dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 15. aprill 2020
Viit
15-2/20/13926-2
Registreeritud
15. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22013926-2 15.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc2713 KB

Sisu (failidest)

Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 SELETUSKIRJA SISUKORD 1. ÜLDOSA .............................................................................................................................................................. 4 1.1. Üldandmed .............................................................................................................................................. 4 1.2. Alusdokumendid ...................................................................................................................................... 5 2. ASENDIPLAAN........................................................................................................................................... 6 2.1. Üldandmed .............................................................................................................................................. 6 2.2. Asendipaani lahendus ............................................................................................................................. 6 2.3. Krundile pääs ja parkimine ...................................................................................................................... 6 2.4. Müra ........................................................................................................................................................ 7 2.5. Vertikaalplaneering.................................................................................................................................. 7 2.6. Teed ja platsid ......................................................................................................................................... 7 2.7. Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................................................ 8 2.8. Välisvalgustus ......................................................................................................................................... 8 2.9. Jäätmekava ............................................................................................................................................. 9 2.10. Maa-ala tehnilised andmed ..................................................................................................................... 9 3. ARHITEKTUUR ........................................................................................................................................ 10 3.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 10 3.2. Arhitektuurne lahendus ......................................................................................................................... 10 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted.................................................................................................. 10 3.4. Ehituse tehnilised andmed .................................................................................................................... 11 4. KONSTRUKTSIOONID ............................................................................................................................ 12 4.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 12 4.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ...................................................................... 12 4.3. Hoone kandeskelett............................................................................................................................... 14 4.4. Maa-alused konstruktsioonid ................................................................................................................. 14 4.5. Maapealsed konstruktsioonid ................................................................................................................ 14 5. TULEOHUTUS ......................................................................................................................................... 16 5.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 16 5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................................................... 16 5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................................................ 16 5.4. Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 17 5.5. Tuleohutuspaigaldised .......................................................................................................................... 17 5.6. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ................................................................................................ 17 5.7. Tehnosüsteemide tuleohutus ................................................................................................................ 17 5.8. Väline tulekustutusvesi .......................................................................................................................... 19 6. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS ....................................................................................................... 20 6.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 20 6.2. Olemasolev ........................................................................................................................................... 20 6.3. Välisõhu arvutuslikud parameetrid ........................................................................................................ 20 6.4. Sisekliima parameetrid .......................................................................................................................... 21 6.5. Soojusallikas ......................................................................................................................................... 21 6.6. Küte ....................................................................................................................................................... 22 6.7. Ventilatsioon .......................................................................................................................................... 23 6.8. Jahutus .................................................................................................................................................. 26 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................................................. 27 7.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 27 7.2. Veevarustus .......................................................................................................................................... 27 7.3. Kanalisatsioon ....................................................................................................................................... 28 7.4. Sademeveekanalisatsioon .................................................................................................................... 28 8. TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK.................................................................................................................... 29 8.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 29 8.2. Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 29 8.3. Välisvalgustus ....................................................................................................................................... 29 Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 2 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 9. HOONE TUGEVVOOLU PAIGALDIS ....................................................................................................... 30 9.1. Üldandmed ............................................................................................................................................ 30 9.2. Põhiandmed .......................................................................................................................................... 30 9.3. Jaotuskeskused..................................................................................................................................... 30 9.4. Elektriarvestussüsteem ......................................................................................................................... 31 9.5. Varutoite süsteem ................................................................................................................................. 31 9.6. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ........................................................................... 31 9.7. Maandused ja potentsiaaliühtlustused .................................................................................................. 31 9.8. Kaabliteed ............................................................................................................................................. 32 9.9. Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................................................. 32 9.10. Elektritoite ühendussüsteemid............................................................................................................... 33 9.11. Valgustussüsteemid .............................................................................................................................. 33 9.12. Küttesüsteemid ja -seadmed ................................................................................................................. 35 9.13. Tuleohutussüsteem ............................................................................................................................... 35 9.14. Tulekaitse .............................................................................................................................................. 35 9.15. Hooneautomaatika ................................................................................................................................ 36 9.16. Elektripaigaldise kasutuselevõtt ............................................................................................................ 36 Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 3 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Polüfunktsionaalne tootmishoone projekteerimise aluseks on Tartu Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 1911802/03421, 27.05.2019. 1.1.1. Ehitise asukoht Hoone aadress: Nurga maaüksus, Aovere küla, Tartu vald,Tartumaa katastritunnus: 79403:002:0408 krundi kasutamise olemasolev sihtotstarve: Elamumaa 100% pindala: 7004 m2 Proj. Kaevu aadress: Väike-Nurga maaüksus, Aovere küla, Tartu vald,Tartumaa katastritunnus: 79401:001:0098 krundi kasutamise sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% pindala: 2000 m2 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projektiga antakse lahendus kalatooteid töötleva, ladustava ja müügiga tegeleva ettevõtte Alrey polüfunktsionaalsele hoonele. Hoone projekt on eelprojekti staadiumis, ehitusaluse pinnaga: 576,3 m². Hoone kaupluse ja kontori osa on kahekorruseline kivist välisseintega ja betoonist katuslaega, toomise osa on ühekorruseline sandwich seinapaneelidest metallkarkassil angaar-tüüpi hoone. Tootmishoones toimub toorkala vastuvõtt, ladustamine, külmutamine, kala rookimine, fileerimine, suitsutamine, pakendamine ja valmistoodangu väljastamine. Kala vastuvõtmisega ja töötlemisega tegelevad üks meestöötaja ja neli naistöötajat. Administratiivhoone osasse on projekteeritud kauplus, kohvik, töötajate olmeruumid nii naistele kui meestele. Kohvikust on võimalik kaasa osta ka otse õuest, katusega kaetud müügialalt. Teisele korrusele on ette nähtud kontoriruumid. 1.1.2. Projekteerija Osaühing Kuressaare Kommunaalprojekt, Registrikood: 10250459 Kontakt: [email protected] 1.1.3. Projekteerimise projektijuht Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 projektijuhtimise alal Kai Keel, kontakt: [email protected] 1.1.4. Asendiplaan Vastutav spetsialist: Volitatud arhitekt, tase 7 Andrus Kilumets, kontakt: [email protected] Projekteerija: Toomas Reinmets, kontakt: [email protected] 1.1.5. Arhitektuurne osa Vastutav spetsialist: Volitatud arhitekt, tase 7 Andrus Kilumets, kontakt: [email protected] Projekteerija: Toomas Reinmets, kontakt: [email protected] 1.1.6. Ehituskonstruktsioonid Vastutav spetsialist: Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 projekteerimise alal Kai Keel, kontakt: [email protected] Projekteerija: Kai Keel, kontakt: [email protected] 1.1.7. Tuleohutus Koostaja: Toomas Reinmets, kontakt: [email protected] 1.1.8. Küte ja ventilatsioon Kütte ja ventilatsiooni osa vastutav spetsialist: Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 4 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 Alo Varik, kontakt: [email protected] Projekteerija: Alo Varik, kontakt: [email protected] 1.1.9. Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Vastutav spetsialist: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alal ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alal Ivi Arop, kontakt: [email protected] Projekteerija: Ivi Arop, kontakt: [email protected] 1.1.10. Hoone tugevvoolu paigaldis Vastutav spetsialist: Elektripaigaldise projekteerija pädevusklassiga A Timo Arop, kontakt: [email protected] Projekteerija: Timo Arop, kontakt: [email protected] 1.2. Alusdokumendid 1.2.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga projekteeritakse uus kalatoodete tootmishoone Nurga maaüksusele Aovere külas Tartu vallas ning seda teenindavad kommunikatsioonid. Tootmishoonet teenindav puurkaev kavandatakse naaberkinnistule Väike-Nurga maaüksusele. 