MAARDU LINNAVALITSUS
Marek Lind Teie: 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9
Taristu teenuste osakond
Maanteeamet Meie: 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Austatud Marek Lind
Esitame taaskordseks kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1.
Maardu linna uue üldplaneeringu koostamise algatas Maardu Linnavolikogu 18.04.2017
otsusega nr 264. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu
koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduse paragrahvis 75 toodud ülesanded linna
ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad
väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite –
säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Maardu Linnavalitsus esitas Maanteeametile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel
kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944. Maanteeamet
jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 23.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/5095-9, kuna
Maanteeameti hinnangul ei ole täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee
eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oma
märkused ja ettepanekud planeeringulahenduse osas on Maanteeamet esitanud 7 punkti all.
Maardu linnavalitsus kaalus põhjalikult esitatud märkusi ning kujundas nende arvestamise või
mittearvestamise osas järgmised põhjendatud seisukohad:
1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede
kaitsevööndite käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV
territooriumile jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee
ja Vana-Narva mnt, vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu
seletuskirjas eristada EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava
kaitsevööndi ulatuses üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda
Maanteeameti 24.04.2019 ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja
seletuskirjas on riigiteede kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
vastuoluliselt, mistõttu ei ole tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega
määratavatest kitsendusest.
Kaitsevööndeid puudutavat osa on täpsustatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.3.1.
Üldplaneeringu joonistele on kantud riigiteede kaitsevööndid, lisaks on täiendatud
maakasutusplaanile lisatud eraldiseisvat väiksemat joonist riigiteede kaitsevööndite kohta.
Kaardi loetavuse huvides ei pea me põhjendatuks Maanteeameti soovi eristada tingmärkides
EhS §-st 71 tulenevaid piiranguid ning üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist.
2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019
esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või
muul viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute
arvestamata jätmise kohta.
24.04.2019 kirjaga esitatud ettepanekute osas kaitsevööndit laiendada esitame põhjendused
siinjuures vastavalt Teie poolt esitatud nimekirjale:
a. Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m.
Ettepanekuga on arvestatud.
b. Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m.
Sisuliselt on tegemist arendusalaga, kus detailplaneeringud äri- ja tootmishoonete
rajamiseks juba kas kehtestatud või pooleli või võimaldatakse ettevõtlust tuleviks
vastavalt üldplaneeringu arengusuundadele ja maakasutusele. Seega on tulevikus
tegemist ettevõtluspiirkonnaga, kus arendustegevuse tulemusena on kujunemas
ehitusjoon. Eelnevast lähtudes on mõistlik võtta aluseks linlik liikluskeskkond ja
kiirusepiirang 50 km/h (praegusel hetkel 70 km/h). Seega puudub ka argumenteeritud
põhjus, miks peaks teekaitsevöönd olema linna ettevõtluskeskkonnas maanteele sobilik
30 m.
c. Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi
lõikes) määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi
ulatusega ning kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel,
mistõttu on tee lõikes põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus.
Ei nõustu ettepanekuga. Jõelähtme valla territooriumil 30 m kaitsevööndi kehtimine ei
ole argumenteeritud põhjendus kaitsevööndi laiendamiseks ka linna territooriumil.
Samuti ei ole hoonestamata ala piisav põhjendus, kuna planeeringu maakasutus
võimaldab perspektiivis piirkonda hoonestuse kavandamist. Märgime, et olukorda ei
saa hinnata üksnes olemasolevast olukorrast lähtuvalt, arvestada tuleb ka
üldplaneeringu lahendust. Vastasel juhul kerkib küsimus, miks üldplaneeringut üldse
koostada, kui kavandatava maakasutusega ei arvestata.
d. Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m.
3
1160, 1162, 1165 – nõustume ettepanekuga määrata tee kaitsevööndiks 30 m, kuna
tegemist on ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale.
1166 - ettepanek määrata kaitsevööndiks 20 m, kuna liikluskeskkond läheb üle
linnaliseks keskkonnaks Kombinaadi tänaval, lisaks piirneb tee perspektiivis
hoonestatava alaga.
e. Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul
määrata kaitsevööndiks 30m.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m.
Piirkonnas kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Liiklussagedus on küll suur, kuid sisuliselt on
juba tegemist väljakujunenud ettevõtluskeskkonna ja hoonestusalaga, kus tänaval on
palju mahasõite ning hoonestus paikneb mitmes kohas teele lähemal kui 30 m (enamasti
20).
f. Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt
lõigul Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning
aktsepteerib 10m kaitsevööndi ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge
asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav kiirusrežiim.
Nõustume.
3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo
tee (tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess
on pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed)
võtta arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks
vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele.
Võõrandamist on kajastatud, kaitsevööndite arvestamine ja mitte arvestamine on kajastatud
punktis 2.
4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2,
3, 11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud
selgitusi. Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus
jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses
võtmes seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või
sättele, vaid anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud
piirangud või tehnilised juhised on olemas.
Planeeringut on täiendatud põhimõttega, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte
kavandada.
Punktidega 3, 11 ja 12 ei arvestata, kuna nõuded ei ole põhjendatud.
Tee tehnoloogilise vööndi (20m) määramiseks puudub vajadus ja põhjendus. Tehnoloogiline
vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS.
Tehnovõrkude ja õhuliinide paigutamisel tuleb arvestada linnatänavate ja tehnovõrkude
standardeid ja projekteerimisnorme ning nende planeeringus sätestamine ei ole vajalik ja
põhjendatud.
4
5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja
tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige.
Teksti sõnastust on planeeringus korrigeeritud.
6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha
ette ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud
liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada
ristmiku tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee
ristumistel Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega
ning reserveerida üldplaneeringus selleks vajalik maa.
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Eritasandilise riste vajadus nähakse ette ristumisel riigiteega
94, kuna ka Rail Baltic raudteega ristumine on kavandatud eritasandilisena. Mujal
eritasandiliste lahenduste üldplaneeringuga kavandamine ei ole meie hinnangul mõistlik, sest
iga täiendav viadukt vähendab oma suure ehitusmaksumuse ja hoolduskulu tõttu märgatavalt
trammitee sotsiaalmajanduslikku tasuvust ja seega peab iga viadukti vajadus olema selgelt
põhjendatud. Trammitee rajamise tingimused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.
7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas
lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte
elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad.
Sellise trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste
lahendamiseks.
Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee
katisevööndite puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste
Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti
hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee
eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1,
mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust kooskõlastada.
Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning
kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades
esitatud märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeeri
Trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise asukohana. Selle rajamise täpne
asukoht asukoht ja detailsed (tehnilised) lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise
käigus.
Eeltoodud punktidest ning ka teiste kooskõlastavate asutuste märkustest lähtudes on üldplaneeringu
ja KSH aruande materjale täpsustatud. Uued materjalid (sh vektorformaadis kaardikihid) on
võimalik alla laadida järgneva lingi kaudu: http://gofile.me/6tNNn/xRqEr6wD8
Palume kooskõlastada Maardu linna üldplaneering vastavalt PlanS § 85 lõikele 1.
Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või
arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
5
PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele
vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX
kaudu, elektrooniliselt e-posti teel
[email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1,
74111, Maardu linn, Harju maakond.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
linnapea
Taavi Rebane, 6060729
[email protected]