Erik Sandla Teie 19.02.2019 nr 12-1/141-23
Harku Vallavalitsus Meie 03.04.2020 nr 14-11/2463-1
[email protected]
Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse
I etapi detailplaneering
Harku Vallavalitsus esitas 30.11.2018 kirjaga nr 12-1/141-10 Rahandusministeeriumile
Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu (edaspidi ka
detailplaneering) materjalid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse
(edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel vastuväidetele seisukoha andmiseks ja
heakskiidu saamiseks. Rahandusministeerium esitas kohalikule omavalitsusele märkused
15.01.2019 kirjas nr 14-11/9503-2, millest lähtuvalt täiendati detailplaneeringu materjale ning
19.12.2019 kirjaga nr 12-1/141-23 esitati detailplaneering Rahandusministeeriumile
järelevalvemenetluse jätkamiseks. Lisaks edastati e-kirjadega Telia Eesti AS 10.01.2020
kooskõlastus 33284460 ja Päästeameti 17.01.2020 kooskõlastus nr 7.2-3.1/14524-2.
Detailplaneeringu koostamine algatati Harku Vallavolikogu 26.08.2010 otsusega nr 83.
Planeeritav maa-ala, suurusega u 7,1 ha, paikneb Harku vallas Tabasalu alevikus Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Ranna tee, Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tänava
vahelisel alal. Planeeringulahendusega luuakse võimalus Tabasalu aleviku keskuse
kujundamiseks atraktiivseks piirkonnaks, kus asuksid multifunktsionaalne üldkasutatav
asulaväljak, vallamaja, büroohooned, kauplused, söögikohad jne.
Detailplaneering on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, milles on planeeritava maa-ala
maakasutuse juhtotstarbeks määratud üldkasutatavate hoonete maa, ärimaa, elamumaa ning
haljasala ja parkmetsa maa.
Detailplaneering võeti esmakordselt vastu Harku Vallavolikogu 20.12.2012 otsusega nr 117.
Detailplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.01.2013-10.02.2013.
Avalikustamise kestel laekus 7 kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Harku Vallavalitsus
vastas esitatud pöördumistele ning korraldas 08.04.2013 avaliku arutelu. Kõigi esitatud
seisukohtade osas kokkuleppele ei jõutud.
Harju Maavalitsuses korraldati 28.06.2013 detailplaneeringu avalikul väljapanekul
arvestamata jäetud vastuväidete arutelu. Järelevalve teostamise tulemusena esitas Harju
maavanem 08.11.2013 kirjaga nr 6-7/2013/2735 oma seisukohad esitatud vastuväidete osas
ning märkused detailplaneeringu lahenduse kohta. Harju maavanem lisas, et nimetatud
märkustega arvestamine on eelduseks järelevalvemenetluse jätkumisele seaduses sätestatud
korras.
Harku Vallavalitsus tegi 12.08.2014 kirjaga nr 11.1-1/3169 Harju maavanemale ettepaneku
anda osaline heakskiit Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamiseks Kallaste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kaupluse maaüksuse osas. Harju Maavanem andis oma heakskiidu detailplaneeringu osaliseks
kehtestamiseks 05.09.2014 kirjaga nr 6-7/2014/3337. Harku Vallavolikogu kehtestas
30.10.2014 otsusega nr 93 Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu
Kallaste kaupluse maaüksuse osas.
Ülejäänud osa detailplaneeringu menetlus jätkus, lahendust täpsustati ning detailplaneering
võeti teistkordselt vastu Harku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 68. Detailplaneeringu
avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19.10.2017 kuni 03.11.2017. Teated detailplaneeringu
avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harku Valla Teataja ja Eesti Päevaleht ning Harku
valla planeeringute meililistis. Puudutatud isikuid teavitati planeeringu avalikust
väljapanekust Harku Vallavalitsuse 04.10.2017 kirjaga nr 13-4/17/3809. Detailplaneering
avalikustati ka Harku valla veebilehel.
Avaliku väljapaneku perioodil esitati detailplaneeringu kohta 14 pöördumist. Planeeringule
ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele edastati 20.11.2017 kirjadega nr 13-4/17/1945
Harku Vallavalitsuse seisukohad ning korraldati 14.12.2017 avalik arutelu. Kõigi esitatud
vastuväidete osas kokkulepet ei saavutatud.
Harku Vallavalitsus täiendas detailplaneeringut ja muutis liikluslahendust lähtuvalt
Maanteeameti avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetest ning 20.11.2018 kooskõlastas
Maanteeamet kirjas nr 15-2/18/25221-6 täiendatud detailplaneeringu märkustega.
PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse
nõudeid. Vastavalt PlanS v.r § 23 lõige 3 punktile 5 on järelevalve teostaja pädevuses avalikul
väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid
vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud.
05.03.2020 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus
(edaspidi ka järelevalve teostaja) arutelu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute
ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade ärakuulamiseks arutelu, millel osalesid Harku
Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostamisest huvitatud isikud ning kaks avalikul
väljapanekul kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikut. Lisaks käsitleti avaliku
väljapaneku välisel ajal esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu
omaniku mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab
väiksemat ehitusmahtu kui varasem versioon (2013).
Rahandusministeeriumis toimunud arutelu tulemusena ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud
isikud ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud. Kõik
kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid esitanud isikud arutelul ei viibinud. Vastuväidete kirjad ja
kohaliku omavalitsuse kirjalikud vastused koos planeeringu dokumentatsiooniga on kohalik
omavalitsus järelevalve teostajale esitanud ning sealt on võimalik saada ülevaade vaidluse
sisust.
Rahandusministeerium käsitleb avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekuid ja
vastuväiteid, millest ei ole loobutud, üles jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS
v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha. Kuna ettepanekud ja vastuväited
paljuski kattuvad, käsitleb järelevalve teostaja neid koos teemade kaupa.
