KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 070/2019
Tellija: Valga Vallavalitsus
Puiestee 8, Valga linn, Valgamaa
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Objekti asukoht: Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald,
Valgamaa
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide
rekonstrueerimine
PÕHIPROJEKT
Projektijuht:
Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija:
Helen Koger
TARTU 2019
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
VKP-3-01 SELETUSKIRI
SISUKORD
ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 3
ÜLDOSA ................................................................................................................................. 4
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 4
1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 4
1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 4
1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 5
2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 6
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 6
3.1. Üldist ............................................................................................................................. 6
3.2. Dimensioneerimine ....................................................................................................... 6
3.3. Eeltööd .......................................................................................................................... 7
3.4. Sademeveekraav ............................................................................................................ 7
3.5. Truubid .......................................................................................................................... 8
3.6. Vee- ja kanalisatsioonitorustike soojustamine .............................................................. 8
4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 8
4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 8
4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 9
4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 9
4.4. Mahamärkimine ............................................................................................................ 9
4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 10
4.6. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 10
4.7. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 12
4.8. Tuleohutus ..................................................................................................................... 12
4.9. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 12
4.10. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 12
4.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 13
4.12. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 14
4.13. Kaeve ja mullatööd ....................................................................................................... 15
4.14. Torukaevik .................................................................................................................... 15
4.15. Truubitorude paigaldamine ........................................................................................... 17
4.16. Tagasitäide .................................................................................................................... 17
4.17. Katete taastamine .......................................................................................................... 19
4.17.1. Muru taastamine ....................................................................................................... 19
4.17.2. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 20
4.17.3. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 20
4.17.4. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 21
4.17.5. Kivikatte taastamine ................................................................................................. 22
4.17.6. Äärekivid ja sillutiskivid .......................................................................................... 22
5. MATERJALID ................................................................................................................. 22
5.1. Üldnõuded ..................................................................................................................... 22
5.2. Truubid .......................................................................................................................... 23
LISAD
1. Mudeli raport
2. Kooskõlastused
TABELID
1. Töömahtude tabel
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 2/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
ASUKOHA SKEEM
Rekonstrueeritavad sademeveekraavid
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 3/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine
Staadium: Põhiprojekt
Töö nr: 070/2019
Objekti asukoht: Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald, Valgamaa
Tellija: Valga Vallavalitsus
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388,
Registreeringu nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 TARTU; tel: 733 0350;
fax: 730 4448
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt – Enno Kase, tel.: 51 34 030
[email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957
[email protected]
Projektijuht: Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener,
tase 8
Projekteerija: Helen Koger
1.2. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on Valga
Vallavalitsus. Töös on koostatud projekt Tsirguliina aleviku sademeveekraavide
rekonstrueerimiseks. Eesmärgiks on lahendada sademeveeprobleemid eelkõige Mõneku,
Kase ja Ruusa tänavatel. Teised projekteeritud kraavid ja eesvoolud on lahendatud
eelnimetatud tänavatele eesvoolude projekteerimise vajadusest tulenevalt. Käesolevas
projektis lahendamata kraavid on mõistlik projekteerida järgmises etapis pärast käesoleva
projekti realiseerimist ning tulenevalt vajadusest.
1.3. Alusdokumendid
Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:
Armgal OÜ poolt jaanuaris 2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr EGA-
1/20);
Geodeesia 24 OÜ poolt augustis 2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr
3034-19);
Keskkond & Partnerid OÜ poolt detsemberis 2019 koostatud tööprojekt
„Tsirguliina aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja
laiendamine“ (Töö nr 038/2019);
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 4/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
OÜ Kirjanurk poolt juunis 2019 koostatud sidevõrgu projekt (Töö nr
VT1042_2376).
Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerija lähtub projekteerimisel esmalt Eesti projekteerimisnormidest (EPN) ja
standarditest (EVS). Eesti standardite puudumisel lähtutakse rahvusvahelistest (EN, ISO)
Soome ning Saksa normidest (RakMK, DIN) ja Soome standarditest (SFS).
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
Ehitusseadustik (EhS);
Veeseadus (VeeS);
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
Elektroonilise side seadus (ESS);
Majandus- ja taristuministri määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“;
Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“;
Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“;
Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“;
Maaeluministri 15. veebruar 2019. a määrus nr 14 „Maaparandussüsteemi
ehitusprojekti nõuded“;
Maaeluministri 6. mai 2019. a määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi
projekteerimisnormid“;
EVS 848:2003 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid;
EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained;
EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud;
Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud
23.12.2015;
Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja
remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;
Maanteeameti 14.august 2015 koostatud „Lõuna regioonis kasutatavate lahenduste
tüüpjoonised“ (Joonis“Põhitee truubi tüüpjoonis“);
Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a;
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi 2013 a välja antud
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“;
RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 5/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Tsirguliina on alevik Valga maakonnas Valga vallas. Enne omavalitsuste haldusreformi
2017. aastal kuulus alevik Tõlliste valda. Valga valla pindala on 750 km2 ja Valga vallas
elab 01.01.2018 aasta seisuga 15 993 inimest. Suurim asula Valga vallas on Valga linn, kus
elab 12 364 inimest. Suuruselt teine asula on Tsirguliina alevik, kus elab 426 inimest.
Valga vallas asub Valga linn, 3 alevikku ja 48 küla. Valla keskuseks on Valga linn.
Tsirguliina aleviku põhjaosas on varasemalt rajatud kraavid täis settinud ja vale languga,
mistõttu vesi kraavides seisab ja tihedal sajuperioodil ning lumesulamisajal on piirkond
tihti üleujutatud. Olemasolevad truubid on ühe kraavi lõikes väga erinevatest materjalidest
ja läbimõõtudega. Mõningad kinnistuomanikud on küll oma krundi sissesõidutee truupe
korrastanud, kuid teinud seda arvesse võtmata kraavi kui suurema piirkonna sademevee
ärajuhtimise rajatist.
Tsirguliina kraavide eesvooluks on Rampe külas Rampe oja (VEE1011900).
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1. Üldist
Tuginedes olemasolevale olukorrale on vajalik puhastada ja/või süvendada olemasolevaid
sademeveekraave ja uuendada amortiseerunud betoontruupe vee ärajuhtimiseks tänavatelt
ja elamualadelt Rampe oja suunas.
3.2. Dimensioneerimine
Kuna tegu on suhteliselt suure valgalaga projektalaga (ca 52 ha) ning voolamine laugetes
kraavides on suhteliselt aeglane, mis teeb kokkuvooluajad pikaks, koostati kraavide
projekteerimiseks projektpiirkonna mudel programmiga Storm Water Management Model
5.1 (SWMM). Mudeli tarbeks on koostatud valgalade kaart (joonis AS-4-01), ning leitud
vastavad pindalad. Mudelis kasutatava arvutusvihma parameetrid on leitud vastavalt EVS
848:2003. Korduvuseks on valitud 1 aasta, kuna tegu on suhteliselt suurte kruntidega
väikeelamupiirkonnaga. Mudeli arvutusskeem ja -tulemused on esitatud lisades.
Arvutuskäigus kontrolliti ka peamiste truupide läbilaskevõimeid. Enne Rampe ojja
suubumist on kraavil Tsirguliina tee (Kesk tn pikendus) ääres ol.ol. truup D300, mis tuleb
välja vahetada D400 truubi vastu.
Kuna Nurme tn kraavides (Link 8-11) on voolukiirused maksimumvooluhulkadel üle 0,2
m/s ning Niidu kinnistu omanik on avaldanud vastavat soovi, on Niidu kinnistule Kesk tn
pikett 6+00 juurde projekteeritud settebassein. Basseini põhja laius on 1 m ning pikkus 12
m. Arvestatud on pinnaseosakeste suurusega 0.1 mm settimisajaga 120 s.
Nagu lisa 2-st ja 3-st nähtub, on veetasemed kraavides maksimumvooluhulgal
marginaalsed ning kraavide sügavused ja profiilid on projekteeritud vastavalt
olemasolevale olukorrale ning projekteeritavasse kraavi suubuvatele
sademeveesüsteemidele.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 6/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
3.3. Eeltööd
Enne ehitustööde mahamärkimist on vajalik teostada projekteeritud kraavide, truupide jm
digitaalne mahamärkimine ning seejärel teostada raadamistööd. Võsa tuleb eemaldada
vähemalt 5 m laiuselt. Tänavaalal tuleb likvideerida puud, mis jäävad rekonstrueeritavate
kraavide alasse. Eemaldatud võsa ja puit tuleb transportida tänavaalal Tellijaga ja
kinnistutelt kinnistuomaniku poolt määratud asukohta. Niidu kinnistul tuleb olemasolev
oksahunnik ümber tõsta rekonstrueeritava kraavi kõrvale. Niidu kinnistult kraavide
puhastamise käigus tekkiv võsamaterjal ja oksad lisada samuti Niidu kinnistu
oksahunnikusse.
Olemasolevad truubid tuleb demonteerida ja käidelda vastavalt jäätmekäitluskorrale.
Vahetatavate truupide pinnakate hetkeseis tuleb fikseerida fotodega ja truubikaeviku
kaevamisel tuleb arvestada väiksema kaevikulaiusega.
Muude rajatiste (äärekivid, aiad, väravad, viidad jms) demonteerimine ja hilisem paigaldus
kooskõlastada enne ehitustöid rajatiste valdajaga ja Omanikujärelevalvega.
3.4. Sademeveekraav
Käesolevas projektis on projekteeritud kraavid pikkusega ca 3,8 km. Nähakse ette
kraavipõhjade süvendamine või kraavide laiendamine vee äravoolu tagamiseks. Kraavid,
mille lang on sobiv, tuleb puhastada, eemaldades oksad, kivid, taimeosised jms. Kraavid
rajatakse min 40 cm laiuse põhjaga. Kraavi nõlvad rajatakse üldjuhul kaldega 1:1,5.
Kitsamates kohtades kaldega 1:1 ja kindlustatakse erosiooni vältimiseks kas
erosioonitõkkematiga või geokärjega.
Erosioonitõkkemati paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada pinnas, eemaldada taimeosised
ja suuremad kivid. Erosioonitõkkemati alla tuleb külvata muruseemet 30 g/m2, juhul kui ei
kasutata muruseemet sisaldavat matti. Erosioonitõkkematt tuleb kinnitada puuvaiadega või
terasklambritega (3-4 tk/m2) selliselt, et kogu mati pind toetuks pinnasele. Matid tuleb
lõigata 10-20% pikemad, kui nõlva pikkus. Esialgu kinnitada matt ülemisse serva ja lahti
rullida. Paralleelsete mattide küljed peavad olema 10 kuni 20 cm ülekattega, vertikaalne
ülekate peab olema 20-30 cm. Ülekate peab olema allavoolu selliselt, et vesi ei voolaks
mati alla.
Erosioonitõkkemati põhiline valik on järgmine:
- 100% kookoskiud, siduselemendiks on pp-võrk, mass 350g/m2 – kasutada aladel
kus on suur erosioonioht ja veevool.
- 50% õled ja 50% kookoskiud, siduselemendiks on pp-võrk, mass 350 g/m2 –
kasutada väiksema erosiooniohuga aladel.
Kõikide kraavide rekonstrueerimisel tuleb arvestada rajatiste paiknevusega ja kui vajalik,
siis teha kraavi ristlõigetes muudatused vastavalt olukorrale konsulteerides Tellija ja
Omanikujärelevalvega.
Kraavi lõigud, mille pikilang on väiksem kui 10‰, võib rajada ilma põhjakindlustuseta.
Kraavi lõigud, mille pikilang jääb 10 ja 30‰ vahele, tuleb kindlustada killustikuga
(fraktsiooniga 32...63) paksusega 15 cm. Killustiku alla paigaldada 2. klassi geotekstiil.
Kui kraavi lang on suurem kui 30‰, tuleb kraavi põhi ja nõlvajalam kindlustada
kivisillutisega 2. klassi geotekstiilil (munakivid Ø15-30cm).
Projekteeritud kraavide asukohad on esitatud joonistel AS-4, ristlõiked VK-6.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 7/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
3.5. Truubid
Projektis on ette nähtud paigaldada truubid Ø300 kuni Ø400. Kõikide truupide pikkused ja
paigalduskõrgused on toodud asendiplaanidel ja kraavide pikiprofiilidel. Truupide
rõngasjäikusklassiks peab olema SN8.
Ehitatavate truupide puhul rajatakse vajadusel truubi alla kogu truubi pikkuses 150 mm
liivast aluskiht. Truubitoru ümber ja peale paigaldatakse algtäitematerjal, mis rajatakse
samuti liivast. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale.
Täitematerjali tuleb tihenda kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toru poole
läbimõõdu kõrguseni. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega
tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300 mm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades
peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Algtäite peale paigaldatakse lõpptäide, mis
rajatakse sobivuse korral väljakaevatud pinnasest. Täitematerjal peab olema mitmekesise
teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Kui truubitoru sisemine läbimõõt on väiksem kui 600 mm, ei tohi tagasitäite esimese
kihi paksus tihendatuna ületada poolt truubi läbimõõdust.
Teekattematerjalid taastatakse vastavalt olemasolevale kattele.
Truupide sissevoolu ning väljavoolu rajatakse kiviotsakud kivikindlustusega.
Vt joonist „Truubi otsakute taastamise tüüpjoonised“ ja „Truubi tüüpjoonis tänava all“.
3.6. Vee- ja kanalisatsioonitorustike soojustamine
Ristumisel kraavide ja truupidega on isevoolsete kanalisatsioonitorustike minimaalne
sügavus ilma soojustuseta 1m toru peale ja veetorustike puhul 1,5 m toru peale. Kui
kraavide rekonstrueerimisega ei täideta enam torustike nõutuid sügavusi, tuleb
kanalisatsiooni- ja veetorustikud kraavi ja truubi lõikes soojustada. Soojustus tuleb
paigaldada pikki kraavi torust mõlemale poole 1,5 m ulatuses. Vajadusel kaaluda torustiku
laskmist sügavamale.
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada
pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja
veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada
soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087,
EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja
juhistele.
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Kaevetöödel ja truupide paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes
dokumentides esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade
alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.
Truupide ristumisel teiste olemasolevate tehnovõrkudega tuleb tehnovõrgud kaeviku
ulatuses toestada. Kaevetööde teostamisel paralleelkulgemisel kaabli läheduses valida
teostusviis, mis väldib kaabli äravajumist.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 8/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema
objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
4.2. Projekti infotahvlid
Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama,
täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist
eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale kraavide
rekonstrueerimispiirkonda. Tahvlite täpsed asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse
Omanikujärelevalve ja Tellijaga.
Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et
tagada tahvlite ühtne väljanägemine. Infotahvli pleekimisel, roostetamisel vms, aga samuti
selle sodimisel või lõhkumisel peab Töövõtja omal kulul tahvli taastama või asendama.
Infotahvli aluskonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava
korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud).
4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.
Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti
olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide
seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade,
Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga.
Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude
Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne
töödega alustamist.
4.4. Mahamärkimine
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra
kohaselt vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks
vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed
asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks
üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad.
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,
püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja
ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid
tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja
sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja
vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle
kontrollida. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab
olema vähemalt 0,6 m.
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve
kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 9/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja
vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte
kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate
kinnispunktidega.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse
kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb
Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul
kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise
perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele
tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Näiteks vibratsiooni vms kahjustava
mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või
rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada
võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,
samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud
tuleb kanda Töövõtjal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka
valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid jms), seetõttu tuleb nendele
rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate,
teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga.
Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad
survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud,
veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb
olemasolevad torustikud asendada uutega.
Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest
tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb
kaevetööd teostada käsitsi.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde
alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.
Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all
üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel
kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).
4.6. Liikluskorraldus
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama
sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti
tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne
sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste
äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada
Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli
2015. a. määrusele nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 10/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga
ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda
vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet,
Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse
ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta
on keelatud.
Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid
olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad
jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega,
hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse
ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal
elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja
ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab
kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine
võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama
läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks
maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis.
Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui
6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu
läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat
teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda
liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende
puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama
liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele
ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid
tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning
muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.
Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse
Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui
kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud
ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse
liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja
parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele
liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 11/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad
liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.7. Kolmandate isikute ohutus
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate
seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate
isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse
vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust
ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid
tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks
jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et
võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik
on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema
varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.
Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse
13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel nõudeid ning kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist
esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes
liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite
paigaldamist.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h
nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik
ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks
kiidetud.
4.8. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema
objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt
antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt
likvideerima.
4.9. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.10. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Tööde käigus tekkivad jäätmed peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle
rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada
sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 12/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab
Töövõtja.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil
kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude
raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,
põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud
rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult
kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist).
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida
ladestuspaika. Erandina võib kinnistuomanikuga kokkuleppel planeerida pinnase kraavi
kõrvale (nt. Kobrase kinnistu). Samuti kasutada pinnast likvideeritavate kraavide
täitmiseks.
Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama
hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised
kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu
pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind
tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab
toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb
leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja
ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada
kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning
kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab
Töövõtja.
4.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või
Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada
seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele
ja paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,
kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja –
seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud
tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,
et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb
kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist
ilma varu juurdepääsu tagamata.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 13/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse
ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10
meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama
meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit
telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
4.12. Katete eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema
kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või
lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja
kulul.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus
asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub tee valdajale. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta
transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte
ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas
(see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti
freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele
ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata
serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik
kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule
ladustusalale.
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast
torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud
äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja
kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. Kui äärekivi on
lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab
taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul.
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 14/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.13. Kaeve ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb
kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks
taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab
taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt
kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud
projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud
juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Kraavidest väljakaevatav pinnas tuleb ära vedada ning legaalselt käidelda. Erandiks on
Mõneku tn kraav, kus Kobrase kinnistul soovib omanik pinnase tõstmist pinnasteele.
4.14. Torukaevik
Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et
Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel
olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest
erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus
kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus
selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida
Omanikujärelevalvet.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava
kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee
väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 15/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevandisse
paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on
allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole
piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud
tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005
juhistest.
Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on
nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või
tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool
kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on
Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite
külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude
meetodite kasutamist.
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja
kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III
kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)
toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks
EVS 1997-1:2005 kriteeriumid.
Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt
0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja
ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui
kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad
tagajärjed oma kuludega.
Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude
rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine
ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama.
Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on
transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.
Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui
Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne
toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m
pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate
kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja
sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m
lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks
redel.
Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku
ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 16/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
4.15. Truubitorude paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja
Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene
päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses.
Torustikud rajatakse lahtisel meetodil.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist
jms defekte.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei
ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana
lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma
soojas ruumis. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole
lubatud. Erandina võidakse aktsepteerida lohke, milles seisva veekihi paksus ei ületa 10%
toru sisediameetrist. Lohkude aktsepteerituse üle otsustab Omanikujärelevalve.
4.16. Tagasitäide
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.
Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa
sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest,
juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja
taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“.
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et
määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui
nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne,
kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole
ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava
tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav
tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid
tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.
Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi
Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid
Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase
kohta.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 17/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Projekteeritud truubitorustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust
aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi
alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis
kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku
tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik
torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate
parameetritega:
Kaal: 150...200 g/m2;
Tõmbetugevus: 10...25 kN/m.
Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti
teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi
liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise
alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab
Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal
ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15%
materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema
vähemalt 0,5 m/ööp.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt
heakskiidetud.
Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla
jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita
nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada
kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada.
Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse
või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1
m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkirja nr
0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“.
Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb
viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud
pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta
jätkata edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või
kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või
teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi
või muudavad täite ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla
näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale
või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada
tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide
rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 18/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida
kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima
tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast
on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on
minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele
tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja
lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.
4.17. Katete taastamine
Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav
ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav
järelevalve insener.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde
lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas
seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või
nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad
taastama.
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud
teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende
endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui
võimalik.
Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92
„Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi
konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest,
ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel.
Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja
vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.
Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
4.17.1. Muru taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis
ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks
teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.
Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb
maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on
kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.
Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 19/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100
mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive
vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda
taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt
heakskiidetud muruseeme külvinormiga 30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja
hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama
esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega
pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga.
Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja
taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist.
4.17.2. Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane
profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded.
Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb valmistada purustatud kruusast (fraktsioon
0...32) segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruusakatte alla jääva täiteliiva
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada
teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei
tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida.
Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa.
Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 4% kaldega. Teepeenrad taastada
teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja
filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d.
Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada greideriga
profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (H=10 cm).
4.17.3. Asfaltkatte taastamine
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates
lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte
väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui
kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist.
Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel
ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas
lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud
nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“ MA 2019-XXX.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt.
Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate
rajatakse kahekihilisena asfaltbetoonist AC 12 surf (60 mm), mille alla paigaldatakse AC
16 base (60 mm).
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele.
Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20≤900).
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 20/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada
vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi
lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…64, kiilutud frakts. 16...32
kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema 25 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3
peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama
Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele.
Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise
juhendi tabel 5-le.
Killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 30 cm ja filtratsiooniga k>0,5 m/d.
Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata
muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad
sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid
asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale
poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen
emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi
liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja
filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.17.4. Eelpuistega kahekordne pindamine
Pärast truupide rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse
pindamisega.
Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori
28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.
Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene
sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse
teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon.
Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult
profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida.
Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist.
Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb
arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt
emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 21/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
4.17.5. Kivikatte taastamine
Tänavakividest, -plaatidest ja munakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et
tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist teekatte taastamise
puhul on tee omanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest
aluskonstruktsiooni rajamist. Kõnniteekivi paigaldatakse 6 cm liivast/sõelmetest aluskihile,
mille all on kõnniteel kivimaterjali segu vähemalt 20 cm.
Kõnnitee katend:
- Betoonkivi ~6 cm
- Paigalduskiht 3 cm
- Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm
- Dreenkiht keskliiv, filtr. _ 0,5 m/ööp 20 cm
Killustikaluse ja liivakihi vahele paigaldada geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil geotekstiil).
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
4.17.6. Äärekivid ja sillutiskivid
Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AC:2006
nõuetele:
betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;
ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;
paindetugevus - klass 3;
kulumiskindluse klass 3.
Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:
lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;
veeimavus klass 2;
vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine
massikadu mitte üle 1,0 kg/m2.
Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive.
Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt
C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid
toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
5. MATERJALID
5.1. Üldnõuded
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja
toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 22/23
Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt
Töö nr. 070/2019
märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta
täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete
valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja
hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.
Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema
uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt
tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel
või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele
mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
5.2. Truubid
Truubitorudena on lubatud kasutada PP sadeveekanalisatsiooni plasttorusid. Kõikide
torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.
Mitmekihiliste PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja
sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja ettekirjutusi. Torustikul
kasutada õlikindlaid tihendeid.
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerija: Helen Koger
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 23/23
Keskkond & Partnerid OÜ Teie 03.03.2020
[email protected]
Vasara 50 Meie 27.03.2020 nr 15-2/20/11477-2
Tartu
Sademeveekraavide rekonstrueerimise projekti
kooskõlastamine riigitee nr 72 kaitsevööndis
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tsirguliina aleviku sademeveekraavide
rekonstrueerimise projekti Valga maakonnas Tsirguliina alevikus ja Rampe külas.
Projektil on puutumus riigiteega nr 72 Sangaste-Tõlliste tee kaitsevööndis paiknevate
sadeveekraavidega km 12,48 (Kesk tn kraav); km 123,61 (Kooli tn kraav); km 12,74
(Mõneku tn kraav). Projekti järgselt puhastatakse riigitee kaitsevööndis olevad
sademeveekraavid. Riigitee alusele maale projekti tööala ei ulatu.
Vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 on ehitise kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku
teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast.
Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse,
anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt
Keskkond&Partnerid OÜ tööle nr 070/2019 “Tsirguliina aleviku sademeveekraavide
rekonstrueerimine“ Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald, Valgamaa.
Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektiga kavandatud sademeveekraavide
rekonstrueerimisega seonduv ja muudele projekti asendiplaani eksplikatsioonis välja toodud
ehitistele see ei laiene.
Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on
nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:
1. Kavandatav sademeveekraavide rekonstrueerimine ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada
takistusi tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee aluselt
maalt ja tee kaitsevööndist.
2. Riigiteel nr 72 km 0,000-16,627 teostati pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. Siin
tuleb säilitada olemasolev olukord.
3. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega
alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis.
Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid.
4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada
mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik
liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
7. Töövõtjal näha ette kaevetöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste
taastamine.
Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet
ehitusseadustikus kehtestatud korras.
Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Projekti 070/2019 materjalid
Gunnar Mägi
5184315
[email protected]
2 (2)