1.2.2. Alusdokumendid 1.2.2.1. Tellija lähteülesanne 1.2.2.2. Ehitusgeodeetilised uuringud • Töö nimetus: Nurga ja Väike-Nurga geodeetiline alusplaan, töö nr 19-23 • Teostamise aeg: 05.08.2019 • Teostaja: GeoBaltica OÜ 1.2.2.3. Tehnilised tingimused • Maanteeameti kiri 14.05.2019 nr 15-2/19/19954-2 1.2.3. Normdokumendid: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused • EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid • EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused • EVS-EN 1992-1-2:2005 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus • EVS-EN 12519:2018 Uksed ja aknad. Terminoloogia • EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine • EVS-EN 12207:2016 Aknad ja uksed. Õhuläbilaskvus. Klassifikatsioon • EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus • Maa RYL 2010 • Tarindi RYL 2010 • Tartu valla jäätmehoolduseeskiri • Hea ehitustava Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 5 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 2. ASENDIPLAAN 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga projekteeritakse kalatooteid töötleva, ladustava ja müügiga tegeleva ettevõttele polüfunktsionaalne hoone, ehitusaluse pinnaga: 576,3 m². Asendiplaani osas kajastatakse rajatava hoone tehnovõrkude ühendused, maa-ala vertikaalplaneerimine rajatava hoone ümbruses ja teede ning platside katendid. 2.1.2. Olemasolevad hooned ja rajatised Projektiga käsitletavatel kinnistutel projekteerimise hetkel hoonestus, rajatised ja varemed puuduvad. 2.1.3. Olemasolev kõrghaljastus Projektiga käsitletavate kinnistute osadel kõrghaljastus puudub. 2.1.4. Olemasolev reljeef Krundi, millele on projekteeritud tootmishoone, reljeef on kallakuga kirdesse. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 55.32 – 57.97 m. 2.1.5. Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistule, kuhu projekteeritakse tootmishoone, on olemasolev juurdepääs 43 Aovere-Kallaste-Omedu teelt. Sama mahasõit teenindab olemasolevat elamut Ratasepa kinnistul, katastritunnusega 79401:001:0097. 2.2. Asendipaani lahendus 2.2.1. Hoone paigutus Projekteeritud hoone paikneb krundi keskel, esifassaadiga edela suunas. Hoone on üksikult seisev. Hoone asukoha valikul on arvestatud asjaoluga, et säiliks olemasolev juurdepääs Ratasepa kinnistul, katastritunnusega 79401:001:0097, paiknevale elamule. Asendiplaanile on näidatud perspektiivsed väikehooned kõrgepinge liinikaitsevööndisse – kooskõlastatud Elektrileviga vt. projekti Lisa_1: Elektrilevi KK. Lähim olemasolev hoone asub ca 136 m kaugusel. 2.3. Krundile pääs ja parkimine Juurdepääs sõidukitega kinnistule toimub 43 Aovere-Kallaste-Omedu teelt. Tuletõrjeautodele peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs teelt ning ümbersõit ümber hoone. Juurdepääsul tuleb tagada nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus, arvestades majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7 tabelis 2.14 ja 2.17 esitatud normidega. Aasta keskmine liiklussageduse intensiivsus ööpäevas on 2605. Vastavalt kiirusele 50 km/h on lähtetasemel „rahuldav“ külgnähtavus 10m, vasakpööraja nähtavus paremale ja parempöördega nähtabus vasakule 120 m. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius 4 m. Liiklusest riigiteel tingitud müra vähendamiseks istutada asfaltplatside äärde puud ja põõsad. Maanteeamet (tee omanik) ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Vastavalt Maanteeameti kirjale 14.05.2019 nr 15-2/19/19954-2 võib tootmishoone rajamine põhjustada riigitee ümberehituse. Eeldatavasti varustatakse tootjat värske kalaga maksimaalselt 5 korda päevas, transpordi vahendiks on külmikuga kaubik, kandevõimega 3,7 t. Maksimaalne töötajate arv hoones on kuni 10 inimest. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt standardis „EVS 848:2016 „Linnatänavad“ p.9.2.3 toodud parkimisnormatiividele. Arvutuskäik Parkimiskohta arv P= A*n = 745 * 1/100= 8 parkimiskohta P - parkimiskohtade arv, A – x m² (suletud brutopind), n – 1/100 (parkimisnormatiiv Tabel 9.1) Projektiga on kavas rajada 18 parkimiskohta, nendest 2 invaparkla kohta. Parkla on projekteeritud korraliku varuga. Kuna hoone põhifunktsiooniks on kalatoodete tootmine, mille tooteid turustatakse peaasjalikult suuremates kaupluste kettides, siis hoonesse projekteeritud kaupluse osa on kavandatud hoone Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 6 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 lisafunktsioonina, võimaldades tooteid osta ka otse tootjalt koha peal ning selle külastatavus arvestades tootmishoone asukohta on marginaalne. Otsuse riigi tee ümberehitamise vajadusele annab Maanteeamet. 2.4. Müra Välisõhu kaitse seadus defineerib müra kui inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus levivat soovimatut ja kahjulikku heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 kehtestab müra normtasemed ühiskondlike maa-alal. Projekteeritaval alal võetakse tänavaäärse hoone mürasituatsiooni hindamisel aluseks liiklusmüra piirtase. IV kategooria ühiskondlike hoonete maa-aladel lubatud ekvivalentmüra piirtase on 60 dB päeval ja 55 dB öösel. Maa-ameti liiklussageduse kaardi andmetel on 43 Aovere-Kallaste-Lihula maantee antud kohas liiklussagedus 2605 sõidukit ööpäevas. Kuna liikluskoormus ei ole suur ja kiirus enne ristmikku on madal - ca 50 km/h, siis võib öelda, et liiklussagedusest tulenev müratase ei ületa käesoleva projektalal määrusest tulenevaid norme. Maanteeamet (tee omanik) ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Liiklusest riigiteel tingitud müra vähendamiseks näha ette maantee ja hoone vahelisele alale kõrghaljastus 2.5. Vertikaalplaneering 2.5.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Olemasoleva maapinna kõrgusmärgid on 55.32-57.97 piires, kaldega edelast kirde suunas. Vertikaalplaneerimine on lahendatud lähtuvalt olemasolevast maapinnast, projekteeritavast hoonetest ja kavandatavatest katenditest. Hoone ümbruse teed ja platsid on planeeritud piki- ja põikikalletega 1-4% hoonest eemale haljasaladele. Maapinda tõsta ehitusala põhjapoolsel küljel. Selleks paigaldada madalamatesse kohtadesse teedeehituslikult sobiv teemulde materjal. Olemasolev, Ratasepa kinnistu juurdepääsutee liita sujuvalt rajatava sissesõiduteega Projekteeritud platside ja teede servas viia maapind sujuvalt kokku olemasolevaga, tagada niidukõlbulikkus. 2.5.2. Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritava hoone ± 0.000 = 57.80 absoluutne kõrgusmärk. 2.5.3. Sademevee käitlemine Kinnistu sadeveed immutatakse kinnistu haljasaladesse. Katuselt tulevad sademeveed kogutakse vihmaveerennidesse ja -torudesse ning juhitakse hoonest eemale haljasaladele. Sademevett ei juhita riigitee alusele maaüksusele , sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 2.6. Teed ja platsid Hoone ümbrus, sissesõidutee ja platsid asfalteeritakse. Projekteeritud kuiva tuletõrjehüdrandini rajada juurdepääsuks kõvendatud pinnasega kruuskattega 3,5 m laiune juurdepääsutee. Projektis on esitatud järgmised katendite tüübid: 1)Asfaltbetoonkate Asfaltbetoonsegust AC 16 surf 70/100 kattekiht 5 cm Asfaltbetoonsegust AC 32 base 70/100 aluskiht 7 cm Paigalduskiht ,killustik fr 16-32 mm kiilumiskiht fr 8-12 mm, kulu 25 kg/m² E>170 MPa 15 cm Kandekiht, killustik fr 32-63 20 cm Dreenkiht, filtratsiooni moodul Kf>=1 m/ööp, Kt=0,98 30 cm Teedeehituslikult sobiv teemuldematerjal (filtr. Moodul k>=0,5 m/ööp) vajadusel 0….20 cm Olemasolev tihendatud aluspinnas 2)Kruuskattega tee Kruuskate – sidumata killustiku segu pos.3 vastavalt MTM 05.08.15. määrus nr 106, MPN Tabel 4.7 E>170MPa 25cm Dreenkiht, filtratsiooni moodul Kf>=1 m/ööp, Kt=0,98 20 cm Olemasolev säilitatav katendi aluskiht 3)Kruuskattega tee rekonstrueerimine Kruuskate – sidumata killustiku segu pos.3 vastavalt MTM 05.08.15. määrus nr 106, MPN Tabel 4.7 0…20cm Olemasolev säilitatav katendi aluskiht Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 7 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 4)Haljasala taastamine Muru Kasvupinnas 15 cm Katendi ehitamisel on tööd vajalik teostada kooskõlas Tee ehitamise kvaliteedinõuetega. Katte konstruktsioonis on aluseks võetud aluspinnale üldiseks elastsusmooduliks kogemuslikult 40 MPa. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema sõiduteel vähemalt 170 MPa. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Katendi kihtide materjalidena on soovitav kasutada kohalikke materjale. Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel peab vältima olemasolevate varempaigaldatud kommunikatsioonide vigastamist. Tee täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Rajatava katendi alt eemaldatakse kasvupinnas täielikult. Väljakaevatud muld on vajalik ladustada, et seda hiljem tarvitada nõlvade katmiseks. Tee nõlvade haljastus taastatakse kooritud kasvumulla tagasitäite ja murukülviga. Kõik konstruktsiooni kihid tuleb tihendada nõutava tihenduseni. Kattekonstruktsiooni kihtide all peab tihendustegur olema vähemalt 0.98. Olemasolev aluspinnas tuleb enne kihtkonstruktsioonide laotamist samuti tihendada. Täited tuleb tihendada eriti hoolikalt. Killustikalus tuleb rajada kahekihilisena ja kiiluda vastavalt normidele ja killustiku terastikulisele koostisele. Kasutatud asfaldisegud ja selles kasutatavad materjalid peavad vastama Eesti Asfaldiliidu standardis Asfaldinormid AL ST 1-02 esitatud nõuetele. 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Olemasolev, säilitatav haljastus Projekteeritud hoone kõrval paiknev haljasala ehitustegevuse lõppemisel taastatakse olemasoleval kujul. Parklate ja sissesõidu äärde istutada puud ja põõsad. 2.7.2. Piirded ja väravad Käesoleva projekti raames ei nähta kinnistule ette piirdeid. 2.7.3. Jäätmekäitlus Prügi käitlemine kinnistul toimub Tartu valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Jäätmed ja prügi paigaldatakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna sulguva kaanega metall- või plastikkonteineritesse. Olmeprügi konteiner paigutatakse hoone kõrvale põhjapoolsesse külge. Krundi valdaja peab tagama regulaarse olmeprügi äraveo. Prügiveo masinatele on tagatud juurdepääs. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal vastavalt nende taaskasutusvõimalusele. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava Keskkonnaameti loa või registreeringuga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Käesoleva projekti elluviimisel eeldatavalt ohtlikke jäätmeid ei teki. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid (sh kaevist) üle 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada omavalitsuses kinnitatud vormikohane ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Hoone juures on konteinerid sorteeritud prügi tarvis. Jäätmete utiliseerimisel järgida Tartu valla jäätmehoolduseeskirjas ja jäätmeseaduses toodud nõudeid. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel ja kõva kattega alusel nii, et oleks tagatud jäätmeveoki juurdepääs. Ehitusjäätmete käitlemise eest, vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele, vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Hoone rajamisel väljakaevatud pinnas ladustatakse ajutiselt kinnistu looduslikule alale ja kasutataks edaspidi sama kinnistu osa täitmiseks, orienteeruv maht 630,0 m³. 2.8. Välisvalgustus Parklasse paigaldatakse tänavavalgustid. Valgustite paiknemine ja valgustite arv lahendatakse põhiprojekti mahus. Valgustid paigaldatakse ka välisuste kohale. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 8 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 2.9. Jäätmekava Ehitusobjekt: tootmishoone Tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja eeldatavad käitluskohad või käitlejad Nr Jäätmeliik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Korduvkasutatavad ehitusmaterjalid - m³ - (palgid, tellised) 2 Värvimata, immutamata ja lakkimata - m³ - puit 3 Muud puidujäätmed 2 m³ 4 Papp ja paber 4 m³ 5 Mustmetall - m³ 6 Värviline metall - m³ - 7 Mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, 2,0 tonn betoon, tellised) 8 Kipsipõhised ehitusmaterjalid - - Eeldatavasti objektil ei teki 9 Klaas - - 10 Eterniit ja muud asbesti sisaldavad - - Eeldatavasti objektil ei teki ehitusjäätmed 11 Plast 1,0 m³ 12 Pakendid 10,0 m³ 13 Ohtlikud jäätmed (värvid, lakid, 0,05 tonn lahustid, liimid, vaigud, tõrvapapp) 14 Muu ehitus- ja lammutussegapraht 8,0 tonn 15 Prügi (segaolmejäätmed) 0,5 tonn Pinnasetööde mahtude bilanss Nr Pinnase liik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Kasvupinnas 180,0 m³ Kasutatakse samal kinnistul haljastamiseks 2 Kivid ja pinnas 450,0 m³ Taaskasutatakse samal kinnistul maa-ala korrastamiseks 3 Saastunud pinnas - - Eeldatavasti objektil ei teki - 2.10. Maa-ala tehnilised andmed Krundi pindala: 7004 m2 Krundi projekteeritud sihtotstarve: elamumaa 100 % Hoonete arv kinnistul 1 Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 9 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 3. ARHITEKTUUR 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga projekteeritakse uus kalatoodete tootmishoone Nurga maaüksusele Aovere külas Tartu vallas 3.2. Arhitektuurne lahendus 3.2.1. Hoone paiknemine Käesolevaga projekteeritakse Nurga kinnistule Aovere külas, Taru vallas polüfunktsionaalne tööstushoone ehitusaluse pinnaga: 576,3m². Projekteeritav hoone paikneb krundi keskel, esifassaadiga Aovere-Kallaste- Omedu tee suunas. 3.2.2. Ehituse etapid Ehitus on planeeritud ühe-etapilisena. 3.2.3. Arhitektuurne üldkontseptsioon Projekteeritava hoone põhifunktsiooniks on kalatoodete tootmine, mille tooteid turustatakse peaasjalikult suuremates kaupluste kettides. Hoonesse projekteeritud kaupluse osa on kavandatud hoone lisafunktsiooniga, võimaldades tooteid osta ka otse tootjalt koha peal ning selle külastatavus arvestades tootmishoone asukohta on marginaalne. Hoone kaupluse ja kontori osa on ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahekorruseline kivist välisseintega ja katuslaega ehitis. Hoone osa soojustatakse eps- plaadiga ja krohvitakse polümeerkrohviga. Hoone fassaadile paigaldatakse klaasist varikatused. Tootmishoone osa on ühekorruseline sandwich seinapaneelidest metallkarkassil angaar-tüüpi hoone. 3.2.4. Hoone ruumid Hoone suletud netopindala on 695,4 m2. Hoone tootmise osas paiknevad külmlaod, taara ladu, toorkala soomustamise ja fileerimise ruumid, kala suitsutamise ruum ja tehnilised ruumid. Hoone kaupluse ja kontoriosa esimesele korrusele on projekteeritud kauplus, kohvik ja töötajate olme- ja sanitaarruumid. Teisele korrusele ehitatakse ettevõtte kontoriruumid. 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.3.1. Vundamendid Hoone ehitatakse raudbetoonist postvundamentidele ja betoonist lintvundamendile. Tootmishoone sokkel ehitatakse raudbetoonist soklitaladest. Vundamendikannude ja lintvundamendi alla rajada tihendatud killustikust ja liivast alused 200 mm. Kannud ja soklitalad valada betoonist C25/30, keskkonnaklass XC2. Lintvundament ehitada betoon- ehitusplokist. Taldmik valada betoonist C25/30, keskkonnaklass XC2. 3.3.2. Põrand pinnasel Põrandad valatakse kiudbetoonist C25/30, keskkonnaklass XC1. Pinnakatteks epoksüülpõrandakate. Betoonist põrandaplaat soojustada EPS 200 soojustusplaadiga 200 mm. Põrandaplaadi ja soojustuse vahele paigaldada ehituskile. Põrandad rajada tihendatud killustikalusele 200 mm. U=0.22 W/m²K. 3.3.3. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Tootmishoone kõik seinte ja katuslagede kandekonstruktsioonid ehitatakse metalltarinditest. Verikaalseks kandekonstruktsiooniks on 200x200x5, 200x100x5 mm kanttorust postid, horisontaalseks kandekonstruktsiooniks on metallfermid. Hoone kaupluse ja kontoriosa seinte kandekonstruktsioonid ehitatakse betoon ehitusplokist paksusega 240 mm. Vertikaalsed kandekonstruktsioonid ehitatakse raudbetoon õõnepaneelidest. 3.3.4. Katused, katuslaed. Katus on kandeprofiil terasest terasfermidel .Kandeprofiilile paigaldatakse OSB ehitusplaat 12 mm. Katus kaetakse SBS tüüpi bituumenkattega. . Katuse kaetakse SBS tüüpi bituumen ruullkattega. Sademevee äravool on ettenähtud üle katuseräästa vihmavee rennidesse. . Hoone kaupluse ja kontoriosa katuslagi on raudbetoon õõnespaneelidest, soojustuseks on mineraalvillplaat 200 mm survetugevusega vähemalt 30 k/N/m². Varikatused pronksivärvi klaasist. hüdroisolatsioonialuseks jäik tuulutussoontega mineraalvillplaat 30 mm, survetugevusega vähemalt 40 kN/m² Katuslae U= 0,12 W/m²K. Katuse kaetakse SBS tüüpi bituumen ruullkattega. Sademevee ärajuhtimine katuselt on lahendatud sisemise äravooluga. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 10 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 3.3.5. Välisseinad Tootmishoone välisseinad on sandwich tüüpi polüuretaanist seinapaneelidest (U= 0.24 W/m²K) metallkarkassil tulekindlusklassile R-30. Värvitoon helehall RAL 9006. Vihmaveesüsteemid, nurgaplekid ja räästaplekid tumehallid RAL 7016 Hoone kaupluse ja kontoriosa seinte kandekonstruktsioonid ehitatakse betoon ehitusplokist paksusega 240 mm ja krohvitakse polümeerkrohviga. Seinte U=1,2W/m²K. Seinte värvitoonideks on valitud ettevõtte logole iseloomulikud värvitoonid – kuldne ja tumepruun. Värvitoonide täpsem valik selgub projekteerimise järgmises etapis. 3.3.6. Avatäited PVC raamidega pruunid aknad 2x klaaspaketiga, sisemine selektiivklaas U= 1,0 W/m²K. Välisuks - klaasitud uks, värv tumehall U= 1,2 W/m²K. Väravad – hallid U= 1,2 W/m²K. 3.4. Ehituse tehnilised andmed Kasutamise otstarve 12514 Muu tööstusharu tootmishoone Ehitistealune pind : 576,3 Suletud netopind: 695,4 m² Köetav pind: 436,9 m² Tehnopind: 54,0 m² Maht: 3537,0 m³ Pikkus 38,3 m Laius 15,8 m Kõrgus 7,2 m Maapealsete korruste arv 2 Tuleohutuse klass: TP-2 Ehitise kasutusiga 50 a Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 11 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 4. KONSTRUKTSIOONID 4.1. Üldandmed 4.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Alrey OÜ Polüfunktsionaalne tööstushoone on projekteeritud ettevõtte territooriumile asukohaga Nurga maaüksus Aovere küla, Tartu vald. 4.1.2. Alusdokumendid 4.1.2.1. Tellija lähteülesanne 4.1.2.2. Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Töö nimetus 4.1.3. Normdokumendid Üldine: • EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. • EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Osa 1-1: Üldkoormused- mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-2:2007 Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus. • EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus • EVS-EN 1991-1-4:2006 Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. • EVS-EN 1991-1-6:2006 Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. • EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhis. Betoon ja raudbetoon: • EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine, sellega liituvad lisad ning abimaterjalid. • EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Teras: • EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine, sellega liituvad lisad ning abimaterjalid. Geotehnika: • EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 “Geotehniline projekteerimine” ja sellega liituvad lisad ning abimaterjalid. 4.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele 4.2.1. Projekteeritud kasutusiga Projekteeritud konstruktsioonide eluiga on kavandatud 50 aastat, kestvusklass D, kasutusea kategooria 4. Konstruktsioonide tööea jooksul peavad kandvad tarindid ja tarindiosad säilitama oma töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 4.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass Hooneosa tagajärgede klass CC2, töökindlusklass RC2 4.2.3. Teostusklass ja järelvalvetase Ehituse teostusklass EXC2, projekteerimise järelevalvetase DSL2, ehitusaegse järelevalve tase IL2 4.2.4. Koormused 4.2.4.1. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone vahelagedele ja põrandatele mõjuvad koormused on järgmised: Qk-mõjupinnaks võetakse ruut küljepikkusega 50mm *qk ja Qk koormuseid ei arvestata samaaegselt. Ruumi nimetus: grupp qk=kN/m² Qk=kN Tootmisruum E2 7,5 7,0 Avalikud ja äriruumid B 3,0 2,0 C1 3,0 4,0 D1 5,0 4,0 4.2.4.2. Lumekoormus Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m² Normatiivne lumekoormus katustel s=1,2 kN/m² Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 12 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 4.2.4.3. Tuulekoormus tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s maastikutüüp II hoone kõrgus z=7,2 m keskmine baaskiirusrõhk qb=0,39 kN/m² tippkiirusrõhk qbze=0,58 kN/m² 4.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid 4.2.5.1. Üldine: Uute ja tugevdatavate kandekonstruktsioonide arvutamisel on arvestatud järgmiste max.siiretega. Vahelagi – vertikaalsiire L/250 Postide horisontaalsiire h/300 Juhul kui seletuskirjas puudub tolerantside arvväärtus konkreetse ehitiseosa või konstruktsiooni kohta tuleb lähtuda “Tarindi RYL 2010” kvaliteediklassi 2 nõuetest 4.2.5.2. Monoliitraudbetoonist konstruktsioonid: Betoonkonstruktsioonide nähtavad pinnad teha vastavalt BY40 2010 klass A, kinnikaetavad pinnad klass C. Betoontasanduskihiga põrandad peavad vastama BY-45 BLY7 2000 klassile A-4-30 Kohapeal valatavate raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused lähtuvalt RT 02-10102 ja BY39 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad normaaltäpsesse klassi (N). Kinnikaetavad konstruktsioonid: põhimõõtmed ± 30 mm ülapinna kõrgus ± 20 mm külghälve ± 30 mm Plaadid ja talad: tala kõrgus ± 15 mm kui mõõdetav suurus on alla 200mm +15 mm; -10 mm talade omavaheline vahe ± 15 mm plaadi paksus ± 15 mm plaadi ülapind vastavalt BY31/BLY4 nõuetele plaadi alapind vastavalt BY40 nõuetele üla- ja alapinna kõrgusmärk toel ± 15 mm külghälve ± 20 mm külgpinna hammastus (mm/100mm) 10 mm Sarrus: mõõtmed L<500mm ± 10 mm L=500...1000mm ± 15 mm L=1000...2000mm ± 20 mm L>2000mm ± 30 mm ankurdus- ja jätkupikkused Ø<16 mm -20 mm Ø>16 mm -40 mm sarruse paiknemine vastavalt BY39 nõuetele (pt. 7) Taridetailid ja avad: taridetaili kõrguslik kõrvalekalle ± 15 mm taridetailide külgsuunaline kõrvalekalle ± 5 mm sarrusjätkude asukoha hälve ± 20 mm ankrupoldid: -vertikaalis ± 10 mm -poldirühm horisontaalis ± 10 mm 4.2.5.3. Teraskonstruktsioonid: valmistamise tolerantsid: Valmis tarindite elementide mõõtmete lubatud hälbed on vuukide osas ±5 mm, hammaste osas ±1 mm, vertikaalsuse osas L/400, kuid maksimaalselt 8mm. Kõverus on maksimaalselt 1mm/200mm, 4mm/1000mm ja 6mm/2000mm kohta. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 13 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Monteerimise tolerantsid: Talade kõrvalekalle teoreetilisest sirgjoonest 10mm Montaažitäpsus posti või toe suhtes ±5mm Montaažitäpsus kõrguse suunas ±10mm* (kõrvuti asuvatel toodetel 5mm) 4.2.5.4. Ankrupoldid: Montaažitäpsus üksikul poldil ±3mm Montaažitäpsus poldigrupil ±10mm Erinevus kõrguse suunas ±10mm 4.3. Hoone kandeskelett 4.3.1. Kandeelemendid Kõik seinte ja katuslagede kandekonstruktsioonid ehitatakse metalltarinditest. Verikaalseks kandekonstruktsiooniks on 200x200x5, 200x100x5 kanttorust postid. Horisontaalseks kandekonstruktsiooniks on metallfermid. 4.3.2. Hoone üldjäikus Kõik seinte ja katuslagede jäikus tagatakse metallist jäikussidemetega ja diagonaalidega. 4.4. Maa-alused konstruktsioonid 4.4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Antud territooriumil teostatud geoloogilised puuduvad. Vundamentide kandevõime aluseks on võetud piirkoormus qu=300 kN/m2. 4.4.2. Pinnasevesi) Hoone olemasolevad ja uued vundamendid asuvad pinnaseveetasemest kõrgemal. 4.4.3. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised piirdetarindid Hoone ehitatakse raudbetoonist postvundamentidele ja betoonist lintvundamendile. Tootmishoone sokkel ehitatakse raudbetoonist soklitaladest. Vundamendikannude ja lintvundamendi alla rajada tihendatud killustikust ja liivast alused 200 mm. Kannud ja soklitalad valada betoonist C25/30, keskkonnaklass XC2. Lintvundament ehitada betoon- ehitusplokist. Taldmik valada betoonist C25/30, keskkonnaklass XC2. 4.4.4. Põrand pinnasel Põrandad valatakse kiudbetoonist C25/30, keskkonnaklass XC1. Pinnakatteks epoksüül põrandakate. Betoonist põrandaplaat soojustada EPS 200 soojustusplaadiga 200 mm. Põrandaplaadi ja soojustuse vahele paigaldada ehituskile. Põrandad rajada tihendatud killustikalusele 200 mm. U=0.22 W/m²K. 4.5. Maapealsed konstruktsioonid 4.5.1. Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid Tootmishoone kõik seinte ja katuslagede kandekonstruktsioonid ehitatakse metalltarinditest. Verikaalseks kandekonstruktsiooniks on 200x200x5, 200x100x5 mm kanttorust postid, horisontaalseks kandekonstruktsiooniks on metallfermid. Hoone kaupluse ja kontoriosa seinte kandekonstruktsioonid ehitatakse betoon ehitusplokist paksusega 240 mm. Vertikaalsed kandekonstruktsioonid ehitatakse raudbetoon õõnepaneelidest. 4.5.2. Välisseinad Tootmishoone välisseinad on sandwich tüüpi polüuretaanist seinapaneelidest (U= 0.24 W/m²K) metallkarkassil tulekindlusklassile R-30. Värvitoon helehall RAL 9006. Vihmaveesüsteemid, nurgaplekid ja räästaplekid tumehallid RAL 7016. Hoone kaupluse ja kontoriosa seinte kandekonstruktsioonid ehitatakse betoon ehitusplokist paksusega 240 mm ja krohvitakse polümeerkrohviga. Seinte värvitoonideks on valitud ettevõtte logole iseloomulikud värvitoonid – kuldne ja tumepruun. 4.5.3. Välistrepid Hoone välistrepid valatakse monoliitbetoonist C30/37 ja keskonnaklassiga XD1. 4.5.4. Katusekonstruktsioonid. . Katus on kandeprofiil terasest terasfermidel .Kandeprofiilile paigaldatakse OSB ehitusplaat 12 mm. Katus kaetakse SBS tüüpi bituumenkattega. Sademevee äravool on ettenähtud üle katuseräästa vihmavee rennidesse. Hoone kaupluse ja kontoriosa katuslagi ehitatakse raudbetoon õõnespaneelidest ja soojustuseks on mineraalvillplaat 200 mm survetugevusega vähemalt 30 k/N/m² ja hüdroisolatsioonialuseks jäik tuulutussoontega Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 14 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 mineraalvillplaat 30 mm, survetugevusega vähemalt 40 kN/m² Katuslae U= 0,12 W/m²K Katuse kaetakse SBS tüüpi bituumenkattega. Sademevee ärajuhtimine katuselt on lahendatud sisemise äravooluga. Varikatused pronksivärvi klaasist. 4.5.5. Avatäited PVC raamidega pruunid aknad 2x klaaspaketiga, sisemine selektiivklaas U= 1,0 W/m²K. Välisuks - klaasitud uks, värv hall U= 1,2 W/m²K. Väravad – hallid U= 1,2 W/m²K. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 15 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 5. TULEOHUTUS 5.1. Üldandmed 5.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Alrey OÜ Polüfunktsionaalne tööstushoone on projekteeritud ettevõtte territooriumile asukohaga Nurga maaüksus Aovere küla, Tartu vald. Hoone projekteerimisel on lähtutud järgmistest tuleohutuse normdokumentidest: • Tuleohutuse seadus • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. • Siseministri 07.01.2013 määrus nr. 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”; • Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiul • Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ • Majandus-ja taristuministri 17.07.2015määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile • EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine • EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara. • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded • EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarus • EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • CEN/TS 54-14:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri • EVS 919:2013+A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid • EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika hädavalgus • EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid 5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoone tulepüsivusklass TP2, hoone tootmise osa ja kaupluse-olme osa on omavahel eraldatud tuletõkkeseinaga REI90. Hoone tuleohutusklass: 1 tuleohuklass Tulekaitsetase II Hoone kasutusviis: VI kasutusviis Hoone kasutusotstarve: Tootmishoone Hoone max korruste arv: 2 Maapealseid korruseid: 2 Maa-aluseid korruseid: 0 5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.3.1. Tuleohutuskujad Projektiga käsitletava hoone ja naaberkinnistute hoonestuse vahelised tuleohutuskujad on piisavad. Hoone on projekteeritud ja ehitatud nii sisemise kui ka välimise tuleohu vastu. Tuletõrjemasinate juurdepääs hoonetele on tagatud 43 Aovere-Kallaste-Omedu teelt ning ümbersõit ümber hoone. 5.3.2. Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Hoone kuulub TP-2 tulepüsivusklassi. Seinte (siseseinad ja välisseinad) ja lagede pinnakihid D-s2,d2 Tehnilise ruumi seina ja lae sisepinna tuletundlikkus B-s1,d0 Tehnilise ruumi põranda tuletundlikkus DFL-s1 Katus Broof (t2) Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 16 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 5.3.3. Põlemiskoormus Ruumide põlemiskoormuseks on arvestatud kuni 300 MJ/m². Arvestatud on Tellija infoga, et tootmisruumides ei ladustata valmistoodangut ja toormaterjale vaid ruumi kasutatakse ainult tootmisprotsessiks. Toodang ja materjalid paiknevad tootmisruumis ainult tootmisprotsessi hetkel. Materjalid tuuakse ruumi vahetult enne tootmise algust ning toodang transporditakse ladustamiseks toomisruumist välja laoruumi koheselt pärast toodangu valmimist. 5.3.4. Tuleohuklass ja tulekaitsetase Hoones toimuv tegevus kuulub tuleohuklassi 1. Hoones on rakendatud II tulekaitsetaset. Hoonesse projekteeritakse automaatne signalisatsioonisüsteem. Samuti paigaldatakse hoonesse esmased tulekaitsevahendid, iga 200 m² kohta üks 34A 183B - klassi tulekustuti. 5.3.5. Tuletõkkesektsioonide piirpindala Hoones toimuv tegevus kuulub tuleohuklassi 1. Hoones on rakendatud II tulekaitsetaset. Antud näitajatega hoone tuletõkkesektsioonide piirpindala vastavalt EVS 812-4:2018 on 3000m2. 5.4. Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoones on kuus erinevat tuletõkkesektsiooni. Hoone tootmisruumid moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni, kompressori ruum teise ja tehniline ruum kolmanda, trepikoda neljanda ja olme-ja adminastratiivruumid viienda sektsiooni ja ventilatsioonikamber kuuenda. Sektsioneeritud seinad on EI-60. Ventilatsioonisüsteem ja kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkesektsioonidest lahendatakse tulekindlalt. 5.4.1. Maksimaalne inimeste arv. Maksimaalne töötajate arv arv hoone on tellijalt saadud andmetel kuni 10 inimest. 5.4.2. Evakuatsiooniteede laiused ja arv Hoonel on viis sõltumatut evakuatsiooniväljapääsu ja üks hädaväljapääs. Evakuatsiooniteede laiused on vähemalt 900 mm, hädaväljapääsul 600 mm. 5.4.3. Evakuatsiooni väljapääsud Evakuatsiooniuksed peavad vastama harmoniseeritud tootestandardi EVS-EN 179 nõuetele ja omama vastavussertifikaati. Evakuatsiooniuksed varustada ukselingiga avatavate evakuatsioonisulustega. 5.4.4. Pääsud pööningule ja katusele Pääs katusele toimub statsionaarselt paigaldatud metallist katuseredeli kaudu. Pääs pööningule toimub samuti sama katuseredeli kaudu 5.5. Tuleohutuspaigaldised 5.5.1. Tulekahjusignalisatsioon Hoonesse paigaldatakse adresseeritav ATS tulekahjusüsteem Täpne projektlahendus lahendatakse järgmiste projekteerimise etappidega. 5.5.2. Turvavalgustus Hoonesse paigaldatakse evakuatsioonivalgustus toimimisajaga vähemalt 1 tund 5.5.3. Suitsueemaldamine Ehitusprojekti alusel moodustab tootmisruum ühe suitsutsooni. Suitsutsooni pindala kokku 368m2. Suitsuärastus tagatakse katusele paigaldatava kahe elektriliselt avatava suitsuluugi kaudu. Loomuliku suitsutõrje puhul peab suitsueemalduse avade kogupindala olema 0,25 % suitsutsooni pindalast. Kahe avatava suitsuluugi pindala on 2,1 m², mis tagab nõutud suitsueemaldusavade pindala. Hoone kaupluse, evakuatsioonitrepikoja ja kontori osa suitsuärastus toimub avatavate akende kaudu. 5.5.4. Tulekustutid. Hoonesse on kavandatud esmased tulekustutusvahendid. Tootmisruumidesse paigaldatakse kolm tulekustutit, üks tulekustuti iga 200 m² kohta. Kaupluse ja kontori osasse mõlemale korrusele 1 kustuti. 5.6. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Tuletõrjemasinate juurdepääs hoonetele on tagatud 43 Aovere-Kallaste-Omedu teelt, samuti ümbersõit ümber hoone. Päästemeeskonna sisenemis punkt hoonesse on kontori peasissepääsu juures. Peasissepääsu kõrval on päästemeeskonna infopunkt ja olemasolev ATS keskus. Päästemeeskonna sisenemistee ja päästemeeskonna infopunkt hoonesse on tähistatud 1. korruse plaanil. 5.7. Tehnosüsteemide tuleohutus 5.7.1. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 17 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 rajatakse kõik ventsüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Põlevatest materjalidest võivad olla ühenduslõdvikud, juhtmed, vibratsioonisummutid, rihmülekanne, tihendid ja Filtride. Kõik tuletõkkepiiretest läbiviigud tehakse nii, et need ei nõrgenda piirete tulepüsivusomadusi. Ventilatsioonitorustik tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 812-2:2014. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt NE 12236 nõuetele. Tuletsooni piiridest läbiminekutel asetatakse õhukanalitele tuletõkkeklapid klass EI mis tagavad vähemalt pool tarindi tulepüsivusest, kanalitele läbimõõduga 160 mm ja väiksemad paigaldatakse E-klassi tuletõkke klapid. Tuletõkesti kinnitatakse tugevalt tuletõkketarindi külge, vastavalt tootjatehase juhistele. Pärast torustiku paigaldamist tihendatakse tuletõkke tarinditesse tehtud avad spetsiaalse seguga. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piiri, tuleb klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida vastavalt tarindi tulepüsivusnõuetele. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed Kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Tulekahju tekkimisel lülitatakse automaatselt kõik ventilatsiooniseadmed välja. Hoone ventilatsiooni projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid. 5.7.2. Kütteseadmete tuleohutus Küttetorustikud ja isolatsioonimaterjal peavad tuletundlikkuse poolest vastama klassile Bs1d0. Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumst. Tuletõkketarinditest läbiminevad küttetorud tuleb paigaldada terashülssi, toru ja kaitsehülsi vahe tuleb täita mittepõleva hermeetikuga. Ava ja hülsi vahe tuleb töödelda tuletõkkeseguga. 5.7.3. Tulekaitse Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventsüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Põlevatest materjalidest võivad olla: • Ühenduslõdvikud • Juhtmed • Vibratsioonisummutid • Rihmülekanne • Tihendid • Filtrid Kõik tuletõkkepiiretest läbiviigud tehakse nii, et need ei nõrgenda piirete tulepüsivusomadusi. Ventilatsioonitorustik tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 812-2:2014. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt NE 12236 nõuetele. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid näidatakse projekti arhitektuurses osas. Tuletsooni piiridest läbiminekutel asetatakse õhukanalitele tuletõkkeklapid klass EI mis tagavad vähemalt pool tarindi tulepüsivusest, kanalitele läbimõõduga 160 mm ja väiksemad paigaldatakse E-klassi tuletõkke klapid. Tuletõkesti kinnitatakse tugevalt tuletõkketarindi külge, vastavalt tootjatehase juhistele. Pärast torustiku paigaldamist tihendatakse tuletõkke tarinditesse tehtud avad spetsiaalse seguga. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piiri, tuleb klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida vastavalt tarindi tulepüsivusnõuetele. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolul lülitatakse tulekahju tekkimisel automaatselt kõik ventilatsiooniseadmed välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus. Hoone ventilatsiooni projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. 5.7.4. Vee- ja kanalisatsiooniseadmete tuleohutus Kõik torustike läbiviigud tuletõkkesektsioonidest peavad olema tule-ning suitsu levikukindlad ning vastama antud konstruktsioonide tuleohutusklassile. Torustike isolatsiooni tuletundlikkus peab olema klass A2 või B ja isolatsiooni pealmine kihi tuletundlikkus peab olema vähemalt klass B. Kanalisatsiooni torustikega tuletõkkesektsioonide piirist läbiminekul kasutada torustikel Ø110 tuletõkkemansette ja torustikel Ø32-75 tuletõkkemähiseid. Kohtades, kus mansettide paigaldus pole võimalik, tuleb läbiminekud tihendada GPG seguga. Kanalisatsiooni torustikud isoleeritakse mittepõleva isolatsiooniga, kasutades heakskiidetud liime ja teipe, paksus 50 mm. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 18 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Külma tarbeveetorustik isoleerida alumiinium-foolium kattega kivivilla või klaasvilla torukoorikuga (näit. PV-AE- „PAROC”). Isolatsioonikihi paksus külma tarbevee torudel DN10...49mm s=20mm, DN50…89mm s=30mm mille süttimistundlikkus-tulelevimiskindlus on B-s1, d0. Soojavee- ja soojavee ringlustorustik isoleerida alumiinium- foolium kattega kivivilla või klaasvilla torukoorikuga näit. PV-ACE-„PAROC“). Isolatsioonikihi paksus soojavee ja soojavee ringluse torudel DN10...49mm s=40mm, mille süttimistundlikkus-tulelevimiskindlus on B-s1, d0. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni vahele jääb vahe. Torustik isoleeritakse vastavalt LVI -RYL p. 51T1 kohaselt. Kanalisatsioonipüstikud ja torustikud laes isoleerida alumiinium-foolium kattega kivivilla või klaasvilla torukoorikuga paksusega 50 mm. Isolatsiooni tuletundlikkuse klass peab olema B-s1, d 5.7.5. Kaablite tuleohutus Kõik läbiviigud kuuluvad tihendamisele. Tuletõkke seintest läbiminekud tihendada spetsiaalse tuldtõkestava seguga seina tulepüsivusele vastavalt. Tuletõkked peavad olema sertifitseeritud lahendused kooskõlas tuletõkke sektsiooniga. Kaablite tuletundlikkus üldiselt Dca-s2,d2,a2 ja evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2. 5.8. Väline tulekustutusvesi Arvestuslik tulekustutusvee normvooluhulk tuginedes EVS 812-6:2012 tabelile 2 on VI kasutusviisiga hoones kuni 12000 m² pinnaga hoone puhul 10 l/s 2 tunni vältel. Hoone vajadus oleks 72 m³ kustutusvett. Kinnistule on projekteeritud tuletõrje veevõtu kohana kaks veemahutit á 36m³ ja kuiv tuletõrjehüdrant 30 m kaugusel hoonest. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 19 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 6. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 6.1. Üldandmed Projekti osa koostaja on Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ Registrikood: 10250459 kontakt: [email protected] Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa vastutav spetsialist: Alo Varik, kontakt: [email protected] Projekteerija: Alo Varik, kontakt: [email protected] 6.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt sisaldab hoone kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendust eelprojekti staadiumis. 6.1.1.1. Lähteandmed • Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt koostatud hoone ehitusprojekt. • tellijapoolsed soovid ja ettepanekud 6.1.1.2. Normdokumendid Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid ja ehitusnormid KV-süsteemide kavandamisel: • EVS-EN 12831:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • EVS-EN 12828:2012+A1:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine • EVS-EN 15450:2007 Hoonete küttesüsteemid. Soojuspump-küttesüsteemide projekteerimine • EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. • EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähtendmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa • EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) • EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017:2007 • EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid • EVS 860-1:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. Juhendmaterjalid: • Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017 • Tehnilised nõuded kasutatavatele materjalidele ja toodetele ning tööde kvaliteedile LVI-RYL 2002 järgi. 6.2. Olemasolev 6.3. Välisõhu arvutuslikud parameetrid 6.3.1. Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Kütte projekteerimiseks tv = -25°C Ventilatsiooni projekteerimiseks tv = -25°C RH = 90% 6.3.2. Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Jahutuse projekteerimiseks tv = +27°C RH = 50% Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 20 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 6.4. Sisekliima parameetrid 6.4.1. Temperatuur Ruumide arvutuslikud sisetemperatuurid on määratud vastavalt lähteülesandele ja standardile EVS 844:2016. Ruumide arvutuslikud sisetemperatuurid kütteperioodil on järgmised: Pesuruum +22°C Kabinet, riietusruum +21°C Puhkeruum WC +20°C Kohvik-kauplus, koristaja ruum +18°C Trepikoda, soomustus fileerimine, +17°C pakkimine ja väljastamine Tehniline ruum +10°C Arvutuslik sisetemperatuur jahutusperioodil ruumides kus on ette nähtud jahutussüsteem: +24°C. 6.4.2. Niiskus Ruumiõhu niiskussisaldus peab olema ekspluatatsiooniks ettenähtud piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid, väldib veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning ei põhjusta niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu. Ruumides siseõhu niiskust ei reguleerita. 6.4.3. Müra Kabinet, puhkeruum 35 dB WC, riietusruum, pesuruum, koristaja ruum 40 dB Kohvik-kauplus 45 dB Süsteemide seadistamisel ja häälestamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest. 6.4.4. Õhu saastatus Ruumide siseõhus ei tohi olla kahjulikus koguses gaasilises või hõljuvas olekus lisandeid või mikroorganisme. Süsihappegaasi kontsentratsioon ei tohi ületada 500 ppm-i üle välisõhu kontsentratsiooni. 6.5. Soojusallikas 6.5.1. Soojuskoormused Projekteeritava hoone arvutuslikud soojuskoormused: Põrandküte vesi t 40/35°C ~11 kW Ventilatsioon sh. õhkküte vesi t 55/40°C ~25 kW 6.5.2. Alternatiivsete soojusallikate kasutamine 6.5.3. Soojusallika liik Soojusvarustuse allikaks on hoonesse projekteeritav õhk-vesi tüüpi soojuspumba süsteem võimsusega ~36kW. Süsteem koosneb kahest õhk/vesi soojuspumbast Nibe F2120-20, soojusvahetitest, kütte vahemahutist 500L, tarbevee boilerist 500L, elektrikatlast võimsusega 42kW, paisupaagist ja juhtautomaatikast SMO40. Soojuspumba poolt toodetava küttevee pealevoolu arvutuslik temperatuur on ~55ºC. Soojaveevarustus projekteeritakse soojuspumba baasil töötava 500L tarbeveeboileriga. Aegajalt tõstetakse boileris kuuma vee temperatuuri, et hävitada vees olevaid baktereid. Selleks on süsteem varustatud elektrilise küttekehaga võimsusega 9 kW. Sooja tarbevee jahtumise vältimiseks torustikus varustatakse soojavee süsteem tsirkulatsiooni torustikuga Soojuspumbad paigaldatakse tehnilise ruumi välisseina taha teljel D, vahemahuti, soojusvahetid, elektrikatel, tarbevee boiler, paisupaak, sulg- ja reguleerarmatuur ning elektri- ja automaatikakilbid paigaldatakse tehnilisse ruumi. Soojuspumbaruumis peab olema kohtkindlalt paigaldatud piisav valgustus, mille valgustugevus mõõteriistade ja reguleerimisseadmete läheduses on vähemalt 200 luksi. Samuti peavad ruumis olema maandatud pistikupesad ja põrandatrapp. Nibe õhk-vesi soojuspumbas kasutatakse madala keemistemperatuuriga külmaagensi R410A. Külmaagensi kogus suletud külmaagensiringis ei ületa 3kg. Õhk/vesi soojuspumba tööpõhimõte: Ventilaator tõmbab välisõhu soojuspumba aurustisse, mis on ühendatud külmaagensi kinnise süsteemiga. Külmaagens on aine, mis aurustub väga madalatel temperatuuridel. Aurustisse juhitud välisõhu soojusenergia mõjul külmaagens aurustub. Seejärel surutakse gaas kompressori abil kokku ning juhitakse kondensaatorisse, kus kondenseeruv külmaagens annab soojusenergia edasi küttesüsteemile. Nüüd on vedel külmaagens valmis järjekordseks aurustumiseks ja välisõhu soojusenergia salvestamiseks. Soojuspumbasüsteem on varustatud integreeritud komplektse automaatikaga, mis tagab soojusvarustuse süsteemi ökonoomse töörežiimi ning soojuskandjate parameetrite reguleerimise sõltuvalt välisõhu temperatuurist ja soojustarbimisest. Süsteem tagab optimaalse küttevõimsuse aasta läbi tänu inverterkompressorile. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 21 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Kütmisvajadusel käivituvad kõigepealt soojuspumba kompressorid. Juhul kui soojuspumbad ei suuda hoida õiget väljundtemperatuuri, lülitub tööle elektrikatel. Rõhku kinnistes süsteemides kompenseeritakse membraanpaisunõudega. Kõik süsteemid varustatakse ohutusarmatuuriga. 6.5.4. Tulekaitse Küttesüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Küttesüsteemide paigaldamisel tuleb jälgida, et kõikidest tuletõkke tarinditest läbiminekul oleks tagatud tarindi tulepüsivus. Kõik kommunikatsioonide läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemähistega või torudele kuni Ø40 spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga vastavalt tarindi tulepüsivusklassile. 6.6. Küte 6.6.1. Välispiirete soojusläbivused Välissein 0.24 W/m²K Katuslagi 0.12 W/m²K Põrand pinnasel 0.16 W/m²K Aknad 1.0 W/m²K Uksed 1.2 W/m²K Välispiirete soojusläbivused täpsustatakse põhiprojekti staadiumis. 6.6.2. Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile 6.6.2.1. Süsteemi kirjeldus Hoone kontoriruumidesse ja kaupluseruumidesse projekteeritakse veega põrandkütte süsteem. Arvutusliku põrandküttevee temperatuuri tagab soojuspumba automaatika. Põrandkütte torustik jagatakse vajalikuks hulgaks ringideks kollektoritega. Iga kollektori ette asetatakse tasakaalustusventiil (tagastuvale torule) ja kuulventiil (pealevoolu torule). Kollektorid peidetakse seintes asuvatesse kollektorikappidesse. Jaotuskollektorile paigutatakse igale harule el. ajamiga ventiil, mille tööd juhib ruumis paiknev termostaat. Termostaadid tagavad ruumides vajaliku sisetemperatuuri ja hoiavad põrandapinna temperatuuri optimaalsena (paigalduskõrgus ~1,5m). Paigalduskoht tuleb valida selliselt, et termostaati ei mõjutaks otsene päikesekiirgus, tuuletõmbus ega soojust eraldavad seadmed. Termostaati ei paigaldata välisseintele ega kardinate või mööbli taha. Termostaadid ühendatakse läbi ühenduskarbi reguleerventiilide ajamitega vastavalt ühendusskeemile. Põrandakütte torustik asetatakse betoonvalusse isolatsioonikihi peale. Pakkimise ja väljastamise ning soomustamise fileerimise ruumidesse nähakse ette küte ventilatsiooni sissepuhkeõhuga. Ventilatsiooni soojusvarustuse soojakandja temperatuur reguleeritakse soojuspumbas vastavalt välisõhutemperatuurile. Ventagregaatide soojenduspatareide soojuskandja temperatuuri lõplik reguleerimine toimub ruumi antava õhu temperatuuri järgi ventagregaadi patarei toitele asetatud pumba ja 2-T ventiiliga. Tootmispooles asuvasse dušširuumi nähakse ette põrandküte elektrikaabliga. Suitsutusruumi, vastuvõturuumi, kompressoriruumi ja taararuumi ei ole kütet ette nähtud. -20°C ja -35°C külmkambrite alla rajatakse maapinna läbikülmumise vältimiseks küttesüsteem, mille soojusallikana kasutatakse külmutuskompressorite jääksoojust. Soojuskandjana kasutatakse glükooli 30%-ilist vesilahust arvutusliku temperatuuriga +40/+30°C. 6.6.2.2. Põhiseadmed ja materjalid Põrandkütte ja ventilatsiooni soojusvarustuse magistraaltorustik teha näiteks pressitavatest terastorudest (Fe35) ja isoleerida alumiinim-fooliumkattega kivivillkoorikutega. Torustik paigaldatakse lahtiselt kontoriruumide lae alla ja tootmisruumis välisseintele. Torustiku paigalduskaugused vastavalt LVI RYL 2002 juhendile. Torustiku kõrgematesse punktidesse, kuhu võib koguneda õhk, paigaldada automaatsed õhueraldusseadmed. Torustik tuleb riputada jäikadele metallkonstruktsioonidele, metall-lintidega riputamine on keelatud. Torude tugede vahekaugus valitakse nii, et ei tekiks lubamatut läbipainet. Põrandkütte ja külmkambrite aluse küttesüsteemi torudena kasutatakse näiteks põrandkütte torusid Ø20x2.0. Torude vaheline samm võtta 300mm. Akende alla ja välisseinte äärde paigaldada torustik tihedama sammuga. Kogu soojusvarustussüsteemi armatuur peab vastama rõhuklassile PN10. Kõikide soojavarustusseadmete paigaldamisel tuleb täita valmistaja ettekirjutusi ning rakendada müravastaseid abinõusid. Projekteeritud küttetorustik isoleeritakse näiteks kivivillkoorikutega, mille paksus on järgmine: Läbimõõt Küte (<50°C), mm Küte (<80°C), mm Küte (>80°C), mm DN<50 40 50 60 DN>50 50 60 80 DN>100 60 80 100 Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 22 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Nähtavale jääv isolatsioon kaetakse PVC-katte või plekiga, varjatud torustike isolatsioon kaetakse fooliumiga. Kinnituste, riputite või tugede vahekaugused: Kinnitusvahemikud (m) Toru Ø Horisontaalsed torud Vertikaalsed torud (mm) Fe Fe Cu PE X PP komposiit Cu PE X PP komposiit 10-16 2,5 0,6 0,3 0,6 1,2 2,5 0,6 0,3 1,1 1,2 20 2,5 1,2 0,3 0,6 1,3 2,5 1,2 0,3 1,1 1,3 25 2,5 2,5 0,4 0,7 1,3 2,5 2,5 0,4 1,3 1,3 32 2,5 2,5 0,4 0,8 1,4 2,5 2,5 0,4 1,4 1,4 40 2,5 2,5 0,5 0,9 1,4 2,5 2,5 0,5 1,6 1,4 50 3,0 2,5 0,5 1,0 1,5 3,0 2,5 0,5 1,8 1,5 63 - 2,5 0,6 1,2 1,5 - 2,5 0,6 2,0 1,5 75, 65 4,0 - 0,6 1,3 1,5 4,0 - 0,6 2,0 1,5 90, 80 4,0 3,0 0,7 1,5 2,4 4,0 3,0 0,7 2,3 2,4 110, 110 5,0 3,0 0,7 1,7 2,4 5,0 3,0 0,7 2,4 2,4 6.6.3. Hoone osade energiatarbimise määramine Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega. 6.6.4. Tulekaitse Küttetorustikud ja isolatsioonimaterjal peavad tuletundlikkuse poolest vastama klassile Bs1d0. Torude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumst. Tuletõkketarinditest läbiminevad küttetorud tuleb paigaldada terashülssi, toru ja kaitsehülsi vahe tuleb täita mittepõleva hermeetikuga. Ava ja hülsi vahe tuleb töödelda tuletõkkeseguga. 6.7. Ventilatsioon 6.7.1. Arvutuslikud vooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Ruumide õhuvahetused leitakse vastavalt standardites toodud normarvudele või leitakse arvutuste teel lähtudes lähteülesandest: Arvutuslikud vooluhulgad: Kabinet, tootmine ±1.5 l/s m² Koristaja ruum -4.0 l/s m² WC -20 l/(s inim) Pesuruum -16 l/(s dušš) Riietusruum +5 l/(s inim) Puhkeruum ±5.0 l/s m² Kohvik-kauplus ±2.0 l/s m² Tehniline ruum -0.5 l/s m² Ladu -0.35 l/s m² Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool sissepuhkesüsteemist või siirdõhuna. Alarõhulistes ruumides tagatakse värskeõhu juurdepääs uste all olevate pilude või siirdeõhurestide kaudu. 6.7.2. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile Ventilatsioonisüsteemide elueaks on arvestatud minimaalselt 15 aastat. Süsteemide elementide tööea määrab tootja. Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse kõrge kasuteguriga soojustagastusseadmeid. Vastuvoolu plaatsoojustagasti ≥ 80%* Rootorsoojustagasti ≥ 80%* * - välisõhk -24°C; RH = 90% / siseõhk 21°C; RH = 20% Soojustagastusega varustatud mehaaniliste sissepuke/väljatõmbe ventilatsiooni-süsteemide SFP (ventilaatorite elektriline erivõimsus) peab olema ≤ 2,0 kW/m3. Mehaaniliste sissepuhke ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 1,2 kW/m3. Mehaaniliste väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 0,8 kW/m3. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 23 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Käsitletud hoone ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeõhu puhtusklass tuleb tagada vähemalt F7 klassi filtritega, väljatõmbeõhu puhtusklass vähemalt G5 klassi filtritega. Ventilatsiooniseadmete kesta tihedus peab vastama vähemalt klassile A, soojajuhtivus klassile T3 ja külmasildade näitaja klassile TB3 6.7.3. Ventilatsiooni kirjeldus Ventilatsioon rajatakse nii, et ebameeldivat lõhna eraldavad ruumid hoitakse alarõhulistena teiste suhtes. Sellega tagatakse õhu liikumine puhtamalt poolelt saastunuma poole. Hoone kontoriruumide ventileerimine lahendatakse komplektse rootorsoojustagastiga varustatud ventagregaadiga, tootmisruumi ventileerimiseks kasutatakse plaatsoojustagastiga varustatud ventagregaati. Ventagregaatide tööd juhitakse programmkella ja temperatuuriandurite järgi. Ventilatsiooniagregaadid töötavad üldjuhul 100% -lise tootlikkusega, väljaspool tööaega näiteks 30% -lise tootlikkusega. Ventilatsiooniagregaadid paigaldatakse tehnilisse ruumi nii, et neid oleks võimalik hooldada. Kondensaat ventagregaatidest juhitakse läbi haisuluku tehnilise ruumi põrandas olevasse trappi. Suitsutus, vastuvõturuumi ja taareruumi ventileerimiseks nähakse ette väljatõmbeventilatsioon kanali-, seina- või katuseventilaatoriga. Väljatõmbeventilaatorid töötavad üldjuhul 100% -lise tootlikkusega, väljaspool tööaega näiteks 30% -lise tootlikkusega. Värske välisõhk võetakse välisseintesse paigaldatavate restide kaudu. Kompressoriruumi nähakse ette eraldi väljatõmbeventilatsioon, millega tagatakse kompressoriruumi jahutus. Väljatõmbeventilaator paigaldatakse ruumi välisseina lae alla ja jahe välisõhk siseneb läbi välisseina alumises osas oleva välisõhuava. Ventilaatori tööd juhitakse ruumis asuva temperatuurianduri järgi. 6.7.4. Põhiseadmed ja materjalid 6.7.4.1. Ventilatsiooniagregaadid Ventagregaadid tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneelide ja juhtkaablitega. Ventilatsiooniagregaatide juhtimine ja automaatika koostatakse ja monteeritakse ventseadmete paigaldajate poolt. Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele. Seadmete, komponendite ja sektsioonide ning nende omaduste tehniline dokumentatsioon peab olema piisav. Seadmed peavad omama EUROVENT sertifikaati. Agregaatidel peab olema Eurovendi poolt väljastatus energiamärgis. Ventilatsiooniagregaadid koosnevad isoleeritud kestast, sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatoritest, vesisoojuskandjaga järelküttepatareist, soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu filtritest, soojustatud ajamiga klappidest, alusraamist ning juhtimisautomaatikast. Ventagregaatide ventilaatorid on ühendatud seadme korpusega vibratsioonitõkestuspukside ja lõdvikute kaudu. Ventilatsiooni seadmed (tsentraalseadmed, ventilaatorid, kalorifeerid jt) on valitud vastavalt arvutuslikule õhuvooluhulgale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akustilistele nõutele hoones, kehtivatele tuleohutusnõuetele jm tingimustele. Iga seadmete ees peab olema normaalseks teenindamiseks vajalik vaba ruum elemendi paigalduse ja remondi tarbeks. Ventilatsiooni süsteemide juhtimine ja taastuslülitus kavandada ühte konkreetsesse kohta. 6.7.4.2. Õhukanalid Õhukanalid tehakse reeglina tsingitud plekist, võimalusel ümara põiklõikega. Õhukanalid paigaldatakse ripplagedega ruumides ripplagede peale, muja lahtiselt lagede alla nii, et need oleksid visuaalselt kõige vähem häirivad. Ventilatsiooni torustiku tihedusklass peab vastama klassile B. Kõik ventilatsioonikanalid peavad olema puhastatavad. Selleks näha ette puhastusluugid iga tuletõkesti juurde, raskesti ligipääsetavate nurgatükkide ja hargnemiskohtade juurde ning sirgetele lõikudele iga 10 m järgi. Seda kaugust võib suurendada kuni 20 m-ni, kui kanal on puhastatav kogu luukidevahelises osas ja töövõtja näitab ära meetodi puhastamiseks. Puhastusluugid peavad olema ka mõlemal pool reguleerklappe, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta). Vertikaalsed õhušahtid peavad olema puhastusvõimalusega nii ülemisest kui alumisest otsast (ka sissepuhkel). Ventilatsioonikanalite puhastuse kohta tuleb esitada allkirjastatud teostusakt. Õhukanalid toestatakse kuni 3m sammuga. Ventilatsiooniavad läbi kandvate konstruktsioonide ei tohi nõrgendada hoone kandekonstruktsiooni. Avade asukohad täpsustada ehituse käigus. 6.7.4.3. Lõppelemendid Õhu jaotuseks ja väljatõmbeks kasutatakse tehnilisele ja arhitektuursele sobivusele vastavaid õhujaotajaid nt. Halton, FläktWoods, Swegon jne. Lõppseadmed valitakse kooskõlas Tellijaga. Kõiki õhujaotajaid läbivad õhuhulgad peavad olema reguleeritavad Õhujaotajate kvaliteet peab olema tagatud vastavate sertifikaatidega. Jaotajad peavad tagama projektis ettenähtud õhu jaotuse, ei tohi ületada lubatud mürataset ja joa liikumiskiirused inimeste viibimise tsoonis ei tohi ületada normides ettenähtut. 6.7.4.4. Isolatsioon Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 24 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb tuleohutus. Nähtavates kohtades tuleb isolatsiooniks kasutada fooliumkattega mineraalvilltooteid. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isoleerimine peab vastama Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ peatükk „G9 Isolatsioon“ nõuetele. Isolatsiooni tuleb kaitsta välistingimuste või mehaaniliste vigastuste eest plekiga. Tehnilistes ruumides kuni 2m kõrguseni olevatel õhukanalitel on vajalik mehaaniline kaitse. Ventagregaatide õhuvõtukanalid ja väljapuhke õhukanalid köetavates ruumides isoleerida kummiisolatsiooniga (näiteks „Armaflex“). Isoleerimisel jälgida, et isolatsiooni pind oleks kaetud nii, et ruumiõhk ei pääseks toru pinnale. Mineraalvillast soojusisolatsiooni paksus õhukanalitele on: Kanali Soojustuse paksus mm/∆T läbimõõt ∆T5°C ∆T10°C ∆T20°C ∆T30°C ∆T40°C ∆T50°C 100 30 30 50 60 80 100 125 30 40 50 60 80 100 160 30 40 50 60 80 100 200 40 50 60 80 100 120 250 40 50 60 80 100 120 315 40 50 60 80 100 120 400 50 50 80 100 100 160 500 50 60 80 100 120 160 630 50 60 80 100 120 160 800 50 60 100 120 120 160 1000 50 80 100 120 160 180 1250 50 80 100 120 160 180 6.7.4.5. Reguleerklapid Õhuhulkade reguleerimiseks kasutatakse ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) IRIS-tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus võimaldab sealt õhuhulga mõõtmist. Ümarad reguleerklapid valitakse sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks. Väljatõmbekanalitel võib väikeste õhuhulkade korral kasutada reguleerimiseks plafoone. Kõik reguleerivad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et juhuslike häirete korral oleks võimalik taastada algseis. Ventilatsiooni õhuhulgad mõõdetakse ja seadistatakse. Töövõtja on kohustatud tegema kõikide sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemide üldõhukoguste mõõtmise ja reguleerimise, ning teostusjoonised. Samuti tuleb teha kõikide sissepuhke- ja väljatõmbeklappide õhukoguste mõõtmine ja reguleerimine. Pärast seadistamist plafoonide ja seadeklappide asend fikseeritakse. Ventilatsioonisüsteemide õhuhulkadele maksimaalne seadistamisviga võib olla kuni ±15%. 6.7.4.6. Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked Värske välisõhk ventagregaatidele võetakse välisresti kaudu läbi ventkambrisse rajatava õhuvõtukambri. Õhuvõtukamber rajatakse vastavalt „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“ juhendile. Õues asuvate õhu sissevõtuavade täiteks kasutada putukavõrguga varustatud reste. Väljapuhkeõhk ventagregaatidest puhutakse vastavate heitõhuotsikute kaudu hoone katusele (näiteks EYMA). Ventilatsioonisüsteemide elemendid (restid jne.) peavad olema värvitud arhitekti poolt etteantud toonides. 6.7.4.7. Mürasummutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Selleks projekteeritakse ventsüsteemid koos mürasummutitega. Mürasummutid peavad olema testitud ja omama mürasummutuskarakteristikuid oktaavribade kaupa. Mürasummutid peavad olema valmistatud mittepõlevatest materjalidest. Mürasummutid paigaldatakse vahetult peale/enne ventilatsiooniseadet, et võimalikult efektiivselt tagada selle toimimist ja tõkestada müra levikut ventilatsioonikanali seinte kaudu ümbritsevasse keskkonda. Vajadusel tuleb töövõtjal lisada mürasummutid lõikudele, kus mingil põhjusel ei ole võimalik vajalikku taset saavutada. Tehnilise ruumi konstruktsioon ei tohi selles tekkivat vibratsiooni ja müra kanda edasi teistesse ruumidesse. Õhukanalid ning sissepuhke ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekitaks liigset müra. Seintest ja vahelagedest läbiminekul ei tohi torustik olla konstruktsioonide külge jäigalt kinnitatud. Plekk-kanalite montaažil (eriti nelinurksete kanalite korral) jälgida, et nurgatükkides ja kolmikutes ei tekiks järske ristlõike muutusi ega tasaseid pindu, kuhu suunduvad risti pindadega tulevad õhujoad. Vajadusel kleepida sirged pinnad seest mürasummutava plaadiga. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 25 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 6.7.5. Tulekaitse Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventsüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Põlevatest materjalidest võivad olla: • Ühenduslõdvikud • Juhtmed • Vibratsioonisummutid • Rihmülekanne • Tihendid • Filtrid Kõik tuletõkkepiiretest läbiviigud tehakse nii, et need ei nõrgenda piirete tulepüsivusomadusi. Ventilatsioonitorustik tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 812-2:2014. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt NE 12236 nõuetele. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid näidatakse projekti arhitektuurses osas. Tuletsooni piiridest läbiminekutel asetatakse õhukanalitele tuletõkkeklapid klass EI mis tagavad vähemalt pool tarindi tulepüsivusest, kanalitele läbimõõduga 160 mm ja väiksemad paigaldatakse E-klassi tuletõkke klapid. Tuletõkesti kinnitatakse tugevalt tuletõkketarindi külge, vastavalt tootjatehase juhistele. Pärast torustiku paigaldamist tihendatakse tuletõkke tarinditesse tehtud avad spetsiaalse seguga. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piiri, tuleb klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida vastavalt tarindi tulepüsivusnõuetele. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolul lülitatakse tulekahju tekkimisel automaatselt kõik ventilatsiooniseadmed välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus. Hoone ventilatsiooni projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. 6.8. Jahutus 6.8.1. Jahutuse kirjeldus Hoone kontoriruumidesse ja kaupluseruumidesse nähakse ette MultiSplit tüüpi jahutussüsteemid. Süsteemi siseosad paigaldatakse näiteks ruumide lagede alla või seintele. Süsteemi välisosad paigaldatakse õue hoone välisseina äärde. Projekteeritav süsteem võimaldab jahutuse siseosasid eraldi juhtida ja liita hooneautomaatikasse. Hoone arvutuslik jahutusvõimsus ~14kW (täpsustada põhiprojekti käigus). 6.8.2. Põhiseadmed ja materjalid 6.8.2.1. Ruumi jahutusseadmed Jahutusseadmed tuleb valida lisaks jahutusvõimsuse näitajatele ka sõltuvalt akustilistest karakteristikutest. Arvutuslik jahutusvõimsus peab olema tagatud tingimustes, kus seadme müratase ei ületa lubatut. Kondensaat juhitakse plasttorude kaudu läbi haisuluku lähimasse kanalisatsiooni äravoolu. 6.8.2.2. Torustikud ja isolatsioon Freoonitorud ja kaablid valitakse seadmete tarnija poolt. Koostas: Alo Varik Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 26 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 7.1. Üldandmed 7.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva eelprojekti eesmärgiks on veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide põhimõtteline lahendus ja nende kirjeldus tööstushoone rajamisel. 7.1.2. Alusdokumendid 7.1.2.1. Tellija lähteülesanne 1.1.1.1. Normdokumendid • EVS 835:2014 „ Hoone veevärk“ • EVS 846:2013 „ Hoone kanalisatsioon“ 7.2. Veevarustus 7.2.1. Veevarustuse üldpõhimõtted Veega varustamine hakkab toimuma Väike-Nurga kinnistule rajatavast puurkaevust. Hoonesisene veesüsteem koosneb ühest süsteemist: majandus-joogivesi. Hoonesse tulevad kätepesukausid, wc potid, valamud, dušid, kraanid pesemisseadmete jaoks. Projekteeritud hoone veetorustike eluiga – 50 aastat. 7.2.2. Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad Tarbevee hetkeline maksimaalne vooluhulk: Külm vesi Qmax=2,4 l/s, soe vesi Qmax=1,5 l/s Qd =9,6 m³/d Tarbevee hetkeline arvutusvooluhulk: Külm vesi Qa =1,0 l/s; soe vesi Qa=0,9 l/s Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 835:2014 Hoone veevärk“ toodud arvutuskäigule. 7.2.3. Veemõõdusõlm Hoonesse paigaldada veesisendile veemõõtja. 7.2.4. Torustikud ja seadmed Siseveetorustik paigaldatakse Alupex või Wirsbo-pex torudest surveklassiga PN10. Torustikud varustada sulgarmatuuriga. Konstruktsioonidest läbiminekul ja peidetud montaazil tuleb veetoru paigaldada hülssi. Hoonete sisevõrku suunatav tarbevee kvaliteet peab vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Veetorustiku isoleerimine, toestamine ja paigaldus tuleb teostada vastavalt tootja ja soovitavalt RYL 2002 nõuetele. Isolatsiooni ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Soojusisolatsiooni materjalidena kasutada mineraalvillast valmiselemente vastavalt isolatsiooni tootja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev, mille süttimistundlikkus- tulelevimiskindlus on Bs1,d0. Külma- ja soojaveetorud isoleerida vastavalt RYL 2002-le. • KV torud nähtavalt vastavalt seeriale 21; • KV torud mittenähtavalt vastavalt seeriale 22; • SV torud vastavalt seeriale 25; • Külmades ruumides isoleerida tarbeveetorud vastavalt seeriale 25. • Torustikud, mis on peenemad, kui 22 mm, isoleeritakse vastavalt seeriale 22. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja ehituskonstruktsiooni vahele jääb vahe. Veevarustuse isoleeritud ja nähtvale jäävad torud katta PVC-kattega (tuletundlikkus Bs1,d0). 7.2.5. Soojaveevarustus Soojaveevarustus projekteeritakse õhk-vesi pumba baasil töötava tarbeveeboileriga (vt hoone projekti KV-osa). Soojaveevõrku siseneva vee garanteeritud temperatuur peab olema 55°C. Soojaveesüsteem varustatakse vajadusel soojaveeringlusega. Soojavee maksimaalne ooteaeg võib olla 10 sekundit. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 27 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 7.3. Kanalisatsioon 7.3.1. Kanalisatsooni üldpõhimõtted Kalatööstuse rasvasegused heitveed korjata kokku eraldi olmereovee kanalisatsioonitorustikust. Rasvased reoveed juhtida läbi võrekaevu ja rasvapüüduri. Pärast rasvapüüdurit korjata kõik reoveed kokku ja juhtida rajatavasse omapuhastisse. Ehitatakse septik + biopuhasti, pumpla ja imbsüsteem. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile asub maaüksus suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee tase peab jääma immutustasandist vähemalt 1,2 m sügavamale. Kuna põhjaveetase on piirkonnas kõrge (0,4.. 0,85 m sügavusel maapinnast), siis tuleb imbväljak rajada muldesse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 61 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lg 1 p 1 võib heitvett pinnasesse juhtida kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Vastavalt Riigikogu 01.10.2019 „Veeseadus“ § 127 lõike 1 järgi ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Projekteeritava tootmishoone veetarbimine päevas on max 9,6 m³/d. Seega vastavalt Riigikogu 01.10.2019 „Veeseadus“ § 148 lõike 2 järgi põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala ja vastavalt § 187 p2 ei ole veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett alla 10 kuupmeetri ööpäevas. 7.3.2. Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk Sekundiline vooluhulk 1,7 l/s Ööpäevane vooluhulk 9,6 m³/d Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“ toodud arvutuskäigule. 7.3.3. Torustikud ja materjalid Hoonesisene kanalisatsioonisüsteem projekteeritakse D50÷160 mm PP ja PVC lehtservaga ja kummitihendiga. Heitvee sisetorustike soovitavad kalded võtta D110-160 – 0,01-0,015, D75 - 0,02 ja D50...32, - 0,03. Reoveed korjatakse kokku põrandakonstruktsioonides ja suunatakse isevoolselt väliskanalisatsiooni. Et vältida halva õhu ja kanalisatsioonigaaside pääsu hoonesse, tuleb kõik reoveeneelud varustada haisulukkudega. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks on ette nähtud paigaldada puhastusluugid. Kanalisatsioonisüsteemi normaalse töö tagamiseks tuleb ette näha süsteemi õhutus. Õhutuseks kasutada õhutustoru, mis on kanalisatsioonipüstiku pikendus ning tuleb viia läbi katusekatte (üle katuse pinna 0,5 m). Püstik lõpetatakse katusel tuulutustoru otsikuga. Tööstuse ruumides peavad kõik trapid peavad olema roostevabast või happekindlast terasest restkaante ja nende tugiraamidega. Trappi komplekti peab kuuluma ühe pere koosseisu kuuluv trapikorpus, tõsterõngas, trapikaas, montaazikaaned, tihendid, hüdroisolatsiooni kinnituskomplekt. Trapp peab kuuluma hüdroisolatsioonisüsteemi ja omama VTT-S-01187-06 sertifikaati Kanalisatsioonitorustiku toestamine, isoleerimine ja paigaldus tuleb teostada vastavalt tootja ja RYL 2002 nõuetele. 7.4. Sademeveekanalisatsioon Sajuvesi juhitakse ära katuselt hooneväliste sajuveerennide ja -torude abil. Kinnistu sadeveed immutatakse kinnistu haljasaladesse. 7.4.1. Arvutusäravool Arvutuslik vooluhulk katuselt (20-minutiline vihmasaju) Qa = 4,6 l/s Katenditelt (20-minutiline vihmasaju) Qa = 12,0 l/s Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ toodud arvutuskäigule. Koostas: Ivi Arop Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 28 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 8. TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK 8.1. Üldandmed 8.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva seletuskirja osas lahendatakse Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald krundile tootmishoone välisvõrgu ühenduse osa eelprojekti mahus. 8.1.2. Alusdokumendid 8.1.2.1. Lähteandmed: Tellijapoolsed soovid ja ettepanekud 8.1.2.2. Normdokumendid • 10421629-JV ST… „Eesti Energia (0,4…20 kV) võrgustandard“ • EVS 932 Ehitusprojekt • EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus • EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed • EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele • Eesti Standardi sari EVS-EN 60364 Ehitiste elektripaigaldised, sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 60364 Madalpingelised elektripaigaldised, sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 60439-3 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Erinõuded madalpingelistele lülitusaparaadikoostetele, millele pääsevad kasutamiseks juurde tavaisikud. Jaotuskilbid • EVS-EN 61293 „Elektriseadmete märgistamine elektrivarustusega seotud nimiandmetega“ • RYL Hoone tehnosüsteemide kvaliteedi üldnõuded II osa • Maa RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ning alustarindid. • Materjalide ja seadmete paigaldusjuhised ja –eeskirjad 8.2. Elektrivarustus 8.2.1. Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid Kinnistule on olemas olev liitumiskilp, kust on projekteeritud ehitatava tootmishoone elektritoide. Liitumispunkti pingeaste on 3×230/400 V, 50 Hz. Liitumispunktis paikneb võrguettevõttele kuuluv, kaugloetava mõõtesüsteemi arvesti ning liituja peakaitse nimivooluga In=3×315 A. 8.2.2. Elektrijaotusvõrgu haldaja ja tarbija kohustused Võrguettevõtja ja tarbija kohustused on määratud vastavalt poolte vahel sõlmitud võrguühenduse lepingule. 8.2.3. Madalpinge (≤1000 V) kaabelliinid Olemasolevast liitumiskilbist viia uus maakaabelliin AXPK 4G240 mm2 tüüpi kaabliga juurdeehitavasse osasse. Pinnases kaabelliin paigaldada topeltseinaga kaablikaitsetorus, rõngastugevusega 450N Ø 110 mm. Kõrguseni +3,0 m, kaabid paigaldada kaitstult, UV-kindlas kaitsetorus/karbikus. 8.3. Välisvalgustus Välisvalgustus on projekteeritud hoone ümbruse platside ja laadimisala valgustamiseks. Välisvalgustusena kasutatakse valgustiposte ja fassaadivalgustust. Välisvalgustus juhitakse kas käsitsi, hämarlüliti või programmrelee abil. 8.3.1. Kaabelliinid Välisvalgustuse toiteliinidena kasutatakse vaskkaableid FXQJ Pure 2×2,5+2,5 mm2. Kogu trassi pikkuses kaitsta kaabel rõngastugevusega 450N Ø 50 mm kaablikaitsetorudega ning paigaldada kaablist 0,3 m kõrgusele hoiatuslint „ELEKTRIKAABEL”. 8.3.2. Kaabelliinide trassidel katendite taastamise põhimõtted Kõikide pinnakatete taastamisel lähtuda MaaRYL 2010 esitatud nõuetest. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 29 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 9. HOONE TUGEVVOOLU PAIGALDIS 9.1. Üldandmed Käesoleva seletuskirja osas lahendatakse Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald krundile projekteeritava polüfunktsionaalse hoone tugevvoolupaigaldis eelprojekti mahus. 9.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Projektis lahendatakse järgmised uued süsteemid: • KVVK süsteemide ja tehnoloogiaseadmete elektripaigaldis • Hoone elektriseadmete elektrivarustus • Üldvalgustus • Turvavalgustus hoone ja tehnoruumide valgustuse tagamiseks elektrikatkestuse korral. • Pistikupesade võrk • Projekteeritava hooneosa maanduskontuur ja potentsiaalideühtlustus. 9.1.2. Alusdokumendid 9.1.2.1. Lähteandmed • Tellija koostatud lähteülesanne 9.1.2.2. Normdokumendid • EVS 932 Ehitusprojekt • EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus • EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed • EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele • Eesti Standardi sari EVS-EN 60364 “Ehitiste elektripaigaldised” sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 60364 “Madalpingelised elektripaigaldised” osa 7-710 Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele Ravipaigad käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 60364 “Madalpingelised elektripaigaldised” sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 61439 “Madalpingelised aparaadikoosted” sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • Eesti Standardi sari EVS-EN 60947-3 “Madalpingelised lülitusaparaadid” sarja käesoleval ajal kehtivad standardid • EVS-EN 61293 „Elektriseadmete märgistamine elektrivarustusega seotud nimiandmetega“ • EVS-EN 50110-1 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded • Hoone tehnosüsteemide kvaliteedi üldnõuded II osa. RYL • Maa RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ning alustarindid. • Materjalide ja seadmete paigaldusjuhised ja –eeskirjad 9.2. Põhiandmed 9.2.1. Liitumispunkti andmed Vastavalt võrguühenduslepingule Elektrilevi OÜ-ga on väljaehitatud liitumispunkt, kus asub lepingulise kliendi peakaitse nimivooluga In=3x315 A. Liitumispunktis on kaugloetav arvestussüsteem. 9.3. Jaotuskeskused 9.3.1. Madalpinge (≤ 1000 V) peajaotussüsteemid Projekteeritud jaotuskeskused on individuaalsed tooted ja tuleb valmistada kilbitehastes vastavalt tööjoonistele. Jaotuskeskused tuleb valmistada vastavalt standardile IEC 439. Peakeskuse ja jaotuskilpide vahelised kaabelliinid projekteeritakse radiaalsetena s.t. igale jaotuskeskusele eraldi toide. Kaabelliinide ristlõiked ja pikkused vaata elektrivarustuse struktuurskeemilt. Keskuste korrasolekut tõendavad kontrollitulemused peab valmistajatehas üle andma tellija esindajale. Toite-jaotusvõrgu keskused peavad olema varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardite (EVS, EN, IEC) nõuetele. Keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min.1m. Jaotuskeskuste paigalduskõrgus on 1,5m põrandast kuni keskuste alumise ääreni. Keskused paigaldatakse seinale selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. 9.3.2. Projekteeritud peajaotuskeskus PJK Hoone peajaotuskeskus PJK paigaldatakse esimesel korrusel kontoriblokis olevasse tehnoruumi. Kilp paigaldada pinnapealselt seinale. Peajaotuskeskusest saavad toite ülejäänud hoone jaotuskeskused. 9.3.3. Nõuded jaotuskeskustele Kõik jaotuskeskused peavad vastama järgnevatele tingimustele: Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 30 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 •Kaitseaste min IPXXC (täpsustusi vt. skeemidelt); •Jaotuskeskus peab olema tähistatud nimetustega; •Jaotuskeskuse uksel peab olema elektriohu tähis; •Jaotuskeskuses peab paiknema selle skeem; •Jaotuskeskusesse sisenevad ja väljuvad kaablid peavad olema tähistatud püsiva märgistusega, millel on kaabli nimetus, liini number, mark ja ristlõige; • Kaablite ja juhtmete PE – ja N ja L-juhid peavad olema tähistatud liinide numbritega. Iga PE- ja N- juhi jaoks peab olema eraldi ühendusklemm; • Jaotuskeskuse aparatuur peab olema tähistatud; • Lülitusseadmed peavad olema varustatud kirjetega ja asendite tähistusega; • NB! Liinikaitselülitite juures peavad olema selgelt arusaadavad kirjed; • Keskuste lattistus ja aparatuur peab olema vastupidav skeemidel toodud lühisvoolule; • Juhtahelad peavad olema ühendatud tähistatud riviklemmide kaudu; • Klemmühendused peavad olema tähistatud; • Jaotuskeskused peavad olema ehitatud nii, et nendes võiks lülitusi teostada tavaisikud. Jaotuskeskused tuleb paigaldada tööjoonistel ette nähtud kohtadesse arvestusega, et pealüliti käepideme kõrgus põrandast oleks vahemikus 1500-1800 mm. Jaotuskeskused tuleb kinnitada kindlalt ehituse konstruktsiooni- elementide külge. Keskused ei tohi halvendada ehitise konstruktsiooni kandevõimet ja tulepüsivusastet. 9.4. Elektriarvestussüsteem Alamarvestid ei planeerita. 9.5. Varutoite süsteem Varutoitesüsteeme ei planeerita, kui tellija ei otsusta teisiti. 9.6. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid Reaktiivenergia kompenseerimist ei planeerita. 9.7. Maandused ja potentsiaaliühtlustused 9.7.1. Maanduspaigaldis Kavandatud uuseehituse elektripaigaldisele ehitatakse välja maandusseade vastavalt standardile EVS-HD 60364- 5-54. Hoonele nähakse ette maanduspaigaldis, mis täidab ühtlasi kaitsemaanduse, nõrkvooluseadmete talitlusmaanduse ja elektromagnetiliste häirete piiramise eesmärke. Maandusseadmeks kavandatakse horisontaalmaandurit. Maanduspaigaldis ehitatakse välja kontuurmaandurina. Rõhtmaandurina kasutada kuumtsingitud ribaterast RD10. Maanduspaigaldisest ehitatakse väljaviik jaotuskeskuse peamaanduslatile. Hoone olemasolev maanduskontuur katkestada juurdeehituse juurest ja ühenda uue paigaldatava maanduskontuuriga, et tekiks kinnine kontuur. Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb tagada elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge väärtus alla 50 V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, rikkevoolukaitse, potentsiaaliühtlustuse ja kaitsemaanduse olemasoluga. Puutepingekaitse tingimuste täitmist tuleb kontrollida vastavalt kehtiva EVS-HD-60364-4-41 nõuetele. Liinide lühisvoolude väärtused peavad tagama kaitseseadmete väljalülitusaja 0,2s (Uo=400V) ja 0,4s (Uo=230V). Pea- ja rühmatoiteliinidele ei tohi väljalülitamisaeg olla üle 5s. Juhul kui kontrollmõõtmisel saadud lühisvoolude väärtused ei taga kaitseseadmete rakendumist, asendada need tingimustele vastavate kaitseseadmetega. 9.7.2. Potentsiaaliühtlustus Juurdeehitusele nähakse ette potentsiaaliühtlustus süsteem, millega peavad olema ühenduses kõik hoone normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid ja elektriseadmete kestad, kui nende konstruktsioon ei keela seda (näiteks tugevdatud- või topeltisolatsiooniga seadmed) ja nõrkvoolusüsteemide kapid. Hoone potentsiaaliühtlustussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse TN-S toiteviisist. Niisketes ruumides tuleb ühendada lisapotentsialiühtlustuse abil metallist vee- ja küttetorud, metallkonstruktsioonid ja muud kõrvalised metallosad. Lisamaanduslatt tuleb paigaldada ruumi lähedusse süvispaigalduskarpi. Juhid karbis tähistada numbritega ja paigaldada nimekiri karbi sisse Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 31 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 9.8. Kaabliteed 9.8.1. Kaabliteed Siseruumides tuleb üldiselt kasutada kaablite paigaldamiseks ja kinnitamiseks kaabliredelit ja kaablirenni, või paigaldada kaablid kaitstult, kaitsetorus. Lõplik paiknemine selgitada välja enne paigaldustööde alustamist, kindlasti koostöös kõikide teiste töövõtjatega. 9.8.2. Kaabliredelid ja –rennid Kaablite laiali vedamiseks kasutatakse kaabliredeleid. Lõplik paiknemine selgitada välja enne paigaldustööde alustamist, kindlasti koostöös ventilatsiooniseadmete paigaldaja ja kõikide teiste töövõtjatega. Kogu süsteem, koos vajalike lisatarvikutega peab olema ühe ja sama tootja tooted, näit (MEKA, WIBE, OBO). 9.8.3. Kaablikarbikud Kohtades, kus ei ole võimalik kaablite ja pistikupesade süvispaigaldist võib ette näha kaablikarbikud. Kaablikarbikute paigalduskõrgus ja värv tuleb kooskõlastada tellijaga. 9.8.4. Kaablitorud Kohtades, kus kaabli kaitseks kasutatakse kaablitorusid on kaablitorude kinnitus kavandatud üks kinniti iga 0,5 meetri kohta, lisaks kinnitus otsaseintele, kinnitusviis peab vältima kaablikaitsetorude kaldumise ja väändumise. 9.8.5. Läbiviigud Kohtades kus kaabliredelid läbivad eri tuletõkke tsoone, tuleb need katkestada ja läbiviik teostada kasutades nõuetele vastavaid kaablikaitsetorusid. Läbiviigud seintest teostatakse montaažitorudega ja tihendatakse. Läbiviikude tihendamine peab tagama ka piisava helikindluse. Tulekindlate seinte ja lagede puhul peavad tihendused olema samuti tulekindlad. Eri tuletõkkesektsioonide vahelised läbiviigud tihendatakse vastavalt tuletõkke püsivuse astmele ning varustatakse nimesiltidega. Nende kvaliteet ja teostusviis peavad olema kooskõlastatud järelvalve poolt. Läbiviigud vahelagedest teostatakse hülssides, mis hiljem tihendatakse. Suuremate, kui D=100mm avade tegemiseks betoonkonstruktsioonidesse kooskõlastada konstruktoriga. Põrandas ja hooneväliselt (fassaad, katus, jne.) kulgevad kaabli paigaldada PVC kaitsetorusse. Läbiviigud seintest teostada montaažitoruga ja tihendada. Läbiviikude tihendamine peab tagama ka piisava helikindluse. 9.9. Jõuseadmete elektrivarustus 9.9.1. KVVK seadmete elektrivarustus KVVK seadmete elektrivarustus lahendatakse põhiprojekti mahus vastavalt konkreetselt valitud seadmetele. Ventilatsiooniseadmete töö peab olema blokeeritud automaatsest tulekahju signalisatsioonikeskusest häiresignaaliga. Seadmete ühendused tuleb teostada vastavalt seadme enda tehnoloogiatele ja tootja projekteerimisjuhendile. 9.9.2. Tehnoloogiliste seadmete elektrivarustus Uute seadmete ühendused tuleb teostada vastavalt seadme enda tehnoloogiatele ja tootja paigaldamisjuhendile. 9.9.3. Kaablid, juhtmed, jaotusahelad Sisepaigaldistes tuleb reeglina kasutada kolme- ja viiesoonelisi vask- ja alumiiniumsoontega kaableid eraldi PE soonega (näiteks XPJ, FXQJ, AXQJ), kusjuures alumiiniumsoonte ristlõikega alla 16mm² kasutamine on keelatud. Reeglina kasutada kaableid PE, PVC, PEX(XLPE) isolatsiooniga. PE, PEX(XLPE) isolatsiooniga kaableid siseruumides mitte kasutada, v.a lühikesed sisseviigud (ühe tuletõke sektsiooni piires). Kui plaanidel ja skeemidel ei ole näidatud teisiti, siis valgustuspaigaldises kasutada vaskkaableid soonte ristlõikega 1,5 mm² ja pistikupesade toiteks 2,5 mm². Tuleohutussüsteemides kasutada tulekindlaid kaableid. NB! Tulekindlate kaablite jätkamine teostada ainult tulekindlates harutoosides. Kaabliredelid, kuhu paigaldatakse tulekindlad kaablid peavad vastama samale tulepüsivuse klassile, mis paigaldatavad kaablid. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad kilbid paigaldatakse seadmega kaasas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi. Kui kaablite läbiviiguks on vaja ehitise kandekonstruktsioonidesse teostada täiendavaid avasid, siis tuleb nende asukohad kooskõlastada ehituskonstruktsioonide projekteerijaga. Avade teostamine ilma kooskõlastuseta on keelatud. Hoonevälise installatsiooni korral peab paigaldatav juhistik olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema minimaalselt 200 mm. Kaablite paigaldamisel tuleb vältida nende kimpu sidumist. Kimbuna paigaldamisel tuleb kontrollida vastaval paigaldusviisil lubatavaid voole ja vajadusel korrigeerida kaablite ristlõiget või kaitseaparatuuri. Juhtide liited peavad olema tehtud pressliitena, kindlustatud kruviliitena, keevisliitena. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 32 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Kiudjuhtmete kasutamisel tuleb nende otsi kaitsta kiudude lahti hargnemise eest kaablikingade, hülsside või sobivat tüüpi klemmidega. Mitmesoonelise kaabli kasutamata juhid peavad olema maandatud või vajalikult isoleeritud asjakohaste otsikutega, ainult lindiga isoleerimine pole soovitav. Eraldi nõuded kehtivad teisaldatavate ja kantavate seadmete toitekaablite kohta, kaablitel peab olema raske polükloorpreen- või muu samaväärne sünteetiline elastomeermantel, suurtele koormustele vastupidav tugev kummimantel või muu samaväärselt tugev mantel. Juhtide ristlõige peab olema vähemalt 1,0mm, kaitsesoon peab olema eraldi isoleeritud nagu teisedki juhid ja paiknema koos nendega ühises mantlis. Vastavalt Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Lisa 10 „Kaablite tuletundlikkuse nõuded“ peavad tööstushoonetes kaablid vastama tuletundlikkusele Dca- s2,d2,a2 ning evakuatsiooniteedel Cca-s1,d1,a2. Ehitise kirjeldus Tuletundlikkus Ehitis üldislet Evakuatsioonitee Tööstusooned Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2 9.10. Elektritoite ühendussüsteemid 9.10.1. Pistikupesad Projekteeritava maanduskontaktiga pistikupesade klass 1 on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides tuleb ette näha pistikupesad kaitseklassiga min IP44. Pistikupesad tuleb paigaldada vastavalt tehnoloogiatele ja projekteerimisjuhendile. Pistikupesasid ja harutoose ei tohi seina vastaspoolel paigaldada kohakuti heliisolatsiooni vähenemise tõttu. Kaablid ühendada harutoosis spetsiaalse ühenduskübaraga. Süvistatud harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning olema hõlpsasti teenindatavad. Pistikupesade paigalduskõrgus: • üldiselt seinapistikud põrandast h=200mm; • niiskete ruumide pistikupesad h=1500mm; Vahelduvvoolu juhistikes tuleb ette näha lisakaitse rikkevoolu kaitseaparaadi abil järgmistel juhtudel: • pistikupesad nimivooluga enimalt 20 A, mis on ette nähtud üldkasutuseks tavaisikute poolt; • välisoludes kasutatavatele seadmetele nimivooluga enimalt 32 A • märgade ruumide elektrivarustus toimub läbi rikkevoolukaitselülitite tunnus-rakendumis-rikkevooluga mitte üle 30mA. • eluruumide valgustuse elektrivarustus toimub läbi rikkevoolukaitselülitite tunnus-rakendumis- rikkevooluga mitte üle 30 mA 9.10.2. Pistikühendus-ja kaablisarjasüsteemid Ruumides installatsioon lahendada üldjuhul varjatult. Kaablid paigaldatakse seintele paralleelselt ruumide arhitektuursete joontega, laes aga risti või paralleelselt seintega. Enne põranda valu paigaldada ruumide keskel olevatele seadmetele vajalike kaablite paigalduseks torud ja kaablikanalid. Kaitsetorude paigaldus kooskõlastada üldehituse töövõtjaga. Koridorides, tööstusruumides ja tehnoruumides installatsioon pinnapealne kaabliredelil ja kaablirennidel. Tehniliste ruumides paigaldada kaablid pinnapealselt klambritega või kaabliredelil. Grupiliinide installatsioon teostada süvistatult, ripplae peal kaabliredelitel, pinnapealselt kaitsetorus. Kaablid ühendada harutoosis spetsiaalse ühenduskübaraga. Süvistatud harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning hõlpsasti teenindatavad. Tugevvoolu kaablid projekteerida ühele kaabliredelile nõrkvoolukaablitega. Nõrk- ja tugevvoolu kaablite vahekaugus ilma ekraanita ja eraldusplaadita rööpkulgemisel peab olema vähemalt 100mm. 9.11. Valgustussüsteemid 9.11.1. Üldvalgustus Valgustus projekteeritakse vastavalt tehnoloogilisele lahendusele. Kasutatavate valgustite konstruktsioon peab vastama IEC normidele. Kõik valgustusseadmed peavad olema CE- tähistusega. Ruumi peegeldustegurite väärtused on arvestatud järgnevalt: • Laed 0,7 • Põrandad 0,2 • Seinad min 0,3 Valgustusarvutuste aluseks on võetud Eesti standard EVS-EN 12464-1 (Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Sisetöökohad). Antud hoone jaoks vajalikud suurused on järgmised: Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 33 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Tabel 5.1 — Hoonesisesed liiklusalad Esit. Piirkonna liik, nägemisülesanne Em UGRL Uo Ra Erinõuded nr või tegevus lx – – – 5.1.1 Liiklusalad ja koridorid 100 28 0,40 40 • Valgustustihedus põrandal. • Ra ja UGR nagu naaberpiirkondades. • 150 lx, kui liiklusalasid kasutavad ka sõidukid. • Välja- ja sissepääsudel tuleb luua üleminekuala, et vältida valgustustiheduse järsku muutumist sisenemisel ja väljumisel päeval ja öösel. • Hoolikalt tuleb vältida juhtidele ja jalakäijatele toimivat räigust. 5.1.2 Trepid, eskalaatorid, liikuvkõnniteed 100 25 0,40 40 Nõuavad astmetel suuremat kontrasti. 5.1.4 Laadimisplatvormid ja -alad 100 25 0,40 40 Tabel 5.12 — Tööstus- ja tööndustegevus. Toidu- ja maitseainetööstus Esit. Piirkonna liik, nägemisülesanne Em UGRL Uo Ra Erinõuded nr või tegevus lx – – – 5.12.1 Tööpaigad ja -piirkonnad 200 25 0,40 80 5.12.2 Toodete sorteerimine ja pesemine; 300 25 0,60 80 Nõuavad astmetel suuremat jahvatamine, segamine, pakkimine kontrasti. 5.12.3 Lihatöötluse tööpaigad ja kriitilised 500 25 0,60 80 piirkonnad 5.12.5 Delikatesstoiduainete valmistamine 500 22 0,60 80 5.12.6 Toodete kontroll, garneerimine, 500 22 0,60 80 sorteerimine Tabel 5.27 — Kauplused Esit. Piirkonna liik, nägemisülesanne Em UGRL Uo Ra Erinõuded nr või tegevus lx – – – 5.27.1 Müügipiirkond 300 22 0,40 80 5.27.2 Kassapiirkond 500 19 0,60 80 5.27.3 Pakkimislaud 500 19 0,60 80 Em valgustustiheduse hooldeväärtus tööpiirkonna arvutuslikul pinnal UGRL ühtse räigusteguri enimalt lubatavad väärtused Uo valgustustiheduse vähimalt nõutav ühtlus esitatud valgustustiheduse hooldeväärtuse arvutuslikul pinnal Ra vähimalt nõutava värviesitusindeksi väärtus Valguste kaitseklassi valida vastavalt ruumi tingimustele Kõik kasutatavad valgustid peavad omama heakskiitu müügiks EU maades. Kõik valgustid, mis on toodetud väljaspool GATT/TBT lepingu riike peavad omama EEI tüübikinnitust. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus: • üldjuhul h= 1100 mm (tsentrini); • niisketes ruumides h= 1500 mm (tsentrini). 9.11.2. Turvavalgustusüsteem 9.11.2.1.Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 34 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 Turvavalgustuse projekteeritud valgustuspiirkonna keskmised valgustihedused on järgmised: Turvavalgustuse Emin, lx Uo Ra Kontrollkõrgus Kontrollaius, m tüüp Evakuatsiooni Emax:Emin 1/0,5 ≥40 põrandal 1/2 valgustus ≤40:1 lx Paanikavältimise Emax:Emin Pindala ≥0,5 ≥40 põrandal valgustus ≤40:1 lx seinadest 0,5 m Riskiala ≥15 või 10% Emax:Emin ≥40 tööpinnal valgustus töövalgustust ≤10:1 lx Käesoleva objekti turvavalgustuse toimimisaeg peab olema min 1h. 9.11.2.2.Süsteemi põhimõtted Objekti turvavalgustus koosneb: evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustusest. Evakuatsioonivalgustusega tuleb tagada evakuatsiooniteede põrandal piki tee keskjoont horisontaalne valgustihedus vähemalt 1,0 lx ja vähemalt poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustihedus peab olema vähemalt 0,5 lx. Esmaabipunkti, tuletõrjevahendite ja tulekahjuteatenuppude asukoha juures põrandal tuleb tagada valgustihedus min 5,0 lx. Piki evakuatsioonitee keskjoont ei tohi maksimaalse ja minimaalse valgustiheduse suhe olla suurem kui 40:1. Ohutusvärvide äratundmiseks peab lambi värviedastusindeks olema Ra≥40. Paanikavältimisvalgustus paigaldatakse : a. Ruumidesse pindalaga üle 60 m2, arvestusega üks valgusti iga 50 m2 kohta b. Tualeti ja riietusruumidesse pindalaga üle 8 m2. Avatud ala horisontaalne valgustihedus päranda tasemel peab olema vähemalt 0,5 lx. Riskialavalgustus paigaldatakse kõrgendatud riskiga ruumidesse ja tööpiirkondadesse (nt elektrikilbiruum jt). Kõrgendatud riskiga piirkondade keskmine horisontaalne valgustihedus võrdlustasandil peab vastama tehtavate tööde nõuetele ja olema vähemalt 10% normaalsest valgustihedusest või vähemalt 15 lx olenevalt kumb väärtus on suurem. Turvavalgustitena on projekteeritud LED lampidega valgustid. Lisaks eelpool toodule tuleb ehitisse paigaldada sisevalgustusega (LED) ohutusmärgid: a. Iga evakuatsioonipääsu ja lõppväljapääsu ukse juurde b. Kõikide suuna- ja tasapinna muutumise ning ristumiskohtadesse c. Iga esmaabipunkti, tuletõrjevahendite ja tulekahjuteatenuppude asukoha juurde. Sisevalgustusega ohutusmärgid on püsirežiimis, st hädavalgustite lambid põlevad alati. Ülejäänud turvavalgustus on ooterežiimis, st hädavalgustite lambid süttivad vaid siis, kui normaaltoide katkeb. Käesoleva ehitise turvavalgustuse tööaeg peab elektrikatkestuse korral olema vähemalt üks (1) tund. Normaaltoite kestuse korral saavad hädavalgustid toite autonoomsetest akumoodulitest. Kui valgustisse ei ole võimalik akutoitemoodulit integreerida, paigaldatakse see valgusti juurde eraldi seadmekarpi. 9.12. Küttesüsteemid ja -seadmed 9.12.1. Elekterküttesüsteem Elektripõrandaküte niisketes ruumides. 9.13. Tuleohutussüsteem 9.13.1. Piksekaitse vajadus Piksekaitsevajadus puudub. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid Ventilatsiooniseadmed peavad olema blokeeritud valvekeskusest tuleva tulekahjusignaaliga. Tulekahju korral peab toimuma ventilatsiooniseadmete väljalülitus. Ventilatsiooni hädaväljalülitus toimub häiresignaali saabumisel ATS- keskusest, kaabeldus rajada tulekindla kaabliga Firetuf FB90 4×2×0,85mm². 9.14. Tulekaitse Hoone tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud läbiviikude tihendid peavad vastama tuletõkkesektsioonide tulepüsivusele. Kõik paigaldatavad tulekindlad kaablid peavad vastu pidama nii kaua kui hoone kandetarindid. Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 35 Uusehitus Eelprojekti seletuskiri Polüfunktsionaalne hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) T-2220 Nurga, Aovere küla 60503,Tartu vald Versioon 12.03.2020 9.15. Hooneautomaatika Automaatika süsteemi ülesandeks on objektil tagada kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete automaatreguleerimine ning –juhtimine vastavalt projekti KV-osa mahule ja töökirjeldusele. Nimetatud süsteemide kirjeldus on antud KVVK osa projektis ning nende kaabelduse töövõtupiirid tuleb eelnevalt kokku leppida tellijaga. Juhul kui lisakokkuleppeid ei sõlmita, on seadmete automaatikaosa kaabeldus seadmeid paigaldava firma töövõtus. 9.16. Elektripaigaldise kasutuselevõtt Elektripaigaldise ehitaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutuse ja hooldusjuhenditega ning korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised. Vastavalt Elektriohutusseadusele kuulub rekonstrueeritav elektripaigaldis II liigi elektripaigaldiste hulka ja paigaldise kasutuselevõtule eelnev kontroll teostatakse A-, B- või C- tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele vastava tehnilise kontrolli teostaja poolt. Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni: • Elektripaigaldise teostusjoonised; • Kaetud tööde aktid süvistatud juhtmestiku paigalduse kohta; • Kaetud tööde aktid maasse paigaldatud kaablite ja kordusmaanduse teostuse kohta; • Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta. • Elektrimõõtmiste protokollid; • Tööde vastuvõtu-üleandmisakt; • Tehnilise kontrolli akt. Hoonete elektriseadmete kasutuselevõtt võib toimuda peale paigaldises elektritöid teostanud ettevõtja poolt korraldatud kasutuselevõtukontrolli, mille käigus veendutakse, et paigaldis vastab Elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kontrolltoimingute teostamine ja dokumentatsiooni koostamine kuulub elektritööde teostaja töövõttu. Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, sealhulgas: • tagama elektripaigaldise käidu vajaliku korralduse; • määrama käidukorraldaja; • tagama käidukorraldajale tema kohustuste täitmise võimaluse; • korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli; • olema käidukorraldajaga lepingulises suhtes Elektriohutusseaduse §-s 15 sätestatud kohustuste täitmiseks; • omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta; • andma Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi õnnetuse põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni õnnetuse tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi. Vastuolude avastamisel käesoleva seletuskirja ja jooniste või teiste projekti osade vahel teatada sellest projekteerijale. Koostas: Timo Arop Vastutav arhitekt Andrus Kilumets /digiallkirjastatud/ Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ 36 Marten Karise Tartu Vallavalitsus Teie 18.03.2020 [email protected] Haava 6 Meie 15.04.2020 nr 15-2/20/13926-2 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Nõusolek Tartu vallas Aovere külas Nurga kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud meile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Aovere külas riigitee nr 43 Aovere – Kallaste - Oandu km 0,185-0,28 kaitsevööndis paiknevale Nurga kinnistule (katastritunnusega 79403:002:0408) kavandatava polüfunktsionaalse hoone projekti. Projekteeritav hoone (pood, kohvik, ladu, kalatööstus) paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatuvad projektiga kavandatud juurdepääsutee, haljastus, tuletõrjemahutid ja -hüdrant, puurkaevu hooldusala ning elektriliitumine. Projektis kirjeldatud rajatava puurkaevu projekt on meie poolt kooskõlastatud 01.04.2020 kirjaga nr 15-2/20/16068-2. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ tööle nr T- 2220, versioon 12.03.2020 „Polüfunktsionaalne hoone. Nurga maaüksus, Aovere küla, Tartu vald, Tartumaa. Eelprojekt“ tingimusel, et enne ehitusloa väljastamist täiendatakse projekti asendiplaani ning kinnistu ristumiskohale nähakse ette liiklusmärgi nr 221 ja teekattemärgistuse nr 943 paigaldamine. Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 2220_EP_AA-3-01_v03_seletus 2. 2220_EP_AS-4-02_v02_asend Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel