KIILI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale
Meie 29.04.2020 nr 8-11/579
Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks
Sausti tee 37, Sausti küla
Kiili Vallavalitsus teatab avatud menetluse algatamisest projekteerimistingimuste andmiseks.
26.03.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/12610,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Sausti tee 37 (katastritunnus 30501:001:0129) krundile
elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.
01.04.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja
lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud
paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse
nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui
ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel
tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise
nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja
seda teenindavad rajatised, kui:
• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
01.04.2020 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute
hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna
hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel krundi
jagamisel tuleb koostada detailplaneering.
Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks
üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud
ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi
Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983
Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700
75401 Harjumaa www.kiilivald.ee
[email protected] SEB Pank EE211010052030588006
kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse
määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.
Antud juhul on tegemist olemasoleva hoonestatud krundiga, millel on juba elamumaa
sihtotstarve. Arvestades eeltoodut (hoonestatud olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega
krunt, suurusega 2,21ha, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti
tee 39 kinnistu) saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoonete püstitamine ei ole vastuolus
üldplaneeringus määratud esitatud tingimustega.
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18):
• ühele üle 20 000 m² maatükile stabiilse asundusega piirkonnas kavandatakse mitte enam
kui ühe elamu ehitamist.
• elamule lisaks rajatakse stabiilse asundusega piirkonnas samale maatükile mitte enam kui
kolm abihoonet või
• kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala.
Kuigi antud juhul on tegemist krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta
üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala nõudeid (lk 19):
• Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa;
• Suvila või aiandusühistu maa-ala;
• Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud
hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m);
• Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga
• Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala
koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
• Kämpingu või motelli maa-ala;
• Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
• Spordikompleksi või supelranna maa-ala;
• Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;
• Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos
nende teenindamiseks vajaliku maaga.
Arvestades eeltoodut saab väita, et olemasolevat kruti (hoonestatud olemasolev 100% elamumaa
sihtotstarbega krunt, suurusega 2,21ha) saab vaadata, kui stabiilse asundusega aladel
(hajaasustus) asuvat maa-ala ning vastavalt sellele rakendada stabiilse asundusega aladele
esitatud nõuded:
• stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele
juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimuste alusel.
• stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on
20000 m2 või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut
ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2.
• stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus
haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on
projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige efektiivsem, lihtsam ja
kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on kooskõlas kehtiva õigusega.
Uue üksikelamu ja selle juurde kuuluva abihoone ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis
kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes
1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus
KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka. Seega puudub Kiili Vallavalitsusel
kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.
Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirja või e-kirja teel
[email protected] 18.05.2020 kuni
31.05.2020. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja veebilehel:
www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/avatud-menetlusegaprojekteerimisteated.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimur Liiva
Vallavanem
Lisad: 1. Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga
2. Sausti tee 37 projekteerimistingimused
Eduard Ventman, 6790272
[email protected]
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili EELNÕU
Projekteerimistingimuste määramine
ehitusprojekti koostamiseks Sausti tee 37, Sausti küla
Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili
Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades
26.03.2020 esitatud taotlust nr 1911002/12610.
26.03.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/12610,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Sausti tee 37 (katastritunnus 30501:001:0129) krundile
elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 01.04.2020 seisuga
ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse
lisas nr 1.
Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid
projekteerimistingimuste andmata jätmise.
1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Sausti
küla, Sausti tee 37, katastritunnus 30501:001:0129.
2. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.
3. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri xx.05.2020 korralduse nr xx juurde
2. Projekteerimistingimused
3. Maanteeameti 15.04.2020 kiri nr 15-2/2016281-2
Ärakiri: Indrek Kaar, ehitus- ja planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse
xx.05.2020 korralduse nr ... juurde
Seletuskiri
Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress
Sausti küla, Sausti tee 37, katastritunnusega 30501:001:0129, 100% elamumaa sihtotstarbega,
2,21ha. Tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti tee 39 kinnistu
(30501:001:0130).
Olukord katastriüksusel ja alusdokumendid
01.04.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
16.05.2013 kehtestas Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26 Kiili valla üldplaneeringu.
Taotluse andmed
26.03.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/12610,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Sausti tee 37 (katastritunnus 30501:001:0129)
krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja
lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib
nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise
kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid
juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand,
millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu
koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja
seda teenindavad rajatised, kui:
• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks
üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega
hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab
projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on
kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.
Antud juhul on tegemist olemasoleva hoonestatud krundiga, millel on juba elamumaa
sihtotstarve. Arvestades eeltoodut (hoonestatud olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega
krunt, suurusega 2,21ha, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti
1/6
tee 39 kinnistu) saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoonete püstitamine ei ole vastuolus
üldplaneeringus määratud esitatud tingimustega.
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18):
• ühele üle 20 000 m² maatükile stabiilse asundusega piirkonnas kavandatakse mitte enam
kui ühe elamu ehitamist.
• elamule lisaks rajatakse stabiilse asundusega piirkonnas samale maatükile mitte enam kui
kolm abihoonet või
• kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala.
Kuigi antud juhul on tegemist krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta
üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala nõudeid (lk 19):
• Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa;
• Suvila või aiandusühistu maa-ala;
• Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud
hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m);
• Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga
• Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala
koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
• Kämpingu või motelli maa-ala;
• Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
• Spordikompleksi või supelranna maa-ala;
• Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;
• Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos
nende teenindamiseks vajaliku maaga.
Arvestades eeltoodut saab väita, et olemasolevat kruti (hoonestatud olemasolev 100% elamumaa
sihtotstarbega krunt, suurusega 2,21ha) saab vaadata, kui stabiilse asundusega aladel
(hajaasustus) asuvat maa-ala ning vastavalt sellele rakendada stabiilse asundusega aladele
esitatud nõuded:
• stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele
juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimuste alusel.
• stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000
m2 või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000 m2.
• stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus
haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige
efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on
kooskõlas kehtiva õigusega.
2/6
Üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis
kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus
KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka.
Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.
01.04.2020 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute
hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna
hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel
krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.
Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid
projekteerimistingimuste andmata jätmise.
Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena
Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel
lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.
Projekteerimistingimuste sisu:
Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused:
1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 500m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa).
2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoone). Projekteeritavate
ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone.
3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone).
4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus
– min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega.
5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv.
6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja
planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate
ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel
tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi).
Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide
(näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide
kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi
piiridest.
7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas.
Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka
olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata
elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.
8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile
lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike
3/6
omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja
omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast
kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või
muude abinõudega.
9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede
planeerimisel lähtuda Eesti standardist.
Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust.
Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik
asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele
kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või
esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta
projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi
kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee
väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik
sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.
10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil.
11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni neli kuni 20m2 suuruse
ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla
20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja tee
kaitsevööndisse. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone
arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse
stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega
stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
12. Hoonete projekteerimisel arvestada kitsendustega:
1. Maaparandushoiuala (4109450020120001);
2. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11157);
3. Sideehitise kaitsevöönd (52649286);
4. Tee avalik kasutus (11157);
5. Maardla (M240).
Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded:
13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas
salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine
kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.
14. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.
15. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada
sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja
vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.
16. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja
jäätmekäitlus.
17. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Põllumajandusameti nõuded:
18. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži
plaani saab taotleda e-posti teel
[email protected].
19. Tagada naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt
maaparandusseaduse § 47.
4/6
20. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile
kooskõlastamiseks.
Maanteeameti nõuded:
21. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
22. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
23. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Elamu kavandada väljapoole riigitee kaitsevööndit.
24. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid
ja nimetusi.
25. Sauste tee 37 kinnistule (katastrisse kantud 24.03.2020) juurdepääsu lahendamine on
soovitav ette näha riigitee 11157 olemasolevalt mahasõidult km 3,164, mis enne kinnistu
(endise lähiaadressiga Sausti tee 37 katastriüksus) jagamist teenindas kogu kinnistut.
Maanteeamet on nõus kaaluma riigiteelt täiendava mahasõidu rajamist Sausti tee 37
kinnistu juurdepääsu tagamiseks orienteeruvalt asukohta 3,20 lisas 1 toodud tingimustel
ja eeldusel, et mahasõidu kaugus olemasolevast ristumiskohast on 150m vt täiendavad
nõuded EhS § 99 lg 3 alusel kirja lisas tooduna. Mahasõit kinnistule tuleb tagada enne
hoonetele ehitusloa andmist.
26. Arvestada Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringuga, millega on kavandatud riigitee
11157 äärde kergliiklustee. Asukoha välja selgitamiseks palume teha koostööd kohaliku
omavalituse üksusega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel tagada majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja
jalgtee ning riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldav ja
kehtiva kiiruspiiranguga.
27. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte
ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
28. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb
projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud
müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik
(Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei
võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
29. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need
kavandada kinnisel meetodil.
30. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
5/6
31. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses,
mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida..
32. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga
[email protected] või ehitusloa menetluses läbi
EHR-i.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 99 lg 3 määrab Maanteeamet lisaks veel kinnistu
ühendamiseks riigiteega 11157 nõuded, mis on esitatud 15.04.2020 kirjas nr 15-2/2016281-2.
Nimetatud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Nõuded projektide koostamiseks:
33. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste
tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu
punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.
34. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).
35. Ehitusprojekti koosseisu lisada:
1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel;
2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke,
siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad;
3. fotod olemasolevast olukorrast;
4. energiamärgis.
Nõuded projektide esitamisele:
36. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline
alusplaan Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi (GeoVeeb) kaudu.
37. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse
ja ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu
kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega
või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav
ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt.
ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38
lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 23.04.2020
6/6
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – SAUSTI TEE 37, SAUSTI KÜLA
Sausti küla, Sausti tee 37, katastritunnusega 30501:001:0129, 100% elamumaa sihtotstarbega,
2,21ha. Juurdepääs krundile on 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti tee 39 kinnistu
(30501:001:0130).
01.04.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
Taotluse eesmärk – elamu ja abihoonete püstitamine
Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused:
1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 500m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa).
2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoone). Projekteeritavate
ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone.
3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone).
4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –
min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega.
5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv.
6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid
ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja
nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid
materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke
materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning
metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata
hoonestuse kaugus krundi piiridest.
7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas.
Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla
võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut
ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.
8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4
meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul
kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud)
nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule
leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.
9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede
planeerimisel lähtuda Eesti standardist.
Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust.
Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht.
Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra
kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline
avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste
väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud
juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult
kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja
omaniku ainukohustused.
10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil.
11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni neli kuni 20m2 suuruse
ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m 2
ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja tee kaitsevööndisse.
Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava
hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja
looduskeskkonna eripära arvestavalt.
12. Hoonete projekteerimisel arvestada kitsendustega:
1. Maaparandushoiuala (4109450020120001);
2. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11157);
3. Sideehitise kaitsevöönd (52649286);
4. Tee avalik kasutus (11157);
5. Maardla (M240).
Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded:
13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas
salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine
kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.
14. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.
15. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada
sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja
vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.
16. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus.
17. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Põllumajandusameti nõuded:
18. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži
plaani saab taotleda e-posti teel
[email protected].
19. Tagada naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt
maaparandusseaduse § 47.
20. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile
kooskõlastamiseks.
Maanteeameti nõuded:
21. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
22. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
23. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Elamu
kavandada väljapoole riigitee kaitsevööndit.
24. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
25. Sauste tee 37 kinnistule (katastrisse kantud 24.03.2020) juurdepääsu lahendamine on
soovitav ette näha riigitee 11157 olemasolevalt mahasõidult km 3,164, mis enne kinnistu
(endise lähiaadressiga Sausti tee 37 katastriüksus) jagamist teenindas kogu kinnistut.
Maanteeamet on nõus kaaluma riigiteelt täiendava mahasõidu rajamist Sausti tee 37 kinnistu
juurdepääsu tagamiseks orienteeruvalt asukohta 3,20 lisas 1 toodud tingimustel ja eeldusel,
et mahasõidu kaugus olemasolevast ristumiskohast on 150m vt täiendavad nõuded EhS § 99
lg 3 alusel kirja lisas tooduna. Mahasõit kinnistule tuleb tagada enne hoonetele ehitusloa
andmist.
26. Arvestada Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringuga, millega on kavandatud riigitee
11157 äärde kergliiklustee. Asukoha välja selgitamiseks palume teha koostööd kohaliku
omavalituse üksusega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel tagada majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja jalgtee ning riigitee
vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldav ja kehtiva kiiruspiiranguga.
27. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
28. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb
projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad
leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada
leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab arendaja.
29. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need
kavandada kinnisel meetodil.
30. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
31. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida..
32. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga
[email protected] või ehitusloa menetluses läbi
EHR-i.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 99 lg 3 määrab Maanteeamet lisaks veel kinnistu ühendamiseks
riigiteega 11157 nõuded, mis on esitatud 15.04.2020 kirjas nr 15-2/2016281-2. Nimetatud nõuded
on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel
tuleb taotleda uued nõuded.
Nõuded projektide koostamiseks:
33. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste
tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu
punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.
34. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
standarditest (EVS) ja normidest (EPN).
35. Ehitusprojekti koosseisu lisada:
1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel;
2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis
lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad;
3. fotod olemasolevast olukorrast;
4. energiamärgis.
Nõuded projektide esitamisele:
36. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan
Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi (GeoVeeb) kaudu.
37. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja
ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse
avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine
puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti
koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38
lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 23.04.2020