dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Rõuge vallas 25142 Haanja-Kündja km 0,12-0,69 „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering“ alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks

Maanteeamet · 23. märts 2020
Seotud ettevõtted
Novarc Group AS (adressaat)
Viit
15-2/20/9590-2
Registreeritud
23. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Novarc Group AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2209590-2 23.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc3692 KB

Sisu (failidest)

Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Töö nr DP060019 Asukoht Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa Staatus Detailplaneering Tellija Haanja Vallavalitsus Huvitatud isik Osaühing Amina Koostaja Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ 06/2009 Tartu Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering EESSÕNA Väga raske on teha ennustusi, seda eriti tuleviku kohta. Confucius Juba ammustest aegadest alates on inimesed unistanud näha ette tulevikku ja omada võimet ennustada. Soovist olla ettenägelikud on eesti keelde jäänud tähendused: visioon ja planeerimine. Esimene tähendab nägemust tulevikust ja teine kavatsuste seadmist vastavalt oma nägemusele. Käesolev detailplaneering on dokument, millega nähakse ette lähiaastate ehitustegevus ja maakasutus planeeritaval alal. Planeeringu koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse otsus, piirkonna planeerimisele asumise kohta ja lähteseisukohtadest, mis annavad esialgsed suunitlused dokumendi koostamisel. Lisaks sellele on planeeringu koostamisel lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, normidest ja planeerimise heast tavast. Planeerimisdokumendi koostamise protsessi on kaasatud erinevate elualade spetsialiste, et tagada objektiivne tulevikuvisioon käesoleva ala ja piirkonna arengute osas. Asumit võib tinglikult võrrelda inimese organismiga, kus paljude samaaegselt kulgevate protsesside kulgemist on ühel inimesel äärmiselt raske mõista. Käesolev dokument jaguneb tinglikult viieks osaks: A. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala iseloomustav osa, kus käsitletakse eksisteerivaid objekte ja seoseid ümbritseva keskkonnaga. B. Planeeringulahendus Dokumendi osa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse otsusega kehtestamisele. Selles osas on kirjeldatud planeerimiseseaduse § 9 seatud eesmärkide täitmine. C. Planeeringukaardid Planeeringu visuaalne osa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse otsusega kehtestamisele. Selles osas on kirjeldatud planeerimiseseaduse § 9 seatud eesmärkide täitmine kartograafilisel kujul. D. Planeerimisdokumendi lisad Planeerimisprotsessi iseloomustavad dokumendid, kirjavahetus ja koosolekute protokollid. E. Planeeringu majanduslikud hoovad Planeeringu elluviimisega kaasnevate investeeringute vajadus. Meeldivat lugemist! Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering SISU KOKKUVÕTE Planeeritav ala hõlmab järgmised katastriüksused Haanja külas Haanja vallas: Rehetaguse katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1882, pindala: 0,5 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 0,2 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on õuemaa ning 0,2 ha on muu maa, sh. 0,1 ha veealune maa; Savimäe katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1532, pindala: 2,5 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,4 ha on haritav maa, 0,3 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on metsamaa ning 0,7 ha on muu maa; Ristmiku katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0093, pindala: 4,78 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 2,61 ha on looduslik rohumaa, 0,37 ha on haritav maa, 0,05 ha on metsamaa, 0,28 ha on õuemaa ning 1,47 ha on muu maa, sh 0,7 ha veealune maa; Ala-Muna katastriüksus (mõtteline osa endine Pargi): katastriüksuse tunnus: 18101:001:0142, pindala: 3,92 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,5 ha on haritav maa, 0,45 ha on looduslik rohumaa, 1,24 ha on metsamaa ning 0,73 ha on muu maa, sh 0,21 ha veealune maa; Pargi katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0141, pindala: 0,92 ha; maakasutuse sihtotstarve: elamumaa, millest 0,239 ha on looduslik rohumaa, 0,163 ha on haritav maa, 0,05 ha on metsamaa, 0,254 ha on õuemaa ning 0.227 ha on muu maa, sh 0,182 ha veealune maa; Kuuri katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:2670, pindala: 0,23 ha; maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa, millest 0,19 ha on looduslik rohumaa, 0,04 ha on õuemaa. Planeeringu aluseks on OÜ Amina ja P.A.K. Partnerid OÜ poolt 11.04.2006. a esitatud planeeringu algatamise taotluse alusel tehtud Haanja Vallavolikogu 17. augustil 2006. a otsus nr 37 “Detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamine”. Planeeringu eesmärk on: maa-ala jagamine kruntideks; kruntide ehitusõiguste ja hoonestusalade määramine; tee maa-alade ja liikluskorralduse määramine; kavandatavate teede avalikuks kasutatavaks teeks määramine; Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering parkimise ja haljastuse alade ja põhimõtete kavandamine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; senise maakasutuse sihtotstarbe muutmine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; keskkonnakaitse abinõude ja säästva arengu põhimõtete rakendamine; servituutide vajaduse määramine; arhitektuurinõuete seadmine; kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maa kasutamise sihtotstarbed pereelamu maaks, tee ja tänava maaks, kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, parkimisrajatiste maaks, tehisveekogu maaks, puhkerajatise maaks ja elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks. Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneeringuga on planeeritud 21 krunti elamutele ning kaks krunti teedele, üks krunt kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, üks krunt tehisveekogu maaks, kaks krunti puhkerajatiste maaks ning üks krunt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks. Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud alusplaanina HECTARE OÜ (litsentsi nr 554 MA) poolt 13.09.2006. a koostatud geodeetiliste mõõdistuste tööd nr 06_402. Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering SISUKORD A. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS........................................................A-1 A.1. Planeeringuala funktsionaalsed seosed ümbrusega..........................................A-2 A.2. Detailplaneeringu alusmaterjalid......................................................................A-8 A.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid.....................................A-8 A.4. Tellija, huvitatud isiku ja koostaja andmed.......................................................A-9 A.5. Planeeritava ala skemaatiline asukoht............................................................A-10 B. PLANEERIMISETTEPANEK.................................................................................B-1 B.1. Planeeritava maa-ala ehitusõigused..................................................................B-1 B.2. Planeeritud kruntide aadresside ettepanek........................................................B-3 B.3. Krundi arhitektuurinõuded................................................................................B-4 B.4. Krundi hoonestusala piiritlemine......................................................................B-5 B.5. Parkimise ja liikluskorralduse määramine........................................................B-6 B.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................B-7 B.7. Kujade määramine.............................................................................................B-7 B.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine................................................B-8 B.9. Keskkonnatingimused.....................................................................................B-11 B.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused...................................B-11 B.10. Üldplaneeringu muutmise ettepanek.............................................................B-12 B.11. Planeeringu rakendamise võimalused ja planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.....................................................................................B-12 C. PLANEERINGUKAARDID....................................................................................C-1 D. PLANEERIMISDOKUMENDI LISAD..................................................................D-1 E. PLANEERINGU MAJANDUSLIKUD HOOVAD..................................................E-1 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering A. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab järgmised katastriüksused Haanja külas Haanja vallas: Rehetaguse katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1882, pindala: 0,5 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 0,2 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on õuemaa ning 0,2 ha on muu maa, sh. 0,1 ha veealune maa; Savimäe katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:1532, pindala: 2,5 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,4 ha on haritav maa, 0,3 ha on looduslik rohumaa, 0,1 ha on metsamaa ning 0,7 ha on muu maa; Ristmiku katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0093, pindala: 4,78 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 2,61 ha on looduslik rohumaa, 0,37 ha on haritav maa, 0,05 ha on metsamaa, 0,28 ha on õuemaa ning 1,47 ha on muu maa, sh 0,7 ha veealune maa; Ala-Muna katastriüksus (mõtteline osa endine Pargi): katastriüksuse tunnus: 18101:001:0142, pindala: 3,92 ha; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa, millest 1,5 ha on haritav maa, 0,45 ha on looduslik rohumaa, 1,24 ha on metsamaa ning 0,73 ha on muu maa, sh 0,21 ha veealune maa; Pargi katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:0141, pindala: 0,92 ha; maakasutuse sihtotstarve: elamumaa, millest 0,239 ha on looduslik rohumaa, 0,163 ha on haritav maa, 0,05 ha on metsamaa, 0,254 ha on õuemaa ning 0.227 ha on muu maa, sh 0,182 ha veealune maa; Kuuri katastriüksus: katastriüksuse tunnus: 18101:001:2670, pindala: 0,23 ha; maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa, millest 0,19 ha on looduslik rohumaa, 0,04 ha on õuemaa; Rehetaguse, Savimäe ja Ala-Muna katastriüksused on hoonestamata. Ristmiku katastriüksus on hoonestatud väikesemahulise tehnohoonega. Pargi katastriüksus on hoonestatud elamuhoonestusega. Kuuri katastriüksus on hoonestatud tootmishoonega, mis on väga halvas seisukorras. Planeeringuala iseloomustab vahelduv reljeef ja maastikuline mitmekesisus. Suur LK A-1 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering positiivne pinnavorm – Savimägi – läheb lääne suunas liikudes üle nõoks, mille põhjas on sademevee-toiteline järv. Ala kõrgeim punkt asub planeeringuala idaosas – Savimäe tipus ja on 278,7 m ABS ning madalaim punkt 250 m ABS planeeringuala lääneosas. Planeeringuala on tugevalt võsastunud ja sellest tulenevalt omavad katastriüksused osaliselt metsamaa sihtotstarvet. Juurdepääsud Rehetaguse, Kuuri ja Savimäe katastriüksustele on Haanja – Kündja T- 25142 maanteelt. Juurdepääs Ristmiku ja Ala-Muna katastriüksustele on läbi Rehetaguse ja Savimäe katastriüksuste. Pargi katastriüksuse juurdepääs on Kose-Käbli T-25161 maanteelt. Planeeringuala idaosa läbivad 10 kV elektri õhuliinid, mis ristuvad/hargnevad Savimäe tipu lõunaosas, ning millel on, vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määrusele nr 211 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus”, kaitsevööndi ulatus 10 m. Paralleelselt Haanja - Kündja T-25142 maanteega kulgeb side-õhuliin. Planeeringuala asub Haanja looduspargi territooriumil ja kuulub piiranguvööndisse. Ala lähedal asuvad Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndid. Suure Munamäe sihtkaitsevöönd on moodustatud Baltimaade kõrgeima künka kaitseks ja Vaskna järve sihtkaitsevöönd on moodustatud haruldase vee-elustiku ja maastiku kaitseks. A.1. Planeeringuala funktsionaalsed seosed ümbrusega Asukoht Planeeringuala asub Võrumaal Haanja vallas Haanja külas. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idast Misso ja Vastseliina vallaga, põhjast Võru vallaga, läänest Rõuge vallaga ning lõunast Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Tartust 86 km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km. Üle poole valla territooriumist hõlmab Haanja Looduspark, mis asub Eesti Joonis 1. Allikas: Maa-amet kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul. Haanja vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp - Suur-Munamägi (318 m). Looduslik mitmekesisus ja erinevate maastikukomponentide koosmõju muudavad Haanja valla üheks Eestimaa kaunimaks ja huvitavamaks piirkonnaks. LK A-2 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Haanja Looduspark Haanja looduspark loodi Keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a. määrusega nr 12 Haanja maastikukaitseala baasil. Looduspargi kaitse-eeskiri kehtestati 28. augustil 1995. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 300. Selle eesmärgiks on kaitsta Haanjamaa maastikku, loodust ning pärandkultuuri. Haanja looduspark moodustati Suure- Munamäe, Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suureks, sealseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks. Joonis 2. Haanja looduspark Pinnamood Haanja vallas on valdav künklik- ja künniselis-nõoline mesoreljeef, mis algab Suurelt Munamäelt. Sellel asjaolul on eriline tähtsus kohakliima eripärade kujunemisele, mis omakorda määrab sealseid looduslikke rütme. Klimaatiliselt toimib kõrgustik mäena, mistõttu õhuvoolud on sunnitud tõusma ning tagajärjeks on rohkem sademeid kui tasandikul. Mikroklimaatilised erinevused on suured kõrgendike eri nõlvadel ja nõgudes. Suuremal osal kõrgustikust domineerivad moreenkattega pinnavormid, mis on tekkinud irdjääst väljasulanud setteist. Sealsed mullad on heade metsakasvueeldustega. Nendel aladel kasvavad kõrge tootlikkusega jänesekapsa ja sinilille laanekuusikud. Siiski on metsakorralduse andmeil Haanja kõrgustikul männikute osakaal suurem, kuusikute osakaal jääb 43-46 % piiridesse. Joonis 3. Pinnamood Maamärgid Käsitletava piirkonna olulisemad maamärgid on: 1. Savimägi; 2. Võru linna suunas kulgev maantee; 3. Kündja küla suunas kulgev maantee; 4. kinnikasvav veekogu. LK A-3 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Planeeringuala põhjaservas Kündja küla suunas kulgev maantee omab vahetut seost Savimäega, kuna teetrass on umbes sada aastat lõiganud Savimäe põhjanõlva. 20. sajandi alguse kaartidelt on näha, et ka tee üldine kulgemistrajektoor Haanja küla ajaloolisest tuumikust Kündja küla suunas on jäänud samaks. Aastatel 1918-1939 lisandusid maamärkidena kompleksed taluhoonestused. Seejuures on oluline märkida, et tegu polnud vaid elumajadega. Joonis 4. Lagunenud väetisehoidla Tervikliku hoonestuse moodustasid eluhooned koos kõrvalhoonetega: laut, küün ja saun. Selle perioodi hoonestus näitab, et inimeste peamine elatusallikas oli põllumajandus, sh karjakasvatus elatustalunduse näol. Võrreldes praegust seisu Eesti Vabariigi aegsega on metsade pindala suurenenud ja põllumaade pindala vähenenud. Rohumaade pindala pole oluliselt muutunud. Kui 1930ndatel oli hobustega võimalik harida ka suure kaldega nõlvu, siis masinate kasutusele võtmine muutis selle võimatuks. Järsemad nõlvad ja vähemviljakad põllumaad võeti kasutusele rohumaadena või kattusid metsaga. Kui Nõukogude Liidu ajal viidi läbi ulatuslikke maaparandustöid, eesmärgiga suurendada haritava maa pindala, siis Haanja looduspargi piires ei olnud see võimalik ja intensiivseks põllumajandustootmiseks mittesobivad maad võsastusid ja metsastusid. Rohumaade pindala vähenes järsult 1990-1999 veisekasvatuse vähenemise tagajärjel. Nõukogude ajast on maamärkidele lisandunud mitmed tootmishooned. Neist planeeringualale olulisim on kindlasti lagunenud väetisehoidla, mis jääb Kündja teed mööda Kaldemäe poole liikudes vasakule. Hoonestuse lugu Alast lõuna suunas ca 700-1000m kaugusele jääb Suur Munamägi, lääne suunas Haanja küla ajalooline tuumik. Ühest küljest iseloomutab ala värvikas ajalooline taust teisest küljest ka maastikuline mitmekesisus. Planeeringualal on säilinud mitmeid looduslikke alasid, mis vaatamata pidevale inimetegevusele on säilinud. Need alad pole Joonis 5. Vaade planeeringualale inimeste poolt puutumatud – leidub mitmeid poollooduslikke karjamaid, kus läbi aegade on toimunud karjatamine. Viimasel ajal on need alad hakanud võsastuma. LK A-4 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Talud 1. Tamme talu 2. Tamme talu 3. Pargi talu 4. Rehetaguse talu 5. Savimäe talu 6. Papisöödi talu 7. Raja naabertalu 8. Raja talu Joonis 6. Talude paiknemine Haanja küla on küll hõredalt hoonestatud, kuid asub intensiivse külastusega puhkemajanduslikus piirkonnas. Põllud on siin väikesed ja asustus on hajutatud pisiküladena. Künkliku reljeefi tõttu on taluõued rajatud väikestele või suurematele kõrgendikele ja vee lähedusse. Ehkki külasid on rohkesti, elab neist paljudes vaid mõni inimene. Rehetaguse taluhooned. Näha on Joonis 7. Rehetaguse elumajad maakividest ehitatud laut ja puidust elumaja. Selle piirkonna traditsiooniks ongi kivist ehitada vaid laudad. Elumajad, küünid, aidad, saunad jne on enamasti puitehitised. Vaade Savimäelt Savimäe talukompleksile. Näha on piirkonnale iseloomulikku hoonete asetust, kus valitseb keskõue-süsteem. See tähendab, et majad asuvad ümber õue. Taga paistavad Nõukogude ajal rajatud Joonis 8. Rehetaguse taluhooned tootmishooned. Haanja küla arengu võib tinglikult jagada kolmeks osaks: 1. Enne 1918 aastat - mõisate aeg; 2. Perioodil 1918-1939 – Esimene Eesti Vabariik; 3. Perioodil 1939-1990 – kolhooside aeg. Joonis 9. Savimäe talukompleks LK A-5 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Kõigist perioodidest on jäänud selgeid märke planeeringualale ja seda ümbritsevale maastikule. Mõisate aeg Haanja küla on esmakordselt mainitud 1561. aastal. 1866. aastal moodustati sinna Hanhofi kroonumõis. Enne Vabadussõda oli praeguse Haanja küla kohal mõnest hoonest koosnev asum. Peamine hoonestus asus praegu planeeringualal asuvast järvest lääne pool. Haanja küla läbisid kaks teed: Võru ja Kündja küla suunal. 1850. aastatel, kui oli mõisaaeg ning põllumajanduse osatähtsus elatusvahendina suur, ehitati taluhooned hajali, niimoodi et Joonis 10. Mõisate paiknemine majad jääksid põllumaade keskele. Haanja külas tegeldi peamiselt karjakasvatusega, kuna põlluharimisel ei olnud ebatasase reljeefi ja sealt tulenevate ebasobivate tingimuste tõttu mõtet. Nimelt oli erosiooni tõttu mäenõlvadel muld väheväärtuslik ning orgudes oli liigniiske. Esimene Eesti Vabariik Toimus Haanja küla jõuline areng väljapoole asustuse piire. Suure tõuke Haanja külale arenemiseks andis mõisate Joonis 11. Verstane kaart kadumine ja asundustalude moodustamine. Haanja küla kasvamine Võru linna ja Kündja küla suunas toimus peamiselt haguküla põhimõttel. Hoonestus paiknes peamiselt kõrgematel mäenõlvadel või tasandikel ja oli liigendatud põllu- ning heinamaadega. Välja olid kujunenud kindlad teede koridorid Võru linna ja Kündja küla suunal. Kolhooside aeg Haanja ajaloolise küla pilti rikastas see Joonis 12. Kolhooside aeg LK A-6 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering periood korterelamutega. Rajati planeeringualast põhja suunas Kuuri katastriüksusel asuvad põllumajanduslikud tootmishooned. Aktiivset kasutamist leidsid põllu-ja heinamaad, mis aitas kaasa maastike avatuse säilitamisele. Planeeringuala maastikuline liigestatus Planeeringuala võib tinglikult jagada kolmeks osaks: 1. Savimägi ja selle nõlvad; 2. Veekogu ja selle kaldad; 3. Haanja küla. Savimägi ja selle nõlvad Eesti põhikaardil (www.werro.ee) on Savimäe kõrguseks märgitud 277,6 m. Hectare OÜ poolt koostatud Ristmiku, Kuuri, Savimäe, Pargi ja Rehetaguse maa- ala geodeetiliste tööde aruandes on Savimäe kõrguseks 278,71 m. Lähtudes Hectare OÜ andmetest kuulub Savimäele 20. koht Eesti Joonis 13. Vaade Savimäele kõrgemate mägede edetabelis. Haanja kõrgustiku reljeefi vaadates kaotab Savimägi oma atraktiivsuses, kuna see jääb vahetus läheduses asuvate mägede, Iisraelimäe (284,2 m) ning Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe (318,1 m) varju. Väiksemas plaanis, vaadeldava ala piires, on Savimägi aga väga tähtis. Nimelt Kündja küla suunas kulgevalt teelt on väga hea vaade Savimäele. Savimägi ja selle nõlvad on läbi aegade olnud muutusteta. Savimäe läänepoolsel, Haanja küla poolsel nõlval on ca 1,5 meetrine astang. Savimäe tipus kasvavad üksikud puud. Savimäe nõlvadel on olnud üksikuid hooneid (põhjanõlval on säilinud talukoht). Joonis 14. Sademevee toiteline veekogu Veekogu ja selle kaldad Kuigi veekogu on sademevee toiteline ning tal puuduvad regulaarsed toiteallikad (sissevoolavad allikad, ojad jne), on selle ajalugu sama pikk kui Haanja külal. Järv on märgitud juba 1920.aastate kaartidel, ning ka kõikidel järgmistel. Seega on see ala olnud kogu aeg vee all ning pole mingit põhjust arvata, et ta regulaarselt mingil perioodil ära kuivaks. LK A-7 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Haanja küla Selles grupis käsitletakse nii Haanja küla ajaloolise tuumikuga osa, kui ka planeeringualalt välja jäävat (kuid kindlasti seda mõjutavat) ala. Lähiala Kolhooside ajal rajati planeeringualast teisele poole Kündja küla teed mitmed tootmishooned, sh planeeringualasse kuuluv väetisehoidla. Nagu näha on läbi ajaloo toimunud Haanja küla arenemine Savimäe suunas. Joonis 15. Tootmishooned Kokkuvõte Käsitletava piirkonna muudab omapäraseks maamärgid ning ala vaadeldavus. Maamärkidest olulisemad on Võru tee, Kündja tee, väetisehoidla, taluhoonestus ning Savimägi. Märkimisväärne on vaade Savimäele Haanja küla poolt mööda Kündja teed liikudes. Läbi ajaloo on Haanja küla laienenud pidevalt väljapoole. Esimese Eesti Vabariigi ajal ehitati asundustalud Haanja küla ja Savimäe vahele. Kusjuures hoonestuse rajamisel jälgiti talukomplekside stiili, kus elamut ümbritsevad mitmed kõrvalhooned. Hiljem, nõukogude ajal, ehitati planeeringualast üle Kündja tee mitmeid tootmishooneid. Oluline on säilitada Savimäe vaadeldavus, sajandeid püsinud teede trajektoorid ning uue hoonestuse rajamisel arvestada piirkonna ajalooliste traditsioonidega hoonestuses. Ajalooliste vaadete taastamiseks tuleb ala puhastada võsast. A.2. Detailplaneeringu alusmaterjalid ● HECTARE OÜ (litsentsi nr 554 MA) poolt 13.09.2006 koostatud geodeetiliste mõõdistuste tööd nr 06_402. A.