2
Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete ning kohaliku omavalitsuse
vastuskirjade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukohad
1. Metsa tänav
S. Roots on teinud ettepaneku seoses elanike suurenemisega mõelda läbi liiklusskeem, mis
võimaldaks turvalise teekonna jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele Pähkli ja Sarapuu ristmikult
kuni Kallaste poeni; Metsa tänava äärde planeerida vaid joonega eraldatud ja teega
samatasapinnalise jalakäijate ala; seoses tee kitsusega muuta Metsa tänav ühesuunaliseks.
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades leidnud, et
kõnnitee on planeeritud Metsa tn 12 kinnistule liiga lähedale ning lumekoristuseks pole
piisavalt ruumi; tehakse ettepanek tagada arendusega külgnevate kinnistute lumeladustamise
kohad. Lisaks nenditakse, et sõltumata, milline tee rajatakse, ei võta Metsa tn 12 kinnistu
omanikud Metsa tänava ala hooldust ega remonti enda kanda ei nüüd ega tulevikus.
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud kõnnitee ja
sõidutee rajamisega Metsa 12 kinnistu piirist Metsa tänaval lähemale kui 3 meetrit ja sõidutee
perv lahemale kui 5 meetrit ega Metsa tänava planeerimisega tiheda liiklusega peatänavaks,
suurendades liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra ja heitgaaside hulka. Tehakse
ettepanek välja ehitada uus, selgete teepiiridega ühesuunaline sõidutee Metsa tänaval –
suunaga Kallaste kaupluse poolt – Metsa /Pähkli tn. ristmikuni (alates Pargi tn.-a ristmikust
või a. Kallaste kauplusest). Rajada Metsa 12 piirneval alal Metsa tn.-a kõnnitee sõidutee
ühele poole serva - piiritledes/eraldades jalakäijate poole märkejoonega (spets. plastvärv)
või mõlemalt poolt tõstetud äärekiviga. Sel juhul peab jääma kõnnitee äärekivi serv Metsa 12
poolt hetkel olemasoleva haljastuseni/muruni (Metsa 12 kinnistu piirist 4,5 -5 m).
M. Dengo on pidanud vajalikuks, et kõikidel tänavatel säiliks kahesuunaline liiklus, kuna
liikluskoormus nendel kõrvaltänavatel on minimaalne ning ühesuunaliste tänavate rajamine
ei ole põhjendatud, ning tegi ettepaneku rajada Metsa tänavale kõnnitee, mis on sõidutee
tasapinnast kõrgemal. Selliselt on tee tuvastatav ka talvisel ajal ja lumega.
Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringulahenduse eesmärgiks on luua terviklik äri- ja
elupiirkond koos jalakäijatele mõeldud alade ning teede võrgustikega. Planeeringuga tuleb
luua eeldused turvalise elukeskkonna olemasoluks, mille üheks oluliseks osaks on
planeeritava ala liikluskorralduse lahendamine. Planeeritava ala liikluslahendus on põhjalikult
läbi kaalutud.
Metsa tänava näol on planeeringuala tänavate liigitusest tulenevalt tegemist vaikse ja
suhteliselt kitsa kõrvaltänavaga, mis vajab rekonstrueerimist. Selleks, et tagada Metsa
tänavale 12 m laiune transpordimaa sõidu- ja kõnnitee või kergliiklustee rajamiseks, on
korrigeeritud või vähendatud Metsa tänava ääres olevate väikeelamute kinnistute piire ja
suurust. Planeeringus on käsitletud planeeritavat ala ühtse tervikuna, va viidatud väikeelamute
ala Metsa tänava ääres. Detailplaneeringus on arvestatud standardi EVS 843:2016 punktist
9.1.1 tulenevate nõuetega, mille kohaselt peavad kergliiklusteed ja kõnniteed jääma hoone
sissepääsust või hooviväravast minimaalselt kahe meetri kaugusele. Nimetatud nõudega
arvestatud ja seega piisav vahemaa peab planeeringu realiseerimisel olema tagatud, sh ka
võimalused teede korrashoiuks ja hoolduseks (nt lumekoristus).
3
Lume ladustamine tuleb lahendada iga krundi omanikul oma kinnistu piires. Kui kinnistu
omanikul ei ole oma kinnistul lume ladustamine võimalik, peab kinnistu omanik
organiseerima lume äraveo kinnistult.
Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringuga tänava maa-ala hoolduse kohustust Metsa tn 12
asuva korterelamu elanikele ei seata. Metsa tn 12 maaüksus ei kuulu planeeritava ala
koosseisu ning tegemist on vastuvõetud detailplaneeringu mõistes seda piirneva alaga. Seega
ei kavandata vastuvõetud detailplaneeringuga Metsa tn 12 maaüksuse omanikele ühtegi
täiendavat kitsendust ega kohustust.
Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisab, et
detailplaneeringuga antakse põhimõtteline teede ja liikluskorralduse lahendus. Sõidutee ja
jalgtee või kergliiklustee lahendus kujuneb välja konkreetse tee ehitusprojekti koostamise
käigus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis „Autoteed ja tänavad“ teises lõigus on kirjas, et
Metsa tänava rekonstrueerimine ja liikluskorraldus nähakse ette eraldi projektiga. Seega on
detailplaneeringus täidetud PlanS v.r § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud ülesanne - tänavate
maa-alade ja liikluskorralduse määramine.
Järelevalve teostaja toetab vastuväite esitaja ettepanekut selge liikluskeemi vajalikkuse osas
ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku lisada detailplaneeringu materjalidele joonis,
millest võiks üheselt mõista jalakäijate ja kergliiklejate teede seoseid.
2. Haljastus Metsa tänava alal
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud haljastuse
lahendusega Metsa tänaval. Kuna Tabasalu alevik asub paepinnasel, kus puud, põõsad ja
haljasala on õhukesel mullaklibul ja kasvavad visalt, ei olda nõus piki Metsa tn 12 piiri
kasvavate puude ja põõsaste raiega ja Metsa tänava piiril haljasala vähenemisega.
M. Dengo on teinud ettepaneku säilitada võimalikult palju olemasolevaid puid ning määrata
asendusistutus arendusel ettejäävate puude raiel samasse lähipiirkonda.
S. Roots soovis, et säilitataks tee äärde istutatud punased vahtrad.
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades küsinud, miks
on Metsa 12 detailplaneeringu (Metsa tn 12 krunt on moodustatud 2003. aastal kehtestatud
Tabasalu alevikus Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala
detailplaneeringuga) järgselt muudetud detailplaneeringus puude väärtusklasse ning
juhitakse tähelepanu, et detailplaneeringus puudub viide asendusistutusele.
Kohalik omavalitsus selgitas, et vallavalitsuse eesmärk detailplaneeringute koostamisel on
esmajärjekorras säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Tabasalu keskuse I etapi
detailplaneeringus on kõik II väärtusklassi puud ja valdavalt ka III klassi puud ette nähtud
võimalusel säilitada. Selleks on ka haljastuse hinnangus antud soovitus läbi viia haljastuse
saneerimine. Täiendava kõrghaljastuse istutamine peab toimuma samas kohas oleva puu
hävinemisel, sest planeeringulahendus arvestab maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastusega.
Seega on detailplaneeringus ettepanekuga ettevaatavalt arvestatud. Selleks, et
planeeringujärgset tegevust ellu viia, tuleb esitada Harku Vallavalitsusele raieloa taotlus ja
raieks soovitavad puud vaadatakse kohapeal üle. Põhjendatud juhul väljastatakse raieluba ja
4
lähtudes puu ökoloogilisest ning esteetilisest väärtusest määratakse vajadusel asendusistutus
võimalusel kas endisesse asukohta või selle lähedusse.
Järelevalve teostaja märgib, et puude raie toimub vastavalt Harku Vallavolikogu 14.04.2018
jõustunud määrusele „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, millega on võimalik
tutvuda Harku valla kodulehel keskkonna ja infrastruktuuri rubriigis. Antud detailplaneeringu
kontekstis tohib üksikpuid, välja arvatud viljapuud, raiuda üksnes kohaliku omavalitsuse loa
alusel. Kõrghaljastuse osas on teostanud dendroloogilise hinnangu LinnArt OÜ
maastikuarhitekt H. Möllits, kelle koostatud töö õigsust ei ole kohalik omavalitsus küsitavaks
pidanud ega pidanud vajalikuks tellida Tabasalu keskosa dendroloogilise hinnangu töö nr
062011-06 kontrollimiseks eraldi ekspertiisi. Samuti ei ole järelevalve teostajal põhjust
eksperdi pädevuses kahelda.
3. Piirded ning juurdepääs Metsa 12 krundile
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades teinud ettepaneku
tagada vastavalt Metsa 12 aadressi järgselt prügiteenuse osutamise ligipääs Metsa tänavalt
Metsa 12 prügilani, selleks välja ehitada kõnnitee „prügilast” kuni Metsa tänavale ja välja
ehitada Metsa 12 pikki Metsa tänava piiri arenduse käigus ehitamata aed.
Kohalik omavalitsus selgitas, et Metsa tn 12 krunt on moodustatud Tabasalu alevikus Sarapuu
tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mis on kehtestatud
Harku Vallavolikogu 23.10.2003 otsusega nr 86. Kehtestatud detailplaneeringuga määrati ka
tänava maa-alad ja liikluskorraldus piirkonnas, mille kohaselt toimub juurdepääs Metsa tn 12
krundile Pähkli tänavalt. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei
ole varasemalt kehtestatud Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala
detailplaneeringu muutmine. Seega ei ole võimalik koostatava detailplaneeringuga tehtud
ettepanekuga arvestada.
Piirdeaia püstitamise osas Metsa tn 12 kinnistu Metsa tänavapoolsele piiri osas on
vallavalitsusel kindel seisukoht, et piirdeaedasid korterelamute kruntide piirile ei kavandata.
Korterelamute piirkond peab säilima ühtse avaliku ruumina. Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja
Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud soovitus ümbritseda
planeeritav ala 1,2 meetri kõrguse piirdeaiaga, aga ehitusluba piirdeaia püstitamiseks
väljastatud ei ole. Vallavalitsuse eesmärk on vältida Tabasalu keskuse tükeldamist piirete
püstitamisega ning säilitada avalik avatud ruum nii korterelamuid kui ka ärihooneid
ümbritseval alal.
Järelevalve teostaja lisab, et Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala
detailplaneeringuga on Metsa tn 12 kinnistule juurdepääsuks moodustatud Pähkli tänav L2
transpordimaa krunt. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritav ala Metsa tn 12 kinnistut ei
hõlma. PlanS v.r § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt on tänavate maa-alade ja liikluskorralduse
määramine detailplaneeringu ülesanne. Järelevalve teostaja ei saa asuda hindama täpsemaid
juurdepääsu lahendusi, kuna liikluslahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sisulise
küsimusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus.
4. Mobiilside mast
Erle Pärnoja, KÜ Metsa 12, Siiri Saava, Uno Aasorg ja Margo Dengo on oma kirjades
5
märkinud, et mobiilside mast tuleb teisaldada enne detailplaneeringu I etapi arendust.
S. Roots on teinud ettepaneku mobiilside mast paigaldada ümber enne kortermajade ehituse
algust ning kuna magala rajoon keskuses suureneb, üle kontrollida mastist tuleneva kiirguse
vastavus normidele.
Kohalik omavalitsus selgitas, et Telia Eesti AS-ile kuuluva mobiilsidemasti üleviimine teise
asukohta ei ole enne hoonestusõiguse lepingu lõppemist võimalik. Hoonestusõiguse leping
kinnistul Kallaste tn 13 (katastritunnus 19801:001:6210) on kehtiv kuni aastani 2036.
Vallavalitsus on pidanud läbirääkimisi masti omanikuga selle ümbertõstmiseks üle Klooga
maantee jäävale reformimata riigimaale. Mastiomaniku põhimõtteline nõusolek masti
üleviimiseks teisele poole Klooga maanteed on olemas, samuti on olemas Keskkonnaameti
nõusolek masti püstitamiseks eelpool nimetatud alale. Täna kavandatakse detailplaneeringu
menetluse algatamist mobiilsidemasti püstitamise eesmärgil Tabasalu alevikus Klooga mnt 5
maaüksuse vastas asuvale reformimata riigimaale.
Mis puutub mastist tuleneva kiirguse vastavusse normidega, siis on Terviseamet 28.08.2017
koostanud Telia Eesti AS taotlusel raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase
uuringu nr 9.4-2/5430, mille käigus teostati raadiosagedusliku elektromagnetvälja arvutused
nimekirjas toodud raadioseadmetes. Uuringu tabelis 1 (Andmed uuringu nr 9.4-2/5430
28.08.2017 juurde) on välja toodud, kui kaugele ulatub konkreetsel juhul inimese tervist
ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva
mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik
raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast
on 40 m.
Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle
eesmärk on planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Masti eemaldamine
planeeringualalt annaks võimaluse detailplaneeringuga kavandatu viivitusteta elluviimiseks.
Seetõttu nõustub järelevalve läbiviija vastuväite esitajatega mobiilside masti eemaldamise
ettepaneku osas ning toetab kohaliku omavalitsuse kavatsust leida võimalus mobiilsidemasti
ümbertõstmiseks enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist. Kuivõrd detailplaneeringu
materjalides puudub viide Harku Vallavalitsuse 20.11.2017 kirjas nr 13 4/17/1945 toodud
Terviseameti koostatud raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju uuringule, palun
detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.
5. Paepinnase lõhkumine ja müra
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg juhtisid tähelepanu võimalikule ohule –
majade pragunemisele paepinna lõhkumisel maa-aluste parklate rajamiseks – ning tegid
ettepaneku lahendada parkimine hoonete mahus ja jätta selleks osadel planeeritavatel
kortermajadel ära esimeste korruste äripinnad.
S. Kaldma tundis huvi, mil viisil tagatakse see, et rajatavast ärikeskusest tulenev segav faktor
(müra, suurem autode ja inimeste arv) ei hakkaks häirima üle tee elavaid püsielanikke.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse
põhimõtete määramine ning detailplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku
teises peatükis toodud põhimõtetest ja -nõuetest, mh hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse
ja asjatundlikkuse põhimõtetest. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega
6
seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning
ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või
keskkonnale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lõike 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul
õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste
teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt
tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Viidatud paragrahvi
lõike 2 kohaselt juhul, kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid
niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava
kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku
hüvitist. Tulenevalt AÕS § 146 lõikest 1 on keelatud maatükki süvendada selliselt, et
naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustatakse seal asuvaid
ehitisi. AÕS § 146 lõike 2 kohaselt on süvendamine lubatud, kui süvendaja võtab tarvitusele
ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Seega lasub detailplaneeringu realiseerimisel tekkinud
kahju hüvitamise kohustus, nt ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud, kinnistu igakordsel
omanikul. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud
tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras.
Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisab, et
detailplaneeringu seletuskirjas lk 7 on antud tingimused ehitamiseks, mille punktis 5 on
märgitud: „ärihoonete planeerimisel olemasolevate elamumaade lähedale tuleb arvestada, et
välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama
seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid”, mis jõustus 01.02.2017.“ Detailplaneeringule on Terviseamet andnud 12.10.2012
hinnangu nr 9.3.-1/9121, milles toodud tingimusi peab detailplaneeringus arvestama.
Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub
ehitise projektist. Kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud
erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et
ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja
huve, samuti avalikke huve. Konkreetsele kinnisasja arhitektuurilise lahenduse otsustab
kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel.
Järelevalve teostaja leiab, et esimese korruse äripindadel on linnakeskkonnas positiivne mõju,
sest tänaval kõndides näeb inimene eelkõige hoone esimese korruse tasandit ning seetõttu
peaks vältima tummasid ja igavaid fassaade. Rahvarohked, valgustatud ruumid hoonete
esimesel korrusel annavad turvatunde ka siis, kui päikesevalgust napib.
6. Hoonete mahud ja kõrgus
KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg tegid oma kirjades ettepaneku vähendada
majadel korruseid: neljakorruselised asendada kuni kolmekorruseliste ja kolmekorruselised
asendada kuni kahekorruseliste hoonetega.
A. Lumiste tegi ettepaneku eramute tsooniga piirnevate korterelamute korruste arvu
vähendamist eramute tsooni poolses küljes kolmele korrusele nii, et vähemalt 50% eramute
tsooni poolsest korrusepindalast on tagasiastega ja maksimaalselt kolmekorruseline.
Detailplaneeringus positsiooni nr 18 hoone kolmekorruseline osa kehtestada idasuunal ja
positsiooni nr 3 hoonel lõunasuunal ning positsiooni nr 18 hoonestusala paigutada eramute
7
tsoonist kaugemale krundi lääneossa, kuna korruselamu (pos 18) ja eramu (pos 16) vaheline
kaugus 27 meetrit ei ole piisav.
J. Laos ja M. Laos on ühiskirjas teinud ettepaneku hoonestuse eri tsoonide sujuvamaks
üleminekuks ärimaa hoonete positsioon 3, positsioon 28 ja positsioon 18 kõrguse vähendamist
sarnaselt teiste kõrvalasuvate hoonetega samale tasemele ning vähendada ka maksimaalsete
maapealsete korruste arvu neljalt korruselt kolmele korrusele.
S. Roots on teinud ettepaneku planeerida eramute läheduses olevad kortermajad
kolmekorruselisteks.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on krundi ehitusõiguse
määramine. Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul antakse täpne lahendus projektidega
ning planeeringus märgitakse ehitusõigusena hoone maksimaalne korruselisus, kõrgus ja
ehitisealune pind. Võrreldes 2013. a vastuvõetud ja avalikustatud planeeringulahendusega on
detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 16 (aadressil Kallaste tn 16) vähendanud
planeeritava hoone korruselisust ja määranud planeeritava krundi sihtotstarbeks ärimaa
sihtotstarbe asemel elamumaa sihtotstarbe kahekorruselise üksikelamu püstitamise
võimalusega. Detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) on
võrreldes 2013. aastal vastuvõetud ja avalikustatud lahendusega vähendanud krundi
ehitisealust pinda ligi poole võrra ja neljas korrus on kavandatud maksimaalselt 60%
kolmanda korruse pindalast.
Planeeritavad hooned detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil 3 ja positsioonil 28 on
planeeritud neljakorruselised, mille neljas korrus on ette nähtud samuti tagasiastega ning
korruse pindalalaga maksimaalselt 60% kolmanda korruse pindalast. Kõrgem osa, ehk neli
korrust kavandatakse hoone põhjapoolsele osale ning hoone lõunapoolne osa jääb
kolmekorruseline.
Kohalik omavalitsus on nõustunud hoonestusala nihutamisega positsioonil nr 18 (aadressil
Kallaste tn 14) planeeritava krundi lääneserva, 4 m kaugusele krundi läänepiirist, mis tagab
piisava vahekauguse planeeritava korterelamu ning olemasolevate ja planeeritavate
üksikelamute vahel. Samuti määrama detailplaneeringus osalise neljanda korruse pinna
paiknemise hoone läänepoolsel küljel, mis tähistatakse ka planeeringu põhijoonisel. Sellise
lahendusega on tagatud piisav vahekaugus olemasolevate ja kavandatavate üksikelamute
vahel. Samuti hakkab kõrgem, s.o neljakorruseline hoonemaht paiknema haljaalaga piirneval
alal ning madalam, s.o kolmekorruseline hoonemaht on kavandatud olemasolevate ja
planeeritavate üksikelamute poole.
Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et
Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu põhijoonisel on hoonestusala positsioonil
nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) muudatus tehtud ning hoonestusala planeeritava krundi
lääneservas, kuid pole arvuliselt märgitud kaugust krundi piirist. Põhijoonisel on märgitud ka
neljanda korruse pinna paiknemine hoone läänepoolsel küljel. Detailplaneeringu lahendust on
kohalik omavalitsus põhjendanud.
7. Hoonestusala Metsa tn 2 kinnistul
Keila Tarbijate Ühistu tegi ettepaneku nihutada Metsa tn 2 kinnistu hoonestusala Kallaste
kaupluse kinnistu (aadress Klooga mnt 7) piirist vähemalt 4 meetri kaugusele, kuna praegune
8
asukoht takistab projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning ei ole tagatud ehitise
ehitamine, remontimine ning ka sademete (sh lume) ära juhtimine Metsa tn 2 enda kinnistul
või kinnistule. Tõenäoliselt on ehitise seinale vajalik paigaldada seadmeid (nt konditsioneerid,
korstnad vms), mis ulatuksid KTÜ Kallaste kaupluse kinnistule
Kohalik omavalitsus selgitas, et Tabasalu alevikus Metsa tn 2 (katastritunnus
19801:002:0156) maaüksuse hoonestusala on määratud vastavalt 22.05.2012 korraldusega nr
458 väljastatud ehitusloa projekti alusel. Ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb arvestada
õigusaktidest tulenevate normide ja nõuetega ning teostada toiminguid nii, et sellega ei
kaasneks kahju kolmandatele isikutele. AÕS § 148 lõikest 3 tulenevalt võib naaberkinnisasja
omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja
on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa
kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
Järelevalve teostaja märgib, et vastavalt Rahandusministeeriumis 05.03.3020 toimunud
vastuväidete ärakuulamisel kokkulepitule kohustus kohalik omavalitsus tegema Metsa tn 2
kinnistu omanikule ettepaneku hoonestusala nihutamiseks. Ehkki Päästeamet on
detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud (17.01.2020) ja tuleohutuse seisukohalt on
hoonestusala asukoht sobiv, nõustub järelevalve teostaja väitega, et hoonestusala paiknemine
krundi piiril võib takistada projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning põhjustada
hilisemaid piirirajatise vaidlusi.
8. Avalik ruum
8.1 Parkimine
L. Mäekallas leidis, et Tabasalu peab muutuma kutsuvamaks, mida planeeritav parklate maht
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres ei soosi ning ei tekita soovi keskusesse sisse
astuda. Ettepanek on paigutada ärihooned tee äärde ja parkimine korraldada parkimismajas
või peita hoonete taha ja jätta tee äärde mõningane parkimisvõimalus. Kõik (ülejäänud) parklad
kombineerida haljastusega (puud!) - see ilmestab ala, veidi ka peidab parklat ja annab varju suvel
kuuma päikese eest.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel on lähtutud
põhimõttest ja ideest, et Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee visuaalne koridor oleks
võimalikult lai ja avar ning hoonestus on kavandatud teadlikult maanteest kaugemale,
eesmärgiga vähendada autode liikumisvõimalusi hoonestuse vahelistel aladel. Vallavalitsuse
hinnangul võimaldab selline linnaruumi lahendus jätta autod maanteeäärsetele aladele ja
annab võimaluse planeerida kavandatavate ärihoonete vahele jääv ala jalakäijatele avatud
ruumina. Arvesse on võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu põhimõtet kui ka
kinnistute omanike huve ja soove. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna äärse parkla osas on
võimalik hilisemal projekteerimisel ka ehitamise käigus kavandada alale näiteks
konteinerhaljastust ja teisi väikevorme, millega on võimalik anda parklaalale nauditav
visuaalne ilme.
Järelevalve teostaja märgib, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu lahendust sobivaks
pidanud ning järelevalve teostajal ei ole põhjust teisiti arvata. Samas toetan ettepanekut
parklate puudega liigendamise osas ning ei pea sobivaks vett mitteläbilaskvate pindade
ulatuslikku kavandamist. Konteinerhaljastus elavdab küll alasid ja konteinerites on võimalik
kasvatada väga erinevat taimmaterjali igal aastaajal, kuid vajalik on ka otsene kontakt
9
maapinnaga vihmavee imbumiseks. Lisaks on kliimamuutuste kontekstis võimalike
kuumasaarte tekkimise vältimiseks oluline roll varju pakkuval kõrghaljastusel.
8.2 Keskuse ala ja väljakud
S. Roots on teinud ettepaneku rajada haljastatud kauplemisala ja pargiinventariga (pingid,
lauad, kiiged, väike lava) keskplats, mis oleks ka kogukondliku läbikäimise kohaks, kus
oleks mõeldud ka selle platsi kasutajate parkimisvõimalustele.
L. Mäekallas avaldas arvamust, et planeeringus kavandatud laste mänguväljak vallamaja akna
all peaks pigem olema seotud teiste funktsioonidega multifunktsionaalse väljaku piirkonnas;
atraktiivse väljakupiirkonna peaks siduma Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna äärsete ärimaa
kinnistutega, et ahvatleda külastajaid keskusesse tulema ja tegu ettepaneku, et Tabasalu
keskus võiks ja peaks jääma avalikuks ruumiks (koos ärihoonetega või miks mitte
kultuurikeskusega). Ettepanek on rajada skulptuuride park või välinäitusi võimaldav
promenaad, otsida Tabasalu ruumiidentiteeti.
Triin Kuusk tegi ettepaneku planeerida Tabasalu keskusesse Muusikamaja, kuna vallas on
palju kultuurihuvilisi inimesi (sh lapsi), kes sellise kooskäimise koha üle väga rõõmustaksid.
Vanemaealised valla inimesed, kellel on erinevatel põhjustel raskusi linnas kultuuri
ammutamas käia, on samuti praegu vaeslapse osas.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga piirdeaedade püstitamist kavandatava
ähihoonestuse ümber ette ei nähta. Maantee äärde kavandatud ärihoonete ülemistele
korrustele on detailplaneeringuga antud võimalus ka kortereid projekteerida, kuid
detailplaneering ei kohusta seda tegema.
Planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja naabrusesse multifunktsionaalse väljak-
pargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt.
Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset
ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale alale on planeeritud väiksemad ärihooned
kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse väljaku tegevusi toetavate teenuste
pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt
piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna kavandatava väikevormi lõplikku asukohta.
Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad selguvad hilisema projekteerimise käigus.
Käesoleva detailplaneeringuga muusikamaja ei kavandata, mis aga ei tähenda, et teema n-ö
päevakorrast maas oleks. Muusikamaja võimalike asukohtadena kaalutakse Tabasalu keskuse
territooriumil jätkuvalt teisi, vallavalitsuse hinnangul sobilikumaid asukohtasid. Ühe
võimaliku asukohana on kaalumisel Teenuste tn 2 maaüksus ja teise võimaliku kohana
laiendatav hariduskompleksi piirkond. Perspektiivse muusikamaja kavandamisel piirkonda
võib lisanduda teisigi võimalikke ja väärikaid asukohaettepanekuid, mida vallavalitsus
kindlasti kaalub enne lõpliku otsuse langetamist.
Järelevalve teostaja märgib, et multifunktsionaalse keskväljaku kui kogukonna igas eas
inimeste ühistegevust soodustava koha planeerimine on oluline ning kvaliteetse ja atraktiivse
ruumi loomine on ruumikasutajate tulemise eelduseks. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 6)
on muu hulgas märgitud, et planeeritud väljak-parki on võimalik kasutada nii laatade
korraldamiseks, tseremooniateks kui ka talvise liuvälja rajamiseks. Väljakule on planeeritud
10
parkla pargi külastajatele; jalgteede ning rajatiste asukoha täpsustamiseks ja vaikevormide
paigutamiseks tuleb koostada eraldi projekt.
9. Kallaste tn 1 ja 2 ning 12 krundid
R. Nurmsaar esitas vastuväite, et üldplaneeringu kohaselt on Kallaste tn 1 ja 2 krundid
broneeritud ärimaaks, kuid detailplaneeringu kohaselt kavatsetakse nimetatud kruntidele
rajada ka eluhooneid, mis on vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga. Ettepanek on määrata
Kallaste 1 ja 2 kruntide sihtotstarbeks sotsiaalmaa, jätta need krundid avalikku kasutusse ning
kavandada Tabasalu keskväljakuks, esindusplatsiks ning lipuväljakuks, mida saaks kasutada
erinevatel aastaaegadel, sh avalike ürituste korraldamisel. Ettepanek on rajada platsi
servadesse ainult ühiskondlikke ehitisi, nagu näiteks kultuurimaja, vabaõhulava,
minidiscgolfirada, vigursõidurada ja karusell lastele, pingid istumiseks jms) ning platsi
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee poolsesse serva kavandada autoparkla, kuhu
vallaelanikud saavad parkida oma sõidukid nn „pargi ja sõida“ süsteemi kasutamiseks
Tallinna ja Tabasalu vahel.
R. Nurmsaar leidis, et Kallaste 12 krundile detailplaneeringus kavandatud avalik plats ei ole
sobiv kuna, ei asu eriti läbikäidavas kohas, on liiga väike avalike ürituste korraldamiseks,
samuti liiga lähedal platsi äärde jäävatele korterelamutele, mille tõttu võivad platsil
korraldatavad üritused hakata elanikke häirima. Ettepanek on planeerida ärihooned platsile,
kuhu detailplaneeringus on ette nähtud purskkaev. Tabasalu keskuse nn „jalakäijate
promenaadi“ mis hetkel katkeb Ranna teel, tuleb pikendada kuni Kallaste kaupluseni.
Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja
naabrusesse multifunktsionaalse väljak-pargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele
kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt. Väljaku asukoha kavandamisel on lähtutud põhimõttest,
et planeeritav väljak peab olema eemal peamisest müraallikast (Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee) ning suletud. Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja
uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale
alale on planeeritud väiksemad ärihooned kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse
väljaku tegevusi toetavate teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud
mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna
kavandatava väikevormi lõplikku asukohta. Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad
selguvad hilisema projekteerimise käigus.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad maaüksused Kallaste 1 ja Kallaste 2 tiheasustusalal,
mille maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008
määrusest nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punktist
2 on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa (äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste
alune ja neid ehitisi teenindav maa). Detailplaneeringuga kavandatakse Kallaste tn 1
maaüksus jagada kaheks krundiks, millele antakse ehitusõigus ühe hoone rajamiseks –
planeeritakse kuni 3-korruselised äri- ja eluhooned. Kallaste tn 2 kinnistule on kavandatud
äri- ja eluhoone, kus võiks asuda hotell, restoran vms. Planeeringuga on määratud maaüksuste
kasutusotstarvete proportsioon, milleks on ärimaa 0-100%/elamumaa 0-50%. Tulenevalt
planeerimisseadusest võib ühele krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. PlanS v.r §
9 lg 7 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine vastava maa-ala
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Vastuvõetud
detailplaneeringus on ärimaa sihtotstarbega maaüksustele kavandatud elamumaa
kõrvalfunktsioon 0-50% ulatuses, mis ei ole vallavalitsuse seisukohast käsitletav maakasutuse
11
juhtotstarbe ulatusliku muutmisena, sest säilib ärimaa juhtfunktsioon ja planeeringuga antakse
võimalus kavandada ka elamispindasid 0-50% ulatuses, kuid ei seata sellist kohustust.
Planeerimisalase tegevuse korraldajana peab kohalik omavalitsus tasakaalustama erinevaid
huve, sh avalikke huve ja väärtusi, mis käesoleval juhul lähtuvad eelkõige ja peamiselt
kohalikest huvidest. Ärikeskust planeeritakse läbima jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii
jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad mugavalt ja ohutult liigelda. Vallavalitsuse hinnangul
on planeeringulahenduse koostamisel arvesse võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu
põhimõtet kui ka kinnistute omanike huve ja soove. Ärihooneid kavandatakse käesoleval
juhul alale, kus üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse funktsioonina ette nähtud ärimaa.
Järelevalve teostaja leiab, ettepanekutes nimetatud tegevusi ei välista ka detailplaneeringuga
kavandatud multifunktsionaalse väljak-pargi idee. Vastuväidete esitaja ettepanekutega
arvestamine Kallaste 1, 2 ja 12 kinnistute osas tähendaks järjekordset detailplaneeringu
ulatuslikku muutmist, mille tulemus mingil määral seostuks pigem varasema (2013)
planeeringu lahendusega avaliku ruumi paiknemise osas.
Kuna varasemale detailplaneeringu lahendusele (2013) on vastuväidetes viidatud (L.
Mäekallas) ja detailplaneeringu koostamine on algatatud (2010) lähtuvalt Tabasalu aleviku
hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööst, peab järelevalve teostaja sobilikuks võrrelda
avaliku ruumi muutumist detailplaneeringu koostamise käigus ning leiab, et mõlemad
eelnimetatud planeeringud on jalakäijate ala poolest lihtsamalt mõistetava lahendusega,
näiteks kirde-kagu suunal planeeritud jalakäijate ala vallamaja ette planeeritud
segafunktsiooniga platsilt olemasolevate poodideni.
10. Kallaste 14 ja 16 kinnistute omaniku mittenõustumine
Detailplaneeringu huvitatud pool on kohalik omavalitsus, kes on ka planeeringu tellija ja
finantseerija. Huvitatud pooleks ja arendajateks on ka alale jäävate maaüksuste omanikud.
Harku Vallavalitsus on 25.01.2019 kirjaga nr 12-1/141-12 edastanud planeeringulahenduse
tutvumiseks ja arvamuse andmiseks planeeringuala kinnistute omanikele, milles on märgitud,
et arvamuse esitamata jätmist loetakse lahendusega nõustumiseks. Maaüksuste omanikud on
edastatud kirja kätte saanud. AS Karumaa on 25.02.2019 planeeringulahenduse
kooskõlastanud. RevalCargo OÜ on 14.02.2019 ja 22.02.2019 edastatud e-kirjadega teada
andnud, et ei nõustu esitatud lahendusega. Ülejäänud maaüksuste omanikud
planeeringulahenduse kohta arvamust ei ole avaldanud.
Rahandusministeeriumis toimunud arutelul käsitleti ka 22.02.2019 (mitte avaliku väljapaneku
ajal) esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu omaniku RevalCargo
OÜ mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab väiksemat
ehitusmahtu kui varasem versioon (2013).
Kohalik omavalitsus selgitas, et 2013. aastal vastu võetud detailplaneeringule üks peamistest
esitatud vastuväidetest oli seisukoht, et vastuvõetud detailplaneering ei vasta Tabasalu aleviku
hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle. Samuti esitati vastuväited Kallaste tn 14 ja
Kallaste tn 16 maaüksustele kavandatud kruntide sihtotstarvete ja ehitusõiguse osas, kuna
korterelamute ja üksikelamute vahetusse lähedusse kavandati 60% tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande maa ja 40% majutushoone maa. Kavandatud kruntidele oli määratud
ehitusõigus, mille kohaselt oli ette nähtud galeeriga ühendatud hoonemaht üle kahe krundi
ehitisealuse pinnaga kokku 1690 m². Hoone kõrguseks kavandati korterelamute poolsel osal
12
kuni 5 korrust kõrgusega maapinnast kuni 15 m ja üksikelamutega piirneval alal kuni 3
maapealset korrust ja kõrgusega maapinnast kuni 12 m.
Harku Vallavalitsus nõustus esitatud vastuväidete ja ettepanekutega osaliselt ning
detailplaneeringu lahendust korrigeeriti vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi
„Pittoresco“ tööle. Kallaste tn 14 ja Kallaste tn 16 kinnistute osas lähtuti kruntide
moodustamisel ja ehitusõiguse kavandamisel korterelamutega piirneval alal olemasolevate
korterelamute mahtudega ning üksikelamutega piirneval alal olemasolevate üksikelamu
mahtudega.
Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kuna kohaliku omavalitsuse
peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise
arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide
planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on
õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja
täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult
enne selle kehtestamist.
Detailplaneeringu materjalidest selgub, et kohalik omavalitsus on kaalunud avalikke ja
erahuvisid ning et antud lahendus on suures osas koostatud tulenevalt 2013. aastal avalikul
väljapanekul esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest.
Kokkuvõte
Detailplaneeringule esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid arvestades, on ilmne, et Tabasalu
keskuse ala on oluline paik kohalikele elanikele ning tähtsaks peetakse paiga oma nägu. Keegi
ettepanekute ja vastuväidete esitajatest ei ole pidanud mittevajalikuks kohaliku omavalitsuse
ideed luua multifunktsionaalne väljak-park, mis võimaldaks läbi viia kogukonna ühistegevusi
aastaringselt. Mitmekesine avalik ruum ning võimalus turvalises ja atraktiivses keskkonnas
läbida jalgsi või kergliiklusvahendiga igapäevateekonda koju-kooli-tööle-poodi,
bussipeatusesse jne on oluline. Kohakuvandi ja selle teadliku kujundamise olulisusele on
viidatud ka Eesti väikeasulate uuringus1 .
Sellest tulenevalt teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku enne detailplaneeringu
kehtestamist:
- Läbi mõelda jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad
mugavalt ja ohutult liigelda, sh käsitleda jalgrattaparklate planeerimise vajadust ning
lisada üheselt arusaadav liiklusskeem detailplaneeringule.
- Näidata ärimaa krundi minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides ja haljasalade
soovituslikud asukohad ning täiendada selles osas detailplaneeringut lähtuvalt Harku
Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid
täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja punktist 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate
hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ .
1 Hendrikson & Ko OÜ, Tallinna Ülikool 2019, 32,33
13
- Tänavarajatised ja parkimislahendus kavandada vastavalt Eesti standardile
„Linnatänavad“. Vett mitteläbilaskvaid pindasid kavandada võimalikult vähe ning
eelistada looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi. Ulatuslike parkimisalade tekke
vältimiseks liigendada parklaala kõrghaljastusega.
- Lisada detailplaneeringusse nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse
maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt, mille koostamisse kaasatakse
maastikuarhitekt.
- Märkida detailplaneeringu põhijoonisele arvuliselt hoonestusalade kaugus krundi
piirist.
- Leida võimalus Metsa tn 2 kinnistule planeeritud hoonestusala nihutamiseks Klooga
mnt 7 kinnistu (KTÜ Kallaste kauplus) piirist eemale.
- Lisada detailplaneeringusse viide, et Terviseamet on 28.08.2017 koostanud
raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu nr 9.4-2/5430, et
selgitada välja inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku
elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu
leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus
antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast on 40 m.
PlanS v.r § 4 lõige 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või
valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu
koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud
arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka
planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist.
PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on vastuväiteid esitanud isikud planeeringulahendusest
teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada,
mida tõendab vastuväitekirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma
menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega: Elektrilevi OÜ
(10.05.2019), Adven Eesti AS (alates 30.04.2018 kuulub Gaasienergia AS Adven Eesti AS-i
koosseisu), Strantum OÜ (12.12.2019 ja 13.12.2019), Maanteeamet (20.11.2018), Telia Eesti
AS (10.01.2020), Päästeamet (17.01.2020). Detailplaneeringu kooskõlastusi on uuendatud
14
vastavalt Rahandusministeeriumi 15.01.2019 kirjaga nr 14-11/9503-2 tehtud ettepanekule.
Juhindudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ei ole kohaliku omavalitsuse
hinnangul täna alust planeeringu kooskõlastamiseks Tervisekaitseametiga. (Terviseamet on
andnud hinnangu detailplaneeringule 2012. aastal.)
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid
esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Järelevalve läbiviija hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks
järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle
vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud järelevalve pädevusele.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest, võttes aluseks EhSRS § 111 lõikest 3
ja PlanS v.r § 23 lõike 6, annan oma heakskiidu Harku vallas Tabasalu alevikus
Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: S. Kaldma, E. Pärnoja, T. Kuusk, M. Dengo, A. Lumiste, J. Laos, M. Laos,
Metsa 12 majaühisus, U. Aasorg, L. Mäekallas, R. Nurmsaar, S. Saava, S. Roots, Keila
Tarbijate Ühistu, RevalCargo OÜ, Ü. Talviste, Kootplaan OÜ, AS Karumaa, Tabasalu
Keskus OÜ, Maanteeamet
Lea Teeääre 715 5802
2
RKHKo 3-3-1-12-07
15
[email protected]
16