dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine

Maanteeamet · 17. aprill 2020
Viit
15-2/20/19023-1
Registreeritud
17. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. mai 2020

Failid

  • 📎Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine koos.asice232 KB

Sisu (failidest)

MAARDU LINNAVALITSUS Marek Lind Teie: 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9 Taristu teenuste osakond Maanteeamet Meie: 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud Marek Lind Esitame taaskordseks kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1. Maardu linna uue üldplaneeringu koostamise algatas Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduse paragrahvis 75 toodud ülesanded linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Maardu Linnavalitsus esitas Maanteeametile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944. Maanteeamet jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 23.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/5095-9, kuna Maanteeameti hinnangul ei ole täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oma märkused ja ettepanekud planeeringulahenduse osas on Maanteeamet esitanud 7 punkti all. Maardu linnavalitsus kaalus põhjalikult esitatud märkusi ning kujundas nende arvestamise või mittearvestamise osas järgmised põhjendatud seisukohad: 1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede kaitsevööndite käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV territooriumile jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt, vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu seletuskirjas eristada EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava kaitsevööndi ulatuses üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda Maanteeameti 24.04.2019 ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja seletuskirjas on riigiteede kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 vastuoluliselt, mistõttu ei ole tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega määratavatest kitsendusest. Kaitsevööndeid puudutavat osa on täpsustatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.3.1. Üldplaneeringu joonistele on kantud riigiteede kaitsevööndid, lisaks on täiendatud maakasutusplaanile lisatud eraldiseisvat väiksemat joonist riigiteede kaitsevööndite kohta. Kaardi loetavuse huvides ei pea me põhjendatuks Maanteeameti soovi eristada tingmärkides EhS §-st 71 tulenevaid piiranguid ning üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. 2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019 esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või muul viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute arvestamata jätmise kohta. 24.04.2019 kirjaga esitatud ettepanekute osas kaitsevööndit laiendada esitame põhjendused siinjuures vastavalt Teie poolt esitatud nimekirjale: a. Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m. Ettepanekuga on arvestatud. b. Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m. Sisuliselt on tegemist arendusalaga, kus detailplaneeringud äri- ja tootmishoonete rajamiseks juba kas kehtestatud või pooleli või võimaldatakse ettevõtlust tuleviks vastavalt üldplaneeringu arengusuundadele ja maakasutusele. Seega on tulevikus tegemist ettevõtluspiirkonnaga, kus arendustegevuse tulemusena on kujunemas ehitusjoon. Eelnevast lähtudes on mõistlik võtta aluseks linlik liikluskeskkond ja kiirusepiirang 50 km/h (praegusel hetkel 70 km/h). Seega puudub ka argumenteeritud põhjus, miks peaks teekaitsevöönd olema linna ettevõtluskeskkonnas maanteele sobilik 30 m. c. Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi lõikes) määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi ulatusega ning kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel, mistõttu on tee lõikes põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus. Ei nõustu ettepanekuga. Jõelähtme valla territooriumil 30 m kaitsevööndi kehtimine ei ole argumenteeritud põhjendus kaitsevööndi laiendamiseks ka linna territooriumil. Samuti ei ole hoonestamata ala piisav põhjendus, kuna planeeringu maakasutus võimaldab perspektiivis piirkonda hoonestuse kavandamist. Märgime, et olukorda ei saa hinnata üksnes olemasolevast olukorrast lähtuvalt, arvestada tuleb ka üldplaneeringu lahendust. Vastasel juhul kerkib küsimus, miks üldplaneeringut üldse koostada, kui kavandatava maakasutusega ei arvestata. d. Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m. 3 1160, 1162, 1165 – nõustume ettepanekuga määrata tee kaitsevööndiks 30 m, kuna tegemist on ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale. 1166 - ettepanek määrata kaitsevööndiks 20 m, kuna liikluskeskkond läheb üle linnaliseks keskkonnaks Kombinaadi tänaval, lisaks piirneb tee perspektiivis hoonestatava alaga. e. Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul määrata kaitsevööndiks 30m. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m. Piirkonnas kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Liiklussagedus on küll suur, kuid sisuliselt on juba tegemist väljakujunenud ettevõtluskeskkonna ja hoonestusalaga, kus tänaval on palju mahasõite ning hoonestus paikneb mitmes kohas teele lähemal kui 30 m (enamasti 20). f. Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt lõigul Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning aktsepteerib 10m kaitsevööndi ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav kiirusrežiim. Nõustume. 3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo tee (tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed) võtta arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele. Võõrandamist on kajastatud, kaitsevööndite arvestamine ja mitte arvestamine on kajastatud punktis 2. 4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2, 3, 11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud selgitusi. Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või tehnilised juhised on olemas. Planeeringut on täiendatud põhimõttega, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Punktidega 3, 11 ja 12 ei arvestata, kuna nõuded ei ole põhjendatud. Tee tehnoloogilise vööndi (20m) määramiseks puudub vajadus ja põhjendus. Tehnoloogiline vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS. Tehnovõrkude ja õhuliinide paigutamisel tuleb arvestada linnatänavate ja tehnovõrkude standardeid ja projekteerimisnorme ning nende planeeringus sätestamine ei ole vajalik ja põhjendatud. 4 5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige. Teksti sõnastust on planeeringus korrigeeritud. 6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha ette ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada ristmiku tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee ristumistel Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega ning reserveerida üldplaneeringus selleks vajalik maa. Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Eritasandilise riste vajadus nähakse ette ristumisel riigiteega 94, kuna ka Rail Baltic raudteega ristumine on kavandatud eritasandilisena. Mujal eritasandiliste lahenduste üldplaneeringuga kavandamine ei ole meie hinnangul mõistlik, sest iga täiendav viadukt vähendab oma suure ehitusmaksumuse ja hoolduskulu tõttu märgatavalt trammitee sotsiaalmajanduslikku tasuvust ja seega peab iga viadukti vajadus olema selgelt põhjendatud. Trammitee rajamise tingimused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. 7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad. Sellise trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste lahendamiseks. Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee katisevööndite puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust kooskõlastada. Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades esitatud märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeeri Trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise asukohana. Selle rajamise täpne asukoht asukoht ja detailsed (tehnilised) lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Eeltoodud punktidest ning ka teiste kooskõlastavate asutuste märkustest lähtudes on üldplaneeringu ja KSH aruande materjale täpsustatud. Uued materjalid (sh vektorformaadis kaardikihid) on võimalik alla laadida järgneva lingi kaudu: http://gofile.me/6tNNn/xRqEr6wD8 Palume kooskõlastada Maardu linna üldplaneering vastavalt PlanS § 85 lõikele 1. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. 5 PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX kaudu, elektrooniliselt e-posti teel [email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1, 74111, Maardu linn, Harju maakond. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov linnapea Taavi Rebane, 6060729 [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel