Maanteeamet · 15. aprill 2020
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
15.04.2020 nr 1-2/20/327
Kruusateede remondiobjektide valiku metoodika
kinnitamine
Majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 11 lg 1
alusel:
1. Kinnitan põhiprotsessi etapi 1.1 „Andmete kogumine, analüüs ja liikuvuse
planeerimine“ juurde kuuluva „Kruusateede remondiobjektide valiku metoodika“ (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 31.12.2005. a käskkirja nr 0320 „Kruusateede
remondi objektide valimise juhendi kinnitamine“ ja Maanteeameti peadirektori 03.12.2017. a
käskkirja nr 0308 „Väikese liiklus- ning koormussagedusega kattega teede remondiobjektide
metoodilise juhendi kinnitamine“
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Riigiteede remondiobjektide
valiku metoodika
Kruusateede remondiobjektide valiku metoodika
MA 2020-001
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2
1. NÕUDED KRUUSATEEDE REMONDILE .................................................................. 3
1.1 Kulumiskihi uuendamise remondiperiood ......................................................................... 3
1.2 Kruusatee muldkeha väljaehitamise taseme nõuded ......................................................... 3
1.3 Nõuded külmakergetele .................................................................................................... 3
2. METOODIKA TÖÖ ETAPID ................................................................................................ 3
2.1 Kruusateede analüüsilõikudeks jagamine ........................................................................ 3
2.2 Analüüsilõikude EPMS analüüs ....................................................................................... 4
2.3 Säilitusremondi seisukorra indeks SKI ............................................................................ 5
2.4 Säilitusremondi seisukorra indeksi määramise näitajad ................................................. 5
2.5 Analüüsilõikudele seisukorra indeksi SKI arvutamine ..................................................... 6
2.6 Analüüsilõikudele koondindeksi arvutamine .................................................................... 6
2.7 Analüüsi töömeetodi ja maksumuse määramine lõikudele ............................................... 7
2.8 Lõikudest kandidaatobjektide valimine ............................................................................ 7
1
SISSEJUHATUS
Kruusateede remont (edaspidi remont) on remondi liik, mille eesmärk on kruusatee sõidetavuse
parendamine.
Remondi käigus tehakse kruusatee kulumiskihi taastamine ehk kruusa peale vedamine, et oleks
võimalik tee optimaalne greiderdamine. Lisaks korrastatakse olemasolevad
liikluskorraldusvahendid ja vee ärajuhtimissüsteemid, rajatakse vajadusel uued vee
ärajuhtimissüsteemid ning likvideeritakse olemasolevad külmakerked.
Kulumiskihi taastamise tulemusena paraneb kruusatee sõidetavus. Uus paigaldatud
fraktsioneeritud purustatud kruusast kulumiskiht on vastupidavam aukude ja ebatasasuste
tekkimisele ning vajab vähem greiderdamist. Olemasolevate vee ärajuhtimissüsteemide
korrastamine või uute rajamine ning külmakergete likvideerimine aitab parendada kruusatee
kandevõimet.
Remondiobjektide valiku aluseks on ühtsete (arvutatud) parameetrite alusel tehtud EPMSi
analüüs, millest alusel valitakse analüüsilõigud kandidaatobjektide nimekirja koostamiseks ja
töömeetodi määramiseks.
EPMS – Estonian Pavement Management System ehk Eesti kattega teede remondi planeerimise
süsteem.
Remondiobjektide analüüsi koosseisu ei kuulu riikliku programmi „Eesti teed tolmuvabaks
aastaks 2030“ raames analüüsi koostamise ajal kehtivas 4 aasta nimekirjas kinnitatud
kruusateele katte ehitamise objektid. Nimetatud kruusatee lõikude katte ehituse eelne remont
tehakse riikliku programmi raames.
Remondi analüüsilõikude EPMSi analüüs ja objektide valik tehakse iga aasta. Analüüsi raames
koostatakse üle-eestiline pingerida ja valitakse välja vastavalt rahalistele võimalustele
järgnevate aastate kruusateede remondi lõigud.
Analüüsi aluseks on teeregistri andmed tee liiklussageduse, kruusatee kulumiskihi vanuse,
kruusatee muldkeha väljaehitamise taseme ja külmakergete andmetega ning ühistranspordi
andmebaasi andmed ühistranspordi liinide kohta.
2
1. NÕUDED KRUUSATEEDE REMONDILE
1.1 Kulumiskihi uuendamise remondiperiood
Arvestades kruusatee kulumiskihi materjali kao arengu kiirust, on analüüsi koostamise aluseks
järgmised remonditööde vahelised perioodid sõltuvalt liiklussagedusest:
liiklussagedus <=20 autot/ööp remontide vaheline periood 19 aastat
liiklussagedus 21-30 autot/ööp remontide vaheline periood 16 aastat
liiklussagedus 31-40 autot/ööp remontide vaheline periood 14 aastat
liiklussagedus 41-70 autot/ööp remontide vaheline periood 9 aastat
liiklussagedus 71-90 autot/ööp remontide vaheline periood 8 aastat
liiklussagedus >90 autot/ööp remontide vaheline periood 6 aastat
1.2 Kruusatee muldkeha väljaehitamise taseme nõuded
Analüüsi koostamise aluseks on järgmised kruusatee väljaehitamise taseme nõuded sõltuvalt
liiklussagedusest:
liiklussagedus <=10 autot/ööp nõutav tase vähemalt 2
liiklussagedus 11-40 autot/ööp nõutav tase vähemalt 3
liiklussagedus >40 autot/ööp nõutav tase vähemalt 4
Kruusateede muldkeha väljaehitamise taseme hindamise andmed on toodud teeregistris ja
hindamise aluseks on Maanteeameti juhend „Kruusateede muldkeha väljaehitamise taseme
fikseerimise metoodiline juhend“.
1.3 Nõuded külmakergetele
Analüüsi koostamise aluseks on järgmised nõuded külmakergete esinemisele sõltumata
kruusatee liiklussagedusest:
külmakerked kahjustuste klassiga 1 ja 2 ei ole lubatud
Külmakergete andmed on toodud teeregistris ja nende fikseerimise aluseks on Maanteeameti
juhend „Külmakergete fikseerimise metoodiline juhend“.
2. METOODIKA TÖÖ ETAPID
Töö etapid:
1) kruusateede analüüsilõikudeks jagamine – kõigist kruusatee lõikudest koostatakse
vastavalt metoodikas kirjeldatud kriteeriumitele analüüsilõikude nimekiri;
2) valitud analüüsilõikudele tehakse vastavalt metoodika tingimustele EPMS tarkvara abil
analüüs;
3) remondi kandidaatobjektide analüüsi nimekirja koostamine – kõigist kruusatee
lõikudest koostatakse vastavalt metoodikas kirjeldatud kriteeriumitele EPMS
programmi abil analüüsi kandidaatobjektide nimekiri;
4) valitud analüüsi kandidaatobjektidele tehakse vastavalt metoodika tingimustele EPMS
analüüs.
2.1 Kruusateede analüüsilõikudeks jagamine
Kõik kruusateed jagunevad kruusatee ehitamise aasta järgi erinevateks homogeenseteks
lõikudeks, mis on peamiseks näitajaks remondiobjektide valikul.
3
Põhinäitajad analüüsilõigu moodustamisel:
Kruusatee vanus - eesmärgiks on eraldada sõltuvalt vanusest erineva seisukorra
tasemega lõigud.
Lisanäitajad analüüsilõigu moodustamisel:
AKÖL (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) - eesmärgiks on eraldada erineva
seisunditaseme ja liiklussagedusega lõigud
Analüüsilõigu pikkuse määramise kriteeriumid:
Peamiseks homogeense analüüsilõigu muutekoha aadressiks tuleb reeglina võtta
kruusatee remondi aasta muutumise koht. Homogeense aastaga lõike võib tükeldada
liiklussageduse järgi vastavalt teede gruppideks jaotamisele. Tükeldamine on lõike
määrava analüütiku otsustada.
Lühikesed lõigud pikkusega kuni 500 m võib vajadusel ühendada ühte homogeensesse
lõiku külgneva pikema lõiguga, kui lühikese lõigu vanus ei erine oluliselt külgneva
pikema lõigu vanusest. Ühendamine on lõike määrava analüütiku otsustada.
Lühikesed tolmutõrje materjali uuendamisel tekkinud lõigud võib vajadusel ühendada
koos külgnevate oluliselt vanemate lõikudega ühte homogeensesse pikemasse lõiku.
Ühendamise vajadus on lõike määrava analüütiku otsustada.
Regiooni ja/või hooldepiirkonna muutumisel määratakse analüüsilõigu vahekoht.
Reeglina planeeritakse ja tellitakse remonditöid regioonide lõikes.
2.2 Analüüsilõikude EPMS analüüs
Koostatud analüüsilõikude nimekirjale tehakse vastavalt metoodika tingimustele EPMS
analüüs, mille põhjal esmalt arvutatakse kruusatee säilitusremondi seisukorra indeks (SKI).
Mida väiksem on indeksi väärtus, seda suurem on remondi vajadus.
Järgmise etapina toimub remondi koondindeksi KI arvutamine. KI on vahemikus 0-100 ja selle
väärtus on aluseks lõikude järjestamisel. Mida suurem on KI väärtus, seda suurem on lõigu
remondivajadus.
Koondindeksi KI väärtus koosneb kolme osateguri (SKI tegur, bussiliinide tegur,
liiklussageduse tegur) väärtuste summast, kusjuures igale osategurile on määratud oma osakaal
koondindeksist.
EPMS analüüsi väljundist saame lisaks kruusatee vanusele veel kruusatee seisukorra keskmised
näitajaid (muldkeha väljaehitamise tase ja külmakergete esinemine) ja nende protsendi üle
kriitilise piiri või osakaalu lõigu kogupikkusest ning andmed bussiliinide esinemise kohta.
EPMS analüüsi tegemiseks jagatakse teede lõigud gruppidesse lähtudes liiklussagedusest
tabelis 1 toodud põhimõtte alusel. Maanteegrupi tunnus (C1...C7) näitab, kui heas seisukorras
selle grupi lõikude teekatted peaksid olema. C1 väljendab seega teekatte seisukorda
iseloomustavate näitajate rangeimaid nõudeid (piire) ja C7 samade näitajate madalaimaid
nõudeid (piire).
4
Tabel 1.
Liiklussagedus, autot/ööp.
Tee liik
>90 71-90 41-70 31-40 21-30 11-20 <=10
Kõrvalmaanteed C1 C2 C3 C4 C5 C6 C7
Antud jaotuse puhul on tähtis teelõigu liiklussagedus.
2.3 Säilitusremondi seisukorra indeks SKI
Teelõigu või objekti säilitusremondi seisukorra indeksi number näitab, lähtudes valitud
kriteeriumitest, teekatte seisukorda ning tema arvutamiseks on kasutusel kaks piiri:
hoiatuspiir
kriitiline piir
Minimaalne indeks on 100 – teekate on antud teelõigul väga halvas seisukorras
Maksimaalne indeks on 400 – teekate on antud teelõigul väga heas seisukorras
2.4 Säilitusremondi seisukorra indeksi määramise näitajad
Indeksi määramise kriteeriumiteks on kolm kruusatee seisukorda iseloomustavat näitajat:
Kruusatee vanus, aastates. Võrdlemise aluseks on punktis 1.1 määratletud kulumiskihi
uuendamise perioodi väärtused.
Muldkeha väljaehitamise tase. Võrdlemise aluseks on punktis 1.2 määratletud taseme
väärtused.
Külmakerke esinemine. Võrdlemise aluseks on punktis 1.3 määratletud tingimus.
Kruusatee seisukorra andmete piirid erinevatel teegruppidel.
Tabel 2.
Teegrupp Teegrupp Teegrupp Teegrupp Teegrupp Teegrupp Teegrupp
C1 C2 C3 C4 C5 C6 C7
HP KRP HP KRP HP KRP HP KRP HP KRP HP KRP HP KRP
Kruusatee
vanus, aastat 5 6 7 8 8 9 13 14 15 16 18 19 18 19
>
Muldkeha
5 4 5 4 5 4 4 3 4 3 4 3 3 2
tase, <
Külmakerke
esinemine, 10 3 10 3 10 3 10 3 10 3 10 3 10 3
kood <
Selgitused tabelile 2:
1. HP – hoiatuspiir; KRP – kriitiline piir
2. piirid on mõõtmislõikude, mitte kogu analüüsilõigu võrdlemiseks
3. kriitiline piir ütleb, et tööd on vaja teha (planeerida), kuid ei tähenda, et seda piiri ei või
ületada.
4. säilitusremondi vajaduse analüüsi tehakse eelneval aastal enne remonti ehk 1 aasta enne
remontide vahelist perioodi
Antud piirid on kogemuslikud ja lähtuvad maanteede üldisest seisukorrast.
5
Piirid näitavad, et piiri ületavate väärtuste korral on teekatte seisukord halb või väga halb.
Kriitiline piir – väga halb
Hoiatuspiir – varsti halb
2.5 Analüüsilõikudele seisukorra indeksi SKI arvutamine
Kõik valitud analüüsilõigud sisestatakse EPMS programmi ja seal arvutatakse seisukorra
indeks. Väljundtabelisse saadakse objektide keskmised seisukorra näitajate väärtused ja nende
protsent üle kriitilise piiri.
Iga analüüsilõik koosneb homogeensetest mõõtmislõikudest, millele määratakse prioriteedi
number väärtustega 1, 2, 3 või 4. Mõõtmislõikude moodustamise peamisteks näitajateks on
kruusatee väljaehitamise taseme, külmakergete, liiklussageduse, kruusateelaiuse ja
remondiaasta ning bussiliinide andmed.
Prioriteedi number 1 näitab, et teekate on väga halvas seisukorras ja prioriteedi number 4 näitab,
et teekate on korras. Prioriteedi numbri määramine mõõtmislõikudele toimub järgmise
põhimõtte alusel:
prioriteedi number 1 – kahe või enama kriteeriumi kriitiline piir on ületatud;
prioriteedi number 2 – ühe kriteeriumi kriitiline piir ja ühe või enama kriteeriumi
hoiatuspiir on ületatud;
prioriteedi number 3 – ühe kriteeriumi kriitiline piir või kahe või enama kriteeriumi
hoiatuspiir on ületatud;
prioriteedi number 4 – ühe kriteeriumi hoiatuspiir on ületatud või ei ole ühegi
kriteeriumi piir ületatud või andmed puuduvad.
Üksikute prioriteedi numbrite põhjal arvutatakse analüüsilõigule, lähtudes mõõtmislõikude
prioriteedi numbrite protsentuaalsest jagunemisest valitud teelõigul, seisukorra indeks järgmise
valemi järgi:
Säilitusremondi indeks = PR1*1 + PR2*2 + PR3*3 + PR4*4, kus:
PR1, PR2, PR3, PR4 – vastava prioriteediga teelõikude osa protsentides lõigu kogupikkusest.
Indeksid väärtused on vahemikus 100...400 ja need tähendavad järgmist:
minimaalne indeks = 100 - teekate on antud teelõigul väga halvas seisukorras;
maksimaalne indeks = 400 - teekate on antud teelõigul väga heas seisukorras.
2.6 Analüüsilõikudele koondindeksi arvutamine
Koondindeks koosneb kolmest tegurist, kus igale tegurile on määratud oma osakaal
koondindeksi koguväärtusest.
Säilitusremondi seisukorra indeksi tegur EPMStegur
EPMStegur=(PR maksimaalne piir-SKI)/300)*100, kus
PR maksimaalne piir on 400
SKI – säilitusremondi seisukorra indeks
Bussiliinide tegur BLtegur
BLtegur=BLpikkus/Lõigu pikkus *100
BLpikkus – bussiliini kogupikkus määratud lõigul
Lõigu pikkus – määratud lõigu kogupikkus
Liiklussageduse tegur AKÖLtegur
6
AKÖLtegur=AKÖL/AKÖLmax*100
AKÖL – määratud lõigu keskmine liiklussagedus autot/ööp
AKÖLmax – maksimaalne liiklussageduse väärtus on 200 aotot/ööp
Kui AKÖL>AKÖLmax, siis AKÖLtegur=100
Remondi vajaduse koondindeks arvutatakse järgneva valemiga:
KI = EPMStegur*KoefEPMStegur + BLtegur*KoefBLtegur + AKÖLtegur*KoefAKÖLtegur
kus
KoefEPMStegur – kehtestatud osatähtsuse % EPMS tegurile (hetkel kehtib 80%)
KoefBLtegur – kehtestatud osatähtsuse % BLtegurile (hetkel kehtib 15%)
KoefAKÖLtegur – kehtestatud osatähtsuse % AKÖLtegurile (hetkel kehtib 5%)
Minimaalne KI on 0 – remondi vajadus puudub
Maksimaalne KI on 100- kate vajab koheselt remonti
2.7 Analüüsi töömeetodi ja maksumuse määramine lõikudele
Analüüsis arvutuste tegemiseks on vajalik määrata igale lõigule töömeetod. Analüüsi käigus
soovitatakse töömeetodiks KESKMINE REMONT maksumusega 5,0 €/m2. Antud maksumus
on arvutatud 7 m laiusele kruusateele 1 km tööde maksumuse 35 000 € juures.
Analüüsis toodud tööde maksumused on koos käibemaksuga.
Vastavalt vajadusele iga aasta enne analüüsi tegemist täpsustatakse keskmise remondi ühiku
maksumus.
Analüüsilõigu kogumaksumuse arvutamise aluseks on teeregistri kruusatee laiuse andmete
alusel arvutatav remonditava kruusatee kogupindala.
Töömeetodite määramine on vajalik selleks, et analüütikute tehtud objektide valikud oleksid
metodoloogiliselt omavahel võrreldavad.
Lõplik töömeetodite valik igale remondiobjektile, töömahtude täpsustamine ja eelarvelise
maksumuse määramine toimub remondiprojekti koostamise käigus.
2.8 Lõikudest kandidaatobjektide valimine
Lõikude analüüsi tulemusena saadud lõikude nimekiri on aluseks remondi kandidaatobjektide
valimisele.
EPMS tarkvara abil moodustatakse lõikudest, mille kulumiskihi vanus on ületanud punktis
1.1 määratletud piiri, kandidaatobjektid.
Kandidaatobjekti määramise põhi- ja lisanäitajad on analoogsed punktis 2.1 toodud lõikude
määramise näitajatele.
Kandidaatobjekti määramisel arvestatakse analoogselt lõikude valikule regiooni ja/või
hooldepiirkonna piiri muutumisega.
Kandidaatobjekti minimaalne pikkus on 100 m.
Igale moodustatud kandidaatobjektile määratakse töömeetod järgnevate põhimõtete alusel:
7
Töömeetod KESKMINE REMONT. Töömeetodi määramise tingimus on, et teelõigul
on ületatud kulumiskihi punktis 1.1 määratud vanuseline piir, muldkeha väljaehitamise
tase vastab vähemalt 2/3 ulatuses kandidaatobjekti kogupikkusest nõutavale ja lõigul
puuduvad külmakerked.
Töömeetod REMONT. Töömeetodi määramise tingimus on, et teelõigul on ületatud
kulumiskihi etteantud vanuseline piir ja väljaehitamise tase ei vasta nõutavale rohkem
kui 1/3 ulatuses valitud kandidaatobjekti pikkusest ja/või teelõigul esinevad
külmakerked.
Valitud kandidaatobjektidele määratavate töömeetodite maksumused on järgnevad:
KESKMINE REMONT: maksumus 5,0 €/m2. Antud maksumus on arvutatud 7 m
laiusele kruusateele 1 km tööde maksumuse 35 000 € juures.
REMONT: maksumus 11,4 €/m2. Antud maksumus on arvutatud 7 m laiusele
kruusateele 1 km tööde maksumuse 80 000 € juures.
Valitud kandidaatobjektidest koostatakse remondivajaduse koondindeksi alusel pingerida.
Töömeetoditega KESKMINE REMONT ja REMONT tähistatud kandidaatobjekte tuleb
vaadelda eraldi pingeridadena, kuna erinevate remondimeetoditega valitud objektide
koondindeksid ei ole omavahel üheselt võrreldavad.
Kandidaatobjektide pingerida kantakse varahaldussüsteemi TEET, kus tuginedes eelarvelistele
võimalustele toimub lõplik remondiobjektide valik.
8