Ala kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Võru vald, Ortuma küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19044
Töö nr P19044
Ala kinnistu juurdepääsutee tööprojekt
Ortuma küla, Võru vald, Võru maakond
Seletuskiri
Tellija: Pertti Prätz
tel 53461486
[email protected]
Projekteerija: Reaalprojekt OÜ
Tallinna 45
71008 Viljandi
tel 433 6144
e-post:
[email protected]
projektijuht: Uku Audova
e-post:
[email protected]
tel 433 6144
Viljandi 2019
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 1/13
Ala kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Võru vald, Ortuma küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19044
SISUKORD
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused ........................................................................................3
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................... 5
2.1 Olev situatsioon ...........................................................................................................................5
2.2 Geodeetilised uuringud ................................................................................................................5
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ...............................................................5
2.4 Muinsuskaitselised objektid.........................................................................................................5
2.5 Keskkonnakaitselised objektid ....................................................................................................5
3 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................... 6
3.1 Projekti üldandmed ......................................................................................................................6
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus .....................................................................................................6
3.3 Mullatööd.....................................................................................................................................6
3.4 Katend ..........................................................................................................................................7
3.5 Liikluskorraldus ...........................................................................................................................7
3.5.1 Ehitusaegne liikluskorraldus................................................................................................................. 7
3.6 Vee ärajuhtimine ..........................................................................................................................7
3.6.1 Kraavid .........................................................................................................................................7
3.6.2 Truubid ................................................................................................................................................. 8
3.7 Tehnovõrgud ................................................................................................................................9
3.7.1 Üldist .................................................................................................................................................... 9
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................. 10
4.1 Üldosa ........................................................................................................................................10
4.2 Tehnoloogia ...............................................................................................................................11
4.2.1 Üldist .................................................................................................................................................. 11
4.2.2 Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 11
4.2.3 Ehitustööd ........................................................................................................................................... 12
4.3 Keskkonnakaitse ........................................................................................................................12
4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend .................................................................................................13
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 2/13
Ala kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Võru vald, Ortuma küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19044
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused
Käesolev tööprojekt on koostatud vastavalt Pertti Prätz`i tellimusele (e-kiri tellimuse kinnituse
kohta). Projekti eesmärgiks on rajada juurdepääsutee Ala kinnistule (katastritunnus
87401:002:0452) riigiteelt 25210 Ortuma – Hinsa kilomeetril 1,12. Rajatav juurdepääsutee asub
Ortuma külas, Võru vallas, Võru maakonnas.
Käesoleva koondprojekti koosseisu kuuluvad järgmised kaustad v. lisad, mis on koostatud
antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi kaustadena:
Köide 01 – Juurdepääsutee põhiprojekt
Lisa 1 – Eelarve
Maa-ameti kodulehel puuduvad andmed käesoleva projektiga haaratud maa-alal kehtivate või
algatatud planeeringute kohta.
Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:
- Pertti Prätz`i tellimus;
- OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo poolt 2018. a. oktoobris koostatud maa-ala topo-
geodeetiline alusplaan M 1:500, töö nr. 073/18;
- Maanteeameti poolt 2018. a. oktoobris väljastatud kooskõlsatusega. Kiri 11.10.2018 nr
15-2/18/46734-2;
- Elektrilevi poolt väljastatud teostusjoonisega juuni 2019;
- Olevate katastriüksuste ja kinnistute piirid seisuga 05.2019;
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud
normdokumentidest ja juhenditest:
1) Ehitusseadustik;
2) Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);
3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82);
4) Teetööde tehnilised kirjeldused, (2019-XXX, MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri
nr 1-2/19/096);
5) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.;
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 3/13
Ala kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Võru vald, Ortuma küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19044
6) RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
7) Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-
010);
8) Riigiteede haljastustööde juhis. (MA 2018-13, MA 20.12.2018 KK nr 1-2/18/545);
9) Kergkatete ehitamise juhis (2007-10, MA peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255);
Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (kululoend) koostamise aluseks on
Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehniline kirjeldus”. Teetööde tehniliste kirjelduste
infosüsteem asub Maanteeameti koduleheküljel.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 4/13
Ala kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Võru vald, Ortuma küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19044
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Olev situatsioon
Hõlmatud projektala asub Ortuma külas, Võru vallas katastriüksuste 87401:002:0452 maa-alal.
Hetkel puudub ligipääs Ala kinnistule.
Projekti alal kulgevad Elektrilevi maakaablid, mis on täiendavalt kantud geoalusele juunis 2019
ning millega tuleb ehitustöödel arvestada.
Projekteeritud lõigul on teadaolevalt järgmised lõikumised kommunikatsioonidega:
• Elektrilevi kaabel Pk 0+06;
2.2 Geodeetilised uuringud
Geodeetilised uuringud on teostatud käesolevast projektist eraldi (OÜ Maamõõdu- ja
Arhitektuuribüroo poolt 2018. a. oktoobris koostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan M
1:500, töö nr. 073/18) ja juuni 2019 lisatud Reaalprojekt OÜ poolt Elektrilevi maakaablid
teostusjooniste alusel.
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Eraldi geoloogilisi uuringuid teostatud ei ole. Projekteeritava mahasõidu asukohast on osaliselt
kooritud kasvupinnas. Kasvumulle keskmine paksus on 37cm. Tulenevalt reljeefist on pinnavete
vaba äravool tagatud.
2.4 Muinsuskaitselised objektid
Projektiga hõlmataval maa-alal muinsuskaitselased piirangud puuduvad.
2.5 Keskkonnakaitselised objektid
Projektiga hõlmataval maa-alal keskkonnakaitselised objektid ja piirangud puuduvad.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 5/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Projekti üldandmed
Projekteeritava mahasõidu kogupikkus on 32 m.
Projekteeritava lõigu algus: Pk 0+00
Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 0+32
Projekteeritava tee põhiparameetrid:
Katte ja mulde laius 5,5m
katte põikkalle 3,0% (ühepoolne)
mulde nõlvus 1:2
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus
Projekteeritud juurdepääsutee algab riigitee 25210 Ortuma – Hinsa km 1,12 vasakust servast.
Projekteeritud on I-tüübi mahasõit, mille servad on olemasoleva maantee servadega kokku viidud
5m raadiustega. Mahasõit on projekteeritud kruusakattega. Plaanilahenduses on arvestatud ka
olemasolevat elektrimaakaabliga.
Vertikaallahenduse koostamisel on püütud mahasõit viia sujuvalt kokku olemasoleva tee serva ja
maapinnaga. Jälgitud on ka, et olemasolev kaabel oleks kaitstud ning projekteeritav truup jääks
optimaalsele kõrgusele.
3.3 Mullatööd
Projekteeritava mahasõidu alt on osaliselt kooritud kasvupinnas. Kooritud ala ulatus on
mahasõidu rajamiseks ebapiisav, mistõttu tuleb veel täiendavalt kasvupinnast koorida.
Kasvupinnase koorimisel tuleb jälgida projekteeritud mahasõidu vertikaallahendust ning tagada
ettenähtud konstruktsioonikihi paksuse ära mahtumine – vajadusel tuleb olevat pinnast välja
kaevata sügavamalt, kui kasvupinnase põhi.
Rajatud süvendi põhi planeeritakse ja tihendatakse ning sellele rajatakse looduslikust kruusast
mulle/dreenkiht filtratsiooniga vähemalt 2,0m/ööp. Mulle/dreenkiht profileeritakse ja
tihendatakse.
Pärast mullatööde lõppemist on ette nähtud mulde nõlvad planeerida.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 6/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
3.4 Katend
Projekteeritud juurdepääsutee on kogu ulatuses projekteeritud kruusakattega ja selle
konstruktsioon on järgmine:
Purustatud kruus segu nr 6 h= 15cm
Looduslik kruus filtratsiooniga 2,0m/ööpäevas hmin= 25cm
Olev aluspinnas
Materjalide nõuete valikul on aluseks aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 900-1500.
Sidumata segude sõelkõverad Tee ehitamise kvaliteedinõuete lisa 10 tabelist.
Materjalide nõuded vastavalt EVS-901 osale 3.
Mahasõidu katend rajatakse purustatud kruusast segu nr 6 fr 0/32. Purustatud kruus peab vastama
nõuetele LA35 ning C90/3.
Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused)
pealtlaiustest.
3.5 Liikluskorraldus
Käesoleva projektiga riigitee 25210 Ortuma - Hinsa liikluskorraldust ei muudeta.
3.5.1 Ehitusaegne liikluskorraldus
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse
projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva
liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema
üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb
esitada kooskõlastamiseks tee valdaja (Maanteeameti lõuna regioon) liikluskorralduse
osakonnale.
3.6 Vee ärajuhtimine
3.6.1 Kraavid
Kuna looduses on projekteeritava mahasõidu asukohas olemasolev maantee pikikraav, siis on
mahasõidu alla projekteeritud 400mm truup ja projekteeritud kraav mis arvestab truubi
asukohaga ja viib kokku oleva kraaviga. Saavutamaks mahasõidu truubile piisavat sügavust on
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 7/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
projekteeritav kraav olemasolevast sügavam ning ka väljavoolu suunas pikem. Kraavi nõlvad on
kindlustatud murukülviga.
Uus kraav tuleb kaevata vastavalt projektis antud kõrgusarvudele.
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik lähedalasuva kaabli tõttu. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks
väiksemad masinad v. vajadusel teostama tööd käsitsi.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb
teisaldada. Juhul kui Tellija on nõus, ruumi on piisavalt, reljeef sobib ning ei takista muid
ehitustöid, võib kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult planeerida kõrvalasetsevale,
tellijale kuuluvale maa-alale.
Kraavide põhi ja nõlvad on ette nähtud kindlustada järgmiselt: kraavidel pikikaldega üle 5%
NGS2 geotekstiili, munakivide ja erosioonitõkkemattidega. Lisaks kasutatakse üle 5%
pikikaldega kraavi põhjas kiviprismasid, mille eesmärgiks on veevoolu rahustamine. Geotekstiili
ja erosioonitõkkemattide mahud on projektis antud kaetavate pindade järgi. Nagu kõikide
mahtude puhul, kuuluvad ka geotekstiili ja erosioonimattide tehnoloogilised ülekatte (paigaldus)
varud ehitaja riski alla s.t. ehitajal tuleb nendega pakkumises arvestada, kuna need sõltuvad
valitud „rulli” laiusest ning paigaldusviisist.
Täiendavalt tuleb kindlustada kraavide algused ja lõpud 3m ulatuses üles- ja allapoole kriitilist
kallet, vastavate pikkusega on arvestatud ka mahtude arvutamisel.
NB! Pikiprofiilil on antud kraavi kõrgused kindlustuse alla, s.t. kindlustatavate kraavide
kaevamisel tuleb seda ka arvestada.
3.6.2 Truubid
Juurdepääsutee alla on projekteeritud truup (1tk d=0,4m). Truubi rõngasjäikus peab olema
vastavalt torustiku materjali all toodavale ehk vähemalt SN8 kN/m².
Truubi sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka
suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad
lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truubi ehitamisel
jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Truup on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,
truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel
teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Kui projektis pole teisiti määratletud, tuleb truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud
tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi aluse ehitamisel ja kaeviku
tagasitäitmisel.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 8/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
3.7 Tehnovõrgud
3.7.1 Üldist
Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi
valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös
kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused
kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega.
Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb
arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti
määratud trassi valdaja poolt.
Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt
kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb
arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik
reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse
valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid.
Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli
paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud
künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi
põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu)
täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.
Käesolevas projektis on ette nähtud mahasõidu alla jäävale elektrikaablile täiendava A-
tugevusklassi kaitsetoru paigaldamine.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 9/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 Üldosa
Teetöödel juhinduda määrusest „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde
teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning
tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas
olema määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3
päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad
peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike
kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma
tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki
teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde
teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb
ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub
võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada
kõik tööde käigus hävinud piirimärgid.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja
peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on
keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad
projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma
kuludega.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 10/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
4.2 Tehnoloogia
4.2.1 Üldist
Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest.
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise
aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele.
Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab
vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
(Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34). Teostusmõõdistamise täpsus peab olema
1:500-le ning jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211
Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.
4.2.2 Ettevalmistustööd
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee ja kraavi teljed.
Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti
välja märkida.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi
valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad
maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada muud
vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed.
Maa-ala planeerimine on ette nähtud teha vastavalt projektlahendusele. Maa-ala peab olema
planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle hilisemat niitmist mehhanismidega. Kändude ja
kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada maaomanikuga enne ehitustööde algust. Kooskõlas
„Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud
(augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale samaväärset pinnast.
Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas (vastavalt teetööde tehnilisele kirjelduse artikkel 30103-
le), mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõueseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena.
Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka vastavad
tasud.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde
algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped.
Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 11/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
4.2.3 Ehitustööd
Eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Laoplatside
asukohad täpsustatakse maaomanikuga enne ehitustööde algust. Ladustamisel tuleb jälgida, et
säiliks mulla kvaliteet.
Ettenähtud kohtades kaevatakse välja aluspinnas kuni uue konstruktsiooni kaeviku põhjani.
Süvendi põhi planeeritakse ja tihendatakse.
Kaevatakse uus kraav. NB! Kraav tuleb üldiselt välja ehitada enne tee muldkeha ehitustööde
algust, vastasel juhul võib ebapiisav veterežiimi lahendus takistada v. muuta võimatuks muldkeha
ehitustööd (seda eriti savikate ja tolmsete pinnaste puhul v. kõrge veetaseme juures). Ehitatakse
truup.
Teostatakse maa-aluste tehnovõrkudega seonduvad tööd: paigaldatakse kaablikaitsetorud
ettenähtud kohtades.
Vastavalt vertikaalplaneeringule ehitatakse välja dreenkiht/muldkeha. Muldkeha ehitamiseks
vajalik pinnas veetakse karjäärist. Juurdeveetav materjal ei tohi olla halvema
filtratsioonimooduliga kui vähemalt 2,0m ööpäevas. Mulle tihendatakse maksimaalselt 0,5m
paksuste kihtide kaupa, profileeritakse ja planeeritakse. Muldepinnase tihendamist kontrollida
dünaamilise seadmega “Loadman” või “Inspector”. Mulle tuleb tihendada tihedusastmeni 0,98.
Muldkehale rajatakse purustatud kruusast kate.
Truubi juures kindlustatakse nõlvad munakivisillutisega (geotekstiilil ja betoonalusel).
Ettenähtud lõikudel kindlustatakse kraavi põhi munakividega geotekstiilil.
Mulde nõlvad kaetakse kasvumullaga, kihi paksus 5-7cm, külvatakse muru.
Töödega haaratud maa-ala heakorrastatakse kogu ulatuses.
4.3 Keskkonnakaitse
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peab
olema garanteeritud liikluse toimimine riigimaanteel. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 12/13
Leiaru kinnistu juurdepääsutee ; Tööprojekt
Viljandi vald, Tobraselja küla
REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P19037
ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Projekteeritud rajatise lahend ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend
Mahasõidu kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub mahasõidu valdaja ja hooldetegija omavahelise
kokkuleppe tingimustest. Erinõuded puuduvad.
Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast
tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning
rajatisi kasutavaid liiklejaid, on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed
avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on
garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt
teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt
kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele.
Aastaringne hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises prahist ning teemaa hooldamisest.
Nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha
nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate
liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis
ohustavad nõlva stabiilsust. Truup ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee
voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse. Teelt peab olema tagatud vee äravool;
Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral ning seisnevad
lume ja libeduse tõrjes. Sõiduteedel võib lumetõrjet teostada nii kummiteraga kui metallist
kuluvteraga sahkadega. Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu
eemaldamise korral. Alla -5°C temperatuuridel on soovituslik metallist kuluvtera kasutamine.
Lume paigaldamine teepeenardele ja nõlvadele on lubatud, kuid tuleb tagada vete äravool.
Kevadised hooldustööd: talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide
äravedu sõiduteelt ja mujalt teemaalt.
Haljastuse hooldus.
Kuna tegemist on elamu mahasõiduga, hooldab maaomanik selle haljastust koos oma krundi
ülejäänud haljastuse hooldamisega.
Koostasid:
Uku Audova
Katrin Priks
11. juuni 2019. a.
P19044_PP_TL-E_seletuskiri.docx lk 13/13