Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku,
Kuuri ja Pargi katastriüksuste
detailplaneering
Töö nr DP060019
Asukoht Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa
Staatus Detailplaneering
Tellija Haanja Vallavalitsus
Huvitatud isik Osaühing Amina
Koostaja Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ
06/2009 Tartu
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
EESSÕNA
Väga raske on teha ennustusi, seda eriti tuleviku kohta.
Confucius
Juba ammustest aegadest alates on inimesed unistanud näha ette tulevikku ja omada
võimet ennustada. Soovist olla ettenägelikud on eesti keelde jäänud tähendused: visioon
ja planeerimine. Esimene tähendab nägemust tulevikust ja teine kavatsuste seadmist
vastavalt oma nägemusele.
Käesolev detailplaneering on dokument, millega nähakse ette lähiaastate ehitustegevus
ja maakasutus planeeritaval alal. Planeeringu koostamise aluseks on kohaliku
omavalitsuse otsus, piirkonna planeerimisele asumise kohta ja lähteseisukohtadest, mis
annavad esialgsed suunitlused dokumendi koostamisel. Lisaks sellele on planeeringu
koostamisel lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, normidest ja
planeerimise heast tavast.
Planeerimisdokumendi koostamise protsessi on kaasatud erinevate elualade spetsialiste,
et tagada objektiivne tulevikuvisioon käesoleva ala ja piirkonna arengute osas. Asumit
võib tinglikult võrrelda inimese organismiga, kus paljude samaaegselt kulgevate
protsesside kulgemist on ühel inimesel äärmiselt raske mõista.
Käesolev dokument jaguneb tinglikult viieks osaks:
A. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala iseloomustav osa, kus käsitletakse eksisteerivaid objekte
ja seoseid ümbritseva keskkonnaga.
B. Planeeringulahendus
Dokumendi osa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse otsusega
kehtestamisele. Selles osas on kirjeldatud planeerimiseseaduse § 9
seatud eesmärkide täitmine.
C. Planeeringukaardid
Planeeringu visuaalne osa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse otsusega
kehtestamisele. Selles osas on kirjeldatud planeerimiseseaduse § 9
seatud eesmärkide täitmine kartograafilisel kujul.
D. Planeerimisdokumendi lisad
Planeerimisprotsessi iseloomustavad dokumendid, kirjavahetus ja
koosolekute protokollid.
E. Planeeringu majanduslikud hoovad
Planeeringu elluviimisega kaasnevate investeeringute vajadus.
Meeldivat lugemist!
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
SISU KOKKUVÕTE
Planeeritav ala hõlmab järgmised katastriüksused Haanja külas Haanja vallas:
Rehetaguse katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1882, pindala: 0,5 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 0,2
ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on õuemaa ning 0,2 ha
on muu maa, sh. 0,1 ha veealune maa;
Savimäe katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1532, pindala: 2,5 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,4
ha on haritav maa, 0,3 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha
on metsamaa ning 0,7 ha on muu maa;
Ristmiku katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0093, pindala: 4,78 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 2,61
ha on looduslik rohumaa, 0,37 ha on haritav maa, 0,05 ha
on metsamaa, 0,28 ha on õuemaa ning 1,47 ha on muu
maa, sh 0,7 ha veealune maa;
Ala-Muna katastriüksus
(mõtteline osa endine Pargi): katastriüksuse tunnus: 18101:001:0142, pindala: 3,92 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,5
ha on haritav maa, 0,45 ha on looduslik rohumaa, 1,24 ha
on metsamaa ning 0,73 ha on muu maa, sh 0,21 ha
veealune maa;
Pargi katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0141, pindala: 0,92 ha;
maakasutuse sihtotstarve: elamumaa, millest 0,239 ha on
looduslik rohumaa, 0,163 ha on haritav maa, 0,05 ha on
metsamaa, 0,254 ha on õuemaa ning 0.227 ha on muu
maa, sh 0,182 ha veealune maa;
Kuuri katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:2670, pindala: 0,23 ha;
maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa, millest 0,19 ha on
looduslik rohumaa, 0,04 ha on õuemaa.
Planeeringu aluseks on OÜ Amina ja P.A.K. Partnerid OÜ poolt 11.04.2006. a esitatud
planeeringu algatamise taotluse alusel tehtud Haanja Vallavolikogu 17. augustil 2006. a
otsus nr 37 “Detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamine”.
Planeeringu eesmärk on: maa-ala jagamine kruntideks;
kruntide ehitusõiguste ja hoonestusalade määramine;
tee maa-alade ja liikluskorralduse määramine;
kavandatavate teede avalikuks kasutatavaks teeks
määramine;
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
parkimise ja haljastuse alade ja põhimõtete kavandamine;
tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;
senise maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu
elluviimiseks;
keskkonnakaitse abinõude ja säästva arengu põhimõtete
rakendamine;
servituutide vajaduse määramine;
arhitektuurinõuete seadmine;
kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine.
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maa kasutamise sihtotstarbed pereelamu maaks,
tee ja tänava maaks, kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, parkimisrajatiste
maaks, tehisveekogu maaks, puhkerajatise maaks ja elektrienergia tootmise ja jaotamise
ehitise maaks.
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneeringuga on
planeeritud 21 krunti elamutele ning kaks krunti teedele, üks krunt kaubandus-,
toitlustus-ja teenindushoone maaks, üks krunt tehisveekogu maaks, kaks krunti
puhkerajatiste maaks ning üks krunt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks.
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud alusplaanina HECTARE OÜ (litsentsi nr
554 MA) poolt 13.09.2006. a koostatud geodeetiliste mõõdistuste tööd nr 06_402.
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
SISUKORD
A. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS........................................................A-1
A.1. Planeeringuala funktsionaalsed seosed ümbrusega..........................................A-2
A.2. Detailplaneeringu alusmaterjalid......................................................................A-8
A.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid.....................................A-8
A.4. Tellija, huvitatud isiku ja koostaja andmed.......................................................A-9
A.5. Planeeritava ala skemaatiline asukoht............................................................A-10
B. PLANEERIMISETTEPANEK.................................................................................B-1
B.1. Planeeritava maa-ala ehitusõigused..................................................................B-1
B.2. Planeeritud kruntide aadresside ettepanek........................................................B-3
B.3. Krundi arhitektuurinõuded................................................................................B-4
B.4. Krundi hoonestusala piiritlemine......................................................................B-5
B.5. Parkimise ja liikluskorralduse määramine........................................................B-6
B.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................B-7
B.7. Kujade määramine.............................................................................................B-7
B.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine................................................B-8
B.9. Keskkonnatingimused.....................................................................................B-11
B.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused...................................B-11
B.10. Üldplaneeringu muutmise ettepanek.............................................................B-12
B.11. Planeeringu rakendamise võimalused ja planeeringu kehtestamisest tulenevate
võimalike kahjude hüvitaja.....................................................................................B-12
C. PLANEERINGUKAARDID....................................................................................C-1
D. PLANEERIMISDOKUMENDI LISAD..................................................................D-1
E. PLANEERINGU MAJANDUSLIKUD HOOVAD..................................................E-1
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
A. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeritav ala hõlmab järgmised katastriüksused Haanja külas Haanja vallas:
Rehetaguse katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1882, pindala: 0,5 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 0,2
ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on õuemaa ning 0,2 ha
on muu maa, sh. 0,1 ha veealune maa;
Savimäe katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1532, pindala: 2,5 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,4
ha on haritav maa, 0,3 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha
on metsamaa ning 0,7 ha on muu maa;
Ristmiku katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0093, pindala: 4,78 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 2,61
ha on looduslik rohumaa, 0,37 ha on haritav maa, 0,05 ha
on metsamaa, 0,28 ha on õuemaa ning 1,47 ha on muu
maa, sh 0,7 ha veealune maa;
Ala-Muna katastriüksus
(mõtteline osa endine Pargi): katastriüksuse tunnus: 18101:001:0142, pindala: 3,92 ha;
maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,5
ha on haritav maa, 0,45 ha on looduslik rohumaa, 1,24 ha
on metsamaa ning 0,73 ha on muu maa, sh 0,21 ha
veealune maa;
Pargi katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0141, pindala: 0,92 ha;
maakasutuse sihtotstarve: elamumaa, millest 0,239 ha on
looduslik rohumaa, 0,163 ha on haritav maa, 0,05 ha on
metsamaa, 0,254 ha on õuemaa ning 0.227 ha on muu
maa, sh 0,182 ha veealune maa;
Kuuri katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:2670, pindala: 0,23 ha;
maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa, millest 0,19 ha on
looduslik rohumaa, 0,04 ha on õuemaa;
Rehetaguse, Savimäe ja Ala-Muna katastriüksused on hoonestamata. Ristmiku
katastriüksus on hoonestatud väikesemahulise tehnohoonega. Pargi katastriüksus on
hoonestatud elamuhoonestusega. Kuuri katastriüksus on hoonestatud tootmishoonega,
mis on väga halvas seisukorras.
Planeeringuala iseloomustab vahelduv reljeef ja maastikuline mitmekesisus. Suur
LK A-1
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
positiivne pinnavorm – Savimägi – läheb lääne suunas liikudes üle nõoks, mille põhjas
on sademevee-toiteline järv.
Ala kõrgeim punkt asub planeeringuala idaosas – Savimäe tipus ja on 278,7 m ABS
ning madalaim punkt 250 m ABS planeeringuala lääneosas.
Planeeringuala on tugevalt võsastunud ja sellest tulenevalt omavad katastriüksused
osaliselt metsamaa sihtotstarvet.
Juurdepääsud Rehetaguse, Kuuri ja Savimäe katastriüksustele on Haanja – Kündja T-
25142 maanteelt. Juurdepääs Ristmiku ja Ala-Muna katastriüksustele on läbi
Rehetaguse ja Savimäe katastriüksuste. Pargi katastriüksuse juurdepääs on Kose-Käbli
T-25161 maanteelt.
Planeeringuala idaosa läbivad 10 kV elektri õhuliinid, mis ristuvad/hargnevad Savimäe
tipu lõunaosas, ning millel on, vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määrusele nr
211 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus”, kaitsevööndi ulatus 10 m. Paralleelselt
Haanja - Kündja T-25142 maanteega kulgeb side-õhuliin.
Planeeringuala asub Haanja looduspargi territooriumil ja kuulub piiranguvööndisse. Ala
lähedal asuvad Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndid. Suure Munamäe
sihtkaitsevöönd on moodustatud Baltimaade kõrgeima künka kaitseks ja Vaskna järve
sihtkaitsevöönd on moodustatud haruldase vee-elustiku ja maastiku kaitseks.
A.1. Planeeringuala funktsionaalsed seosed ümbrusega
Asukoht
Planeeringuala asub Võrumaal Haanja
vallas Haanja külas. Haanja vald paikneb
Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb
idast Misso ja Vastseliina vallaga, põhjast
Võru vallaga, läänest Rõuge vallaga ning
lõunast Läti Vabariigiga. Haanja küla
kaugus Tallinnast on 275 km, Tartust 86
km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km.
Üle poole valla territooriumist hõlmab
Haanja Looduspark, mis asub Eesti Joonis 1. Allikas: Maa-amet
kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul.
Haanja vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp
- Suur-Munamägi (318 m). Looduslik mitmekesisus ja erinevate maastikukomponentide
koosmõju muudavad Haanja valla üheks Eestimaa kaunimaks ja huvitavamaks
piirkonnaks.
LK A-2
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Haanja Looduspark
Haanja looduspark loodi Keskkonnaministri
19. aprilli 1991. a. määrusega nr 12 Haanja
maastikukaitseala baasil. Looduspargi
kaitse-eeskiri kehtestati 28. augustil 1995.
a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 300.
Selle eesmärgiks on kaitsta Haanjamaa
maastikku, loodust ning pärandkultuuri.
Haanja looduspark moodustati Suure-
Munamäe, Vällamäe, Rõuge ürgoru ja
Kütioru liitmisel üheks suureks, sealseid
loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna
hõlmavaks kaitsealaks.
Joonis 2. Haanja looduspark
Pinnamood
Haanja vallas on valdav künklik- ja
künniselis-nõoline mesoreljeef, mis algab Suurelt Munamäelt. Sellel asjaolul on eriline
tähtsus kohakliima eripärade kujunemisele, mis omakorda määrab sealseid looduslikke
rütme. Klimaatiliselt toimib kõrgustik mäena, mistõttu õhuvoolud on sunnitud tõusma
ning tagajärjeks on rohkem sademeid kui tasandikul. Mikroklimaatilised erinevused on
suured kõrgendike eri nõlvadel ja nõgudes.
Suuremal osal kõrgustikust domineerivad
moreenkattega pinnavormid, mis on
tekkinud irdjääst väljasulanud setteist.
Sealsed mullad on heade
metsakasvueeldustega. Nendel aladel
kasvavad kõrge tootlikkusega jänesekapsa
ja sinilille laanekuusikud. Siiski on
metsakorralduse andmeil Haanja
kõrgustikul männikute osakaal suurem,
kuusikute osakaal jääb 43-46 % piiridesse.
Joonis 3. Pinnamood
Maamärgid
Käsitletava piirkonna olulisemad maamärgid on:
1. Savimägi;
2. Võru linna suunas kulgev maantee;
3. Kündja küla suunas kulgev maantee;
4. kinnikasvav veekogu.
LK A-3
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Planeeringuala põhjaservas Kündja küla
suunas kulgev maantee omab vahetut seost
Savimäega, kuna teetrass on umbes sada
aastat lõiganud Savimäe põhjanõlva.
20. sajandi alguse kaartidelt on näha, et ka
tee üldine kulgemistrajektoor Haanja küla
ajaloolisest tuumikust Kündja küla suunas
on jäänud samaks.
Aastatel 1918-1939 lisandusid
maamärkidena kompleksed
taluhoonestused. Seejuures on oluline
märkida, et tegu polnud vaid elumajadega. Joonis 4. Lagunenud väetisehoidla
Tervikliku hoonestuse moodustasid
eluhooned koos kõrvalhoonetega: laut, küün ja saun. Selle perioodi hoonestus näitab, et
inimeste peamine elatusallikas oli põllumajandus, sh karjakasvatus elatustalunduse näol.
Võrreldes praegust seisu Eesti Vabariigi aegsega on metsade pindala suurenenud ja
põllumaade pindala vähenenud. Rohumaade pindala pole oluliselt muutunud. Kui
1930ndatel oli hobustega võimalik harida ka suure kaldega nõlvu, siis masinate
kasutusele võtmine muutis selle võimatuks. Järsemad nõlvad ja vähemviljakad
põllumaad võeti kasutusele rohumaadena või kattusid metsaga.
Kui Nõukogude Liidu ajal viidi läbi ulatuslikke maaparandustöid, eesmärgiga
suurendada haritava maa pindala, siis Haanja looduspargi piires ei olnud see võimalik ja
intensiivseks põllumajandustootmiseks mittesobivad maad võsastusid ja metsastusid.
Rohumaade pindala vähenes järsult 1990-1999 veisekasvatuse vähenemise tagajärjel.
Nõukogude ajast on maamärkidele lisandunud mitmed tootmishooned. Neist
planeeringualale olulisim on kindlasti lagunenud väetisehoidla, mis jääb Kündja teed
mööda Kaldemäe poole liikudes vasakule.
Hoonestuse lugu
Alast lõuna suunas ca 700-1000m
kaugusele jääb Suur Munamägi, lääne
suunas Haanja küla ajalooline tuumik.
Ühest küljest iseloomutab ala värvikas
ajalooline taust teisest küljest ka
maastikuline mitmekesisus.
Planeeringualal on säilinud mitmeid
looduslikke alasid, mis vaatamata pidevale
inimetegevusele on säilinud. Need alad pole
Joonis 5. Vaade planeeringualale
inimeste poolt puutumatud – leidub
mitmeid poollooduslikke karjamaid, kus
läbi aegade on toimunud karjatamine. Viimasel ajal on need alad hakanud võsastuma.
LK A-4
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Talud
1. Tamme talu
2. Tamme talu
3. Pargi talu
4. Rehetaguse talu
5. Savimäe talu
6. Papisöödi talu
7. Raja naabertalu
8. Raja talu Joonis 6. Talude paiknemine
Haanja küla on küll hõredalt hoonestatud,
kuid asub intensiivse külastusega
puhkemajanduslikus piirkonnas. Põllud on
siin väikesed ja asustus on hajutatud
pisiküladena. Künkliku reljeefi tõttu on
taluõued rajatud väikestele või suurematele
kõrgendikele ja vee lähedusse. Ehkki
külasid on rohkesti, elab neist paljudes vaid
mõni inimene.
Rehetaguse taluhooned. Näha on Joonis 7. Rehetaguse elumajad
maakividest ehitatud laut ja puidust
elumaja. Selle piirkonna traditsiooniks ongi
kivist ehitada vaid laudad. Elumajad,
küünid, aidad, saunad jne on enamasti
puitehitised.
Vaade Savimäelt Savimäe talukompleksile.
Näha on piirkonnale iseloomulikku hoonete
asetust, kus valitseb keskõue-süsteem. See
tähendab, et majad asuvad ümber õue.
Taga paistavad Nõukogude ajal rajatud Joonis 8. Rehetaguse taluhooned
tootmishooned.
Haanja küla arengu võib tinglikult jagada
kolmeks osaks:
1. Enne 1918 aastat - mõisate aeg;
2. Perioodil 1918-1939 – Esimene Eesti
Vabariik;
3. Perioodil 1939-1990 – kolhooside aeg.
Joonis 9. Savimäe talukompleks
LK A-5
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Kõigist perioodidest on jäänud selgeid märke planeeringualale ja seda ümbritsevale
maastikule.
Mõisate aeg
Haanja küla on esmakordselt mainitud
1561. aastal. 1866. aastal moodustati sinna
Hanhofi kroonumõis. Enne Vabadussõda oli
praeguse Haanja küla kohal mõnest hoonest
koosnev asum.
Peamine hoonestus asus praegu
planeeringualal asuvast järvest lääne pool.
Haanja küla läbisid kaks teed: Võru ja
Kündja küla suunal.
1850. aastatel, kui oli mõisaaeg ning
põllumajanduse osatähtsus elatusvahendina
suur, ehitati taluhooned hajali, niimoodi et Joonis 10. Mõisate paiknemine
majad jääksid põllumaade keskele.
Haanja külas tegeldi peamiselt
karjakasvatusega, kuna põlluharimisel ei
olnud ebatasase reljeefi ja sealt tulenevate
ebasobivate tingimuste tõttu mõtet. Nimelt
oli erosiooni tõttu mäenõlvadel muld
väheväärtuslik ning orgudes oli liigniiske.
Esimene Eesti Vabariik
Toimus Haanja küla jõuline areng
väljapoole asustuse piire. Suure tõuke
Haanja külale arenemiseks andis mõisate Joonis 11. Verstane kaart
kadumine ja asundustalude moodustamine.
Haanja küla kasvamine Võru linna ja
Kündja küla suunas toimus peamiselt
haguküla põhimõttel. Hoonestus paiknes
peamiselt kõrgematel mäenõlvadel või
tasandikel ja oli liigendatud põllu- ning
heinamaadega. Välja olid kujunenud
kindlad teede koridorid Võru linna ja
Kündja küla suunal.
Kolhooside aeg
Haanja ajaloolise küla pilti rikastas see Joonis 12. Kolhooside aeg
LK A-6
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
periood korterelamutega. Rajati planeeringualast põhja suunas Kuuri katastriüksusel
asuvad põllumajanduslikud tootmishooned. Aktiivset kasutamist leidsid põllu-ja
heinamaad, mis aitas kaasa maastike avatuse säilitamisele.
Planeeringuala maastikuline liigestatus
Planeeringuala võib tinglikult jagada kolmeks osaks:
1. Savimägi ja selle nõlvad;
2. Veekogu ja selle kaldad;
3. Haanja küla.
Savimägi ja selle nõlvad
Eesti põhikaardil (www.werro.ee) on
Savimäe kõrguseks märgitud 277,6 m.
Hectare OÜ poolt koostatud Ristmiku,
Kuuri, Savimäe, Pargi ja Rehetaguse maa-
ala geodeetiliste tööde aruandes on Savimäe
kõrguseks 278,71 m. Lähtudes Hectare OÜ
andmetest kuulub Savimäele 20. koht Eesti Joonis 13. Vaade Savimäele
kõrgemate mägede edetabelis.
Haanja kõrgustiku reljeefi vaadates kaotab Savimägi oma atraktiivsuses, kuna see jääb
vahetus läheduses asuvate mägede, Iisraelimäe (284,2 m) ning Baltimaade kõrgeima
tipu Suure Munamäe (318,1 m) varju.
Väiksemas plaanis, vaadeldava ala piires,
on Savimägi aga väga tähtis. Nimelt
Kündja küla suunas kulgevalt teelt on väga
hea vaade Savimäele.
Savimägi ja selle nõlvad on läbi aegade
olnud muutusteta. Savimäe läänepoolsel,
Haanja küla poolsel nõlval on ca 1,5
meetrine astang. Savimäe tipus kasvavad
üksikud puud. Savimäe nõlvadel on olnud
üksikuid hooneid (põhjanõlval on säilinud
talukoht). Joonis 14. Sademevee toiteline veekogu
Veekogu ja selle kaldad
Kuigi veekogu on sademevee toiteline ning tal puuduvad regulaarsed toiteallikad
(sissevoolavad allikad, ojad jne), on selle ajalugu sama pikk kui Haanja külal. Järv on
märgitud juba 1920.aastate kaartidel, ning ka kõikidel järgmistel. Seega on see ala olnud
kogu aeg vee all ning pole mingit põhjust arvata, et ta regulaarselt mingil perioodil ära
kuivaks.
LK A-7
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Haanja küla
Selles grupis käsitletakse nii Haanja küla ajaloolise tuumikuga osa, kui ka
planeeringualalt välja jäävat (kuid kindlasti
seda mõjutavat) ala.
Lähiala
Kolhooside ajal rajati planeeringualast
teisele poole Kündja küla teed mitmed
tootmishooned, sh planeeringualasse
kuuluv väetisehoidla. Nagu näha on läbi
ajaloo toimunud Haanja küla arenemine
Savimäe suunas.
Joonis 15. Tootmishooned
Kokkuvõte
Käsitletava piirkonna muudab omapäraseks maamärgid ning ala vaadeldavus.
Maamärkidest olulisemad on Võru tee, Kündja tee, väetisehoidla, taluhoonestus ning
Savimägi. Märkimisväärne on vaade Savimäele Haanja küla poolt mööda Kündja teed
liikudes.
Läbi ajaloo on Haanja küla laienenud pidevalt väljapoole. Esimese Eesti Vabariigi ajal
ehitati asundustalud Haanja küla ja Savimäe vahele. Kusjuures hoonestuse rajamisel
jälgiti talukomplekside stiili, kus elamut ümbritsevad mitmed kõrvalhooned. Hiljem,
nõukogude ajal, ehitati planeeringualast üle Kündja tee mitmeid tootmishooneid.
Oluline on säilitada Savimäe vaadeldavus, sajandeid püsinud teede trajektoorid ning uue
hoonestuse rajamisel arvestada piirkonna ajalooliste traditsioonidega hoonestuses.
Ajalooliste vaadete taastamiseks tuleb ala puhastada võsast.
A.2. Detailplaneeringu alusmaterjalid
● HECTARE OÜ (litsentsi nr 554 MA) poolt 13.09.2006 koostatud geodeetiliste
mõõdistuste tööd nr 06_402.
A.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
● Haanja valla üldplaneering;
● Võru maakonnaplaneering;
● Võru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“;
● Haanja looduspargi kaitse-eeskiri.
LK A-8
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
A.4. Tellija, huvitatud isiku ja koostaja andmed
Tellija: Haanja Vallavalitsus
Haanja küla, 65101, Võru maakond
Telefon: +372 782 9111
Faks: +372 787 8839
E-mail:
[email protected]
Huvitatud isik: Osaühing Amina
Tähe 2A-11, 51010 Tartu
Telefon: +372 56 226 747
E-mail:
[email protected]
Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ
Betooni 9, 51014 Tartu linn
Jur. aadress: Leevi side, Veriora vald, 64202 Põlvamaa
Kontaktisik: Helen Jors
Telefon: +372 7 407 702
E-mail:
[email protected]
LK A-9
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
A.5. Planeeritava ala skemaatiline asukoht
LK A-10
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
B. PLANEERIMISETTEPANEK
B.1. Planeeritava maa-ala ehitusõigused
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maa kasutamise sihtotstarve pereelamu maaks,
puhkerajatiste maaks, kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, tee ja tänava
maaks, parkimisrajatiste maaks, tehisveekogu maaks, elektrienergia tootmise ja
jaotamise ehitise maaks.
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi katastriüksuste
detailplaneeringu alale on planeeritud 21 krunti elamutele, üks krunt teenindushoonete
ehitamiseks, kaks krunti puhkerajatise rajamiseks, üks krunt elektrienergia tootmise ja
jaotamise ehitise maaks, üks krunt tehisveekogu rajamiseks ning 2 teemaa krunti.
Krundi POS 8 olemasolev hoonestus on planeeritud rekonstrueerida teenindushooneks.
Käesoleva detailplaneeringuga ei nähta krundile POS 2 ette uut hoonestusala, krundi
POS 2 olemasolev hoonestus on planeeritud säilitada. Planeeritava krundi POS 1 ja POS
22 olemasolev hoonestus on ette nähtud likvideeritavana.
Tabel 1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguste määramine
Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi-
aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne
kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud
sihtots- korruse- ehitus-
tarve lisus alune pind
POS 1 2509 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 2 3397 m2 100% EP olemasolev 11101, olemasolev 150 m2
12744,
21122
POS 3 2416 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2
12744 korrust
POS 4 12416 m2 80% V; ei määrata ei määrata ei määrata ei määrata
20% PR
POS 5 1186 m2 100% LT ei määrata 21122 ei määrata ei määrata
POS 6 7941 m2 70% PR; ei määrata 24119 ei määrata ei määrata
30% LP
POS 7 7752 m2 100% LT ei määrata 21122 ei määrata ei määrata
POS 8 2322 m2 70% BT; 1 12132 8 m; 2 470 m2
30% LP korrust
POS 9 25591 m2 80% PL ; ei määrata ei määrata ei määrata ei määrata
20% LP
LK B-1
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi-
aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne
kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud
sihtots- korruse- ehitus-
tarve lisus alune pind
POS 10 3808 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 11 3274 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 12 4488 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 400 m2
12744 korrust
POS 13 4555 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 400 m2
12744 korrust
POS 14 5613 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 500 m2
12744 korrust
POS 15 2623 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 16 2200 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 17 2493 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 18 2087 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 19 2843 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 20 30 m2 100% OE ei määrata 22246 ei määrata 30 m2
POS 21 1896 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2
12744 korrust
POS 22 2017 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 23 3035 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 24 3485 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 25 2305 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2
12744 korrust
POS 26 1974 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2
12744 korrust
POS 27 2603 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2
12744 korrust
LK B-2
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi-
aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne
kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud
sihtots- korruse- ehitus-
tarve lisus alune pind
POS 28 1952 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2
12744 korrust
EP – pereelamu maa; LT – tee ja tänava maa; LP – parkimisrajatiste maa; V – vee-ala;
BT – kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maa; PL – puhkerajatiste maa, OE –
elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; PR – supelranna maa.
21122 – tee; 11101 – üksikelamu; 12744 – elamu majapidamishoone; 12132 – kohvik,
baar või söökla, 24119 – muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis; 22246 – 6-35 kV
alajaam ja jaotusseade.
Tabel 2. Planeeritava maa-ala kruntide katastriüksuste sihtotstarve
Krundi aadress Krundi maakasutuse Katastriüksuse sihtotstarve
sihtotstarve
POS 1-3; 10-19; 21-28 100% EP (001) 100% E
POS 4 80% V; 20% PR (006) 80% V; (017) 20% Üm
POS 5; 7 100% LT (007) 100% L
POS 6 70% PR; 30% LP (017) 100% Üm
POS 8 70% BT; 30% LP (016) 100% Ä
POS 9 80% PL ; 20% LP (017) 100% Üm
POS 20 100% OE (003) 100% T
(017) Üm – üldkasutatav maa; (016) Ä – ärimaa; (007) L – transpordimaa; (003) T -
tootmismaa; (001) E – elamumaa; (006) V – veekogude maa.
Märkus: Maakasutuse sihtotstarbed on määratud kasutades Keskkonnaministeeriumi
2002 aasta väljaannet „Planeeringute leppemärgid“.
Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrus nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu”.
Katastriüksuse sihtotstarvete määramisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse
23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise
kord“.
B.2. Planeeritud kruntide aadresside ettepanek
Planeeringuga tehakse ettepanek planeeritud krundid nimetada järgnevalt:
LK B-3
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Tabel 3. Aadresside ettepanek
Krundi aadress planeeringus Planeeringujärgse aadressi ettepanek
POS 5 Järve tee
POS 7 Mäe tee
POS 10 Mäe tee 1
POS 11 Mäe tee 3
POS 12 Järve tee 8
POS 13 Järve tee 10
POS 14 Järve tee 17
POS 15 Järve tee 15
POS 16 Järve tee 13
POS 17 Järve tee 11
POS 18 Järve tee 9
POS 19 Järve tee 7
POS 21 Järve tee 5
POS 22 Järve tee 3
POS 25 Järve tee 1
POS 26 Järve tee 2
POS 27 Järve tee 4
POS 28* Mäe tee 5 // Järve tee 6
*Üldjuhul määratakse hoone lähiaadress peasissekäigu poolse liikluspinna järgi.
Planeeringuga on krundi POS 28 aadressi määramise ettepanek tehtud mitme
liikluspinna järgi, lubatud on aadressi määramine ühe liikluspinna ( nt Mäe tee) järgi.
Detailplaneeringuga ei tehta kohaadressi ettepanekut kruntidele POS 1, POS 2, POS 3,
POS 23 ja POS 24. Käesoleva planeeringuga on lubatud liikluspinna järgse koha-
aadressi määramise vajaduse korral moodustada eraldiseisev teed ja tee teenindamiseks
vajalikku maad hõlmav katastriüksus (POS 5 jagamine) ja teele kohanime määramine
(nt Järve põik) määramine.
B.3. Krundi arhitektuurinõuded
Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud:
POS 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20;
Krundid
21; 22; 23; 24; 26; 27; 28.
Hoonete katusekalle 30-45o
Hoonete harjajooned Paralleelsed teega.
Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas.
välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta
plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni.
Hoonete minimaalne
TP 3
tulepüsivusklass
LK B-4
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire.
Hoonete kohustuslik ehitusjoon Kohustuslik ehitusjoon on märgitud põhijoonisel
ja tehnovõrkude joonisel rohelise pideva joonega
(7 m kaugusel krundi teepoolsest piirist ning
paralleelne teega).
Krundid POS 1; 3; 25.
Hoonete katusekalle 30-45o
Hoonete harjajooned Märgitud kaardil.
Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas.
välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta
plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni.
Hoonete minimaalne TP 3
tulepüsivusklass
Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire.
Hoonete kohustuslik ehitusjoon Kohustuslik ehitusjoon puudub. Hooned peavad
ära mahtuma lubatud ehitusalusele pinnale.
Krunt POS 8
Hoonete katusekalle 30-45o
Hoonete harjajooned Risti teega.
Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas.
välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta
plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni.
Hoonete minimaalne TP 3
tulepüsivusklass
Piirete tüübid Teega külgnevat krundipiiri on keelatud piirata
igasuguste piiretega. Krundi teistes külgedes on
lubatud kuni 1,3 m kõrgune krundi piire.
Hoonete kohustuslik ehitusjoon Hoone rekonstrueeritakse see tähendab, et hoone
maht ning ehitusjoon jäävad samaks.
Krunt POS 2
Hoonete katusekalle 30-45o
Hoonete harjajooned Olemasolev.
Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas.
välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta
plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni.
Hoonete minimaalne TP 3
tulepüsivusklass
Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire.
Hoonete kohustuslik ehitusjoon Hoone rekonstrueeritakse. Hoone maht ning
ehitusjoon jäävad samaks.
B.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid) on
LK B-5
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
näidatud põhiplaanil (Kaart 4 ja 5).
Vastavalt Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Ala-Muna Kuuri ja Pargi katastriüksuste
detailplaneeringu lähteülesandele on hoonete lubatud ehitusalune pind kuni 20% krundi
pindalast. Täpsed hoonete lubatud ehitusalused pinnad leiab „Planeeritava maa-ala
kruntideks jaotamine ja ehitusõiguste määramine“ tabelist (Tabel 1).
Hoonete omavaheline kuja on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315
„Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ vähemalt 8 m, seega peavad
hoonete kaugused krundi piirist olema vähemalt 4 m.
B.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused
Planeeringu piires on kõrgusvahed kuni 15 m. Savimäe nõlvadel esineb maalihke oht ja
orus on maapinna kandvus kõikuv. Seetõttu tuleb kõikidel kruntidel läbi viia
ehitusgeoliigilised uuringud. Selleks on kohustuslik iga hoonestusala kohta teha 1-2
puurauku. Ehitusgeoloogia uuringute tulemusel peab selguma kui rasket ja millist
konstruktsiooni majadel kasutada.
Väljaspool hoonestusalasid on maapinna reljeefi muutmine keelatud, erandkorras võib
reljeefi muuta väga väikesel määral. Hoonestusaladel tuleb maksimaalselt arvestada
olemasoleva reljeefiga, lubatud on reljeefi muuta vaid ehitusprojektiga ette nähtud
mahus.
B.5. Parkimise ja liikluskorralduse määramine
Juurdepääsud planeeringualale on planeeritud nelja mahasõiduga Haanja-Kündja
kõrvalmaanteelt nr 25142. Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada teemaale eraldi
krundid – POS 5 ja POS 7.
Planeeringuala sisesele teemaale on planeeritud nii sõidu- kui ka kergliiklustee. Haanja-
Kündja maanteega paralleelselt kulgeb kergliiklustee mööda avalikult kasutatavaid
krunte POS 5, POS 6 ja POS 9. Tänavavalgustuskaabel on planeeritud kergliiklustee
alla. Planeeritud sõidutee on kõvakattega ja kergliiklustee pehmekattega.
Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ järgi on planeeringualal hea sõidutee
laius 4,4 m. Kergliiklustee, kus liiklevad jalakäijad, jalgratturid ja rulluisutajad, laius on
3 m. POS 4 asuvad tuletõrje veevõtukohale ligipääsemiseks on POS 5 kõnnitee
planeeritud laius 4 m. POS 4 veevõtukohale ligipääsemiseks võib kasutada mõlemat
maantee mahasõitu, mille kaudu POS 5 kõnniteele sõita.
Parkimine planeeringualal on lahendatud kruntide piires. Elamumaa kruntidele on
planeeritud maksimaalselt kaks parkimiskohta. Puhkerajatiste maale on planeeritud 23,
teenindushoone juurde 12 parkimiskohta. POS 6 asuval parkimisplatsil peab olema
tähistatud parkimiskeeluala tuletõrjeautode tarbeks. Parkimiskohtade arvutamisel on
lähtutud Eesti standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”.
LK B-6
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
B.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Vähemalt 70% krundist peab
olema haljastatud. Säilitada tuleb maksimaalselt kõrghaljastust. Samas on
maastikukujundamisel prioriteediks maastike avamine.
Soovitatav on koostada koos hoonestusprojektidega ka kruntide haljastusprojektid.
Haljastusprojekt on kohustuslik avalikel aladel ning avalike aladega piirnevatel
kruntidel. Projektidega täpsustatakse säilitatav, asendatav ning juurdeistutatav
kõrghaljastus.
Kruntide piirete maksimaalne kõrgus on kuni 1,3 m. Teega külgnevatel krundipiiridel on
lubatud piirdena kasutada puitaeda või hekki.
B.7. Kujade määramine
Tehnovõrkude vahelised horisontaal- ja vertikaalkujad on planeeritud vastavalt EPN 17
„Linnatänavad“ 8.osa „Tehnovõrgud ja rajatised“.
Planeeringuala põhjaosa piiritleb Haanja-Kündja maantee. Riigimaantee kaitsevööndi
laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise
sõiduraja telge on 50 m.
Krunti POS 2 läbib tee, mis viib kruntideni POS 1 ja POS 3. POS 1 teenindav sõidutee
läbib ka POS 3 krunti. Seetõttu on seatud teeservituut krundile POS 2, kus valitsevaks
kinnisasjaks on POS 1 ja POS 3. Samuti on krundile POS 3 seatud teeservituut, kus
valitsevaks kinnisasjaks on POS 1.
Tabel 4. Servituudid
Teeniv Valitsev Servituut Serituutide sisu
kinnisasi kinnisasi/isik
POS 2 POS 1, POS 3 Sõiduteeservituut Teeservituut
POS 3 POS 1 Sõiduteeservituut Teeservituut
POS 2 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja
elektrikaabelliin ning seda hiljem
hooldada.
POS 3 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja
elektrikaabelliin ning seda hiljem
hooldada.
POS 2 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja
elektrikaabelliin ning seda hiljem
hooldada.
LK B-7
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Teeniv Valitsev Servituut Serituutide sisu
kinnisasi kinnisasi/isik
POS 3 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja
elektrikaabelliin ning seda hiljem
hooldada.
POS 2 Sidevõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab sidevõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada kinnisasjale
sidevõrk ning hiljem seda hooldada.
POS 3 Sidevõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab sidevõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada kinnisasjale
sidevõrk ning hiljem seda hooldada.
POS 2 Vee-ja Isiklik Isiklik kasutusõigus annab vee- ja
kanalisatsiooni- kasutusõigus kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse
võrgu valdaja ehitada kinnisasjale vee- ja
kanalisatsioonitorustik ning hiljem seda
hooldada.
POS 3 Vee-ja Isiklik Isiklik kasutusõigus annab vee- ja
kanalisatsiooni- kasutusõigus kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse
võrgu valdaja ehitada kinnisasjale vee- ja
kanalisatsioonitorustik ning hiljem seda
hooldada.
POS 15 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu
valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja
elektrikaabelliin ning seda hiljem
hooldada.
B.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine
Tehnovõrkude asukoht on näidatud tehnovõrkude plaanil. Kõikidele kinnistuid
läbivatele transiitsetele trassidele tuleb kehtestada servituut vastavalt selle kaitsevööndi
laiusele.
Kruntidele on planeeritud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus.
teemaadele POS 5 ja POS 7 kergliiklustee alla on planeeritud perspektiivsed
madalpinge, side ja tänavavalgustuskaablid. Sademevee nõva on planeeritud
paralleelselt sõiduteega suunaga veekogusse.
B.8.1. Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Elektrivarustuse tagamiseks Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi
katastriüksustele on vajalik tööprojekti koostamine. Alal on olemas OÜ Jaotusvõrgule
kuuluvad 10 kV ja 0,4 kV õhuliinid, mis tuleb ümber tõsta paralleelselt moodustatavate
teekoridoridega ning ehitada maakaabelliinideks. Ka kinnistusiseselt kasutatakse
elektrivarustuse tagamiseks maakaabelliine.
LK B-8
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Planeeringuala edelaosas asetsev elektriliin on soovitatav ümber ehitada
maakaabelliiniks. Ümberehituse käigus tuleb ka planeeringualalt välja jääv Pargi
katastriüksuse elektrivarustus asendada maakaabelliiniga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 aasta
määrusega nr 241 kehtestatud „Elektrivõrguga liitumisega ja liitumistasu arvestamise
kord“ seatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 aasta määrusega nr 184
kehtestatud “Võrgueeskirjale”.
Vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti piirkonna väljastatud tehnilistele tingimustele nr
129451 on planeeringualale moodustatud POS 20 alajaama krundiks. Toide ehitatavale
alajaamale tuleb mööda POS 5 ja POS 7 planeeritava maakaabelliiniga Ruusamäe
toitealajaamast, Munamäe toitefiidrist.
Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud tee äärde kruntide piiridele 0,4 kV
liitumiskilbid. Liitumiskilpide elektritoited on planeeritud 0,4 kV maakaablitega
planeeritavast komplektalajaamast. Liitumiskilbist hooneteni on planeeritud tarbijale
kuuluvad maakaablitega toiteliinid.
Tänavavalgustus on planeeritud paralleelselt teedega (POS 5 ja POS 7).
Tänavavalgustus jääb sõidutee ja kõnnitee vahele. Planeeritud tänavavalgustusklass
vastab kõnnitee klassile K5.
Elektrivõrgu kaitsevööndid määratakse vastavalt majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi poolt 26.03.2007 vastu võetud määrusele nr 19
„Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Elektri
maakaabelliinide maa-ala kaitsevöönd ulatub liini äärmistest kaablitest 1 meetri
kaugusele paiknevate vertikaaltasanditeni.
Elektrivarustuse lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus.
B.8.2. Sidevarustus
Teemaale on planeeritud koridor sidekaablile. Planeeritavatele kruntidele on ette nähtud
telekommunikatsioonivarustus. Vastavalt 08.12.2004 vastu võetud Elektroonilise side
seadusele on sidetrassi kaitsevöönd kaks meetrit liinirajatise keskjoonest paralleelse
mõttelise jooneni. Sidevarustus rajatakse kinnistu omaniku taotluse ja tööprojekti alusel.
B.8.3. Veevarustus, kanalisatsioon ja sadevesi
Planeeritav hoonestus varustatakse veetorustikega, mis katab kavandatava veevajaduse.
Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud veetorustik, mis on seotud
planeeringualast põhja poole üle Kündja tee jääva puurkaevuga. Veetorustik maapinnas
paigutatakse vähemalt 0,2 m allapoole külmumispiiri.
Tulevikus võib jagada veetorustiku kahte tsooni, et tagada ühtlasem veesurve Savimäe
nõlval asuvatele kruntidele. Parema veevarustuse tagamiseks on kavandatud joogivee
pumpla krundile POS 6.
LK B-9
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Planeeringualal koguneva reovee ärajuhtimiseks on planeeritud isevoolne ja surveline
kanalisatsioonitorustik. Krundi POS 6 lääneossa on planeeritud reoveepumpla, et
reovesi juhtida mööda Kündja teed Haanja küla kanalisatsioonimagistraali. Reovee hulk
planeeritaval alal ei ületa 10 m3/d, sellest tulenevalt on planeeritud reoveepumpla kuja
10 m.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid tuleb määrata vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“. Vastavalt sellele määrusele on nii ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
maa-aluste vabavoolsete torustike kui ka survetorustike kaitsevööndi ulatus alla 250 mm
siseläbimõõduga torustikul 2 m telgjoonest mõlemale poole.
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringualale planeeritud 3 tuletõrje-
veevõtukohta, mis asuvad kruntidel POS 4 , 6 ja 7. POS 6 asuval parkimisplatsil peab
olema tähistatud parkimiskeeluala tuletõrjeautode tarbeks. POS 4 asuvale tuletõrje
veevõtukohale ligipääsemiseks peab olema tagatud juurdepääs POS 5 asuva kõnnitee
kaudu. Kõikides veevõtukohtades peab olema tagatud veevarustus 10 l/s kahe kuni
kolme tunni jooksul. Tuletõrjevee kättesaadavus peab olema tagatud aastaringselt.
Projekteerimise käigus lahendada ehitisesisene tuletõrjeveevärk.
Tuletõrje veevarustuse lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. Torustike
dimensioneerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2005 “Ehitise tuleohutus”,
osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Tabel 5. Tuletõrje-veevõtukohtade mahud
Tuletõrje-veevõtukoha Teeninduspiirkonna max Tuletõrje-veevõtukoht
asukoht hoone kubatuur m3 (veehoidla) min maht m3
POS 4 loodeosa 2400 72
POS 6 parkla 3760 108
POS 7 sõidutee keskosa 4000 72
Sademevee ärajuhtimine on planeeringualal lahendatud kahe põhimõtte järgi. Kui
krundi ja paisjärve vahele jääb sõidutee, tuleb sademevesi koguda nõvasse ja sellekaudu
juhtida veekogusse. Kui krunt külgneb paisjärvega, võib sademevee juhtida otse
veekogusse. Soovituslik on krundi kõrgemate nõlvade suunas rajada drenaaztorustik, et
koguda pinnase liigne niiskus hoonetest eemale.
Tabel 6. Sademevee ärajuhtimise viis
Krunt Sademevee ärajuhtimise viis
POS 2, 3, 6, 10, 11, 24, 25, 26, 27. Voolab isevoolselt paisjärve
POS 1, 8, 9, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, Nõva kaudu paisjärve
20, 21, 22, 23.
LK B-10
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
B.8.4. Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugkütte piirkonda ja planeeringuga ei kavandata kaugkütte
torustikku. Soojavarustus lahendatakse ehitusprojekti käigus lokaalselt iga krundi piires
eraldi. Võimalikud kütteallikad planeeritaval alal on elekter, vedel- ja tahkekütus.
Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid: raskeõlid ja kivisüsi.
B.9. Keskkonnatingimused
Planeeringuala asub Haanja looduspargi maa-alal, mistõttu on algatatud koos
detaiplaneeringuga ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude
strateegilise hindamise eesmärgiks on uurida planeeringus kavandatu elluviimise mõju
ümbritsevale looduslikule ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise viis läbi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne on osa detailplaneeringust ja detailplaneeringu
koostamisel tuleb arvastada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega.
Järeldusena osutab keskkonnamõju strateegiline hindamine, et kavandatav tegevus ei
oma olulist (mitteaktsepteeritavat) negatiivset mõju juhul, kui rakendatakse soovitatud
leevendusmeetmeid ja hoonete ehitamisel ning hilisemal ekspluateerimisel suhtub
Arendaja loodussäästvalt ja heaperemehelikult kogu projekti arendamisesse.
Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande peatükkides 7.11. Leevendavad meetmed ning 7.12. Järeldused ja
soovitused tooduga, et vähendada arendustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid
objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.
Jäätmemajandus lahendatakse lähtudes kehtivatest normatiividest ja õigusaktidest.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Prügikonteinerite
võimalikud asukohad on ära näidatud Põhijoonisel (Kaart 4 ja 5), täpsed asukohad
määrata igal krundil ehitusprojekti käigus. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada tegevusluba omavate
ettevõtjate poolt.
B.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringulahenduse kavandamisel kuritegevuse riskide vähendamiseks on arvestatud
Eesti standardit EVS 809-1:2002, millest tulenevalt on planeeringualal vajalik tagada:
● hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
● konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
● territoriaalsus (krundi selge eristamine ja piiramine);
● hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
● erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine.
LK B-11
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada
järgnevaga:
● jälgitavus;
● piiratud juurdepääs võõrastele;
● valdusele sissepääsu piiramine;
● üldkasutatavate teede ja elamute juurde viivate ühiskasutuses olevate
sissepääsuteede selge eristamine;
● atraktiivsed materjalid ja värvid;
● vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
pingid, prügikastid, märgid);
● atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, teeamööbel ja kõnniteed;
● suunaviidad;
● üldkasutatavate alade korrashoid.
B.10. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesolev detailplaneering on kehtivat Haanja valla üldplaneeringut muutev. Kehtivas
Haanja valla üldplaneeringus on planeeritavate kruntide maakasutuse juhtfunktsiooniks
määratud lähipuhkuse maa-ala, pereelamumaa, veekogumaa ning põllumajandus- ja
metsamaa. Üldplaneeringu tsoneeringute kaardi järgi jääb planeeringuala intensiivse
kasutusega puhkepiirkonda. Selles piirkonnas toimub aktiivsem puhkajate ja turistide
liikumine, asub suurem osa olevaid ja planeeritud puhke- ja spordibaase, hotelle,
kämpinguid, turismitalusid, järvesid, huvipakkuvaid vaatamisväärsusi.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haanja valla üldplaneeringus Savimäe,
Ristmiku, Rehetaguse, Ala-Muna, Pargi ja Kuuri maaüksuse detailplaneeringuga
hõlmatud maa-ala maa kasutamise sihtotstarbed pereelamu maaks, tee ja tänava maaks,
kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, parkimisrajatiste maaks, tehisveekogu
maaks, puhkerajatise maaks ja elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks.
Ühtlasi tehakse ettepanek muuta üldplaneeringus detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala piiri detailplaneeringuga hõlmatud ala ulatuses.
B.11. Planeeringu rakendamise võimalused ja planeeringu
kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi tekitada kahjusid kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne
omanik.
LK B-12
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Detailplaneeringu ala kruntideks jagamise tingimus on asjaolu, et ühisveevärk,
-kanalisatsioon, elektrivarustus ja liiklusmaad oleksid planeeritud krundi
liitumisekohani välja ehitatud.
Planeeritud liiklusmaad ja vajalikud tehnovõrgud (ühisveevärk ja –kanalisatsioon,
elekter) ehitab välja huvitatud isik (arendaja). Maa-alused tehnovõrgud on soovitatav
rajada korraga ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse.
Ehitusloa väljastamise eelduseks on asjaolu, et liiklusmaad, ühisveevärk ja
-kanalisatsioon ning elekter on ehitusluba taotleva krundi piirini välja ehitatud.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
LK B-13
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
C. PLANEERINGUKAARDID
Kaart 1: Olemasolev olukord 1 (M 1:500)
Kaart 2: Olemasolev olukord 2 (M 1:500)
Kaart 3: Funktsionaalsed seosed (M 1:2500)
Kaart 4: Põhijoonis 1 (M 1:500)
Kaart 5: Põhijoonis 2 (M 1:500)
Kaart 6: Tehnovõrkude joonis (M 1:500)
Kaart 7: Tehnovõrkude joonis (M 1:500)
Kaart 8: Ülevaatejoonis (M 1:1000)
Kaart 9: Illustreeriv joonis
LK C-1
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
D. PLANEERIMISDOKUMENDI LISAD
LK D-1
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE
1. Lõuna-Eesti Päästekeskus
Kooskõlastatud 16.07.2008 nr 7-15/3-50
Planeerimisettepanek, lisad, lk D-27, D-28, D-29, D-30.
Kooskõlastus kaardil nr 4 Põhijoonis 1, nr 5 Põhijoonis 2, nr 6 Tehnovõrkude
joonis 1 ja nr 7 Tehnovõrkude joonis 2.
2. Elion Ettevõtted AS
Kooskõlastatud 25.08.2008, kooskõlastus nr 8674026. Planeerimisettepanek,
lisad, lk D-21.
3. OÜ Jaotusvõrk
Kooskõlastatud 15.10.2008.
Kooskõlastus kaardil nr 6 Tehnovõrkude joonis 1.
4. Kagu Teedevalitsus
Kooskõlastatud 19.11.08 kirjaga nr 7-4/1994. Planeerimisettepanek, lisad, lk D-
22.
5. Võrumaa Keskkonnateenistus
Kooskõlastatud 27.01.2009 kirjaga nr 44-11-4/29866-20. Planeerimisettepanek,
lisad, lk D-25.
LK D-31
Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering
E. PLANEERINGU MAJANDUSLIKUD HOOVAD
Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel peab arvestama kaasneva investeerimise
vajadusega. Investeerimise vajadus sõltub eelkõige planeeringuala asukohast ja vajalike
infrastruktuuride (juurdepääsuteed, magistraaltorud ja -kaablid, veekogud, jms)
olemasolust.
Planeeritava Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi katastriüksuste
detailplaneeringu, pindalaga ca 10,3 ha, planeeringueelsed maakasutuse sihtotstarbed on
maatulundusmaa, elamumaa ja tootmismaa. Hoonestatud on Kuuri, Pargi ja Rehetaguse
krundid. Ala-Muna, Savimäe ja Ristmiku krundid on hoonestamata võsastunud alad.
Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavale maa-alale valdavalt ühepereelamute
ehitust.
Investeeringute vajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ehituslubade saamise eelduseks
on esmatähtsate kommunikatsioonide nagu juurdepääsuteed, ühisveevärk ja
-kanalisatsioon ning elekter oleksid välja ehitatud .
LK E-1
Novarc Group AS Teie 19.02.2020
[email protected]
Mustamäe tee 46 Meie 23.03.2020 nr 15-2/20/9590-2
10621, Tallinn
Rõuge vallas 25142 Haanja-Kündja km 0,12-0,69
„Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi
katastriüksuste detailplaneering“ alusel nõuete
esitamine põhiprojekti koostamiseks
Olete taotlenud nõudeid Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas riigitee 25142 Haanja-
Kündja (edaspidi riigitee 25142) km 0,12-0,69 „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi
katastriüksuste detailplaneering“ lahenduse alusel juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise
põhiprojekti koostamiseks. Projektiga soovitakse riigiteele 25142 rajada kolm uut mahasõitu ning
rekonstrueerida olemasolev mahasõit.
Võttes aluseks EhS § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Maanteeamet Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja
külas „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering“ alusel
nõuded ristumiskohtade, tehnovõrkude ja valgustuse projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee
25142 piirides (teemaal) ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 3-5.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
Lisa 1. Planeeringuala ülevaatejoonis
Lisa 2. Planeeringu seletuskiri
Lisa 3. Riigitee ristumiskoha nõuded
Lisa 4. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded
Lisa 5. Teevalgustuse projekti nõuded
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisa 3. Riigitee ristumiskoha nõuded
1. Ristumiskoha ehitamiseks/rekonstrueerimiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt)
põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kohane
pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee).
4. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
5. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
5.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 kk nr 102 kinnitatud
nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
5.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
5.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
5.4. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
5.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
6. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 25142 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 299
autot/ööp, kehtivate kiiruspiirangutega vastavalt riigitee lõigule kas 50 või 70 km/h ning
projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
7. Ristumiskoha projekteerimisel lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest . Määrata ristumiskoha
pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki
pöördekoridorist).
8. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% I või II tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle
peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
9. Tolmuvaba kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte
servast.
10. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada
ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega. Sademevee juhtimine riigimaantee
katastriüksusele on keelatud.
11. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohased nähtavuskaugused
(punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
12. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi
sõiduki pöördekoridoridega.
13. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
2 (7)
15. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele, kelle poolt esitatud
piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta.
17. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab
huvitatud isik.
18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
19. Ristumiskoha projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
3 (7)
Lisa 4. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4
ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks
ning ehitamiseks riigitee 25142 piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud
asjaolude ja nõuetega:
1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-
is.
3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/
juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele
alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
4. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee
projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud
paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei
kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,
liiklusmärgid jne).
5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede
laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,
teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute
tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning
välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt
ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
7. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m ümbritsevast
maapinnast, veetorustikud 1,8m), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega
teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all
(70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka
(puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste
kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga
manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
8. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi.
9. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud
riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused
ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega.
10. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda
„Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti
juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele
projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24)
ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet.
11. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
4 (7)
(korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
12. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist
riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud
juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda
ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
13. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada
nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
14. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
15. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad
formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000
elektroonselt e-posti aadressil
[email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku
kasutusõiguse ala plaanid.
16. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses
Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud
defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti
poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
17. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
18. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu
ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste
tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
19. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas
ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks
Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega
alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/
blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada
ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest
nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja
selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras.
Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile
haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul.
5 (7)
Lisa 5. Teevalgustuse projekti nõuded
Tutvudes rajatiste paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
ja majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded
teevalgustuse projekti koostamiseks:
1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide
koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus.
2. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest ( www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“).
3. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule:
3.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
3.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed (ja vajadusel ristuvad teed) vähemalt 30 m projekteeritava
valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti
koostamiseks ja kontrollimiseks.
3.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis
puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga.
3.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus.
3.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
3.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500.
3.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
4. Selgitada välja (kui on KOV projektid) ning arvestada varem koostatud ja koostamisel olevate
tee- ja valgustusprojektidega.
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletavas osas kirjeldada
projekteeritud valgustuse paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on
avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.mnt.ee.
7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
8. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. Juhul kui kitsastes
tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb
kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile
EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
9. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad,
bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel
liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3
10. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).
11. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
11.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba,
külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
11.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
6 (7)
12. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud
konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,
pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus-
jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad
valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega.
13. Asendiplaani joonisele märkida :
13.1. Valgustusklassi number (näiteks M5);
13.2. Iga valgusti juurde : valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
13.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m).
14. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite
paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked
iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus).
15. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste
ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis.
16. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude
projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 8
Tehnovõrgud nõutust ning Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel“.
17. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh
vajalike kooskõlastuste taotlemine).
18. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,
muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine.
19. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse
liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga.
20. Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks
vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist).
21. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
22. Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn,
kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku
saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil
[email protected].
23. Arvestada, et riigitee alusele maale paigutatava tehnovõrgu ja - rajatise omanik kohustub enne
projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile taotluse riigitee transpordimaale
projekteeritud tehnorajatise paigutamise ja talumise lepingu sõlmimiseks lähtudes järgmistest
juhistest:
23.1. „Protseduur tehnovõrgu ja -rajatiste teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
maakasutuse kokkuleppe sõlmimiseks“
23.2. „Taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks“.
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
7 (7)