dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Valgamaa Valga vald Tsirguliina alevik sademeveekraavide rekonstrueerimine

Maanteeamet · 27. märts 2020
Seotud ettevõtted
KESKKOND & PARTNERID OÜ (adressaat)
Viit
15-2/20/11477-2
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkond & Partnerid OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Gunnar Mägi (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22011477-2 27.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc2253 KB

Sisu (failidest)

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 070/2019 Tellija: Valga Vallavalitsus Puiestee 8, Valga linn, Valgamaa Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Objekti asukoht: Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald, Valgamaa Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine PÕHIPROJEKT Projektijuht: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Helen Koger TARTU 2019 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 VKP-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 3 ÜLDOSA ................................................................................................................................. 4 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 4 1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 4 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 4 1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 5 2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 6 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 6 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 6 3.2. Dimensioneerimine ....................................................................................................... 6 3.3. Eeltööd .......................................................................................................................... 7 3.4. Sademeveekraav ............................................................................................................ 7 3.5. Truubid .......................................................................................................................... 8 3.6. Vee- ja kanalisatsioonitorustike soojustamine .............................................................. 8 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 8 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 8 4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 9 4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 9 4.4. Mahamärkimine ............................................................................................................ 9 4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 10 4.6. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 10 4.7. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 12 4.8. Tuleohutus ..................................................................................................................... 12 4.9. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 12 4.10. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 12 4.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 13 4.12. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 14 4.13. Kaeve ja mullatööd ....................................................................................................... 15 4.14. Torukaevik .................................................................................................................... 15 4.15. Truubitorude paigaldamine ........................................................................................... 17 4.16. Tagasitäide .................................................................................................................... 17 4.17. Katete taastamine .......................................................................................................... 19 4.17.1. Muru taastamine ....................................................................................................... 19 4.17.2. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 20 4.17.3. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 20 4.17.4. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 21 4.17.5. Kivikatte taastamine ................................................................................................. 22 4.17.6. Äärekivid ja sillutiskivid .......................................................................................... 22 5. MATERJALID ................................................................................................................. 22 5.1. Üldnõuded ..................................................................................................................... 22 5.2. Truubid .......................................................................................................................... 23 LISAD 1. Mudeli raport 2. Kooskõlastused TABELID 1. Töömahtude tabel Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 2/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 ASUKOHA SKEEM Rekonstrueeritavad sademeveekraavid Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 3/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine Staadium: Põhiprojekt Töö nr: 070/2019 Objekti asukoht: Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald, Valgamaa Tellija: Valga Vallavalitsus Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388, Registreeringu nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 TARTU; tel: 733 0350; fax: 730 4448 [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Enno Kase, tel.: 51 34 030 [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957 [email protected] Projektijuht: Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Helen Koger 1.2. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on Valga Vallavalitsus. Töös on koostatud projekt Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimiseks. Eesmärgiks on lahendada sademeveeprobleemid eelkõige Mõneku, Kase ja Ruusa tänavatel. Teised projekteeritud kraavid ja eesvoolud on lahendatud eelnimetatud tänavatele eesvoolude projekteerimise vajadusest tulenevalt. Käesolevas projektis lahendamata kraavid on mõistlik projekteerida järgmises etapis pärast käesoleva projekti realiseerimist ning tulenevalt vajadusest. 1.3. Alusdokumendid Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:  Armgal OÜ poolt jaanuaris 2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr EGA- 1/20);  Geodeesia 24 OÜ poolt augustis 2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr 3034-19);  Keskkond & Partnerid OÜ poolt detsemberis 2019 koostatud tööprojekt „Tsirguliina aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja laiendamine“ (Töö nr 038/2019); Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 4/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019  OÜ Kirjanurk poolt juunis 2019 koostatud sidevõrgu projekt (Töö nr VT1042_2376).  Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).  1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerija lähtub projekteerimisel esmalt Eesti projekteerimisnormidest (EPN) ja standarditest (EVS). Eesti standardite puudumisel lähtutakse rahvusvahelistest (EN, ISO) Soome ning Saksa normidest (RakMK, DIN) ja Soome standarditest (SFS). Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:  Ehitusseadustik (EhS);  Veeseadus (VeeS);  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);  Elektroonilise side seadus (ESS);  Majandus- ja taristuministri määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“;  Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;  Maaeluministri 15. veebruar 2019. a määrus nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“;  Maaeluministri 6. mai 2019. a määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“;  EVS 848:2003 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid;  EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained;  EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud;  Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 23.12.2015;  Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;  Maanteeameti 14.august 2015 koostatud „Lõuna regioonis kasutatavate lahenduste tüüpjoonised“ (Joonis“Põhitee truubi tüüpjoonis“);  Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a;  Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi 2013 a välja antud „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“;  RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 5/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 2. OLUKORRA KIRJELDUS Tsirguliina on alevik Valga maakonnas Valga vallas. Enne omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Tõlliste valda. Valga valla pindala on 750 km2 ja Valga vallas elab 01.01.2018 aasta seisuga 15 993 inimest. Suurim asula Valga vallas on Valga linn, kus elab 12 364 inimest. Suuruselt teine asula on Tsirguliina alevik, kus elab 426 inimest. Valga vallas asub Valga linn, 3 alevikku ja 48 küla. Valla keskuseks on Valga linn. Tsirguliina aleviku põhjaosas on varasemalt rajatud kraavid täis settinud ja vale languga, mistõttu vesi kraavides seisab ja tihedal sajuperioodil ning lumesulamisajal on piirkond tihti üleujutatud. Olemasolevad truubid on ühe kraavi lõikes väga erinevatest materjalidest ja läbimõõtudega. Mõningad kinnistuomanikud on küll oma krundi sissesõidutee truupe korrastanud, kuid teinud seda arvesse võtmata kraavi kui suurema piirkonna sademevee ärajuhtimise rajatist. Tsirguliina kraavide eesvooluks on Rampe külas Rampe oja (VEE1011900). 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üldist Tuginedes olemasolevale olukorrale on vajalik puhastada ja/või süvendada olemasolevaid sademeveekraave ja uuendada amortiseerunud betoontruupe vee ärajuhtimiseks tänavatelt ja elamualadelt Rampe oja suunas. 3.2. Dimensioneerimine Kuna tegu on suhteliselt suure valgalaga projektalaga (ca 52 ha) ning voolamine laugetes kraavides on suhteliselt aeglane, mis teeb kokkuvooluajad pikaks, koostati kraavide projekteerimiseks projektpiirkonna mudel programmiga Storm Water Management Model 5.1 (SWMM). Mudeli tarbeks on koostatud valgalade kaart (joonis AS-4-01), ning leitud vastavad pindalad. Mudelis kasutatava arvutusvihma parameetrid on leitud vastavalt EVS 848:2003. Korduvuseks on valitud 1 aasta, kuna tegu on suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkonnaga. Mudeli arvutusskeem ja -tulemused on esitatud lisades. Arvutuskäigus kontrolliti ka peamiste truupide läbilaskevõimeid. Enne Rampe ojja suubumist on kraavil Tsirguliina tee (Kesk tn pikendus) ääres ol.ol. truup D300, mis tuleb välja vahetada D400 truubi vastu. Kuna Nurme tn kraavides (Link 8-11) on voolukiirused maksimumvooluhulkadel üle 0,2 m/s ning Niidu kinnistu omanik on avaldanud vastavat soovi, on Niidu kinnistule Kesk tn pikett 6+00 juurde projekteeritud settebassein. Basseini põhja laius on 1 m ning pikkus 12 m. Arvestatud on pinnaseosakeste suurusega 0.1 mm settimisajaga 120 s. Nagu lisa 2-st ja 3-st nähtub, on veetasemed kraavides maksimumvooluhulgal marginaalsed ning kraavide sügavused ja profiilid on projekteeritud vastavalt olemasolevale olukorrale ning projekteeritavasse kraavi suubuvatele sademeveesüsteemidele. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 6/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 3.3. Eeltööd Enne ehitustööde mahamärkimist on vajalik teostada projekteeritud kraavide, truupide jm digitaalne mahamärkimine ning seejärel teostada raadamistööd. Võsa tuleb eemaldada vähemalt 5 m laiuselt. Tänavaalal tuleb likvideerida puud, mis jäävad rekonstrueeritavate kraavide alasse. Eemaldatud võsa ja puit tuleb transportida tänavaalal Tellijaga ja kinnistutelt kinnistuomaniku poolt määratud asukohta. Niidu kinnistul tuleb olemasolev oksahunnik ümber tõsta rekonstrueeritava kraavi kõrvale. Niidu kinnistult kraavide puhastamise käigus tekkiv võsamaterjal ja oksad lisada samuti Niidu kinnistu oksahunnikusse. Olemasolevad truubid tuleb demonteerida ja käidelda vastavalt jäätmekäitluskorrale. Vahetatavate truupide pinnakate hetkeseis tuleb fikseerida fotodega ja truubikaeviku kaevamisel tuleb arvestada väiksema kaevikulaiusega. Muude rajatiste (äärekivid, aiad, väravad, viidad jms) demonteerimine ja hilisem paigaldus kooskõlastada enne ehitustöid rajatiste valdajaga ja Omanikujärelevalvega. 3.4. Sademeveekraav Käesolevas projektis on projekteeritud kraavid pikkusega ca 3,8 km. Nähakse ette kraavipõhjade süvendamine või kraavide laiendamine vee äravoolu tagamiseks. Kraavid, mille lang on sobiv, tuleb puhastada, eemaldades oksad, kivid, taimeosised jms. Kraavid rajatakse min 40 cm laiuse põhjaga. Kraavi nõlvad rajatakse üldjuhul kaldega 1:1,5. Kitsamates kohtades kaldega 1:1 ja kindlustatakse erosiooni vältimiseks kas erosioonitõkkematiga või geokärjega. Erosioonitõkkemati paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada pinnas, eemaldada taimeosised ja suuremad kivid. Erosioonitõkkemati alla tuleb külvata muruseemet 30 g/m2, juhul kui ei kasutata muruseemet sisaldavat matti. Erosioonitõkkematt tuleb kinnitada puuvaiadega või terasklambritega (3-4 tk/m2) selliselt, et kogu mati pind toetuks pinnasele. Matid tuleb lõigata 10-20% pikemad, kui nõlva pikkus. Esialgu kinnitada matt ülemisse serva ja lahti rullida. Paralleelsete mattide küljed peavad olema 10 kuni 20 cm ülekattega, vertikaalne ülekate peab olema 20-30 cm. Ülekate peab olema allavoolu selliselt, et vesi ei voolaks mati alla. Erosioonitõkkemati põhiline valik on järgmine: - 100% kookoskiud, siduselemendiks on pp-võrk, mass 350g/m2 – kasutada aladel kus on suur erosioonioht ja veevool. - 50% õled ja 50% kookoskiud, siduselemendiks on pp-võrk, mass 350 g/m2 – kasutada väiksema erosiooniohuga aladel. Kõikide kraavide rekonstrueerimisel tuleb arvestada rajatiste paiknevusega ja kui vajalik, siis teha kraavi ristlõigetes muudatused vastavalt olukorrale konsulteerides Tellija ja Omanikujärelevalvega. Kraavi lõigud, mille pikilang on väiksem kui 10‰, võib rajada ilma põhjakindlustuseta. Kraavi lõigud, mille pikilang jääb 10 ja 30‰ vahele, tuleb kindlustada killustikuga (fraktsiooniga 32...63) paksusega 15 cm. Killustiku alla paigaldada 2. klassi geotekstiil. Kui kraavi lang on suurem kui 30‰, tuleb kraavi põhi ja nõlvajalam kindlustada kivisillutisega 2. klassi geotekstiilil (munakivid Ø15-30cm). Projekteeritud kraavide asukohad on esitatud joonistel AS-4, ristlõiked VK-6. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 7/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 3.5. Truubid Projektis on ette nähtud paigaldada truubid Ø300 kuni Ø400. Kõikide truupide pikkused ja paigalduskõrgused on toodud asendiplaanidel ja kraavide pikiprofiilidel. Truupide rõngasjäikusklassiks peab olema SN8. Ehitatavate truupide puhul rajatakse vajadusel truubi alla kogu truubi pikkuses 150 mm liivast aluskiht. Truubitoru ümber ja peale paigaldatakse algtäitematerjal, mis rajatakse samuti liivast. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Täitematerjali tuleb tihenda kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toru poole läbimõõdu kõrguseni. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300 mm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Algtäite peale paigaldatakse lõpptäide, mis rajatakse sobivuse korral väljakaevatud pinnasest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Kui truubitoru sisemine läbimõõt on väiksem kui 600 mm, ei tohi tagasitäite esimese kihi paksus tihendatuna ületada poolt truubi läbimõõdust. Teekattematerjalid taastatakse vastavalt olemasolevale kattele. Truupide sissevoolu ning väljavoolu rajatakse kiviotsakud kivikindlustusega. Vt joonist „Truubi otsakute taastamise tüüpjoonised“ ja „Truubi tüüpjoonis tänava all“. 3.6. Vee- ja kanalisatsioonitorustike soojustamine Ristumisel kraavide ja truupidega on isevoolsete kanalisatsioonitorustike minimaalne sügavus ilma soojustuseta 1m toru peale ja veetorustike puhul 1,5 m toru peale. Kui kraavide rekonstrueerimisega ei täideta enam torustike nõutuid sügavusi, tuleb kanalisatsiooni- ja veetorustikud kraavi ja truubi lõikes soojustada. Soojustus tuleb paigaldada pikki kraavi torust mõlemale poole 1,5 m ulatuses. Vajadusel kaaluda torustiku laskmist sügavamale. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Kaevetöödel ja truupide paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Truupide ristumisel teiste olemasolevate tehnovõrkudega tuleb tehnovõrgud kaeviku ulatuses toestada. Kaevetööde teostamisel paralleelkulgemisel kaabli läheduses valida teostusviis, mis väldib kaabli äravajumist. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 8/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. 4.2. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale kraavide rekonstrueerimispiirkonda. Tahvlite täpsed asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine. Infotahvli pleekimisel, roostetamisel vms, aga samuti selle sodimisel või lõhkumisel peab Töövõtja omal kulul tahvli taastama või asendama. Infotahvli aluskonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud). 4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade, Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga. Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne töödega alustamist. 4.4. Mahamärkimine Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 9/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.6. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a. määrusele nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 10/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 11/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.7. Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse 13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel nõudeid ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 4.8. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. 4.9. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.10. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 12/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Erandina võib kinnistuomanikuga kokkuleppel planeerida pinnase kraavi kõrvale (nt. Kobrase kinnistu). Samuti kasutada pinnast likvideeritavate kraavide täitmiseks. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 4.11. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 13/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 4.12. Katete eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub tee valdajale. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul. Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 14/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.13. Kaeve ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Kraavidest väljakaevatav pinnas tuleb ära vedada ning legaalselt käidelda. Erandiks on Mõneku tn kraav, kus Kobrase kinnistul soovib omanik pinnase tõstmist pinnasteele. 4.14. Torukaevik Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 15/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 16/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.15. Truubitorude paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Erandina võidakse aktsepteerida lohke, milles seisva veekihi paksus ei ületa 10% toru sisediameetrist. Lohkude aktsepteerituse üle otsustab Omanikujärelevalve. 4.16. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 17/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Projekteeritud truubitorustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate parameetritega:  Kaal: 150...200 g/m2;  Tõmbetugevus: 10...25 kN/m. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 18/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.17. Katete taastamine Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. 4.17.1. Muru taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 19/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. 4.17.2. Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb valmistada purustatud kruusast (fraktsioon 0...32) segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 4% kaldega. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d. Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada greideriga profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (H=10 cm). 4.17.3. Asfaltkatte taastamine Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“ MA 2019-XXX. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate rajatakse kahekihilisena asfaltbetoonist AC 12 surf (60 mm), mille alla paigaldatakse AC 16 base (60 mm). Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele. Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20≤900). Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 20/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm. Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…64, kiilutud frakts. 16...32 kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema 25 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le. Killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 30 cm ja filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa. Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga. Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud). Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks. Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel. Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R). Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d. NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.17.4. Eelpuistega kahekordne pindamine Pärast truupide rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 21/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 4.17.5. Kivikatte taastamine Tänavakividest, -plaatidest ja munakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on tee omanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Kõnniteekivi paigaldatakse 6 cm liivast/sõelmetest aluskihile, mille all on kõnniteel kivimaterjali segu vähemalt 20 cm. Kõnnitee katend: - Betoonkivi ~6 cm - Paigalduskiht 3 cm - Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm - Dreenkiht keskliiv, filtr. _ 0,5 m/ööp 20 cm Killustikaluse ja liivakihi vahele paigaldada geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil geotekstiil). Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 4.17.6. Äärekivid ja sillutiskivid Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AC:2006 nõuetele:  betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;  ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;  paindetugevus - klass 3;  kulumiskindluse klass 3. Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:  lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;  veeimavus klass 2;  vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2. Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 5. MATERJALID 5.1. Üldnõuded Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE- Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 22/23 Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine. Põhiprojekt Töö nr. 070/2019 märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. 5.2. Truubid Truubitorudena on lubatud kasutada PP sadeveekanalisatsiooni plasttorusid. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Mitmekihiliste PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja ettekirjutusi. Torustikul kasutada õlikindlaid tihendeid. Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Helen Koger Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 23/23 Keskkond & Partnerid OÜ Teie 03.03.2020 [email protected] Vasara 50 Meie 27.03.2020 nr 15-2/20/11477-2 Tartu Sademeveekraavide rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine riigitee nr 72 kaitsevööndis Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimise projekti Valga maakonnas Tsirguliina alevikus ja Rampe külas. Projektil on puutumus riigiteega nr 72 Sangaste-Tõlliste tee kaitsevööndis paiknevate sadeveekraavidega km 12,48 (Kesk tn kraav); km 123,61 (Kooli tn kraav); km 12,74 (Mõneku tn kraav). Projekti järgselt puhastatakse riigitee kaitsevööndis olevad sademeveekraavid. Riigitee alusele maale projekti tööala ei ulatu. Vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 on ehitise kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Keskkond&Partnerid OÜ tööle nr 070/2019 “Tsirguliina aleviku sademeveekraavide rekonstrueerimine“ Tsirguliina alevik ja Rampe küla, Valga vald, Valgamaa. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektiga kavandatud sademeveekraavide rekonstrueerimisega seonduv ja muudele projekti asendiplaani eksplikatsioonis välja toodud ehitistele see ei laiene. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Kavandatav sademeveekraavide rekonstrueerimine ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee aluselt maalt ja tee kaitsevööndist. 2. Riigiteel nr 72 km 0,000-16,627 teostati pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. 3. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid. 4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 7. Töövõtjal näha ette kaevetöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Projekti 070/2019 materjalid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →