Kaitseressursside Amet · 12. september 2025
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 11.09.2025 nr 0.1-3.1/25/36
Kaitseväe spordikontseptsioon,
Kaitseväe spordi eeskiri, kehaliste
võimete kontrolltesti eeskiri ja
normatiivid
Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 11¹, kaitseväeteenistuse seaduse § 99 lg 2, lg 4 alusel
1. Kinnitan järgmised dokumendid:
1.1. “Kaitseväe spordikontseptsioon“;
1.2. „Kaitseväe spordi eeskiri“;
1.3. „Kehaliste võimete kontrolltesti eeskiri ja normatiivid“.
2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 18.03.2021 käskkirja nr 67 „Kaitseväe
spordikontseptsioon, spordi eeskiri, kehaliste võimete kontrolltest ja normatiivid“.
3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste
ülematele, Kaitseliidu ülemale ning Kaitseressurside Ametile.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Merilo
kindralleitnant
Kaitseväe juhataja
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 11.09.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/36
Kaitseväe peastaap
Väljaõppeosakond
KEHALISTE VÕIMETE
KONTROLLTESTI EESKIRI JA NORMATIIVID
Tallinn 2025
SISUKORD
1. peatükk Üldsätted ................................................................................................................... 3
2. peatükk Osalemise tingimused ............................................................................................... 3
3. peatükk Hindamise kord ......................................................................................................... 4
4. peatükk Kehaliste võimete kontrolltesti harjutused .................................................................. 5
LISAD ..................................................................................................................................... 8
Tabel 1. Toenglamangus käte kõverdamine (MEHED) ............................................................ 8
Tabel 2: Toenglamangus käte kõverdamine (NAISED) ........................................................... 8
Tabel 3: Istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmpuutes (MEHED/NAISED) ............ 8
Tabel 4: 3200 meetri jooks (MEHED) ...................................................................................... 8
Tabel 5: 3200 meetri jooks (NAISED) ...................................................................................... 8
Tabel 6: Istesse tõus selililamangust käed risti rinnal (MEHED/NAISED) ................................ 8
Tabel 7: 500 meetri rinnuli ujumine (MEHED) .......................................................................... 8
Tabel 8: 500 meetri rinnuli ujumine (NAISED) ......................................................................... 8
Tabel 9: 500 meetri vabalt ujumine (MEHED) .......................................................................... 8
Tabel 10: 500 meetri vabalt ujumine (NAISED) ....................................................................... 8
Tabel 11: 20 kilomeetri maanteerattasõit (MEHED) ................................................................. 8
Tabel 12: 20 kilomeetri maanteerattasõit (NAISED) ................................................................ 8
Tabel 13: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (MEHED) ................................................. 8
Tabel 14: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (NAISED) ................................................ 8
2
1. peatükk
Üldsätted
1. Kehalise ettevalmistuse hindamiseks1 viiakse läbi kehaliste võimete kontrolltest (KVKT).
Kaitseväe spordiga seotud ürituse, võistluse või väljaõppe korraldamisega seotud isikutele
ja osalejatele kehtivad riskide hindamisel ja ohutusnõuete täitmisel samad nõuded, mis on
kehtestatud dokumendiga „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“
2. KVKT viiakse tegevväelastele läbi enne tegevteenistusse võtmist ning edaspidi üks kord
kalendriaastas, testiperioodina iga-aastaselt 01. jaanuarist kuni 31. oktoobrini.
2.1 Kehalist ettevalmistust ei pea hindama, kui isik on läbinud kehalise ettevalmistuse
hindamise jooksval kalendriaastal või hindamisest ei ole möödunud rohkem kui 180
kalendripäeva ja ta vastab kehalise ettevalmistuse nõuetele2.
3. KVKT läbiviimist korraldab struktuuriüksuse ülema poolt määratud kehaliste võimete
kontrollkomisjon (komisjoni puudumisel üksuse spordiinstruktor või spordivaldkonna eest
vastutav), mille liikmete arvu ja koosseisu määrab struktuuriüksuse ülem.
3.1 Struktuuriüksuse3 KVKT kuupäevad määrab spordiinstruktor (tema puudumisel
struktuuriüksuse spordivaldkonna eest vastutav), kooskõlastades need struktuuriüksuse
ülemaga.
3.2 Struktuuriüksus korraldab KVKT minimaalselt 3 korda testiperioodi jooksul, millest üks
kord peab olema testperioodi viimasel nädalal.
3.3 Tegevväelasel on õigus teha korduvalt KVKT kogu testiperioodi vältel.
3.4 Erijuhul on välisteenistuses ja pikaajalises välislähetuses viibivatel tegevväelastel lubatud
KVKT tulemuste mõõtmine iseenda või kaasteenistuja poolt. Kui sihtkoha tingimused ei
võimalda KVKT sooritamist, toimub KVKT vastavalt käesoleva korra punktile 9.1.
4. Ajateenijate KVKT viiakse läbi üksuse ülema poolt (vajadusel koostöös üksuse
spordiinstruktoriga).
4.1 Ajateenijad sooritavad KVKT sõduri baaskursuse (SBK) teisel nädalal, 12. nädalal ning
ajateenistuse viimase kolme kuu jooksul.
4.2 Struktuuriüksuse ülemal on õigus vajadusel korraldada ajateenijate täiendavaid KVKT
läbiviimisi.
5. Struktuuriüksuse ülem tagab kõigi tegevväelaste ja ajateenijate kontrollimise vastavalt
kehtestatud korrale ja tulemuste kohese sisestamise Kaitseväe (KV) personaliarvestuse
andmebaasi.
6. Lubatud on KVKT sooritamine teise KV struktuuriüksuse poolt korraldataval spordiüritusel või
testil, kooskõlastades testimise mõlema struktuuriüksuse spordiinstruktoriga.
2. peatükk
Osalemise tingimused
7. Tegevväelane peab vastama ametikohale kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele.
Rahuaja ametikoha tavapäraseks kehaliste ettevalmistuse hindamise nõudeks loetakse
KVKT läbimist.
8. KVKT võib sooritada kaitseväelane, kes vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või
tegevväelase tervisenõuetele.
9. KVKT sooritamise kuupäev määrab vastava kalendriaasta testi sooritamise.
9.1 Tegevväelane, kes ei osale testimisel seoses teenistusülesannete täitmisega, on
kohustatud sooritama KVKT nõutaval tasemel kuni 60 kalendripäeva jooksul pärast
teenistusest tuleneva põhjuse (näiteks lähetus) möödumisest, võttes ühendust KVKT
toimumise aja kokkuleppimiseks üksuse spordiinstruktoriga. Tegevväelane, kes
nimetatud tähtajal KVKT nõutaval tasemel ei soorita, vabastatakse tegevteenistusest.
9.2 Tegevväelane, kes osales KVKT testiperioodil testimisel, kuid ei sooritanud KVKT
nõutaval tasemel või tegevväelane, kes ei ole viimasel (käesoleval) kalendriaastal KVKT
1 Kaitseväeteenistuse seaduse § 99 lg-d 2 ja 4.
2 Kaitseministri 22.03.2013 määruse nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ § 5 lg 2
3 Antud dokumendis määratletakse struktuuriüksustena lisaks KVJ vahetus alluvuses olevatele
struktuuriüksustele ka KVJ vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste koosseisus olevad üksused, mis
on nimetatud KV põhimääruse tasandil.
3
sooritanud, on kohustatud sooritama KVKT nõutaval tasemel kuni 60 kalendripäeva
jooksul pärast testperioodi lõppemist. Tegevväelane, kes nimetatud tähtajal KVKT
nõutaval tasemel ei soorita, vabastatakse tegevteenistusest.
10. Tegevväelane, kes ei osale testiperioodil KVKT-l seoses tervislike probleemidega ja kellele
on erandkorras antud Kaitseväe meditsiinikeskuse arsti tõend, on kohustatut sooritama
KVKT nõutaval tasemel kuni 60 päeva jooksul pärast arstitõendi lõppemist. Tegevväelane,
kes nimetatud tähtajal KVKT nõutaval tasemel ei soorita, vabastatakse tegevteenistusest.
10.1 Meditsiinilistel põhjustel antakse tegevväelasele KVKT sooritamiseks erandkorras (nt
ajutise iseloomuga ägeda haigusseisundi või vigastuse korral) ajapikendust KV
meditsiinikeskuse arsti tõendi alusel. Kuna tegevväelane ametikohal olles on kohustatud
omama vastavat kehalist ettevalmistust, siis arsti tõendi alusel KVKT-st vabastamise
periood ei tohi ühe tõendi või korduvate tõendite alusel olla pikem kui üks aasta (v.a
punktis 10.2 toodud juhul).
10.2 KVKT-st on vabastatud KV meditsiinikeskuse tõendi alusel tegevväelane, kes on rase.
10.3 Punktis 10.1 nimetatud tõendi arvestuse alguse kuupäevaks on 01.11.2025. Peale
nimetatud kuupäeva toimub aastase perioodi arvestus esmase tõendi kuupäevast
arvates.
11. KVKT sooritatakse spordiriietuses, selleks sobivates tingimustes, ohutu spordiinventariga
ning spordiinstruktori või kehaliste võimete kontrollkomisjoni liikme juuresolekul (v.a
pikaajalises välislähetuses viibijad).
12. Erandkorras võib KVKT-le lubada vabatahtlikkuse alusel raske tervisekahjustuse saanud ja
püsiva töövõimekaotusega veterane. Tulemust ei arvestata ametikohale kehtestatud KVKT
nõuetele vastavuse hindamiseks.
13. KVKT alandatud või kõrgendatud nõuded ametikohale kinnitab KVJ, kellele teeb vastava
ettepaneku struktuuriüksuse ülem, eelnevalt kooskõlastades nõuded J7 ülemaga kirjalikult.
KVKT nõudeid alandatakse ning kõrgendatakse ajutiselt või alaliselt. Üldjuhul kaotatakse
KVKT nõuded ametikohale raske tervisekahjustuse saanud ja püsiva töövõimekaotusega
veteranide ametikohtadele. Kõrgendatud või alandatud KVKT nõuded kehtestatakse,
lähtudes struktuuriüksuse teenistuslikust vajadusest.
3. peatükk
Hindamise kord
14. KVKT sooritajad jagatakse vanuserühmadesse sünniaasta alusel.
14.1 KVKT viiakse läbi järgnevates vanuserühmades:
14.1.1 I vanuserühm: kuni 21-aastased;
14.1.2 II vanuserühm: 22 – 26-aastased;
14.1.3 III vanuserühm: 27 – 31-aastased;
14.1.4 IV vanuserühm: 32 – 36-aastased;
14.1.5 V vanuserühm: 37 – 41-aastased;
14.1.6 VI vanuserühm: 42 – 46-aastased;
14.1.7 VII vanuserühm: 47 – 51-aastased;
14.1.8 VIII vanuserühm: 52 – 56-aastased;
14.1.9 IX vanuserühm: 57 – 61-aastased;
14.1.10 X vanuserühm: üle 62-aastased.
15. Meeste ja naiste vanuserühmad on ühesugused.
16. KVKT koosneb kolmest harjutusest:
16.1 käte kõverdamine toenglamangus (harjutus 1);
16.2 istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmpuutes (harjutus 2),
16.2.1 mille võib asendada harjutusega istesse tõus selililamangust käed risti rinnal
(harjutus 4);
16.3 vastupidavusala 3200 m jooks (harjutus 3),
16.3.1 mille võib asendada 500 meetri ujumisega vabalt või rinnuli stiilis (harjutus 5), 20
km maanteeratta sõiduga (harjutus 6) või 6000 m sõudmisega sõudeergomeetril
Concept 2 (harjutus 7).
17. Ajateenijad ja teenistusse värvatavad sooritavad vastupidavusalana jooksutesti.
4
18. Harjutuste järjekorda katsete läbiviimisel ei muudeta, puhkepaus kahe harjutuse sooritamise
vahel on vähemalt 10 minutit.
19. Vastupidavusala (3200 meetri jooksu) alternatiivalana valitud testil osalemisega tekkivad
kulud (ujula pilet, jõusaalis sõudergomeetril sõit) tagab testi korraldav struktuuriüksus.
20. Iga harjutuse tulemus arvestatakse tabelites 1-14 esitatud „kehalise võimete kontrolltesti
punktitabeli“ alusel ümber punktideks, mis lõpptulemuse saamiseks summeeritakse.
21. Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järjest sooritada kõik kolm harjutust (kätekõverdused,
istesse tõus selililamangust ja vastupidavusala). KVKT loetakse sooritatuks, kui testi sooritaja
saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti.
4. peatükk
Kehaliste võimete kontrolltesti harjutused
22. Käte kõverdamine toenglamangus (harjutus 1)
22.1 Harjutuse sooritamiseks on aega 2 minutit.
22.2 Lähteasend:
22.2.1 toenglamang sirgetel kätel;
22.2.2 peopesad paralleelselt, sõrmed ees, käte asetus tugipinnal mitte laiemalt kui 90
cm, mõõdetuna peopesade sisekülgedest, tähistused võivad jääda peopesade
alla, lubatud on teha sooritusi rusikatele toetudes;
22.2.3 jalad koos või õlgade laiuselt harkis;
22.2.4 keha õlgadest kuni jalgadeni moodustab ühe sirge.
22.3 Harjutuse sooritamine:
22.3.1 harjutuse läbiviija (edaspidi testija) annab korralduse harjutuse alustamiseks.
Harjutuse sooritaja (edaspidi testitav) kõverdab käsi kuni õlavarred on
paralleelselt tugipinnaga ja liigub tagasi lähteasendisse. Testija loeb sooritusi;
22.3.2 harjutuse sooritamise ajal peab testitava keha olema õlgadest jalakandadeni
sirge; juhul, kui testija märkab viga harjutuse sooritamisel, korrigeerib ta
testitavat.
22.3.3 puudulikult sooritatud kordust ei loeta soorituseks;
22.3.4 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata lähteasendis, kuid järgmine
sooritus peab algama korrektsest lähteasendist, põlved ega kõht ei tohi
puudutada tugipinda. Puhkehetkedeks aega ei peatata;
22.3.5 testija teadustab iga 30 sekundi järel harjutuse lõpuni jäänud aja, viimased viis
sekundit loeb kuuldavalt «viis», «neli», «kolm» jne ning lõpetab harjutuse
käsklusega «Aeg!».
22.4 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
22.4.1 käte kõverdamisel ei ole õlavarred tugipinna suhtes paralleelsed;
22.4.2 käed ei ole täielikult välja sirutatud - fikseeritud;
22.4.3 põlved/kõht puudutavad soorituse ajal tugipinda
22.4.4 keha ei moodusta soorituse ajal ühte sirget õlgadest jalgadeni;
22.4.5 mõlemad käed ei puuduta harjutuse sooritamise ajal põrandat;
22.4.6 testitav ei reageeri testija korrigeerimisele, katkestab testija soorituse ja peale
vigade selgitamist antakse testitavale vajadusel uus katse;
22.4.7 jalad on toenglamangus üksteise peal.
23. Istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmpuutes (harjutus 2)
23.1 Harjutuse sooritamiseks on aega 2 minutit.
23.2 Lähteasend:
23.2.1 testitav lamab selili, käed kukla taga sõrmsoengus või sõrmpuutes;
23.2.2 jalad on põlvedest kõverdatult (täisnurga all) koos või kergelt harkis, kannad on
kontaktis tugipinnaga kogu harjutuse vältel;
23.2.3 partner hoiab kätega testitava jalalabadest kinni;
23.2.4 harjutust sooritatakse ühel ja samal tugipinnal.
23.3 Harjutuse sooritamine:
23.3.1 testija annab annab korralduse harjutuse alustamiseks. Testitav tõuseb istesse
nii, et küünarnukid puudutavad põlvi ja laskub lähteasendisse. Testija loeb
sooritusi;
23.3.2 lähteasendi läbimisel peab testitava turi puudutama tugipinda;
23.3.3 juhul, kui testija märkab viga harjutuse sooritamisel, korrigeerib ta testitavat.
23.3.4 puudulikult sooritatud kordust ei loeta soorituseks;
5
23.3.5 testitava kannad ja istmik peavad kogu harjutuse sooritamise ajal olema
kontaktis tugipinnaga;
23.3.6 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata, puhkeasendiks on lähteasend
käed kuklal sõrmpuutes. Puhkehetkedeks aega ei peatata;
23.3.7 testija teadustab iga 30 sekundi järel harjutuse lõpuni jäänud aja, viimased viis
sekundit loeb kuuldavalt «viis», «neli», «kolm» jne ning lõpetab harjutuse
käsklusega «Aeg!».
23.4 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
23.4.1 käed ei ole kukla taga sõrmpuutes;
23.4.2 istesse tõusmisel ei puudutata küünarnukkidega põlvi;
23.4.3 selili asendisse laskumisel ei puudutata turjaga tugipinda;
23.4.4 testitav ei reageeri testija korrigeerimisele, katkestab testija soorituse ja peale
vigade selgitamist antakse testitavale uus katse (lisakatseid on 1);
23.4.5 testitav teeb puusade või lahtiste kätega hooliigutusi.
24. Jooks (3200 meetrit) (harjutus 3)
24.1 Lähteasend: lähtejoonel toimuv ühisstart, testi ei saa sooritada jooksulindil.
24.2 Harjutuse sooritamine:
24.2.1 testija annab stardikäskluse, mille järel alustavad testitavad 3200 m jooksu;
24.2.2 igal testitaval on võimalusel rinnanumber;
24.2.3 jooksu ajal teatab testija võimaluse korral iga läbitud kilomeetri aja;
24.2.4 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata, puhkehetkedeks aega ei
peatata.
24.3 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
24.3.1 kasutatakse kõrvalist abi;
24.3.2 võetakse ära rinnanumber (selle olemasolul);
24.3.3 takistatakse kaasjooksjat;
24.3.4 kasutatakse lühemat teed.
25. Istesse tõus selililamangust käed risti rinnal (harjutus 4)
25.1 Harjutuse sooritamiseks on aega 2 minutit.
25.2 Lähteasend:
25.2.1 testitav lamab selili, käed risti ees peopesad õlgadel;
25.2.2 jalad on põlvedest kõverdatult (täisnurga all) koos või kergelt harkis, jalatallad
on kontaktis tugipinnaga kogu harjutuse vältel;
25.2.3 partner hoiab kätega testitava jalalabadest kinni;
25.2.4 harjutust sooritatakse ühel ja samal tugipinnal.
25.3 Harjutuse sooritamine:
25.3.1 testija annab käskluse «Alga!». Testitav tõuseb istesse nii, et küünarnukid
puudutavad põlvi ja laskub lähteasendisse. Testija loeb sooritusi;
25.3.2 lähteasendi läbimisel peab testitava turi puudutama põrandat;
25.3.3 juhul, kui testija märkab viga harjutuse sooritamisel, korrigeerib ta testitavat.
25.3.4 puudulikult sooritatud kordust ei loeta soorituseks;
25.3.5 testitava jalatallad ja istmik peavad kogu harjutuse sooritamise ajal olema
kontaktis tugipinnaga;
25.3.6 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata, puhkeasendiks on lähteasend
käed risti ees peopesad õlgadel. Puhkehetkedeks aega ei peatata;
25.3.7 testija teadustab iga 30 sekundi järel, harjutuse lõpuni jäänud aja, viimased
kümme sekundit loeb kuuldavalt «kümme», «üheksa», «kaheksa» jne ning
lõpetab harjutuse käsklusega «Stopp!».
25.4 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
25.4.1 käed ei ole risti ees peopesad õlgadel;
25.4.2 istesse tõusmisel ei puudutata küünarnukkidega põlvi;
25.4.3 selili asendisse laskumisel ei puudutata turjaga tugipinda;
25.4.4 testitav ei reageeri testija korrigeerimisele, katkestab testija soorituse ja peale
vigade selgitamist antakse testitavale uus katse (lisakatseid on 1);
25.4.5 testitav teeb puusade või lahtiste kätega hooliigutusi.
26. Ujumine (harjutus 5)
26.1 Lähteasend: stardipukil, basseini äärel või vees.
6
26.2 Harjutuse sooritamine:
26.2.1 peale testija käsklust «Start!» alustab testitav 500 m ujumist (vabalt/rinnuli);
26.2.2 distantsi ajal teatab testija võimaluse korral läbitud distantsi vaheaja;
26.2.3 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata, puhkehetkedeks aega ei
peatata.
26.3 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
26.3.1 kasutatakse kõrvalist abi;
26.3.2 puhkepausi ajal pannakse jalad basseini põhja, võetakse kinni basseini äärest
või rajapiirdest;
26.3.3 distantsi läbimisel ei kasutata ettenähtud stiili.
27. Rattasõit (harjutus 6)
27.1 Lähteasend: lähtejoonel toimuv eraldistart, testi ei saa sooritada rattapukil või
veloergomeetril.
27.2 Harjutuse sooritamine:
27.2.1 peale testija stardikäsklust alustab testitav 20 km rattasõitu (rada on ringne või
10 km on tagasipöördega);
27.2.2 igal testitaval on võimalusel rinna- või rattanumber;
27.2.3 distantsi ajal teatab testija võimaluse korral iga läbitud kilomeetri aja;
27.2.4 testija kannab harjutuse sooritamise ajal rattakiivrit ja helkurvesti;
27.2.5 testitav võib harjutuse sooritamise ajal puhata, puhkehetkedeks aega ei
peatata.
27.3 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
27.3.1 kasutatakse kõrvalist abi;
27.3.2 võetakse maha rinna- või rattanumber (selle olemasolul);
27.3.3 takistatakse kaasratturit;
27.3.4 rattasõidu ajal võetakse ära rattakiiver või helkurvest.
27.4 Rattatesti:
27.4.1 läbiviimine kergliiklusteedel ja avatud liikluses on keelatud;
27.4.2 võib läbi viia ajavahemikul 02. mai kuni 30. september ülekaitseväelise
osalusega minimaalselt kolm korda aastas;
27.4.3 läbiviimise marsruudid kooskõlastada struktuuriüksuse spordiinstruktoril KVPS
J7-ga;
27.4.4 testija tutvustab enne rattatesti ohutusreegleid ja marsruuti ning testitav kinnitab
sellest arusaamist ja täitmist allkirjaga;
27.4.5 osalemiseks vajamineva liiklusseaduse nõuetele vastava ratta ja distantsi
läbimisel ohutuse ning liiklusseaduse täitmise eest vastutab testitav ise;
27.4.6 läbimisel on keelatud kasutada eraldistardiratast;
27.4.7 läbiviimisel tuleb struktuuriüksuse ülemal tagada esmaabi ja vastavalt
vajadusele teavitussildid, ohutusauto ja reguleerijad;
27.4.8 testijal on õigus rattasõiduks ettevalmistamata testitavat testile mitte lubada;
27.4.9 läbiviimisest KV kinnisel territooriumil tuleb teavitada linnaku teenistujaid;
27.4.10 läbiviimisel on grupisõit keelatud.
28. Sõudmine sõudeergomeetril Concept 2 (harjutus 7)
28.1 Lähteasend:
28.1.1 testitav istub sõudeergomeetril, jalad kinnitatud jalustes (testitav valib endale
ise jaluse suuruse), mõlema käega hoie käepidemest;
28.1.2 sõudeergomeetri hooratas peab enne stardikäsklust seisma.