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ● Haanja valla üldplaneering; ● Võru maakonnaplaneering; ● Võru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; ● Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. LK A-8 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering A.4. Tellija, huvitatud isiku ja koostaja andmed Tellija: Haanja Vallavalitsus Haanja küla, 65101, Võru maakond Telefon: +372 782 9111 Faks: +372 787 8839 E-mail: [email protected] Huvitatud isik: Osaühing Amina Tähe 2A-11, 51010 Tartu Telefon: +372 56 226 747 E-mail: [email protected] Koostaja: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Betooni 9, 51014 Tartu linn Jur. aadress: Leevi side, Veriora vald, 64202 Põlvamaa Kontaktisik: Helen Jors Telefon: +372 7 407 702 E-mail: [email protected] LK A-9 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering A.5. Planeeritava ala skemaatiline asukoht LK A-10 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering B. PLANEERIMISETTEPANEK B.1. Planeeritava maa-ala ehitusõigused Planeeringuga tehakse ettepanek muuta maa kasutamise sihtotstarve pereelamu maaks, puhkerajatiste maaks, kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, tee ja tänava maaks, parkimisrajatiste maaks, tehisveekogu maaks, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks. Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi katastriüksuste detailplaneeringu alale on planeeritud 21 krunti elamutele, üks krunt teenindushoonete ehitamiseks, kaks krunti puhkerajatise rajamiseks, üks krunt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks, üks krunt tehisveekogu rajamiseks ning 2 teemaa krunti. Krundi POS 8 olemasolev hoonestus on planeeritud rekonstrueerida teenindushooneks. Käesoleva detailplaneeringuga ei nähta krundile POS 2 ette uut hoonestusala, krundi POS 2 olemasolev hoonestus on planeeritud säilitada. Planeeritava krundi POS 1 ja POS 22 olemasolev hoonestus on ette nähtud likvideeritavana. Tabel 1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguste määramine Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi- aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud sihtots- korruse- ehitus- tarve lisus alune pind POS 1 2509 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 2 3397 m2 100% EP olemasolev 11101, olemasolev 150 m2 12744, 21122 POS 3 2416 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2 12744 korrust POS 4 12416 m2 80% V; ei määrata ei määrata ei määrata ei määrata 20% PR POS 5 1186 m2 100% LT ei määrata 21122 ei määrata ei määrata POS 6 7941 m2 70% PR; ei määrata 24119 ei määrata ei määrata 30% LP POS 7 7752 m2 100% LT ei määrata 21122 ei määrata ei määrata POS 8 2322 m2 70% BT; 1 12132 8 m; 2 470 m2 30% LP korrust POS 9 25591 m2 80% PL ; ei määrata ei määrata ei määrata ei määrata 20% LP LK B-1 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi- aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud sihtots- korruse- ehitus- tarve lisus alune pind POS 10 3808 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 11 3274 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 12 4488 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 400 m2 12744 korrust POS 13 4555 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 400 m2 12744 korrust POS 14 5613 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 500 m2 12744 korrust POS 15 2623 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 16 2200 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 17 2493 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 18 2087 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 19 2843 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 20 30 m2 100% OE ei määrata 22246 ei määrata 30 m2 POS 21 1896 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2 12744 korrust POS 22 2017 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 23 3035 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 24 3485 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 25 2305 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 300 m2 12744 korrust POS 26 1974 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2 12744 korrust POS 27 2603 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2 12744 korrust LK B-2 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Krundi Krundi Krundi Hoonete Ehitise Katuse- Maksi- aadress pindala maa- arv kasutamise harja maalne kasutuse krundil sihtotstarve kõrgus; lubatud sihtots- korruse- ehitus- tarve lisus alune pind POS 28 1952 m2 100% EP 2-3 11101, 8 m; 2 250 m2 12744 korrust EP – pereelamu maa; LT – tee ja tänava maa; LP – parkimisrajatiste maa; V – vee-ala; BT – kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maa; PL – puhkerajatiste maa, OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; PR – supelranna maa. 21122 – tee; 11101 – üksikelamu; 12744 – elamu majapidamishoone; 12132 – kohvik, baar või söökla, 24119 – muu nimetamata spordi- ja puhkerajatis; 22246 – 6-35 kV alajaam ja jaotusseade. Tabel 2. Planeeritava maa-ala kruntide katastriüksuste sihtotstarve Krundi aadress Krundi maakasutuse Katastriüksuse sihtotstarve sihtotstarve POS 1-3; 10-19; 21-28 100% EP (001) 100% E POS 4 80% V; 20% PR (006) 80% V; (017) 20% Üm POS 5; 7 100% LT (007) 100% L POS 6 70% PR; 30% LP (017) 100% Üm POS 8 70% BT; 30% LP (016) 100% Ä POS 9 80% PL ; 20% LP (017) 100% Üm POS 20 100% OE (003) 100% T (017) Üm – üldkasutatav maa; (016) Ä – ärimaa; (007) L – transpordimaa; (003) T - tootmismaa; (001) E – elamumaa; (006) V – veekogude maa. Märkus: Maakasutuse sihtotstarbed on määratud kasutades Keskkonnaministeeriumi 2002 aasta väljaannet „Planeeringute leppemärgid“. Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrus nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”. Katastriüksuse sihtotstarvete määramisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. B.2. Planeeritud kruntide aadresside ettepanek Planeeringuga tehakse ettepanek planeeritud krundid nimetada järgnevalt: LK B-3 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Tabel 3. Aadresside ettepanek Krundi aadress planeeringus Planeeringujärgse aadressi ettepanek POS 5 Järve tee POS 7 Mäe tee POS 10 Mäe tee 1 POS 11 Mäe tee 3 POS 12 Järve tee 8 POS 13 Järve tee 10 POS 14 Järve tee 17 POS 15 Järve tee 15 POS 16 Järve tee 13 POS 17 Järve tee 11 POS 18 Järve tee 9 POS 19 Järve tee 7 POS 21 Järve tee 5 POS 22 Järve tee 3 POS 25 Järve tee 1 POS 26 Järve tee 2 POS 27 Järve tee 4 POS 28* Mäe tee 5 // Järve tee 6 *Üldjuhul määratakse hoone lähiaadress peasissekäigu poolse liikluspinna järgi. Planeeringuga on krundi POS 28 aadressi määramise ettepanek tehtud mitme liikluspinna järgi, lubatud on aadressi määramine ühe liikluspinna ( nt Mäe tee) järgi. Detailplaneeringuga ei tehta kohaadressi ettepanekut kruntidele POS 1, POS 2, POS 3, POS 23 ja POS 24. Käesoleva planeeringuga on lubatud liikluspinna järgse koha- aadressi määramise vajaduse korral moodustada eraldiseisev teed ja tee teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus (POS 5 jagamine) ja teele kohanime määramine (nt Järve põik) määramine. B.3. Krundi arhitektuurinõuded Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud: POS 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; Krundid 21; 22; 23; 24; 26; 27; 28. Hoonete katusekalle 30-45o Hoonete harjajooned Paralleelsed teega. Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas. välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni. Hoonete minimaalne TP 3 tulepüsivusklass LK B-4 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire. Hoonete kohustuslik ehitusjoon Kohustuslik ehitusjoon on märgitud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel rohelise pideva joonega (7 m kaugusel krundi teepoolsest piirist ning paralleelne teega). Krundid POS 1; 3; 25. Hoonete katusekalle 30-45o Hoonete harjajooned Märgitud kaardil. Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas. välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni. Hoonete minimaalne TP 3 tulepüsivusklass Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire. Hoonete kohustuslik ehitusjoon Kohustuslik ehitusjoon puudub. Hooned peavad ära mahtuma lubatud ehitusalusele pinnale. Krunt POS 8 Hoonete katusekalle 30-45o Hoonete harjajooned Risti teega. Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas. välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni. Hoonete minimaalne TP 3 tulepüsivusklass Piirete tüübid Teega külgnevat krundipiiri on keelatud piirata igasuguste piiretega. Krundi teistes külgedes on lubatud kuni 1,3 m kõrgune krundi piire. Hoonete kohustuslik ehitusjoon Hoone rekonstrueeritakse see tähendab, et hoone maht ning ehitusjoon jäävad samaks. Krunt POS 2 Hoonete katusekalle 30-45o Hoonete harjajooned Olemasolev. Põhilised Lubatud on kivi, krohv, puit sh ümarpuit, klaas. välisviimistlusmaterjalid Keelatud on kasutada plastikvoodrit, värvkatteta plekki, välisviimistluseta betooni ja gaasbetooni. Hoonete minimaalne TP 3 tulepüsivusklass Piirete tüübid Lubatud on kuni 1,3 m kõrgune krundi piire. Hoonete kohustuslik ehitusjoon Hoone rekonstrueeritakse. Hoone maht ning ehitusjoon jäävad samaks. B.4. Krundi hoonestusala piiritlemine Hoonestusalad (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid) on LK B-5 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering näidatud põhiplaanil (Kaart 4 ja 5). Vastavalt Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Ala-Muna Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneeringu lähteülesandele on hoonete lubatud ehitusalune pind kuni 20% krundi pindalast. Täpsed hoonete lubatud ehitusalused pinnad leiab „Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguste määramine“ tabelist (Tabel 1). Hoonete omavaheline kuja on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ vähemalt 8 m, seega peavad hoonete kaugused krundi piirist olema vähemalt 4 m. B.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused Planeeringu piires on kõrgusvahed kuni 15 m. Savimäe nõlvadel esineb maalihke oht ja orus on maapinna kandvus kõikuv. Seetõttu tuleb kõikidel kruntidel läbi viia ehitusgeoliigilised uuringud. Selleks on kohustuslik iga hoonestusala kohta teha 1-2 puurauku. Ehitusgeoloogia uuringute tulemusel peab selguma kui rasket ja millist konstruktsiooni majadel kasutada. Väljaspool hoonestusalasid on maapinna reljeefi muutmine keelatud, erandkorras võib reljeefi muuta väga väikesel määral. Hoonestusaladel tuleb maksimaalselt arvestada olemasoleva reljeefiga, lubatud on reljeefi muuta vaid ehitusprojektiga ette nähtud mahus. B.5. Parkimise ja liikluskorralduse määramine Juurdepääsud planeeringualale on planeeritud nelja mahasõiduga Haanja-Kündja kõrvalmaanteelt nr 25142. Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada teemaale eraldi krundid – POS 5 ja POS 7. Planeeringuala sisesele teemaale on planeeritud nii sõidu- kui ka kergliiklustee. Haanja- Kündja maanteega paralleelselt kulgeb kergliiklustee mööda avalikult kasutatavaid krunte POS 5, POS 6 ja POS 9. Tänavavalgustuskaabel on planeeritud kergliiklustee alla. Planeeritud sõidutee on kõvakattega ja kergliiklustee pehmekattega. Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ järgi on planeeringualal hea sõidutee laius 4,4 m. Kergliiklustee, kus liiklevad jalakäijad, jalgratturid ja rulluisutajad, laius on 3 m. POS 4 asuvad tuletõrje veevõtukohale ligipääsemiseks on POS 5 kõnnitee planeeritud laius 4 m. POS 4 veevõtukohale ligipääsemiseks võib kasutada mõlemat maantee mahasõitu, mille kaudu POS 5 kõnniteele sõita. Parkimine planeeringualal on lahendatud kruntide piires. Elamumaa kruntidele on planeeritud maksimaalselt kaks parkimiskohta. Puhkerajatiste maale on planeeritud 23, teenindushoone juurde 12 parkimiskohta. POS 6 asuval parkimisplatsil peab olema tähistatud parkimiskeeluala tuletõrjeautode tarbeks. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”. LK B-6 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering B.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Vähemalt 70% krundist peab olema haljastatud. Säilitada tuleb maksimaalselt kõrghaljastust. Samas on maastikukujundamisel prioriteediks maastike avamine. Soovitatav on koostada koos hoonestusprojektidega ka kruntide haljastusprojektid. Haljastusprojekt on kohustuslik avalikel aladel ning avalike aladega piirnevatel kruntidel. Projektidega täpsustatakse säilitatav, asendatav ning juurdeistutatav kõrghaljastus. Kruntide piirete maksimaalne kõrgus on kuni 1,3 m. Teega külgnevatel krundipiiridel on lubatud piirdena kasutada puitaeda või hekki. B.7. Kujade määramine Tehnovõrkude vahelised horisontaal- ja vertikaalkujad on planeeritud vastavalt EPN 17 „Linnatänavad“ 8.osa „Tehnovõrgud ja rajatised“. Planeeringuala põhjaosa piiritleb Haanja-Kündja maantee. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Krunti POS 2 läbib tee, mis viib kruntideni POS 1 ja POS 3. POS 1 teenindav sõidutee läbib ka POS 3 krunti. Seetõttu on seatud teeservituut krundile POS 2, kus valitsevaks kinnisasjaks on POS 1 ja POS 3. Samuti on krundile POS 3 seatud teeservituut, kus valitsevaks kinnisasjaks on POS 1. Tabel 4. Servituudid Teeniv Valitsev Servituut Serituutide sisu kinnisasi kinnisasi/isik POS 2 POS 1, POS 3 Sõiduteeservituut Teeservituut POS 3 POS 1 Sõiduteeservituut Teeservituut POS 2 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja elektrikaabelliin ning seda hiljem hooldada. POS 3 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja elektrikaabelliin ning seda hiljem hooldada. POS 2 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja elektrikaabelliin ning seda hiljem hooldada. LK B-7 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Teeniv Valitsev Servituut Serituutide sisu kinnisasi kinnisasi/isik POS 3 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja elektrikaabelliin ning seda hiljem hooldada. POS 2 Sidevõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab sidevõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada kinnisasjale sidevõrk ning hiljem seda hooldada. POS 3 Sidevõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab sidevõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada kinnisasjale sidevõrk ning hiljem seda hooldada. POS 2 Vee-ja Isiklik Isiklik kasutusõigus annab vee- ja kanalisatsiooni- kasutusõigus kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse võrgu valdaja ehitada kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonitorustik ning hiljem seda hooldada. POS 3 Vee-ja Isiklik Isiklik kasutusõigus annab vee- ja kanalisatsiooni- kasutusõigus kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse võrgu valdaja ehitada kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonitorustik ning hiljem seda hooldada. POS 15 Elektrivõrgu Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdaja kasutusõigus valdajale õiguse ehitada läbi kinnisasja elektrikaabelliin ning seda hiljem hooldada. B.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine Tehnovõrkude asukoht on näidatud tehnovõrkude plaanil. Kõikidele kinnistuid läbivatele transiitsetele trassidele tuleb kehtestada servituut vastavalt selle kaitsevööndi laiusele. Kruntidele on planeeritud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus. teemaadele POS 5 ja POS 7 kergliiklustee alla on planeeritud perspektiivsed madalpinge, side ja tänavavalgustuskaablid. Sademevee nõva on planeeritud paralleelselt sõiduteega suunaga veekogusse. B.8.1. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Elektrivarustuse tagamiseks Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi katastriüksustele on vajalik tööprojekti koostamine. Alal on olemas OÜ Jaotusvõrgule kuuluvad 10 kV ja 0,4 kV õhuliinid, mis tuleb ümber tõsta paralleelselt moodustatavate teekoridoridega ning ehitada maakaabelliinideks. Ka kinnistusiseselt kasutatakse elektrivarustuse tagamiseks maakaabelliine. LK B-8 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Planeeringuala edelaosas asetsev elektriliin on soovitatav ümber ehitada maakaabelliiniks. Ümberehituse käigus tuleb ka planeeringualalt välja jääv Pargi katastriüksuse elektrivarustus asendada maakaabelliiniga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 aasta määrusega nr 241 kehtestatud „Elektrivõrguga liitumisega ja liitumistasu arvestamise kord“ seatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 aasta määrusega nr 184 kehtestatud “Võrgueeskirjale”. Vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti piirkonna väljastatud tehnilistele tingimustele nr 129451 on planeeringualale moodustatud POS 20 alajaama krundiks. Toide ehitatavale alajaamale tuleb mööda POS 5 ja POS 7 planeeritava maakaabelliiniga Ruusamäe toitealajaamast, Munamäe toitefiidrist. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud tee äärde kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilpide elektritoited on planeeritud 0,4 kV maakaablitega planeeritavast komplektalajaamast. Liitumiskilbist hooneteni on planeeritud tarbijale kuuluvad maakaablitega toiteliinid. Tänavavalgustus on planeeritud paralleelselt teedega (POS 5 ja POS 7). Tänavavalgustus jääb sõidutee ja kõnnitee vahele. Planeeritud tänavavalgustusklass vastab kõnnitee klassile K5. Elektrivõrgu kaitsevööndid määratakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 26.03.2007 vastu võetud määrusele nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Elektri maakaabelliinide maa-ala kaitsevöönd ulatub liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusele paiknevate vertikaaltasanditeni. Elektrivarustuse lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. B.8.2. Sidevarustus Teemaale on planeeritud koridor sidekaablile. Planeeritavatele kruntidele on ette nähtud telekommunikatsioonivarustus. Vastavalt 08.12.2004 vastu võetud Elektroonilise side seadusele on sidetrassi kaitsevöönd kaks meetrit liinirajatise keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni. Sidevarustus rajatakse kinnistu omaniku taotluse ja tööprojekti alusel. B.8.3. Veevarustus, kanalisatsioon ja sadevesi Planeeritav hoonestus varustatakse veetorustikega, mis katab kavandatava veevajaduse. Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud veetorustik, mis on seotud planeeringualast põhja poole üle Kündja tee jääva puurkaevuga. Veetorustik maapinnas paigutatakse vähemalt 0,2 m allapoole külmumispiiri. Tulevikus võib jagada veetorustiku kahte tsooni, et tagada ühtlasem veesurve Savimäe nõlval asuvatele kruntidele. Parema veevarustuse tagamiseks on kavandatud joogivee pumpla krundile POS 6. LK B-9 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Planeeringualal koguneva reovee ärajuhtimiseks on planeeritud isevoolne ja surveline kanalisatsioonitorustik. Krundi POS 6 lääneossa on planeeritud reoveepumpla, et reovesi juhtida mööda Kündja teed Haanja küla kanalisatsioonimagistraali. Reovee hulk planeeritaval alal ei ületa 10 m3/d, sellest tulenevalt on planeeritud reoveepumpla kuja 10 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid tuleb määrata vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. Vastavalt sellele määrusele on nii ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kui ka survetorustike kaitsevööndi ulatus alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m telgjoonest mõlemale poole. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringualale planeeritud 3 tuletõrje- veevõtukohta, mis asuvad kruntidel POS 4 , 6 ja 7. POS 6 asuval parkimisplatsil peab olema tähistatud parkimiskeeluala tuletõrjeautode tarbeks. POS 4 asuvale tuletõrje veevõtukohale ligipääsemiseks peab olema tagatud juurdepääs POS 5 asuva kõnnitee kaudu. Kõikides veevõtukohtades peab olema tagatud veevarustus 10 l/s kahe kuni kolme tunni jooksul. Tuletõrjevee kättesaadavus peab olema tagatud aastaringselt. Projekteerimise käigus lahendada ehitisesisene tuletõrjeveevärk. Tuletõrje veevarustuse lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. Torustike dimensioneerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2005 “Ehitise tuleohutus”, osa 6: Tuletõrje veevarustus. Tabel 5. Tuletõrje-veevõtukohtade mahud Tuletõrje-veevõtukoha Teeninduspiirkonna max Tuletõrje-veevõtukoht asukoht hoone kubatuur m3 (veehoidla) min maht m3 POS 4 loodeosa 2400 72 POS 6 parkla 3760 108 POS 7 sõidutee keskosa 4000 72 Sademevee ärajuhtimine on planeeringualal lahendatud kahe põhimõtte järgi. Kui krundi ja paisjärve vahele jääb sõidutee, tuleb sademevesi koguda nõvasse ja sellekaudu juhtida veekogusse. Kui krunt külgneb paisjärvega, võib sademevee juhtida otse veekogusse. Soovituslik on krundi kõrgemate nõlvade suunas rajada drenaaztorustik, et koguda pinnase liigne niiskus hoonetest eemale. Tabel 6. Sademevee ärajuhtimise viis Krunt Sademevee ärajuhtimise viis POS 2, 3, 6, 10, 11, 24, 25, 26, 27. Voolab isevoolselt paisjärve POS 1, 8, 9, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, Nõva kaudu paisjärve 20, 21, 22, 23. LK B-10 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering B.8.4. Soojavarustus Planeeringuala ei kuulu kaugkütte piirkonda ja planeeringuga ei kavandata kaugkütte torustikku. Soojavarustus lahendatakse ehitusprojekti käigus lokaalselt iga krundi piires eraldi. Võimalikud kütteallikad planeeritaval alal on elekter, vedel- ja tahkekütus. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid: raskeõlid ja kivisüsi. B.9. Keskkonnatingimused Planeeringuala asub Haanja looduspargi maa-alal, mistõttu on algatatud koos detaiplaneeringuga ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärgiks on uurida planeeringus kavandatu elluviimise mõju ümbritsevale looduslikule ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on osa detailplaneeringust ja detailplaneeringu koostamisel tuleb arvastada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega. Järeldusena osutab keskkonnamõju strateegiline hindamine, et kavandatav tegevus ei oma olulist (mitteaktsepteeritavat) negatiivset mõju juhul, kui rakendatakse soovitatud leevendusmeetmeid ja hoonete ehitamisel ning hilisemal ekspluateerimisel suhtub Arendaja loodussäästvalt ja heaperemehelikult kogu projekti arendamisesse. Planeeringulahenduse elluviimisel tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükkides 7.11. Leevendavad meetmed ning 7.12. Järeldused ja soovitused tooduga, et vähendada arendustegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse lähtudes kehtivatest normatiividest ja õigusaktidest. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Prügikonteinerite võimalikud asukohad on ära näidatud Põhijoonisel (Kaart 4 ja 5), täpsed asukohad määrata igal krundil ehitusprojekti käigus. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada tegevusluba omavate ettevõtjate poolt. B.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringulahenduse kavandamisel kuritegevuse riskide vähendamiseks on arvestatud Eesti standardit EVS 809-1:2002, millest tulenevalt on planeeringualal vajalik tagada: ● hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; ● konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed; ● territoriaalsus (krundi selge eristamine ja piiramine); ● hea vaade ühiskasutatavatele aladele; ● erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine. LK B-11 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: ● jälgitavus; ● piiratud juurdepääs võõrastele; ● valdusele sissepääsu piiramine; ● üldkasutatavate teede ja elamute juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; ● atraktiivsed materjalid ja värvid; ● vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid); ● atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, teeamööbel ja kõnniteed; ● suunaviidad; ● üldkasutatavate alade korrashoid. B.10. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesolev detailplaneering on kehtivat Haanja valla üldplaneeringut muutev. Kehtivas Haanja valla üldplaneeringus on planeeritavate kruntide maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud lähipuhkuse maa-ala, pereelamumaa, veekogumaa ning põllumajandus- ja metsamaa. Üldplaneeringu tsoneeringute kaardi järgi jääb planeeringuala intensiivse kasutusega puhkepiirkonda. Selles piirkonnas toimub aktiivsem puhkajate ja turistide liikumine, asub suurem osa olevaid ja planeeritud puhke- ja spordibaase, hotelle, kämpinguid, turismitalusid, järvesid, huvipakkuvaid vaatamisväärsusi. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haanja valla üldplaneeringus Savimäe, Ristmiku, Rehetaguse, Ala-Muna, Pargi ja Kuuri maaüksuse detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala maa kasutamise sihtotstarbed pereelamu maaks, tee ja tänava maaks, kaubandus-, toitlustus-ja teenindushoone maaks, parkimisrajatiste maaks, tehisveekogu maaks, puhkerajatise maaks ja elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks. Ühtlasi tehakse ettepanek muuta üldplaneeringus detailplaneeringu koostamise kohustusega ala piiri detailplaneeringuga hõlmatud ala ulatuses. B.11. Planeeringu rakendamise võimalused ja planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi tekitada kahjusid kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik. LK B-12 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Detailplaneeringu ala kruntideks jagamise tingimus on asjaolu, et ühisveevärk, -kanalisatsioon, elektrivarustus ja liiklusmaad oleksid planeeritud krundi liitumisekohani välja ehitatud. Planeeritud liiklusmaad ja vajalikud tehnovõrgud (ühisveevärk ja –kanalisatsioon, elekter) ehitab välja huvitatud isik (arendaja). Maa-alused tehnovõrgud on soovitatav rajada korraga ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse. Ehitusloa väljastamise eelduseks on asjaolu, et liiklusmaad, ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning elekter on ehitusluba taotleva krundi piirini välja ehitatud. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. LK B-13 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering C. PLANEERINGUKAARDID Kaart 1: Olemasolev olukord 1 (M 1:500) Kaart 2: Olemasolev olukord 2 (M 1:500) Kaart 3: Funktsionaalsed seosed (M 1:2500) Kaart 4: Põhijoonis 1 (M 1:500) Kaart 5: Põhijoonis 2 (M 1:500) Kaart 6: Tehnovõrkude joonis (M 1:500) Kaart 7: Tehnovõrkude joonis (M 1:500) Kaart 8: Ülevaatejoonis (M 1:1000) Kaart 9: Illustreeriv joonis LK C-1 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering D. PLANEERIMISDOKUMENDI LISAD LK D-1 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE 1. Lõuna-Eesti Päästekeskus Kooskõlastatud 16.07.2008 nr 7-15/3-50 Planeerimisettepanek, lisad, lk D-27, D-28, D-29, D-30. Kooskõlastus kaardil nr 4 Põhijoonis 1, nr 5 Põhijoonis 2, nr 6 Tehnovõrkude joonis 1 ja nr 7 Tehnovõrkude joonis 2. 2. Elion Ettevõtted AS Kooskõlastatud 25.08.2008, kooskõlastus nr 8674026. Planeerimisettepanek, lisad, lk D-21. 3. OÜ Jaotusvõrk Kooskõlastatud 15.10.2008. Kooskõlastus kaardil nr 6 Tehnovõrkude joonis 1. 4. Kagu Teedevalitsus Kooskõlastatud 19.11.08 kirjaga nr 7-4/1994. Planeerimisettepanek, lisad, lk D- 22. 5. Võrumaa Keskkonnateenistus Kooskõlastatud 27.01.2009 kirjaga nr 44-11-4/29866-20. Planeerimisettepanek, lisad, lk D-25. LK D-31 Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering E. PLANEERINGU MAJANDUSLIKUD HOOVAD Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel peab arvestama kaasneva investeerimise vajadusega. Investeerimise vajadus sõltub eelkõige planeeringuala asukohast ja vajalike infrastruktuuride (juurdepääsuteed, magistraaltorud ja -kaablid, veekogud, jms) olemasolust. Planeeritava Rehetaguse, Savimäe, Ristmiku, Kuuri, Ala-Muna ja Pargi katastriüksuste detailplaneeringu, pindalaga ca 10,3 ha, planeeringueelsed maakasutuse sihtotstarbed on maatulundusmaa, elamumaa ja tootmismaa. Hoonestatud on Kuuri, Pargi ja Rehetaguse krundid. Ala-Muna, Savimäe ja Ristmiku krundid on hoonestamata võsastunud alad. Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritavale maa-alale valdavalt ühepereelamute ehitust. Investeeringute vajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ehituslubade saamise eelduseks on esmatähtsate kommunikatsioonide nagu juurdepääsuteed, ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning elekter oleksid välja ehitatud . LK E-1 Novarc Group AS Teie 19.02.2020 [email protected] Mustamäe tee 46 Meie 23.03.2020 nr 15-2/20/9590-2 10621, Tallinn Rõuge vallas 25142 Haanja-Kündja km 0,12-0,69 „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering“ alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks Olete taotlenud nõudeid Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas riigitee 25142 Haanja- Kündja (edaspidi riigitee 25142) km 0,12-0,69 „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering“ lahenduse alusel juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise põhiprojekti koostamiseks. Projektiga soovitakse riigiteele 25142 rajada kolm uut mahasõitu ning rekonstrueerida olemasolev mahasõit. Võttes aluseks EhS § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Maanteeamet Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas „Rehetaguse, Savimäe, Ristiku, Kuuri ja Pargi katastriüksuste detailplaneering“ alusel nõuded ristumiskohtade, tehnovõrkude ja valgustuse projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 25142 piirides (teemaal) ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 3-5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Lisa 1. Planeeringuala ülevaatejoonis Lisa 2. Planeeringu seletuskiri Lisa 3. Riigitee ristumiskoha nõuded Lisa 4. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded Lisa 5. Teevalgustuse projekti nõuded Herkki Rõõm 5219446 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa 3. Riigitee ristumiskoha nõuded 1. Ristumiskoha ehitamiseks/rekonstrueerimiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema ehitusseadustiku (edaspidi EhS) kohane pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 4. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 5. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 5.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 5.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. 5.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 5.4. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 5.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 6. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 25142 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 299 autot/ööp, kehtivate kiiruspiirangutega vastavalt riigitee lõigule kas 50 või 70 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 7. Ristumiskoha projekteerimisel lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest . Määrata ristumiskoha pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). 8. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle riigiteelt peab olema 2,5-3,0% I või II tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. 9. Tolmuvaba kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 10. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega. Sademevee juhtimine riigimaantee katastriüksusele on keelatud. 11. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 12. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. 13. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 2 (7) 15. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele, kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. 17. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 19. Ristumiskoha projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 3 (7) Lisa 4. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 25142 piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 4. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 7. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m ümbritsevast maapinnast, veetorustikud 1,8m), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 8. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 9. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 10. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 11. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule 4 (7) (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 12. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 13. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 14. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 15. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 16. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 17. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 18. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 19. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. 5 (7) Lisa 5. Teevalgustuse projekti nõuded Tutvudes rajatiste paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded teevalgustuse projekti koostamiseks: 1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 2. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest ( www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“). 3. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 3.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 3.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed (ja vajadusel ristuvad teed) vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 3.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga. 3.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 3.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 3.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 3.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 4. Selgitada välja (kui on KOV projektid) ning arvestada varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.mnt.ee. 7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 8. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 9. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3 10. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 11. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 11.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 11.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 6 (7) 12. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus- jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega. 13. Asendiplaani joonisele märkida : 13.1. Valgustusklassi number (näiteks M5); 13.2. Iga valgusti juurde : valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 13.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m). 14. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus). 15. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis. 16. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 8 Tehnovõrgud nõutust ning Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 17. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine). 18. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine. 19. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 20. Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist). 21. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 22. Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. 23. Arvestada, et riigitee alusele maale paigutatava tehnovõrgu ja - rajatise omanik kohustub enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile taotluse riigitee transpordimaale projekteeritud tehnorajatise paigutamise ja talumise lepingu sõlmimiseks lähtudes järgmistest juhistest: 23.1. „Protseduur tehnovõrgu ja -rajatiste teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku maakasutuse kokkuleppe sõlmimiseks“ 23.2. „Taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks“. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 7 (7)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel