dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Maanteeamet · 20. aprill 2020
Viit
1-23/20/307
Registreeritud
20. aprill 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-23 Riigihangete üldkäskkirjad ja korraldused
Toimik
1-23/2020
Vastutaja
Gertrud Palu (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)

Failid

  • 📎1-2320307 20.04.2020 Käskkiri.bdoc764 KB

Sisu (failidest)

Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: „Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883 Rihkama - Kõpu lõigu rekonstrueerimine“ TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1. ÜLDISED Load Töövõtja peab uuendama ja hankima kõik vajalikud kooskõlastused ja load (s.h vajalikud kooskõlastused tehnorajatiste valdajatelt, s.h vajadusel projektlahenduse kooskõlastuste uuendamiseks) ning katma kõik kulutused nende hankimiseks ning nendest tulenevate tingimuste täitmiseks. Ajutised tööd Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised jms) seisukorra. Töövõtja peab menetlema ehitustööde käigus tema tegevusest või tegemata jätmisest tingitud kolmandate isikute vara kahjustuste kohta esitatavaid nõudeid ning põhjendatud nõuete korral kahjud korvama. Töö ja materjalide kvaliteet Täpsed nõuded ja tehnilised seletuskirjad (sh materjalide kvaliteedinõuded) on esitatud: „Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883 Rihkama - Kõpu lõigu rekonstrueerimine“ vastava osa projektdokumentatsioonis. Kui teeprojektis või loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse tootja toodet, siis võib töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks. Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Tehnilises kirjelduses ja Juhendmaterjalides on sätestatud madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes Majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015.a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetega, siis Töö tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetest. Progressifotod Töövõtja peab jäädvustama Töö progressi ja olulisemaid tööde etappe. Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12-megapikslit. Fotod tuleb teha digitaalselt, vähemalt 30 kontrollfotot kuus. Fotod pealkirjastatud: tööprotsess, aeg ja asukoht (piketiliselt). Fotod tuleb lisada teostusdokumentatsioonile. Töödest teavitamine Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki asjast huvitatud osapooli, keda käesoleva projektiga ettenähtud tööd puudutavad (nt Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet, maaomanikud jne). Avalikustamine Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja koostama kaks korda (enne tööde algust ja peale tööde valmimist) pressiteade ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Pressiteade on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Pressiteade sisu kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lisaks tuleb enne pressiteade avaldamist esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks omanikujärelevalvele ning Maanteeametile. Tööde mahamärkimine, mõõdistamine Kõik teostusjoonised tuleb vormistada nii paberkandjal kui .dwg/.dgn failina ja kooskõlastatakse Inseneri poolt. Töövõtja kohustub teostama kõigi ümberehitatavate tehnovõrkude teostusmõõdistused vastavalt tehnovõrkude valdajate nõuetele. Lõplik teostusjoonis tuleb teostada vähemalt 25 m sammuga ning lisaks iseloomulikematest kohtadest. Teostusjoonisel peavad olema kajastatud ka kõik teega külgnevad mõõdistamisel leitud võimalikud kehtivad piirimärgid. Teostusjoonisega koos tuleb esitada täiendatud tabel tööde teostamise järgselt leitud piirimärkide kohta. Aluseks võtta teeprojekti geodeetiliste uurimistööde koosseisus olev katastriüksuste tabel. Enne tööde alustamist tuleb olevate piirimärkide olemasolu üle kontrollida ja koostada selle kohta vastav akt. Töö käigus korrastamiskõlbmatuks muutunud või hävinenud piirimärgid tuleb taastada vastavalt Keskkonnaministri määrusele 14.08.2018 nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Sujuva ülemineku tagamiseks peab Töövõtja iga lõigu alguse ja lõpu enne tööde algust kõrguslikult üles mõõdistama. Üles tuleb mõõdistada olemasolev asfaltkate vana ja uue katte ühenduskohast kummalegi poole 50m ulatuses. Tasasuse IRI mm/m näitaja katte tasasuse tööde maksumuse vähendamise tasu arvestamisel võetakse näitaja, mis on 20m enne objekti algust. Proovivõtt, töövõtja labor ja katsetamine Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist Insenerile, kes esitab need omakorda tellijale. Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile ja Tellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha Töövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide võtmise kulud. Insener peab valima projektdokumentatsioonis olevate geoloogiliste andmete ja objektil tööde käigus selgunud informatsiooni põhjal välja 4 punkti objekti kilomeetri kohta, millel Töövõtja peab teostama plaatkoormuskatse kogukonstruktsiooni kandevõime kinnitamiseks enne uue katendi rajamist. Plaatkoormuskatse teostatakse rajatava katendikonstruktsiooni (killustik) alt. Kõik labori ja katsetustega seotud kulud katab Tellija, va IRI, haardeteguri, plaatkoormuskatsega seotud katsed ja maaradari mõõtmised. Kui Töövõtja soovib kontrollproovide teise osa, nn B-proovi katsetamist, siis selle katsetamise kulud kannab Töövõtja. Kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. 2. EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Raadamine, juurimine, teemaa-ala puhastamine ja säilitatavate puude kaitse Lisaks projektis kirjeldatud töödele tuleb teemaa-ala puhastamistööde hulgas ette näha kogu teemaa ala raadamise, juurimise, teemaa puhastamisega seotud toimingud. Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumuse tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik kulud, mis selle tööga kaasnevad, sh ka üksikpuude langetamise kulud. Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed kuuluvad Töövõtjale. Kinnistutel tehtavate tööde puhul kuulub materjal soovi korral kinnistuomanikule, vastasel juhul Töövõtjale. Riigimaal olev puitmaterjal kuulub RMK’le. Töövõtja kutsub RMK esindaja enne raietöid objektile ja saab töödega alustada alles pärast RMK kooskõlastust (tingimused puidu ladustamiseks, hakkepuit). Kui RMK ei soovi puitmaterjale, kuuluvad need töövõtjale. Mälestised Kogu vajalik info ohutu töö teostamiseks mälestiste tsoonis kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 3. MULLATÖÖD Mullete ehitamine Muldkeha tuleb valmis ehitada vastavalt trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilile. Muldkeha pealispinna ja nõlvade tasaseks ja ühetaoliseks viimistlemine ja tihendamine peab toimuma vastavalt joonistel näidatud ristprofiilidele. Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Oleva mulde (süvendi) nõlvade planeerimine ja tihendamine, kokkuviimine oleva mulde nõlvaga Planeeritud ja tihendatud nõlv peab minema sujuvalt kokku peenra välisservaga. Nõlval ei tohi olla astmeid ja mitme erineva kaldega alasid ristlõikes v.a. juhul kui projektis pole teisiti Turba lõik PK 889+86 – 896+04 Töövõtjal on lubatud mullatöödeks, killustik- ja KS32 aluse ehituseks lõik sulgeda kuni 4 nädalaks. Ümbersõiduks kasutatakse riigiteid nr 24153 ja 24149. Lõigu sulgemise ajal on Töövõtjal kohustus hooldada ümbersõiduteid (vajadusel kruusateelõigu hööveldamine, nn „pehmete kohtade“ ilmnemisel killustikuga täitmine, kattega tee lõigus augulappimine). Ümbersõidutee hooldamise kulu arvestada artikli 10204 all. Geovõrk Geovõrgu materjal ja parameetrid: polüester geovõrk PES 40kN*40kN võrgusilmaga 30*30mm või analoog, venivus kuni 12% 4. KATEND Freesimine Töövõtja peab arvestama, et olemasoleva katte freesimistööd tuleb teostada kogupaksuses, eraldi hinnamuutust võimalikust kihi paksuse muutumisest ei arvestata. Enne ühenduskohtade sissefreesimist koostab Töövõtja iga lõigu mõlema otsa kohta freesimiskaardi, võttes aluseks eelnevalt teostatud kõrgusliku ülesmõõdistuse. Töövõtja esitab koostatud freesimiskaardi Insenerile, kes seda vana ja uue katte sujuvaks kokkuviimiseks vajadusel korrigeerib ja kooskõlastab ning alles seejärel saab Töövõtja loa freesimiseks. Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine nõutud fraktsiooni, ehitusest üle jääva materjali ladustamine) on Töövõtja kanda. Kompleksstabiliseeritud katendikiht KS 32 Kompleksstabiliseerimise osas lähtuda uuest 18.02.2019 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde tehnilise kirjelduse versioonist. Kululoendis on eraldi makseartiklitena kompleksstabiliseerimistöö (41101) ning segus kasutatavate materjalide kogused (41101 a,b,c ), mille põhjal teha hinnapakkumine. Kululoendis etteantud materjalide suhtarvud (41101 a,b,c ) ei tähenda automaatselt retsepti lisatavate materjalide suhet (eelkõige sideainete osas). Töövõtja peab vastavalt SKEJ (Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis) juhendile ja määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ koostama retsepti omapoolsete suhtarvudega (võib kasutada ka samu, kui vastavalt nõuetele koostatud retsept seda ette näeb) ning kooskõlastama selle Inseneriga. Materjalide eest tasumine toimub tõendatud reaalse mahu alusel (Inseneri poolt kontrollitud andmete alusel) vastavalt töövõtja pakutud ühikhinnale. Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0/31,5 mm (vajadusel purustada ja sõeluda õigesse fraktsiooni). Töövõtja võib kasutada segus erinevate fraktsioonidega killustikust (41101 a) täitematerjali. Soovituslik on kasutada suurema fraktsiooniga killustikust täitematerjali 40% ja väiksema fraktsiooniga killustikust täitematerjal 10%. Segu arvestuslik mahumass (tihedus) on 2150 kg/m³. Kompleksstabiliseerimise kihi killustik peab vastavama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise tabeli 2 vähemalt AKÖL 20 ≥ 3000 nõuetele. Vastavuse kontroll „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ (Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkiri nr 0325) täiendada punktiga 3.5 järgmises sõnastuses: Kui vahetuses stabiliseeritud kihi 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine tulemus ei vasta juhises ja määruses toodud miinimum tugevusomaduste nõuetele, siis arvutatakse selle vahetuse stabiliseeritud kihi mahaarvamine järgnevate valemite järgi: Kompleksstabiliseerimine: Survetugevus vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetilise keskmise tulemuse põhjal A=0,001 * H* F * M0,1 * p1,5 A – Mahaarvamise summa [€]; H – Stabiliseerimise töö ühikhind (vastavalt kululoendis toodule) [€/m²]; F – Vahetuses stabiliseeritud ala pindala [m²]; M – Vahetuses kasutatud materjalide kogusumma, vastavalt kasutatud kogusele ja kululoendis toodud ühikhinnale (killustik + hüdrauliline sideaine + orgaaniline sideaine) [€]; P – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide aritmeetilise keskmise katsetulemuse protsent miinimum nõudest [%]; p=100-((T*100)/3) T – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Lõhestus-tõmbetugevus vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetilise keskmise tulemuse põhjal A=0,001 * H* F * M0,1 * p1,5 A – Mahaarvamise summa [€]; H – Stabiliseerimise töö ühikhind (vastavalt kululoendis toodule) [€/m²]; F – Vahetuses stabiliseeritud ala pindala [m²]; M – Vahetuses kasutatud materjalide kogusumma, vastavalt kasutatud kogusele ja kululoendis toodud ühikhinnale (killustik + hüdrauliline sideaine + orgaaniline sideaine) [€]; P – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide aritmeetilise keskmise katsetulemuse protsent miinimum nõudest [%]; p=100-((T*100)/0,5) T – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Kruntkiht Kruntimiseks kasutatakse bituumenit või bituumenemulsiooni või polümeermodifitseeritud sideaine baasil valmistatud bituumenemulsiooni. Kruntimise kulunormid peavad vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“. Kruntimise hind arvestada vastava kihi hinna sisse ja seda eraldi ei maksta. Kohtades, kus tehnoloogiliselt ei ole võimalik asfaltbetoonist kihtide vuuke teostada kuumvuugina, tuleb Töövõtjal oma kuludega kasutada spetsiaalset vuugiliimi (nt Tok-plast, Bornit Nahtflex jne või analoogi). Töövõtja peab Insenerile tõestama, et kuumvuugi tegemine on tehnoloogiliselt võimatu ja saama igakordselt selleks Inseneri kooskõlastuse. Asfaltbetoonkatete ehitamine Asfaltsegude lubatavad deformatsioonikindluse piirväärtused on toodud AKEJ tabelis 2 veerus AKÖL 20 ≥ 3000 ning kulumiskihi asfaltsegude lubatavad kulumiskindluse piirväärtused on toodud AKEJ tabelis 3 veerus AKÖL 20 ≥ 3000. Katte pealiskihi tasasusnõue, mõõtmisel IRI arvuna 20 meetrise lõigu keskmisena, peab olema vähemalt 1,3. Põhitee pealmise kihi asfalteerimisel on nõutud eelsegaja/sööturi kasutamine. 5. DRENAAŽ JA TRUUBID Truupide ehitamine Ehitatavate põhitee ja mahasõidu truupide päised tuleb kindlustada tardkividega (d=15-25cm) geotekstiilil. Kivide vahed ja alus täita kuiva betooniseguga. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15 cm. Kindlustus ei või olla kõrgem ümbritsevast pinnast või nõlvade haljastuse tasapinnast. 7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Võimaliku erinevuse korral projektis toodud nõuetest ja tingimustest tuleb tööde teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori käskkirjadega 14.11.2018.a 1-2/18/458 ja 30.11.2018.a nr 1-2/18/496 kinnitatud juhenditest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ja „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Teemärgised Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja uue teekatte märgistuse kokku viimisega, vajadusel eemaldab Töövõtja vajalikus ulatuses olemasolevat teekatte märgistust. Olemasoleva märgistuse eemaldamise tööd kuuluvad teemärgistuse rajamise tööde mahtu ja eraldi ei tasustata. 8. TEHNOVÕRGUD Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolsed lepingud Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS ning Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel. KÄSKKIRI 20.04.2020 nr 1-23/20/307 Riigihanke „Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi- Nõmme km 84,582 – 92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimine ja riigitee nr 24150 Viljandi – Metsküla km 2,025 – 10,250 tolmuvaba katte ehitus“ (viitenumber 221933) riigihanke alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega 1 ja § 10 lõikega 1: Muudan Maanteeameti peadirektori 03.04.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/248 kinnitatud riigihanke „Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582 – 92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimine ja riigitee nr 24150 Viljandi – Metsküla km 2,025 – 10,250 tolmuvaba katte ehitus“ (viitenumber 221933) riigihanke alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan tervikuna alusdokumendi HD III-2 Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused (RT 92) ning asendan tervikuna uuega. Muudatused on märgitud kollasega. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel