selle tootlikkus on ca 100–200 l/s (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Vasakkalda allikate vooluhulgaks on seal samas hinnatud 10 l/s. Seega on Pundi Veskiallikate keskmine vooluhulk suurem kui Jõepere allikate vooluhulk ning erinevalt neist, on Pundi Veskiallikad alalised. Aastatel 1967 ja 1968 toimunud mõõtmiste põhjal saadi Jõepere-Pundi allikate aastakeskmisteks vooluhulkadeks vastavalt 310 ja 307 l/s. Registreeritud vooluhulkade varieeruvus oli suur – minimaalsed ja maksimaalsed kuukeskmised vooluhulgad olid vastavalt 80 ja 1140 l/s (Ресурсы..., 1972). Sama väljaande andmetel oli allika-ala pinnaveevalgalaks märgitud 9,8 km2. Loobu ürgorg, milles Jõepere-Pundi allikad avanevad, on seotud loode-kagusuunalise Raekülast üle Assamalla Jõepereni kulgeva Jõepere rikkega. Allikate ala asub Nabala lademe Saunja ja Paekna kihistu karbonaatkivimite avamusalade piiril ja on seotud Nabala-Rakvere veekihi avamusalaga (Joonis 2). Heinsalu (1986) järgi on Jõepere-Pundi allikate näol tegu Pandivere kõrgustiku põhjanõlva ühe kõrgeimal absoluutkõrgusel paikneva allikarühmaga (90 m ümp). Kink (2006) ja Aruja et al (1976) järgi pärineb Jõepere-Pundi allikate vesi kõrgustiku võlvi karstialadelt-karstijärvikutest. See väljendub allikate kõigest 10–30% väiksemas keskmises toodangus suvekuudel, võrreldes pikaajalise keskmisega. Joonis 2. Jõepere allikate oletatava põhjaveetoiteala geoloogilis-hüdrogeoloogiline läbilõige. Läbilõike A1 paiknemine maastikul on näidatud joonisel 3. Veekihtide liigestus ja lühendid Jõeleht & Polikarpus (2019) järgi. Q – Kvaternaari veekiht; S1jr – Juuru veekiht; O3pg-prg – Porkuni-Pirgu veekiht; O3vr – Vormsi veekiht/nõrk veepide; O3nb-rk – Nabala-Rakvere veekiht. Maa-ameti LiDAR-andmete põhjal piiritletud Jõepere-Pundi allikate topograafiline pinnaveevalgala on 6,8 km2 (Vainu et al, 2019) (võrreldav suurusjärk teose “Ресурсы..” (1972) andmetega). Samas Maa-ameti geoloogilise baaskaardi S-O põhjaveekompleksi hüdroisohüpside põhjal piiritletud põhjaveevalgala on aga 51 km2 (Vainu et al, 2019). Seega on allikate põhjaveeline toiteala pea kuus korda suurem kui pinnaveeline toiteala. Kui pinnaveevalgla piirneb Lasila-Aruküla mõhnastikuga, siis oletatav põhjaveevalgla hõlmab endasse, lisaks S-O Pandivere Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumi aladele allikatest lõunas, ka Assamalla karstiluha ja selle toiteala S-O Pandivere põhjaveekogumil Lääne-Eesti vesikonnas (Joonis 3). Põllumaad katavad allikate modelleeritud põhjaveevalglast 25 km2 ehk 49%. Lisaks jääb põhjaveevalglasse 5 kolm enam kui kümne loomühikuga loomakasvatushoonet ning kaks heitvett pinnasesse juhtivat reoveepuhastit (Joonis 3). Jõepere veskiallikad võeti veesäilitusobjektina looduskaitse alla 1978. aastal Rakvere rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsusega nr 198. Kaitse alla võtmise aluseks oli Heinsalu et al (1976) koostatud nimekiri kaitset vajavatest allikatest Eesti NSVs, kus Jõepere veskiallikad on kirjas kui tähtsuse poolest I kategooriasse kuuluvad allikad. I kategooria tähendas erilise teadusliku, veemajandusliku või esteetilise väärtusega allikad, mille veerežiimi, looduslikku ilmet ja lähemat ümbrust on vaja rangelt kaitsta. Samas on Heinsalu et al (1976) nimekirjas Jõepere veskiallikate asukohana kirjas endise vesiveski ümbrus Loobu oru mõlemal nõlval. Neid on iseloomustatud kui suuri langeallikaid, mis määravad põhiliselt Loobu jõe vooluhulga ülemjooksul. Nende mõjutatus inimtegevusest oli väike ning väärtus seisnes pikaajaliste hüdroloogiliste ja karstoloogiliste uurimise objektiks olemises. Loobu jõe lähtes paiknevad selle kaitset vajavate allikate nimekirja järgi aga Loobu jõe lähteallikad, mis on tõusuallikad oru nõlvade jalamil ja paisjärves. See allika-ala hinnati II tähtsuskategooriasse, selle mõjutatus inimtegevusest oli suur ning väärtus seisnes pikaajaliste hüdroloogiliste uurimiste objektiks olemises. II kategooria tähendas üldise hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja veemajandusliku tähtsusega allikaid. Millalgi läksid aga allika-alade nimetused segamini ning juba 1981. aastal avaldatud Rakvere metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektide aruandes on Jõepere veskiallikatena kaitse all olevana märgitud Jõepere paisjärv (Raid, 1981). Praegu on aga juba võimatu välja selgitada, mida tegelikult 40 aastat tagasi kaitse alla taheti võtta: kas Jõepere veskiallikaid ja need märgiti kaardile valesti või Loobu jõe lähteallikaid, kuid neid nimetati valesti. Jõepere järv on kantud nimetuse all “Jõepere allikad - Loobu jõe alguslätted” Ürglooduse raamatusse. Seal on allikatele omistatud teaduslik, hüdroloogiline, ökoloogiline ja kultuurilooline väärtus. Vesiveski varemete juures olevad allikad on samuti kantud Ürglooduse raamatusse, seda nimetuse “Pundi allikad” all ning neile on omistatud teaduslik, ökoloogiline, hüdroloogiline ja veemajanduslik väärtus. Mõlemad allika-alad jäävad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA piiresse. Veega seotud looduskaitsealuseid liike Jõepere allikate kaitstava ala piires ega ka vesiveski varemete juures asuvate allikate läheduses Keskkonnaregistri andmetel registreeritud ei ole. Jõepere allikatega on seotud mitmeid Kalevipoja muistendeid, millest ühe kohaselt olevat allika- alal asuva suurima kivi sinna visanud Kalevipoeg Neeruti künnivagudelt, proovides tabada Vanapaganat, kes käinud tema hobuse jootmise allikasse sülitama (Laugaste & Normann, 1999). Olgu siinkohal selguse huvides esitatud kummagi allika-ala erinevad kirjanduses ja andmebaasides esinevad nimetused ja allika-aladele jäävate üksikallikate nimetused: a) Jõepere allikad e. Loobu jõe lähteallikad e. Kalevipoja allikad; b) Pundi allikad e. Jõepere veskiallikad e. Pundi Veskiallikad e. Veskiallikad e. Veski allikad, sh. Kivitoa allikas ja Madi allikas; c) kogu Loobu jõe ülemjooksu allika-alad kokku Jõepere-Pundi allikad e. Jõepere allikad. Toponüümiselguse huvides on soovitatav paisjärvega seotud allikate puhul kasutada nimetust Jõepere allikad ja vesiveski varemete juures olevate allikate puhul nimetust Pundi Veskiallikad ning kogu kompleksi kohta selgelt eristuvat nimetust Jõepere-Pundi allikad. 6 Joonis 3. Jõepere-Pundi allikate modelleeritud pinna- ja põhjaveevalglad ning eeldatava toiteala kontseptuaalne mudel. Nitraat- ja fosfaatiooni kontsentratsioonide puhul on esitatud nitraaditundliku ala seirejaamade keskmised väärtused perioodil 2009–2018 (Vainu et al, 2019). 7 2.2. Allikate seisund ja ohutegurid Jõepere allikate ajaloolise seisundi kohta on teada, et 1986. aastal oli Jõepere allikate vesi toitaineterikas, millele viitas paisjärve tugevalt eutroofne väljanägemine (Heinsalu, 1986). Allikate looduskaitseline seisund hinnati halvaks ka 1998. aastal (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Põhjuseks asjaolud, et allikad on enamjaolt paisjärve all ning vesi on “rikutud”. Viimast põhjendati haju- ja punktallikatest lähtuva vee reostusega. Allikate toitainetesisaldust viimase kümne aasta jooksul määratud ei ole. Värskeimad andmed NTA seirejaamast SJA0513000 (PAA05: Jõepere allikas (A-19)/A05), mis asub Loobu jõel Jõepere järvest allavoolu Rakvere-Jõepere maantee truubi kohal, pärinevad 2006. aasta suvest ning siis oli sealses vees nitraatiooni 16 mg/l (nitraatlämmastikuna väljendades 3,6 mgN/l). Isegi kui tegemist oleks ainsa lämmastikuühendiga allikajärves, tähistab selline kogus üldlämmastikku kalgiveeliste järvedel halba seisundit ning vooluveekogudel kesist seisundit (Pinnaveekogumite…, 2009). Allikate eeldatavale toitealale jääb kaks NTA seirejaama, milles on viimase kümne aasta jooksul põhjavee nitraatiooni sisaldust määratud, kummaski põhjaveekogumis üks, ning mõlemas oli keskmine nitraatiooni sisaldus 29 mg/l. Nitraatlämmastikuna tähendab see 6,6 mgN/l, seega oluliselt rohkem kui nii jõgede kui ka kalgiveeliste järvede heale seisundile vastava üldlämmastiku piirmäär, vastavalt 3 mgN/l ja 2,5 mgN/l (Pinnaveekogumite…, 2009). Aastal 2013. aastal toimusid Jõepere paisjärvel MTÜ Eesti Jõgede Taastamise Ühingu eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel tervendamistööd, mille käigus eemaldati järvest ja selle kallastel muda ning taimestikku ja korrastati pais. Eksperthinnangu koostamise käigus toimusid välivaatlused Jõepere-Pundi allikatel 8.04 ja 6.09.2019 (pildid on esitatud Lisas: joonised L1–L11). Aprillis oli Jõepere järve veetase kõrge, esines ülevool paisust, hinnanguline vooluhulk Rakvere-Jõepere maantee truubi kohal oli 50 l/s. Suurimad nähtavad allikad töötasid järve idakaldal asuvas sopis. Ümaraid taimestikuvabasid laike, mis eeldatavasti on allikad, oli kaldalt näha ka mujal järve põhjas. Põhjavee väljakiildumist esines ka Loobu orus paisjärvest kagu pool poole kilomeetri ulatuses, kuhu oli heinamaale moodustunud lai, aga õhukese veekihiga selgeveeline oja. Selle vee põhjaveelisele ja mitte lumesulamisveelisele päritolulule viitas vee erielektrijuhtivus, mis oli 422 µS/cm. Järve kaldavöönd oli aprillis kaetud niidetud rohuga segatud niitrohevetikaklompidega. Viimaed näitavad vee kõrget toitelisust. Septembris oli vett õhukese kihina vaid järve põhjakolmandikus ning järve lõunaosa oli valdavalt kuiv. Vett oli vaid nõo keskel kõige sügavamates lohkudes. Kuivale jäänud ala oli kaetud rohekashallika mudaga, millel kaldale lähemas vööndis kasvasid veetaimed, peamiselt kuuskheinad ja särjesilmad ning kaldavööndis maismaakõrrelised. Järvest väljavoolu ei toimunud ning veepiir oli paisust kümmekonna meetri kaugusel. Täiesti kuivad olid nii aprillis täheldatud allikakohad, kui ka teised järve kaldavöötmes eristuvad taimestikuta ümara põhiplaaniga, tõenäolised allikakohad. Järve kuivanud põhjal oli palju surnud mudatigude kodasid ning nende eriti paksud kihid olid kuivades allikakohtades. Järve põhjapoolses osas, kus vett oli rohkem, oli see visuaalsel vaatlusel selge ja läbipaistev ning rohke veetaimestikuga. Esines ka niitrohevetikate klompe. Seega on Jõepere järve ja allikate puhul tegemist nii hüdroloogiliselt kui esteetiliselt omapärase, ajutise iseloomuga karstijärvikule sarnase kompleksiga, mille veerežiim on osaliselt paisust mõjutatud. Kuna järv või järvikud püsiksid aga ka ilma paisuta, siis võib Jõepere järve käsitleda ka loodusliku allikajärvena. Pelgalt visuaalse vaatluse põhjal ja subjektiivset skaalat kasutades võib kompleksi looduskaitselise seisundi hinnata rahuldavaks. Täheldatavad on tõenäoliselt peamiselt liiga toitainerikkast põhjaveest tingitud eutrofeerumise ilmingud, kuid kuus aastat tagasi teostatud puhastustööde mõju ei ole veel kadunud. Need võivad olla ka põhjuseks, miks nüüdne hinnang on parem kui paari aastakümne tagune Ürglooduse raamatus 8 antud hinnang (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Allikate peamiseks ohuteguriks on nende toitealalt põllumajandusliku hajureostusega sissekantavad toitainekogused. Lisaks võivad täiendavad toitained järve jõuda ka kevadeti, kui järve veetase tõuseb ning ujutab üle taimestikuga kaetud kalda-ala. Taimestiku lagunemisel vabanevad biogeenid jäävad aga järve. Kuna oru nõlvad, mille põhjas Jõepere järv paikneb, on suhteliselt järsud ja põllustatud, siis on võimalik nii väetiste kui taimekaitsevahendite jõudmine järve ka pindmise äravooluga. Allikate ja järve veekvaliteeti parandaks põhja- ja pinnavette jõudva hajureostuse vähendamine allikate toitealal, millele aitaks mõnevõrra kaasa senikehtiva puhverala suurendamine (vt ptk 5.3.). Allikate ja järve veerežiimi looduslikkuse taastamiseks võiks kaaluda paisu eemaldamist, kuna see ei oma olulist praktilist ega esteetilist väärtust. Kohalikele tõenäoliselt oluline järve olemasolu maastiku rikastajana on vähemalt oru põhjaosas tagatud ka ilma paisuta. Samas on paisu puudumisel veetaseme kõikumised väiksemad ning ka kalda-alalt sissekantavad biomassi lagunemisel tekkivad toitainekogused väiksemad. Kui paisu eemaldamisel ei peaks järve lõunakolmandikku suurvee ajal seisuveekogu enam tekkima, siis on paremini vaadeldavad ka oru nõlvadel avanevad allikad. See aga suurendaks nende esteetilist ja sellega koos ka looduskaitselist väärtust. Enne paisu eemaldamise otsustamist tuleks läbi viia vähemalt ühe aasta pikkune järve väljavoolu ja veetaseme seiret hõlmav uuring, et saada teada paisu eemaldamise tegelik mõju ja selgitada seda ka kohalikele. Ülejäänud võimalikud ohutegurid – maavarade kaevandamine allpool põhjaveetaset allikate toitealal ja allika-ala füüsiline rikkumine, on pigem teoreetilised ning nende vältimiseks täiendavaid samme astuda ei ole vaja. 3. Jäneda allikad 3.1. Jäneda allikate üldiseloomustus Jäneda allikad asuvad Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Jäneda külas, Jänijõe (VEE1085000) keskjooksul, absoluutkõrgusel 74,5 m ümp (Joonis 4 ja 5). Jäneda allikate puhul on tegu Pandivere kõrgustiku loode- ja põhjanõlva ühe suurima karstiallikate rühmaga. Allikad avanevad Jäneda küla läbivast Piibe maanteest põhja pool, Jäneda raudteejaama viiva tee ääres voolavas allikaojas ning maanteest vahetult põhja ja lõuna poole jäävates, truubi kaudu ühenduses olevates suuremas (Allikajärv) ja väiksemas allikajärves (Väike Allikajärv) (Joonis 4). Olar ja Heinsalu (1982) järgi paisutati tõenäoliselt algselt soine ja allikaline nõgu järveks 19. sajandil. Kirde poolt suubub Väiksesse allikajärve Allikaoja (Joonis 4), mis toob Jäneda raudteejaama lähistel avanevate ajutiste allikate vee. Allikajärves esinevad peamiselt tõusuallikate rühmad, nõo veerudel aga ajutised langeallikad. Allikajärvel on kaks väljavoolu. Esialgne väljavool voolab suuremast allikajärvest lõuna poole, kus suubub umbes 350 m kaugusel Jänijõkke. Teine, reguleeritud väljavool rajati 1966. aastal (Olar & Heinsalu, 1982) allikajärve läänekaldale, mis suubub Jänijõkke asula loodeserval. Uuendamata kaitsekorraga kaitseala Jäneda allikad (KLO1000032) hõlmab suurema osa Allikajärvest ja Väikesest Allikajärvest ning veidi ka maismaad Väikesest Allikajärvest ülesvoolu, kogupindalaga 5,5 ha (Joonis 4). Paisutusest mõjutamata allikad ja Väike Allikajärv on põhjapoolt ümbritsetud metsaribaga ning sellest kaugemal asuvad põllumaad (Joonis 4). Lõunapoolt ulatuvad põllumaad aga peaaegu veepiirini. Allikajärve ümbritseb põhjast ja läänest Jäneda mõisa park ning lõunas asuvad Jäneda mõisakompleksi hooned. ETAKi ja KKRi veekogude nimistusse on Jäneda allikajärvede piirkonnas kantud 12 allikat. Enamik neist asub Väikese Allikajärve loodesopis (Joonis 4). KKRi NTA allikate nimistusse on kantud kolm allikat, millest ühegi asukoht ei kattu ETAKi ja KKRi veekogude nimistu allikate asukohtadega (Joonis 4). Kahel juhul on erinevus 10–20 m, kuid kõige loodepoolsemast NTA allikapunktist (LTA1001378) on lähima ETAKi ja KKRi veekogude allika asukohani enam kui 70 m. Selle 9 läheduses olnud ETAKi ja KKRi veekogude nimistu allikas (VEE4209600) arhiveeriti 2019. aastal (Joonis 4). Joonis 4. Jäneda allikate kaitseala piir, erinevates riiklikes andmebaasides olevate allikate asukohad ning 2019. septembris kaardistatud ajutiste allikate asukohad (aluskaart: Maa-amet). Jäneda allikad avanevad ligikaudu 30–40 m sügavuselt Pandivere kõrgustiku paeplatoosse lõikuva nn. Aegviidu-Jäneda orusüsteemi (Suuroja et al, 2003) idaveerul (Joonis 5). Olar ja Heinsalu (1982) andmetel on Aegviidu-Jäneda orusüsteem kujunenud tektoonilise rikkevööndi kohale, kuigi käesoleva aruande kirjutamise ajal ei olnud rikkevöönd kantud Maa-ameti geoloogilisele baaskaardile. Lähim kaardistatud tektooniline rike (Loobu rike) kulgeb põhjakirde- lõunaedelasuunaliselt Patika ja Kukevere joonel (Joonis 5). Pinnakatte paksus ja geoloogia keerukus Jäneda allikate alal suureneb üldjoontes kirdest mattunud oru suunas (Joonis 6). Mattunud orus ulatub pinnakatte paksus ooside puhul kohati 42 m-ni (Suuroja et al, 2003) (Joonis 6). Paeplatoo nõlval koosneb pinnakate (paksusega 2–4 m) peamiselt moreenist, mattunud orus lisanduvad glatsiofluviaalsed, jõe- ja soosetted. Idapoolne allikajärv ja sellest kirde pool asuval allika-alal pinnakatte paksus väheneb, koosnedes kohati vaid 0,2 m paksusest klibukihist (Olar & Heinsalu, 1982). Jäneda allikad asuvad Vormsi ja Nabala lademe Kõrgessaare ning Saunja kihistu karbonaatkivimite avamusala piiril (Joonis 6). Aluspõhja pind langeb idast lääne suunas, vastavalt 78–46 m ümp. Jäneda allikate topograafiline pinnavalgla (pindala 15,2 km2) paikneb allikatest ida ja kirde pool, olles üldjoontes seotud Allikaojaga (Joonis 5). Maa-ameti geoloogilise baaskaardi S-O põhjaveekompleksi hüdroisohüpsid on Jäneda allikate põhjaveevalgla täpsemaks piiritlemiseks liialt üldised. Tulenevalt piirkonna (Jäneda-Raudla-Patika) üldisest allikarikkusest ja nende toiteala asendist kõrgustiku loodenõlval (põhjavee väljealal), on põhjaveevalgla suuruse kaudne hindamine siin keeruline. Sellele juhtisid tähelepanu ka Olar ja Heinsalu (1982). On tõenäoline, et eelmainitud piirkonna arvukad allikad jagavad osaliselt toitealasid. Olar ja Heinsalu (1982) andmetel oli Jäneda allikate keskmine vooluhulk 1981. aastal oli 322 l/s. Varasemale keskmisele vooluhulgale tuginedes ja Perens & Vallner (1997) Pandivere kõrgustiku võlviala netoinfiltratsiooni (270 mm) järgi hinnates võiks Jäneda allikate valgla suuruseks olla hinnanguliselt 37,5 km2. Maa-ameti geoloogilise baaskaardi S-O hüdroisohüpside järgi paikneb 10 Jäneda allikate põhjaveevalgla allikatest valdavalt ida ja kagu pool (Joonis 5). Jäneda allikate vooluhulga varieerumise suur amplituud (Olar ja Heinsalu (1982) järgi 25–526 l/s) viitab selgelt nende karstilisele toitele, aga ka võimalusele, et allikate põhjaveevalgla pindala muutub sõltuvalt hüdroloogilistest oludest. Jäneda allikate lähiümbrus (ja nende oletatav põhjaveevalgla idas-kagus) on valdavalt põllustatud (Joonis 5). Pinnaveevalglale ja oletatavale põhjaveevalglale jäävatest loomakasvatushoonetest suurimad asuvad Raudlas (468 LÜ-d) ja Läpil (991 LÜ-d) (Joonis 5). Joonis 5. Jäneda allikate modelleeritud pinna- ja põhjaveevalglad ning eeldatava toiteala kontseptuaalne mudel. Nitraat- ja fosfaatiooni kontsentratsioonide puhul on esitatud nitraaditundliku ala seirejaamade keskmised väärtused perioodil 2009–2018. Jäneda allikad võeti looduskaitse alla 1981. aastal Paide rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsusega nr 15. Kaitse alla võtmise aluseks oli Heinsalu et al (1976) koostatud nimekiri kaitset vajavatest allikatest Eesti NSVs, kus Jäneda allikad on kirjas kui tähtsuse poolest II kategooriasse kuuluvad allikad. II kategooria tähendas üldise hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja veemajandusliku tähtsusega allikaid. Jäneda Allikajärv jääb loodus- ja muinsuskaitsealuse Jäneda mõisa pargi (KLO1200416) territooriumile ning see on määratletud ka loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3140 (vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelise järved). Jäneda allikate ala on kantud nime “Jäneda allikad ja allikajärv” all Ürglooduse raamatusse. Seal on neile omistatud teaduslik, ökoloogiline, maastikuline, rekreatiivne ja esteetiline väärtus. Kogu Jäneda allikate ala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piiresse. Kaitsealuseid liike seal KKRi andmetel registreeritud ei ole. 11 Joonis 6. Jäneda allikate oletatava põhjaveetoiteala geoloogilis-hüdrogeoloogiline läbilõige. Läbilõike paiknemine maastikul on näidatud joonisel 5. Veekihtide liigestus ja lühendid Jõeleht & Polikarpus (2019) järgi. Q – Kvaternaari veekiht; O3pr-prg – Porkuni-Pirgu veekiht; O3vr – Vormsi veekiht/nõrk veepide; O3nb-rk – Nabala-Rakvere veekihti. 3.2. Allikate seisund ja ohutegurid EELISe Ürglooduse objektide andmebaasi järgi on Jäneda allikate looduskaitseline seisund hinnatud 1998. aastal rahuldavaks. Probleemina on välja toodud, et allikad pole enamjaolt looduslikus seisundis (on paisjärve all). Allikajärve puhastati taimestikust vallavalitsuse eestvõttel 2006. aastal (Virumaa Teataja, 2006), samuti niideti taimestikku 2015. aastal (Tapa Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Mailis Allingu e-kiri). Väike-Allikajärv kuulub NTA põhjavee seirejaamade hulka (PAA02 Jäneda allikad: Väike-Allikajärv SJA7061000) ning selles määratakse aastas korra muuhulgas ka nitraat- ja ammooniumiooni kontsentratsioon. Suhteliselt ühtlaselt kõrge keskmine NO3- kontsentratsioon 28,1±7,3 mg/l (NTA seire perioodil 2010–2018) viitab olulisele põllumajandusliku hajureostuse mõjule. Nitraatlämmastikuna väljendudes on selle perioodi keskmine kontsentratsioon olnud 6,4 mgN/l. Isegi kui tegemist oleks ainsa lämmastikuühendiga allikajärves, tähistab selline kogus üldlämmastikku kalgiveeliste järvedel väga halba seisundit ning vooluveekogudel halba seisundit (Pinnaveekogumite…, 2009). 2015. ja 2016. aastal määrati samas seirejaamas ka ohtlike ainete sisaldusi. Määratud elementidest tuvastati kahe aasta kohta ühe taimekaitsevahendi jäägi määramispiiri ületav sisaldus (kloridasoon-desfenüül 2015. aastal). Samas jäi selle sisaldus allpoole joogiveele kehtestatud piirsisaldust (Joogivee kvaliteedi…, 2001) ning veekogude veekvaliteedi hindamisel sellele ainele piirmäära pole kehtestatud. Eksperthinnangu koostamise käigus toimusid välivaatlused Jäneda allikatel 6.09.2019 (pildid on esitatud Lisas: joonised L12–L16). Järvede veetase oli keskmine, vesi oli selge ja läbipaistev, Allikajärve paisust toimus väljavool ning töötasid kõik ETAKis ja KKRi veekogude nimistus olevad paisutusest mõjutamata allikad. Kontrolliti üle ka kuni 2019. aastani ETAKis ja KKRi veekogude nimistus olnud, kuid sealt arhiveeritud kahe allika (VEE4209600 ja VEE4209700), sh ühe seni KKRis oleva NTA allika (LTA1001378) asukohad, mis asuvad sadakond meetrit nimistutesse alles jäänud allikatest ülesvoolu. Mõned meetrid nende punktide asukohtadest eemal leiti mõlemad allikad üles (Joonis 4). Mõlemad olid vaatluste ajal kuivad, kuid maastikul olid selgelt jälgitavad voolunõvad ning nende otstes ka madalad lohud. Nõvade substraadi ja taimkatte põhjal võis järeldada, et kõrgema põhjaveetaseme juures olid mõlemad allikad töötanud. Kuna kummagi allika väljavoolulehtri põhi asub paarkümmend sentimeetrit kõrgemal kui vaatluste ajal töötanud allikatel, siis nende kuivamine põuaperioodil pole ebaloogiline. Vaatluste põhjal võib järeldada, et allikate arhiveerimine ETAKis ja KKRi veekogude nimistus on olnud ennatlik. 12 Visuaalselt olid nii paisutuse mõjualalt välja jäävad allikad kui ka allikajärved esteetilised. Samas esines allikajärvede pinnal rohkelt niitrohevetikate klompe, mis näitab vees suurt lahustunud toitainete sisaldust. Allikate füüsilisi kahjustusi ega pürgistamist ei tuvastatud. Kuigi allikate looduslik veerežiim on paisutuse tõttu häiritud, paiknevad järved ajaloolise, heakorrastatud ning nii loodus- kui muinsuskaitsealuse mõisapargi südames ning järvede allalaskmine allikate looduslikkuse taastamiseks kahjustaks selle kompleksi ajaloolist ja esteetilist väärtust rohkem kui paraneks allikate looduskaitseline väärtus. Ka kalastikule elupaikade loomise seisukohalt on hinnatud paisu eemaldamise efektiivsust olematuks (Kupits & Järvekülg, 2013). Seega on antud allika-ala puhul mõistlik aktsepteerida selle jätkuvalt suure inimmõju all olemist. Subjektiivsel skaalal võib allika-ala looduskaitselise seisundi hinnata rahuldavaks, sarnaselt paarikümne aasta tagusele ajale (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Allikate peamiseks ohuteguriks on põhjavee poolt kantav põllumajanduslik hajureostus, mis põhjustab allika-ala eutrofeerumist ning toob nende kinnikasvamise vältimiseks kaasa vajaduse järvede regulaarseks puhastamiseks. Hajureostuse mõju vähendamisele aitaks mõnevõrra kaasa allika-ala ümber puhvri suurendamine, eelkõige eeldatava põhjaveelise toiteala suunal (vt ptk 5.3), kus ei väetataks ega kasutataks taimekaitsevahendeid. Samuti tuleb tagada, et ümbritsevast asulast ei jõuaks otse järvedesse, allikatesse ega pinnalähedasse põhjaveekihti heit- või reovett. 4. Vetiku allikad 4.1. Vetiku allikate üldiseloomustus Vetiku (Söeoru) allikad asuvad Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Vetiku külas Vetiku Suurjärve (paisjärv) põhjas ja järvest edelas aluspõhjalises orus. Allikate ala algab aluspõhjalises orus (Söeorus) vahetult Rakvere-Tudu maanteest idas. Vesi väljub Söeoru põhjast ja mõlema nõlva jalamilt langeallikatena. Ürglooduse raamatu järgi on neist suuremaid kümmekond, vooluhulgaga kuni 5 l/s (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Allikatest moodustub Vetiku oja, mis suubub edelast Vetiku Suurjärve. Tõenäoliselt ajutisi allikaid asub ka maanteest lääne pool, kuid nende äravool Vetiku ojja on katkestatud maanteetammiga (paigaldatud truup on suletud täitematerjaliga). Teine suurem rühm allikaid on Suurjärve põhjas (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Suurjärvest 200 m allavoolu läbib Vetiku oja Vetiku Väikejärve, mis sarnaselt Suurjärvele on paisjärv. Ka Väikejärve põhjas on allikaid (Ott, 2008). Uuendamata kaitsekorraga kaitseala Vetiku allikad (KLO1000439) hõlmab vaid Vetiku Suurjärve (Joonis 7) ja selle pindala on 3,4 ha. Vetiku oja suubub Sõmeru jõkke selle keskjooksul. Vetiku Suurjärv ja Söeorg on lõunast ja läänest ümbritsetud põllumaaga ning idas asub sooala, Suurjärvest põhjas on rohumaad ning loodest ulatuvad järveni Vetiku küla majapidamised (Joonis 7). Vetiku Väikejärv on igast küljest ümbritsetud Vetiku küla majapidamistega, vaid põhja poole ehk järvest allavoolu jääb metsa-ala. ETAKisse ja KKRi veekogude nimistusse on Vetiku allika-alal kantud vaid kolm allikat, neist kaks Suurjärve põhjas ning üks järvest edelas Söeorus Vetiku oja lähtes (Joonis 7), mis jääb kaitseala praegustest piiridest välja. KKRi NTA allikate nimistusse on kantud samuti kolm allikat, mille asukohad on kontrollitud 2012. aastal (Eesti Loodushoiu Keskus, 2013), neist Suurjärve põhjas olevad kattuvad ETAKi ja KKRi veekogude nimistu allikate asukohtadega. Kuid kolmanda, Söeorus Vetiku oja lähtes asuva allika asukoht on ETAKi ja KKRi veekogude nimistu allika asukohast mõned meetrid eemal (Joonis 7). 13 Joonis 7. Vetiku allikate kaitseala piir ning erinevates riiklikes andmebaasides olevate allikate asukohad (aluskaart: Maa-amet). Vetiku allikad asuvad Pandivere kõrgustiku paeplatoosse lõikuva loode-kagusuunalise Selja- Sõmeru mattunud oru vasakul veerul. Allikad avanevad mattunud orgu moodustunud Sõmeru sood läänest ja edelast piirava oruastangu all umbes 0,5 km laiusel frondil. Allika-alal avanevad Rakvere lademe Rägavere kihistu karbonaatkivimid, mis kuuluvad S-O põhjaveekompleksi Nabala-Rakvere veekihi koosseisu (Joonis 8). Rägavere kihistu lamamis moodustavad suhtelise veepideme Oandu lademe Hirmuse kihistu kivimid, mille järk-järguline väljakiildumine vahetult põhja poole (joonis 8) võib olla seotud ka veerikaste allikate avanemisega Vetikul ja Mõdrikus. Aluspõhjakivimeid katab üldjuhul Võrtsjärve alamkihistu moreen, Selja-Mõdriku orus kruus, eriteralised liivad, raba- ja madalsooturvas ning järvelubi. Pinnakatte paksus mattunud orus on keskeltläbi 5 m, kohati ulatub paksus ka kuni 8 m-ni. (Suuroja et al, 2006) 14 Joonis 8. Vetiku allikate oletatava põhjaveetoiteala geoloogilis-hüdrogeoloogiline läbilõige. Läbilõike paiknemine maastikul on näidatud joonisel 9. Veekihtide liigestus ja lühendid Jõeleht & Polikarpus (2019) järgi. Q – Kvaternaari veekiht; O3vr – Vormsi veekiht/nõrk veepide; O3nb-rk – Nabala-Rakvere veekiht; O2on – Oandu veepide; O2kl-kk – Keila-Kukruse veekiht. Vetiku allikate aastakeskmiseks vooluhulgaks saadi 1959, 1966–1968 mõõtmiste põhjal Väikejärve väljavoolul 313 l/s, minimaalsete ja maksimaalsete kuukeskmistega vastavalt 25 ja 1250 l/s (Ресурсы..., 1972). 1977. aastal on mõõdetud Vetiku allikate vooluhulgaks ka 0 l/s (Heinsalu, 1977a). Suuroja et al (2015) on pidanud Vetiku allikaid Vetiku karstisüsteemi ehk viie kilomeetri pikkuse nn Vetiku salajõe väljavooluks. Salajõe toitealaks on Suuroja et al (2015) pakkunud Kakumäe- Pajusti ümbrust umbes tasemel 100 m ümp. Ресурсы... (1972) andmete alusel on Vetiku allikatel suhteliselt suur pinnaveeline valgla (20 km2). Maa-ameti LiDAR-andmete põhjal piiritletud Vetiku Suurjärve topograafiline pinnaveevalgala on aga ainult 0,7 km2 (Vainu et al, 2019). Väike modelleeritud valgala on tingitud Rakvere-Tudu maanteest. Maantee all on küll truup, kuid selle väljavool on pinnasega täidetud, mistõttu maanteest edela ja lõuna pool paiknevad alad Vetiku Suurjärvega enam pinnaveevalgla kaudu ühendatud ei ole. Vetiku allikate toimimise seisukohalt truubi ummistumine tähtsust ei oma, kuna nende põhjaveelist toitumist truup ei mõjuta. Pinnaveeline äravool on aga allikajärvede, kui vaid põhjaveest toituvate veekogude tüübiehtsuse mõttes pigem ebasoovitav veebilansi komponent, eriti veel põllumajandusmaastikus, kuna selle kaudu jõuavad toitained järvedesse põldudelt otse, ilma pinnasefiltrit läbimata. Seega võib Vetiku allikate pinnaveevalgla vähenemise lugeda isegi positiivseks muutuseks. Maa-ameti geoloogilise baaskaardi S-O põhjaveekompleksi hüdroisohüpside põhjal piiritletud Vetiku Suurjärve oletatav põhjaveevalgala on aga 33 km2 ning see ulatub lõunas Kannastiku kõvikule (Joonis 9) (Vainu et al, 2019) ehk on oluliselt suurem kui on oletanud Suuroja et al (2015). Vetiku allikate toiteala jääb terves ulatuses Siluri-Ordoviitisiumi Pandivere põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikonnas. Modelleeritud põhjaveevalgla pindalasse tuleb aga suhtuda teatud reservatsioonidega, kuna põhjavee voolsuundade leidmisel ja põhjaveevalgla piiritlemisel oli võimalik kasutada vaid üldise Eesti Geoloogilise baaskaardi viiemeetrise intervalliga S-O põhjaveekompleksi isohüpse, mis on antud ülesande lahendamise jaoks mõnevõrra liiga suure üldistusastmega. Sellest modelleeritud põhjaveevalglast katavad põllumaad 19 km2 ehk 58% ning sellele jääb kolm enam kui kümne loomühikuga loomakasvatushoonet, heitvett pinnasesse või veekogusse juhtivaid veelaskmeid alale ei jää (Joonis 9). Vetiku allikad võeti veesäilitusobjektina looduskaitse alla 1978. aastal Rakvere rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsusega nr 198. Kaitse alla võtmise aluseks oli Heinsalu et al (1976) koostatud nimekiri kaitset vajavatest allikatest Eesti NSVs, kus Vetiku allikad on 15 kirjas kui tähtsuse poolest II kategooriasse kuuluvad allikad. II kategooria tähendas üldise hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja veemajandusliku tähtsusega allikaid. Vetiku Suurjärv ja selle ümbrus on kantud nimetuse “Vetiku Söeoru allikad ehk Vanajärve allikad” all Ürglooduse raamatusse. Seal on neile omistatud teaduslik, ökoloogiline, veekaitseline ja õppeotstarbeline väärtus. Kogu Vetiku allikate ala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA piiresse. Lisaks on Mõdriku-Vetiku allikad üheks NTA oluliseks allika-alaks. Veega seotud looduskaitsealuseid liike Vetiku allikate kaitstava ala piires KKRi andmetel registreeritud ei ole. Joonis 9. Vetiku allikate modelleeritud pinna- ja põhjaveevalglad ning eeldatava toiteala kontseptuaalne mudel. Nitraat- ja fosfaatiooni kontsentratsioonide puhul on esitatud nitraaditundliku ala seirejaamade keskmised väärtused perioodil 2009–2018 (Vainu et al, 2019 põhjal). 16 4.2. Allikate seisund ja ohutegurid EELISe Ürglooduse objektide andmebaasi järgi on 1998. aastal hinnatud Vetiku allikate seisundit rahuldavaks. Probleemidena on välja toodud, et osa allikaid on paisjärve all, Söeoru nõlvade looduslikku ilmet on rikutud sinna põllukivide vedamisega ning vee koostist mõjutas hajureostus. Vetiku allikajärvede seisundit hindas 2008. aastal EMÜ Limnoloogiakeskus ning mõlema järve ökoloogiline seisund oli halb (Ott, 2008). Erakordselt kõrge oli Suurjärve üldlämmastikusisaldus – 11,9 mg/l. Väga palju leiti makroskoopilisi niitrohevetikaid sugukondadest Spirogyra, Mougeotia ja Zygnema, mis katsid nii järve põhja kui ka taimi ning täitsid suure osa veemassist. Eriti tihedalt oli vetikaklompe allikalehtrite läheduses. Tegemist on liikidega, mis on kohastunud toitainete väga kiireks omastamiseks. Seega on nad suure põhjavee kaudu sissekantava toitainekoormuse indikaatorliikideks. Järve tugevat eutrofeerumist näitas ka suurtaimestiku seisund. Veesisestest taimedest domineeris hanehein (Zannichellia palustris), mis on toitainete, eriti fosforilembene taim. Lisaks esines järves mõõdukal hulgal ujutaimi väike lemmel (Lemna minor) ja hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyrrhiza), mis suudavad elada vaid suure toitainesisaldusega veest. Vetiku Suurjärve kaldatsoonis asuvast allikast määrati aastatel 2009–2012 NTA põhjaveeseire raames nitraatiooni sisaldust (seirejaam PAA07: Vetiku Söeoru allikad SJA8179000) ning see oli keskmiselt 33,9 mg/l ehk nitraatlämmastikuna väljendudes 7,7 mgN/l. Isegi kui tegemist oleks ainsa lämmastikuühendiga allikajärves, tähistab selline kogus üldlämmastikku kalgiveeliste järvedel väga halba seisundit ning vooluveekogudel halba seisundit (Pinnaveekogumite…, 2009). Seega on ülikõrge lämmastikusisaldus olnud Suurjärves püsiv probleem ning käesolevas aruandes käsitletavatest allika-aladest on see olnud kõige halvema veekvaliteediga. Aastatel 2012–2013 toimusid vallavalitsuse eestvõttel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Vetiku Suur- ja Väikejärve tervendamistööd. Tööde käigus niideti järvede suurtaimestikku, raiuti kaldalt võsa, -eemaldati vettelangenud puud, õõtsikud ja ujuvsaared (Virumaa Teataja, 2013). Eksperthinnangu koostamise käigus toimusid välivaatlused Vetiku allikatel 8.04 ja 6.09.2019 (pildid on esitatud Lisas: joonised L17–L28). Aprillis oli Suurjärve veetase kõrge ning põhjavee väljavool algas Söeorus kümmekond meetrit ETAKi kantud allikapunktist Rakvere-Tudu maantee pool. Oru nõlvadel ja ka põhjas oli hiljuti teostatud lohakat võsalõikust, mistõttu oli ümbruskonnas nii kõrgeid tüükaid kui ka oksarisu, samuti vedeles oru põhjas mitmel pool prügi. Mõnikümmend meetrit allikakohast allavoolu nähtav veevool lõppes ning algas Suurjärve paisutuse mõju. Järve Söeorupoolne osa oli lausaliselt kaetud niitrohevetikate klompidega. Seega oli pilt nii visuaalselt ebaesteetiline kui ka veekaitselisest aspektist ebasoovitatav. Septembris oli Söeoru maanteepoolne osa kuiv ja rohttaimestikuga kaetud. Esimesed allikakohad algasid aprillikuisest 50 m allavoolu. Nii töötavaid kui madala põhjaveetaseme tõttu valdavalt kuivi allikalehtreid leidus Söeoru põhjas allavoolu liikudes mitmel pool. Oru vasakul jalamil jätkusid valdavalt ilma nähtava vooluta allikalehtrid ka Suurjärve kaldal pärast Söeoru lõppu. Seega on riiklikesse registritesse kantud kolm allikat selgelt tegelikkusega mittevastavuses. Mitmed allikakohad on selgelt eristatavad ka ortofotodel (Joonis 10). 17 Joonis 10. Vetiku ojja suubuvad allikad Söeorus Maa-ameti 06.05.2018 ortofotol. Järve veetase oli madal ning vaatamata suhteliselt hiljutisele puhastamisele, esines järves rohkelt taimestikku ja niitrohevetikate klompe. Samuti haises järve vesi tuntavalt. Söeoru nõlvadel, aga ka Suurjärve läänekaldal vedeles mitmel pool oru kallastelt maha lõigatud ja kohapeale vedelema jäetud puid. Väljavool Suurjärvest oli minimaalne, mis on enamike kaldatsooni allikate kuivust arvestades loogiline. Vaadeldi ka Vetiku Väikejärve, mis nägi visuaalselt mõnevõrra parem välja. Taimestikku ja vetikaid oli järves vähem ning kuna kaldavöötmes ei olnud paljandunud järve põhja, siis ilmselt ei olnud ka järve veetase keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Väljavool Väikejärvest oli kordades suurem kui Suurjärvest, mis annab kinnitust sellele, et ka Väikejärve põhjas on allikad, vaatamata sellele, et neid riiklikes registrites ei ole. Ühtlasi vaadeldi septembris põgusalt Suurjärvest itta jääval soo-alal ortofotol eristuvaid voolusooni. Veetase oli ka neis madal ning kuigi kohati võis nende põhjas täheldada vett, nähtav vool vaadeldud voolusoontes puudus. Arvestades nende looklevust ning selgelt välja kujunenud sänge, on tõenäoliselt tegemist kõrgema veetaseme korral töötavate allikaojadega. Subjektiivsel skaalal võib allikate looduskaitselise seisundi hinnata halvaks. See on kehvem hinnang kui paarkümend aasta tagasi Ürglooduse raamatus antud hinnang (Ürglooduse objektid EELISes, 2019). Lisaks suurest toitainekoormusest tulenevale eutrofeerumisele, on eelkõige Söeorus allikate seisundit kahjustanud ka otsene inimtegevus ehk risustamine ja prügistamine. Vetiku allikate peamiseks ohuteguriks on, nagu ka teiste käsitletud allika-alade puhul, põhjavee poolt kantav põllumajanduslik hajureostus, mis põhjustab allika-ala eutrofeerumist ning toob paisjärvede kinnikasvamise vältimiseks kaasa vajaduse nende regulaarseks puhastamiseks. Lisaks põllumajanduslikule reostusele ei saa allikate väga kehva seisundit arvestades välistada ka olmereo- või heitvee mõju. Vetiku allikate puhul saab käsitletavatest aladest ainsana tuua ohutegurina välja ka otsese kahjustamise, kuna allikaid on selgelt risustatud ja prügistatud ning eemaldatud on eriti ala põldudevahelise asukoha tõttu veekaitseliselt ülioluline kaldapuuderiba. Seega on paradoksaalsel kombel käsitletavates allikatest kõige halvemas seisundis ainus NTA olulisel allika-alal asuv kompleks. Sarnaselt teistele allikatele, aitaks ka Vetiku allikate puhul hajureostuse mõju vähendamisele mõnevõrra kaasa puhvri suurendamine allika-ala ümber (vt ptk 5.3), kus ei väetataks ega kasutataks taimekaitsevahendeid. Samuti tuleb tagada, et 18 ümbritsevatest majapidamistest ei jõuaks otse järvedesse, allikatesse ega pinnalähedasse põhjaveekihti heit- või reovett ning allika-ala tuleb korrastada. Allikate veerežiimi looduslikkuse taastamiseks tuleks kaaluda paisjärvede või ka ainult Suurjärve, kui aastakümnete jooksul väärtuslikumaks peetud allikate asukoha, likvideerimist. Arvestades asjaoluga, et praegusel kujul on paisjärvede esteetiline väärtus madal ning pigem toimivad need ilmselt biotiikidena, ei tohiks nende allalaskmine olla ka kohaliku kogukonna jaoks väga suur kaotus. Teisalt, kui allikates väljuv põhjavesi püsib sama toitainerikas, võib selliste biotiikide eemaldamine halvendada Vetiku oja ja omakorda ka niigi halba Sõmeru jõe veekvaliteeti. Seega tuleks eelnevalt kindlasti läbi viia uuring, selgitamaks välja, millist mõju avaldavad Vetiku järved Vetiku oja veekvaliteedile, võttes proove Vetiku ojast enne Suurjärve, pärast Suurjärve ja pärast Väikejärve väljavoolu. Kui selgub, et mõju on positiivne, on otstarbekam järved või ka ainult Väikejärv säilitada, kuid sellisel juhul oleks kindlasti vajalik neist muda välja pumbata. Pelgalt allikate väärtuse parandamise seisukohalt oleks aga kindlalt parem, kui need, ja eelkõige Suurjärve all olevad allikad, ei oleks üleujutatud. Muda tuleks sel juhul alla- lastud paisjärvede põhjast siiski eemaldada. Sellisel viisil oleks tõenäoliselt võimalik kujundada ka inimsilma jaoks esteetiliselt väärtuslikum rohkete allikakohtadega loodusala. 5. Allikate kaitsekord ja -vajadus 5.1. Kehtiv kaitsekord 5.1.1. Uuendamata kaitsekorraga kaitseala kaitsekord Alade kaitsekord on uuendamata, mis tähendab, et neile kehtib Looduskaitseseaduse §31-st tulenev piiranguvööndi režiim. Seega kehtivad neil järgmised piirangud: Keelatud on : 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. Samuti kehtivad aladel Looduskaitseseaduse §14 lg 1 tulenevad üldised kitsendused, mis rakenduvad kõigil kaitsealadel: Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 10) jahiulukeid lisasööta. 19 5.1.2. Teistel alustel kehtivad piirangud Lisaks kehtivad käsitletavatel allika-aladel paiknevatele üksikutele ETAKi kantud allikatele ning järvedele endile ka Looduskaitse- ja Veeseadusest tulenevad, kõigile Eesti allikatele ja kuni 10 ha suurustele järvedele kehtivad piirangud. Samuti peaksid neil aladel paiknevatele KKRi NTA allikate nimistusse kantud allikatele kehtima Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA kaitse- eeskirjast tulenevad piirangud. Vahemärkusena olgu mainitud, et loogiline oleks, et ETAKis ja KKRi NTA allikate nimistus olevate allikate ruumikujud kattuksid, kuid nagu peatükkides 2–4 kirjeldatud, see sageli paraku nii ei ole. Praktikas lisandub veel nüanss, et NTA kaitse-eeskirjast tulenevad täiendavad piirangud kehtivad vaid NTA olulistele allika-aladele jäävatele KKRi NTA allikate nimistus olevatele allikatele. KKRi NTA allikate nimistus olevatele olulistelt allika-aladelt välja jäävatele allikatele, mis ei kattu ETAKi allikate ruumikujudega, ei kehti aga ühtegi piirangut. Järgnevalt on tehtud väljavõte neist teistel alustel kehtivatest piirangutest. Looduskaitse- ja Veeseaduse puhul on lähtutud alates 1.10.2019 kehtima hakkavast redaktsioonist. Samast kuupäevast peaks hakkama kehtima ka uus nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri, kuid ekspertarvamuse koostamise ajal ei olnud seda veel kehtestatud. Veeseadus §116. Vee saastamise ja liigvähendamise vältimine (1) Veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja jääkatte saastamine on keelatud. (4) Vee liigvähendamine on keelatud. (5) Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel: 3) alaneb püsivalt põhjavee tase või surve või väheneb allika vooluhulk. §118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit (–). (3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. §119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa- ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. §121. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie erisus (1) Käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud veekogude veekaitsevööndis võib puu- ja põõsarinnet raiuda 20 Keskkonnaameti nõusolekul, mille andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva peatüki 13. jaos sätestatud nõudeid, arvestades tegevuse eripära. §122. Veekogu kaldale või rannale matmispaiga rajamise piirang (2) Matmispaika on keelatud rajada käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud veekogude kallastel lähemal kui 50 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest. §158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded (2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. §165. Sõnniku hoidmine aunas Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. §169. Karjatamise üldnõuded veekaitsevööndis (1) Karjatamine veekaitsevööndis ei tohi põhjustada: 1) kaldaerosiooni ega veekogu risustamist; 2) vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist; 3) negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele; 4) looduskaitse all oleva veeobjekti ega kultuuripärandi kahjustamist; 5) veekogus muud olulist keskkonnahäiringut; 6) maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise häirimist. §170. Karjatamise lisanõuded muu veekogu kui mere veekaitsevööndis (1) Karjatamine muu veekogu kui mere veekaitsevööndis on keelatud 1. novembrist kuni 30. aprillini. Looduskaitseseadus §5. Rand ja kallas (1) Kallas on merd, järve, jõge, tehisjärve, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega. §37. Ranna ja kalda piiranguvöönd (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit; (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. (–) Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. §38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit; (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 21 (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. (51) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri kordab üle Veeseaduse §119 ja §158 kehtestatud piirangut, et 10 m ulatuses allikate veepiirist on keelatud väetamine, taimekaitsevahendi kasutamine ja sõnniku hoidmine sõnnikuaunas. Jäneda Allikajärvele, st. enamikule praegusest Jäneda allikate kaitsealast, kehtib Jäneda mõisa pargi alale jäämise tõttu täiendavalt Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse- eeskiri. Sellega kaasnevad piirangud on järgmised: §3. Liikumine pargis (4) Pargi veekogudel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Veemootorsõidukiga sõitmine on lubatud pargi valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel. §7. Tegevus pargis (2) Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 1) puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; 2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 3) projekteerimistingimuste andmine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) ehitusloa andmine; 7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 8) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 9) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; 10) metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; 11) puhtpuistute kujundamine; 12) uuendusraie; 13) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 14) uue maaparandussüsteemi rajamine. (3) Pargis on keelatud maavara kaevandamine. Vetiku allikatele, mis on nimetatud vastavalt Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskirjale Nitraaditundliku ala oluliseks allika-alaks, kehtivad täiendavad Veeseaduse piirangud: §168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (3) Nitraaditundlikul alal on väetamine, taimekaitsevahendi kasutamine ja sõnniku aunas hoidmine keelatud oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast. 22 §170. Karjatamise lisanõuded muu veekogu kui mere veekaitsevööndis (2) Karjatamine ei ole lubatud: 1) Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjas nimetatud oluliste allikate ja karstilehtrite veekaitsevööndis. Lisapiirangud Vetiku allikatele tulenevad ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskirjast: §6. Tegevuspiirangud allikate ja karstilehtrite ümbruses (2) Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud: 1) maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; 2) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; 3) vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; 4) maavarade või maa-ainese kaevandamine; 5) heitvee pinnasesse juhtimine; 6) metsa lageraie; 7) kuivendussüsteemi ehitamine; 8) loomade matmiskohtade rajamine; 9) kalmistute rajamine. Seega kehtiks kõigile kolmele alale mitmeid veekaitselisi piiranguid ka siis, kui need riikliku kaitse all ei oleks. Arvestades, et Loodus- ja Veekaitseseadusest tulenevad piirangud kehtivad veekogu piirjoonest Eesti topograafia andmekogus ning kõigi kolme ala tuumikuks on seal andmekogus olemasolev järv, siis kehtib praegugi enamik piiranguid kaugemal kui need, mis tulenevad kaitsealade olemasolust. 5.1.3. Allika-alade kaitsekord ilma kaitseala staatuseta Erinevatest õigusaktidest tulenevate piirangute sünteesimisel on võimalik koostada “virtuaalne” kaitse-eeskiri kõigi kolme käsitletava allika-ala kohta, juhul kui need ei oleks riikliku kaitse all. Järgnevalt on need “virtuaalsed” kaitse-eeskirjad esitatud. Jõepere allikad (Joonis 11) 1) Keelatud on veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, jääkatte saastamine ja vee liigvähendamine. Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel väheneb allika vooluhulk. 2) 50 m piiranguvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; 6) sõnnikuauna paigaldamine. 3) 50 m piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada täiendavate tingimustega. 4) 25 m ehituskeeluvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. 5) 25 m ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 3) kalda kindlustusrajatisele; 4) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 6) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on 23 väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 7) piirdeaedadele; 8) piirivalve rajatisele; 9) maakaabelliinile; 10) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele; 11) kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: a) pinnavee veehaarde ehitisele; b) veeliiklusrajatisele; c) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; d) kalakasvatusehitisele; e) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; f) tehnovõrgule ja -rajatisele; g) sillale; h) avalikult kasutatavale teele; i) raudteele; 12) kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. 6) Paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. 7) 10 m veekaitsevööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud: 1) maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine; 2) puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 3) maaharimine ja väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla paigaldamine; 4) taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see tagab kalda erosiooni või hajuheite vältimise ning on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 7) karjatamine 1. novembrist 30. aprillini. 8) 10 m veekaitsevööndis ei tohi karjatamine põhjustada: 1) kaldaerosiooni ega veekogu risustamist; 2) vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist; 3) negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele; 4) veekogus muud olulist keskkonnahäiringut. Joonis 11. Riiklikesse andmebaasidesse kantud allikad ning Vee- ja Looduskaitseseadusest tulenevad veekogude kaitsevööndid Jõeperes. Kuna Jõepere allikad ei kuulu NTA olulisele allika-alale, ei ole alal paiknevale KKRi NTA allikate kihil olevale allikale kaitsevööndeid moodustatud. 24 Jäneda allikad (Joonis 12) Jäneda allikate Jäneda mõisa pargi piirest välja jäävale osale kehtib Jõepere allikatele sarnane “virtuaalne” kaitse-eeskiri. Jäneda mõisa pargi piiresse jäävale osale kehtib järgnev “virtuaalne” kaitse-eeskiri. 1) Keelatud on veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, jääkatte saastamine ja vee liigvähendamine. Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel väheneb allika vooluhulk. 2) 50 m piiranguvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; 6) sõnnikuauna paigaldamine. 3) 50 m piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada täiendavate tingimustega. 4) 25 m ehituskeeluvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. 5) 25 m ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 3) kalda kindlustusrajatisele; 4) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 6) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 7) piirdeaedadele; 8) piirivalve rajatisele; 9) maakaabelliinile; 10) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele; 11) kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: a) pinnavee veehaarde ehitisele; b) veeliiklusrajatisele; c) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; d) kalakasvatusehitisele; e) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; f) tehnovõrgule ja -rajatisele; g) sillale; h) avalikult kasutatavale teele; i) raudteele; 12) kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. 6) Paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. 7) 10 m veekaitsevööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allika asukohast või järve kaldajoonest on keelatud: 1) maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine; 2) puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 3) maaharimine ja väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla paigaldamine; 4) taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see tagab kalda erosiooni või hajuheite vältimise ning on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 7) karjatamine 1. novembrist 30. aprillini. 8) 10 m veekaitsevööndis ei tohi karjatamine põhjustada: 1) kaldaerosiooni ega veekogu risustamist; 2) vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist; 3) negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele; 4) veekogus muud olulist keskkonnahäiringut. 9) Allikajärvel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Veemootorsõidukiga sõitmine on lubatud pargi valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel. 25 10) Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 1) puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; 2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 3) projekteerimistingimuste andmine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) ehitusloa andmine; 7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 8) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 9) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; 10) metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; 11) puhtpuistute kujundamine; 12) uuendusraie; 13) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 14) uue maaparandussüsteemi rajamine. 11) Pargis on keelatud maavara kaevandamine. Joonis 12. Riiklikesse andmebaasidesse kantud allikad ning Vee- ja Looduskaitseseadusest tulenevad veekogude kaitsevööndid ja mõisapargi ulatus Jänedal. Kuna Jäneda allikad ei kuulu NTA olulisele allika- alale, ei ole alal paiknevale KKRi NTA allikate kihil olevatele allikatele kaitsevööndeid moodustatud. Vetiku allikad (Joonis 13) 1) Keelatud on veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, jääkatte saastamine ja vee liigvähendamine. Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel väheneb allika vooluhulk. 2) 50 m piiranguvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud järve kaldajoonest on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; 6) sõnnikuauna paigaldamine. 26 3) 50 m piiranguvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud järve kaldajoonest ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada täiendavate tingimustega. 4) 50 m piiranguvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allikast või Keskkonnaregistri nitraaditundliku ala allikast on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine; 4) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; 5) maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; 6) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; 7) vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; 8) maavarade või maa-ainese kaevandamine; 9) heitvee pinnasesse juhtimine; 10) metsa lageraie; 11) kuivendussüsteemi ehitamine; 12) loomade matmiskohtade rajamine; 13) kalmistute rajamine; 14) väetamine, taimekaitsevahendi kasutamine ja sõnniku aunas hoidmine. 5) 25 m ehituskeeluvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud järve kaldajoonest või allikast või Keskkonnaregistri nitraaditundliku ala allikast on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. 6) 25 m ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 3) kalda kindlustusrajatisele; 4) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 6) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 7) piirdeaedadele; 8) piirivalve rajatisele; 9) maakaabelliinile; 10) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele; 11) kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: a) pinnavee veehaarde ehitisele; b) veeliiklusrajatisele; c) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; d) kalakasvatusehitisele; e) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; f) tehnovõrgule ja -rajatisele; g) sillale; h) avalikult kasutatavale teele; i) raudteele; 12) kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. 7) Paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. 8) 10 m veekaitsevööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud järve kaldajoonest on keelatud: 1) maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine; 2) puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 3) maaharimine ja väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla paigaldamine; 4) taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see tagab kalda erosiooni või hajuheite vältimise ning on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 7) karjatamine 1. novembrist 30. aprillini. 9) 10 m veekaitsevööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud järve kaldajoonest ei tohi karjatamine põhjustada: 1) kaldaerosiooni ega veekogu risustamist; 2) vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist; 3) negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele; 4) veekogus muud olulist keskkonnahäiringut. 10) 10 m veekaitsevööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud allikast või Keskkonnaregistri nitraaditundliku ala allikast on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine; 2) puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 3) maaharimine ja sõnnikuhoidla paigaldamine; 4) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see tagab kalda erosiooni või hajuheite vältimise ning 27 on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud kaldakaitse eesmärkidega; 5) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 6) karjatamine. Joonis 13. Riiklikesse andmebaasidesse kantud allikad, Vee- ja Looduskaitseseadusest ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjast tulenevad veekogude kaitsevööndid ning Vetiku allikate NTA olulise allika-ala piirjoon. 5.2. Kaitsevajadus Kehtiva Looduskaitseseaduse §7 sätestab loodusobjekti Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmise eeldusteks selle ohustatuse, harulduse, tüüpilisuse, teaduslikkuse, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtuse või rahvusvahelisest lepingust tuleneva kohustuse. Kõiki käsitletavaid allikaid ohustab nii nende vee reostumine, eelkõige liigsete toitainete, kuid ka taimekaitsevahenditega, nende tugevalt karstunud toitealdel toimuva (põllu)majandustegevuse tõttu kui ka potentsiaalse hüdroloogilise režiimi rikkumine nende toitealadel kas maaparanduse või põhjaveetasemest sügavamale ulatuva maavarade kaevandamise tõttu. Liigsete toitainetega reostumine ei ole mitte ainult oht, vaid nagu peatükkides 2.2., 3.2. ja 4.2. kirjeldatud, paraku ka reaalsus. Kõik käsitletavad allikad võib lugeda haruldaseks. Jõepere allikate peamine haruldus seisneb Pandivere kõrgustiku üheks kõrgeimal absoluutkõrgusel paiknevaks alaliseks allika-alaks olemises. Jäneda ja Vetiku allikate puhul on tähelepanuväärne nende märkimisväärselt suur keskmine ja maksimaalne vooluhulk. Heinsalu (1977a) on paigutanud mõlemad allika-alad 28 maksimaalse vooluhulga poolest Eesti 14 kõige veerikkama allika-ala hulka. Koos Pundi Veskiallikatega kuuluvad esimese 14 hulka ka Jõepere allikad. Samad omadused, mis teevad käsitletavad allikad haruldaseks, teevad need ka teaduslikult huvipakkuvaks. Piltlikult väljendudes, avaldub allikate vees hüdrodünaamiline ja hüdrokeemiline signaal, mis kätkeb endas informatsiooni allikate toitealal ja põhjaveekihi läbimisel aset leidnud protsesside kohta. Suure vooluhulgaga allikatel on üldjuhul ka suur toiteala. Analüüsiks piisava pikkusega vooluhulga või hüdrokeemilise andmestiku aegridade olemasolu eeldab aga järjepidevat seiramist. Viimati tegeleti nii käsitletavate kui üldiselt Eesti allikate hüdrodünaamika järjepideva seirega 30-40 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevad andmeread omavad suurt teaduslikku väärtust, kui mõni käsitletavatest allikatest uuesti seireobjektiks võtta. Ajaloolis-kultuuriline väärtus on eelkõige Jäneda ja Jõepere allikatel. Jäneda allikad asuvad ajaloolises mõisapargis. Ka Jõepere allikad asuvad ajaloolise Jõepere mõisa territooriumil, samuti on need seotud Kalevipoja muistenditega. Esteetilise väärtuse kriteeriumi alusel, mis on niikuinii väga subjektiivne, võib lugeda kaitset vajavaks eelkõige Jäneda allikad, paiknemise tõttu mõisapargis ning nende paisutamisel tekkinud paisjärvede hooldamise tõttu. Kuigi tuleb nentida, et kui kaitseobjektiks on allikad, kuid need asuvad paisjärve põhjas, siis allikate endi loomulik esteetiline väärtus on tugevalt rikutud. Samas on Jäneda allika-alal ka paistusest mõjutamata allikaid, mille võib küll hinnata esteetiliselt ilusaks. Ka Jõepere allikad võib lugeda esteetiliseks, seda eelkõige tänu mõned aastad tagasi toimunud saneerimistöödele. Tervendustöid teostati hiljuti ka Vetiku allikatel, kuid kuna seal muda välja ei pumbatud, siis on olnud töödest paisjärve ilme parandamisel vähe kasu ning see on uuesti muutunud haisvaks ja kinnikasvavaks veekoguks, mille esteetiline väärtus on madal. Tüüpilisuse ja rahvusvahelisest lepingust tuleneva kohustuse kriteeriumite alusel käsitletavate allikate looduskaitse all olemiseks piisavalt argumente ei leidu. Rahvusvahelistest lepingutest, millega Eesti liitunud on, nimetab näiteks Euroopa Liidu loodusdirektiiv esmatähtsa elupaigana ära nõrglupja moodustavad allikad, kuid käsitletavad allikad nende hulka ei kuulu ning pole ka ühtegi teist rahvuvahelist lepingut, mille alusel oleks Eesti kohustatud neid allikaid looduskaitse all hoidma. Tüüpilisuse ja harulduse kriteeriumid on aga loogikast lähtuvalt üksteist välistavad ehk haruldased loodusobjektid ei saa olla tüüpilised ja vastupidi. Kuna käsitletavad allikad saab lugeda eelnevalt kirjeldatud tunnuste põhjal nii Eesti kui ka Pandivere kontekstis haruldasteks, siis ei saa neid lugeda kummaski kontekstis tüüpilisteks allikateks. Tüüpilisteks saab Eestis lugeda allikaid, mille maksimaalne vooluhulk jääb vahemikku 1–10 l/s (Heinsalu, 1977b). Pandivere puhul võib tüüpilisteks lugeda allikaid, mis asuvad kõrgustiku piiril nõlva järsemas osas kõrgusel 75–80 m ümp ja mille maksimaalne vooluhulk jääb vahemikku 10–100 l/s, kuna selliseid on tõenäoliselt kõige rohkem (Heinsalu, 1977b). Kehtiv uuendamata kaitsekorraga kaitseala välispiir hõlmab valdavalt allikate paisutamisel tekkinud paisjärve, vaid Jäneda allikatel jääb kaitstava ala sisse ka paisutusest mõjutamata allikaid paisjärvest ülesvoolu. Kuna allikad on inimtegevuse tõttu üleujutatud ehk nende looduslikku veerežiimi on muudetud, siis puudub vajadus kaitsta neid allikaid loodusliku ja omanäolise lange- või tõusuallikate elustiku säilitamiseks. Kõige loomulikumalt on säilinud Jõepere allikad, kuid ka nende äravool suurvee ajal on reguleeritud. Olemasolevate veekogude elustik on iseloomulikum alkalitroofsetele ehk allikatoitelistele järvedele. Kuid, et tegemist on inimeste poolt kunstlikult loodud või mõjutatud ökosüsteemidega, siis võib öelda, et looduslikud ökosüsteemid on käsitletavatel aladel rikutud. Kõigi kolme puhul on ka Ürglooduse raamatu sissekannetes nimetatud seisundi kõige suuremaks probleemiks nende mittelooduslikkust. Eluta looduse (ürglooduse) objektidena ning veekaitselisest seisukohast on, nagu eelnevalt kirjeldatud, käsitletavad allikad aga kahtemata piisavalt väärtuslikud, et riiklikul tasemel nende säilimise ja veekvaliteedi eest jätkuvalt hoolt kanda. Kõik kolm allika-ala on on juba 29 1976. aastal kantud II kategooria allikatena looduskaitset vajavate allikate nimistusse (Heinsalu et al, 1976). II kategooria tähendas üldise hüdroloogilise, hüdrogeoloogilise ja veemajandusliku tähtsusega allikaid. Möödunud 40 aastat ei ole nende nimetatud väärtusi vähendanud. Küll on aga muutunud õigusruum ning veekaitselised nõuded kehtivad Eesti seadusandluses laiemalt kui 40 aastat tagasi. Heinsalu et al (1976) on II kategooria allikate puhul näinud ette allikate lähema ümbruse risustamise, reostamise ja lageraie keelamise ning allikate ja nende ümbruse looduslikku ilmet ning veerežiimi muutvate või ohustavate tegevuste kooskõlastamise keskkonnakaitset teostavate riiklike asutustega. Peatükist 5.1 selgus, et olemasolevas ulatuses kaitstavatel aladel sama kaitsekorra jätkumine ei anna allikate kaitsele olulist lisandväärtust. Allikate kui maastikuliste objektide kaitstus otseste inimtekkeliste kahjustuste eest on õigusaktidega tagatud ka riikliku kaitseta. Samas ei taga ei praegu kaitsealadele kehtiv kaitsekord ega ka vaikimisi allikatele kehtiv kaitse nende säilimist toimiva puhta põhjavee väljealana. Kumbki ei välista allikate kadumist toite kadumise tõttu ega ka nende vee reostumist. Allikate, kui põhjaveetoiteliste veekogude säilimise kõige suuremad ohustajad on maavarade kaevandamine allpool põhjaveetaset ja maaparandus allikate toitealal. Allikatest välja voolava põhjavee kvaliteeti aga ohustab reostus (väetised, reo- ja heitvesi, taimekaitsevahendid vms) nende toitealal. Nagu peatükkidest 2–4 selgub, ulatuvad käsitletavate allikate oletatavate toitealade pindalad karstunud lubjakivimites mitmekümnete ruutkilomeetriteni, ning ei ole olemas ühtegi allikat, mille toiteala oleks kõigest 0,03 ha ehk 10 m-sele veekaitsevööndile vastav ring ega ka 0,8 ha ehk 50 m-sele piiranguvööndile vastav ring. Allikate vee kvantiteedi ja kvaliteedi säilimiseks või parandamiseks tuleks rakendada valglapõhist kaitset ehk kehtestada kaitsemeetmed kogu nende toitealal, jaotades need väiksemateks erinevate piirangutega tsoonideks, kus piirangud karmistuvad allikate väljealale lähedasemates tsoonides. Eesti kehtivas õigusruumis ei ole sellise, ainsa allikate efektiivse kaitsemeetodi rakendamine aga võimalik. Ainus juriidiliselt võimalik lahendus on moodustada kogu allikate toitealale kaitseala Looduskaitseseaduse alusel. Seetõttu ongi Eestis tegelikult kaitstud vaid need allikad, mis asuvad kogu või enamiku oma toitealaga kaitsealal. Ülejäänute kaitse peaks vähemalt seaduse kohaselt olema tagatud Veeseaduse §116 sätestatud põhjavee saastamise ja allika vooluhulga vähendamise keeluga. Käsitletavate allikate puhul ei ole kogu toitealale kaitseala moodustamine nende suurt ulatust arvestades praktilistel kaalutlustel realistlik. Samuti pole läbi viidud detailseid hüdrogeoloogilisi uuringuid nende toitealade piiritlemiseks. Käsitletavate allikate toitealadel peaks põhjavee saastamise vältimisele kaasa aitama ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale kehtestatud täiendavad piirangud. Arvestades kõigi kolme allikajärve looduslike veekogude jaoks kõrgeid kuni ülikõrgeid nitraatiooni sisaldusi, see täiel määral oma eesmärki siiski täita ei suuda. Eeldatavalt on olukord aga siiski parem, kui see oleks ilma NTA-l kehtivate piiranguteta. Allikate vooluhulga vähendamist põhjustavate tegevuste vältimine peaks olema lisaks Veeseaduse §116-le olema tagatud ka olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõjude hindamise protsessi kaudu. 5.3. Kaitsekorra ettepanekud Kuigi Eesti õigusruum ei võimalda hetkel kehtestada allikate efektiivseks kaitseks valglapõhiseid veekaitselisi piiranguid, on ka kehtivas õigusruumis võimalik käsitletavate allikate kaitset korraldada senisest paremini. Järgnevalt on esmalt esitatud kõigile allikaliste aladele rakendatavad üldised ettepanekud ning seejärel kolme käsitletava allika-ala konkreetsed kaitsekorra parandamise ettepanekud. Allikaliste alade puhul, kus paikneb kümneid põhjavee väljavoolu kohtasid, millest osad töötavad ajutiselt ja osad alaliselt ning osade puhul liigub väljavoolukoht aasta jooksul koos 30 põhjaveetaseme muutumisega mitmeid meetreid, ei taga kaardil olevatele punktidele teatud raadiusega kaitsevööndite tekitamine seadusandja mõtte kohast kaitset. Allikalise ala kõigi põhjavee väljavoolukohtade kaardistamine on töömahukas, kuna nõuab ala külastamist erineva kõrgusega põhjaveetaseme korral, selleks et tabada nii kõrge, keskmise kui madala veetaseme juures töötavad allikad. Kui tõusuallikad töötavad üldjuhul stabiilsemalt, siis langeallikate puhul on nõlva mööda “liikumine” ning ajuti ära kuivamine sagedased nähtused. Ajutised allikad on võimalik piisava ajalise tihedusega kaardistamise puhul küll punktidena fikseerida, kuid varieeruva pindalaga põhjavee väljealade puhul on konkreetse punkti määramine problemaatiline. Arvestades, et Veeseadusest tulenev allikate veekaitsevööndi raadius on kümme meetrit, võib põhjavee väljeala piir muutuva põhjaveetaseme korral nihkuda veekaitsevööndi piirile lähemale või lausa sellest välja. Sellisel juhul ei taga ühele fikseeritud punktile tekitatud kaitsevööndid allika tegelikku seadusest tulenevat kaitset. Käsitletavate alade puhul on tegemist lisaks ka veekogude põhjas asuvate allikatega, mis muudab konkreetsete põhjavee väljavoolukohtade, mille ümber kaitsevööndeid tekitada, kaardistamise veelgi keerulisemaks, et mitte öelda võimatuks. See on ka ilmselt põhjus, miks näiteks Jõepere allikaid ETAKi ja KKRi veekogude kaardihil ei olegi. Eelnevast tulenevalt saab käsitletavatel ja nendega sarnastel allikalistel aladel (ka neil, mis ei ole üles paisutatud) õigusaktidega ettenähtud kaitsevööndite tegeliku olemasolu tagada vaid juhul, kui piiritleda kogu allikaline ala pindobjektina ning tekitada kaitsevöönd(id) tervele sellele pindobjektile. 5.3.1. Jõepere ja Jäneda allikad Arvestades, et 1) Jõepere ja Jäneda allikate toitealasid ei ole eksperimentaalselt määratud ning isegi kui oleks, 2) pole nende terves ulatuses kaitse alla võtmine realistlik ja 3) muid võimalusi allikaid mõjutavate tegevuste piiramiseks nende toitealadel õigusaktides ei ole, saab Jõepere ja Jäneda allikaid kehtivas õigusruumis kõige tulemuslikumalt kaitsta pindalaliste üksikobjektidena. Looduskaitseseaduse §4 lg 6 järgi on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Seega vastavad nii Jõepere kui Jäneda allikad üksikobjektina kaitse alla võtmise eeldustele. Allikate teadusliku ja ajaloolis- kultuurilise ning esteetilise väärtuse iseloomustus on esitatud peatükis 5.2. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt ümbritseb üksikobjekti kuni 50 meetri laiune piiranguvöönd. Piiranguvööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) uute maaparandussüsteemide rajamine; 4) jäätmete ladustamine; 5) jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; 6) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 2) teede ja liinirajatiste rajamine; 3) uuendusraie tegemine; 4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning 5) üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud vastavalt jahi- ja kalapüügiseadusele. 31 Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1 on looduse üksikobjekti kaitsevööndis läbiviidavateks tegevusteks, mis vajavad kaitseala valitseja nõusolekut lisaks eelnevale ka: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmine; 2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute koostamine; 3) detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine; 4) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise luhamine, sealhulgas lautri või paadisilla püstitamise või laiendamise lubamine; 5) projekteerimistingimuste andmine; 6) ehitusloa andmine; 7) uue veekogu rajamine, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning 8) jahiulukite lisasöötmine. Üksikobjekti kaitsestaatuse veekaitselisest aspektist olulisim lisandväärtus, võrreldes peatükis 5.1.3. kirjeldatud allikatele ja järvedele vaikimisi kehtivate kitsendustega, on väetiste ja mürkkemikaalide kasutamise keeld 50 m laiuses piiranguvööndis. Vee- ja looduskaitseseadusest tulenevates vööndites kehtib sama keeld ka allikate paisutamisel moodustunud järvedel vaid 10 m raadiuses. Kuigi, nagu eelnevalt kirjeldatud, ei kaitse ka 50 m vöönd allikate vett reostumise eest, vähendab see mõnevõrra võimalikku lähikoormust ning aitab kaasa reostuskoguse piiramisele. Üksikobjekti piiranguvööndi ega ka Looduskaitseseadusega kehtestatud veekogu piiranguvööndi kaitsekord ei keela maaharimist täielikult. See on keelatud Veeseadusega kehtestatud 10 m raadiuses veekaitsevööndis. Seega üksikobjekti piiranguvööndi kehtestamisel moodustub mõnekümne meetri laiune ala, kus on lubatud põlluharimine ilma väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Praktiliselt toob see ilmselt kaasa loobumise selles vööndis põlluharimisest täielikult, kuigi allikate veekvaliteeti või toidet maaharimine kui selline olulisel määral ei mõjuta. Küntud maapind on küll erosioonitundlikum kui püsitaimestikuga kaetud ala, mistõttu võib järsematel küntud nõlvadel teoreetiliselt olla suurem tõenäosus pinnase erodeerumiseks allikalehtritesse, mis rikub allikate visuaalset ilmet. Samas peaks veekaitsevööndi 10 m laius olema normaaltingimustel piisav selliste olukordade ärahoidmiseks. Nitraaditundliku ala kaitse eeskiri keelab ettevaatusprintsiibist lähtudes ja tõenäoliselt ka väljakujunenud maastikupildi säilitamiseks oluliste allika-alade 50 m raadiuses maa kasutuse sihtotstarbe muutmise ja loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimise. Kuna Looduskaitseseadus sätestab, et üksikobjekti piiranguvööndis on kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek, siis on põhjendatud rakendada sarnast praktikat, et väljakujunenud loodusmaastiku ilme säilitamiseks ja erosiooniohu suurenemise vältimiseks allika(te) üksikobjekti piiranguvööndis loodusliku kõlviku ülesharimiseks luba ei anta. Samas olemasolevate haritava maa kõlvikute söötijätmiseks mingeid täiendavaid nõudeid pole vaja kehtestada. Üksikobjekti kaitsekorra miinuseks on veekogude veetaseme muutmise keeld, mis justkui välistaks võimaluse Jõepere järve paisu eemaldamiseks, kui see peaks osutuma otstarbekaks. Samas, arvestades asjaolu, et järv aeg-ajalt paisuni ei ulatugi, ei tohiks sellel ajal paisu eemaldamine minna arvesse kui veekogu veetaseme muutmine. Teine, kuid tõenäoliselt raskemini elluviidav alternatiiv mõlema allika-ala sarnaste veekaitseliste piirangute tagamiseks, oleks lisada Jõepere ja Jäneda allikad joonistel 14 ja 15 toodud ükskikobjektide ulatusest NTA oluliste allika-alade nimekirja ning korrigeerida NTA kaitse eeskirja selliselt, et praegugi kehtivaid kitsendusi rakendataks oluliste allika-alade polügoonide piirist 50 m raadiuses mitte üksikute raskestikaardistatavate allikapunktide 50 m raadiuses. 32 Jõepere allikad Jõepere allikate üksikobjekti polügooni piiritlemisel võeti aluseks Maa-ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudeli (seisuga 07.09.2019) 90,1 m ümp. samakõrgusjoon (Joonis 14). Tegemist on kõrgusmudeli esimesest terviklikult järve ümbritsevast samakõrgusjoonest 10 cm kõrgema joonega. Kõrgusmudel on loodud 08.05.2018 kaardistuslennu põhjal ning samal päeval oli Loobu jõe keskmine vooluhulk Arbavere mõõtejaamas 3 m3/s. Perioodil 01.01.2007–31.12.2018 oli jõe vooluhulk 1200 päeval sellest suurem ning 3178 päeval sellest väiksem. Selle põhjal saab järeldada, et lennu ajal ei olnud ka Jõepere järvel tõenäoliselt tegemist erakordselt kõrge veetasemega. Nii, et kui järve veetase oli sellel päeval 90,0 m ümp, siis samakõrgusjoon 90,1 m ümp hõlmab järve ulatust ka kõrgemate, samas mitte ekstreemsete veetasemete korral ning on seetõttu üksikobjekti veeala kui hüdroloogilise terviküksuse piiritlemiseks põhjendatud. Kui järve väljavoolul olev pais peaks eemaldatama ning järv enam sedavõrd kõrgeid veetasemeid ei peaks saavutama ning vaatlused kinnitavad, et ka olulisem allikaline väljavool jääb madalamatele kõrgustele, võib ka üksikobjekti piirjoone viia madalamale. Loodeosas kulgeb 90,1 m kõrgusjoon maapinna languse tõttu välja küll Rakvere-Jõepere teeni ning kuigi ka järve ja maantee vahele jääv soostunud ala on tõenäoliselt kõrge põhjaveetaseme korral põhjaveelise toitega, lõpeb Jõepere allikate esinduslikum osa ära paisuga. Madalama põhjaveetaseme korral jääb allikajärv püsima vaid paisust ülesvoolu. Seetõttu kulgeb üksikobjekti polügooni ettepanek mööda paisu. Piiritletud polügoon (pindala 4,3 ha) hõlmab kõigi eelduste kohaselt Jõepere allika-alale jäävad kõik olulisemad põhjavee väljavoolukohad ka kõrge põhjaveetaseme korral, välja arvatud pikk varakevadeti töötav ajutiste allikate front heinamaal järvest kagu pool. Arvestades nende tõenäoliselt väga lühiajalist töötamist ning üksikobjekti piiranguvööndis rakenduvaid kitsendusi, võib seda piiriettepanekut lugeda kompromissiks idealistliku kaitsesoovi ja kitsenduste proportsionaalsuse vahel. Üksikobjekti piiranguvööndiks on vajalik kehtestada maksimaalne lubatav ehk 50 m. Põhjuseks asjaolu, et Jõepere allikate üksikobjektina kaitse alla võtmise peamine argument on just võimalus kehtestada piiranguvööndis kitsendusi väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisele ning järve lähiümbrus on intensiivselt põllustatud. Piiranguvööndi ettepanekus on selle ulatust vähendatud vaid põhjaosas, kus see ulatub Jõepere-Rakvere teele. Tee piiranguvööndisse hõlmamine ei ole vajalik, kuna esiteks jääb ala allikate toitealast allavoolu, mistõttu tee poolt Jõepere allikatesse ebasoovitavaid aineid kanduda ei saa ning teiseks on tee looduses hästi jälgitav piir. Piiranguvööndi ettepaneku pindala koos üksikobjektiga on 11,6 ha. 33 Joonis 14. Jõepere allikate üksikobjekti ja piiranguvööndi ettepanek. Jäneda allikad Jäneda allikate üksikobjekti polügooni piiritlemisel võeti aluseks Maa-ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudeli (seisuga 07.09.2019) 74,8 m ümp. kõrgusjoon, kuna see hõlmab kõige paremini Allikajärve ja Väikese Allikajärve Maa-ameti ortofotol nähtava veepeegli ning ETAKi kantud allikapunktid väljaspool paisjärvi (Joonis 15). Üksikobjekti polügooni lääneosas (Allikajärve läänesopis) kasutati piiriks kõrgusjoont 74,7 m ümp, kuna see ühtib ortofotolt jälgitava veepiiriga paremini. Madalama kõrgusjoone parem sobivus selles üksikobjekti osas on loogiline, kuna Allikajärve väljavool asub selle lääneosas, mistõttu on veetaseme mõningane langus selles suunas hüdroloogiliselt põhjendatud. Üksikobjekti polügooni idaosas kasutati kõrgusjoont 75,0 m ümp, kuna see hõlmas paisutuse mõjualast välja jääva kahe ajutise allika voolunõvad ja allikate asukohad. Kõrgema kõrgusjoone parem sobivus selles üksikobjekti osas on loogiline, kuna see paikneb vee voolu suhtes ülesvoolu ning allikate ajutisus tulenebki nende paiknemisest suuremal absoluutkõrgusel. Piiritletud polügoon (5,2 ha) hõlmab kõigi eelduste kohaselt Jäneda allika-ala kõik põhjavee väljavoolukohad ka kõrge põhjaveetaseme korral, olenemata sellest, kus täpselt paiknevad ETAKisse kantud punktobjektid. 34 Joonis 15. Jäneda allikate üksikobjekti ja piiranguvööndi ettepanek. Üksikobjekti Piibe maanteest edelasse ehk valdaval Jäneda mõisa pargi piiresse jäävale osale pole täiendava piiranguvööndi moodustamine vajalik, kuna suurem osa võimalikust 50 m raadiusega piiranguvööndist kattuks niikuinii Jäneda mõisa pargi piiranguvööndiga, kus biotsiidi ja taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. Samuti puuduvad võimalikus piiranguvööndis haritavad maad, mistõttu väetiste ulatuslik jõudmine allikatesse sellelt alalt on vähetõenäoline. Enamjaolt väheulatuslikud üksikobjekti piiranguvööndi osad, mis ulatuksid pargi piiranguvööndist kaugemale, jäävad põhjavee liikumissuuna suhtes valdavalt allikatest allavoolu ja/või hõlmavad hooneid ja haljasalasid, mistõttu on vähetõenäoline, et neilt lähtuks oluline taimekaitsevahendite või väetiste koormus. Pargi piiranguvööndist välja jäävaid osasid kaitsevad ka üldised Vee- ja Looduskaitseseadusest tulenevad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Ka pargi piiridest kõige kaugemale välja ulatuv osa Jäneda kaupluse taga, mis jääb eemale ka ETAKi Jäneda Allikajärve polügoonist, on Vee- ja Looduskaitseseaduse kitsendusvöönditega kaitstud, kuna seal asub ETAKi kantud allikas (Joonis 12). Kuna üksikobjekti Piibe maanteest kirdesse jääva osa ümbritsevad aga valdavalt haritavad maad, siis sellele osale on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks vajalik kehtestada üldjuhul maksimaalne lubatav ehk 50 m piiranguvöönd. Ettepanekus on piiranguvööndi ulatust vähendatud Tapa-Lehtse-Jäneda teest põhja ja loodesse ning Piibe maantees kirdesse jääva osa võrra, kuna maantee on looduses hästi jälgitav piir ning see ala jääb allikate eeldatavast toitealast allavoolu (Joonis 5). Piiranguvööndi ettepaneku pindala koos üksikobjektiga on 4,9 ha. 35 5.3.2. Vetiku allikad Vetiku allikad kuuluvad vastavalt NTA kaitse-eeskirjale Mõdriku-Vetiku olulisele allika-alale. See tähendab, et neile kehtivad juba praegu karmimad piirangud kui Jõepere ja Jäneda allikatele ning peamine argument Jõepere ja Jäneda allikate kaitsekorra muutmiseks üksikobjektiks ehk 50 m piiranguvööndis väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld, kehtib NTA olulisel allika- alal asuvatest allikatest 50 m kaugusel niikuinii. Seega sellest lähtuvalt ei ole Vetiku allikate topeltkaitse põhjendatud. Nagu peatükis 4.2. kirjeldatud, ei ole senine kaitsekord suutnud aga tagada ei allikate veekvaliteeti ega füüsilist seisundit. Osaliselt on see tõenäoliselt tingitud ka sellest, et allika-alal on nii ETAKi kui KKRi NTA ala allikate kihile kantud vaid kolm allikapunkti, millest kaks asuvad järves. Seega reaalsuses NTA olulistele allika-aladele ette nähtud piirangud peaaegu kusagil maismaal, kus reaalselt väetada või taimekaitsevahendeid kasutada saab, ei kehtigi (Joonis 13). Eelnevast tulenevalt esitame Vetiku allikate kaitsekorra ettepanekuks, sarnaselt Jõepere ja Jäneda allikatele, kaks alternatiivi, kuid arvestades, et Vetiku allikad on juba NTA oluline allika-ala, on alternatiivide elluviimise eelistatum järjekord vastupidine. Eelistatum alternatiiv, mis väldib topeltkaitse kehtestamist, oleks korrigeerida NTA kaitse eeskirja selliselt, et praegugi kehtivaid kitsendusi rakendataks oluliste allika-alade polügoonide piirist 50 m raadiuses mitte üksikute raskestikaardistatavate allikapunktide 50 m raadiuses. Sellisel juhul oleks tagatud Vetiku allikatele üksikobjektile sarnased veekaitselised piirangud ning ei tekiks ka probleeme vajadusel paisjärvede allalaskmisel. Kui seda alternatiivi ei ole mingitel põhjustel võimalik ellu viia, siis tuleb ka Vetiku allikad, sarnaselt Jõepere ja Jäneda allikatele, võtta looduskaitse alla pindalaliste üksikobjektidena. Vetiku allikate olulise allika-ala piiri tuleks korrigeerida mõlemal juhul, kuna hetkel kehtivat piirist jääb välja enamik allikalise toitega Söeorust (Joonis 16) Korrigeeritud Vetiku olulise allika- ala Suurjärve puudutava lahustüki või pindalalise üksikobjekti piiritlemisel võeti aluseks Maa- ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudeli (seisuga 07.09.2019) 77,0 m ümp. samakõrgusjoon (Joonis 16). Tegemist on kõrgusjoonega, mis hõlmab kõige terviklikumalt nii Suurjärve, järvest idas asuva allikatoitelise sooala (jääb ka praegu olulise allika-ala polügooni sisse) kui ka Söeorus asuvad allikakohad ning samal ajal ei ulatu üle Järve tänava ega Vetiku-Muru tee. Kõigi eelduste kohaselt hõlmab see polügoon (pindala 13,0 ha) Vetiku Suurjärve allika-alal ka kõik vaid kõrge veetasemega töötavad allikad. 36 Joonis 16. Vetiku allikate NTA olulise-allika ala Suurjärve lahustüki või Vetiku allikate üksikobjekti ettepanek ning nendega seotud piiranguvööndid. NTA oluliste allika-alade 50 m piiranguvööndit vähendada ei ole võimalik. Kui aga Vetiku allikad tuleb ikkagi kaitse alla võtta üksikobjektina, siis on sellele eelnevalt kirjeldatud põhjustel vajalik kehtestada samuti maksimaalne lubatav ehk 50 m-ne piiranguvöönd (Joonis 16). Ettepanekus on üksikobjekti piiranguvööndi ulatust vähendatud Rakvere-Tudu maanteest edelasse ulatuva osa võrra, kuna see osa on kitsas, on ülejäänud alast kõrge teetammiga eraldatud, sellel ei asu põllumaad, mistõttu väetiste ja taimekaitsevahendite jõudmine sellelt alalt põhjavette on vähetõenäoline ning sõidutee on looduses hästi jälgitav piir. Üksikobjekti piiranguvööndi ettepaneku pindala on 24,8 ha. 37 6. Allikate kaitse üldkorraldusest Üldisemalt oleks vajalik riiklikul tasemel algatada arutelu allikate tulemusliku kaitse võimaluste üle ning vajadusel olemasolevaid piiranguid täiendada või kohandada. Suuremas plaanis tuleks võtta eesmärgiks oluliste allikate valglapõhise kaitse võimaluste kehtestamine seadusandluses, mis eeldab ka ressursside suunamist allikate toitealade piiritlemisse. Allikate kaitse paremaks korraldamiseks vastavate analüüside läbiviimiseks on 2015. aastal teinud ettepanekuid ka Eesti Loodushoiu Keskus (Eesti Loodushoiu Keskus, 2015). Lühemas plaanis tuleks esmajärjekorras pöörata tähelepanu erinevate riiklike allikate andmebaaside täpsustamisele ja ühildamisele, millele juhib tähelepanu ka Eesti Loodushoiu Keskuse analüüs (Eesti Loodushoiu Keskus, 2015). See võimaldaks kõigil osapooltel potentsiaalsete negatiivse mõjuga tegevuste planeerimisel võimalikult üheselt ja arusaadavalt tuvastada allikate asukohti ja neile kehtivaid piiranguid. Praegu kehtiv praktika on, et esmalt kannab Maa-amet uue kaardistatud allika või kustutab looduses mitteeksisteeriva allikas kõigepealt ETAKist. Orienteeruvalt kord aastas korrigeerib Keskkonnaagentuur ETAKi väljavõtte põhjal KKRi veekogude nimistu allikate ruumikujusid ning ühtlustab need ETAKiga, vajadusel KKRi allikate asukohti nihutades, registrist kustutades või lisades. Selle protsessi käigus saavad uued allikad ka KKRi koodi. Koodiga allikatele genereerib Maa-amet Kitsenduste kaardirakenduses nähtavad kaitsevööndid. Seega võivad erinevused ETAKisse ja KKRi veekogude nimistusse kantud allikates tuleneda vaid sellest, et andmeid ei ole jõutud vaadeldavaks ajahetkeks veel ühtlustada. Seni puudub aga mehhanism KKRi NTA allikate ruumikujude jooksvaks korrigeerimiseks ETAKi ja KKRi allikate ruumikujude põhjal. Seega tuleks ühildada KKRi nitraaditundliku ala allikate ruumikujud ETAKi ja KKRi veekogude nimistu allikate ruumikujudega ning tõsiselt kaaluda, kas allikate KKRi erinevates nimistutes hoidmisel on sisulist mõtet või on pigem otstarbekas lisada veekogude nimistu allikatele juurde vastav klassifikaator NTA olulisel allika-alal asumise kohta ning vältida ruumikujude dubleerimist. Lisaks andmebaasitööle on kindlasti vaja jätkata tegevusi selles suunas, et ETAKi jõuaks järjest rohkem looduses eksisteerivad allikad nende tegelikes asukohtades ning sealt ei arhiveeritaks allikaid, mis tegelikult olemas on. 7. Pundi Veskiallikate kaitse alla võtmise ettepanek Pundi Veskiallikate üldiseloomustus on esitatud peatükis 2.1. Jõepere allikate juures. Allikate välivaatlused toimusid 8.04 ja 6.09.2019 (pildid on esitatud Lisas: joonised L29–L34), kusjuures aprillis vaadeldi vaid oru idanõlval olnud allikaid. Aprillis algas allikate ala vahetult pärast veskipaisu küntud põllu serval ning kulges mõnekümne meetri ulatuses piki Loobu oru nõlva. KKRi veekogude kihile on selles rühmas kantud kaks allikapunkti: Veski allikad ja Pundi allikas. Allikad olid veerohked ning loodusliku väljanägemisega. Allikaojad suubusid takistamatult Loobu jõkke. Koos vesiveski varemetega moodustavad allikad esteetiliselt väga maalilise kompleksi. Sellest sadakonna meetri kaugusel asus oru põhjas järgmine, sedapuhku veerohkete tõusuallikate rühm, mis KKRis kannab Kivitoa allika nime. Ka selle seisund oli visuaalsel vaatlusel hea. Samas asus allikalehter küntud põllust vaid kümnekonna meetri kaugusel. Veel ca 150 m allavoolu, laugemaks muutunud orus, põllust mõnikümmend meetrit kaugemal metsa sees asus järgmine loodusliku ilmega tõusuallikate rühm, mille äravool oli koprapaisu poolt mõnevõrra takistatud. EELISe KKRist arhiveeritud allikate kihil kannab see rühm nime Madi allikas (arhiveeritud 2009. aastal). ETAKis ega KKRi veekogude kihil seda allikarühma ei ole. Septembris hõlmasid vaatlused veskipaisu kõrval ja oru läänejalamil asuvaid allikaid. Veskipaisu kõrval asuvate allikate vooluhulk oli väiksem kui kevadel ning töötavaid allikakohti oli vähem, kuid märkimisväärsem Loobu jõe veevool algas just nendest allikatest. Mõnevõrra nirises vett läbi ka veskipaisu kivide vahelt Valgma järve poolt. Kui kevadel voolas vesiveski paisust üle arvestatav kogus vett ning märkmisiväärne oli ka Jõepere järve väljavool, ei olnud visuaalselt võimalik hinnata, kas põhjaveetoidet esineb ka Jõepere ja Pundi allikate vahel. Kuna septembris 38 Jõepere järvest väljavool puudus ning vesi algas Loobu jõe orus Valgma järvega ja teatud hulk vett paisust siiski läbi voolas, sai järeldada, et alalisi allikaid on ka veskipaisust ülesvoolu Valgma järves. Negatiivse ilminguna oli veskipaisu kõrval asuvast allikarühma vahelt traktori või muu sarnase vahendiga läbi sõidetud ning pehmesse pinnasesse olid jäänud sügavad roopad, milles ühes voolas allikavesi. Loobu oru järsul vasakul jalamil metsa sees veskipaisu allikate vastas avanes vähemalt neli allikat, mille vesi koondus Loobu jõkke suubuvaks ojaks. Oli näha, et kõrgema põhjaveetaseme juures olid allikate väljavoolukohad asunud mõned meetrid nõlva mööda kõrgemal, kuid vaatamata üldisele madalale veetasemele, oli nende summaarne vooluhulk arvestatav. Jõe vasakul kaldal asuvaid allikaid on nimetatud ka Ürglooduse raamatus Pundi allikate kirjelduse juures (Ürglooduse objektid EELISes, 2019), kuid ETAKi ega KKRi pole neid kantud. Visuaalse vaatluse põhjal võis selle allikarühma seisundi hinnata heaks ja inimtegevusest otseselt mittemõjutatuks. NTA seire raames on viimasel aastakümnel kogu selle allika-ala peale määratud nitraatiooni sisaldust üks kord 2010. aastal Madi allikast (seirejaam SJA0670000). Siis oli see 15 mg/l, mis nitraatlämmastikuna väljendudes on 3,4 mgN/l. Isegi kui tegemist oleks ainsa lämmastikuühendiga allikavees, tähistab selline kogus üldlämmastikku vooluveekogudel kesist seisundit (Pinnaveekogumite…, 2009). Pundi Veskiallikate peamine ohutegur on sarnaselt Jõepere allikatele nende toitealalt põllumajandusliku hajureostusega sissekantavad toitainekogused. Lisaks on oluliseks ohuteguriks füüsiline kahjustamine, kuna allikad on tähistamata. Seega ei osata ilmselt arvestada ka Vee- ja Looduskaitseseadusest tulenevate üldiste kitsendustega allikate ümbruses, sh mootorsõidukiga liikumise keeluga väljaspool teid allikast 50 m raadiuses. Ürglooduse raamatus on 1998. aastal hinnatud allikate seisund rahuldavaks ning probleemiks oli allikavee koostist mõjutanud hajureostus. Kuna Pundi Veskiallikate äravool ei ole takistatud (va koprapais Madi allikarühmas), siis ei ole suure toitainesisalduse mõju ka visuaalselt sedavõrd kergelt eristatav kui Jõepere allikatel. Kõigi kirjeldatud allikarühmade peale kokku ning Jõepere allikatega võrreldes võib subjektiivsel skaalal hinnata allikate seisundi heaks. Kuna hindamiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ning puudusid ka kakskümmend aastat tagasi, ei saa öelda, kas allika-ala seisund on paranenud. Hajureostuse mõju vähendaks praeguse kõigest 10 m-se väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeluala suurendamine ning füüsilist kahjustamist allikate tähistamine. Arvestades, et: a) Heinsalu et al (1976) on antud allika-ala paigutanud käsitletavatest ainsana erilise teadusliku, veemajandusliku või esteetilise väärtusega allikate kategooriasse, mille veerežiimi, looduslikku ilmet ja lähemat ümbrust on vaja rangelt kaitsta; b) allikad on säilitanud oma loodusliku väljanägemise; c) allikad on Loobu jõe alaliseks lähteks ning kujundavad olulisel määral Loobu jõe ülemjooksu (veekogum 1077900_1) veerežiimi ja veekvaliteeti ning d) juba 1978. aastal on Jõepere veskiallikate nimelised allikad kaitse alla võetud, tuleks Pundi Veskiallikatele kehtestada Jõepere allikatega sarnane kaitserežiim. See tähendab looduskaitse alla võtmist üksikobjektina või NTA oluliseks allika-alaks nimetamist. Pundi Veskiallikate üksikobjekti piiritlemine on keerukas, kuna allika-ala moodustub neljast suuremast eraldipaiknevast allikarühmast, mistõttu allika-ala kui tervikkompleksi kaitseks oleks kõige parem moodustada üks suur polügoon. See ei vastaks aga ilmselt enam piisavalt üksikobjekti määratlusele, kuna sisaldaks palju neid alasid ühendavat pinda, mida otseselt allika- alaks lugeda ei saa. Teine variant on luua Pundi Veskiallikate üksikobjekti polügoon mitmest lahustükist. Järgnevalt on esitatud mõlema variandi piirid (Joonis 17). Välja on jäetud Veskiallikate ala kõige kaugemal allavoolu asuv rühm ehk Madi allikarühm, seda nii oma kauguse tõttu (ca 150 m) Kivitoa allikarühmast kui ka paiknemise tõttu haritavast põllumaast kaugemal metsa sees, mistõttu üksikobjekti 50 m piiranguvöönd sellele allikarühmale olulist lisakaitset ei 39 pakuks. Vee- ja looduskaitseseadusest tulenevate üldiste allikate veekaitseliste piirangute kehtimiseks tuleb Madi allikarühm kanda ETAKi. Ühest tükist koosneva Pundi Veskiallikate üksikobjekti piiritlemisel võeti aluseks Maa-ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudeli (seisuga 07.09.2019) 87,7 m ümp samakõrgusjoon, mis hõlmab kolme allikarühma kõik seni kaardistatud väljavoolukohad eeldatavasti ka kõrge põhjaveetaseme korral (pindala 2,3 ha). Polügooni loodeküljeks on sirgjoon, mis ühendab nimetatud samakõrgusjoont Loobu jõe oru vasakul ja paremal kaldal. Kolmest lahustükist koosneva Pundi Veskiallikate üksikobjekti piiritlemisel lähtuti veskipaisu kõrval oleva allikarühma puhul 87,7 m ümp samakõrgusjoonest (eelnevalt kirjeldatud põhjustel), ETAKi Loobu jõe telgjoonest ning Mõisa ja Pundiveski katastriüksuste piirist. Loobu jõe vasakkaldal oleva allikarühma lahustüki puhul lähtuti 87,7 m ümp samakõrgusjoonest (eelnevalt kirjeldatud põhjustel), reljeefis eristuvates künnisest ja orundist ning 86,5 m ümp samakõrgusjoonest kui allikaoja sängi markeerivast joonest. Kivitoa allikarühma lahustüki puhul lähtuti 87,7 m ümp samakõrgusjoonest (eelnevalt kirjeldatud põhjustel) ja ETAKi Loobu jõe pindobjekti piiridest allikast moodustuva sopi kohal. Polügoonide kogupindala on 0,21 ha. Üksikobjekti piiranguvööndiks on peatükis 5.3. kirjeldatud põhjustel mõlema variandi puhul vajalik kehtestada maksimaalne lubatav ehk 50 m, pindaladega vastavalt 6,3 ha või 4,3 ha. Joonis 17. Pundi Veskiallikate üksikobjekti ja piiranguvööndi ettepanekud. 40 Nagu Jõepere allikate puhul, oleks üksikobjekti staatuse kehtestamise kõrval teiseks alternatiiviks allika-ala nimetamine NTA oluliseks allika-alaks joonisel 17 esitatud tervikliku üksikobjekti polügooni piires. Kogu Loobu jõe oru ülemjooksu, kui ühtset põhjaveetoitelist kompleksi, arvesse võttes tasuks läbi viia Jõepere järvest kuni Uuetoa talu teeni ulatuva orulõigu elustikuline inventuur. Kuigi sellel alal seni ühtegi loodusdirektiivi elupaigatüübi polügooni pole eristatud ega kaitsealust liiki Keskkonnaregistrisse kantud, on visuaalsel vaatlusel tegemist mitmekesise põhjaveest sõltuvate maismaa- ja veeökosüsteemide kompleksiga, milles võib kaitset väärivaid elemente olla rohkemgi kui vaid konkreetsed allikad. Samuti on omaette maastikuliseks väärtuseks sügav ja kahjustamata Loobu jõe org. Kui selgub, et alal on kaitset vajavaid loodusväärtusi rohkem kui vaid allikad, siis üksikobjekti ega ka NTA olulise allika ala staatusest enam ei piisaks ning asjakohasem oleks maastiku- või looduskaitseala moodustamine, mis hõlmaks kogu Jõepere-Pundi allika-ala. 41 Kasutatud kirjandus 1. Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A. & Tšeban, E. 1976a. Pandivere piirkonna kaitseks 1. Eesti Loodus, 9, lk 548–555. 2. Eesti Loodushoiu Keskus. 2013. Pandivere kaitset vajavate allikate registri koostamine. Tallinn. https://www.loodushoid.ee/s2/376_834_76_Aruanne.docx 3. Eesti Loodushoiu Keskus. 2015. Allikate seisund ja kaitse Eestis. Projekti LIFE+ Springday LIFE12 NAT/EE/000860 raames koostatud aruanne. https://www.loodushoid.ee/s2/540_1490_229_Allikate_seisund_ja_kaitse_Eestis.pdf 4. Heinsalu, Ü., Timm, T. & Karise, V. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eesti NSV-s. Rmt: Eesti NSV maapõue kaitsest (toim. H. Viiding), lk. 68 - 95. Tallinn, Valgus. 5. Heinsalu, Ü. 1977a. Eesti allikad ja nende kaitse 1. Eesti Loodus, 7, 418–426. 6. Heinsalu, Ü. 1977b. Eesti allikad ja nende kaitse 2. Eesti Loodus, 8, 490–496. 7. Heinsalu, Ü. 1986. Loobu jõe sünnipaigas. Horisont, 7, lk 28–29. 8. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri määrus nr. 82, 31.07.2001. Riigi Teataja I, 16.04.2019, 11. 9. Jõeleht A. & Polikarpus M., 2019. Hüdrogeoloogiline modelleerimine. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. KIK projekt 11808. Lõpparuanne, köide 4. Tartu Ülikool, Tartu. 10. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 64, 03.03.2006. Riigi Teataja I, 30.05.2015, 8. 11. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri määrus nr. 27, 02.04.2003. 12. Kink, H. 2006. Veeobjektid „Eesti Ürglooduse Raamatus“. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. 13. Kupits, K. & Järvekülg, R. 2013. Jäneda Allikajärve I paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang. AS Maves, Tallinn. 14. Laugaste, E. & Normann, E. 1999. Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast. E-raamat. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu. http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/18.html 15. Looduskaitseseadus. Riigi Teataja I, 22.02.2019, 21. 16. Olar, V. & Heinsalu, Ü. 1982. Jäneda allikad. Rmt: XIII eesti looduseuurijate päeva ettekannete kokkuvõtted. Eesti NSV, Teaduste Akadeemia, Tallinn. 17. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 17, 21.01.2003. Riigi Teataja I, 28.04.2014, 6. 18. Perens, R. & Vallner, L. 1997. Water-bearing formation. Rmt: Geology and Mineral Resources of Estonia (toim. Raukas, A. & Teedumäe, A.). Estonian Academy Publishers, Tallinn. 19. Raid, M. 1981. Rakvere metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn. 20. Ресурсы поверхностных вод СССР. Том 4 Прибалтийский район. Впуск 1 Эстония. 1972. (Protasjeva, M. S. & Eipre, T., toim), Gidrometeoizdat, Leningrad. 21. Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., All, T., Kaljuläte, K., Kõiv, M. & Vahtra, T. 2003. Baaskaardi Aegviidu (6342) lehe geoloogilise kaardikomplekti ja digitaalse andmebaasi loomine. Aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 22. Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Otsmaa, M. Veski, A. 2006. Eesti geoloogilise baaskaardi Rakvere (6434) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 23. Suuroja, K., Kaljuläte, K., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Shtokalenko, M., Vahtra, T. 2015. Eesti geoloogilise baaskaardi Väike-Maarja (6432) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 24. Vainu, M., Koit, O., Lode, E., Ploompuu, T., Terasmaa, J., Rivis, R., 2019. Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus, Tallinn. 25. Veeseadus. Riigi Teataja I, 22.02.2019, 1. 26. Virumaa Teataja. 2013. Umbekasvanud Vetiku järved raiuti puhtaks. Virumaa Teataja. 31.oktoober. https://virumaateataja.postimees.ee/2580888/umbekasvanud-vetiku-jarved-raiuti- puhtaks 27. Virumaa Teataja. 2006. Jäneda allikajärv saab puhtaks. Virumaa Teataja. 20. juuli. https://virumaateataja.postimees.ee/2289073/janeda-allikajarv-saab-puhtaks 42 Lisa Joonis L1. Vaade Jõepere järvele loodest 08.04.2019 (vasakul) ja järve väljavool 08.04.2019 (paremal) (Foto: Elve Lode). Joonis L2. Suurimad nähtava vooluga allikad Jõepere järve idakaldal 08.04.2019 (Foto: Elve Lode). 43 Joonis L3. Ajutiste allikate ala Jõepere järvest kagus 08.04.2019 (Foto: Elve Lode). Joonis L4. Suurim visuaalselt eristunud allikas Jõepere järve lõunaosas 08.04.2019 (Foto: Elve Lode). 44 Joonis L5. Jõepere järve väljavoolukoht 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L6. Vaade Jõepere järvele edelast 06.09.2019 (Foto: Oliver Koit). 45 Joonis L7. Jõepere järve lõunaosa 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L8. Vaade Jõepere järvele kagust 06.09.2019 (Foto: Oliver Koit). 46 Joonis L9. Joonisel L4 kujutatud allikas 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L10. Kuiv allikas rohkete surnud mudatigude kodadega Jõepere järve läänekaldal 06.08.2019. 47 Joonis L11. Niitrohevetikaklumpidega segatud veetaimestik Jõepere järve põhjaosas 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L12. Paisutuse mõjualast välja jääv vasakkalda langeallikas Jäneda Väikesest Allikajärvest ülesvoolu 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 48 Joonis L13. ETAKist ja KKRi veekogude nimistust arhiveeritud Jäneda ajutise allika (VEE4209700) asukoht ja voolunõva 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L14. Niitrohevetikate klumbid Jäneda Väikese Allikajärve kirdeosas 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 49 Joonis L15. Niitrohevetikate klumbid Jäneda Allikajärve läänesopis 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L16. Jäneda Allikajärve väljavool 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 50 Joonis L17. Lagedaksraiutud ning risustatud ja prügistatud Vetiku allikad Söeorus 08.04.2019 (Foto: Rauno Talussaar). Joonis L18. Vetiku Söeorg 08.04.2019 (Foto: Rauno Talussaar). 51 Joonis L19. Vetiku Söeoru kuiv Rakvere-Tudu maanteepoolne ots 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L20. Kõige maanteepoolsem töötav allikas Vetiku Söeorus 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu) 52 Joonis L21. Vetiku Söeoru nõlval raiutud ning kohapeale vedelema jäetud puud 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). L22. Vetiku oja ning Söeoru nõlvadel teostatud raie. Esiplaanil Rakvere-Tudu maantee poolt tulles esimene suurem tõusuallikalehter 06.09.2019 (Foto: Oliver Koit). 53 L23. Vetiku Suurjärve lagedaks raiutud läänekallas 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). L24. Vetiku Suurjärve madal veetase 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 54 L25. Niitrohevetikavaip Vetiku Suurjärve põhjaosas paisu kohal 06.09.2019 (Foto: Oliver Koit). L26. Vaade Vetiku Väikejärvele kirdekaldalt 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 55 Joonis L27. Vetiku Väikejärve pais 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L28. Vetiku oja allpool Väikejärve paisu 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 56 Joonis L29. Pundi Vesikiallikate veskipaisu kõrval olev langeallikate rühm 08.04.2019 (Fotod: Elve Lode). Joonis L30. Pundi veskivaremed, Loobu jõe vool üle veskipaisu ja Veskiallikad (vasakul); Pundi Veskiallikate Kivitoa tõusuallikate rühm (paremal) 08.04.2019 (Fotod: Elve Lode). 57 Joonis L31. Pundi Veskiallikate Madi allikarühm (vasakul); üks Pundi Veskiallikate Madi rühma kuuluv tõusuallikas (paremal) 08.04.2019 (Foto: Elve Lode). Joonis L32. Valgma järve kagusopp 06.09.2019. Loobu jõe algus 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). 58 Joonis L33. Roopad läbi Pundi Veskiallikate 06.09.2019 (Foto: Marko Vainu). Joonis L34. Pundi Veskiallikate vesi voolamas Loobu jõe suunas 06.09.2019 (Foto: Oliver Koit). 59 Joonis L35. Pundi Veskiallikate Loobu jõe oru vasakkaldal olevast rühmast moodutunud oja 06.09.2018 (Foto: Oliver Koit). 60 Lisa 2. Kaitstavate looduse üksikobjektide kavandatavad piirid. Joonis 1. Jõepere veskiallikate piir. Jõepere veskiallikate põhjapiir kulgeb elektriliini ja riigi kõrvalmaantee nr 17149 Rakvere- Jõepere tee ristumiskohast mööda tee äärt 130 meetrit punktini koordinaatidega 59,28990966 ja 26,18418293. Tee jääb üksikobjektist välja. Edasi suundub piir mõttelise sirgena kagusse Järve (27305:003:1920) katastriüksuseni (punktis 59,28821230 ja 26,18692614), kust kulgeb mööda katastriüksuse piiri õuealani. Edasi kulgeb piir mööda õueala piiri sissesõiduteeni ja mööda tee serva (tee jääb vööndist välja) Mõisavälja (27305:003:0273) katastriüksuse nurgani (nurgapunkt koordinaatidega 59,28765891 ja 26,18846555). Sealt jookseb piir mõttelise sirgena elektriliinini punktis koordinaatidega 59,28521960 ja 26,19046110, kust kulgeb mööda liini punktini koordinaatidega 59,28479321 ja 26,18863380. Siis suundub piir loodesse Järvekalda (27305:003:0311) katastriüksuse lõunanurka, kust kulgeb mööda katastriüksuse piiri Järvekalda katastriüksuse läänenurgani. Edasi kulgeb piir Aleksandri viinaköök (27305:003:0249) katastriüksuse lõunanurgani, kust suundub mõttelise sirgena rajani punktis koordinaatidega 59,28847252 ja 26,18262261. Sealt jookseb piir mööda rada kuni punktis koordinaatidega 59,28880229 ja 26,18216556 läheb mõttelise sirgena rajani punktis koordinaatidega 59,28931979 ja 26,18160036. Edasi kulgeb piir mööda raja äärt elektriliinini ja mööda liini Rakvere-Jõepere teeni. Joonis 2. Jäneda allikate piir. Jäneda allikate piir kulgeb mööda riigi kõrvalmaantee nr 15123 Tapa-Lehtse-Jäneda äärt (tee jääb üksikobjektist välja) ligikaudu 480 m punktini koordinaatidega 59,24822763 ja 25,69461338, kust suundub 100 m teest eemale punktini koordinaatidega 59,24743772 ja 25,69544835. Edasi läheb piir mõttelise sirgena katastriüksuse nimega Ületee pumpla (79201:001:0241) põhjanurka, kust kulgeb mööda katastriüksuse piiri selle läänenurgani. Sealt jookseb piir mõttelise sirgena Krammi (40001:002:0043) katastriüksuse õuemaa servani (punktis koordinaatidega 59,24590707 ja 25,69004332), kust kulgeb mööda õuemaa piiri riigi tugimaanteeni nr 13 Jägala-Käravete tee. Edasi kulgeb piir mööda maantee äärt, tee jääb üksikobjektist välja. Joonis 3. Vetiku allikate piir. Vetiku allikad piirnevad põhjas ja idas munitsipaalomandis olevate teedega Vetiku-Peetri tee L2 ja Vetiku-Muru tee L1 ning edelaosas riigi tugimaanteega nr 88 Rakvere-Rannapungerja tee. Üksikobjekti piir kulgeb mööda tee serva, teed jäävad üksikobjektist välja. Lõunapiir kulgeb 25 m kaugusel elektriliinist (liin jääb üksikobjekti piiridesse) mõttelise sirgena, mille otsapunktide koordinaadid on 59,31745423 ja 26,44035467 ning 59,31808811 ja 26,44874651. Üksikobjekti läänepiir kulgeb mõtteliste sirgetena umbes 50 m kaugusel Suurjärve põhikaardile märgitud veepeegli piirist. Rakvere-Rannapungerja tee äärest punktis koordinaatidega 59,31818561 ja 26,43920256 suundub piir mõttelise sirgena kirdesse punktini koordinaatidega 59,31901835 ja 26,44372869, kust suundub põhja Järve tn 22 (90002:001:0880) katastriüksuse õuemaal asuva heki nurgani punktis koordinaatidega 59,32108691 ja 26,44291879. Edasi kulgeb piir mõttelise sirgena Järve tn 24 (90002:001:1200) katastriüksusel asuva heki nurgani punktis koordinaatidega 59,32201525 ja 26,44299327, kus õuemaa ristub Järve tänava teega. Joonis 4. Pundi veskiallikate kavandatav piir. Pundi veskiallikate piir algab Assamalla-Kadrina tee äärest umbes 80 m kauguselt (punktis koordinaatidega 59,29263085 ja 26,17544516) ja kulgeb mööda Allika (27305:003:0162) katastriüksuse kagupiiri kuni katastriüksuse kagunurgani. Sealt jookseb piir mõttelise sirgena Pundiveski (27305:003:0019) katastriüksuse nurgani ja edasi risti üle katastriüksuse kirdenurka. Sealt keerab piir loodesse, kulgedes mõttelise sirgena ligikaudu 215 m üle haritava maa kuni punktini koordinaatidega 59,29586781 ja 26,17581446. Edasi kulgeb piir mõttelise sirgena edela suunas üle Loobu jõe punktini koordinaatidega 59,29525928 ja 26,17402742, kust suundub mõttelise sirgena kagusse punktini koordinaatidega 59,29414835 ja 26,17570539. Mõlemad punktid asuvad Assamalla-Kadrina tee äärest ligikaudu 175 m kaugusel. Edasi keerab piir edelasse kuni umbes 80 m kaugusel Assamalla-Kadrina teest (punktis koordinaatidega 59,29367043 ja 26,17430890) ja keerab kagusse Allika katastriüksuse lõunapiirini.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →