Killustikust katendikihtide ehitamise
juhis
MA 2016-012
SISUKORD
Sisseuhatus ................................................................................................................................. 3
1. Üldosa ................................................................................................................................. 4
2. Üldised nõuded aluste projekteerimisel .............................................................................. 5
3. Üldised nõuded aluste ehitamisel........................................................................................ 7
4. Sideainega töötlemata aluste ehitamine ............................................................................ 10
4.1 Aluste ehitamine sidumata segudest .......................................................................... 10
4.2 Aluste ehitamine ridakillustikust ............................................................................... 11
4.3 Aluste ehitamine fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil ............................... 12
4.4 Aluste ehitamine objektil sideaineta segatud segudest .............................................. 13
4.5 Nõuded sideainega töötlemata alustele ...................................................................... 13
5. Bituumensideainega töödeldud aluste ehitamine .............................................................. 15
5.1 Segistis valmistatud mustkillustikust (MUK) alused ................................................ 15
5.2 Aluste ja katete ehitamine immutusmeetodil............................................................. 17
5.3 Nõuded sideainega töödeldud alustele ...................................................................... 19
6. Tööde vastuvõtmine .......................................................................................................... 20
2
SISSEUHATUS
Juhis on eelmise, 2012. aastal Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhise“ uusversioon, milles on arvestatud õigusaktides toimunud
muudatusi ja Maanteeameti poolt omandatud uusi kogemusi. Juhises on aluste rajamise
tehnoloogilisi nõudeid olulisel määral vähendatud ning peamine rõhk on pandud valmis aluse
nõuetele. Juhisesse on sisse toodud tööde jooksul teostatavate kontrolltoimingute tabelid, mis
lihtsustavad juhises sisalduvate nõuete loetavust ja selgust. Lisaks on juhisesse sisse toodud
nõuded sideaineta kohapeal segatud segust aluse rajamiseks. Objektil sideaineta segatud
segude kasutamine võimaldab suuremal määral kasutada ära teeobjektil olemasolevat
materjali.
Juhise sisu on arutatud MTÜ Eesti Asfaldiliiduga ning selle üksikliikmetega, millede
tulemused on sisse viidud ühistele arvamustele jõutud kohtades. Maanteeamet tänab erinevaid
osapooli nende panuse eest. Juhise tulemusel oodatakse ühiselt riigimaanteede kvaliteedi ja
kestvuse paranemist tulevikus.
3
1. ÜLDOSA
1.1 Käesolevas juhises käsitletakse:
- aluste ehitamist EVS-EN 13242 kohastest jämetäitematerjalidest:
- aluste ehitamist fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil;
- aluste ehitamist ridakillustikust.
- aluste ehitamist EVS-EN 13285 kohastest sidumata segudest;
- aluste ehitamist asfalditehases toodetud mustkillustikust;
- aluste ehitamist jämetäitematerjalist bituumensideainetega immutusmeetodil.
1.2 Aluse tüübi valikul tuleb lähtuda käesoleva juhise peatükis 2 kirjeldatust.
1.3 Juhist rakendatakse kõigi Maanteeameti teeprojektide projekteerimisel ja tööde
teostamisel sh ka ehitushankel, mis sisaldab projekteerimist lepingus ette määratud
ulatuses. Maanteeameti teenistujad on kohustatud hankeid ette valmistades lähtuma
antud juhisest.
1.4 Töövõtjale on käesolevas juhises kirjeldatud nõuete järgimine kohustuslikud, kui juhis
on töövõtjale lepingus sätestatud.
1.5 Lisaks majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määrusele nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“ (edaspidi kvaliteedimäärus) peab projekteerimisel, ehitamisel
järgima ka käesolevas juhises kehtestatud täiendavaid nõudeid.
1.6 Käesolevas juhises kasutatakse standardite EVS-EN 13043, EVS-EN 13242 ja EVS-EN
13285 peatükis „Terminid ja määratlused“ kasutatud mõisteid ja standardites
käsitlemata järgnevaid mõisteid:
- AKÖL 20 – objekti kahekümnenda aasta eeldatav keskmine ööpäevane
liiklussagedus autot ööpäevas (a/ööp);
- Killustik – jämetäitematerjalid, fraktsioneerimata täitematerjalid ja sidumata segu;
- Fraktsioneeritud killustik – jämetäitematerjalid fraktsiooniga 16/32 mm, 32/63
mm või 63/120 mm;
- Kiilumiskillustik – jämetäitematerjal, mida kasutatakse fraktsioneeritud killustiku
„kiilumiseks“. Sobivad kiilumiskillustiku fraktsioonid on 4/16 mm, 8/12 (8/11 mm)
mm, 12/16 mm (11/16 mm) või 16/32 mm.
- Ridakillustik – jämetäitematerjal, mille d ≥ 4 mm ja D=31,5 või 63 mm ning mille
kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20% kuni
70%;
- Mustkillustik (MUK) – jämetäitematerjali ja bituumensideaine segamisel saadav
materjal;
- Aluse ülakiht ja alakiht – rajatavad alused, mille paksused ületavad 25 cm,
jaotatakse kaheks - ülakiht ja alakiht. Ülakihi paksus on 10-15 cm.
4
2. ÜLDISED NÕUDED ALUSTE PROJEKTEERIMISEL
2.1 Sideainetega töötlemata aluste rajamiseks kasutatakse sidumata segusid (juhise pt 4.1),
ridakillustikku (juhise pt 4.2.), fraktsioneeritud killustikku (juhise pt 4.3) või objektil
sideaineta segatud segusid (juhise pt 4.4). Aluste rajamiseks kasutatavate
täitematerjalide omaduste valikul projektis tuleb lähtuda käesoleva juhise tabelis 1 või
tabelis 2 esitatud nõuetest.
2.2 Bituumensideainega töödeldud aluste rajamiseks kasutatakse asfalditehastes valmistatud
mustkillustikku (nn MUK, juhise pt 5.1.) või immutusmeetodil rajatud aluseid (juhise
pt 5.2). Immutatud katteid (juhise pt 5.2) võib kasutada ajutise kattekihi ehitamiseks
etapiviisilisel ehitamisel.
2.3 Aluse tüübi valikul on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal
saadaolevatest materjalidest (karjääridest), muuhulgas ka objektil saadaolevate
materjalide taaskasutamisest (freesitud või purustatud asfalt). Objektilt omandatav
taaskasutatav täitematerjal tuleb võimalusel täielikult ära kasutada samal objektil,
kasutades taaskasutatavat täitematerjali sidumata segudes, fraktsioneeritud killustiku
kiilumiseks, objektil segatud sideaineta segudes (juhise pt 4.4 ) või stabiliseeritud
katendikihtide ehitamiseks (vt. „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“).
2.4 Sidumata segude korral on eelistatud poorse koostisega sidumata segude kasutamine
(GO ja GP).
2.5 Teekonstruktsiooni alusest peab olema tagatud vee väljajuhtimine külgkraavidesse (või
torudreenidesse) ja dreenkihti. Võimalusel tuleb alus projekteerida ja rajada terve mulde
laiuselt, võimaldamaks vee eemalejuhtimist katendikonstruktsioonist.
2.6 Kui teeremondi korral killustikaluse alla jäävatel kihtidel ei ole tagatud kogu mulde
laiuselt filtratsioonimoodul ≥ 1 m/ööp (katsestandardi EVS 901-20 järgi määratuna)
vähemalt 20cm sügavuseni mõõdetuna killustikaluse alapinnast, siis on alustes sidumata
segude ning objektil sideaineta segatud segude kasutamine keelatud ning alus tuleb
ehitada kogu mulde laiuselt fraktsioneeritud killustikust või ridakillustikust. Juhul kui
kihi rajamine mulde laiuselt ei ole võimalik, siis tuleb projektis ette näha täiendavad
meetmed (nt torudreenid või dreenivad geosünteedid), millega juhitakse vesi alusest ja
teekonstruktsioonist välja.
2.7 Katendikihtides kasutatavate aluste tüübid ja kihtide paksused määratakse projektis või
teetööde kirjeldustes lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi tüüplahenditest.
2.8 Kompenseerimaks nõrgemate omadustega täitematerjalide (LA40 ja F8) kasutamist
alustes, tasub projekteerimisel kaaluda kihi stabiliseerimist vastavalt „Stabiliseeritud
katendikihtide ehitamise juhisele“. Stabiliseerimise korral on lubatud ainult
kompleksstabiliseerimine, mis võimaldab eelpool viidatud omadustega täitematerjale
kasutada kuni liiklussageduseni AKÖL 20 < 3000 (vt. „Stabiliseeritud katendikihtide
ehitamise juhis“).
2.9 Aluse paksuste ja materjalide koguste optimeerimiseks tasub projekteerijal kaaluda ka
mehaanilist stabiliseerimist vastavat funktsiooni omavate geosünteetidega.
5
2.10 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on kuni 15 cm, siis
tuleb aluse rajamisel kasutada sidumata segusid fr 0/31,5 mm (tabeli 3 positsioon 1 või
positsioon 2) või ridakillustikku fr 4/32 mm (tabel 5).
2.11 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on 16-25 cm, siis
tuleb aluse rajamisel kasutada sidumata segusid fr 0/63 mm (tabeli 3 positsioon 3 või
positsioon 4) või ridakillustikku fr 4/63 mm (tabel 5).
2.12 Kui sidumata segust või ridakillustikust aluse projekteeritav paksus on üle 25 cm, siis
tuleb alus rajada mitmekihilisena, lähtudes eelpool kirjeldatud nõuetest, sealjuures
ülemises kihis tuleb kasutada sidumata segu fr 0/31,5 mm või ridakillustikku 4/32 mm
ning aluse ülemise kihi paksus ei või olla väiksem kui 10 cm ega suurem kui 15 cm.
2.13 Fraktsioneeritud killustikust alustes kasutatavate fraktsioonide valikul tuleb lähtuda
järgnevast:
- 12 kuni 17 cm paksuste ühekihiliste aluste või aluste ülakihtide ehitamisel tuleb
kasutada fraktsioneeritud killustikku fr 16/32 mm;
- 18 kuni 25 cm paksuste ühekihiliste aluste või aluste ülakihtide ehitamisel tuleb
kasutada fraktsioneeritud killustikku fr 32/63 mm.
- Kahekihiliste fraktsioneeritud killustikust aluste alakihid tuleb rajada fr 32/63 mm
või fr 63/120 mm fraktsioneeritud killustikust.
6
3. ÜLDISED NÕUDED ALUSTE EHITAMISEL
3.1 Talvel ehitatud konstruktsioonidele tohib aluseid ehitada peale alumiste
konstruktsioonide täielikku sulamist ja veelkordset tihendamist. Sulamist kontrollitakse
töövõtja poolt teostatavate proovisurfidega omanikujärelevalve või tellija esindaja poolt
ette näidatud iseloomulikes kohtades (nt avatud maastikul, varjulistes kohtades jms).
Proovisurfide tagasitäitmisel tuleb tagada kõikide konstruktsioonikihtide homogeensus
ja tihendatus.
3.2 Kõik objektile tarnitavat täitematerjalid peavad vastama käesolevas juhises kirjeldatud
nõuetele. Täitematerjalide vastavust peab tõendama tootja poolt väljastatud
deklaratsioonidega. Täitematerjale, mille nõutavad omadused ei ole tõendatud ja tootja
poolt deklareeritud, ei tohi püsivalt teekonstruktsiooni paigaldada.
3.3 Aluste ehitamine on keelatud, kui alloleva konstruktsioonikihi materjali
niiskusesisaldus on suurem EVS-EN 13286-2 modifitseeritud Proctorteimiga määratud
optimaalsest niiskusesisaldusest +0,5% võrra.
3.4 Alused rajatakse aluspinnale, mille kõrgused, kalded, tasasus ja tihedus on kontrollitud
ning vastavad lepingus kehtestatud nõuetele. Projektkõrguste, kallete, tasasuste ja
tiheduse lubamatute hälvete puhul tuleb aluspind enne aluse rajamist parandada.
3.5 Rajatud aluse paksuse hulka ei loeta aluse kihti, mis on aluspinnaga (näiteks
dreenkihiga) segunenud. Aluse kiht, mis on segunenud aluspinnaga (näiteks
dreenkihiga), loetakse aluspinna paksuse (näiteks dreenkihi paksuse) hulka.
3.6 Liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 3000 korral on soovitatav fraktsioneeritud killustiku ja
alumise konstruktsioonikihi vahel kasutada eraldavat ja filteerivat funktsiooni omavat
geosünteedi kihti. Juhul kui projektis ei ole öeldud teisiti, võib Töövõtja aluspinnaga
segunemise vältimiseks kasutada eristavaid, kuid vett läbilaskvaid geosünteedi kihti ka
juhul, kui projekt seda ette ei näe ja otseselt ei keela.
3.7 Aluste valmimisel tuleb järgmine konstruktsioonikiht rajada võimalikult kiiresti.
3.8 Teetöid peab dokumenteerima „Ehitusseadustiku“ § 15 alusel kehtestatud nõuetele ja
Maanteeameti poolt kehtestatud korrale.
3.9 Kaetud tööde vastuvõtmisel lähtutakse „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“.
3.10 Ilma tellijapoolse nõusolekuta on alustes erineva petrograafilise päritoluga
täitematerjalide kooskasutamine keelatud (välja arvatud looduslikest kruusadest
valmistatud täitematerjalide korral). Taaskasutatavate täitematerjalide kasutamise korral
tuleb kinni pidada käesolevas juhises kirjeldatud tingimustes.
7
Tabel 1. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja
kiilumiskillustik)
Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 Nr. 5 Nr. 6 Nr. 72)
ühekihilised alused, sh
jalg- ja jalgrattateede
kahekihil. aluste üla-
AKÖL 20 3000-6000
AKÖL 20 3000-6000
ühekihil. alused, kui
AKÖL 20 500-3000
aluste alakihid, kui
ühekihilised alused
ning sõiduautodele
mõeldud parklate
aluste ülakihid ja
aluste ülakihid ja
AKÖL 20 ≥ 6000
AKÖL 20 ≥ 6000
AKÖL 20 ≥ 6000
Evaj > 275 MPa1)
AKÖL 20 < 500
ja alakihid, kui
ühekihil.alused
Evaj > 275 MPa
Evaj ≤ 275 MPa
aluste alakihid
alused
Omadus
Terastikulise koostise
GC80/20
kategooria
Purustatud või
murenenud terade ja
C90/3 C90/3 C90/3 C90/3 C50/10 C50/10 C50/30
täielikult ümardunud
terade kategooria
Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud Määratud Määratud Määratud -
Purunemiskindlus LA30 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA40
Külmakindlus3) F2 F4 F4 F4 F4 F4 F8
Külmakindlus 1% NaCl
FNaCl4 - - - - - -
lahuses
Plaatsustegur FI20 FI20 FI20 FI20 FI35 FI35 FI35
Peenosiste sisalduse
f2 f4 f4 f4 f4 f4 f4
kategooria
8
Tabeli 1. märkused:
1. Ühekihiliste aluste ja aluste ülakihtide ehitamisel kasutatavale materjalile LA25 ja FNaCl4 kategooria nõude vajaduse määrab Tellija enne
pakkumuste küsimist, lähtudes eeldatavast arvutuslikust liiklusintensiivsusest AKÖL 20, nõutavast Evaj > 275 MPa katte peal ja nõude
rakendamise majanduslikust otstarbekusest. Projekteerijal tuleb esitada Tellijale katendiarvutuste käigus kooskõlastamiseks minimaalselt kaks
katendikonstruktsiooni alternatiivi koos maksumuste võrdlusega: tardkivi või tardkivi asemel MUKi kasutamisega aluses.
Katendikonstruktsioonis peab ainult MUK-i kasutamise korral selle alla jääma fraktsiooniga 32/63 karbonaatsest killustikust kiilutud alus 15-
20cm paksuselt.
2. Taaskasutatavate purustatud betoonitäitematerjalide, mille pH > 11, kasutamine on keelatud otseses kokkupuutes alumiiniumist või
galvaniseeritud terasest konstruktsioonide või nende osadega.
3. Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F2, F4 ja F8 loetakse tõendatuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude
WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida.
9
4. SIDEAINEGA TÖÖTLEMATA ALUSTE EHITAMINE
4.1 Aluste ehitamine sidumata segudest
4.1.1 Sidumata segudest aluste ehitamisel kasutatakse EVS-EN 13285 kohast
täitematerjalide segu. Sidumata segud peavad vastama tabelis 2 esitatud nõuetele.
4.1.2 Objektile tarnitava fr 0/31,5 ja 0/63 mm GA ning GO kategooria sidumata segude
terastikuline koostis peab jääma tabelis 3 toodud piiridesse. Teise tähistuse või segu
terakoostise kategooria korral (nt GP) peab objektile tarnitava segu terastikuline
koostis vastama standardis EVS-EN 13285 kirjeldatule. Sidumata segu terastikuline
koostis võib hälbida tootja poolt deklareeritud terastikulisest koostisest tabelis 4
esitatud hälvete võrra. Teise tähistuse või segu terakoostise kategooria korral võib
segu hälbida standardis EVS-EN 13285 kirjeldatud piirides.
Tabel 2. Minimaalsed nõuded EVS-EN 13285 kohastele sidumata segudele ja sidumata segudes
kasutatavatele täitematerjalidele
Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4
AKÖL 20 3000-8000
AKÖL 20 3000-8000
ühekihilised, jalg- ja
AKÖL 20 500-3000
ühekihilised alused
jalgrattateede ning
mõeldud parklate
aluste ülakihid ja
AKÖL 20 < 500
ühekihil. alused
aluste alakihid
sõiduautodele
alused
Omadus
Segu tähistus 0/31,5 või 0/63 0/31,5 või 0/63 0/31,5 või 0/63 0/31,5 või 0/63
Maksimaalne peenosiste
UF5 (UF3) UF5 (UF3) UF5 (UF3) UF5 (UF3)
sisalduse kategooria
Minimaalne peenosiste
LFN LFN LFN LFN
sisalduse kategooria
Ülemõõduliste terade
OC85 OC85 OC85 OC85
kategooria
Üldise terakoostise GA, GB, GC,
GA või GO GA või GO GA või GO
kategooria GO, GP, GE,
Purustatud või
murenenud terade ja
C90/3 C50/10 C50/10 C50/30
täielikult ümardunud
terade kategooria
Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud -
Purunemiskindlus LA30 LA35 LA35 LA35
Külmakindlus F4 F4 F4 F4
Plaatsustegur FI25 FI25 FI35 FI35
Tabeli 2 märkused:
- Täitematerjali külmakindluse kategooria F4 loetakse tõendatuks, kui
täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole
vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt kontrollida.
