dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Harku vald Tabasalu alevik Tabasalu keskuse I etapi detailplaneering

Maanteeamet · 8. aprill 2020
Viit
15-2/20/17363-1
Registreeritud
8. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. mai 2020

Failid

  • 📎14-112463-1 03.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc562 KB

Sisu (failidest)

Erik Sandla Teie 19.02.2019 nr 12-1/141-23 Harku Vallavalitsus Meie 03.04.2020 nr 14-11/2463-1 [email protected] Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneering Harku Vallavalitsus esitas 30.11.2018 kirjaga nr 12-1/141-10 Rahandusministeeriumile Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) materjalid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõike 1 ja detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 23 alusel vastuväidetele seisukoha andmiseks ja heakskiidu saamiseks. Rahandusministeerium esitas kohalikule omavalitsusele märkused 15.01.2019 kirjas nr 14-11/9503-2, millest lähtuvalt täiendati detailplaneeringu materjale ning 19.12.2019 kirjaga nr 12-1/141-23 esitati detailplaneering Rahandusministeeriumile järelevalvemenetluse jätkamiseks. Lisaks edastati e-kirjadega Telia Eesti AS 10.01.2020 kooskõlastus 33284460 ja Päästeameti 17.01.2020 kooskõlastus nr 7.2-3.1/14524-2. Detailplaneeringu koostamine algatati Harku Vallavolikogu 26.08.2010 otsusega nr 83. Planeeritav maa-ala, suurusega u 7,1 ha, paikneb Harku vallas Tabasalu alevikus Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Ranna tee, Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tänava vahelisel alal. Planeeringulahendusega luuakse võimalus Tabasalu aleviku keskuse kujundamiseks atraktiivseks piirkonnaks, kus asuksid multifunktsionaalne üldkasutatav asulaväljak, vallamaja, büroohooned, kauplused, söögikohad jne. Detailplaneering on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, milles on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud üldkasutatavate hoonete maa, ärimaa, elamumaa ning haljasala ja parkmetsa maa. Detailplaneering võeti esmakordselt vastu Harku Vallavolikogu 20.12.2012 otsusega nr 117. Detailplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.01.2013-10.02.2013. Avalikustamise kestel laekus 7 kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Harku Vallavalitsus vastas esitatud pöördumistele ning korraldas 08.04.2013 avaliku arutelu. Kõigi esitatud seisukohtade osas kokkuleppele ei jõutud. Harju Maavalitsuses korraldati 28.06.2013 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu. Järelevalve teostamise tulemusena esitas Harju maavanem 08.11.2013 kirjaga nr 6-7/2013/2735 oma seisukohad esitatud vastuväidete osas ning märkused detailplaneeringu lahenduse kohta. Harju maavanem lisas, et nimetatud märkustega arvestamine on eelduseks järelevalvemenetluse jätkumisele seaduses sätestatud korras. Harku Vallavalitsus tegi 12.08.2014 kirjaga nr 11.1-1/3169 Harju maavanemale ettepaneku anda osaline heakskiit Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamiseks Kallaste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kaupluse maaüksuse osas. Harju Maavanem andis oma heakskiidu detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks 05.09.2014 kirjaga nr 6-7/2014/3337. Harku Vallavolikogu kehtestas 30.10.2014 otsusega nr 93 Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu Kallaste kaupluse maaüksuse osas. Ülejäänud osa detailplaneeringu menetlus jätkus, lahendust täpsustati ning detailplaneering võeti teistkordselt vastu Harku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 68. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19.10.2017 kuni 03.11.2017. Teated detailplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harku Valla Teataja ja Eesti Päevaleht ning Harku valla planeeringute meililistis. Puudutatud isikuid teavitati planeeringu avalikust väljapanekust Harku Vallavalitsuse 04.10.2017 kirjaga nr 13-4/17/3809. Detailplaneering avalikustati ka Harku valla veebilehel. Avaliku väljapaneku perioodil esitati detailplaneeringu kohta 14 pöördumist. Planeeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele edastati 20.11.2017 kirjadega nr 13-4/17/1945 Harku Vallavalitsuse seisukohad ning korraldati 14.12.2017 avalik arutelu. Kõigi esitatud vastuväidete osas kokkulepet ei saavutatud. Harku Vallavalitsus täiendas detailplaneeringut ja muutis liikluslahendust lähtuvalt Maanteeameti avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetest ning 20.11.2018 kooskõlastas Maanteeamet kirjas nr 15-2/18/25221-6 täiendatud detailplaneeringu märkustega. PlanS v.r § 20 lõike 1 kohaselt on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Vastavalt PlanS v.r § 23 lõige 3 punktile 5 on järelevalve teostaja pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. 05.03.2020 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus (edaspidi ka järelevalve teostaja) arutelu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade ärakuulamiseks arutelu, millel osalesid Harku Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostamisest huvitatud isikud ning kaks avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikut. Lisaks käsitleti avaliku väljapaneku välisel ajal esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu omaniku mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab väiksemat ehitusmahtu kui varasem versioon (2013). Rahandusministeeriumis toimunud arutelu tulemusena ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud. Kõik kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid esitanud isikud arutelul ei viibinud. Vastuväidete kirjad ja kohaliku omavalitsuse kirjalikud vastused koos planeeringu dokumentatsiooniga on kohalik omavalitsus järelevalve teostajale esitanud ning sealt on võimalik saada ülevaade vaidluse sisust. Rahandusministeerium käsitleb avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, millest ei ole loobutud, üles jäänud vastuväidetena ning annab tulenevalt PlanS v.r § 23 lõikest 4 nende osas oma kirjaliku seisukoha. Kuna ettepanekud ja vastuväited paljuski kattuvad, käsitleb järelevalve teostaja neid koos teemade kaupa. 2 Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete ning kohaliku omavalitsuse vastuskirjade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukohad 1. Metsa tänav S. Roots on teinud ettepaneku seoses elanike suurenemisega mõelda läbi liiklusskeem, mis võimaldaks turvalise teekonna jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele Pähkli ja Sarapuu ristmikult kuni Kallaste poeni; Metsa tänava äärde planeerida vaid joonega eraldatud ja teega samatasapinnalise jalakäijate ala; seoses tee kitsusega muuta Metsa tänav ühesuunaliseks. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades leidnud, et kõnnitee on planeeritud Metsa tn 12 kinnistule liiga lähedale ning lumekoristuseks pole piisavalt ruumi; tehakse ettepanek tagada arendusega külgnevate kinnistute lumeladustamise kohad. Lisaks nenditakse, et sõltumata, milline tee rajatakse, ei võta Metsa tn 12 kinnistu omanikud Metsa tänava ala hooldust ega remonti enda kanda ei nüüd ega tulevikus. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud kõnnitee ja sõidutee rajamisega Metsa 12 kinnistu piirist Metsa tänaval lähemale kui 3 meetrit ja sõidutee perv lahemale kui 5 meetrit ega Metsa tänava planeerimisega tiheda liiklusega peatänavaks, suurendades liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra ja heitgaaside hulka. Tehakse ettepanek välja ehitada uus, selgete teepiiridega ühesuunaline sõidutee Metsa tänaval – suunaga Kallaste kaupluse poolt – Metsa /Pähkli tn. ristmikuni (alates Pargi tn.-a ristmikust või a. Kallaste kauplusest). Rajada Metsa 12 piirneval alal Metsa tn.-a kõnnitee sõidutee ühele poole serva - piiritledes/eraldades jalakäijate poole märkejoonega (spets. plastvärv) või mõlemalt poolt tõstetud äärekiviga. Sel juhul peab jääma kõnnitee äärekivi serv Metsa 12 poolt hetkel olemasoleva haljastuseni/muruni (Metsa 12 kinnistu piirist 4,5 -5 m). M. Dengo on pidanud vajalikuks, et kõikidel tänavatel säiliks kahesuunaline liiklus, kuna liikluskoormus nendel kõrvaltänavatel on minimaalne ning ühesuunaliste tänavate rajamine ei ole põhjendatud, ning tegi ettepaneku rajada Metsa tänavale kõnnitee, mis on sõidutee tasapinnast kõrgemal. Selliselt on tee tuvastatav ka talvisel ajal ja lumega. Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringulahenduse eesmärgiks on luua terviklik äri- ja elupiirkond koos jalakäijatele mõeldud alade ning teede võrgustikega. Planeeringuga tuleb luua eeldused turvalise elukeskkonna olemasoluks, mille üheks oluliseks osaks on planeeritava ala liikluskorralduse lahendamine. Planeeritava ala liikluslahendus on põhjalikult läbi kaalutud. Metsa tänava näol on planeeringuala tänavate liigitusest tulenevalt tegemist vaikse ja suhteliselt kitsa kõrvaltänavaga, mis vajab rekonstrueerimist. Selleks, et tagada Metsa tänavale 12 m laiune transpordimaa sõidu- ja kõnnitee või kergliiklustee rajamiseks, on korrigeeritud või vähendatud Metsa tänava ääres olevate väikeelamute kinnistute piire ja suurust. Planeeringus on käsitletud planeeritavat ala ühtse tervikuna, va viidatud väikeelamute ala Metsa tänava ääres. Detailplaneeringus on arvestatud standardi EVS 843:2016 punktist 9.1.1 tulenevate nõuetega, mille kohaselt peavad kergliiklusteed ja kõnniteed jääma hoone sissepääsust või hooviväravast minimaalselt kahe meetri kaugusele. Nimetatud nõudega arvestatud ja seega piisav vahemaa peab planeeringu realiseerimisel olema tagatud, sh ka võimalused teede korrashoiuks ja hoolduseks (nt lumekoristus). 3 Lume ladustamine tuleb lahendada iga krundi omanikul oma kinnistu piires. Kui kinnistu omanikul ei ole oma kinnistul lume ladustamine võimalik, peab kinnistu omanik organiseerima lume äraveo kinnistult. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringuga tänava maa-ala hoolduse kohustust Metsa tn 12 asuva korterelamu elanikele ei seata. Metsa tn 12 maaüksus ei kuulu planeeritava ala koosseisu ning tegemist on vastuvõetud detailplaneeringu mõistes seda piirneva alaga. Seega ei kavandata vastuvõetud detailplaneeringuga Metsa tn 12 maaüksuse omanikele ühtegi täiendavat kitsendust ega kohustust. Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisab, et detailplaneeringuga antakse põhimõtteline teede ja liikluskorralduse lahendus. Sõidutee ja jalgtee või kergliiklustee lahendus kujuneb välja konkreetse tee ehitusprojekti koostamise käigus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis „Autoteed ja tänavad“ teises lõigus on kirjas, et Metsa tänava rekonstrueerimine ja liikluskorraldus nähakse ette eraldi projektiga. Seega on detailplaneeringus täidetud PlanS v.r § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud ülesanne - tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. Järelevalve teostaja toetab vastuväite esitaja ettepanekut selge liikluskeemi vajalikkuse osas ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku lisada detailplaneeringu materjalidele joonis, millest võiks üheselt mõista jalakäijate ja kergliiklejate teede seoseid. 2. Haljastus Metsa tänava alal KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud haljastuse lahendusega Metsa tänaval. Kuna Tabasalu alevik asub paepinnasel, kus puud, põõsad ja haljasala on õhukesel mullaklibul ja kasvavad visalt, ei olda nõus piki Metsa tn 12 piiri kasvavate puude ja põõsaste raiega ja Metsa tänava piiril haljasala vähenemisega. M. Dengo on teinud ettepaneku säilitada võimalikult palju olemasolevaid puid ning määrata asendusistutus arendusel ettejäävate puude raiel samasse lähipiirkonda. S. Roots soovis, et säilitataks tee äärde istutatud punased vahtrad. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades küsinud, miks on Metsa 12 detailplaneeringu (Metsa tn 12 krunt on moodustatud 2003. aastal kehtestatud Tabasalu alevikus Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga) järgselt muudetud detailplaneeringus puude väärtusklasse ning juhitakse tähelepanu, et detailplaneeringus puudub viide asendusistutusele. Kohalik omavalitsus selgitas, et vallavalitsuse eesmärk detailplaneeringute koostamisel on esmajärjekorras säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringus on kõik II väärtusklassi puud ja valdavalt ka III klassi puud ette nähtud võimalusel säilitada. Selleks on ka haljastuse hinnangus antud soovitus läbi viia haljastuse saneerimine. Täiendava kõrghaljastuse istutamine peab toimuma samas kohas oleva puu hävinemisel, sest planeeringulahendus arvestab maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastusega. Seega on detailplaneeringus ettepanekuga ettevaatavalt arvestatud. Selleks, et planeeringujärgset tegevust ellu viia, tuleb esitada Harku Vallavalitsusele raieloa taotlus ja raieks soovitavad puud vaadatakse kohapeal üle. Põhjendatud juhul väljastatakse raieluba ja 4 lähtudes puu ökoloogilisest ning esteetilisest väärtusest määratakse vajadusel asendusistutus võimalusel kas endisesse asukohta või selle lähedusse. Järelevalve teostaja märgib, et puude raie toimub vastavalt Harku Vallavolikogu 14.04.2018 jõustunud määrusele „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, millega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel keskkonna ja infrastruktuuri rubriigis. Antud detailplaneeringu kontekstis tohib üksikpuid, välja arvatud viljapuud, raiuda üksnes kohaliku omavalitsuse loa alusel. Kõrghaljastuse osas on teostanud dendroloogilise hinnangu LinnArt OÜ maastikuarhitekt H. Möllits, kelle koostatud töö õigsust ei ole kohalik omavalitsus küsitavaks pidanud ega pidanud vajalikuks tellida Tabasalu keskosa dendroloogilise hinnangu töö nr 062011-06 kontrollimiseks eraldi ekspertiisi. Samuti ei ole järelevalve teostajal põhjust eksperdi pädevuses kahelda. 3. Piirded ning juurdepääs Metsa 12 krundile KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades teinud ettepaneku tagada vastavalt Metsa 12 aadressi järgselt prügiteenuse osutamise ligipääs Metsa tänavalt Metsa 12 prügilani, selleks välja ehitada kõnnitee „prügilast” kuni Metsa tänavale ja välja ehitada Metsa 12 pikki Metsa tänava piiri arenduse käigus ehitamata aed. Kohalik omavalitsus selgitas, et Metsa tn 12 krunt on moodustatud Tabasalu alevikus Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Harku Vallavolikogu 23.10.2003 otsusega nr 86. Kehtestatud detailplaneeringuga määrati ka tänava maa-alad ja liikluskorraldus piirkonnas, mille kohaselt toimub juurdepääs Metsa tn 12 krundile Pähkli tänavalt. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei ole varasemalt kehtestatud Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringu muutmine. Seega ei ole võimalik koostatava detailplaneeringuga tehtud ettepanekuga arvestada. Piirdeaia püstitamise osas Metsa tn 12 kinnistu Metsa tänavapoolsele piiri osas on vallavalitsusel kindel seisukoht, et piirdeaedasid korterelamute kruntide piirile ei kavandata. Korterelamute piirkond peab säilima ühtse avaliku ruumina. Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud soovitus ümbritseda planeeritav ala 1,2 meetri kõrguse piirdeaiaga, aga ehitusluba piirdeaia püstitamiseks väljastatud ei ole. Vallavalitsuse eesmärk on vältida Tabasalu keskuse tükeldamist piirete püstitamisega ning säilitada avalik avatud ruum nii korterelamuid kui ka ärihooneid ümbritseval alal. Järelevalve teostaja lisab, et Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga on Metsa tn 12 kinnistule juurdepääsuks moodustatud Pähkli tänav L2 transpordimaa krunt. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritav ala Metsa tn 12 kinnistut ei hõlma. PlanS v.r § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt on tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine detailplaneeringu ülesanne. Järelevalve teostaja ei saa asuda hindama täpsemaid juurdepääsu lahendusi, kuna liikluslahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sisulise küsimusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. 4. Mobiilside mast Erle Pärnoja, KÜ Metsa 12, Siiri Saava, Uno Aasorg ja Margo Dengo on oma kirjades 5 märkinud, et mobiilside mast tuleb teisaldada enne detailplaneeringu I etapi arendust. S. Roots on teinud ettepaneku mobiilside mast paigaldada ümber enne kortermajade ehituse algust ning kuna magala rajoon keskuses suureneb, üle kontrollida mastist tuleneva kiirguse vastavus normidele. Kohalik omavalitsus selgitas, et Telia Eesti AS-ile kuuluva mobiilsidemasti üleviimine teise asukohta ei ole enne hoonestusõiguse lepingu lõppemist võimalik. Hoonestusõiguse leping kinnistul Kallaste tn 13 (katastritunnus 19801:001:6210) on kehtiv kuni aastani 2036. Vallavalitsus on pidanud läbirääkimisi masti omanikuga selle ümbertõstmiseks üle Klooga maantee jäävale reformimata riigimaale. Mastiomaniku põhimõtteline nõusolek masti üleviimiseks teisele poole Klooga maanteed on olemas, samuti on olemas Keskkonnaameti nõusolek masti püstitamiseks eelpool nimetatud alale. Täna kavandatakse detailplaneeringu menetluse algatamist mobiilsidemasti püstitamise eesmärgil Tabasalu alevikus Klooga mnt 5 maaüksuse vastas asuvale reformimata riigimaale. Mis puutub mastist tuleneva kiirguse vastavusse normidega, siis on Terviseamet 28.08.2017 koostanud Telia Eesti AS taotlusel raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu nr 9.4-2/5430, mille käigus teostati raadiosagedusliku elektromagnetvälja arvutused nimekirjas toodud raadioseadmetes. Uuringu tabelis 1 (Andmed uuringu nr 9.4-2/5430 28.08.2017 juurde) on välja toodud, kui kaugele ulatub konkreetsel juhul inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast on 40 m. Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle eesmärk on planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Masti eemaldamine planeeringualalt annaks võimaluse detailplaneeringuga kavandatu viivitusteta elluviimiseks. Seetõttu nõustub järelevalve läbiviija vastuväite esitajatega mobiilside masti eemaldamise ettepaneku osas ning toetab kohaliku omavalitsuse kavatsust leida võimalus mobiilsidemasti ümbertõstmiseks enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist. Kuivõrd detailplaneeringu materjalides puudub viide Harku Vallavalitsuse 20.11.2017 kirjas nr 13 4/17/1945 toodud Terviseameti koostatud raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju uuringule, palun detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 5. Paepinnase lõhkumine ja müra KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg juhtisid tähelepanu võimalikule ohule – majade pragunemisele paepinna lõhkumisel maa-aluste parklate rajamiseks – ning tegid ettepaneku lahendada parkimine hoonete mahus ja jätta selleks osadel planeeritavatel kortermajadel ära esimeste korruste äripinnad. S. Kaldma tundis huvi, mil viisil tagatakse see, et rajatavast ärikeskusest tulenev segav faktor (müra, suurem autode ja inimeste arv) ei hakkaks häirima üle tee elavaid püsielanikke. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning detailplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku teises peatükis toodud põhimõtetest ja -nõuetest, mh hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõtetest. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega 6 seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lõike 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Tulenevalt AÕS § 146 lõikest 1 on keelatud maatükki süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustatakse seal asuvaid ehitisi. AÕS § 146 lõike 2 kohaselt on süvendamine lubatud, kui süvendaja võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Seega lasub detailplaneeringu realiseerimisel tekkinud kahju hüvitamise kohustus, nt ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud, kinnistu igakordsel omanikul. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras. Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisab, et detailplaneeringu seletuskirjas lk 7 on antud tingimused ehitamiseks, mille punktis 5 on märgitud: „ärihoonete planeerimisel olemasolevate elamumaade lähedale tuleb arvestada, et välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017.“ Detailplaneeringule on Terviseamet andnud 12.10.2012 hinnangu nr 9.3.-1/9121, milles toodud tingimusi peab detailplaneeringus arvestama. Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist. Kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve. Konkreetsele kinnisasja arhitektuurilise lahenduse otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Järelevalve teostaja leiab, et esimese korruse äripindadel on linnakeskkonnas positiivne mõju, sest tänaval kõndides näeb inimene eelkõige hoone esimese korruse tasandit ning seetõttu peaks vältima tummasid ja igavaid fassaade. Rahvarohked, valgustatud ruumid hoonete esimesel korrusel annavad turvatunde ka siis, kui päikesevalgust napib. 6. Hoonete mahud ja kõrgus KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg tegid oma kirjades ettepaneku vähendada majadel korruseid: neljakorruselised asendada kuni kolmekorruseliste ja kolmekorruselised asendada kuni kahekorruseliste hoonetega. A. Lumiste tegi ettepaneku eramute tsooniga piirnevate korterelamute korruste arvu vähendamist eramute tsooni poolses küljes kolmele korrusele nii, et vähemalt 50% eramute tsooni poolsest korrusepindalast on tagasiastega ja maksimaalselt kolmekorruseline. Detailplaneeringus positsiooni nr 18 hoone kolmekorruseline osa kehtestada idasuunal ja positsiooni nr 3 hoonel lõunasuunal ning positsiooni nr 18 hoonestusala paigutada eramute 7 tsoonist kaugemale krundi lääneossa, kuna korruselamu (pos 18) ja eramu (pos 16) vaheline kaugus 27 meetrit ei ole piisav. J. Laos ja M. Laos on ühiskirjas teinud ettepaneku hoonestuse eri tsoonide sujuvamaks üleminekuks ärimaa hoonete positsioon 3, positsioon 28 ja positsioon 18 kõrguse vähendamist sarnaselt teiste kõrvalasuvate hoonetega samale tasemele ning vähendada ka maksimaalsete maapealsete korruste arvu neljalt korruselt kolmele korrusele. S. Roots on teinud ettepaneku planeerida eramute läheduses olevad kortermajad kolmekorruselisteks. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on krundi ehitusõiguse määramine. Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul antakse täpne lahendus projektidega ning planeeringus märgitakse ehitusõigusena hoone maksimaalne korruselisus, kõrgus ja ehitisealune pind. Võrreldes 2013. a vastuvõetud ja avalikustatud planeeringulahendusega on detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 16 (aadressil Kallaste tn 16) vähendanud planeeritava hoone korruselisust ja määranud planeeritava krundi sihtotstarbeks ärimaa sihtotstarbe asemel elamumaa sihtotstarbe kahekorruselise üksikelamu püstitamise võimalusega. Detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) on võrreldes 2013. aastal vastuvõetud ja avalikustatud lahendusega vähendanud krundi ehitisealust pinda ligi poole võrra ja neljas korrus on kavandatud maksimaalselt 60% kolmanda korruse pindalast. Planeeritavad hooned detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil 3 ja positsioonil 28 on planeeritud neljakorruselised, mille neljas korrus on ette nähtud samuti tagasiastega ning korruse pindalalaga maksimaalselt 60% kolmanda korruse pindalast. Kõrgem osa, ehk neli korrust kavandatakse hoone põhjapoolsele osale ning hoone lõunapoolne osa jääb kolmekorruseline. Kohalik omavalitsus on nõustunud hoonestusala nihutamisega positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) planeeritava krundi lääneserva, 4 m kaugusele krundi läänepiirist, mis tagab piisava vahekauguse planeeritava korterelamu ning olemasolevate ja planeeritavate üksikelamute vahel. Samuti määrama detailplaneeringus osalise neljanda korruse pinna paiknemise hoone läänepoolsel küljel, mis tähistatakse ka planeeringu põhijoonisel. Sellise lahendusega on tagatud piisav vahekaugus olemasolevate ja kavandatavate üksikelamute vahel. Samuti hakkab kõrgem, s.o neljakorruseline hoonemaht paiknema haljaalaga piirneval alal ning madalam, s.o kolmekorruseline hoonemaht on kavandatud olemasolevate ja planeeritavate üksikelamute poole. Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu põhijoonisel on hoonestusala positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) muudatus tehtud ning hoonestusala planeeritava krundi lääneservas, kuid pole arvuliselt märgitud kaugust krundi piirist. Põhijoonisel on märgitud ka neljanda korruse pinna paiknemine hoone läänepoolsel küljel. Detailplaneeringu lahendust on kohalik omavalitsus põhjendanud. 7. Hoonestusala Metsa tn 2 kinnistul Keila Tarbijate Ühistu tegi ettepaneku nihutada Metsa tn 2 kinnistu hoonestusala Kallaste kaupluse kinnistu (aadress Klooga mnt 7) piirist vähemalt 4 meetri kaugusele, kuna praegune 8 asukoht takistab projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning ei ole tagatud ehitise ehitamine, remontimine ning ka sademete (sh lume) ära juhtimine Metsa tn 2 enda kinnistul või kinnistule. Tõenäoliselt on ehitise seinale vajalik paigaldada seadmeid (nt konditsioneerid, korstnad vms), mis ulatuksid KTÜ Kallaste kaupluse kinnistule Kohalik omavalitsus selgitas, et Tabasalu alevikus Metsa tn 2 (katastritunnus 19801:002:0156) maaüksuse hoonestusala on määratud vastavalt 22.05.2012 korraldusega nr 458 väljastatud ehitusloa projekti alusel. Ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate normide ja nõuetega ning teostada toiminguid nii, et sellega ei kaasneks kahju kolmandatele isikutele. AÕS § 148 lõikest 3 tulenevalt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Järelevalve teostaja märgib, et vastavalt Rahandusministeeriumis 05.03.3020 toimunud vastuväidete ärakuulamisel kokkulepitule kohustus kohalik omavalitsus tegema Metsa tn 2 kinnistu omanikule ettepaneku hoonestusala nihutamiseks. Ehkki Päästeamet on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud (17.01.2020) ja tuleohutuse seisukohalt on hoonestusala asukoht sobiv, nõustub järelevalve teostaja väitega, et hoonestusala paiknemine krundi piiril võib takistada projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning põhjustada hilisemaid piirirajatise vaidlusi. 8. Avalik ruum 8.1 Parkimine L. Mäekallas leidis, et Tabasalu peab muutuma kutsuvamaks, mida planeeritav parklate maht Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres ei soosi ning ei tekita soovi keskusesse sisse astuda. Ettepanek on paigutada ärihooned tee äärde ja parkimine korraldada parkimismajas või peita hoonete taha ja jätta tee äärde mõningane parkimisvõimalus. Kõik (ülejäänud) parklad kombineerida haljastusega (puud!) - see ilmestab ala, veidi ka peidab parklat ja annab varju suvel kuuma päikese eest. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest ja ideest, et Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee visuaalne koridor oleks võimalikult lai ja avar ning hoonestus on kavandatud teadlikult maanteest kaugemale, eesmärgiga vähendada autode liikumisvõimalusi hoonestuse vahelistel aladel. Vallavalitsuse hinnangul võimaldab selline linnaruumi lahendus jätta autod maanteeäärsetele aladele ja annab võimaluse planeerida kavandatavate ärihoonete vahele jääv ala jalakäijatele avatud ruumina. Arvesse on võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu põhimõtet kui ka kinnistute omanike huve ja soove. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna äärse parkla osas on võimalik hilisemal projekteerimisel ka ehitamise käigus kavandada alale näiteks konteinerhaljastust ja teisi väikevorme, millega on võimalik anda parklaalale nauditav visuaalne ilme. Järelevalve teostaja märgib, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu lahendust sobivaks pidanud ning järelevalve teostajal ei ole põhjust teisiti arvata. Samas toetan ettepanekut parklate puudega liigendamise osas ning ei pea sobivaks vett mitteläbilaskvate pindade ulatuslikku kavandamist. Konteinerhaljastus elavdab küll alasid ja konteinerites on võimalik kasvatada väga erinevat taimmaterjali igal aastaajal, kuid vajalik on ka otsene kontakt 9 maapinnaga vihmavee imbumiseks. Lisaks on kliimamuutuste kontekstis võimalike kuumasaarte tekkimise vältimiseks oluline roll varju pakkuval kõrghaljastusel. 8.2 Keskuse ala ja väljakud S. Roots on teinud ettepaneku rajada haljastatud kauplemisala ja pargiinventariga (pingid, lauad, kiiged, väike lava) keskplats, mis oleks ka kogukondliku läbikäimise kohaks, kus oleks mõeldud ka selle platsi kasutajate parkimisvõimalustele. L. Mäekallas avaldas arvamust, et planeeringus kavandatud laste mänguväljak vallamaja akna all peaks pigem olema seotud teiste funktsioonidega multifunktsionaalse väljaku piirkonnas; atraktiivse väljakupiirkonna peaks siduma Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna äärsete ärimaa kinnistutega, et ahvatleda külastajaid keskusesse tulema ja tegu ettepaneku, et Tabasalu keskus võiks ja peaks jääma avalikuks ruumiks (koos ärihoonetega või miks mitte kultuurikeskusega). Ettepanek on rajada skulptuuride park või välinäitusi võimaldav promenaad, otsida Tabasalu ruumiidentiteeti. Triin Kuusk tegi ettepaneku planeerida Tabasalu keskusesse Muusikamaja, kuna vallas on palju kultuurihuvilisi inimesi (sh lapsi), kes sellise kooskäimise koha üle väga rõõmustaksid. Vanemaealised valla inimesed, kellel on erinevatel põhjustel raskusi linnas kultuuri ammutamas käia, on samuti praegu vaeslapse osas. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga piirdeaedade püstitamist kavandatava ähihoonestuse ümber ette ei nähta. Maantee äärde kavandatud ärihoonete ülemistele korrustele on detailplaneeringuga antud võimalus ka kortereid projekteerida, kuid detailplaneering ei kohusta seda tegema. Planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja naabrusesse multifunktsionaalse väljak- pargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt. Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale alale on planeeritud väiksemad ärihooned kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse väljaku tegevusi toetavate teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna kavandatava väikevormi lõplikku asukohta. Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad selguvad hilisema projekteerimise käigus. Käesoleva detailplaneeringuga muusikamaja ei kavandata, mis aga ei tähenda, et teema n-ö päevakorrast maas oleks. Muusikamaja võimalike asukohtadena kaalutakse Tabasalu keskuse territooriumil jätkuvalt teisi, vallavalitsuse hinnangul sobilikumaid asukohtasid. Ühe võimaliku asukohana on kaalumisel Teenuste tn 2 maaüksus ja teise võimaliku kohana laiendatav hariduskompleksi piirkond. Perspektiivse muusikamaja kavandamisel piirkonda võib lisanduda teisigi võimalikke ja väärikaid asukohaettepanekuid, mida vallavalitsus kindlasti kaalub enne lõpliku otsuse langetamist. Järelevalve teostaja märgib, et multifunktsionaalse keskväljaku kui kogukonna igas eas inimeste ühistegevust soodustava koha planeerimine on oluline ning kvaliteetse ja atraktiivse ruumi loomine on ruumikasutajate tulemise eelduseks. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 6) on muu hulgas märgitud, et planeeritud väljak-parki on võimalik kasutada nii laatade korraldamiseks, tseremooniateks kui ka talvise liuvälja rajamiseks. Väljakule on planeeritud 10 parkla pargi külastajatele; jalgteede ning rajatiste asukoha täpsustamiseks ja vaikevormide paigutamiseks tuleb koostada eraldi projekt. 9. Kallaste tn 1 ja 2 ning 12 krundid R. Nurmsaar esitas vastuväite, et üldplaneeringu kohaselt on Kallaste tn 1 ja 2 krundid broneeritud ärimaaks, kuid detailplaneeringu kohaselt kavatsetakse nimetatud kruntidele rajada ka eluhooneid, mis on vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga. Ettepanek on määrata Kallaste 1 ja 2 kruntide sihtotstarbeks sotsiaalmaa, jätta need krundid avalikku kasutusse ning kavandada Tabasalu keskväljakuks, esindusplatsiks ning lipuväljakuks, mida saaks kasutada erinevatel aastaaegadel, sh avalike ürituste korraldamisel. Ettepanek on rajada platsi servadesse ainult ühiskondlikke ehitisi, nagu näiteks kultuurimaja, vabaõhulava, minidiscgolfirada, vigursõidurada ja karusell lastele, pingid istumiseks jms) ning platsi Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee poolsesse serva kavandada autoparkla, kuhu vallaelanikud saavad parkida oma sõidukid nn „pargi ja sõida“ süsteemi kasutamiseks Tallinna ja Tabasalu vahel. R. Nurmsaar leidis, et Kallaste 12 krundile detailplaneeringus kavandatud avalik plats ei ole sobiv kuna, ei asu eriti läbikäidavas kohas, on liiga väike avalike ürituste korraldamiseks, samuti liiga lähedal platsi äärde jäävatele korterelamutele, mille tõttu võivad platsil korraldatavad üritused hakata elanikke häirima. Ettepanek on planeerida ärihooned platsile, kuhu detailplaneeringus on ette nähtud purskkaev. Tabasalu keskuse nn „jalakäijate promenaadi“ mis hetkel katkeb Ranna teel, tuleb pikendada kuni Kallaste kaupluseni. Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja naabrusesse multifunktsionaalse väljak-pargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt. Väljaku asukoha kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et planeeritav väljak peab olema eemal peamisest müraallikast (Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee) ning suletud. Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale alale on planeeritud väiksemad ärihooned kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse väljaku tegevusi toetavate teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna kavandatava väikevormi lõplikku asukohta. Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad selguvad hilisema projekteerimise käigus. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad maaüksused Kallaste 1 ja Kallaste 2 tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusest nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punktist 2 on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa (äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa). Detailplaneeringuga kavandatakse Kallaste tn 1 maaüksus jagada kaheks krundiks, millele antakse ehitusõigus ühe hoone rajamiseks – planeeritakse kuni 3-korruselised äri- ja eluhooned. Kallaste tn 2 kinnistule on kavandatud äri- ja eluhoone, kus võiks asuda hotell, restoran vms. Planeeringuga on määratud maaüksuste kasutusotstarvete proportsioon, milleks on ärimaa 0-100%/elamumaa 0-50%. Tulenevalt planeerimisseadusest võib ühele krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. PlanS v.r § 9 lg 7 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Vastuvõetud detailplaneeringus on ärimaa sihtotstarbega maaüksustele kavandatud elamumaa kõrvalfunktsioon 0-50% ulatuses, mis ei ole vallavalitsuse seisukohast käsitletav maakasutuse 11 juhtotstarbe ulatusliku muutmisena, sest säilib ärimaa juhtfunktsioon ja planeeringuga antakse võimalus kavandada ka elamispindasid 0-50% ulatuses, kuid ei seata sellist kohustust. Planeerimisalase tegevuse korraldajana peab kohalik omavalitsus tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, mis käesoleval juhul lähtuvad eelkõige ja peamiselt kohalikest huvidest. Ärikeskust planeeritakse läbima jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad mugavalt ja ohutult liigelda. Vallavalitsuse hinnangul on planeeringulahenduse koostamisel arvesse võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu põhimõtet kui ka kinnistute omanike huve ja soove. Ärihooneid kavandatakse käesoleval juhul alale, kus üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse funktsioonina ette nähtud ärimaa. Järelevalve teostaja leiab, ettepanekutes nimetatud tegevusi ei välista ka detailplaneeringuga kavandatud multifunktsionaalse väljak-pargi idee. Vastuväidete esitaja ettepanekutega arvestamine Kallaste 1, 2 ja 12 kinnistute osas tähendaks järjekordset detailplaneeringu ulatuslikku muutmist, mille tulemus mingil määral seostuks pigem varasema (2013) planeeringu lahendusega avaliku ruumi paiknemise osas. Kuna varasemale detailplaneeringu lahendusele (2013) on vastuväidetes viidatud (L. Mäekallas) ja detailplaneeringu koostamine on algatatud (2010) lähtuvalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööst, peab järelevalve teostaja sobilikuks võrrelda avaliku ruumi muutumist detailplaneeringu koostamise käigus ning leiab, et mõlemad eelnimetatud planeeringud on jalakäijate ala poolest lihtsamalt mõistetava lahendusega, näiteks kirde-kagu suunal planeeritud jalakäijate ala vallamaja ette planeeritud segafunktsiooniga platsilt olemasolevate poodideni. 10. Kallaste 14 ja 16 kinnistute omaniku mittenõustumine Detailplaneeringu huvitatud pool on kohalik omavalitsus, kes on ka planeeringu tellija ja finantseerija. Huvitatud pooleks ja arendajateks on ka alale jäävate maaüksuste omanikud. Harku Vallavalitsus on 25.01.2019 kirjaga nr 12-1/141-12 edastanud planeeringulahenduse tutvumiseks ja arvamuse andmiseks planeeringuala kinnistute omanikele, milles on märgitud, et arvamuse esitamata jätmist loetakse lahendusega nõustumiseks. Maaüksuste omanikud on edastatud kirja kätte saanud. AS Karumaa on 25.02.2019 planeeringulahenduse kooskõlastanud. RevalCargo OÜ on 14.02.2019 ja 22.02.2019 edastatud e-kirjadega teada andnud, et ei nõustu esitatud lahendusega. Ülejäänud maaüksuste omanikud planeeringulahenduse kohta arvamust ei ole avaldanud. Rahandusministeeriumis toimunud arutelul käsitleti ka 22.02.2019 (mitte avaliku väljapaneku ajal) esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu omaniku RevalCargo OÜ mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab väiksemat ehitusmahtu kui varasem versioon (2013). Kohalik omavalitsus selgitas, et 2013. aastal vastu võetud detailplaneeringule üks peamistest esitatud vastuväidetest oli seisukoht, et vastuvõetud detailplaneering ei vasta Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle. Samuti esitati vastuväited Kallaste tn 14 ja Kallaste tn 16 maaüksustele kavandatud kruntide sihtotstarvete ja ehitusõiguse osas, kuna korterelamute ja üksikelamute vahetusse lähedusse kavandati 60% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande maa ja 40% majutushoone maa. Kavandatud kruntidele oli määratud ehitusõigus, mille kohaselt oli ette nähtud galeeriga ühendatud hoonemaht üle kahe krundi ehitisealuse pinnaga kokku 1690 m². Hoone kõrguseks kavandati korterelamute poolsel osal 12 kuni 5 korrust kõrgusega maapinnast kuni 15 m ja üksikelamutega piirneval alal kuni 3 maapealset korrust ja kõrgusega maapinnast kuni 12 m. Harku Vallavalitsus nõustus esitatud vastuväidete ja ettepanekutega osaliselt ning detailplaneeringu lahendust korrigeeriti vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle. Kallaste tn 14 ja Kallaste tn 16 kinnistute osas lähtuti kruntide moodustamisel ja ehitusõiguse kavandamisel korterelamutega piirneval alal olemasolevate korterelamute mahtudega ning üksikelamutega piirneval alal olemasolevate üksikelamu mahtudega. Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Detailplaneeringu materjalidest selgub, et kohalik omavalitsus on kaalunud avalikke ja erahuvisid ning et antud lahendus on suures osas koostatud tulenevalt 2013. aastal avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest. Kokkuvõte Detailplaneeringule esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid arvestades, on ilmne, et Tabasalu keskuse ala on oluline paik kohalikele elanikele ning tähtsaks peetakse paiga oma nägu. Keegi ettepanekute ja vastuväidete esitajatest ei ole pidanud mittevajalikuks kohaliku omavalitsuse ideed luua multifunktsionaalne väljak-park, mis võimaldaks läbi viia kogukonna ühistegevusi aastaringselt. Mitmekesine avalik ruum ning võimalus turvalises ja atraktiivses keskkonnas läbida jalgsi või kergliiklusvahendiga igapäevateekonda koju-kooli-tööle-poodi, bussipeatusesse jne on oluline. Kohakuvandi ja selle teadliku kujundamise olulisusele on viidatud ka Eesti väikeasulate uuringus1 . Sellest tulenevalt teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku enne detailplaneeringu kehtestamist: - Läbi mõelda jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad mugavalt ja ohutult liigelda, sh käsitleda jalgrattaparklate planeerimise vajadust ning lisada üheselt arusaadav liiklusskeem detailplaneeringule. - Näidata ärimaa krundi minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides ja haljasalade soovituslikud asukohad ning täiendada selles osas detailplaneeringut lähtuvalt Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja punktist 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ . 1 Hendrikson & Ko OÜ, Tallinna Ülikool 2019, 32,33 13 - Tänavarajatised ja parkimislahendus kavandada vastavalt Eesti standardile „Linnatänavad“. Vett mitteläbilaskvaid pindasid kavandada võimalikult vähe ning eelistada looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi. Ulatuslike parkimisalade tekke vältimiseks liigendada parklaala kõrghaljastusega. - Lisada detailplaneeringusse nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt, mille koostamisse kaasatakse maastikuarhitekt. - Märkida detailplaneeringu põhijoonisele arvuliselt hoonestusalade kaugus krundi piirist. - Leida võimalus Metsa tn 2 kinnistule planeeritud hoonestusala nihutamiseks Klooga mnt 7 kinnistu (KTÜ Kallaste kauplus) piirist eemale. - Lisada detailplaneeringusse viide, et Terviseamet on 28.08.2017 koostanud raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu nr 9.4-2/5430, et selgitada välja inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast on 40 m. PlanS v.r § 4 lõige 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. PlanS v.r § 3 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on vastuväiteid esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväitekirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega: Elektrilevi OÜ (10.05.2019), Adven Eesti AS (alates 30.04.2018 kuulub Gaasienergia AS Adven Eesti AS-i koosseisu), Strantum OÜ (12.12.2019 ja 13.12.2019), Maanteeamet (20.11.2018), Telia Eesti AS (10.01.2020), Päästeamet (17.01.2020). Detailplaneeringu kooskõlastusi on uuendatud 14 vastavalt Rahandusministeeriumi 15.01.2019 kirjaga nr 14-11/9503-2 tehtud ettepanekule. Juhindudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul täna alust planeeringu kooskõlastamiseks Tervisekaitseametiga. (Terviseamet on andnud hinnangu detailplaneeringule 2012. aastal.) Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS v.r §-s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Järelevalve läbiviija hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud järelevalve pädevusele. Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest, võttes aluseks EhSRS § 111 lõikest 3 ja PlanS v.r § 23 lõike 6, annan oma heakskiidu Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: S. Kaldma, E. Pärnoja, T. Kuusk, M. Dengo, A. Lumiste, J. Laos, M. Laos, Metsa 12 majaühisus, U. Aasorg, L. Mäekallas, R. Nurmsaar, S. Saava, S. Roots, Keila Tarbijate Ühistu, RevalCargo OÜ, Ü. Talviste, Kootplaan OÜ, AS Karumaa, Tabasalu Keskus OÜ, Maanteeamet Lea Teeääre 715 5802 2 RKHKo 3-3-1-12-07 15 [email protected] 16
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel