Maanteeamet
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 8-8/3692
Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmisest informeerimine
Edastame Teile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 35 lõikest 6 teate Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamata jätmisest. Detailplaneering algatati ja KSH jäeti algatamata Rae
Vallavalitsuse 31. märtsi 2020 korraldusega nr 484.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ning maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 14,0 ha.
KSH jäeti algatamata, sest detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga
kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid KeHJS § 2 2 mõistes. Detailplaneeringu
koostamise käigus ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke
tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist,
heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja
käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu
koostamise käigus.
Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet ja Maanteeamet, kelle seisukohtadest tulenevalt on korraldust ning
korralduse lisasid vastavalt täiendatud.
Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae
Vallavalitsus. Koostaja on koostaja on BlueSky OÜ (aadress Tartu mnt 84a-107, Tallinn,
10112, Harjumaa).
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757
Registrikood 75026106 E-post
[email protected] Swedbank
Detailplaneeringu menetlust puudutava informatsiooniga ja dokumentidega on võimalik
tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses https://map.rae.ee/ .
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Põldmäe
abivallavanem
Lisa: Vallavalitsuse 31. märtsi 2020 korraldus nr 484.asice
Sama: Keskkonnaamet
Pille Vals, 5559 6795
[email protected]
KORRALDUS
Jüri 31. märts 2020 nr 484
Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud taotluse detailplaneeringu
koostamise algatamiseks Aaviku külas asuvatel järgmistel kinnistutel:
− Põllu kinnistu, suurusega 77260 m2, katastritunnus 65301:003:0072, sihtotstarve
maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 3645302;
− Tamme tee 1a kinnistu, suurusega 54602 m2, katastritunnus 65301:001:5068,
sihtotstarve maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 15760050;
− Tamme tee 1 kinnistu, suurusega 3949 m2, katastritunnus 65301:001:5070,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 4364902;
− Tamme tee 2 kinnistu, suurusega 4181 m2, katastritunnus 65301:001:5069,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 15759950.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ning maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 14,0 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012
otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala
ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on
kavandatud väikeelamute, äri ning haljasala maa-ala.
Detailplaneeringu:
− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus
(aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa);
− koostaja on BlueSky OÜ (aadress Tartu mnt 84a-107, Tallinn, 10112, Harjumaa).
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke
tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning
ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine
detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on
võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja käesoleva
korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise
käigus.
Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet ja Maanteeamet, kelle seisukohtadest tulenevalt on korraldust ning
korralduse lisasid vastavalt täiendatud.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,
§ 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1
punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8; keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 33 lõike 2
punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2; Rae Vallavolikogu
01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud
küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1;
Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja
sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringust; Rae valla,
huvitatud isiku ja puudutatud isikutega ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja
21.01.2020 jõustunud lepingust; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae
Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks
olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu
koostamise lähteseisukohtadega, Rae Vallavalitsus annab
korralduse:
1. Lõpetada Rae Vallavolikogu 11.08.2009 otsusega nr 579 algatatud Aaviku küla Põllu
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemine.
2. Lõpetada Rae Vallavalitsuse 09.02.2016 korraldusega nr 205 algatatud Aaviku küla
Tamme tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemine.
3. Algatada Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Aaviku külas ligikaudu 14,0 ha
suuruse ala planeerimiseks.
4. Jätta algatamata Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 peatükis 5 tooduga.
5. Kinnitada Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni 31. märts 2021,
vastavalt korralduse lisale 2.
6. Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel
Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa.
7. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae
valla kodulehel.
8. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning
Keskkonnaametit, Põllumajandusametit ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib
detailplaneering puudutada.
9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
10. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem Martin Minn
vallasekretär
Lisa 1
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
31. märts 2020
korraldusega nr 484
Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute
ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. TAUST
Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ning maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 14,0 ha (joonis 1).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012
otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala
ja Karla külaosade üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering), kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on kavandatud väikeelamute, äri ning haljasala maa-ala.
Tamme tee 2 kinnistul on ehitisregistri andmetel üksikelamu (120259831). Tamme tee 1a
ja Põllu kinnistud on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Kuigi Tamme tee 1 kinnistu
andmeid ehitisregistris ei kajastu, asub kinnistul tegelikkuses elamu. Planeeringuala
põhja- ja keskosas kasvab vähene kõrghaljastus, ida- ja lõunaosa on kaetud
kõrghaljastusega, ülejäänud ala looduslik rohumaa. Reljeefilt on kinnistu tasane,
kõrgused on vahemikus 42,5 – 44,0 m.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala piir (punase raamjoonega) ja kontaktvööndi ala piir (sinise katkendjoonega).
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui
kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada,
kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka.
KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda
selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud
juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla,
s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2
kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla,
ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisel.
KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH
vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust,
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU
2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ja maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus.
Planeeritav ala asub Jüri aleviku ja Aaviku küla piiril, Aaviku tee, Tiigi tänava, Kesk tee ja
Heina tänava vahel alal, perspektiivses äri- ja väikeelamute piirkonnas. Juurdepääs
planeeritavale alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Aaviku teelt (riigitee nr 11114
Jüri-Vaida tee), Tiigi tänavalt ning Kesk teelt. Planeeritava ala moodustavad:
• Põllu kinnistu, suurusega 77260 m2, katastritunnus 65301:003:0072, sihtotstarve
maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 3645302;
• Tamme tee 1a kinnistu, suurusega 54602 m2, katastritunnus 65301:001:5068,
sihtotstarve maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 15760050;
• Tamme tee 1 kinnistu, suurusega 3949 m2, katastritunnus 65301:001:5070,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 4364902;
• Tamme tee 2 kinnistu, suurusega 4181 m2, katastritunnus 65301:001:5069,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 15759950.
Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks.
2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012
otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala
ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on
kavandatud väikeelamute, äri ning haljasala maa-ala.
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise
kavale aastateks 2017-2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud Aktsiaselts ELVESO.
Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele seoses
teede asukoha valiku, liikluskoormuse kasvu, liiklusest, rajatavast hoonestusest ja
infrastruktuurist tulenevate müra- ja valgushäiringutega.
2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Rae valla põhjaosa on kiirelt arenev nii elamuehituse kui ka äri- ja tootmispindade ehituse
valdkonnas. Vastavalt üldplaneeringule on suuremate perspektiivsete elamualade
asukohad planeeritud Jüri aleviku ümbruses Aaviku, Vaskjala ja Karla külades.
Detailplaneeringuala paikneb ühes nimetatud põhjaosa piirkondadest – Aaviku külas.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa-ameti geoloogia, mullastiku, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,
kultuurimälestiste kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri
andmetest.
2.4.1. Geoloogia ja maavarad
Vaadeldav ala paikneb orograafilise liigestuse osas Loode-Eesti ehk Harju lavamaal.
Aluspõhjas avaneb kivimkehadest Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu
kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja
mergel K-bentoniidi vahekihtidega. Stratigraafiline indeks O3kh2, kood geoloogilise
baaskaardi juhendis 13128. Stratigraafilis geneetilistest settetüüpidest esinevad alal
Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja
munakad). Litogeensetest settetüüpidest esineb peamiselt moreeni ehk sorteerimata
glatsiogeensedd setteid.
Joonis 2. Mullastiku andmed Maa-ameti mullastiku kaardirakendus alusel (17.02.2020).
Muldadest esinevad rähksed gleimullad (Gk), õhukesed madalsoomullad (M’’),
küllastunud turvastunud mullad (Go1), gleistunud rähkmullad (Kg), leostunud gleimullad
(Go), gleistunud leostunud mullad (Kog), koreserikkad rähkmullad (Kr) ja väga õhukesed
madalsoomullad (M’) (joonis 2).
Lähim kohaliku tähtsusega maardla (Kurna turbamaardla, registrikaardi nr 543) asub
planeeringualast ca 1,2 km kaugusel edela suunas. Planeeritav tegevus ei oma mõju
registrisse kantud loodusvaradele.
2.4.2. Põhja- ja pinnavesi
Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee loodusliku kaitstuse kaardi andmetele
(17.02.2020) jääb planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes
looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on edasises
planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinnaveekogud
planeeringualal puuduvad. Hüdrogeoloogilistest veekihtidest ja – kompleksidest esinevad
alal lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.
Vastavalt Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetele (17.02.2020)
ei asu planeeringualal maaparandussüsteeme, seega negatiivne mõju maaparandus-
süsteemidele puudub.
Planeeritaval alal asub puurkaev tunnusega PRK0004934 ja selle hooldusala 10 m, vee-
ja kanalisatsioonitrassid kaitsevööndiga 2 m liini teljest mõlemale poole ning Vana-Aaviku
reoveepumpla.
2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
Planeeringuala põhja- ja keskosas kasvab vähene kõrghaljastus, ida- ja lõunaosa on
kaetud kõrghaljastusega, ülejäänud ala looduslik rohumaa. Reljeefilt on kinnistu tasane,
kõrgused on vahemikus 42,5 – 44,0 m.
Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt
funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on
ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on ümbritseva
keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodualad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse
alla võetud. Koos piisavalt suurte terviklike metsamassiividega moodustavad need
tuumala. Detailplaneeringute koostamisel tuleb olulise tingimusena vaadelda mitte ainult
üksikuid kõrghaljastuse elemente, kaitstavaid loodusobjekte ja liike planeeringualal, vaid
arvestada planeeringu koostamisel nende kuuluvust rohelise võrgustiku üksteisega
seotud tasanditesse.
Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad
2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mille järgi ulatub planeeringuala ida- ja
lõunaosasse kitsa ribana rohevõrgustiku koridor K9. Samas ulatuses jääb
planeeringualale ka üldplaneeringu järgne rohevõrgustik (joonis 3).
Üldplaneeringust tulenevad tingimused rohevõrgustikualal planeerimisel:
• Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et võrgustik jääks toimima;
• Võrgustiku funktsioneerimiseks tuleb tagada, et looduslike ja poollooduslike alade
osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%;
• Tagada tuleb tingimused loomade takistamatuks läbipääsuks rajades vastavaid
abirajatisi, samuti tagades ohutuse külgnevatel liiklusaladel;
• Ehitusalade valikul mitte läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori ega seada ohtu
rohelise võrgustiku säilimist;
• Kuivõrd antud detailplaneeringut ei käsitleta üldplaneeringut muutvana, on
ehitustegevus rohevõrgustiku alal välistatud. Rohevõrgustiku aladele
üldplaneeringu lahendusega ehitustegevust ei kavandata ning see võib olla
lubatud vaid erandjuhtudel ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel.
Erandina on aktsepteeritav olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik
ehitustegevus.
Joonis 3. Üldplaneeringu rohevõrgustiku skeemi väljavõte1
Otsene negatiivne pöördumatu mõju taimestikule avaldub osaliselt kasvukohtade
hävitamise ja muutmise läbi. Praegused kooslused hävivad ehitustegevuse (hoonete ja
infrastruktuuri rajamise) tõttu. Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub elukeskkonna
muutmise läbi – hoonestuse ja infrastruktuuri väljaehitamine. Teadaolevalt ei ole
planeeringualal kaitsealuste liikide leiukohti ega püsielupaiku.
Ehitustegevuse käigus saab negatiivset mõju kasvupinnasele vähendada kasvupinnase
eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel.
Üldplaneeringust lähtuvalt peab detailplaneeringuga kaasnema maakasutust
tasakaalustav maastikukaitselisi abinõusid kavandav maastikuplaneerimine.
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevate
nõuete kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. Kuivõrd antud
detailplaneeringut ei käsitleta üldplaneeringut muutvana, on ehitustegevus
rohevõrgustiku alal välistatud.
1 Kättesaadav https://www.rae.ee/juri-uldplaneering
Mõjud loomastikule avalduvad peamiselt elukeskkonnaks sobilike alade kadumisega ning
inimtegevusest põhjustatud müra- ning valgushäiringutega. Kuivõrd planeeringuala
arendamisel (hoonestus, parkla-alad, rajatised ja inimtekkelised häiringud) kaob suures
osas loomastikule sobiv elukeskkond, on eriti oluline säilitada rohekoridor
planeeringualal täies ulatuses ja võimalusel rajada täiendavat madal- ja kõrghaljastust.
Paralleelselt Kesk tee L3 (katastritunnus 65301:003:0876) kinnistuga on kirde suunas
üldplaneeringu järgi määratud rohekoridori ca 50 meetrine riba (joonis 3), mis tuleb
detailplaneeringu elluviimisel kõrghaljastada. Tegemist on elamualade kontaktvööndiga.
Kõrghaljastuse olemasolu on antud piirkonnas oluline vähendamaks tootmis- ja
äritegevusest ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee lähedusest tulenevaid häiringuid
elamualadele ja tõstmaks üleüldist elamualade elukeskkonna kvaliteeti.
2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad,
hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid
ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele (17.02.2020) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka
konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid,
seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub.
2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused
Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või
asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise
arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu-
ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga
ning lasti või muu sisuga.
Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse kultuurimälestiste kaardi andmetele (17.02.2020)
planeeringualal kinnismälestised, väärtuslikud maastikud ja pärandkooslused puuduvad.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel
Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktidega.
3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV
KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA
3.1 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ja maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus.
Tamme tee 2 kinnistul on ehitisregistri andmetel üksikelamu (120259831). Tamme tee 1a
ja Põllu kinnistud on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Kuigi Tamme tee 1 kinnistu
andmeid ehitisregistris ei kajastu, asub kinnistul tegelikkuses elamu. Planeeringuala
põhja- ja keskosas kasvab vähene kõrghaljastus, ida- ja lõunaosa on kaetud
kõrghaljastusega, ülejäänud ala looduslik rohumaa. Reljeefilt on kinnistu tasane,
kõrgused on vahemikus 42,5 – 44,0 m.
Erinevate keskkonnalubade (vee erikasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba)
taotlemise vajadus selgub ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete
põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade
taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.
Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste ja
rajatiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb alaline
mõju taimestikule, loomastikule ja nende elukeskkonnale.
Ehitustööde käigus hävib teede ja hoonete alla jääv taimestik. Samuti väheneb
loomastikule ning linnustikule sobilik elukeskkond. Sellest tulenevalt on planeeringus
oluline käsitleda ning pöörata tähelepanu ökoloogilisele aspektile, näiteks rohealade
rajamisele ning lähtuda nende alade sidususe vajadusest lähipiirkonna rohealadega.
Oluline on arvestada üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku olemasolu ning sellest
tulenevate tingimustega planeerimisel.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei
viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada.
Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste
kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende
tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale
põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses
ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.
Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades
parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest
tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline. Detailplaneeringu raames on vajalik
arvestada elamualade kontaktvööndi läheduses asuvate äride ja tootmisalade ning
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee lähedusega. Tähelepanu tuleb pöörata ka
planeeritavate hoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel naaberhoonete
paiknemisega ning et tehnoseadmete müra vastaks kehtivatele normidele.
Tulenevalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee lähedusest on detailplaneeringu koostamise
raames vajalik koostada mürauuring, mis peab sisaldama nii olemasolevaid, kui ka
perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning nägema ette võimalikud leevendusmeetmed.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetele (17.02.2020) on planeeritaval alal
normaalse radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart
on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste
vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt.
Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta
radooniohje meetmed.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes.
Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja –
kanalisatsioon.
Planeeringualal tekkivat katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada
haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Parklate
rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt
ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.
Uusehituse varustamine veega, olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub
väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate
tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või
põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda
kehtivast standardist „Linnatänavad“.
Eelhinnangu koostamise hetkel valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole
näha. Puudub registreeritud teave, et Rae valla ettevõtetest oleks vaadeldavale
piirkonnale käesoleval ajal oluline negatiivne mõju.
Mõju üdplaneeringujärgsele rohevõrgustikule on kirjeldatud täpsemalt peatükis 2.4.3.
3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada kaheks - ehitiste
ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega
seotud mõjudeks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute
hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud
(nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja
lähialaga.
Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud
avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked) ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning
ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad
lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid
kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt
jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.
Planeeringuga tuleb lahendada edaspidine jäätmekäitluse toimimine. Planeeringualale
tuleb ette näha kõvakattega plats avalike jäätmemahutite paigaldamiseks (minimaalselt
mõõtmetega 2 x 8 m).
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Hilisemal kasutusel võib esineda teatud määral transpordist ja tootmisest tulenevat müra,
tolmu ning valgusreostust.
3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur
ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Ehitustegevuse käigus avaldatakse
pinnasele olulist mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised kui ka pöördumatud (hoonete,
tehnovõrkude rajamine). Kaevanditest eemaldatud pinnast tuleb kasutada (sõltuvalt
materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Tööde käigus võib sõltuvalt
kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast,
ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel
jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete
hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
Planeeringuala on valdavalt ümbritsetud pereelamu rajoonidega, mis on järk-järgult
rajatud erinevate detailplaneeringute tulemusena. Ehitusperioodil kõrval kinnistul
paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra,
vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse, et müra ja vibratsiooni
tasemed ei tohi ületada kehtivates õigusaktides väljatoodud piirväärtusi.
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas loodulikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – inimkasutusest väljas
olev maa-ala asendub elamumaa kruntidega, kuhu on planeeritud hoonestus ning
infrastruktuur. Planeeritav tegevus toetab üldplaneeringus väljatoodud arengusuunda,
kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne elamumaa.
Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,
ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud
pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja
tasandustöödel. Eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub.
Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.
Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete ja
masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul
on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.
3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (17.02.2020) ei
paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub.
3.6 Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (17.02.2020) ei
paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.
4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD
Detailplaneeringu eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks
Keskkonnaametile ja Maanteeametile.
Maanteeamet oma 20.03.2020 kirjas nr 15-2/20/10467-2 ei esitanud vastuväiteid KSH
algatamata jätmise kohta ning tõi välja seisukohad planeeringu koostamiseks. Esitatud
seisukohtadega tuleb arvestada planeerimismenetluse, projekteerimise ja
ehitustegevuse käigus.
Keskkonnaamet oma 25.03.2020 kirjas nr 6-5/20/3078-2 oli seisukohal, et kavandatava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
5. PLANEERIMISMENETLUSE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE
KÄIGUS VAJALIKUD TEGEVUSED
5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende
korral käitumise lahendused;
5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,
vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad
nõuded;
5.3. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast
tegevusest;
5.4. Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile normaalse
radoonisisaldusega (30 – 50 kBq/m³) piirkonnas. Planeeringu käigus ette näha meetmed
radoonisisalduse vähendamiseks hoonetes. Tagada radooniohutu keskkond
siseruumides, rakendades vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid;
5.5. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeringuala jääb maapinnalt lähtuva
punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale;
5.6. Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt
ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed
reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida;
5.7. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldus eelistatult
vastavalt punktile 5.6 või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine
naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega;
5.8. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist
„Linnatänavad“;
5.9. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine; olemasolevaid rohevõrgustikus olevaid kraave mitte
ümber suunata ega ümberehitada;
5.10. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt
EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;
5.11. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
5.12. Tagada eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel, et siseruumide müratasemed ei
ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
normtasemeid, rakendades vajadusel vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“);
5.13. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise liiklusega kaasnevad müra- ja
vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi;
5.14. Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega
ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“;
5.15. Detailplaneeringu koostamise raames koostada mürauuring, mis peab sisaldama
nii olemasolevaid, kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning nägema ette
võimalikud leevendusmeetmed. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“;
5.16. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist
tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele;
5.17. Lahendada ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine
vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele;
5.18. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae
valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Kui konteiner asub lähemal kui 3
meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada
võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja
ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes;
5.19. Rajada ja reserveerida planeeringualale kõvakattega plats avalike liigiti kogutud
jäätmete kogumismahutite paigaldamiseks (min mõõtmetega 2 x 8 m);
5.20. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega;
5.21. Planeeringualale koostada eraldi haljastusprojekt;
5.22. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamise
kõrgus on 6 m. Läbivate teede äärde näha ette puudealleed. Ärimaa kruntidel näha ette
krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on 10 m. Elamute
kontaktvööndis peab 40% haljasalast olema kaetud kõrghaljastusega. Elamu ja ärimaa
kruntide piirile näha ette vähemalt neljarealine kõrghaljastuspuhver;
5.23. Põllu kinnistul paiknev ja rohevõrgustikus asuv kraav säilitada olemasolevas
asukohas muutmata kujul;
5.24. Põllu kinnistul olev rohevõrgustik, sh kõrghaljastus säilitada täies mahus;
mänguväljakuid Põllu kinnistul asuvale rohevõrgustiku alale mitte planeerida.
Rohevõrgustikus piirduda vaid hooldusraiega ja mahalangenud ning haigete puude
eemaldamisega;
5.25. Üldplaneeringust tulenevad tingimused rohevõrgustikualal planeerimisel:
5.25.1. Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et võrgustik jääks toimima;
5.25.2. Võrgustiku funktsioneerimiseks tuleb tagada, et looduslike ja
poollooduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%;
5.25.3. Tagada tuleb tingimused loomade takistamatuks läbipääsuks rajades
vastavaid abirajatisi, samuti tagades ohutuse külgnevatel liiklusaladel;
5.25.4. Ehitusalade valikul mitte läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori ega seada
ohtu rohelise võrgustiku säilimist;
5.25.5. Kuivõrd antud detailplaneeringut ei käsitleta üldplaneeringut muutvana, on
ehitustegevus rohevõrgustiku alal välistatud;
5.25.6. Paralleelselt Kesk tee L3 kinnistuga kirde suunas on üldplaneeringu järgi
määratud rohekoridori ca 50 meetrine riba, mis tuleb detailplaneeringu
elluviimisel kõrghaljastada. Tegemist on elamualade kontaktvööndiga.