- Sulgudes märgitud maksimaalse peenosiste sisalduse kategooria UF3 kehtib 0/63
mm segude korral.
Tabel 3. Sidumata segu tootja poolt deklareeritud tüüpilise terakoostise piirid
kõver Sõela ava, mm
Sõel-
Segu
Pos.
80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Läbib sõela, massi-%
1 GA 100 85-99 63-77 43-57 30-42 22-33 15-30 5-15 0-5
0/31,5
2 GO 100 85-99 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 0-5
3 GA 100 85-99 - 63-77 43-57 30-42 22-33 15-30 5-15 - 0-3
0/63
4 GO 100 85-99 - 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 - 0-3
Tabel 4. Lubatud hälbed sidumata segu tootja poolt deklareeritud tüüpilisest terakoostisest
Sõela ava, mm
Segu
Pos.
31,5 16 8 4 2 1 0,5
Hälve sõelal, massi-%
1 ja 2 0/31,5 - ±8 ±8 ±7 ±7 ±5 ±5
3 ja 4 0/63 ±8 ±8 ±7 ±7 ±5 ±5 -
4.1.3 Liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 3000 korral on sidumata segudes taaskasutatavate
täitematerjalide kasutamine keelatud. Sidumata segudes taaskasutatavate
täitematerjalide kasutamine on lubatud AKÖL 20 < 3000 korral ning sõiduautodele
mõeldud parklate ja jalg- ning jalgrattateede killustikalustes.
4.1.4 Sidumata segust aluse paigaldatava kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt
2,5D (D on kasutatava täitematerjali suurima tera suurus) kuid mitte väiksem kui
10cm. Sidumata segust aluse paigaldatava kihi maksimaalne paksus tohib olla kuni
25cm.
4.1.5 Sidumata segude kruntimine tuleb teostada vahetult enne järgmise kihi paigaldamist,
kui lepingutingimused seda nõuavad. Vajadusel tuleb teeprojektis ette näha ühekordne
pindamine.
4.1.6 Sidumata segu peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab ühtlase ja nõuetele
vastava terastikulise koostisega materjali kogu tee ristlõike ulatuses. Vajadusel tuleb
ehitatavat alust mõõdukalt niisutada, sealjuures vältides peenosiste väljapesemist.
Visuaalsel hindamisel peab sidumata segudest aluse pealispind olema ühtlase
struktuuriga.
4.1.7 Tellija võib projektis ette näha tabelis 3 toodud terakoostise kategooriatest erineva
sõelkõveraga sidumata segude kasutamise.
4.2 Aluste ehitamine ridakillustikust
4.2.1 Ridakillustikus kasutatavad jämetäitematerjalid peavad vastama käesoleva juhise
tabelis 1 esitatud nõuetele. Objektile tarnitava ridakillustiku terastikulise koostise
piirid ja lubatud hälbed kesksõelal peavad vastama EVS-EN 13242 mõistes
kategooriate GC80/20 ja GTC20/17,5 nõuetele (tabel 5) ning kesksõela (avaga D/2
mm) läbindi hälve tootja poolt deklareeritud tüüpterakoostisest võib hälbida ± 17,5%.
11
Tabel 5. Ridakillustikust aluse täitematerjali terastikulise koostise piirid (GC80/20 ja
GTC20/17,5)
Sõela ava, mm
Fr. 90 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Hälve sõela, massi-%
4/32 100 98-100 80-99 20-70 - 0-20 0-5 - - 0-4
4/63 100 98-100 80-99 - 20-70 - - 0-20 0-5 - - 0-4
4.2.2 Ridakillustikust valmistatud aluse pealispind peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase
struktuuriga.
4.3 Aluste ehitamine fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil
4.3.1 Fraktsioneeritud killustik (täitematerjal) peab vastama käesoleva juhise tabelis 1
esitatud nõuetele.
4.3.2 Fraktsioneeritud killustikust aluse ülakiht või ühekihiline alus tuleb ehitada
kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest kiilumiskillustiku kulunormidest:
- Fraktsioneeritud killustiku fr 16/32 mm korral - kiilumiskillustik fr 8/12, fr 4/16
mm või fr 8/16 mm, kulunormida 25 kg/m2;
- Fraktsioneeritud killustiku fr 32/63 mm korral – kiilumiskillustik fr 8/16 mm või
fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m2, või fr 16/32 mm, kulunormiga 35 kg/m2,
mis omakorda kiilutakse kiilumiskillustikuga fr 8/12 mm, fr 4/16 mm või fr 8/16
mm, kulunormiga 15 kg/m2;
- Fraktsioneeritud killustiku fr 63/120 mm korral – kiilumiskillustik fr 16/32 mm,
kulunormiga 30 kg/m2, mis omakorda kiilutakse kiilumiskillustikuga fr 8/12 mm,
fr 4/16 mm või fr 8/16 mm, kulunormiga 20 kg/m2;
- Tardkivist valmistatud fraktsioneeritud killustikust aluse kiilumiseks kasutatakse
tardkivist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali fraktsiooniga 0/32 mm;
4.3.3 Kiilumiskillustiku kulunormi hinnatakse teostatud töömahtude ja objektile tarnitud
kiilumiskillustiku saatelehte alusel. Arvutuslikult määratud tegelik kiilumiskillustiku
kulunorm ei tohi olla suurem kui 5 kg/m2 võrra juhises või lepingus ettenähtud
kulunormist.
4.3.4 Taaskasutatavate täitematerjalide (freesitud või purustatud asfalt) kasutamine
kiilumiseks on liiklussageduse AKÖL 20 ≥ 1500 korral keelatud. Taaskasutatavate
täitematerjalidega kiilumine on lubatud AKÖL 20 < 1500 korral, sõiduautode parklate
ja jalg- ning jalgrattateede ehitamisel juhul, kui see on Tellijaga eelnevalt kirjalikult
kooskõlastatud.
4.3.5 Kui fraktsioneeritud killustikust aluse kiilumiseks kasutatakse taaskasutatavat
täitematerjali (freesitud või purustatud asfalt), tohib kiilumistöödega alustada alles siis,
kui põhifraktsioonist killustikaluse paksus on mõõdetud ja vastab lepingus ettenähtud
kihipaksusele. Kiilumiseks kasutatava taaskasutatava materjali kulunorm ei tohi olla
suurem kui 50 kg/m2.
4.3.6 Kiilumiseks kasutatav taaskasutatav täitematerjal peab vastama EVS-EN 13108-8
nõuetele, sh järgnevatele nõuetele:
- 40 RA 0/16 või 63 RA 0/32
- LA35
12
4.3.7 Aluse kihtide materjal laotatakse konstruktsiooni sõltuvalt kasutatavate fraktsioonide
arvust kihtidena. Tööde käigus tuleb vältida erinevates kihtides kasutatavate
fraktsioonide segunemist laotamisel.
4.3.8 Nii aluse ehitamisel kui ka kiilumiskillustiku paigaldamisel ning tihendamisel tuleb
vältida terade purunemist.
4.4 Aluste ehitamine objektil sideaineta segatud segudest
4.4.1 Liiklussageduse AKÖL 20 < 3000 tingimusel võib asfalt- ja pinnatud katete aluseks
ette näha ka objektil „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud
nõuetele vastava segamisfreesiga segatud ja tihendatud katendikonstruktsioone,
sealjuures sideaineid lisamata. Objektil sideaineta segatud segudest rajatavate aluste
eesmärk on võimalikult suurel määral kasutada ära kas tervelt või osaliselt
olemasoleva teekatendi konstruktsioonis olevaid materjale (sh korduvkasutatav asfalt).
4.4.2 Olemasoleva teekonstruktsiooni segamissügavuse ulatuses tuleb töövõtjal teostada
katendikonstruktsioonis sisalduvate materjalide terastikulise koostise uuringud,
lähtudes „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ ette nähtud eeluuringute
põhimõtetest, sealjuures arvestades, et olemasolevates katendikonstruktsiooni kihtides
sisalduvat lahustuva sideaine sisaldust ei ole vaja määrata.
4.4.3 Objektil sideaineteta segatud aluste rajamisel peab juurde lisatava jämetäitematerjali
omadused EVS-EN 13242 mõistes vastama vähemalt kategooriate GC80/20, f4, LA35,
FI50, F4 ja C50/30 nõuetele.
4.4.4 Objektil sideaineteta segatud aluste rajamisel peavad juurde lisatava fraktsioneerimata
täitematerjali omadused EVS-EN 13242 mõistes vastama vähemalt kategooriate GA75,
f22, LA35, FI35, F4 ja C50/30 nõuetele.
4.4.5 Objektil sideaineta segatud segust aluste ehitamisel peab segu terakoostis peale
segamisfreesimist vastama tabelis 5 nõutud terastikulise koostise piiridele.
Tabel 5. Objektil sideaineta segatud segu terastikuline koostis
Sõela ava, mm
63 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Läbib sõela, massi-%
100 80-100 50-78 31-60 18-46 10-35 6-26 0-15 0-10
4.4.6 Objektil sideaineteta segatud segu nõuetele vastavuse kontroll tuleb teostada, lähtudes
„Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatud nõuetele, sealjuures
arvestades, et segusse sideaineid juurde ei lisata ning sideaine sisalduse ja segu
tugevusomaduste kontrolli teostama ei pea.
4.4.7 Objektil sideaineta segatud segust rajatud aluse geomeetrilised omadused peavad
vastama „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise“ nõuetele.
4.5 Nõuded sideainega töötlemata alustele
4.5.1 Sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust ehitatud aluse
geomeetrilised omadused peavad vastama kvaliteedimääruses kirjeldatule. Visuaalsel
hindamisel peab sidumata segust, ridakillustikust, fraktsioneeritud killustikust või
objektil sideaineta segatud segust alus olema üleandmisel ühtlase pinnastruktuuriga.
13
4.5.2 Sidumata segust, ridakillustikust, fraktsioneeritud killustikust aluste rajamisel tuleb
töövõtjal täitematerjalide omaduste vastavust deklaratsioonile ja lepingu nõuetele
kontrollida vähemalt üks kord enne täitematerjalide paigaldamist konstruktsiooni ning
katseprotokollid tuleb esitada Insenerile. Objektil sideaineta segatud segude korral
kontrollitakse objektile tarnitavate täitematerjalide omadusi vastavalt eelpool
kirjeldatule.
4.5.3 Täitematerjalide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib kasutada katseprotokolle, mis
on välja antud tööde teostamisega samal aastal ning on väljastatud akrediteeritud
labori poolt.
4.5.4 Sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust aluste rajamise
käigus tuleb Töövõtjal täitematerjalide omaduste vastavust deklaratsioonile ja lepingu
nõuetele kontrollida vähemalt üks kord objektile tarnitud 6000 tonni täitematerjali
kohta, sealhulgas sidumata segude terastikulise koostise vastavust nõuetele tuleb
Töövõtjal kontrollida vähemalt üks korda iga objektile tarnitud 1500 tonni kohta.
Objektil sideaineta segatud segude korral kontrollitakse täitematerjalide omadusi iga
6000 tonni objektile tarnitud täitematerjali kohta.
4.5.5 Kui täitematerjalide külmakindlus on varasemalt juba tõendatud, st täitematerjali
külmakindlus vastab nõudele või külmakindluse kategooriate F2, F4 või F8 nõudmise
korral täidab täitematerjal veeimavuse tingimuse WA24 ≤ 1, siis külmakindlust
jooksvalt iga 6000 tonni tarnitud täitematerjali kohta kontrollima enam ei pea.
4.5.6 Objektile tarnitud täitematerjalide proovid tuleb võtta Töövõtja poolt Inseneri
juuresolekul vastavalt standardis EVS-EN 932-1 kirjeldatule. Proovid tuleb üle anda
Insenerile, kes toimetab proovid akrediteeritud katsetega laborisse.
4.5.7 Tihendatud sidumata segust, ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust aluse
mistahes punktist võetud juhuslik proov ei tohi sisaldada üle 7% peenosiseid (alla
0,063 mm suurusega osiseid). Tihendatud sidumata segust, ridakillustikust või
fraktsioneeritud killustikust alusest kontrollitakse peenosiste sisaldust kahtluse korral.
4.5.8 Tihendatud kihist tuleb kõik proovid võtta Töövõtja poolt Inseneri või Tellija esindaja
poolt ettenäidatud kohast, lähtudes „Sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalidest
proovivõtu katsemetoodikas“ (Maanteeameti peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230)
kirjeldatud põhimõtetest. Proovid tuleb üle anda Insenerile, kes toimetab proovid
akrediteeritud katsega laborisse.
4.5.9 Aluse tihendatust kontrollitakse vastavalt kvaliteedimääruses kirjeldatule. Sõidutee
aluse või jalg- ja jalgrattatee (mida kasutatakse teenindava transpordi jaoks) aluse
tihenduse vastavust nõuetele võib kontrollida ka plaatkoormuskatsega (EVS 934) ning
sellisel juhul peab elastsusmoodul EV2 tihendatud kihi pinnal olema ≥ 150 MPa ning
EV2/EV1 suhe peab olema ≤ 2,5.
4.5.10 Objektil sideaineta segatud segudest aluse korral kontrollitakse tihedust lähtudes
„Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises“ kirjeldatust.
14
5. BITUUMENSIDEAINEGA TÖÖDELDUD ALUSTE EHITAMINE
5.1 Segistis valmistatud mustkillustikust (MUK) alused
5.1.1 Mustkillustikust MUK 16 (tabel 6) ja MUK 32 (tabel 7) ehitatakse aluste ülakihte
püsikatenditele. Kitsalt fraktsioneeritud mustkillustikku MUK 4/8 (tabel 8), MUK
8/12 (tabel 9) ja MUK 12/16 (tabel 10) kasutatakse kiilumiseks tardkivimitest
valmistatud täitematerjalidest immutatud aluste ehitamisel, nn grittimisel või
pindamisel.
5.1.2 Mustkillustikus kasutatav jämetäitematerjal vastama EVS-EN 13043 mõistes vähemalt
kategooriate GC85/20, C50/10, LA30, FI25, F4, f4 nõuetele või lepingus nõutule.
Mustkillustikus kasutatav peentäitematerjal peab vastama GF85 nõuetele.
Mustkillustikus kasutatav fraktsioneerimata täitematerjali peab vastama GA85
nõuetele.
5.1.3 Pindamistöödel peab mustkillustikus kasutatava täitematerjali valikul lähtuma kehtivas
„Pindamisjuhises“ kirjeldatud omadustest.
5.1.4 Mustkillustikust ehitatava aluse ühe kihi paksus peab jääma vahemikku 5-10 cm.
5.1.5 Aluste ehitamiseks ning kiilumis- ja pindamistöödeks kasutatavad mustkillustikud
peavad olema valmistatud asfalditehastes. Mustkillustiku seguretsept tuleb koostada ja
kooskõlastada lähtudes kehtivas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises“
kirjeldatust.
5.1.6 Mustkillustiku tootmiseks kasutatava asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab
võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama
andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste,
temperatuurirežiimide ja segamisaegade kohta.
5.1.7 Objektile tarnitava mustkillustiku katseline (lahustuv) bituumenisisaldus ei tohi olla
väiksem vastava mustkillustiku segutüübi minimaalsest bituumensideaine sisaldustest
(tabelite 8 kuni 12 märkused).
5.1.8 Tabelite 8 kuni 12 märkustes toodud minimaalsed sideaine sisaldused kehtivad juhul,
kui MUK-i koostises olevate terade kaalutud keskmine näivtihedus on 2,65 Mg/m3.
Tegelikku minimaalse sideaine sisalduse piiri tuleb korrigeerida, lähtudes
mustkillustiku retseptis esitatud terade kaalutud keskmisest näivtihedusest vastavalt .
Mustkillustikust võetakse proovid lähtudes kehtivast „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhises“ kirjeldatud proovivõtu protseduuridest.
5.1.9 Mustkillustikku transportimisel tuleb kinni pidada kehtivas „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhises“ kirjeldatud nõuetest.
5.1.10 Mustkillustikku ei tohi laotada märjale ja määrdunud alusele. Mustkillustik laotatakse
aluspinnale, mille kõrgused, kalded, tasasus ja tihedus on kontrollitud ning
nõuetekohased. Projektkõrguste, kallete, tasasuste ja tiheduse lubamatute hälvete
puhul tuleb aluspind enne mustkillustiku paigaldamist parandada.
5.1.11 Mustkillustikust kihte ei või laotada õhutemperatuuril alla +5°C. Laotamisel nimetatud
temperatuurist madalamal positiivsetel temperatuuridel tuleb kasutada segu
töödeldavust parandavaid lisandeid (viskoossust alandavaid lisandeid).
15
Mustkillustikust kiht tuleb paigaldada kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha
ei ole külmunud.
5.1.12 Aluste rajamisel tuleb mustkillustiku laotamiseks kasutada asfaldilaoturit.
Mustkillustik tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise
automaatjuhtimissüsteemiga varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile
esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus automaatjuhtimissüsteemi kasutamine
pole võimalik või otstarbekas, ei pea automaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt
mahasõidud, laiendused). Automaatjuhtimissüsteemi mittekasutamise otsustab
Insener. Käsitsi laotatakse mustkillustikku ainult erandkorras väikesemahuliste tööde
puhul.
5.1.13 Laoturi punkris ei tohi kuuma mustkillustiku temperatuur olla bituumeni 50/70 või
70/100 kasutamisel ≤ 130°C. Mustkillustiku temperatuuri tuleb kontrollida iga
saabuva veoki kastis vahetult enne selle tühjendamist laoturisse ja kirjalikult fikseerida
temperatuur protokollis (protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega ja
piketaažilist asukohta ning mustkillustiku temperatuuri). Inseneri ja Töövõtja vaheliste
erimeelsuste korral tuleb temperatuuride mõõtmine teostada veoki kastist vastavuses
standardiga EVS-EN 12697-13. Laoturi punkris peab töötamise ajal olema alati
vähemalt nii palju materjali, et transportöörid oleks kogu pikkuses kaetud.
5.1.14 Kui paigaldamine katkeb ja tekib võimalus, et MUK jahtub alla lubatud temperatuuri,
siis tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti
sõidurajaga või sellest kuni 30º nurga all. Paigaldamise jätkamiseks tuleb juba
paigaldatud paani otsast eemaldada pealesõiduramp ja nii palju segu, et kate oleks
jätku kohalt tasane, ühtlase koostisega ning nõutud tihedusega.
5.1.15 Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all ehitamisel laotatava paani lõpetamisel ehitada
pealesõiduramp kaldega 1:20. Ebatasasused tuleb tähistada vastavalt kehtivale
Majandus- ja taristuministri määrusel ,,Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõuetele.
5.1.16 Tihendamisel peab mustkillustikust kiht saavutama nõutava tasasuse. Tihendamisel
tuleb vältida täitematerjali purunemist. Tihendatav mustkillustik ei tohi rulli ees
nihkuda ega moodustada lainet. Rullid peavad liikuma sujuvalt ega tohi peatuda veel
lõplikult tihendamata kihil muul otstarbel kui suuna muutmiseks. Vibrorullide
vibreerimisrežiim tuleb enne sõidusuuna muutmist välja lülitada. Iga järgmine rulli
käik peab eelmist katma umbes 30 cm ulatuses. Jälge tuleb vahetada jahtunud osal.
Rullimist alustatakse paani äärelt. Mustkillustiku kleepumise vältimiseks rulli
valtsidele tuleb neid veega või erilahusega niisutada. Keelatud on kasutada
diiselkütust, petrooleumi või muid bituumenit kahjustavaid vedelikke. Vajalik
tihendamine tuleb teostada enne kihi jahtumist.
5.1.17 Enne järgmise projektse kihi paigaldamist tuleb veenduda, et MUK-i pinnal puuduvad
defektid. Defektsed kohad tuleb parandada kas projektse MUK-iga või järgneva
konstruktsioonikihi asfaltseguga.
16
Tabel 6. MUK 16 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid
Sõela ava, mm
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 20 31,5 63
Läbib sõela, massi-%
MIN 0 0 0 0 3 5 7 7 7 20 100
MAX 4 5 7 7 8 9 12 17 70 100
Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 2,4%
Tabel 7. MUK 32 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid
Sõela ava, mm
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 20 31,5 63
Läbib sõela, massi-%
MIN 0 - - - - 0 0 0 0 15 - 75 100
MAX 6 - - - - 12 15 20 35 55 - 100
Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 2,0%
Tabel 8. MUK 4/8 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid
Sõela ava, mm
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 6,3 8 12,5 16 31,5 40
Läbib sõela, massi-%
MIN 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100
MAX 3 3 4 4 5 5 10 70 100
Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 1,1%
Tabel 9. MUK 8/12 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid
Sõela ava, mm
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 10 12,5 16 31,5 40
Läbib sõela, massi-%
MIN 0 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100
MAX 3 3 4 4 5 5 5 10 70 100
Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 0,9%
Tabel 10. MUK 12/16 terakoostise ja lahustuva sideaine sisalduse piirid
Sõela ava, mm
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 12,5 14 16 20 31,5 40
Läbib sõela, massi-%
MIN 0 0 0 0 0 0 0 0 20 90 100
MAX 3 3 3 4 4 5 5 10 70 100
Märkus: Bituumeni 50/70 või 70/100 minimaalne lahustuva sideaine sisaldus 0,7%
5.2 Aluste ja katete ehitamine immutusmeetodil
5.2.1 Aluste ehitamisel rajatakse immutatud kiht samaaegselt aluse ülakihiga, st
immutuskihi rajamine moodustab tehnoloogiliselt kiilumismeetodil aluse ehitamisega
ühtse terviku. Sidumata segudest konstruktsioonikihte ei immutata.
5.2.2 Immutatud kihtide rajamiseks kasutatav jämetäitematerjali peab vastama juhise tabelis
1 esitatud nõuetele, sh peenosiste maksimaalne sisaldus peab vastama EVS-EN 13242
kategooria f2 nõudele.
17
5.2.3 Immutamiseks võib kasutada EVS 901-2 nõuetele vastavaid bituumenemulsioone
(baasbituumeni penetratsioon 160/220 või pehmem) C50B4, C60B3, C65B4, C67B3,
C69B3, teebituumeneid penetratsiooniga 160/220 või pehmem, pehmeid
teebituumeneid ning asulavälistel teedel põlevkivibituumeneid PB-4 ja PB-5.
Laotatava sideaine kiht peab katma immutatava pinna ühtlaselt.
5.2.4 Aluse immutatud ülakiht ehitatakse kahest kuni kolmest killustiku fraktsioonist
olenevalt immutatud kihi vajalikust paksusest ja killustiku suurima fraktsiooni
terajämedusest.
5.2.5 Põhifraktsiooni killustiku suurima tera suurus (D) ei tohi ületada 90% tihendatud kihi
paksusest
5.2.6 Vahetuse jooksul ehitatava lõigu pikkus tuleb valida lähtudes asjaolust, et vahetuse
jooksul suudetakse valitud lõigul teostada immutatud kihi rajamine kuni
lõpptihendamiseni.
5.2.7 Fraktsioneeritud killustikust aluse immutatud ülakiht või immutatud ühekihiline alus
tuleb ehitada liikluseks suletud alal kiilumismeetodil, juhindudes tabelis 11 ja tabelis
12 kirjeldatud killustiku ja sideaine kulunormidest.
5.2.8 Tabelis 11 ja 12 toodud sideainete kulunormid on taandatud puhtale sideainele.
Põhifraktsiooni killustiku ja kiilumiskillustiku ning sideaine kulunorme võib
korrigeerida vajadusel Inseneri või Tellija esindajaga kooskõlastatuna.
5.2.9 Immutustööde tegemise ajal peab õhutemperatuur olema vähemalt +10 kraadi.
5.2.10 Liikluse võib avada täielikult valmisehitatud ja tihendatud alusel, piirates
liikumiskiirust kuni aluse formeerumiseni 30 km/h.
5.2.11 Enne immutatud alusele asfaltsegu paigaldamist või pindamist tuleb eemaldada aluselt
lahtine kiilumiskillustik ning parandada tekkinud löökaugud ja ebatasasused näiteks
asfaltseguga.
Tabel 11. Immutatud katte ja aluse ehitamine 4 kuni 6 cm paksuselt
Kulunorm
Töö nimetus
Kate Alus
Immutuskihi põhifraktsiooni fr 16/32 mm laotamine, cm 4 või 6 4 või 6
Eeltihendamine, kordusläbikud 4-6 4-6
Eeltihendatud fr 16/32 mm killustikust kihile sideaine
1,4-2,0 2,4-3,0
valamine, kg/m2
Kiilumiskillustiku fr 4/16 mm või 8/16 mm või fr 8/12 (8/11)
14-16 14-16
mm laotamine, kg/m2
Tihendamine, kordusläbikud 3-5 4-5
Sideaine valamine, kg/m2 1,6-2,2 -
Kiilumiskillustiku fr 4/8 mm või 5/8 mm laotamine, kg/m2 10 -
Tihendamine, kordusläbikud 3-4 -
Tabel 12. Immutatud katte ja aluse ehitamine 2 kuni 4 cm paksuselt
Kulunorm
Töö nimetus
Kate Alus
Immutuskihi põhifraktsiooni fr 16/32 mm laotamine, cm 2 või 4 2 või 4
Eeltihendamine, kordusläbikud 3-5 3-5
18
Eeltihendatud fr 16/32 mm killustikust kihile sideaine
1,4-1,8 1,8-2,2
valamine, kg/m2
Kiilumiskillustiku fr 4/16 mm või 8/16 mm või fr 8/12 (8/11)
14-16 14-16
mm laotamine, kg/m2
Tihendamine, kordusläbikud 3-4 3-4
5.3 Nõuded sideainega töödeldud alustele
5.3.1 Mustkillustikust aluse geomeetrilised omadused peavad vastama kvaliteedimäärusele.
Visuaalsel hindamisel peab mustkillustikust ja immutatud meetodil rajatud alus olema
üleandmisel ühtlase pinnastruktuuriga.
5.3.2 Immutatud kihi geomeetriat kontrollitakse iga 25 m järel, lubatud on järgmised
suurimad hälbed projektist:
- telje kõrgus immutatud aluse korral ± 50 mm ja immutatud katte korral ± 30 mm,
asustatud alas või külgneva rajatisega või konstruktsiooniga liitumisel nii
immutatud alusel kui ka kattel ± 20 mm;
- aluse serva kaugus tee teljest -0cm/+10cm;
- põikkalle kahepoolse kaldega teedel ± 0,5 % ja ühepoolse kaldega teedel
± 0,3 %.
5.3.3 Immutatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse
servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%,
üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm.
5.3.4 Suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise latiga mõõdetuna on mustkillustikust alustel või
immutatud alustel tee piki- ja põiksuunas 20 mm. Immutatud kattel on suurim lubatud
ebatasasus 3-meetrise latiga mõõdetuna tee piki- ja põiksuunas 15 mm.
5.3.5 Immutatud aluse ja katte tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel
tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri
tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri
kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 170MPa.
5.3.6 Mustkillustikust aluse ülakihi tihendatust nimetatud seadmetega ei kontrollita.
5.3.7 Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid
olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning
selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga.
5.3.8 Immutamiseks kasutatud sideaine kulunorm ei tohi olla üle 5% väiksem ettenähtust.
Immutamiseks kasutatud sideaine kulu määratakse immutustööde mahu ning sideaine
saatelehtedes kirjutatud koguste järgi.
19
6. TÖÖDE VASTUVÕTMINE
6.1 Aluste rajamisel tuleb kontrollida selle vastavust kvaliteedimäärusele ning alustele
täiendavalt lepinguga antud juhisest tulenevate kehtestatud nõuete järgi ning järgides
kõiki teetööde tegemist, kontrollimist, dokumenteerimist ning vastuvõtmist
reguleerivaid kehtivaid õigusakte.
6.2 Vastuvõtmisel tuleb täiendavalt juhinduda hanke ajal kehtinud „Riigimaanteede ehitus-
ja remonttööde vastuvõtu eeskirjast“.
6.3 Kui alus on rajatud, arvestades antud juhise nõudeid ja kvaliteedimäärust ning on
kooskõlas lepingus esitatud nõuetega, siis võib eeldada, et ehitustööd on teostatud
korrektselt.
6.4 Tellijal on alati õigus kontrollida aluse ja materjalide nõuetele vastavust igal ajahetkel
ning kohas. Kõikide objektile tarnitavate materjalide kohta tuleb töövõtjal esitada
Insenerile saatelehed, mille alusel kontrollib Insener tööde ja materjalide mahtusid.
Tabel 13. Materjalide omaduste kontroll tööde käigus (informatiivne)
Kontrollitav omadus Kontrolli tihedus Meetod Nõue
Üks kord enne
Täitematerjalide omaduste
paigaldamist ja
kontroll Vastavalt deklareeritud Vastavalt materjalile,
edaspidi üks proov
(välja arvatud täitematerjali omadustele ja meetoditele juhise tabel 1 või 2
tarnitud 6000 tonni
külmakindlus)
kohta
Vastavalt segule ja tootja
Üks proov poolt deklareeritud
Sidumata segude Terastikuline koostis
objektile tarnitud ≤ tüüpterakoostisele
terastikuline koostis EVS-EN 933-1
1500 tonni kohta (juhise tabel 3 ja 4 või
EVS-EN 13285)
Kontrollitakse Proovi võtmisel lähtuda MA
kahtluse korral. peadirektori käskkiri nr 230 Peenosiste sisaldus (alla
Peenosiste sisaldus Proovi võtab 30.07.2010 kirjeldatud 0,063 mm osised)
paigaldatud ja tihendatud Töövõtja Inseneri põhimõtetest; mistahes aluse punktist
aluses või Tellija esindaja võetud proovil peab täitma
poolt ette näidatud terastikuline koostis tingimust f ≤ 7%
kohtadest. EVS-EN 933-1
Tabel 14. Aluse geomeetriliste omaduste kontroll (informatiivne)
Kontrollitav omadus Kontrolli tihedus Meetod Nõue
Vähemalt iga 25 m Kuni -10% projekteeritud
järel Geodeetiline paksusest;
Tihendatud kihi paksus
1 m aluse servast mõõdistamine üksikmõõtmise tulemus kuni -30
ning teljelt mm projekteeritud paksusest.
Telje kõrgus ± 50 mm;
Asustatud alas ja külgneva
rajatise või konstruktsiooniga
liitumisel ± 20 mm.
Vähemalt iga 25 m Geodeetiline
Kihi kõrgus Immutatud kattel telje kõrgus ±
järel teljelt mõõdistamine
30 mm ning asustatud alas ja
külgneva rajatise või
konstruktsiooniga liitumisel
± 20 mm.
Kihi laius ei või olla üheski
Vähemalt iga 25 m Geodeetiline ristlõikes väiksem kui projektis
Kihi laius
järel mõõdistamine ettenähtud laius ega laiem üle 10
cm kui projektis ettenähtud laius.
20
3-meetrise latiga
Kahepoolse ristsuunalise kaldega
vastavalt EVS-EN
Vähemalt iga 25 m teel ± 0,5%;
Kihi põikkalded 13036-8 või
järel Ühepoolse ristsuunalise kaldega
geodeetiline
teel ± 0,3%
mõõdistamine
Sidumata segudest alustel, MUK
alustel ja immutatud kattel
3 meetrise latiga
± 15 mm;
Kihi tasasus Kahtluse korral vastavalt
Ridakillustikul, fraktsioneeritud
EVS-EN 13036-7
killustikul
± 20 mm
Sõiduteel või jalg- ja jalgrattateel,
Kihi elastsusmooduli mida kasutatakse teenindava
mõõtmine Loadman- transpordi jaoks ≥ 170 MPa;
Vähemalt iga 100 või Inspector-tüüpi jalg- ja jalgrattateel ≥ 140 MPa;
Kihi tihedus
m järel seadmega või eraldussaarel ≥ 120 MPa.
plaatkoormuskatsega
EVS 934 Plaatkoormuskatsel EV2≥150 MPa
ja EV2/EV1≤2,5
21
Lääne-Harju Vallavalitsus
Menetluse nr. 206710 märkuste koondleht
Väljastatud: 24.03.2020
Aadressid: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Keila-Joa alevik, Jõeääre tee 1 //
11411 Vääna-Keila-Joa tee L1 // Horisondi üldmaa // Joa üldmaa //
Lossi tänav L1 // Toome üldmaa // Laulasmaa küla, 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna tee
Nimetus: Türisalu ÜVK Osa 1,2 ja 3 projekteerimistööd Osa 2
Taotlejad: RAIVO SAIDLO, AS INFRAGATE EESTI (10845129) Kontaktisik:
RAIVO SAIDLO
Projekteerijad: AS INFRAGATE EESTI (10845129) Kontaktisik: RAIVO SAIDLO
Maanteeamet Kuupäev: 04.03.2020 14:23 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
04.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Ei kooskõlasta
Telia Eesti AS Kuupäev: 04.03.2020 14:24 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
04.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Ei kooskõlasta
Elektrilevi OÜ Kuupäev: 04.03.2020 14:25 Kooskõlastatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
04.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan
Keskkonnaamet Kuupäev: 05.03.2020 15:00 Tagasi lükatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Lükkan tagasi
Aktsiaselts Lahevesi Kuupäev: 05.03.2020 15:02 Kooskõlastatud tingimisi
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan tingimisi
Lääne-Harju Vallavalitsus Kuupäev: 05.03.2020 15:05 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastuse ootel
Päästeameti Põhja päästekeskus Kuupäev: 05.03.2020 15:06 Tagasi lükatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Lükkan tagasi
Rajatis veetoru
Ehitisregistri kood: 221329045 Ehitustegevus: Ehitise püstitamine
1/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus
Ehitise koha- Harju maakond, Lääne-Harju vald, Dokumendi tüüp: Ehitusluba
aadress: Keila-Joa alevik, Jõeääre tee 1 //
11411 Vääna-Keila-Joa tee L1 //
Horisondi üldmaa // Joa üldmaa //
Lossi tänav L1 // Toome üldmaa //
Laulasmaa küla, 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna tee
Korruseid:
Pind (m²): 200
Maht (m³):
Maanteeamet Kuupäev: 04.03.2020 14:23 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
24.03.2020 Lahendatav ARVO VELTRI Ootab edastamist
taotlejale
2/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus
1 Olete Maanteeameti kaasanud läbi ehitisregistri „Ehitusloa taotlus nr 2011271/04419, menetlus nr
206710“ ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste (edaspidi ÜVK) ehitusloa taotluse ja ehitusloa
väljastamise menetlusse.
Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistrisse esitatud ka ÜVK projekt AS Infragate eesti töö nr
HAR15-1/332-19 „Türisalu ÜVK Osa 1, 2 ja 3 projekteerimistööd. Osa 2“ (edaspidi Projekt).
Maanteeamet on oma kirjaga 27.11.2019 nr 15-2/19/49969-3 (edaspidi Kiri) esitanud nõuded ÜVK
Projekti koostamiseks riigiteede nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 26,16-26,27 ja nr
11411 Vääna – Keila-Joa km 5,39-6,44 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tutvunud ehitisregistris oleva Projektiga palume projekti täiendada:
1.Seletuskirja palun lisada nõuded, viited:
1.1.Kõik maakraanid, kanalisatsiooni kaevud ja kapped, mis jäävad riigitee alusele maale haljasalale
peavad olema uputatud pinnasesse -30 cm, mis jäävad kruuskattega mahasõitudele – 15 cm, palun
lisada vastav viide/märkus ka joonistele (kaevud/kapped mahasõitude asfaldis loomulikult teekattega
tasapinnas). NB kõik need kaevud, kapped, mis jäävad teemaale tuleb viia teemaa piirile.
1.2.Kaevusid ja kappeid ei tohi projekteerida riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede (edaspidi JJT)
muldkehasse või selle nõlvadele palun lisada vastav viide/märkus joonistele.
1.3.Seletuskirja lisada nõue: riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia)
keelatud.
1.4.Seletuskirjas puudub riigitee teemaal taastamise osa, kasutatavad materjalid, nõuded
materjalidele. Riigitee ja kõigi avalikult kasutatavate teede teeehitusprojektide koostamiseks on
nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24). Palume seletuskirja täiendada ja lisada ka
pädeva inseneri nimi, allkiri (Kirja p 11).
2.Plaanijoonised:
2.1.Ei saa nõustuda esitatud taastamisjoonistega. Puuduvad kasutatavad materjalid (margid),
nõuded jämetäitematerjalidele. Ei saa nõustuda esitatud katendikihtide ülemineku ülekatete
ulatusega – need kas üldse puuduvad või on 10 cm. Palun võtta juhendmaterjalid Maanteeameti
kodulehelt: taastamise tüüpjoonis on põhitee truup madal mulle, materjalinõuded vastavalt asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis ja killustikust katendikihtide ehitamise juhis, tugipeenarde ja
kruuskatete materjalide valikul juhinduda palun „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (EhS § 96 lg 3).
Joonised palume koostada pädeval inseneril. (Kirja p 11)
2.2.Plaanijoonistele lisada lahtiste kaevikute kontuurid ja kaugusele, mis tagab tee katendi säilimise.
2.3.Ristlõigetele lisada puurkaevikute kaugus teekatte servast ja kaugusele, mis tagab tee katendi
säilimise.
2.4.Mnt nr 11411 km 6,34-6,44 – ei nõustu ÜVK trasside asukohaga. Riigitee teemaa on piisavalt lai
(asfaltkatte servast teemaa piirile on ca 7,5 m), et paigutada ÜVK trassid riigitee teemaa piirile ja
mitte kahjustada riigitee muldkeha ja katendit.
2.5.Mnt nr 11390 km 26,16-26 – kuidas toimib veetrassi paigaldamine, kuidas taastatakse olev jalg-
ja jalgrattatee. Palun kaaluda veetrassi ehitamist teisel pool teed kasutades kinnist meetodit ja
olemasolevat munitsipaalomandit.
3.Pööran tähelepanu sellele, et nüüd peab koos projektiga esitama ka isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
plaanid. Plaanil peavad kindlasti olema teega ristuva või teemaal oleva rajatise naaberkatastriüksuste
kat. tunnused, piirid. Plaanil tuleb kajastada teega ristumise või kulgeva tehnovõrgu kilometraaž.
Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilise mõistetav. Meie üldine soov
on, et IKÕ plaani legendis kasutatud lühendid lahti kirjutada. Plaaniga tutvuja peab mõistma, kas
tegu on ÜVK, elektri või siderajatisega, kas tegu maa või õhurajatisega (Kirja p 15).
4.Kui projektis on ette nähtud riigiteede teekonstruktsioonide taastamine, siis koos ehitusloa
taotlusega palume esitada ka tehnovõrgu omaniku garantiikiri. Meie Kirja punkt 16: Taastatud
teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes
defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega.
Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude
(varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja
jooksul.
Telia Eesti AS Kuupäev: 04.03.2020 14:24 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
13.03.2020 Lahendatav ARVO SEPP Ootab edastamist
taotlejale
1 Telia Eesti AS (edaspidi Telia) tehniliste tingimuste kohaselt tuleb Telia sideehitiste kaitsevööndis
tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel võtta tehnilisele lahendusele Telia heakskiit
(kooskõlastus), et tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
Telia ei anna käesolevale tööle heakskiitu, kuni tehnilistes tingimustes nr 33046327 toodud nõue
tehnilise lahenduse Teliaga kooskõlastamise kohta ei ole täidetud ja projekt ei ole Telia Ehitajate
portaalis kooskõlastust saanud.
Täpsemate tingimuste saamiseks ja projektlahenduste kooskõlastamiseks palume pöörduda Telia
kooskõlastuste keskkonda Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
Elektrilevi OÜ Kuupäev: 04.03.2020 14:25 Kooskõlastatud
3/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
04.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan
Keskkonnaamet Kuupäev: 05.03.2020 15:00 Tagasi lükatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Lükkan tagasi
Aktsiaselts Lahevesi Kuupäev: 05.03.2020 15:02 Kooskõlastatud tingimisi
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan tingimisi
Lääne-Harju Vallavalitsus Kuupäev: 05.03.2020 15:05 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastuse ootel
Päästeameti Põhja päästekeskus Kuupäev: 05.03.2020 15:06 Kooskõlastatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
06.03.2020 Haldusaktile ARVO KUUSE Valmis
1 Arvestada EVS 812-6:2012+A1+A2 jaotisega 6.3.12 Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused
ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille
puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje
veevõtukohast.
Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib
olla
kuni 150 m.
Rajatis kanalisatsioon
Ehitisregistri kood: 221329046 Ehitustegevus: Ehitise püstitamine
Ehitise koha- Harju maakond, Lääne-Harju vald, Dokumendi tüüp: Ehitusluba
aadress: Keila-Joa alevik, Jõeääre tee 1 //
11411 Vääna-Keila-Joa tee L1 //
Horisondi üldmaa // Joa üldmaa //
Lossi tänav L1 // Toome üldmaa //
Laulasmaa küla, 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna tee
Korruseid:
Pind (m²): 182
Maht (m³):
Maanteeamet Kuupäev: 04.03.2020 14:23 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
24.03.2020 Lahendatav ARVO VELTRI Ootab edastamist
taotlejale
4/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus
1 Olete Maanteeameti kaasanud läbi ehitisregistri „Ehitusloa taotlus nr 2011271/04419, menetlus nr
206710“ ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste (edaspidi ÜVK) ehitusloa taotluse ja ehitusloa
väljastamise menetlusse.
Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistrisse esitatud ka ÜVK projekt AS Infragate eesti töö nr
HAR15-1/332-19 „Türisalu ÜVK Osa 1, 2 ja 3 projekteerimistööd. Osa 2“ (edaspidi Projekt).
Maanteeamet on oma kirjaga 27.11.2019 nr 15-2/19/49969-3 (edaspidi Kiri) esitanud nõuded ÜVK
Projekti koostamiseks riigiteede nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 26,16-26,27 ja nr
11411 Vääna – Keila-Joa km 5,39-6,44 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tutvunud ehitisregistris oleva Projektiga palume projekti täiendada:
1.Seletuskirja palun lisada nõuded, viited:
1.1.Kõik maakraanid, kanalisatsiooni kaevud ja kapped, mis jäävad riigitee alusele maale haljasalale
peavad olema uputatud pinnasesse -30 cm, mis jäävad kruuskattega mahasõitudele – 15 cm, palun
lisada vastav viide/märkus ka joonistele (kaevud/kapped mahasõitude asfaldis loomulikult teekattega
tasapinnas). NB kõik need kaevud, kapped, mis jäävad teemaale tuleb viia teemaa piirile.
1.2.Kaevusid ja kappeid ei tohi projekteerida riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede (edaspidi JJT)
muldkehasse või selle nõlvadele palun lisada vastav viide/märkus joonistele.
1.3.Seletuskirja lisada nõue: riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia)
keelatud.
1.4.Seletuskirjas puudub riigitee teemaal taastamise osa, kasutatavad materjalid, nõuded
materjalidele. Riigitee ja kõigi avalikult kasutatavate teede teeehitusprojektide koostamiseks on
nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24). Palume seletuskirja täiendada ja lisada ka
pädeva inseneri nimi, allkiri (Kirja p 11).
2.Plaanijoonised:
2.1.Ei saa nõustuda esitatud taastamisjoonistega. Puuduvad kasutatavad materjalid (margid),
nõuded jämetäitematerjalidele. Ei saa nõustuda esitatud katendikihtide ülemineku ülekatete
ulatusega – need kas üldse puuduvad või on 10 cm. Palun võtta juhendmaterjalid Maanteeameti
kodulehelt: taastamise tüüpjoonis on põhitee truup madal mulle, materjalinõuded vastavalt asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis ja killustikust katendikihtide ehitamise juhis, tugipeenarde ja
kruuskatete materjalide valikul juhinduda palun „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (EhS § 96 lg 3).
Joonised palume koostada pädeval inseneril. (Kirja p 11)
2.2.Plaanijoonistele lisada lahtiste kaevikute kontuurid ja kaugusele, mis tagab tee katendi säilimise.
2.3.Ristlõigetele lisada puurkaevikute kaugus teekatte servast ja kaugusele, mis tagab tee katendi
säilimise.
2.4.Mnt nr 11411 km 6,34-6,44 – ei nõustu ÜVK trasside asukohaga. Riigitee teemaa on piisavalt lai
(asfaltkatte servast teemaa piirile on ca 7,5 m), et paigutada ÜVK trassid riigitee teemaa piirile ja
mitte kahjustada riigitee muldkeha ja katendit.
2.5.Mnt nr 11390 km 26,16-26 – kuidas toimib veetrassi paigaldamine, kuidas taastatakse olev jalg-
ja jalgrattatee. Palun kaaluda veetrassi ehitamist teisel pool teed kasutades kinnist meetodit ja
olemasolevat munitsipaalomandit.
3.Pööran tähelepanu sellele, et nüüd peab koos projektiga esitama ka isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
plaanid. Plaanil peavad kindlasti olema teega ristuva või teemaal oleva rajatise naaberkatastriüksuste
kat. tunnused, piirid. Plaanil tuleb kajastada teega ristumise või kulgeva tehnovõrgu kilometraaž.
Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilise mõistetav. Meie üldine soov
on, et IKÕ plaani legendis kasutatud lühendid lahti kirjutada. Plaaniga tutvuja peab mõistma, kas
tegu on ÜVK, elektri või siderajatisega, kas tegu maa või õhurajatisega (Kirja p 15).
4.Kui projektis on ette nähtud riigiteede teekonstruktsioonide taastamine, siis koos ehitusloa
taotlusega palume esitada ka tehnovõrgu omaniku garantiikiri. Meie Kirja punkt 16: Taastatud
teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes
defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega.
Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude
(varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja
jooksul.
Telia Eesti AS Kuupäev: 04.03.2020 14:24 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
13.03.2020 Lahendatav ARVO SEPP Ootab edastamist
taotlejale
1 Telia Eesti AS (edaspidi Telia) tehniliste tingimuste kohaselt tuleb Telia sideehitiste kaitsevööndis
tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel võtta tehnilisele lahendusele Telia heakskiit
(kooskõlastus), et tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
Telia ei anna käesolevale tööle heakskiitu, kuni tehnilistes tingimustes nr 33046327 toodud nõue
tehnilise lahenduse Teliaga kooskõlastamise kohta ei ole täidetud ja projekt ei ole Telia Ehitajate
portaalis kooskõlastust saanud.
Täpsemate tingimuste saamiseks ja projektlahenduste kooskõlastamiseks palume pöörduda Telia
kooskõlastuste keskkonda Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
Elektrilevi OÜ Kuupäev: 04.03.2020 14:25 Kooskõlastatud
5/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
04.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan
Keskkonnaamet Kuupäev: 05.03.2020 15:00 Tagasi lükatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Lükkan tagasi
Aktsiaselts Lahevesi Kuupäev: 05.03.2020 15:02 Kooskõlastatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastan
Lääne-Harju Vallavalitsus Kuupäev: 05.03.2020 15:05 Kooskõlastamata
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Kooskõlastuse ootel
Päästeameti Põhja päästekeskus Kuupäev: 05.03.2020 15:06 Tagasi lükatud
Kuupäev Tüüp Viide Lisaja Tegevus
05.03.2020 Märkused puuduvad JUHAN KULLER Lükkan tagasi
6/ 6 Kuupäev 24.03.2020
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 05.03.2020 08:42
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Teade Ehitisregistrist - Ehitusloa taotlus nr 2011271/04419, menetlus nr 206710
Väline kooskõlastamine tähtaeg 14.03.2020
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 04, 2020 2:24 PM
To:
[email protected]
Subject: Teade Ehitisregistrist - Ehitusloa taotlus nr 2011271/04419, menetlus nr 206710 Väline
kooskõlastamine tähtaeg 14.03.2020
Maanteeamet palun teostage Ehitusloa taotlus Väline kooskõlastamine. Ülesande täitmiseks sisenege
Ehitisregistrisse ja avage menetlus nr 206710
Menetluse nr 206710
Menetlusse võtmise kp 04.03.2020
Ülesande saaja Maanteeamet
Ülesande määramise kp 04.03.2020
Ülesande tähtaeg 14.03.2020
Pädev asutus Lääne-Harju Vallavalitsus
Menetleja JUHAN KULLER
Menetleja e-kirja aadress
[email protected]
Menetleja tel 677 6323
Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Keila-Joa alevik, Jõeääre tee 1 // 11411 Vääna-Keila-Joa
tee L1 // Horisondi üldmaa // Joa üldmaa // Lossi tänav L1 // Toome üldmaa // Laulasmaa küla, 11390
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee
Dokumendi nr 2011271/04419
Dokumendi kp 29.02.2020
Taotleja/teataja RAIVO SAIDLO ja AS INFRAGATE EESTI Kontaktisik: RAIVO SAIDLO
Ehitisregistri kood 221329046, 221329045
Ehitise nimetus kanalisatsioon, veetoru
NB! Tegemist on automaatteavitusega. Sisuliste küsimuste korral palun pöördu kohaliku omavalitsuse
menetleja (enamasti ehitusspetsialist) poole. Ehitisregistri kasutamise tehnilistes küsimustes aitab Sind
klienditugi aadressil
[email protected].
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314
ASFALDIST KATENDIKIHTIDE
EHITAMISE JUHIS
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3
1. Üldosa...............................................................................................................................................4
2. Asfaltsegud .......................................................................................................................................7
2.1. Asfaltsegude valmistamine ........................................................................................................7
2.2. Mustsegude valmistamine .......................................................................................................13
2.3. Vedu.........................................................................................................................................14
2.4. Laotamine ................................................................................................................................14
2.5. Tihendamine ............................................................................................................................18
3. Asfaltkatete regenereerimine..........................................................................................................20
3.1. Põhimõisted .............................................................................................................................20
3.2. Asfaldi korduvkasutamine .......................................................................................................20
3.3. Asfaltkatete kuumtaastamine ...................................................................................................20
3.4. Kuumtaastuste tehnoloogiad....................................................................................................22
4. Nõuded asfalt- ja mustkatetele .......................................................................................................23
4.1. Lubatud kõrvalekalded projektist ............................................................................................23
5. Tööde vastuvõtmine .......................................................................................................................26
Lisa 1 – Asfaltsegu retsepti näidis......................................................................................................27
Lisa 2 – Proovi võtmise protokolli näidis ..........................................................................................29
Lisa 3 – Asfalteerimistööde vahetuse aruande näidis ........................................................................30
2
Sissejuhatus
Käesolev „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ (edaspidi juhis) versioon on „Asfaldist
katendikihtide ehitamise juhise“ 2014.a versiooni (kinnitatud Maanteeameti peadirektori
25.11.2014. a käskkirjaga nr 315) parandatud ja täiendatud variant, mis arvestab õigusaktides
toimunud muudatusi ning Maanteeameti poolt omandatud täiendavaid kogemusi Eesti riigiteede
asfaldist katendite ehitamisel. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määruse nr 101
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi kvaliteedimäärus) § 1 lõikest 2, sisaldab käesolev juhis
täiendavaid nõuded asfaltsegudele ja nendest ehitatud katetele.
Juhis on vaheversioon etapil, kus on alustatud Eesti algupäraste standardite EVS 901-1, -2 ja -3
ümbertöötlust, mille valmides eeldatavalt 2016. aastal vaadatakse üle ja täiendatakse ka käesolevat
juhist.
Juhise sisu on arutatud koostöös Eesti Asfaldiliidu ja tema üksikliikmetega, millede tulemused on
sisse viidud ühistele arvamustele jõutud kohtades. Maanteeamet tänab erinevaid osapooli nende
panuse eest, mille tulemusel oodatakse ühiselt riigimaanteede kvaliteedi ja kestvuse paranemist
tulevikus.
3
1. Üldosa
1.1. Käesolevas juhises käsitletakse:
AC (surf, bin, base) ja SMA tüüpi segusid ning nendest ehitatud katteid;
MSE tüüpi segusid ja nendest ehitatud katteid;
regenereeritud asfaldist katendikihte.
1.2. Asfaltsegude all mõistetakse EVS 901-3 nõuetele vastavaid tihedaid, poorseid ja
killustikmastiksasfalt segusid ja mustsegusid ning asfalt- ja mustkatete all nendest valmistatud
katteid, niivõrd, kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti.
1.3. Lisaks majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ (kvaliteedimäärus) peab Töövõtja järgima ka käesolevas juhises kehtestatud täiendavaid
nõudeid.
1.4. Kvaliteedimäärusest ja juhisest tulenevaid nõudeid järgides on asfaltkatete projekteeritud
eluead sõltuvalt kasutuskohast katendikonstruktsioonis ja konkreetse objekti aasta keskmisest
ööpäevasest liiklussagedusest katendi eluea lõpul (edaspidi AKÖL 20) järgmised:
a) tingimusel AKÖL 20 ≥ 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 7 aastat ja
eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm.
b) tingimusel AKÖL 20 ≥ 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 10 aastat ja
eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;
c) tingimusel AKÖL 20 < 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 12 aastat ja
eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 17 mm;
d) sõltumata AKÖL 20 tingimustest on regenereerimistehnoloogiaga (sh kuumtaastamine)
taastatud kulumiskihi asfaltkatte eluiga 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa
sügavus suurem kui 10 mm;
e) kandev- ja siduvkihtide asfaltkatete projektseks elueaks on vähemalt 20 aastat.
1.5. Tavapärasest erinevates olukordades (näiteks sildadel ja ristmikel) paigaldatavatele
asfaltkatetele võib tellija kehtestada eriolusid arvestavad nõuded.
1.6. Katendikihtides kasutatavate asfaltsegude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused
määratakse projektis või teetööde kirjeldustes lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi
tüüplahenditest. Katendi konstrueerimisel valitakse kasutatava täitematerjali maksimaalne
terasuurus D (D on asfaltsegu täitematerjali tera suurim nimiläbimõõt) projekteeritud kihipaksuse
suhtes võimalikult suur.
1.7. Teedel, mille valmimisaasta AKÖL on ≥ 3000 a/ööp, tuleb kulumiskihis AC surf tüüpi
segude puhul kasutada vähemalt 16 mm terasuurusega kulumiskihi asfaltsegusid (nt. AC 16 surf,
AC 20 surf).
Teedel, mille valmimisaasta AKÖL on ≥ 3000 a/ööp, tuleb kulumiskihis SMA tüüpi segude puhul
kasutada vähemalt 12 mm terasuurusega asfaltsegusid (nt SMA 12, SMA 16).
1.8. Nõuded asfaltsegudele ja nende lähtematerjalidele on kirjeldatud lepingus ja selles ette
nähtud materjalid ja nende omadused on tööde teostamise aluseks. Juhul kui neid lepingus
kirjeldatud ei ole, tuleb lähtuda käesolevas juhises toodud nõuetest. Objektide valmimisaasta
4
AKÖL-i ning valmimisaasta raskeliikluse osakaalu annab ette tellija. Juhul kui valmimisaasta
AKÖL-i ning raskeliikluse osakaalu hankedokumentides välja ei ole toodud, siis tuleb lähtuda
ajaliselt viimase Maanteeameti poolt tellitud liiklusloenduse andmetest antud lõigul.
1.9. Seguretsept ja kavandatud asfaltsegu omadused peavad vastama standardile EVS 901-3,
arvestades projektis või teetööde kirjelduses ja käesolevas juhises toodud lisanõudeid. Maanteeamet
võib lepingus kasutada erilahendustena standardi EVS 901-3 ja käesoleva juhise nõuetes ettenähtust
erinevaid asfaltsegusid.
1.10. Enne asfalteerimistöödega alustamist koostab töövõtja asfaltkatte ehitamise (paigalduse)
projekti. Asfaltkatte ehitamise (paigalduse) projekt tuleb töövõtjal kooskõlastada
omanikujärelevalve esindajaga (edaspidi Insener) ja esitada teadmiseks tellijale. Asfaltkatte
ehitamise (paigalduse) projekt peab sisaldama järgmisi andmeid:
asfaltsegu retsept;
kasutatavate materjalide toimivus- või vastavusdeklaratsioonid;
juhul, kui objekti kvaliteedi tagamise plaanis pole kajastatud järgmisi alapunkte, siis tuleb
esitada ka järgmised dokumendid:
o kasutatavate mehhanismide ja tööjõu loetelu;
o objektilise vastutuse loetelu;
o paigaldamise tehnoloogiline kirjeldus;
o kõikide asfaltkatete paanide laotamisskeem, arvestades, et kulumiskihi pikivuuk ei
tohi sattuda sõidutee rattajälge.
Asfaltsegu retsepti näidis on toodud juhise lisas 1 ja peab sisaldama järgmisi andmeid:
• asfaltsegu tootja andmed, segu mark ja asfaltsegu toimivusdeklaratsioon koos asfaltsegu
katseprotokollidega;
• asfaltsegu koostis ja täitematerjalide sõelkõverad;
• täitematerjalide liik, tootja/karjäär(id) ja deklareeritud omadused;
• sideaine tootja, mark ja deklareeritud omadused;
• kasutatavate lisandite nimetused ja tootjad.
1.11. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuleb retsepti koostajal akrediteeritud laboris kontrollida
asfaltsegus kasutatavate täitematerjalide vastavust nõuetele ja deklareeritavatele omadustele.
Peen- ja fraktsioneerimata täitematerjalidel tuleb katsetada:
terastikulist koostist (GF, GA);
peenosiste sisaldust (f);
vajadusel peenosiste kvaliteeti (MBf);
huumuse sisaldust (v.a. kivimite purustamise teel saadud täitematerjalidel).
Jämetäitematerjalidel tuleb katsetada:
kõikide fraktsioonide terastikulist koostist (GC);
peenosiste sisaldust (f);
purunemiskindlust (LA), kui d ≥ 4 mm;
plaatsustegurit (FI), kui d ≥ 4 mm;
kulumiskihi segudes kasutatavate jämetäitematerjalide puhul kulumiskindlust (AN);
kruusast jämetäitematerjalide puhul purustatud/ümardunud pindade osakaalu (C).
5
1.12. Karbonaatsetest settekivimitest jämetäitematerjalidel tuleb tõendada külmakindlus
destilleeritud vees (F). Tardkivist jämetäitematerjalidel ei ole vaja külmakindlust destilleeritud vees
tõendada, vaid tuleb tõendada külmakindlust soolvees (FNaCl). Täitematerjali külmakindlus
loetakse tõendatuks, kui on katsetatud vähemalt üht katsestandardis kirjeldatud vahemikus olevat
fraktsiooni (fraktsioonid 4/8 mm või 8/16 mm) ja tulemus vastab nõudele. Külmakindluse
tõendamiseks võib kasutada ka täitematerjali tootja katseprotokolle, mis on väljastatud
akrediteeritud labori poolt mitte rohkem kui 12 kuud enne asfaltsegu retsepti esitamise kuupäeva.
Märkus: Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F1 loetakse täidetuks, kui
täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1.
1.13. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuleb tõendada asfaltsegus kasutatava filleri omadused.
Fillerile tuleb määrata terakoostis ja peeosiste kvaliteet (MBF). Filleri puhul võib tõendamiseks
kasutada ka filleri tootja katseprotokolle, mis on väljastatud akrediteeritud labori poolt mitte
rohkem kui 12 kuud enne asfaltsegu retsepti esitamise kuupäeva.
1.14. Asfaltsegu retsepti koostaja peab enne seguretsepti koostamist tõendama täitematerjalide
näivtihedused 0,01 Mg/m3 täpsusega.
1.15. Asfaltsegu retseptis kasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib
kasutada katseprotokolle, mis on välja antud seguretsepti esitamisega samal aastal ning on
väljastatud akrediteeritud labori poolt.
1.16. Asfaltsegu retsept esitatakse tellijale teadmiseks ja Insenerile kooskõlastamiseks vähemalt
kümme kalendripäeva enne segu paigaldamise algust. Insener peab retsepti kooskõlastama või
tagasi lükkama kolme tööpäeva jooksul pärast selle saamist.
1.17. Kui tööde käigus on vaja varem kooskõlastatud retsepti muuta, siis tuleb muudetud
seguretsept esitada uuesti tellijale teadmiseks ja Insenerile kooskõlastamiseks vähemalt kümme
kalendripäeva enne segu paigaldamise algust. Insener peab retsepti kooskõlastama või tagasi
lükkama kolme tööpäeva jooksul pärast selle saamist.
1.18. Teebituumenite kasutamisel kontrollitakse sideaine penetratsiooni vähemalt üks kord iga 200
tonni sideaine kohta.
1.19. Polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamisel kontrollitakse sideaine penetratsiooni,
pehmenemistäppi, elastset taastuvust 10 ˚C juures ja murdumistäppi (vastavalt tootestandardis EVS-
EN 14023 kirjeldatule) vähemalt üks kord iga 200 tonni sideaine kohta. Tingimusel AKÖL 20 ≥
12 000 peab polümeermodifitseeritud bituumenite elastne taastuvus 10 ˚C juures olema ≥ 75% ning
murdumistäpp ≤ -15 ˚C. Tingimusel AKÖL 20 < 12 000 võib polümeermodifitseeritud bituumenite
elastne taastuvus 10 ˚C juures olla ≥ 50% ning murdumistäpp peab olema ≤ -15 ˚C.
1.20. Tardkivimist jämetäitematerjali nake bituumeniga määratakse rullpudeli meetodil (EVS-EN
12697-11). Nake peab olema vähemalt 50% (koos või ilma lisanditeta) pärast 24 tunni möödumist
katse algusest. Kui nake on alla 50%, on pindaktiivse lisandi kasutamine kohustuslik. Pärast
pindaktiivse lisandi lisamist kontrollitakse uuesti nakke vastavust eespool toodud nõudele. Töö
tegija võib jätta ilma pindaktiivse lisandita nakkekatsed tegemata, kui ta teeb katsed kohe koos
pindaktiivse lisandiga ja kasutab hiljem asfaltsegu tootmisel samuti pindaktiivset lisandit.
6
1.21. Täitematerjalide segamine füüsikaliste ja keemiliste omaduste (EVS-EN 13043 mõistes)
muutmiseks on keelatud.
2. Asfaltsegud
2.1. Asfaltsegude valmistamine
2.1.1. Asfaltsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris,
mis peab võimaldama toota seguretseptile vastavat püsivate omadustega asfaltsegu. Asfalditehasest
peab olema võimalik võtta kasutatava sideaine kontrollproove vastavalt EVS-EN 58 nõuetele.
2.1.2. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist
paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide,
sideaine ja lisandite koguste, temperatuurirežiimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava
asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna Insenerile
kaetud tööde akti lisana.
2.1.3. Killustikmastiksasfaltsegu (edaspidi SMA) skelett koostatakse jämetäitematerjalist, mis
vastab juhise tabelis 1 esitatud nõuetele; tardkivimi purustamisel tekkivast peentäitematerjalist ja
lubjakivifillerist. Peentäitematerjalide peenosiste sisalduse maksimaalne lubatav kategooria on f16.
Kui peentäitematerjali peenosiste sisaldus on üle 3%, siis tuleb deklareerida kahjulike peenosiste
sisaldus vastavalt standardis EVS 901-1 kirjeldatule.
Nõuded SMA tüüpi segude deformatsioonikindlusele (EVS-EN 12697-22, väike seade, meetod B
õhus) on esitatud juhise tabelis 2 (edaspidi tabel 2) ning nõuded kulumiskindlusele (EVS-EN
12697-16, meetod A) on esitatud juhise tabelis 3 (edaspidi tabel 3).
2.1.4. Teedel, mille kulumiskihina on projekteeritud SMA tüüpi segust kate, on kahekihilise katte
alakihis või mitmekihilise katte siduvkihis kohustuslik kasutada AC bin asfaltsegu. Teedel, millele
kulumiskihina on projekteeritud SMA tüüpi segust kate, kuid mille SMA kihi rajamine toimub
kolme või enama aasta pärast peale objekti valmimist, tuleb siduvkihi asfaltseguna kasutada AC
surf tüüpi asfaltsegu.
2.1.5. AC base asfaltsegu skelett koostatakse jämetäitematerjalist, mis vastab juhise tabelis 1
esitatud nõuetele; tardkivi-, paekivi- või kruuskillustikust toodetud peen- või fraktsioneerimata
täitematerjalist; liivast ja vajadusel lubjakivifillerist.
Peen- või fraktsioneerimata täitematerjalide omadused peavad vastama standardis EVS 901-3
punktis 5.4.1 esitatud nõuetele.
Tingimusel AKÖL 20 < 900, võib paekivist toodetud peentäitematerjale või fraktsioneerimata
täitematerjale kasutada piiramatult. Tingimusel AKÖL 20 ≥ 900, võib täitematerjalide massist kuni
15% kasutada paekivist toodetud peentäitematerjale või fraktsioneerimata täitematerjale.
Nõuded AC base tüüpi segude deformatsioonikindlusele (EVS-EN 12697-22, väike seade, meetod
B õhus 50 ˚C) on esitatud tabelis 2.
7
Tabel 1. Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded
Segu tüüp 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 ≤ AKÖL 20 < 6000 ≤ AKÖL 20 <
AKÖL 20 < 900 900 ≤ AKÖL 20 < 1500 AKÖL 20 ≥ 12000
3000 6000 12000
1 2 3 4 5 6
GC90/15, FI15, C100/0, GC90/15, FI10, C100/0, GC90/15, FI10, C100/0,
SMA A Ei kasutata Ei kasutata Ei kasutata LA20, AN14, f2, LA15, AN10, f2, LA15, AN7, f2, FNaCl4,
FNaCl4, täpsustus 3 FNaCl4, täpsustus 3 täpsustused 2 ja 3
GC90/15, FI20, LA30, GC90/15, FI20, LA30, GC90/15, FI15, LA25, GC90/15, FI15 (FI10)1, GC90/15, FI15 (FI10)1,
GC85/20, FI25, LA30,
AC surf B AN19, FNaCl4, AN19, FNaCl4, AN14, FNaCl4, LA15, AN10, FNaCl4, LA15, AN7, FNaCl4,
F2, täpsustus 3 ja 4
täpsustus 3 ja 4 täpsustus 3 ja 4 täpsustus 3 ja 4 täpsustus 3 ja 4 täpsustus 3 ja 4
GC90/15, FI20 (FI15)1, GC90/15, FI20 (FI15)1,
GC90/15, FI20, C50/10, GC90/15, FI20, C50/10,
AC bin C ei kasutata ei kasutata C100/0, LA25 (LA20)1, C100/0, LA25 (LA20)1,
LA30, f4, F2 LA30 (LA25)1, f4, F2
f4, FNaCl4 f4, FNaCl4,
GC85/20, FI20, C50/30, GC90/15, FI20, C50/30, GC90/15, FI20, C50/10, GC90/15, FI20, C50/10, GC90/15, FI15, C100/0, GC90/15, FI15, C100/0,
AC base D
LA35, f4, F2 LA30, f4, F2 (F4)2 LA30, f4, F2 (F4)2 LA30, f4, F2 (F4)2 LA30, f4, F2 (FNaCl4)1, LA30, f4, FNaCl4
GC85/20, FI25, C50/30, GC85/20, FI25, C50/10,
MSE E ei kasutata ei kasutata ei kasutata Ei kasutata
LA35, f4, F4, MBF10 LA30, f4, F4, MBF10,
1
- Sulgudes märgitud plaatsusteguri (FI), külmakindluse (F) ja purunemiskindluse (LA) kategooriad kehtivad juhul, kui raskeliikluse osakaal on üle 10% teeobjekti
valmimisaasta AKÖL-st.
2
- Sulgudes märgitud külmakindluse kategooria F4 on AC base segudel lubatud, kui tegemist on kolmekihilise asfaltbetoonkattega.
8
Täpsustused tabelile 1:
1. Täitematerjalide nõuded on koostatud EVS 901-3 segulehtede alusel arvestusega, et AKÖL
20 on kahekordne enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus.
2. SMA segude koostises tuleb kasutada polümeermodifitseeritud (SBS) bituumenit, kui aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus AKÖL 20 ületab 12 000 sõidukit ööpäevas.
Polümeermodifitseeritud bituumenite elastne taastuvus 10 ˚C juures peab olema ≥ 75% ning
murdumistäpp ≤ -15˚C. Tellija võib nõuda polümeermodifitseeritud bituumenite kasutamist
ka teistes asfaltsegudes.
3. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti
ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti.
4. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria
(C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1.
5. Tabelis 1 esitatud purunemiskindluse nõuded kehtivad põhifraktsiooni 10/14 mm kohta.
Alternatiivsete meetoditega määratud fraktsioonide 4/8 mm (või 4/6,3 mm) ja 8/11 mm
purunemiskindlused võivad olla vastavalt 5% ja 2% võrra suuremad.
6. Juhul kui AC base segust katendikiht jääb talveperioodiks liikluse alla, tuleb vähendada
naatriumkloriidi kasutamist libedustõrjel ja kattel ei tohi tekkida talve jooksul ühtegi defekti
(murenemine, kulumisest ja niiskusest tingitud defektid jms). Vahetult enne järgmise kihi
paigaldamist tuleb teostada kihi ülevaatus Inseneri ja Tellija esindaja juuresolekul.
9
Tabel 2. Asfaltsegude lubatavad deformatsioonikindluse piirväärtused sõltuvalt
kasutatava tee aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest kahekümnendal aastal.
AKÖL 20 ≥
Segu tüüp AKÖL 20 < 1500 AKÖL 20 ≥ 1500 AKÖL 20 ≥ 3000 AKÖL 20 ≥ 6000
12 000
SMA Ei kasutata PRDAIRmax 13 PRDAIRmax 9 PRDAIRmax 7
deklareeritav
AC surf väärtus PRDAIRmax 16 PRDAIRmax 13 PRDAIRmax 9 PRDAIRmax 7
AC bin Ei kasutata PRDAIRmax 11 PRDAIRmax 9 PRDAIRmax 7
deklareeritav
AC base väärtus PRDAIRmax 7
Täpsustus: Tabelis kehtestatud väärtused kehtivad ka asfaltsegu laotamise ajal võetud ning
laboratoorselt tihendatud proovide katsetulemustele.
Tabel 3. Kulumiskihi asfaltsegude lubatavad kulumiskindluse piirväärtused sõltuvalt
kasutatava tee aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest kahekümnendal aastal.
Segu tüüp AKÖL 20 ≥ 1500 AKÖL 20 ≥ 3000 AKÖL 20 ≥ 6000 AKÖL 20 ≥ 12 000
SMA - AbrA 36 AbrA 32 AbrA 24
AC surf AbrA 50 AbrA 40 AbrA 36 AbrA 32
Täpsustus: Tabelis kehtestatud väärtused kehtivad ka asfaltsegu laotamise ajal võetud ning
laboratoorselt tihendatud proovide katsetulemustele.
2.1.6. Seguretseptides esitatud lahustuva sideaine sisaldus ei või olla väiksem EVS 901-3-s
esitatud vastava segu sideainesisalduse Bmin väärtusest.
Märkus: Siin ja edaspidi tuleb EVS 901-3 segulehtedel esitatud minimaalse sideaine sisalduse
nõude arvväärtust korrigeerida lähtudes asfaltsegu retseptis esitatud täitematerjalide kaalutud
keskmisest näivtihedusest. Retseptis tuleb esitada kasutatavate täitematerjalide näivtihedused 0,01
Mg/m3 täpsusega.
2.1.7. Tingimusel AKÖL 20 < 900 koostatakse AC surf asfaltsegu jämetäitematerjalist, mis vastab
juhise tabelis 1 esitatud nõuetele; tardkivist- või kruuskillustikust toodetud peen- või
fraktsioneerimata täitematerjalist; liivast ja lubjakivifillerist.
Karbonaatsetest settekivimitest valmistatud jämetäitematerjalist asfaltsegudest, mille terasuurus
ületab 12 mm, valmistatud katted on soovitatav samal aastal pinnata. Juhul, kui libedustõrjeks
kasutatakse kloriide, on samal aastal pindamine kohustuslik. Pindamise tüübi ja tehnoloogia valikul
tuleb lähtuda Maanteeameti Pindamisjuhisest (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13.02.2014.a
käskkirjaga nr 0063).
Tingimusel AKÖL 20 ≥ 900 koostatakse AC surf asfaltsegu jämetäitematerjalist, mis vastab juhise
tabelis 1 esitatud nõuetele; tardkivist toodetud peen- või fraktsioneerimata täitematerjalist; liivast ja
lubjakivifillerist.
Peen- või fraktsioneerimata täitematerjalide omadused peavad vastama standardis EVS 901-3
punktis 5.4.1 esitatud nõuetele. Tingimusel AKÖL 20 ≥ 900 peab AC surf segudes kasutatav
peentäitematerjal või fraktsioneerimata täitematerjal olema toodetud tabelis 1 esitatud
tugevusnõuetele (LA, AN) vastavast jämetäitematerjalist ning see tuleb alati tõendada (välja arvatud
10
liiv). Kui peen- või fraktsioneerimata täitematerjal pärineb samast karjäärist, kui retseptis esitatud
tabeli 1 nõuetele vastav jämetäitematerjal, siis pole tõendamine vajalik. Kahtluse korral on Tellijal
õigus määrata peentäitematerjalile ja fraktsioneerimata täitematerjalile
mineraloogiline/petrograafiline kirjeldus.
Nõuded AC surf tüüpi segude deformatsioonikindlusele (EVS-EN 12697-22, väike seade, meetod B
õhus 50 ˚C) on esitatud tabelis 2 ning nõuded kulumiskindlusele (EVS-EN 12697-16, meetod A) on
esitatud tabelis 3. AC 4 surf ja AC 8 surf segudele deformatsiooni- ja kulumiskindlust määrama ei
pea.
2.1.8. Tingimusel AKÖL 20 ≥ 1500 koostatakse AC bin asfaltsegu jämetäitematerjalist, mis vastab
juhise tabelis 1 esitatud nõuetele; tardkivi-, paekivi- või kruuskillustikust toodetud peen- või
fraktsioneerimata täitematerjalist; liivast ja lubjakivifillerist. Juhul kui asfaltsegus kasutatakse
jämetäitematerjalina karbonaatset päritolu jämetäitematerjali, siis on täitematerjalide massist kuni
15% lubatud kasutada lubjakivist toodetud peentäitematerjali või fraktsioneerimata täitematerjali.
Peen- või fraktsioneerimata täitematerjalide omadused peavad vastama standardis EVS 901-3
punktis 5.4.1 esitatud nõuetele.
Nõuded AC bin tüüpi segude deformatsioonikindlusele (EVS-EN 12697-22, väike seade, meetod B
õhus 50 ˚C) on esitatud tabelis 2.
2.1.9. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse
valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa, mis rahuldavad vähemalt tingimust D/d ≤ 4.
2.1.10. Üldjuhul tuleb asfaltsegudes kasutada bituumeni marki 70/100. Erijuhtudel on võimalik
tehniliselt põhjendatud lahendustes kasutada ka bituumeni marke 50/70; 100/150 või 160/220 ning
polümeermodifitseeritud bituumeneid.
2.1.11. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja
doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud
soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida.
2.1.12. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa.
Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid
nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine.
2.1.13. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade.
Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka
vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite
toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires.
2.1.14. Asfaltsegudes, milles on nõutud tardkivimitest täitematerjalide kasutamine, tuleb kasutada
EVS 901-1 nõuetele vastavat fillerit. Fillerit tuleb kasutada määral, mis tagab valmissegu peenosiste
(<0,063 mm) hulgas CaCO3 ühendi sisalduse vähemalt 33%. Tellijal on kahtluse korral õigus
kontrollida filleri olemasolu karbonaatanalüüsiga.
Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse
terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele
11
määratakse CaCO3 ühendi sisaldus karbonaatanalüüsiga (näiteks Geoloogiakeskuse katsemeetod
PTT 4, EVS-EN 196-2 või CaO sisalduse määramine XRF meetodiga).
Kui karbonaatanalüüsil määratud CaCO3 sisaldus valmissegu peenosises (<0,063 mm) on väiksem
kui 33%, siis on Tellijal õigus vastavat kattekonstruktsiooni osa mitte vastu võtta või vähendada
kattekihi maksumust kehtivas „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjas“ toodud
ulatuses.
2.1.15. Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margile kvaliteedimääruse
lisa nr 15 esitatud piirmääradega. Juhul, kui segus kasutatakse töödeldavust parandavaid lisandeid,
tuleb asfaltsegu segamis- ja paigaldamistemperatuuride korrigeerimisel lähtuda lisandi tootja
kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei
tohi.
2.1.16. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni.
2.1.17. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri
kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust.
2.1.18. Asfaltsegu paigaldaja või tootja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu
proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi tiguvõlli ette kogunenud materjalist,
arvestusega vähemalt üks proov iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta või vähemalt kord
päevas. Asfalt- ja mustsegu terastikuline koostis võib kooskõlastatud asfaltsegu retseptis esitatud
väljundnormkoostisest hälbida tabelis 4 esitatud hälvete võrra, kuid ei või väljuda EVS 901-3-s
antud segu sõelkõvera väljast.
Tabel 4. Lubatud hälbimised kooskõlastatud seguretsepti väljundnormkoostisest
Sõela ava, mm SMA AC surf AC bin AC base MSE
0,063 ±2 ±2 ±2 ±2 ±3
0,5 ±3 ±4 ±4 ±4 ±5
2 ±4 ±5 ±5 ±5 ±6
D/2 või iseloomulik
±5 ±6 ±6 ±7 ±7
jämesõel
D -8…+5 -8…+5 -8…+5 -8…+5 -8…+5
Märkus: sõela ava D/2 ei ole sobilik kõikide segude jaoks. Iseloomulik jämesõel on märgitud EVS
901-3 segulehtedel paksendatud kirjas.
2.1.19. Asfaltsegu katseline bituumeni sisaldus võib üksikproovi puhul erineda kooskõlastatud
asfaltsegu retsepti katselisest bituumeni sisaldusest nii tehases kui tee pealt võetud üksikproovidel
SMA segudel kuni 0,2% võrra ja ülejäänud segudel kuni 0,3% võrra, kuid ei või olla väiksem EVS
901-3 segulehtedel esitatud minimaalsetest bituumenisisaldusest.
2.1.20. Kõik asfaltsegude proovid tuleb võtta vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27 ning
vältida tuleb proovide saastumist, mis võivad mõjutada katsetulemusi. Insenerile üle antavate
12
proovide vähendamine laboriproovideks võidakse teostada objektil. Proovide võtmise kohta
koostatakse protokoll (lisa 2) vähemalt kahes eksemplaris, mis kõikide osapoolte poolt
allkirjastatakse.
Proov koosneb vähemalt kahest koguproovist või objektil vähendatud laboriproovist, millest
mõlemad antakse üle Insenerile.
Iga proovi tähistus peab sisaldama asfaltsegu marki, segu tootja ja paigaldaja andmeid, proovivõtu
kuupäeva ja kellaaega ning proovivõtu täpset asukohta (pikett, paan ja vajadusel niit/suund).
Insener toimetab teelt võetud ühe proovi (proov A) akrediteeritud katsega laboratooriumisse, kus
määratakse asfalt- või mustsegu sideaine sisaldus ja terastikuline koostis vastavalt
katsestandarditele EVS-EN 12697-1 ja EVS-EN 12697-2. Teise proovi (proov B) võtab Insener
vastutavale hoiule kuni objekti üleandmistähtaja saabumiseni. Juhul, kui üks proov koosneb kahest
osaproovist, mis on eraldi proovivõtu nõudes, tuleb Inseneril teavitada akrediteeritud laborit, et
nendest osaproovidest tuleb kokku moodustada esinduslik proov.
Erapooletu laboratooriumi ekstraheerimise tulemused on aluseks tööde vastuvõtmisel asfaltsegu
terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse hindamisel.
Lahkarvamuste esinemisel tööde kvaliteedi hindamisel katsetatakse vastutavale hoiule võetud teine
proov pooltele vastuvõetavas akrediteeritud laboratooriumis ning esimese (proovi A) ja teise
(proovi B) katsetulemuste põhjal arvutatud keskmised tulemused on lõplikud ja vaidlustamisele ei
kuulu.
2.2. Mustsegude valmistamine
Segurisegud
2.2.1. Mustsegusid võib segada soojalt või külmalt, tsükkel- või pidevatoimega, statsionaarses või
teisaldatavas seguris.
2.2.2. Mustsegu segamistemperatuur sõltuvalt kasutatava sideaine viskoossusest on esitatud juhise
tabelis 5.
Tabel 5. Mustsegu segamistemperatuurid sõltuvalt enamlevinud sideainete viskoossustest
Kinemaatiline Tingviskoossus Tingviskoossus
Sideaine Segamis-
viskoosus 60 ˚C 60 ˚C juures 50 ˚C juures
mark temperatuur
juures, mm2/s (ava 5 mm), s (ava 4 mm), s
Pehme teebituumen:
V1000/2000 1000-2000 45-90 - 40-120
V2000/4000 2000-4000 90-180 - 50-120
Bituumenemulsioon:
C60B4 - - 8-20 20-70
C65B5 - - 8-20 20-70
2.2.3. Mustsegu valmistamisel pikemaajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega
kuni 30 °C-ni. Soovitavaks ladustamiskõrguseks on ≤ 2 m.
13
2.2.4. Mustsegus kasutatav täitematerjal peab vastama standardis EVS 901-3 esitatud nõuetele.
Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel korduvkasutatavat asfalti, mille
terasuurus ei ületa 20 mm.
Teel segatud segud
2.2.5. Külm täitematerjal segatakse sideainega Tellijaga kooskõlastatud segamisseadme abil.
2.2.6. Tellija nõudmisel esitab Töövõtja Tellijale ülevaate kõigist seadmetest, mida kavatseb
kasutada. Vajadusel kinnitab Töövõtja nende sobivust vähemalt 100 m pikkusel katselõigul, et:
• tõestada seadmete sobivust tellitud tööks;
• valida segamisfreesi optimaalsed parameetrid: liikumiskiirus, rootori pöörlemiskiirus jne;
• valida rullide töörežiimi minimaalselt vajaliku tiheduse saavutamiseks.
2.2.7. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4% massist või emulsiooniga segades
üle 7% massist, tuleb täitematerjali enne bituumeni lisamist kuivatada, milleks võib lisada lupja või
tsementi, kusjuures summaarne peenosiste sisaldus ei tohi ületada EVS-901-3 vastava segulehe
nõudeid.
2.3. Vedu
2.3.1. Asfaltsegusid transporditakse ainult selleks ette nähtud ümara kastipõhjaga veokitega ning
koormad peavad asfaltsegude transportimise ajal olema alati kaetud.
2.3.2. Asfaltsegude transpordiks kasutatavate veokite kaste võib töödelda ainult selliste ainete ja
materjalidega, mis ei muuda sideaine omadusi. Keelatud on kasutada näiteks diislit ja petrooleumi
jms.
2.3.3. Asfaltsegude transportimisel ei tohi veose kaal ületada seaduses ette nähtud teljekoormusi ja
täismassi piirmäärasid. Liiklemine objektil peab olema korraldatud selliselt, et värskelt paigaldatud
kattele ei tekiks nn seisujälgi.
2.3.4. Asfaltsegude transport objektile peab toimuma viisil, mis ei segaks paigaldusprotsessi ning
asfaltsegu tuleb paigaldada võimalikult kiiresti peale objektile saabumist.
2.4. Laotamine
2.4.1. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on
kontrollitud ning nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist
parandada, higistavad kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste
lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud
tasandus- või profiilkihi rajamine, millega eelpool nimetatud puudused likvideeritakse, siis
projektkõrguste, kallete ja tasasuste hälbeid parandama ei pea. Tasandus- või profiilkiht on
soovitatav teha vähemalt 12 mm teramõõduga asfaltsegudega. Pindamisobjektidel võib tasandus- ja
profiilkihti rajada ka AC 8 surf seguga, mille täitematerjali kulumiskindlus (AN) ei pea vastama
tabelis 1 esitatud kulumiskindlusele nõudele.
Tasandusfreesimise korral kontrollitakse kogu lõik Inseneriga üle ja need kohad kus freesitera pole
asfalti puutunud (roopa põhjad, lohud jms) freesitakse eraldi vajaliku sügavuseni ja täidetakse
asfaltseguga, et saavutada ühtlane pind enne kogu ulatuses järgmise kihi paigaldamist.
14
Tasandusfreesitud aluspinna ulatuses ei tohi ebatasasused mõõdetuna 3 m latiga olla üle 20 mm, kui
ülekate teostatakse kahekihilisena (nt AC base ja AC surf või AC bin ja AC surf) ning üle 10 mm,
kui ülekate teostatakse ühekihilisena (nt AC surf või SMA). Kasutusele tuleb võtta kõik meetmed,
et vesi ei jääks lompidena asfalteeritava kihi peale seisma.
Põhjendatud tingimustel võib tasandusfreesimise teostada ka peale tasandus- või profiilkihi
rajamist.
2.4.2. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte
kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Asfaltkatete korral, mis rajatakse stabiliseeritud
alusele, on kruntimise soovitatav kulunorm arvestatuna puhtale bituumenile olema vähemalt 0,5
kg/m2. Asfaltkatete omavaheliseks kruntimiseks ettenähtud kulunorm arvestatuna puhtale
bituumenile on minimaalselt 0,15 kg/m2. Tasandusfreesitud aluse kruntimise soovituslik kulunorm
arvestatuna puhtale bituumenile on minimaalselt 0,2 kg/m2. Kulunormi kontrollimisel tuleb lähtuda
katsestandardist EVS-EN 12272-1. Eelpool kirjeldatud kulunormidest väiksemate koguste
kasutamise otsustab Insener.
Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi
paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes „libisema“ ja paigalduse käigus tekivad praod.
Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi.
Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline
vanade katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud.
Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise
olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest
baasbituumenitest (näiteks margiga 160/220) emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge
kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone.
2.4.3. Polümeermodifitseeritud emulsioonide kasutamine on kohustuslik juhul kui nii krunditav kui
ka paigaldatav asfaltsegu sisaldavad mõlemad polümeermodifitseeritud sideainet.
2.4.4. Kruntimiseks kasutatava gudronaatori kõik pihustid peavad olema töökorras ning ühe
kruntimisläbikuga peab olema võimalik katta töödeldav pind kogu tööorgani laiuses.
2.4.5. Asfaltsegu paigaldatakse laoturiga, mille veojõud ja tööorgani laius on sobivad teostatava
töö iseloomuga ja vastavuses paigaldatava materjali omadustega. Laotur peab olema võimeline
laotama asfaltsegu nõuetele vastavate paksustega ja kalletega. Laotatud kihi pinnal ei tohi olla
visuaalseid märke asfaltsegu segregeerumisest, segu kaasatõmbamisest tingitud pragudest,
kõrvetamistest ja ebatasasustest. Laotatavate paanide arv ristlõikes peab olema optimaalne.
2.4.6. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt
arvestamata laiendusi. Platside ja väljakute asfaltsegu laotamise kavandamisel lähtutakse
vertikaalplaneeringu veelahkmejoontest ja tööde tegemist kitsendavatest teguritest.
2.4.7. Asfaltsegud tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga
varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus
automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei pea
automaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt mahasõidud, laiendused, kõnniteed jms).
Automaatjuhtimissüsteemi mittekasutamise otsustab Insener.
15
2.4.8. Asfaltsegud laotatakse ühtlase tempoga, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et
laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Vihma korral tuleb asfalteerimistööd peatada.
Väheste, mööduvate vihmasadude korral võib töid erandkorras jätkata. Asfaltsegu paigaldamine
tuleb kindlasti peatada, kui asfalteeritavatele kihtidele tekivad sademete tõttu lombid vms või on
kattel vesi, mida ei ole võimalik eemaldada enne laotamist. Töödega jätkamise otsustab Insener.
Käsitsi laotatakse asfaltsegu ainult erandkorras väikesemahuliste tööde puhul. Kohtades, kus käsitsi
laotamine toimub paralleelselt laoturi kõrval ja samal paanil, tuleb tihendamine teostada sama
tööprotsessi käigus. Käsitsi laotamisel peab olema Inseneri nõusolek.
2.4.9. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise projekteeritud liiklusvooluga on keelatud.
2.4.10. Laotatava kihi vähim lubatud paksus on AC või MSE segudel 2D ning SMA segul 2,2D,
kuid mitte väiksem kui 2,5 cm. Laotatava kihi maksimaalne paksus, vastavalt kvaliteedimäärusele,
on kahe- ja enamkihilises konstruktsioonis 4D. Minimaalse paksuse nõue ei kehti tasandus- ja
profiilkihtide ehitamisel.
2.4.11. Ühekihilise asfaltkatte minimaalne paksus ei tohi suurimast teramõõdust sõltumata olla alla
5 cm. Maksimaalne laotatava AC surf ja AC bin tüüpi kihi paksus ei tohi olla ühekihilises
konstruktsioonis rohkem kui 5D.
2.4.12. Freesiga segatud mustsegu võib olla paigaldatud freesi laotusseadmega või puistatud valli.
Vallis olevat mustsegu võib laotada, laadides selle asfaldilaoturisse või planeerides erandjuhtudel
teehöövliga. Teehöövliga laotades peab laotatav lõik piisava tasasuse saamiseks olema võimalikult
pikk (soovitatavalt pikem kui 500 m).
2.4.13. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle
tühjendamist laoturisse. Inseneri ja Töövõtja vaheliste erimeelsuste korral tuleb temperatuuride
mõõtmine teostada veoki kastist vastavuses standardiga EVS-EN 12697-13.
2.4.14. Laoturi punkris ei tohi tavalise teebituumeniga kuuma asfaltsegu temperatuur olla üle 10 °C
madalam kvaliteedimääruse lisas nr 15 esitatud minimaalsetest segamistemperatuuridest.
Polümeermodifitseeritud sideainet sisaldava kuuma asfaltsegu temperatuur ei tohi laoturi punkris
olla alla 140 ˚C, v.a kui polümeermodifitseeritud bituumeni tootja ei ole öelnud teisiti.
2.4.15. Polümeerset sideainet sisaldavaid segusid ei või laotada õhutemperatuuril alla +10 °C.
Töödeldavust parandavate lisandite kasutamisel ja eelneval kokkuleppel Tellijaga võib PMB
sideainet sisaldavaid segusid laotada ka madalamatel õhutemperatuuridel.
2.4.16. Alates 2017. aasta ehitushooajast tuleb kulumiskihi (AC surf või SMA) asfalteerimistöödel
kasutada soojustatud ja ümardunud kastiga veokeid ning eelsöötjat segu etteandmiseks
asfaldilaoturi punkrisse, kui on täidetud kõik järgmised kolm tingimust:
Objekti valmimisaasta AKÖL on ≥ 6000;
Asfalteerimistööde maht on ≥ 5000 m2;
Objektile tarnitava asfaltsegu veomaa kaugus (tehase ja objekti lähima punkti vahemaa) on
üle 60 km või asfaltsegu laotamine toimub kvaliteedimääruse ja juhise piirmääradest
madalamatel temperatuuridel.
16
Alates 2018. aasta ehitushooajast tuleb kõikide kihtide (AC base, AC bin, AC surf või SMA)
asfalteerimistöödel kasutada eelsöötjat segu etteandmiseks asfaldilaoturi punkrisse, kui on täidetud
kõik järgmised kolm tingimust:
Objekti valmimisaasta AKÖL on ≥ 1500;
Asfalteerimistööde maht on ≥ 5000 m2;
Objektile tarnitava asfaltsegu veomaa kaugus (tehase ja objekti lähima punkti vahemaa) on
üle 60 km või asfaltsegu laotamine toimub kvaliteedimääruse ja juhise piirmääradest
madalamatel temperatuuridel.
Alates 2018. aasta ehitushooajast tuleb kõikide kihtide (AC base, AC bin, AC surf või SMA)
asfalteerimistöödel kasutada soojustatud ja ümardunud kastiga veokeid juhtudel, kui on täidetud
järgmised kaks tingimust:
Objekti valmimisaasta AKÖL on ≥ 1500;
Objektile tarnitava asfaltsegu veomaa kaugus (tehase ja objekti lähima punkti vahemaa) on
üle 60 km või asfaltsegu laotamine toimub kvaliteedimääruse ja juhise piirmääradest
madalamatel temperatuuridel.
2.4.17. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani
serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja
vertikaalseks või vertikaalist 30–45º nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli
külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või
kasutada vuugi lõikamiseks freesi. Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv
puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse
rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja.
2.4.18. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga
soojendada. Infrapunakiirguri järel peab soojendatud paani serva temperatuur jääma vahemikku
100-150 ˚C. Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda.
2.4.19. Kohtades, kus jahtunud paaniserva soojendamine on Inseneri hinnangul ebamõistlik, võib
vuuke kruntida sitke naftabituumeni, naftabituumenemulsiooni või spetsiaalse vuugiliimiga. Vedela
bituumeniga valmistatud külmade segude vuuke ei ole vaja kruntida. Kulumiskihtide vuukide
kruntimiseks kohtades, kus eelnev soojendamine on võimatu, tuleb kasutada spetsiaalset vuugiliimi
ning liimi paigaldamisel tuleb kinni pidada tootjapoolsetest juhistest. Juhul kui Töövõtja on
paigutanud kulumiskihi pikivuugi nii, et vuuk satub tee rattajälge, siis töid vastu ei võeta ja tööd
tuleb ümber teostada.
2.4.20. Kui paigaldamine katkeb ja on võimalus, et asfaltsegu jahtub alla punktis 2.4.16 kirjeldatud
temperatuuri, tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga
või sellest kuni 30˚ nurga all. Paigaldamise jätkamiseks tuleb juba paigaldatud paani otsast
eemaldada pealesõiduramp ja nii palju segu, et kate oleks jätku kohalt tasane, ühtlase koostisega
ning nõutud tihedusega. Seisaku pikkus, mille korral säilib paigaldatava asfaltsegu töödeldavus,
sõltub ilmast, kasutatava asfaltsegu ja sideaine omadustest ja kihi paksusest.
2.4.21. Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all kattekonstruktsioonide ehitamisel laotatava paani
lõpetamisel ehitada pealesõiduramp kaldega 1:20, kusjuures maksimaalne ebatasasus ühendamisel
alloleva kihiga ei tohi ületada laotatava asfaltsegu maksimaalset terasuurust.
17
2.4.22. Laotatava kihi ühendamiseks oleva kattega tuleb olevast kattest freesimisega eemaldada
laotatava kihi paksune piisavalt pikk lõik, et tagada ühenduskoha vastavus esitatud tasasusnõuetele.
Ettevalmistatud ühenduskoht peab vastama punktis 2.4.23 kirjeldatud rambi nõuetele. Ramp
eemaldatakse vahetult enne alakihi kruntimist.
2.4.23. Ebatasasused tuleb tähistada vastavalt ,,Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõuetele.
2.4.24. Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuugile
tulevat liikluskoormust. Katendi laiendustel (näiteks ristmikud, bussipeatused jm) tuleb asfaltsegu
laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidurada ei satuks pikivuugile.
2.4.25. Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb eri kihtide pikivuuke üksteise
suhtes nihutada vähemalt 15 cm võrra. Kahepoolse kaldega kaherajalise sõidutee katte alumise ja
ülemise kihi pikivuugid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm.
2.4.26. Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale.
2.4.27. Tellijal on õigus nõuda pikivuukide katmist sideaine ja tardkivist tootetud peentäitematerjali
või fraktsioneerimata täitematerjali (mille D ≤ 5 mm) puistega (nn vuukide „mannatamine").
2.5. Tihendamine
2.5.1. Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Katte tihendustegur ja
jäävpoorsus peab vastama juhise tabelis 6 toodud nõuetele. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi,
nn seisujälgi, pragusid ega libedaid kohti. Kulumiskihile ei tohi jääda sadevete kogunemise kohti
(veelompe).
Tabel 6. Kattekihi tihendusteguri ja jäävpoorsuse nõuded
Seguliik EVS Katteproovi keskmine Vuugiproov
901-3 Tihendustegur Jäävpoorsus, % Tihendustegur Jäävpoorsus, %
MSE ≥ 0,96 5,0 – 10,0 ≥ 0,90 ≤ 14,0
AC 16 base
AC 20 base ≥ 0,97 5,0 – 12,0 ≥ 0,92 ≤ 15,0
AC 32 base
AC 4 surf
≥ 0,97 1,5 – 5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0
AC 8 surf
AC 12 bin
AC 16 bin
AC 20 bin
≥ 0,98 1,5 – 5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0
AC 12 surf
AC 16 surf
AC 20 surf
SMA 8 2,0 – 6,0
SMA 12 ≥ 0,98 2,0 – 5,0 ≥ 0,94 ≤ 8,0
SMA 16 2,0 – 5,0
2.5.2. Laotatud asfaltsegu kiht tihendatakse valts- või pneumorullidega. Rullid ja nende arv tuleb
valida nii, et kiht oleks nõuetekohaselt tihendatud enne asfaltsegu jahtumist. Rullimist alustatakse
kohe, kui paigaldatud kihi temperatuur seda võimaldab. SMA segu rullimist tuleb alustada kohe
laoturi tagant. Asfaltsegu ei tohi rulli ees nihkuda ega moodustada lainet ning praguneda. Katte ala-
ja ületihendamise vältimiseks on soovitatav tihendamise käiku spetsiaalse tihedusmõõturiga
pidevalt kontrollida ja vajadusel korrigeerida.
18
2.5.3. Pneumorullid on mõeldud segu, va SMA segu, esialgseks plastseks kokkusurumiseks. Suure
bituumenisisaldusega vähepoorsete segude tihendamisel kõrgel temperatuuril ei tohi suure
rullikäikude arvu puhul mastiks pinnale tõusta.
2.5.4. Kuni 7-tonniseid tandemrulle kasutatakse eeltihendamiseks ja kuni 8 cm paksuste kihtide
põhitihendamiseks. Tandem-vibrorulliga võib põhitihendada 8–18 cm paksuseid kihte. 4–8 cm
paksuse asfaltkihi puhul võib vibrorulli kasutada vibreerivad režiimis vaid neljal esimesel läbikul,
kuna vibrotihendamine võib tekitada õhukestes või jahtunud kihtides struktuurimuutusi, mille
tulemusel kihtidevahelised sidemed rikutakse ja võivad tekkida praod.
2.5.5. 10–12-tonniseid kolmevaltsilisi kaheteljelisi rulle kasutatakse kuni 10 cm paksuste kihtide
põhitihendamiseks. Nendega tihendatakse ka vuugi kohad. Vuugi esialgsel tihendamisel peab rull
liikuma piki vuuki, põikvuuk tihendatakse põiki teed.
2.5.6. Rullid peavad liikuma sujuvalt ega tohi peatuda veel lõplikult tihendamata kihil muul
otstarbel kui suuna muutmiseks. Vibrorullide vibraator tuleb enne sõidusuuna muutmist välja
lülitada. Iga järgmine rulli käik peab eelmist katma umbes 30 cm ulatuses. Jälge tuleb vahetada
jahtunud osal.
2.5.7. Asfaltsegu kleepumise vältimiseks rulli valtsidele tuleb neid veega või erilahusega niisutada.
Keelatud on kasutada diislit, petrooleumi või muid bituumenit lahustavaid või asfaltsegu materjale
kahjustavaid vedelikke.
2.5.8. Kuumade asfaltsegude rullimisel tuleb arvestada, et suure killustikusisaldusega (≥ 50%
segust) segud on raskesti tihendatavad. Tihendamist soodustab kõrgem temperatuur, soe ja kuiv ilm.
Niiske, jahe ja tuuline ilm jahutavad segu, mistõttu on õhukesi kihte raskem tihendada. SMA tüüpi
segu ja polümeerset sideainet sisaldavate segude tihendamisel peab esimene rull liikuma vahetult
laoturi taga.
2.5.9. Mustsegud tihendatakse pneumo- või valtsrulliga. Viimane tihendamine tehakse sileda
valtsrulliga. Lõplikult tiheneb mustkate liikluse all. Ühe kuu möödudes peab mustsegu jäävpoorsus
ja tihendustegur vastama tabel 4 toodud nõuetele.
2.5.10. Liikluse võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ˚C ja SMA puhul
alla +50 ˚C.
2.6. Kattekihi esialgse libeduse kõrvaldamine (gritting ehk karestamine killustikuga)
2.6.1. Juhul kui võib eeldada, et Töövõtja ei täida katte haardetegurile esitatud nõudeid poolteist
kuud peale liiklusele avamist, tuleb asfaltsegu paigaldamisel kasutada nn. karestuskillustikku.
2.6.2. Värskeltpaigaldatud segude kareduse suurendamiseks puistatakse laotatud paanile rulli II
kuni IV läbikul kitsa fraktsiooniga jämetäitematerjali, näiteks 2–5 mm, kulunormiga 1–3 kg/m² ning
rullitakse jahtumata kihti sisse (soovitatav trummel-tüüpi puisteseadis).
2.6.3. Laotatava killustiku paremaks nakkumiseks seguga on soovitatav kasutada bituumeniga
eelnevalt töödeldud killustikku ehk mustkillustikku. Karestuskillustikuna kasutatav
jämetäitematerjal ei tohi olla nõrgem kulumiskihi asfaltsegus kasutatava jämetäitematerjali
omadustest.
19
2.6.4. Mustkillustiku tootmisel kasutatakse sama sideainet, mida segu valmistamisel.
Mustkillustiku kaaluline sideainesisaldus on 1,2–1,5%.
2.6.5. Peale mustkillustiku valmistamist jahutatakse materjal ning klompumise vältimiseks
segatakse korduvalt läbi.
2.6.6. Peale katte jahtumist eemaldatakse katte pinnalt lahtine materjal harjamise teel ning
sõidukite liikumiskiirust piiratakse 50 km/h kuni 48 tunniks.
3. Asfaltkatete regenereerimine
3.1. Põhimõisted
Juhises mõistetakse asfaltkatete regenereerimise all nende esialgsete omaduste taastamist. Selleks
on järgmised võimalused:
asfaldi korduvkasutamine – freesitud või muul viisil saadud asfaldipuru segatakse seguris
vajaliku täitematerjali ja sideainega ning segu paigaldatakse teele nagu tavalist asfaltsegu;
asfaltkatete kuumsegamisega taastamine - teekate soojendatakse, freesitakse, vajadusel
lisatakse kohapeal liikursegurisse täitematerjal ja sideaine ning paigaldatakse;
asfaltkatete kuumtaastamine – teekate soojendatakse, freesitakse, tasandatakse ning seejärel
paigaldatakse uus kiht.
3.2. Asfaldi korduvkasutamine
3.2.1. Korduvkasutatavat asfalti (edaspidi asfaldipuru) ei või kasutada kulumiskihtide asfaltsegudes
(SMA ja AC surf tüüpi segud).
3.2.2. Asfaldipuru kasutamisel AC bin, base ja MSE segudes tuleb lähtuda EVS 901-3-s esitatud
nõuetest. Maksimaalne lubatav asfaldipuru osakaal AC bin ja AC base segudes on kuni 30%.
3.2.3. Juhul kui asfaldipuru osakaal AC base ja AC bin segus ületab 20%, siis tuleb sideaine
omaduste arvutuskäik esitada seguretsepti lisana.
3.2.4. Põlevkivibituumenit sisaldavat asfaldipuru ei tohi kasutada.
3.2.5. Asfaldipuru sisaldava asfaltsegu kohta kehtivad juhise punktides 2.4–2.5 esitatud laotamis-
ja tihendamisnõuded.
3.2.6. Asfaltsegudesse lisatava asfaldipuru omadused tuleb deklareerida vastavalt standardile EVS-
EN 13108-8 ja määratud peavad olema vähemalt: sideaine tüüp ja sisaldus, terakoostis sihtsegu
kontrollsõelte läbindite protsentidena ning võõrlisandite sisaldus.
3.2.7. Objektiväline asfaldipuru peab täiendavalt olema tõendatud täitematerjalina vastavalt
standardile EVS-EN 13043.
3.3. Asfaltkatete kuumtaastamine
3.3.1. Kuumtaastamine hõlmab olemasoleva katte pinna soojendamist, kobestamist, tasandamist,
uue materjali lisamist ja tihendamist.
3.3.2. Ülekattega kuumtaastamise korral laotatakse tihendamata ja jahtumata kuumtaastuskihile
õhuke kiht uut segu ja rullitakse koos. Uus asfaldikiht laotatakse kas sama seadmega (kui see on
20
võimalik) või vahetult taastusmasina järel liikuva asfaldilaoturiga. Lisatava uue segu paksus on
minimaalselt 2 cm (50 kg/m²).
3.3.3. Katte taassegamisel (remix) soojendatud kate freesitakse, segatakse uue asfaldiga ja
paigaldatakse. Katte taassegamisel on võimalik muuta asfaldi koostist.
3.3.4. Asfaltkatete kuumtaastamisel lubatakse kasutada kütteõliga, vedelgaasiga või elektriliselt
töötavaid infrapuna kuumuteid. Lahtise leegiga töötavate kuumutite kasutamine on keelatud.
3.3.5. Kuumutatava pinna temperatuur vahetult kuumuti järel ei tohi olla üle 250 °C.
Sügavkuumutuseks ei tohi suurendada pinna temperatuuri, vaid tuleb pikendada kuumutusaega.
Selleks kasutatakse vajaduse korral kahte või enamat üksteise järel liikuvat kuumutit.
3.3.6. Põlevkivibituumeneid sisaldavate katete kuumtaastamine on keelatud.
3.3.7. Pindamiskihi ja termoplastist liiklussaarte olemasolul tulevad need enne kuumutamist maha
freesida, nn „kassisilmad“ eemaldada. Üksikuid termoplastist telgjooni maha freesida vaja ei ole.
3.3.8. Vältimaks bituumeni ülekuumenemist on optimaalseks kuumutussügavuseks 3 cm, mis on
üldjuhul kuumtaastamise maksimaalpaksus. Töötlemissügavus 5 cm saadakse kaheastmelise
protsessiga, kus esimene agregaat soojendab ja freesib katte pealiskihi, teine korjab freesitud kihi,
soojendab aluse, freesib selle, segab ja laotab kogu materjali.
3.3.9. Lisatava sideaine mark valitakse arvestades olemasolevas kattes oleva sideaine ja
projekteeritava katte omadusi. AC surf, AC bin ja AC base ning MSE puhul peab uue ja vana
bituumeni segu vastama EVS 901-3 nõuetele. Lisatava sideainena kasutatakse bituumenit
penetratsiooniga 100–900, sõltuvalt olemasoleva katte bituumeni omadustest.
3.3.10. Lisatava täitematerjali terakoostis valitakse selline, et koos olemasoleva katte
täitematerjalidega vastaks see projekteeritud asfaltsegu nõuetele.
3.3.11. Kuumtaastatud asfaltsegud laotatakse ja tihendatakse vastavalt juhise punktide 2.4 ja 2.5
nõuetele. Rullid peavad olema vahetult laoturi taga, et segu ei jahtuks. Kõigepealt rullitakse jätkud,
ühendamaks tihedalt uue ja veel sooja vana katte servad.
3.3.12. Liikluse võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ˚C ja SMA puhul
alla +50 ˚C.
3.3.13. Regenereeritud asfalt ei tohi mõjutada edasisi toiminguid asfaltkatte taastamise osas.
3.3.14. Paigaldatud kihi jäävpoorsus peab vastama tabelis 6 esitatud jäävpoorsuse ja tihendusteguri
nõuetele.
3.3.15. Kuumutamine peab olema teostatud vähemalt 100 mm laiemalt kui uue laotatava asfaltkihi
laius. Freesimissügavus sõltub roopa sügavusest. Kuumfreesitakse nii sügavalt, et freesimispõhi
oleks tasane. Peale laotatav asfaldikiht ei pea olema samast segust mis kuumfreesitud asfalt.
Pealmist kihti ei tohi kuumutada nii sügavalt, et see hakkaks kahjustama alumist kihti. Alumiste
pehmete kihtide paljandumisel tuleb paljandunud kohad välja freesida ning tagasi täita enne
kuumutamist.
21
3.3.16. Kuumfreesitud ja laotatud freespurult ära sõitva auto ratastelt pudenenud kuum asfaldipuru
tuleb uuelt kattelt eemaldada enne liikluse uuele kattele lubamist.
3.3.17. Kuumade vuukide saamiseks tuleb laienduste korral asfalteerida kõigepealt laiendused ning
seejärel kuumtaastuse paan.
3.4. Kuumtaastuste tehnoloogiad
3.4.1. Remix (REM)
Olemasolev teekate kuumutatakse nii, et pinnatemperatuur ei ületaks 250 °C. Kuumutussügavus
peab olema seejuures vähemalt 8 cm. Seejärel freesitakse umbes 4 cm sügavuselt ning freespurule
lisatakse liikurseadme seguris vastavalt projektile uut asfaltsegu või täitematerjali ja sideainet
kulunormiga ca 5-25 kg/m2 olenevalt freesimissügavusest ning paigaldatakse ja tihendatakse.
Segamistsüklis lisatakse vajadusel veel bituumenit (nt B800 nn bituumeni „elustamiseks“).
Pinnatemperatuur vahetult peale laotamist peab olema ≥ 110 °C ja SMA segudel ≥ 130 °C.
3.4.2. Pehmete asfaltbetoonkatete taastamine (REMO)
Kasutatakse pehme bituumeni baasil toodetud asfaltsegude puhul. Olemasolev teekate
kuumutatakse, freesitakse üles, segatakse lisatava uue seguga ning seejärel laotatakse uuesti maha
ning tihendatakse. Freesimisel tuleb jälgida, et alusmaterjali kaasa ei freesita. Enne uue segu
lisamist lisatakse freesitud materjalile pehmet bituumenit (nt B800) kulunormiga 0,4–1,0 kg/m2.
Laotamise järel peab segutemperatuur olema ≥ 30 °C.
3.4.3. Asfaltbetoonkihtide ribataastamine (Rooparemix)
Töölaius on 1 kuni 1,25m olenevalt kasutatavast tehnikast ja roopa laiusest. Töölaius kuumutatakse
150 C°ni ja kuumutatud asfalt freesitakse nõutud sügavuseni (max sügavus 4 cm). Lisatakse
puuduolev asfaltsegu (kogused tulenevad juhise tabelist 7) ja vajadusel eraldi ka sideainet .
Rooparemixi ja rooparemo täitematerjali suurim lubatud terasuurus on 16 mm. Vastavuse kontroll
teostatakse visuaalselt ja 1,5 m latiga. Põikmõõtmisi tuleb teha vähemalt iga 1000 m2 tagant.
Tabel 7. Orienteeruvad asfaltsegu lisatavad kogused Rooparemix-meetodil
Lisatava asfaltsegu Sideaine lisamine
Remonditava defekti liik
kogus kg/m2 kg/m2
Kulumisroopad 15 - 30
Deformatsiooniroopad 10 – 20
üldiselt ei lisata
Võrkpraod 10 – 40
Pikiroopad 5 - 15
3.4.4. Pehmete asfaltbetoonkatete ribataastamine (Rooparemo)
Kasutatav tehnoloogiat on sama, mis rooparemixi puhul, kuid töölaius sõltub taastatava riba
laiusest. Kasutatakse pehmete asfaltkihtide regenereerimiseks. Töösügavus 20-40 mm. Juhul kui
vana katet ei soojendata üles, peab lisatav sideaine olema emulsioon. Külmal freesimisel laotatakse
uus segu krunditud alusele. Lisa sideainena võib kasutada näiteks B-300 emulsiooni. Kui
deformatsioonid on tingitud olemasoleva katte kandevõime kaost, siis võib sideainena kasutada ka
olemasolevas kattes kasutatud sideainest kõvemat sideainet. Nii on võimalik muuta uue segu
omadusi.
22
Tabel 8. Orienteeruvad asfaltsegu lisatavad kogused Rooparemo-meetodil
Lisatava asfaltsegu Sideaine lisamine
Remonditava defekti liik
kogus kg/m2 kg/m2
Kulumisroopad 20 - 40 0,6 – 1,0
Servavajumid 40 – 100 0,5 – 0,8
Pikipraod 5 – 15 0,6 – 1,2
3.4.5. Asfalteerimine kuumfreesitud alusele (AKA)
Asfaltkate kuumutatakse ja freesitakse kuni roopasügavuseni, freesitud materjal planeeritakse ühe
laoturiga ja teise laoturiga paigaldatakse kohe kuuma ja planeeritud freespuru peale uus asfaltkiht
ning tihendatakse. Vahetult enne uue asfaltkihi laotamist peab kuumfreesitud ja planeeritud
freespuru temperatuur olema pinna peal vähemalt 100 °C.
3.4.6. Asfalteerimine kuumfreesitud ja trumlis segatud alusele (REM+)
Asfaltkate kuumutatakse ja freesitakse kuni roopasügavuseni. Freesitud materjal segatakse ning
sellele lisatakse vajadusel bituumenit. Seejärel laotatakse freespuru uuesti tagasi. Sama käigu
jooksul laotatakse ka uus kulumiskiht ning seejärel tihendatakse. Uue kulumiskihi paksus valitakse
kasutatava täitematerjali terasuuruse järgi. Kulumiskihi segumark ei pea olema sama mis freesitud
asfaldil.
4. Nõuded asfalt- ja mustkatetele
4.1. Lubatud kõrvalekalded projektist
4.1.1. Asfalt- ja mustkattega teel kontrollitakse katte geomeetriat iga 25 m tagant ja tee telje
kõrguse erinevus projektis esitatud kõrgusega võib hälbida ± 20 mm piires (mõõdetuna ehitamiseks
rajatud mõõdistusvõrgu lähima punkti suhtes).
4.1.2. Teekatte tasasust ja haardetegurit mõõdetakse mitte varem kui kaks nädalat pärast katte
paigaldamist. Teekatte tasasust hinnatakse IRI alusel ning see peab vastama juhise tabelis 9 esitatud
nõuetele. Ühekihilisi (tasanduskihiga, tasandusfreesimisega ja ilma) ning kuumtaastuste ülekatteid
hinnatakse IRI4-ga ja selle piirväärtused peavad olema 0,3 võrra väiksemad tabelis 9 esitatud IRI
väärtustest. Tellija ja Insener võivad paigaldatud katte tasasust hinnata 3-meetrise latiga (EVS-EN
13036-7) kvaliteedimääruse lisas nr 2 esitatud tabeli alusel. Kohtades kus IRI määramine on
võimatu, tuleb katte tasasust hinnata 3-meetrise latiga kvaliteedimääruse lisas nr 2 esitatud tabeli
alusel.
4.1.3. Rooparemix-meetodil teostatud katte tasasust võib hinnata kvaliteedimääruse lisas nr 2
esitatud tabeli alusel.
23
Tabel 9. Katte pealiskihi tasasusnõue, mõõtmisel IRI arvuna 20 meetrise lõigu keskmisena
Suurim lubatud IRI1 väärtus mm/m
Tee kirjeldus
Mustkate Asfaltkate
Uutel ja remonditud kahe- ja enamkihilistel katetel teedel,
millel on mõlemas suunas kaks või enam sõidurada või ei ehitata 1,1
AKÖL 20 ≥ 6000 autot/ööpäevas
AKÖL 20 ≥ 1500 kuni 6000 ei ehitata 1,3/1,7
AKÖL 20 ≥ 900 kuni 1500 2,2 1,5/1,9
AKÖL 20 < 900 2,6 2/2,2
Asulaid läbivatel riigimaanteedel lubatud sõidukiirusel
- 2,4
kuni 50 km/h
Asulaid läbivatel riigimaanteedel lubatud sõidukiirusel 50-
70 km/h, mille sadevete äravool on lahendatud saehamba - 1,7
kujulise pikiprofiiliga
Märkused:
1
IRI - tasasusnäitaja (inglise keeles International Roughness Index).
2
Murru lugejas - nõuded uuele kahekihilisele ja taastatud kattele, nimetajas - ühekihilisele uuele kattele
killustik- või kruusalusel.
4.1.4. 3-6 nädala jooksul peale kulumiskihi valmimist võib roopa sügavus 100 m pikkustel
mõõtelõikudel mõõdetuna olla maksimaalselt kuni 4 mm ja keskmine objekti roopa sügavus võib
olla maksimaalselt kuni 3 mm. Mõõtmine tuleb teostada enne naastrehvide hooaja algust.
4.1.5. Katte paksust, tihedust ja jäävpoorsust kontrollitakse juhise joonise 1 kohaselt kattest võetud
puurkehade abil või maaradari mõõtmisandmete põhjal. Puurkehade võtmisel peab arvestama
asjaolu, et vuukidest võetakse üks proov iga 250 m järel. Puurkehad võetakse Inseneri, Töövõtja ja
soovitavalt Tellija esindaja juuresolekul. Puurkehade võtmise alguspunkti fikseerib Insener.
Puurkehade võtmise ajal koostatakse skeem, kus märgitakse puurkehade võtmise asukohad. Skeem
allkirjastatakse kõikide osalejate poolt. Hiljem lisatakse skeem kattekihi vastuvõtuakti juurde.
4.1.6. Kui asfalteerimistööde pindala on kuni 500 m2, peab puurproovid võtma ainult Tellija
nõudmisel.
24
Joonis 1. Kattest võetavate puurproovide skeem
Märkused:
k - objekti algusest kuni proovivõtukohani (k≤250 m)
s - proovivõtukohast kuni objekti lõpuni (s≤250 m)
- proov võetakse vuugi olemasolul sammuga 250 m sõltumata vuugi temperatuurist tihendamise ajal
4.1.7. Puurkehade mõõtmis- ja katsetulemuste põhjal tekkinud paigaldatud kattekihi kvaliteedi
hindamise eriarvamuste lahendamiseks võetakse kordusproovid vaidlusalustest puuraukudest 1 m
kauguselt piketaaži kulgemise suunas. Esimeste ja teiste mõõte- ja katsetulemuste keskmised
väärtused on lõplikud ja ei kuulu edasisele vaidlustamisele.
Puurkehade jäävpoorsuste ja tihendustegurite arvutamiseks tuleb kasutada puurproovide
katsetamisel saadud erimassi ja mahumassi väärtusi või samalt objektilt võetud seguproovide
erimassi ja mahumassi katselisi väärtusi.
Asfaltkatete jäävpoorsust ja tihendustegurit võib hinnata ka maaradariga vastavalt „Riigiteede
pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning
mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 27.11.2015
käskkirjaga nr 293) kirjeldatud metoodikale.
4.1.8. Puuraugud taastatakse töödeks sobivate ilmastikuolude korral kolme tööpäeva jooksul peale
puurkehade võtmist kas uuritava kihi ehitamiseks kasutatud materjali, külma parandusseguga või
AC 12 surf tüüpi asfaltseguga, mille omadused valitakse juhise punkti 2.1.7. kohaselt. Enne täitmist
peavad puuraugud olema kuivad, puhtad ja krunditud sideainega. Puuraukude tagasitäide peab
olema tehtud viisil, mis tagab paigaldatud segu tihendatuse ja ei tohi põhjustada ebatasasusi
teekattel.
25
4.1.9. Kui paigaldatud pealmise kattekihi pindala on väiksem kui 5000 m², kontrollitakse
tihendamist kattest võetud puurkehade katsetamisega. Kui pealmise kattekihi pindala on suurem kui
5000 m², võib katte jäävpoorsust kontrollida maaradariga juhul, kui Tellija ja Töövõtja ei lepi
kokku teisiti. Maaradarit võib kasutada kui on täidetud järgmised tingimused:
• katte pind on kuiv,
• on olemas andmed paigaldatud segu koguste kohta,
• on Tellija nõusolek.
5. Tööde vastuvõtmine
Asfaltkatte kihid võetakse reeglina vastu kihtide kaupa, iga kiht eraldi. Kihi üleandmisel esitatakse
Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele 115 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle
hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded” ning ,,Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde
vastuvõtu eeskirja“ kohaselt vormistatud aktid koos katte mõõtmise aruandega, akrediteeritud
laboratooriumi katseprotokollidega vastuvõetavas kihis kasutatud materjalide ja puurkehade
katsetamise kohta ning asfalteerimistööde vahetuse aruannetega (lisa 3).
26
Lisa 1 – Asfaltsegu retsepti näidis
Tootja Kooskõlastanud
Tehas omanikujärelevalve
AC 12 surf 70/100 (nimi, allkiri, kuupäev)
Segu paigaldamise koht
Seguretsept nr.:
Täitematerjalid
Ter tih
Nr fr Tüüp Tootja, dekl / karjäär LA AN f MBF C Fl F FNaCl
Mg/m3
1 L 0/4 2,60 NR NR 3 NR NR NR NR NR
2 0/4 2,90 NR NR 16 10 NR NR NR NR
3 4/8 2,90 25 14 2 NR 100/0 20 NR 4
4 8/11 2,90 25 14 2 NR 100/0 20 NR 4
5
6 filler 2,70 NR NR NR 10 NR NR NR NR
Mark Tootja % Projekteeritud segu koostis.
Lisandid
Materjal Materjali osakaal % Materjali
vajadus
Nr fr Täitematerjal Segu
Sideaine kg/t
Tootja Nynas 1 L 0/4 10 9,5 94,9
Mark 70/100 2 0/4 36 34,2 341,6
7 Nake ≥ 50% 3 4/8 18 17,1 170,8
4 8/11 30 28,5 284,7
5 0 0 0,0 0,0
Mark Tootja % 6 filler 6 5,7 56,9
Sideaine
lisandid
0 B doseeritav 5,1 51,0
B katseline 4,9 49,0
Terastikuline koostis SUMMA 100 100,0
Nr Materjal 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 20 31,5
1 L 0/4 0,5 1 6 51 87 98 100 100 100 100 100 100
2 0/4 12,3 21 27 32 47 68 94 100 100 100 100 100
3 4/8 0,4 0 0 0 0 0 1 99 100 100 100 100
4 8/11 0,7 0 0 0 0 0 0 6 97 100 100 100
5 0
6 filler 75,8 95 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
min 8,0 10 12 16 23 32 46 68 90 100 100 100
Norm
max 12,0 16 19 25 35 47 65 91 100 100 100 100
Normkoostis 10,1 12 15 21 29 39 52 70 99 100
Projekteeritud segu omadused
Mahu- Eri- VMA V VFB V10G WTS PRD D ITSR AbrA
mass mass % % % %* mm * %* % %* ml *
2,605 2,660 14,6 2,1 85,8 6,8 0,09 8,9 NR 97 32
Nõue DV 1,5-5,0 DV DV DV ≤ 13 NR ≥ 90 ≤ 40
%
100,0
90,0
80,0
70,0
60,0
50,0
40,0
30,0
20,0
10,0
0,0
0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 16 31,5
mm
6,3 10 12,5 20
Koostanud
(nimi, allkiri, kuupäev)
/allk irjastatud digitaalselt/
27
SEGURETSEPTIS ESINEVATE TÄHISTE SELETUS
Täitematerjali omadused EVS EN 13043 mõistes
Tähis Omadus Katsestandard
fr Fraktsioon EVS EN 933-1 (filleril 933-10)
Tootja dekl Tootja tähis ja toote vastavusdeklaratsiooni nr
Karjäär Materjali kaevanduskoht
Tüüp Lihtsustatud petrograafiline kirjeldus EVS EN 932-3
Ter tih Terade tihedus, erimass, t/m³ EVS EN 1097-6
LA Purunemiskindlus, Los Angelese tegur, kategooria EVS EN 1097-2
AN Kulumiskindlus naastrehvide toimel, Nordic katse, kat. EVS EN 1097-9
f Peenosiste sisaldus, kategooria EVS EN 933-1 (filleril 933-10)
MBF Peenosiste kvaliteet, metüleensinise arv, kategooria EVS EN 933-9
C Purustatud pindadega terade osakaal, kategooria EVS EN 933-5
Fl Tera kuju, plaatsustegur, kategooria EVS EN 933-3
F/FNaCl Külmakindlus, kategooria EVS EN 1367-1
Sideaine omadused
Tähis Omadus Katsestandard
Mark Sitked bituumenid, 25oC juures EVS EN 1426 või 13357
Nake Nake tardkivist täitematerjaliga rullpudeli meetodil, 24h EVS EN 12697-11
Terastikuline koostis
Sõelte komplekt vastavalt ISO 565:1990 R20, baasrida pluss rida 2 (mm)
0,063 / 0,125 / 0,25 / 0,5 / 1 / 2 / 4 / 6,3 / 8 / 10 / 12,5 / 14 / 16 / 20 / 31,5 / 40 / 63
Projekteeritud segu omadused
Tähis Omadus Katsestandard
B katseline Katsel määratav lahustuva sideaine sisaldus EVS EN 12697-1 (39)
Terakoostis EVS EN 12697-2
Mahumass Mg/m³ EVS EN 12697-6
Erimass Mg/m³ EVS EN 12697-5
VMA Skeletipoorsus, % EVS EN 12697-8
V Poorsus, % EVS EN 12697-8
VFB Bituumeniga täidetud pooride maht, % EVS EN 12697-8
V10G Poorsus 10 güratsiooni järel, % EVS EN 12697-8
Deformatsioonikindlus, jäljesügavuse juurdekasv,
WTS EVS EN 12697-22
mm 10³ tsükli kohta
PRD Deformatsioonikindlus, suhteline jäljesügavus, mm EVS EN 12697-22
D Sideaine väljanõrgumine, % (SMA segud) EVS EN 12697-18
ITSR Veepüsivus (kaudse tõmbetugevuse suhe), % EVS EN 12697-12
AbrA Kulumiskindlus (vastpanu naastrehvide toimele), ml EVS EN 12697-16A
normkoostis Seguretsepti väljundnormkoostis EVS-EN 13108-1
Täidab retsepti koostaja - segu lähtematerjalide osakaalud
Täidab retsepti koostaja, vastavalt deklaratsiooni või nõude alusel
Täidab retsepti koostaja katsetulemuse alusel ( vt.näiteks EVS-EN 13108-1 p.3.1.11 )
47 Arvväärtused retseptis on näidis
28
Lisa 2 – Proovi võtmise protokolli näidis
Protokolli numeratsioon: MMDD/n, kus M - kuu; D- päev; n - jrk nr.
PROOVIVÕTU KIRJELDUS
PROOVIVÕTU PROTOKOLL NR ________/_____
Proovivõtu kuupäev*: __________. 20__ Kellaaeg*:
Proovi tähis*: Pakendite arv*: Proovivõtu plaan*: koostati / ei koostatud
Ilmastikutinguimused proovi võtmisel:
PROOVI KIRJELDUS
Proovivõtu kohad*: Proovivõtu protseduur ja vahendid*:
Materjali nimetus*:
Üksikproovi mass: kg; üksikproovide arv*: tk
Proovide vähendamise meetod:
Proovi kirjeldus*: Transport*:
Proovivõtja nimi ja allkiri*:
Partii liik ja suurus: Tootja / tarnija / ettevõtja*:
Kasutusotstarve:
Esindaja nimi: Allkiri:
Muud kommentaarid:
Inseneri nimi: Allkiri:
LISA VÄLITÖÖDE PROTOKOLLILE NR
PROOVIVÕTU ASUKOHA SKEEM
Tootja / tarnija / ettevõtja esindaja: Allkiri:
Insener Allkiri:
*- kohustuslik väli
29
Lisa 3 – Asfalteerimistööde vahetuse aruande näidis
Asfalditöövõtu vahetuse aruanne
Paving Shift Report
Lepingu nr: Töövõtja: Kuupäev:
Contract nr Contractor Date
Tellija: Tellija järelevalve: Kell:
Customer Supervision Time
Tee nr: Tee nimetus: Kood:
Km
Road nr Road Name Code
Asfalditehas / Mixing Plant
SEGU LAOTAMINE / PAVING
Pikett Picket Segu Kaetud (m2) Coated Area Kulu Laotustemp (˚C) Laying Temp
kogus
Paan Laius (kg/m2)
Segu liik (t)
Algus Lõpp v/p (m) Tee Muud Kokku Actual Kesk arv ut
Mixture Type Mix Max Min
Start End (L/R) Width
Amount
Road Other Total Consumpt. Average calc
Rate
KÕLBMATU SEGU / UNQUALIFIED MIXTURE
Segu liik Kogus kg Pikett Põhjus
Mixture Type Amount Pick et Reason
LISATÖÖD / ADDITIONAL WORKS
Kood: Töö liik: Ühik Kogus Ühiku hind Kokku
Code: Type of the Work : Unit Amount Unit Price Total
SEGUPROOVID / SAMPLING
Võetud proovid
Proovi võttis: Samples Katseprotokolli nr: Katsetaja:
Tak en by Asukoht: Kell: Test report nr Tested by
Nr
Place Time
KRUNTIMINE, KUUMUTAMINE JA FREESIMINE / TACK COATING, HEATING AND MILLING
Saabunud sideaine Incoming Binder Kasutatud sideaine ja/või laotatud m2 Used Binder and/or Layer Area
Pindala
Liik Saateleht Liik Kulunorm Kvaliteet
kg kg (m2) gr/m
Type Delivery doc. Type Consumption Rate Quality
Area
MUUD ANDMED VAHTUSE AJAL / ADDITIONAL INFORMATION DURING THE PAVING
Ilm:
Temp (˚C): ˚C
Weather
Segisti töötas: Katkestused ja põhjused:
Mixer Worked Interruptions and Reasond
Laotur töötas: Katkestused ja põhjused:
Paver Worked Interruptions and Reasond
MÄRKUSED
NOTES
Töövõtja:
Contractor:
(kuup. Date) (nimi Name ) (allkiri Signature )
Järelevalve:
Site Supervisor:
(kuup. Date) (nimi Name ) (allkiri Signature )
30