X X
VARASEMALT PROJEKTEERITUD:
G3
X
G3
Varasemalt projekteeritud kaabelliin
K2
X X
Varasemalt projekteeritud kaabelliin
G3
Varasemalt projekteeritud gaasitorustik
X X
G3
G3
KK-3 Varasemalt projekteeritud
G3
X
survekanalisatsioonitorustik
X X
G3
51.81
Varasemalt projekteeritud
G3
X
1)49.51 PVC De 160
2)49.51 PVC De 160
teemaa piirde ettepanek
X X
X
G3
2.30
X
Likvideeritav objekt
X
G3
G3 X X
G3 X X
G3
X X
48.44 G3
G3
X X
X X
X
G3
X X X X
G3
X X
X
G3
G3 X X
RVM-1
G3
G3
X X X
X X
Olemasolev madalpingekaabel
X X
G3
G3
G3 X X
X X
Olemasolev sidetrass
G3
G3
X
51.87 G3
X X
X
1
X
G3
1)48.45 PVC De 160 X
1 2
G3
2)48.45 PVC De 160 0 X
16 17
G3
3.42 De m i =
2
K1
G3
G3
X
X X Olemasolev sademevee torustik
2
C X X
51
G3
1
PV2=5. K K1 X
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
G3
1 2 X
1 L
G3
X
Kummikiilsiiber 2
K1 PVC
D
G3
X
X
DN150
3 3 Ke 1
1 60 L=
41.5m
G3
G3 X
X
X
Olemasolev veetorustik
K1 i=7
G3
X X
K1
G3
G3 X
X
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
G3
X
K1 X
X
G3
K1 1
G3
G3
X
X
X X
Likvideeritav objekt
2
G3
G3 X X
K1
paigaldatakse hoonesse G3
X X
X X
KK-5 K1
G3
G3
X
Haljasala taastamine
G3
K1 X
G3
X
P G3
X
K VC
G3
De 1 X
1 X
G3
51.90 60 G3
X X
K1L=45.5 G3
X
m X X
G3
1)48.46 PVC De 160 i=7 G3
2)49.45 PVC De 160
K1
K1
G3
G3
X X
X X Killustikkatte taastamine
G3
G3
3)48.46 De 200 X
X
G3
K1
G3
X X X
3.44 G3
G3
Novarac Group AS poolt projekteeritud jalg- ja jalgrattatee K1
G3
1
Sillutiskivikatte taastamine
L=4.0 De 160
2
G3
m i=1
G3
KK-4 2 G3
PVC
KK-2
51.90 Asfaltkatte taastamine
1)49.48 PVC De 160
2)49.48 PVC De 160 51.70 KK-1
3)49.91 PVC De 160
2.42
1)49.81 PVC De 160 Perspektiivne kergliiklustee
2)49.81 PVC De 160
1.89 51.67
1)50.12 PVC De 160
2)50.12 PVC De 160
1.55
Ol.ol kanalisatsioonikaev
likvideeritakse :
KK - Kanalisatsioonikaev
KK-1
51.67
1)50.12 PVC De 160
2)50.12 PVC De 160
1.55
Tellija
Tartu Agro AS 008/2020
Reg. nr. 11006388
Aadress
Vasara 50, Tartu 50113 Projekt
Tel. 733 0350; Fax. 730 4448
Projektijuht Tartu linn
Lauri Aim Tartu maakond
Joonis Staadium
1. Geodeetilised Lauri Aim Asendiplaan
2. EH-2000 Projekteerija Fail Joonis
3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Ruuben Liiv 0082020_PP_VK 13.02.2020 1:500 VK-4-01
51.50
51.00
50.50
50.00
49.91
PVC De 160
49.50
49.00
Varasemalt pr. gaasitorustik
Sademeveekanalisatsioon
48.50 48.45 48.46
PVC De 160 De 200
Madalpingekaabel
48.00
Drenaazitrass
Drenaazitrass
Drenaazitrass
Drenaazitrass
Drenaazitrass
Drenaazitrass
Mhor 1:500
Veetrass
Mvert 1:50
OT-3 OT-2
RVM-1 KK-5 KK-2
KK-4 KK-3 KK-1
OLEMASOLEVA MAAPINNA
51.87
51.90
51.90
51.90
51.81
51.70
51.67
51.66
PROJEKTEERITUD
51.87
51.90
51.90
51.90
51.81
51.70
51.67
51.66
48.45
48.46
48.46
49.45
49.48
49.51
49.81
50.12
50.17
(m ABS)
3.42
3.44
3.44
2.45
2.42
2.30
1.89
1.55
1.49
7 1.2 8
7 12
2.1 2 93.1 3.8
PIKKUS (m) 3.0
PVC De 160 - 103.2m
VAHEKAUGUSED (m) 2.1
1.23.0 5.7 41.7 45.7 3.8
SIRGESTATUD TRASSI K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
PLAAN
Tellija
Tartu Agro AS 008/2020
Reg. nr. 11006388
Aadress
Vasara 50, Tartu 50113 Projekt
Tel. 733 0350; Fax. 730 4448
Projektijuht Tartu linn
Lauri Aim Tartu maakond
Joonis Staadium
Lauri Aim Pikiprofiil-1
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Projekteerija Fail Joonis
1:500
Ruuben Liiv 0082020_PP_VK 13.02.2020 1:50 VK-6-01
Pikiprofiil-2
51.50
51.00
50.50
50.00
49.50 49.48
Sademeveekanalisatsioon
PVC De 160
49.00
Mhor 1:500
Mvert 1:50
KK-4 OT-1
OLEMASOLEVA MAAPINNA
51.90
51.92
PROJEKTEERITUD
51.90
51.92
49.91
49.93
(m ABS)
1.99
1.99
7
PIKKUS (m) 3.3
PVC De 160 - 3.3m
VAHEKAUGUSED (m) 3.3
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Tellija
Tartu Agro AS 008/2020
Reg. nr. 11006388
Aadress
Vasara 50, Tartu 50113 Projekt
Tel. 733 0350; Fax. 730 4448
Projektijuht Tartu linn
Lauri Aim Tartu maakond
Joonis Staadium
Lauri Aim Pikiprofiil-2
Projekteerija Fail Joonis
1:50
Ruuben Liiv 0082020_PP_VK 13.02.2020 1:500 VK-6-02
KK-5 15 RVM-1 51.90
560/500 REOVEE
EKSPLIKATSIOON
16 1.
0,1
9 2.
3. Elektrikeevismuhv De160
1
4. PVC De160 SN8
5.
10 6.
7. Olemasolev toru DN200
0,3
8. PE De160 PN10
9. Soojustus XPS 50 mm U 0.035 W/(m*K)
13 10.
11. R/B pealisplaat 2700x2700x200 C25/30
12. Kummikiilsiiber spindlipikenduse ja kapega DN150
13. Redel, AISI304
14.
11 15. Ujuv malmluuk DN600
16.
17.
4,22
0,2
0,3
14
7 4 13 0,5 6
5 2 18
48.46 48.44
PVC De 160 i=7
0,17
5 7
3
8
1
47.66
PEALTVAADE
KK-5
560/500 1
7 5 6 7
4 12 5 3
18
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. 0 s. 200mm s. 800mm.
10
4 Tellija
Tartu Agro AS 008/2020
14 Reg. nr. 11006388
Aadress
Vasara 50, Tartu 50113 Projekt
Tel. 733 0350; Fax. 730 4448
Projektijuht Tartu linn
Lauri Aim Tartu maakond
Joonis Staadium
Lauri Aim
Projekteerija Fail Joonis
Ruuben Liiv 0082020_PP_VK 13.02.2020 1:25 VK-7-01
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 008/2020
Tellija: Tartu Agro AS
Pargi tee 1, Ilmatsalu, Tähtvere vald
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Rahinge küla, Tartu linn, Tartu maakond
Tartu Agro reoveemõõtja
PÕHIPROJEKT
Projektijuht / Pädev isik:
Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
TARTU 2020
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
AA-3-01 SELETUSKIRI
ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................. 3
1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 4
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 4
1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 5
1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 5
1.4. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 6
1.4.1. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6
2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 6
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 7
3.1. Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 7
3.2. RVM-1 Reovee vooluhulgamõõtja ............................................................................... 7
4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 8
4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 8
4.2. Mahamärkimine ............................................................................................................ 8
4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 9
4.4. Tuleohutus ..................................................................................................................... 9
4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 9
4.6. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ....................................................................................... 10
4.7. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 10
4.8. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 10
4.9. Kasvupinnase eemaldamine .......................................................................................... 11
4.10. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine............................................................................ 11
4.11. Tükkmaterjalist katte eemaldamine .............................................................................. 11
4.12. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 11
4.13. Asfaltkatte eemaldamine ............................................................................................... 12
4.14. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine ................................................................. 13
4.15. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 13
4.16. Reoveemõõtja kaevu paigaldamine............................................................................... 13
4.17. Tagasitäide .................................................................................................................... 13
4.18. Katete taastamine .......................................................................................................... 14
4.18.1. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 14
4.18.2. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 14
4.18.3. Muru taastamine ....................................................................................................... 15
4.18.4. Sillutiskivi taastamine .............................................................................................. 16
4.19. Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 16
4.20. Teostusjoonised ............................................................................................................. 16
4.21. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 17
5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 18
5.1. Kanalisatsioonitorustikud .............................................................................................. 18
5.2. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped ............................... 19
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 19
6.1. Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 19
6.2. Reovee vooluhulgamõõtja RVM-1 ............................................................................... 20
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 2/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
ASUKOHA SKEEM
Projektala
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 3/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Tartu Agro reoveemõõtja
Staadium: Põhiprojekt
Töö nr: 008/2020
Tellija: Tartu Agro AS
Objekti asukoht: Rahinge küla, Tartu linn, Tartu maakond
Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388,
Registreeringu nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 TARTU; tel.: 7330350;
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt –Leo Saral, tel.: 51 26 534,
[email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957,
[email protected]
Projekteerimismeeskond: Projektijuht/pädev isik - Lauri Aim - Volitatud veevarustus-
ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Ruuben Liiv
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 4/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
1.2. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on AS
Tartu Agro. Töös on koostatud projekt Ilmatsalu tee 78/82 kinnistu reoveemõõtja
paigaldamiseks ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks.
1.3. Alusdokumendid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
• Tartu Geodeesia OÜ poolt 01.2020.a koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. 01);
• Maanteeameti poolt 22.01.2020 väljastatud „Nõuded kanalisatsiooniprojekti
koostamisele riigitee nr 22103 teemaal ja kaitsevööndis“.
• Novarc Group AS poolt koostatud põhiprojekt „Rahinge jalg- ja jalgrattatee“
(töö nr: 1475);
• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 835:2014 Hoone veevärk;
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 843:2016. Linnatänavad;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
• Riigikogu 10. veebruari 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadus“;
• Riigikogu 01. oktoober 2019. a seadus RT I, 22.02.2019, 1 „Veeseadus1“;
• Riigikogu 11. veebruari 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 “Ehitusseadustik”;
• Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;
• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“;
• RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 5/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
1.4. Tehnilised andmed
1.4.1. Kanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:
- PVC De 160 – 108 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 17,3 m2
- pikkus – 108 m
2. OLUKORRA KIRJELDUS
AS Tartu Agro on 2001. aasta sügisest kodumaisel erakapitalil tegutsev ettevõte - algselt
1959. aasta Tähtvere katsebaasi ja Ilmatsalu sovhoosi ühendamise teel moodustatud ja
hiljem Tartu Katse-, Näidis- ja Riigimajandi õigusjärglane.
Kasutatavad maavaldused (~3200ha) paiknevad Tartu linna läänepiiril Viljandi maantee ja
Emajõe vahel. Ettevõte keskus asub Ilmatsalus.
Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuunaks loomakasvatuses on:
• Piimakarjakasvatus
• Tõukarjakasvatus
Taimekasvatuse põhisuunad:
• Loomakasvatuse varustamine kohaliku põhisöödaga
• Seemnekeskusena sertifitseeritud teravilja- ja heinaseemnete tootmine ja müük
Tänasel hetkel on suur osa Tartu Agro veetarbimisest suunatud karjaloomade joogiveeks.
Seetõttu on käesoleva projektiga ettenähtud Ilmatsalu tee 78/82 kinnistule reoveemõõtja,
mille alusel on võimalik kindlaks määrata tegelik kinnistul tekkiv ja ühiskanalisatsiooni
juhitav reovee vooluhulk.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 6/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
3. PROJEKTLAHENDUS
Käesolev projekt hõlmab kinnistusisest kanalisatsioonitorustikku Ilmatsalu tee 80 tarbeks
ja reovee vooluhulgamõõtjat. Reovee vooluhulgamõõtja on ettenähtud kinnistu
loodepoolsesse nurka.
Lisaks on projekti raames ettenähtud Rahinge Külakatlast tulenev olmevesi suunata läbi
Tartu Agro reoveemõõdu sõlme ühiskanalisatsiooni.
Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.
3.1. Kanalisatsioonitorustik
Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb rajada PVC De 160. Toru minimaalne rõngasjäikus
on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.
Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga teleskoopsed
plastkaevud.
Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele.
Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada roheline min 100
mm laiune plast märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.
Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru peale. Toru
paigaldamisel kõrgemale tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50 mm
paksuseid XPS soojusisolatsiooniplaate.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud.
3.2. RVM-1 Reovee vooluhulgamõõtja
Uus reovee vooluhulgamõõtja kaev RVM-1 paigaldatakse kinnistu loodepoolsesse nurka,
kontori kõrval olevale teealale.
Kaevu on ettenähtud magnetinduktiivne vooluhulgamõõtur Flygt MagFlux, läbimõõduga
DN150. Vooluhulgamõõturi paigaldamisel jätta sirge torulõik vooluhulgamõõturi ette
vähemalt 5xDN ning taha vähemalt 3xDN juhul kui tootjapoolsed juhised teisiti ei luba.
Samuti peab arvestama, et vooluhulgamõõtur oleks koguaeg reoveega täidetud olekus.
Vooluhulgamõõturi paigaldamisel kasutatakse PE torusid ja PVC-st ühendusdetaile.
Ühendused olemasoleva toruga tehakse kuumkahanevate muhvidega.
Vooluhulgamõõturi näidik paigaldatakse kõrval asuvasse kontorihoonesse. Kontorihoone
asub mõõturikaevust ca 7 m kaugusel. Kaablid tuleb paigaldada hülssi.
Järgnevalt on esitatud vooluhulgamõõtja olulised tehnilised andmed:
- Teeninduspüstiku läbimõõt: 600 mm
- Kaevu läbimõõt: 1550 mm
- Vooluhulga mõõtja: Flygt MagFlux DN 150
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 7/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Tööde
teostamisel liinirajatiste kaitsevööndis järgida Majandus- ja taristuministri 25.06.2015
kehtestatud määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada
kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral
tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema
esindajat.
Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes
esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.
Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja
peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või
nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on
põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.
Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse
Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Pärast ehitustööd tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud
pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Ilma Tellija loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi
looduslikke elemente.
Ehitajal on kohustus järgida kooskõlastatavate asutuste poolt esitatud täiendavaid
tingimusi.
4.2. Mahamärkimine
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra
kohaselt vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks
vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed
asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks
üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad.
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,
püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja
ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 8/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve
kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis
suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja
vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte
kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate
kinnispunktidega.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse
kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb
Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul
kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.
Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti
olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide
seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade,
Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga.
Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude
Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne
töödega alustamist.
4.4. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal
tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Tulekahju tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda kahju
koheselt likvideerima.
4.5. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise
perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele
tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või
rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada
võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,
samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud
tuleb kanda Töövõtjal.
Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb
nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega,
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 9/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks
vajaminevate detailide erinevusest.
Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber
paigaldada olenevalt maapinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest
tulenevate kulutustega.
4.6. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul
varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik
sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle
läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad
olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid
rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega
kõrvaldada. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast
kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud
objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on
tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal
asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel
viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad
tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud.
4.7. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.8. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja
katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale
võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks
maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele
tühjendada.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 10/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
4.9. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.10. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine
Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik
kavandatud ehituskaeviku rajamiseks.
4.11. Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik
taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb
kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte
eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse
tagamiseks.
Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud
tükkmaterjalid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal
tuleb transportida ametlikule ladustusalale.
Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel,
ladustamisel ja taaspaigaldamisel.
4.12. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Kui eemaldatav pinnas sobib
projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda,
mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm). Liigset pinnast võib
kasutada kinnistul ümbruse planeerimiseks.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud
projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud
juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Vajadusel tuleb teha veetõrjet.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 11/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus
kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus
selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida
Omanikujärelevalvet.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava
kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee
väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui
see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi,
kommunikatsioone või seadmeid. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja
ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku
minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru
läbimõõdust. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest
tulenevad tagajärjed oma kuludega.
4.13. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema
kaevikust mõlemalt poolt 0,2 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või
lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja
kulul.
Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate
eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille
vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee
kogu laiuses lahti freesida.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus
asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja
poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta
transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte
ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas
(see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti
freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 12/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele
ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata
serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.14. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine
Ilmatsalu tee 78/82 kinnistul paiknevad vanad ja kasutusest välja jäävad torustikud ja
kaevud tuleb likvideerida. Torude puhul tuleb otsad sulgeda betooniga. Kaevude puhul
tuleb pealmine kaevuelement eemaldada ning seejärel kaev täita pinnasega.
4.15. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele.
Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m.
Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgi või pimeäärikuga, et vältida võõrkehade
sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks
toruotste vigastamist jms defekte. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti
ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud,
liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja
liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril
alla -10oC pole lubatud.
4.16. Reoveemõõtja kaevu paigaldamine
Reoveemõõtja kaevu paigaldusel tuleb järgida tootja poolt esitatud paigaldusjuhendeid.
Kaevu kohale valatakse raudbetoonist survejaotusplaat (2700x2700x200 mm). R/b plaat
tuleb valada selliselt, et r/b plaadi servad ülatuksid kaevu külgedest 0,5m üle ja kaevu
korpusest 0,3m kõrgemal.
Kaevu teeninduspüstiku ujuva malmluugi alla paigaltatakse raudbetoonist rõngasplaat
Ø1200.
Kaevu ümber tuleb tagasitäide teha vastavalt kaevu tootja poolt ette nähtud
tagasitäitematerjaliga. Veetasapinna kõrgus peab vastama tagasitäidetava pinnase
kõrgusega mahuti ümber. Tagasitäitematerjal tuleb tihendada maksimaalselt 30 cm kihtide
kaupa.
4.17. Tagasitäide
Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast aluskihile. Toru peab
toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend
vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha liivast külg- ja algtäite
paigaldus. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Toru peal peab
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 13/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Vahetult toru kohal ei tohi
kasutada tihendusmehhanisme
Haljasalal lõpptäide teha kohalikust pinnasest. Liigset pinnast kasutada mahutite
soojustamiseks ja ümbruse planeerimiseks. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja
näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu
saamist tohib ta jätkata edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.
Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste
materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või
muudavad täite ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla
näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale
või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Täitematerjal
tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena
või parendatakse seda.
4.18. Katete taastamine
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kokkuleppel omanikuga võib teealal
katte taastamise teha asfaltkatte asemel kruuskattega.
4.18.1. Kruuskatte taastamine
Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tihendada ja tasandada teehöövliga enne
ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist.
Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega
osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10
mm/3 m.
Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne kirjeldatud
kihtide lisamist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd:
• Eemaldada kasvupinnas;
• Täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide;
• Parandada tee piki- ja põikprofiili.
4.18.2. Asfaltkatte taastamine
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud
nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“ MA 2019-XXX.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga
järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate
rajatakse ühekihilisena asfaltbetoonist AC 16 surf, mille paksus on 70 mm.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 14/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele.
Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20<900).
Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada
vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi
lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 16…32, kiilutud frakts. 8…16
kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema tänavatel ühekihilise asfaltkatte all 20 cm.
Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav
fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli
1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab
Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.
Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja
filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata
muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad
sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid
asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale
poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen
emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi
liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.18.3. Muru taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis
ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks
teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.
Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb
maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 15/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld
tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast
tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms
osakesi suurusega üle 20 mm. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna muru külvinormiga
20g/m2.
4.18.4. Sillutiskivi taastamine
Sillutiskivi teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Sillutiskivi paigaldatakse 3 cm liivast/sõelmetest aluskihile, mille all
on kivimaterjali segu vähemalt 20 cm.
Kõnnitee katend:
- Sillutiskivi ~6 cm
- Paigalduskiht 3 cm
- Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm
- Dreenkiht keskliiv, filtr. _ 0,5 m/ööp 20 cm
Killustikaluse ja liivakihi vahele paigaldada geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil geotekstiil).
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva
teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.
4.19. Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
• kruusa- ja killustikkattega teealale tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm
madalamale teepinnast;
• haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast u 50 mm
kõrgemale vältimaks pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale. Kape või
kaevuluugi ümbrus, eelkõige luugikomplekti servaalune, täita hoolikalt pinnasega
ja planeerida kaevuluukidest eemale kaldega 1:20. Luukide planeeritud asendis
püsima jäämiseks tuleb (kasvu)pinnast mõõdukalt tihendada. Haljasaladel
paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas või kasutada
septsiaalselt haljasaladele mõeldud kapesid.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus
valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge
pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha
korrektselt ja veetihedalt.
4.20. Teostusjoonised
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR
registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 16/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb
teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt
positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab
mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega
otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide
tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja
vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud
muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed
katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada Omanikujärelevalvele:
✓ paberkandjal ühes eksemplaris köidetuna kõvades kaantes (MK 1:500);
✓ digitaalselt ühes eksemplaris CD-l või DVD-l DWG formaadis.
Töövõtjal tuleb esitada Tellija nimel kasutusloa taotlus koos vajalike ehitusdokumentidega.
4.21. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Kõik objektid, seadmed ja
konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad
mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja
ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,
et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb
kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist
ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid,
nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse,
taimkattesse ja pinnasesse.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 17/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse
ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10
meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid
reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil
112.
5. MATERJALID JA SEADMED
5.1. Kanalisatsioonitorustikud
Kõik kanalisatsiooni torud peavad olema PVC- st ja vastama standardile EVS-EN 1401-1.
Reovee vooluhulgamõõtja kaevu siseste torustikena kasutada HDPE torudest vastavalt
standardile EVS-EN 12201. Ühendused ja liitmikud peavad olema samast
kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud.
Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga.
Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015. Plastikust vaatluskaevud ja
kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS-EN 13598-2:2016. Kaevude
materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate
luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada
torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu.
Plastikkaevud valmistatakse tehases teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse alati
teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus
>350 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud
keevitusühendustega. Erandiks on olukord, kus olemasoleva kommunikatsiooni
paiknemisest sõltuvalt on vaja muuta projekteeritud toru kõrgust. Sel juhul on lubatud
teostada läbiviik kohapeal, kasutades läbiviigutihendit või järelühendussadulat.
Kaevuluugid peavad olema tee- või maatasapinnaga ühel kõrgusel. Luukide kandejõud
peab olema 40 t.
Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema
veetihe.
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 18/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
5.2. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped
Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud
ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)
Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse
tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile
DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.
Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja
väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250
μm vastavalt standardile DIN30677.
Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse
tihenduspinnaga).
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema
kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja
maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13).
Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.
Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised.
Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa
peab olema veekindel.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400
(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis
toetub teekatte-materjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud
korrodeerumist takistava värvkattega.
Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
6.1. Kanalisatsioonitorustik
Kõik isevoolsed torustikud tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga.
Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijale DVD-l. Kaevude, tänavate jms
identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse
joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev,
eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme
poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist
radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele,
kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100%
ülevaate kõikidest komponentidest.
Ühendustel olemasteolevate torudega tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja
terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus
videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga,
mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe)
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 19/20
Tartu Agro reoveemõõtja.
Põhiprojekt Töö nr. 008/2020
kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde
algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse ajaks peab tagasitäide ka liiklusala puhul teekatte aluskiht olema
valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust.
• Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel
vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise
kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et
kaamera sõidab kaevu suunas).
Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei nõua kohest parandamist või
kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi
Töövõtja kulul. Omanikujärelvalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja
ulatuse.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku
veepidavuskatset, mis viiakse läbi vastavalt EN 1610-le.
Kahtluse korral võib Omanikujärelevalve nõuda isevoolsete torustike ovaalsuse kontrolli:
toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja
poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille
välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga.
6.2. Reovee vooluhulgamõõtja RVM-1
Enne vee laskmist vooluhulgamõõtjasse:
• Tuleb teostada vooluhulgalugeja tootja poolt ettenähtud kontrolltoiminguid;
• Tuleb teostada üleüldine kaevu komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:
Erilist tähelepanu tuleb pöörata vooluhulgalugeja paigaldusele ja kaabeldusele;
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerija: Ruuben Liiv
Keskkond & Partnerid OÜ 02.2020 20/20
TAOTLUS
KOOSKÕLASTADA TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE PROJEKT
MAANTEEAMET
Kellele
Registrikood 70001490
Juriidiline aadress Teelise tn 4 Tallinn Harjumaa 10916
Asutuse nimi Keskkond & Partnerid OÜ
Kellelt Registri- või isikukood 11006388
Juriidiline aadress
Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113
või elukoht
Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113
Telefon 7330350
E-post
[email protected]
1. Esitatavad materjalid:
Dokumendi liik Dokumendi
Dokumenti nimetus
(ehitusprojekt, tehniliste
(esitatava dokumendi täpne nimetus) nr.
tingimuste või nõuete taotlus)
Põhiprojekt Tartu Agro reoveemõõtja 008/2020
2. Objekti asukoht (maakond, vald, küla, tee nr, nimetus, asukoht teel (km -vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel
koordinaadid)
Ilmatsalu tee 80, Rahinge küla, Tartu linn, Tartu maakond, 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee 3,31-3,41
km-l maantee kaitsevõõndis.
3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg
Kinnistu kanalisatsioonitorustike ja reovee mõõdukaevu rajamine
Kavandatav tööde läbiviimise aeg on 2020.a.
4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja –rajatis riigitee maale
(Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1)
Riigimaantee kaitsevööndisse planeeritavad kanalisatsioonitorustik ja reovee mõõdukaev varustab
Ilmatsalu tee 78//82 kinnistut. Torustike rajamisel on tegu arenduskohustuste täitmisega.
5. Eelnevad kooskõlastused teistelt Maanteeameti osakondadelt
-
Ees- ja
Taotleja Ruuben Liiv
perekonnanimi
(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise Digitaalne
isiku esindaja) Allkiri
Taotluse esitamise kuupäev 14.02.2020
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 18.02.2020 08:51
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Tartu Agro reoveemõõdja projekt kooskõlastamiseks
Manused: Tartu-Agro-reoveemõõtja.asice
-----Original Message-----
From: Ruuben Liiv <
[email protected]>
Sent: Friday, February 14, 2020 10:35 AM
To:
[email protected]
Subject: Tartu Agro reoveemõõdja projekt kooskõlastamiseks
Tere
Saadan teile Tartu Agro reoveemõõtja projekti kooskõlastamiseks
--
Lugupidamisega,
Ruuben Liiv
Projekteerija
GSM: +372 53 401 730
Tel: +372 7 330 350
E-post:
[email protected]
Keskkond & Partnerid OÜ
Vasara 50
50113 Tartu