Kõrghaljastuse olemasolu on antud piirkonnas oluline vähendamaks
tootmis- ja äritegevusest ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee lähedusest
tulenevaid häiringuid elamualadele ja tõstmaks üleüldist elamualade
elukeskkonna kvaliteeti.
5.26. Arvestada Maateeameti 20.03.2020 kirjas nr 15-2/20/10467-2 esitatud
tingimustega.
LÕPPJÄRELDUS
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info
põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Aaviku küla Tamme tee
1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu osas.
Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja
käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja
ehitustegevuse käigus.
Koostas:
Jana Suurthal
Keskkonna järelevalvespetsialist
Lisa 2
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
31. märts 2020
korraldusega nr 484
LÄHTESEISUKOHAD
Aaviku küla Tamme tee 1, 1a, 2 ja Põllu kinnistute ning
lähiala detailplaneeringu koostamiseks
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute senine sihtotstarve
elamumaast ning maatulundusmaast ärimaaks, elamumaaks ning seda teenindavateks,
üldkasutatava maa ja transpordimaa kinnistuteks. Määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012
otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala
ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on
kavandatud väikeelamute, äri ning haljasala maa-ala.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT, MAAOMAND
2.1.1. Planeeritav ala asub Jüri aleviku ja Aaviku küla piiril, Aaviku tee, Tiigi tänava, Kesk
tee ja Heina tänava vahel alal, perspektiivses äri- ja väikeelamute piirkonnas. Juurdepääs
planeeritavale alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Aaviku teelt (riigitee nr 11114
Jüri-Vaida tee), Tiigi tänavalt, Tamme Teelt ning Kesk teelt.
2.1.2. Planeeritava ala moodustavad:
• Põllu kinnistu, suurusega 77260 m2, katastritunnus 65301:003:0072, sihtotstarve
maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 3645302;
• Tamme tee 1a kinnistu, suurusega 54602 m2, katastritunnus 65301:001:5068,
sihtotstarve maatulundusmaa, kinnistusregistri registriosa nr 15760050;
• Tamme tee 1 kinnistu, suurusega 3949 m2, katastritunnus 65301:001:5070,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 4364902;
• Tamme tee 2 kinnistu, suurusega 4181 m2, katastritunnus 65301:001:5069,
sihtotstarve elamumaa, kinnistusregistri registriosa nr 15759950.
2.1.3. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 14,0 ha.
2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS
Tamme tee 2 kinnistul on ehitisregistri andmetel üksikelamu (120259831). Tamme tee 1,
1a ja Põllu kinnistud on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Kuigi Tamme tee 1 kinnistu
andmeid ehitisregistris ei kajastu, asub kinnistul tegelikkuses elamu. Planeeringuala
kasvab vähene kõrghaljastus, ida ja lõuna osa on kaetud kõrghaljastusega, ülejäänud ala
looduslik rohumaa. Reljeefilt on kinnistu tasane, kõrgused on vahemikus 42,5 – 44,0 m.
2.3. TEHNOVÕRGUD
Planeeritavalt ala läbib elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K42898802, puurkaev tunnusega
PRK0004934 ja sidetrass tunnusega 89886340. Vee- ja kanalisatsioonitrassid, Vana-
Aaviku reoveepumpla.
2.4. PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Aaviku tee (riigitee nr 11114 Jüri-Vaida tee) teekaitsevöönd 30 m äärmise
sõidurea servast;
• Tiigi tn kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 10 m;
• Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K42898802 kaitsevöönd 10 m liini teljest
mõlemale poole;
• Puurkaev tunnusega PRK0004934 hooldusala 10 m;
• Sidetrass tunnusega 89886340 kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole;
• Vee- ja kanalisatsioonitrassid, kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole;
• Vana-Aaviku reoveepumpla, kuja 20 m;
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
1. Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade
üldplaneering (20.09.2012);
2. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise
arendamise kava aastateks 2017 - 2028;
3. Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus 100 „Rae valla kaugküttepiirkondade piirid,
kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumisetingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus“;
4. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
5. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning
vormistamise juhend“;
6. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
7. Katastriüksuse plaan.
3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD
Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja
kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb
digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil
https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae
Vallavalitsusest).
4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
4.1. ÜLDNÕUDED
4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus
määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide
moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.
4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel
olevate detailplaneeringutega. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses
Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel
https://www.rae.ee/uldplaneeringud. Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla
geoportaali map.rae.ee detailplaneeringute rakenduses.
4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS
4.2.1. Uute elamualade moodustamisel tuleb järgida olemasolevat väljakujunenud ja
kavandatavat krundistruktuuri ning kruntide suurust piirkonnas. Planeeritavate elamumaa
kruntide min suurus on 1500 m2.
4.2.2. Planeeritavate ühepereelamu krundi minimaalne suuruses 1500 m 2. Ehitisalune
pind planeerida 10-15% krundi pinnast. Elamu korruselisus on 2 ja kõrgus kuni 8 m,
abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Elamu juurde võib rajada kuni 2
abihoonet, ehitisealuse pinnaga kuni 60 m²/hoone. Katusekalle määrata vahemikus 15-
40°, väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega. Määrata hoone ±0.00.
4.2.3. Planeeritavate ridaelamute krundi koormusindeks 500. Ridaelamu juurde võib
rajada kuni 2 abihoonet, ehitisaluse pinnaga kuni 40 m²/hoone. Ridaelamu korruselisus
on 2 ja kõrgus kuni 8 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Ridaelamute
kruntide määrata ühtne katusekalle kvartalite kaupa ja/või hoonegruppide kaupa.
Määrata hoone ±0.00.
4.2.4. Planeeritavate korterelamute krundi koormusindeks 250. Korterelamu juurde võib
rajada kuni 2 abihoonet, ehitisaluse pinnaga kuni 40 m²/hoone. Korterelamu korruselisus
on 2 ja kõrgus kuni 9 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Korterelamute
kruntide määrata ühtne katusekalle kvartalite kaupa ja/või hoonegruppide kaupa.
Määrata hoone ±0.00.
4.2.5. Elamumaa krundi hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada
kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. Kasutada ja omavahel
kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud fassaadi. Hoonete välimus peab olema
visuaalselt nauditav. Fassaadimaterjalidena on lubatud kasutada betooni, krohvi, puitu,
valdav tonaalsus hele. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Lubatud ei ole
profiilplekk (v.a valtsplekk), palk ja plastmaterjalid. Katusekatte värviks valida tume toon
(must, tumehall).
4.2.6. Planeeritavate ärimaa kruntide min suurus on 0,5 ha ja max suurus elamute
kontaktvööndis on kuni 0,7 ha. Elamute kontaktvööndis lubatud vaid ärimaa
sihtotstarbelised kaubandus-, teenindus- ja büroopinnad. Ehitisalune pind määrata kuni
40% krundi pindalast. Ühele krundile lubatud kuni 2 hoonet kõrgusega kuni 9 m elamute
kontaktvööndis.
4.2.7. Ärimaa kruntide hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada
kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. Kesk tee poole näha ette
esinduslikumad fassaadid ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada
betooni, puitu ja klaasi. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad
peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema
kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid
viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. Hoonetel tohib
plekki kasutada kuni 40% ulatuses fassaadist. Katusekatte toon valida tume (must,
tumehall, tumepruun). Katusekalde vahemik 0-15°, parapetiga. Määrata hoone ±0.00.
Ärihoonete teenindushoove mitte planeerida kavandavate elamumaa kruntide poole.
4.2.8. Planeeritaval krundil määrata hoonete ehitisalune pind ja täisehitus, hoonete
arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus,
välisviimistlus).
4.2.9. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad.
4.2.10. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.
4.2.11. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.
4.3 HALJASTUS JA HEAKORD
4.3.1. Väärtuslik kõrghaljastus säilitada. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300 m²
kohta 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on 6 m. Läbivate teede äärde näha ette
puudealleed. Ühepereelamu ja ridaelamu krundi ümber võib olla kuni 1,5 m piire,
kortermajad kavandada vabaplaneeringu põhimõttel ning piirded ei ole lubatud. Piirded
ei tohi avaneda tänava poole. Määrata ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist.
4.3.2. Ärimaa kruntidel näha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamise
kõrgus on 10 m. Elamute kontaktvööndis peab 40% haljasalast olema kaetud
kõrghaljastusega. Elamu ja ärimaa kruntide piirile näha ette vähemalt neljarealine
kõrghaljastuspuhver. Läbivate teede äärde näha ette puudealleed. Ärimaa krundi ümber
võib olla kuni 1,8 m piire. Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete planeerimisel määrata ühtne
piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist.
4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. Kui konteiner asub lähemal kui
3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada
võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja
ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
4.3.4. Planeeritavast alast min 15% jätta üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks,
kuhu kavandada laste mänguväljakuid, palliplatse vms. Detailplaneeringu koosseisus
töötada välja haljasala ja parkmetsa maa põhimõtteline lahendus ning anda väliinventari
loetelu.
4.3.5. Säilitada üldplaneeringu järgne rohekoridor.
4.4. TEED
4.4.1. Juurdepääs detailplaneeringualale lahendada avalikult kasutatavalt Aaviku teelt
(riigitee nr 11114 Jüri-Vaida tee), Tiigi tänavalt, Tamme Teelt ning Kesk teelt. Täiendavaid
ristumiskohti riigiteelt mitte ette näha.
4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”.
Detailplaneeringuga kavandada avalikult kasutatav tee koos tee juurde kuuluva
metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega
ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega.
4.4.3. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee riigitee 11114 äärses lõigus
eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide
tabelist 7.5. ja lahendada ohutult teeületuskohad.
4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv.
Parkimine lahendada krundi siseselt. Parkimiskohad planeerida vastavalt kehtivatele
normidele (EVS 843:2016). Parkimiskohad planeerida minimaalselt 2 kohta ühe
elamuühiku kohta.
4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad.
4.4.5. Moodustada transpordimaa krunt Kesk tee laienduseks.
4.5. TEHNOVÕRGUD
4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda
tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult
tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud
detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks
servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt vastavalt nende
vahelisele lepingule.
4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste
tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole.
4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele.
Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.5. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste
tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole. Erandina on lubatud kasutada muid
kütteviise, kui ühel kinnistul paiknevad ehitised, mille summaarne soojakoormus
planeeritava kaugkütte soojustrassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,3 kW.
4.5.6. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaažvee kõrvaldus
kruntidelt eelvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Täiendavate sade- ja drenaažvee
ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole.
Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.
Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele,
sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
4.5.7. Lahendada tuletõrje veevarustus.
4.5.8. Puurkaev keskkonnaregistrikoodiga nr PRK0004934 tuleb tamponeerida.
5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse
planeerimis- ja maakorralduskomisjon.
5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja
naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude
valdajatega. Peale selle on detailplaneering vaja kooskõlastada järgmiste ametitega:
• Päästeameti Põhja Päästekeskus;
• Maanteeamet.
5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude
valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul.
6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus, juhindudes
teistest asjakohastest seadustest ja õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda
planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja
alapunktides konkreetse alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks
võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada
detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute
lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute
piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega
olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000,
illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eesvooluni.
6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal
ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis,
seletuskiri .doc- ja .pdf-formaadis.
Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise
läbiviimiseks.
6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära
toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb
kasutada ainult tähtühendeid, mitte numbreid.
6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti
Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab
olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud
trass peab kaevust kaevuni olema sidus).
6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt sisestada heaks kiitmiseks Rae
valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php
(kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest).
6.7. Detailplaneeringu tärkandmete planID on 0713.
7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
7.1. Detailplaneeringu lähteseisukohtade väljastamine: üks kuu;
7.2. planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik
tutvustamine: kuus kuud;
7.3. planeeringu kooskõlastamine: kolm kuud;
7.4. planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu;
7.5. planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud;
7.6. planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: üks kuu.
8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD
8.1. Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile normaalse
radoonisisaldusega (30-50 kBq/m³) piirkonnas. Detailplaneeringu koostamise raames
tuleb teostada radooniuuring selgitamaks välja radoonitasemed ning edaspidised
radooniohjemeetmed.
8.2. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb koostada liiklusuuring, mis peab
sisaldama nii olemasolevaid, kui ka perspektiivseid liiklussageduse tasemeid ning
hindama mõjusid olemasolevale taristule.
8.3. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb koostada mürauuring, mis peab
sisaldama nii olemasolevaid, kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning nägema
ette võimalikud leevendusmeetmed. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada
keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.
8.4. Ülejäänud detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud selguvad
detailplaneeringu koostamise käigus.
8.5. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM
Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoportaali map.rae.ee
detailplaneeringute rakenduses. Detailplaneeringute kaardirakendus võimaldab tutvuda
ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, samuti alla laadida
detailplaneeringute menetlusdokumente ja materjale ning saada infot detailplaneeringute
menetlusstaadiumi kohta.
10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 31. märts 2021.
Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks
aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus
lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Koostas:
Siim Orav
peaarhitekt