28.2 Harjutuse sooritamine:
28.2.1 sõudeergomeetri monitorile on seatud testija poolt 6000 meetri distants;
28.2.2 raskusaste (1-10) ei ole määratud, testitav valib endale ise raskusastme;
28.2.3 sõudmise alustamiseks annab testija stardikäskluse;
28.2.4 kui testitav harjutuse sooritamise ajal puhkab, kukub istmelt maha, jalad tulevad
jalustest lahti või käepide libiseb käest, siis selleks hetkeks aega ei peatata;
28.2.5 testi sooritamisel võib kasutada kindaid.
28.2.6 sõudmise aeg võetakse ka eraldi stopperiga, sest puhke-/joogipausi ajal võib
sõudeergomeetri hooratas peatuda ning kuvaril aeg seiskuda, mis ei ole aga
lubatud ning pausideks aega ei peatata.
7
28.3 Harjutuse sooritamisel loetakse veaks kui:
28.3.1 kasutatakse kõrvalist abi;
28.3.2 tõustakse harjutuse sooritamise ajal püsti.
LISAD
Tabel 1. Toenglamangus käte kõverdamine (MEHED)
Tabel 2: Toenglamangus käte kõverdamine (NAISED)
Tabel 3: Istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmpuutes (MEHED/NAISED)
Tabel 4: 3200 meetri jooks (MEHED)
Tabel 5: 3200 meetri jooks (NAISED)
Tabel 6: Istesse tõus selililamangust käed risti rinnal (MEHED/NAISED)
Tabel 7: 500 meetri rinnuli ujumine (MEHED)
Tabel 8: 500 meetri rinnuli ujumine (NAISED)
Tabel 9: 500 meetri vabalt ujumine (MEHED)
Tabel 10: 500 meetri vabalt ujumine (NAISED)
Tabel 11: 20 kilomeetri maanteerattasõit (MEHED)
Tabel 12: 20 kilomeetri maanteerattasõit (NAISED)
Tabel 13: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (MEHED)
Tabel 14: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (NAISED)
8
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
Tabel 1: Toenglamangus käte kõverdamine (MEHED)
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
75 100 75
74 99 74
73 100 98 100 73
72 99 97 99 72
71 98 96 98 71
70 97 95 97 100 70
69 100 95 94 96 99 69
68 99 94 93 95 98 68
67 97 93 92 94 97 67
66 96 92 91 93 96 66
65 94 91 89 92 95 65
64 93 90 88 91 94 100 64
63 92 89 87 90 93 99 63
62 90 87 86 89 92 98 62
61 89 86 85 88 91 97 61
60 88 85 84 87 90 96 60
59 86 84 83 86 89 94 59
58 85 83 82 85 88 93 58
57 83 82 81 84 87 92 100 57
56 82 81 80 83 86 91 99 56
55 81 79 79 82 85 90 98 55
54 79 78 78 81 84 89 96 100 54
53 78 77 77 80 83 88 95 99 53
52 77 76 76 79 82 87 94 98 52
51 75 75 75 78 81 86 93 97 100 51
50 74 74 74 77 79 84 92 96 99 50
49 72 73 73 76 78 83 91 95 98 49
48 71 71 72 75 77 82 89 94 97 100 48
47 70 70 71 74 76 81 88 93 95 99 47
46 68 69 69 73 75 80 87 92 94 98 46
45 67 68 68 72 74 79 86 91 93 96 45
44 66 67 67 71 73 78 85 90 92 95 44
43 64 66 66 70 72 77 84 89 91 94 43
42 63 65 65 69 71 76 82 88 90 93 42
41 61 63 64 68 70 75 81 87 89 92 41
40 60 62 63 67 69 74 80 86 87 91 40
39 59 61 62 66 68 73 79 85 86 89 39
38 58 60 61 65 67 72 78 84 85 88 38
37 57 59 60 64 66 71 76 83 84 87 37
36 56 58 59 63 65 70 75 82 83 86 36
35 55 57 58 62 64 69 74 81 82 85 35
34 54 56 57 61 63 68 73 80 81 84 34
33 53 55 56 60 62 67 72 79 79 82 33
32 52 54 55 59 61 66 71 78 78 81 32
31 51 53 54 58 60 65 69 77 77 80 31
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
1
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
30 50 52 53 57 59 64 68 76 76 79 30
29 49 51 52 56 58 63 67 75 75 78 29
28 48 50 51 55 57 62 66 73 74 76 28
27 47 49 50 54 56 61 65 72 73 75 27
26 46 48 49 53 55 60 64 71 72 74 26
25 45 47 48 52 54 58 62 70 71 73 25
24 44 46 47 51 53 56 61 69 70 72 24
23 43 45 46 50 52 54 60 68 69 71 23
22 42 44 45 48 51 52 58 67 68 70 22
21 41 43 44 46 50 50 56 66 67 69 21
20 40 42 43 44 48 48 54 65 66 68 20
19 38 41 42 42 46 46 52 63 65 67 19
18 36 40 41 40 44 44 50 62 64 66 18
17 34 38 40 38 42 42 48 61 63 65 17
16 32 36 38 36 40 40 46 60 62 64 16
15 30 34 36 34 38 38 44 58 61 63 15
14 28 32 34 32 36 36 42 56 60 62 14
13 26 30 32 30 34 34 40 54 58 61 13
12 24 28 30 28 32 32 38 52 56 60 12
11 22 26 28 26 30 30 36 50 54 58 11
10 20 24 26 24 28 28 34 48 52 56 10
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
2
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
Tabel 2: Toenglamangus käte kõverdamine (NAISED)
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
50 100 50
49 99 49
48 98 48
47 96 47
46 100 95 46
45 99 94 100 45
44 97 93 99 44
43 96 92 97 43
42 100 94 90 96 42
41 99 93 89 95 41
40 97 92 88 93 100 40
39 95 90 87 92 99 39
38 93 89 85 91 97 38
37 91 88 84 89 96 100 37
36 90 86 83 88 94 98 36
35 88 85 82 87 93 97 35
34 86 83 81 85 91 95 100 34
33 84 82 80 84 90 94 98 33
32 83 81 79 83 88 92 97 32
31 81 79 78 81 87 90 95 100 31
30 79 78 77 80 85 89 93 98 30
29 77 77 76 79 84 87 92 96 29
28 76 75 75 78 82 86 90 95 100 28
27 74 74 74 77 81 84 88 93 98 27
26 72 72 73 76 79 82 87 91 96 26
25 70 71 72 75 78 81 85 89 94 100 25
24 69 70 71 73 76 79 83 87 92 98 24
23 67 68 70 72 75 78 82 85 90 96 23
22 66 67 68 71 73 76 80 84 88 93 22
21 65 66 67 70 72 74 79 82 86 91 21
20 63 64 66 69 71 73 77 80 84 89 20
19 62 63 65 67 70 71 75 78 82 87 19
18 60 61 64 65 69 70 73 76 81 84 18
17 57 60 63 64 67 68 72 75 80 82 17
16 55 57 62 63 65 67 70 73 78 80 16
15 53 55 61 62 64 66 68 71 76 78 15
14 51 53 60 61 63 65 67 69 74 76 14
13 48 51 58 60 61 64 65 67 72 73 13
12 45 48 55 58 60 63 63 65 70 71 12
11 42 45 52 55 58 62 62 64 68 69 11
10 39 42 49 52 55 61 61 62 66 67 10
9 36 39 46 49 52 60 60 61 64 64 9
8 33 36 43 46 49 57 57 60 62 62 8
7 30 33 40 43 46 54 55 57 60 60 7
6 27 30 37 40 43 51 52 55 57 58 6
5 24 27 34 37 40 48 50 53 55 56 5
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
3
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
Tabel 3: Istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmseongus (MEHED/NAISED)
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
80 100 80
79 99 79
78 100 98 78
77 99 97 77
76 100 97 96 76
75 98 96 95 75
74 97 95 95 100 74
73 95 93 94 99 73
72 94 92 93 98 72
71 93 91 92 97 100 71
70 91 89 91 96 99 70
69 90 88 90 95 98 69
68 88 87 89 94 97 68
67 87 84 88 93 96 100 67
66 85 84 87 92 95 99 66
65 84 83 86 91 94 98 100 65
64 83 81 85 90 93 97 99 64
63 81 80 84 89 92 96 98 100 63
62 80 79 83 88 91 95 97 99 62
61 78 77 82 87 90 94 96 98 100 61
60 77 76 81 86 89 93 95 97 99 60
59 75 75 80 85 88 92 94 96 98 100 59
58 74 73 79 84 87 91 93 95 97 99 58
57 73 72 78 83 86 90 92 94 96 98 57
56 71 71 77 82 85 89 91 93 95 97 56
55 70 69 76 81 84 88 90 92 94 96 55
54 68 68 75 80 83 87 89 91 93 95 54
53 67 67 74 79 82 86 88 90 92 94 53
52 66 65 73 78 81 85 87 89 91 93 52
51 65 64 72 77 80 84 86 88 90 92 51
50 64 63 71 76 79 83 85 87 89 91 50
49 63 62 70 75 78 82 84 86 88 90 49
48 62 60 69 74 77 81 83 85 87 89 48
47 61 59 68 73 76 80 82 84 86 88 47
46 60 58 67 72 75 79 81 83 85 87 46
45 58 57 66 71 74 78 80 82 84 86 45
44 57 56 65 70 73 77 79 81 83 85 44
43 56 55 64 69 72 76 78 80 82 84 43
42 55 54 63 68 71 75 77 79 81 83 42
41 54 53 62 67 70 74 76 78 80 82 41
40 53 52 61 66 69 73 75 77 79 81 40
39 51 51 60 65 68 72 74 76 78 80 39
38 50 50 59 64 67 71 73 75 77 79 38
37 49 49 58 63 66 70 72 74 76 78 37
36 48 48 57 62 65 69 71 73 75 77 36
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
4
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
35 47 47 56 61 64 68 70 72 74 76 35
34 46 46 55 60 63 67 69 71 73 75 34
33 45 45 54 59 62 66 68 70 72 74 33
32 44 44 53 58 61 65 67 69 71 73 32
31 43 43 52 57 60 64 66 68 70 72 31
30 42 42 51 56 58 63 65 67 69 71 30
29 41 41 50 55 57 62 64 66 68 70 29
28 40 40 49 54 56 61 63 65 67 69 28
27 39 39 48 53 55 60 62 64 66 68 27
26 38 38 47 52 54 59 61 63 65 67 26
25 37 37 46 51 53 58 60 62 64 66 25
24 36 36 45 50 52 57 59 61 63 65 24
23 35 35 44 49 51 56 58 60 62 64 23
22 34 34 43 48 50 55 57 59 61 63 22
21 33 33 42 47 49 54 56 58 60 62 21
20 32 32 41 46 48 53 55 57 59 61 20
19 31 31 40 45 47 52 54 56 55 60 19
18 30 30 39 43 46 51 53 55 54 59 18
17 29 29 38 41 45 50 52 54 53 55 17
16 28 28 37 39 43 48 50 53 52 54 16
15 27 27 36 37 41 46 48 52 50 53 15
14 26 26 34 35 39 44 46 50 48 52 14
13 25 25 32 33 37 42 44 48 46 50 13
12 24 24 30 31 35 40 42 46 44 48 12
11 23 23 28 29 33 38 40 44 42 46 11
10 22 22 26 27 31 36 38 42 40 44 10
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
5
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
Tabel 4: 3200 meetri jooks (MEHED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
13:00 100 100 13:00
13:06 99 99 13:06
13:12 97 98 13:12
13:18 96 97 100 13:18
13:24 94 96 99 13:24
13:30 93 94 98 13:30
13:36 92 93 97 13:36
13:42 90 92 96 13:42
13:48 89 91 95 13:48
13:54 88 90 94 13:54
14:00 86 89 92 100 14:00
14:06 85 88 91 99 14:06
14:12 83 87 90 98 14:12
14:18 82 86 89 97 14:18
14:24 81 84 88 96 14:24
14:30 79 83 87 95 14:30
14:36 78 82 86 94 14:36
14:42 77 81 85 93 100 14:42
14:48 75 80 84 92 99 14:48
14:54 74 79 83 91 98 14:54
15:00 72 78 82 90 97 15:00
15:06 71 77 81 89 96 100 15:06
15:12 70 76 79 88 95 99 15:12
15:18 68 74 78 87 94 98 15:18
15:24 67 73 77 86 93 97 15:24
15:30 66 72 76 85 92 96 100 15:30
15:36 64 71 75 84 91 95 99 15:36
15:42 63 70 74 83 90 94 98 15:42
15:48 61 69 73 82 89 93 97 15:48
15:54 60 68 72 81 88 92 96 15:54
16:00 59 67 71 80 87 91 95 100 16:00
16:06 57 66 70 79 86 90 94 99 16:06
16:12 56 64 69 78 85 89 93 98 100 16:12
16:18 54 63 68 77 84 88 92 97 99 16:18
16:24 53 62 66 76 83 87 91 96 98 100 16:24
16:30 52 61 65 75 82 86 90 95 97 99 16:30
16:36 50 60 64 74 81 85 89 94 96 98 16:36
16:42 49 59 63 73 80 84 88 93 95 97 16:42
16:48 48 58 62 72 79 83 87 92 94 96 16:48
16:54 46 57 61 71 78 82 86 91 93 95 16:54
17:00 45 56 60 70 77 81 85 90 92 94 17:00
17:06 43 54 59 69 76 80 84 89 91 93 17:06
17:12 42 53 58 68 75 79 83 88 90 92 17:12
17:18 41 52 57 67 74 78 82 87 89 91 17:18
17:24 39 51 56 66 73 77 81 86 88 90 17:24
17:30 38 50 55 65 72 76 80 85 87 89 17:30
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
6
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
17:36 37 49 54 64 71 75 79 84 86 88 17:36
17:42 35 48 52 63 70 74 78 83 85 87 17:42
17:48 34 47 51 62 69 73 77 82 84 86 17:48
17:54 32 46 50 61 68 72 76 81 83 85 17:54
18:00 31 44 49 60 67 71 75 80 82 84 18:00
18:06 30 43 48 59 66 70 74 79 81 83 18:06
18:12 28 42 47 58 65 69 73 78 80 82 18:12
18:18 27 41 46 57 64 68 72 77 79 81 18:18
18:24 26 40 45 55 63 67 71 76 78 80 18:24
18:30 24 39 44 54 62 66 70 75 77 79 18:30
18:36 23 37 43 53 61 65 69 74 76 78 18:36
18:42 21 35 42 52 60 64 68 73 75 77 18:42
18:48 20 33 41 51 59 63 67 72 74 76 18:48
18:54 19 31 39 50 58 62 66 71 73 75 18:54
19:00 17 29 38 49 57 61 65 70 72 74 19:00
19:06 16 27 37 48 55 60 64 69 71 73 19:06
19:12 14 25 36 47 54 59 63 68 70 72 19:12
19:18 13 23 35 46 53 58 62 67 69 71 19:18
19:24 12 21 33 45 52 57 61 66 68 70 19:24
19:30 10 19 31 44 51 56 60 65 67 69 19:30
19:36 9 17 29 43 50 55 59 64 66 68 19:36
19:42 8 15 27 42 49 54 58 63 65 67 19:42
19:48 6 13 25 41 48 53 57 62 64 66 19:48
19:54 5 11 23 40 47 52 56 61 63 65 19:54
20:00 3 10 21 39 46 51 55 60 62 64 20:00
20:06 2 9 19 37 45 50 54 59 61 63 20:06
20:12 1 8 17 35 44 49 53 58 60 62 20:12
20:18 7 15 33 43 48 52 57 59 61 20:18
20:24 6 13 31 41 47 51 56 58 60 20:24
20:30 5 11 29 39 45 50 55 57 59 20:30
20:36 4 10 27 37 43 49 54 56 58 20:36
20:42 3 9 25 35 41 47 53 55 57 20:42
20:48 2 8 23 33 39 45 52 54 56 20:48
20:54 1 7 21 31 37 43 51 53 55 20:54
21:00 6 19 29 35 41 49 52 54 21:00
21:06 5 17 27 33 39 47 51 53 21:06
21:12 4 15 25 31 37 45 50 52 21:12
21:18 3 13 23 29 35 43 49 50 21:18
21:24 2 11 21 27 33 41 48 49 21:24
21:30 1 10 19 25 31 39 47 48 21:30
21:36 9 17 23 29 37 45 47 21:36
21:42 8 15 21 27 35 43 46 21:42
21:48 7 13 19 25 33 41 45 21:48
21:54 6 11 17 23 31 39 44 21:54
22:00 5 10 15 21 29 37 43 22:00
22:06 4 9 13 19 27 35 42 22:06
22:12 3 8 11 17 25 33 40 22:12
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
7
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
22:18 2 7 10 15 23 31 39 22:18
22:24 1 6 9 13 21 29 37 22:24
22:30 5 8 11 19 27 35 22:30
22:36 4 7 10 17 25 33 22:36
22:42 3 6 9 15 23 31 22:42
22:48 2 5 8 13 21 29 22:48
22:54 1 4 7 11 19 27 22:54
23:00 3 6 10 17 25 23:00
23:06 3 5 9 15 23 23:06
23:12 2 4 8 13 21 23:12
23:18 1 3 7 11 19 23:18
23:24 3 6 10 17 23:24
23:30 2 5 9 15 23:30
23:36 1 4 8 13 23:36
23:42 3 7 11 23:42
23:48 3 6 10 23:48
23:54 2 5 9 23:54
24:00 1 4 8 24:00
24:06 3 7 24:06
24:12 3 6 24:12
24:18 2 5 24:18
24:24 1 4 24:24
24:30 3 24:30
24:36 3 24:36
24:42 2 24:42
24:48 1 24:48
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
8
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
Tabel 5: 3200 meetri jooks (NAISED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
15:36 100 15:36
15:42 99 15:42
15:48 98 15:48
15:54 96 15:54
16:00 95 16:00
16:06 94 100 16:06
16:12 93 99 16:12
16:18 92 98 16:18
16:24 90 97 16:24
16:30 89 96 16:30
16:36 88 90 16:36
16:42 87 89 16:42
16:48 85 88 16:48
16:54 84 87 16:54
17:00 83 86 17:00
17:06 82 85 17:06
17:12 81 84 17:12
17:18 79 83 17:18
17:24 78 82 17:24
17:30 77 81 100 17:30
17:36 76 80 99 17:36
17:42 75 79 98 17:42
17:48 74 78 97 17:48
17:54 72 77 96 17:54
18:00 71 76 95 18:00
18:06 70 75 94 18:06
18:12 68 74 93 18:12
18:18 67 73 92 18:18
18:24 66 72 91 18:24
18:30 65 71 90 100 18:30
18:36 64 70 90 99 18:36
18:42 62 69 89 98 18:42
18:48 61 68 88 97 18:48
18:54 60 67 87 96 18:54
19:00 59 66 86 95 19:00
19:06 58 65 85 94 19:06
19:12 56 64 84 93 19:12
19:18 55 63 83 92 19:18
19:24 54 62 82 91 19:24
19:30 53 61 81 90 100 19:30
19:36 52 60 80 90 99 19:36
19:42 50 59 80 89 98 19:42
19:48 49 58 79 88 97 19:48
19:54 48 57 78 87 96 19:54
20:00 47 56 77 86 95 20:00
20:06 45 55 76 85 94 20:06
20:12 44 54 75 84 93 20:12
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
9
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
20:18 43 53 74 83 92 20:18
20:24 41 52 73 82 91 20:24
20:30 39 51 72 81 90 100 20:30
20:36 37 50 71 80 89 99 20:36
20:42 35 49 70 80 88 98 100 20:42
20:48 33 47 70 79 87 97 99 20:48
20:54 31 45 69 78 86 96 98 100 20:54
21:00 29 43 68 77 85 94 97 99 21:00
21:06 27 41 67 76 84 93 96 98 100 21:06
21:12 25 39 66 75 83 92 94 97 99 21:12
21:18 23 37 65 75 82 91 93 96 98 100 21:18
21:24 21 35 64 74 81 90 92 94 97 99 21:24
21:30 19 33 63 73 80 89 91 93 96 98 21:30
21:36 17 31 62 72 79 88 90 92 94 97 21:36
21:42 15 29 61 71 78 87 89 91 93 96 21:42
21:48 13 27 60 70 77 86 88 90 92 94 21:48
21:54 11 25 59 70 76 84 87 89 91 93 21:54
22:00 10 23 58 69 75 83 86 88 90 92 22:00
22:06 9 21 57 68 74 82 84 87 89 91 22:06
22:12 8 19 56 67 73 81 83 86 88 90 22:12
22:18 7 17 55 66 72 80 82 84 87 89 22:18
22:24 6 15 54 65 71 79 81 83 86 88 22:24
22:30 5 13 53 65 70 78 80 82 84 87 22:30
22:36 4 11 52 64 69 77 79 81 83 86 22:36
22:42 3 10 51 63 68 76 78 80 82 84 22:42
22:48 2 9 50 62 67 74 77 79 81 83 22:48
22:54 1 8 49 61 66 73 76 78 80 82 22:54
23:00 7 48 60 65 72 74 77 79 81 23:00
23:06 6 47 59 64 71 73 76 78 80 23:06
23:12 5 45 58 63 70 72 74 77 79 23:12
23:18 4 43 57 62 69 71 73 76 78 23:18
23:24 3 41 55 61 68 70 72 74 77 23:24
23:30 2 39 53 60 67 69 71 73 76 23:30
23:36 1 37 51 58 66 68 70 72 74 23:36
23:42 35 49 56 64 67 69 71 73 23:42
23:48 33 47 54 63 66 68 70 72 23:48
23:54 31 45 52 61 64 67 69 71 23:54
24:00 29 43 50 60 63 66 68 70 24:00
24:06 27 41 48 58 61 64 67 69 24:06
24:12 25 39 46 56 60 63 66 68 24:12
24:18 23 37 44 54 58 61 64 67 24:18
24:24 21 35 42 52 56 60 63 66 24:24
24:30 19 33 40 50 54 58 61 64 24:30
24:36 17 30 38 48 52 56 60 63 24:36
24:42 15 27 36 46 50 54 58 61 24:42
24:48 13 24 34 44 48 52 56 60 24:48
24:54 11 21 32 42 46 50 54 58 24:54
25:00 10 18 30 40 44 48 52 56 25:00
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
10
KEHALISE ETTEVALMISTUSE HINDAMISE NORMATIIVID
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
25:06 9 15 28 39 42 46 50 54 25:06
25:12 8 13 26 37 40 44 48 52 25:12
25:18 7 11 24 35 39 42 46 50 25:18
25:24 6 10 22 33 37 40 44 48 25:24
25:30 5 9 20 31 35 39 42 46 25:30
25:36 4 8 18 29 33 37 40 44 25:36
25:42 3 7 16 27 31 35 39 42 25:42
25:48 2 6 14 25 29 33 37 40 25:48
25:54 1 5 12 23 27 31 35 39 25:54
26:00 4 10 21 25 29 33 37 26:00
26:06 3 9 19 23 27 31 35 26:06
26:12 2 8 17 21 25 29 33 26:12
26:18 1 7 15 19 23 27 31 26:18
26:24 6 13 17 21 25 29 26:24
26:30 5 11 15 19 23 27 26:30
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
11
Tabel 6: Istesse tõus selililamangust käed risti rinnal (MEHED/NAISED)
vanus
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
90 100 90
89 99 89
88 100 98 88
87 99 97 87
86 100 97 96 86
85 98 96 95 85
84 97 95 95 100 84
83 95 93 94 99 83
82 94 92 93 98 82
81 93 91 92 97 100 81
80 91 89 91 96 99 80
79 90 88 90 95 98 79
78 88 87 89 94 97 78
77 87 84 88 93 96 100 77
76 85 84 87 92 95 99 76
75 84 83 86 91 94 98 100 75
74 83 81 85 90 93 97 99 74
73 81 80 84 89 92 96 98 100 73
72 80 79 83 88 91 95 97 99 72
71 78 77 82 87 90 94 96 98 100 71
70 77 76 81 86 89 93 95 97 99 70
69 75 75 80 85 88 92 94 96 98 100 69
68 74 73 79 84 87 91 93 95 97 99 68
67 73 72 78 83 86 90 92 94 96 98 67
66 71 71 77 82 85 89 91 93 95 97 66
65 70 69 76 81 84 88 90 92 94 96 65
64 68 68 75 80 83 87 89 91 93 95 64
63 67 67 74 79 82 86 88 90 92 94 63
62 66 65 73 78 81 85 87 89 91 93 62
61 65 64 72 77 80 84 86 88 90 92 61
60 64 63 71 76 79 83 85 87 89 91 60
59 63 62 70 75 78 82 84 86 88 90 59
58 62 60 69 74 77 81 83 85 87 89 58
57 61 59 68 73 76 80 82 84 86 88 57
56 60 58 67 72 75 79 81 83 85 87 56
55 58 57 66 71 74 78 80 82 84 86 55
54 57 56 65 70 73 77 79 81 83 85 54
53 56 55 64 69 72 76 78 80 82 84 53
52 55 54 63 68 71 75 77 79 81 83 52
51 54 53 62 67 70 74 76 78 80 82 51
50 53 52 61 66 69 73 75 77 79 81 50
49 51 51 60 65 68 72 74 76 78 80 49
48 50 50 59 64 67 71 73 75 77 79 48
47 49 49 58 63 66 70 72 74 76 78 47
46 48 48 57 62 65 69 71 73 75 77 46
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
vanus
Korduste arv Korduste arv
Korduste arv Korduste arv
17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+
45 47 47 56 61 64 68 70 72 74 76 45
44 46 46 55 60 63 67 69 71 73 75 44
43 45 45 54 59 62 66 68 70 72 74 43
42 44 44 53 58 61 65 67 69 71 73 42
41 43 43 52 57 60 64 66 68 70 72 41
40 42 42 51 56 59 63 65 67 69 71 40
39 41 41 50 55 58 62 64 66 68 70 39
38 40 40 49 54 57 61 63 65 67 69 38
37 39 39 48 53 56 60 62 64 66 68 37
36 38 38 47 52 55 59 61 63 65 67 36
35 37 37 46 51 54 58 60 62 64 66 35
34 36 36 45 50 53 57 59 61 63 65 34
33 35 35 44 49 52 56 58 60 62 64 33
32 34 34 43 48 51 55 57 59 61 63 32
31 33 33 42 47 50 54 56 58 60 62 31
30 32 32 41 46 49 53 55 57 59 61 30
29 31 31 40 45 48 52 54 56 55 60 29
28 30 30 39 44 47 51 53 55 54 59 28
27 29 29 38 43 46 50 52 54 53 55 27
26 28 28 37 42 45 48 50 53 52 54 26
25 27 27 36 41 44 46 48 52 50 53 25
24 26 26 34 40 43 44 46 50 48 52 24
23 25 25 32 38 42 42 44 48 46 50 23
22 24 24 30 36 41 40 42 46 44 48 22
21 23 23 28 34 40 38 40 44 42 46 21
20 22 22 26 32 38 36 38 42 40 44 20
19 21 21 25 30 36 34 36 40 38 42 19
18 20 20 24 28 34 32 34 38 36 40 18
17 18 18 22 26 32 30 32 36 34 38 17
16 17 17 20 24 30 28 30 34 32 36 16
15 15 15 18 22 28 26 28 32 30 34 15
14 13 13 16 20 26 24 26 30 28 32 14
13 11 11 15 18 24 22 24 28 26 30 13
12 9 9 14 16 22 20 22 26 24 28 12
11 7 7 12 14 20 18 20 24 22 26 11
10 5 5 10 12 18 16 18 22 20 24 10
Korduste arv 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ Korduste arv
Tabel 7: 500 meetri rinnuli ujumine (MEHED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
08:40 100 100 08:40
08:45 99 99 08:45
08:50 97 98 08:50
08:55 96 97 100 08:55
09:00 94 96 99 09:00
09:05 93 94 98 09:05
09:10 92 93 97 09:10
09:15 90 92 96 09:15
09:20 89 91 95 09:20
09:25 88 90 94 09:25
09:30 86 89 92 100 09:30
09:35 85 88 91 99 09:35
09:40 83 87 90 98 09:40
09:45 82 86 89 97 09:45
09:50 81 84 88 96 09:50
09:55 79 83 87 95 09:55
10:00 78 82 86 94 10:00
10:05 77 81 85 93 100 10:05
10:10 75 80 84 92 99 10:10
10:15 74 79 83 91 98 10:15
10:20 72 78 82 90 97 10:20
10:25 71 77 81 89 96 100 10:25
10:30 70 76 79 88 95 99 10:30
10:35 68 74 78 87 94 98 10:35
10:40 67 73 77 86 93 97 10:40
10:45 66 72 76 85 92 96 100 10:45
10:50 64 71 75 84 91 95 99 10:50
10:55 63 70 74 83 90 94 98 10:55
11:00 61 69 73 82 89 93 97 11:00
11:05 60 68 72 81 88 92 96 11:05
11:10 59 67 71 80 87 91 95 100 11:10
11:15 57 66 70 79 86 90 94 99 11:15
11:20 56 64 69 78 85 89 93 98 100 11:20
11:25 54 63 68 77 84 88 92 97 99 11:25
11:30 53 62 66 76 83 87 91 96 98 100 11:30
11:35 52 61 65 75 82 86 90 95 97 99 11:35
11:40 50 60 64 74 81 85 89 94 96 98 11:40
11:45 49 59 63 73 80 84 88 93 95 97 11:45
11:50 48 58 62 72 79 83 87 92 94 96 11:50
11:55 46 57 61 71 78 82 86 91 93 95 11:55
12:00 45 56 60 70 77 81 85 90 92 94 12:00
12:05 43 54 59 69 76 80 84 89 91 93 12:05
12:10 42 53 58 68 75 79 83 88 90 92 12:10
12:15 41 52 57 67 74 78 82 87 89 91 12:15
12:20 39 51 56 66 73 77 81 86 88 90 12:20
12:25 38 50 55 65 72 76 80 85 87 89 12:25
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
12:30 37 49 54 64 71 75 79 84 86 88 12:30
12:35 35 48 52 63 70 74 78 83 85 87 12:35
12:40 34 47 51 62 69 73 77 82 84 86 12:40
12:45 32 46 50 61 68 72 76 81 83 85 12:45
12:50 31 44 49 60 67 71 75 80 82 84 12:50
12:55 30 43 48 59 66 70 74 79 81 83 12:55
13:00 28 42 47 58 65 69 73 78 80 82 13:00
13:05 27 41 46 57 64 68 72 77 79 81 13:05
13:10 26 40 45 55 63 67 71 76 78 80 13:10
13:15 24 39 44 54 62 66 70 75 77 79 13:15
13:20 23 37 43 53 61 65 69 74 76 78 13:20
13:25 21 35 42 52 60 64 68 73 75 77 13:25
13:30 20 33 41 51 59 63 67 72 74 76 13:30
13:35 19 31 39 50 58 62 66 71 73 75 13:35
13:40 17 29 38 49 57 61 65 70 72 74 13:40
13:45 16 27 37 48 55 60 64 69 71 73 13:45
13:50 14 25 36 47 54 59 63 68 70 72 13:50
13:55 13 23 35 46 53 58 62 67 69 71 13:55
14:00 12 21 33 45 52 57 61 66 68 70 14:00
14:05 10 19 31 44 51 56 60 65 67 69 14:05
14:10 9 17 29 43 50 55 59 64 66 68 14:10
14:15 8 15 27 42 49 54 58 63 65 67 14:15
14:20 6 13 25 41 48 53 57 62 64 66 14:20
14:25 5 11 23 40 47 52 56 61 63 65 14:25
14:30 3 10 21 39 46 51 55 60 62 64 14:30
14:35 2 9 19 37 45 50 54 59 61 63 14:35
14:40 1 8 17 35 44 49 53 58 60 62 14:40
14:45 7 15 33 43 48 52 57 59 61 14:45
14:50 6 13 31 41 47 51 56 58 60 14:50
14:55 5 11 29 39 45 50 55 57 59 14:55
15:00 4 10 27 37 43 49 54 56 58 15:00
15:05 3 9 25 35 41 47 53 55 57 15:05
15:10 2 8 23 33 39 45 52 54 56 15:10
15:15 1 7 21 31 37 43 51 53 55 15:15
15:20 6 19 29 35 41 49 52 54 15:20
15:25 5 17 27 33 39 47 51 53 15:25
15:30 4 15 25 31 37 45 50 52 15:30
15:35 3 13 23 29 35 43 49 50 15:35
15:40 2 11 21 27 33 41 48 49 15:40
15:45 1 10 19 25 31 39 47 48 15:45
15:50 9 17 23 29 37 45 47 15:50
15:55 8 15 21 27 35 43 46 15:55
16:00 7 13 19 25 33 41 45 16:00
16:05 6 11 17 23 31 39 44 16:05
16:10 5 10 15 21 29 37 43 16:10
16:15 4 9 13 19 27 35 42 16:15
16:20 3 8 11 17 25 33 40 16:20
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
16:25 2 7 10 15 23 31 39 16:25
16:30 1 6 9 13 21 29 37 16:30
16:35 5 8 11 19 27 35 16:35
16:40 4 7 10 17 25 33 16:40
16:45 3 6 9 15 23 31 16:45
16:50 2 5 8 13 21 29 16:50
16:55 1 4 7 11 19 27 16:55
17:00 3 6 10 17 25 17:00
17:05 3 5 9 15 23 17:05
17:10 2 4 8 13 21 17:10
17:15 1 3 7 11 19 17:15
17:20 3 6 10 17 17:20
17:25 2 5 9 15 17:25
17:30 1 4 8 13 17:30
17:35 3 7 11 17:35
17:40 3 6 10 17:40
17:45 2 5 9 17:45
17:50 1 4 8 17:50
17:55 3 7 17:55
18:00 3 6 18:00
18:05 2 5 18:05
18:10 1 4 18:10
18:15 3 18:15
18:20 3 18:20
18:25 2 18:25
18:30 1 18:30
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 8: 500 meetri rinnuli ujumine (NAISED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
09:30 100 100 09:30
09:35 99 99 09:35
09:40 98 98 09:40
09:45 97 97 09:45
09:50 96 96 09:50
09:55 95 95 100 09:55
10:00 94 94 99 10:00
10:05 93 93 98 10:05
10:10 92 92 97 10:10
10:15 91 91 96 10:15
10:20 90 90 95 10:20
10:25 89 89 94 10:25
10:30 88 88 93 100 10:30
10:35 87 87 92 99 10:35
10:40 86 86 91 98 10:40
10:45 85 85 90 97 10:45
10:50 84 84 89 96 100 10:50
10:55 83 83 88 95 99 10:55
11:00 82 82 87 94 98 11:00
11:05 81 81 86 93 97 11:05
11:10 80 80 85 92 96 11:10
11:15 79 79 84 91 95 11:15
11:20 78 78 83 90 94 100 11:20
11:25 77 77 82 89 93 99 11:25
11:30 76 76 81 88 92 98 11:30
11:35 75 75 80 87 91 97 11:35
11:40 74 74 79 86 90 96 100 11:40
11:45 73 73 78 85 89 95 99 11:45
11:50 72 72 77 84 88 94 98 11:50
11:55 71 71 76 83 87 93 97 11:55
12:00 70 70 75 82 86 92 96 100 12:00
12:05 69 69 74 81 85 91 95 99 12:05
12:10 68 68 73 80 84 90 94 98 12:10
12:15 67 67 72 79 83 89 93 97 12:15
12:20 66 66 71 78 82 88 92 96 100 12:20
12:25 65 65 70 77 81 87 91 95 99 12:25
12:30 64 64 69 76 80 86 90 94 98 12:30
12:35 63 63 68 75 79 85 89 93 97 12:35
12:40 62 62 67 74 78 84 88 92 96 100 12:40
12:45 61 61 66 73 77 83 87 91 95 99 12:45
12:50 60 60 65 72 76 82 86 90 94 98 12:50
12:55 59 59 64 71 75 81 85 89 93 97 12:55
13:00 58 58 63 70 74 80 84 88 92 96 13:00
13:05 57 57 62 69 73 79 83 87 91 95 13:05
13:10 56 56 61 68 72 78 82 86 90 94 13:10
13:15 55 55 60 67 71 77 81 85 89 93 13:15
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
13:20 54 54 59 66 70 76 80 84 88 92 13:20
13:25 53 53 58 65 69 75 79 83 87 91 13:25
13:30 52 52 57 64 68 74 78 82 86 90 13:30
13:35 51 51 56 63 67 73 77 81 85 89 13:35
13:40 50 50 55 62 66 72 76 80 84 88 13:40
13:45 49 49 54 61 65 71 75 79 83 87 13:45
13:50 47 48 53 60 64 70 74 78 82 86 13:50
13:55 45 47 52 59 63 69 73 77 81 85 13:55
14:00 43 46 51 58 62 68 72 76 80 84 14:00
14:05 41 45 50 57 61 67 71 75 79 83 14:05
14:10 39 44 49 56 60 66 70 74 78 82 14:10
14:15 37 43 48 55 59 65 69 73 77 81 14:15
14:20 35 42 47 54 58 64 68 72 76 80 14:20
14:25 33 41 46 53 57 63 67 71 75 79 14:25
14:30 31 39 45 52 56 62 66 70 74 78 14:30
14:35 29 37 44 51 55 61 65 69 73 77 14:35
14:40 27 35 43 50 54 60 64 68 72 76 14:40
14:45 25 33 42 49 53 59 63 67 71 75 14:45
14:50 23 31 41 48 52 58 62 66 70 74 14:50
14:55 21 29 40 47 51 57 61 65 69 73 14:55
15:00 19 27 39 46 50 56 60 64 68 72 15:00
15:05 17 25 38 45 49 55 59 63 67 71 15:05
15:10 15 23 37 44 48 54 58 62 66 70 15:10
15:15 13 21 36 43 47 53 57 61 65 69 15:15
15:20 11 19 35 42 46 52 56 60 64 68 15:20
15:25 10 17 34 41 45 51 55 59 63 67 15:25
15:30 9 15 33 40 44 50 54 58 62 66 15:30
15:35 8 13 31 39 43 49 53 57 61 65 15:35
15:40 7 11 29 38 42 48 52 56 60 64 15:40
15:45 5 10 27 37 41 47 51 55 59 63 15:45
15:50 4 9 25 36 40 46 50 54 58 62 15:50
15:55 3 8 23 35 39 45 49 53 57 61 15:55
16:00 2 7 21 34 38 44 48 52 56 60 16:00
16:05 1 5 19 33 37 43 47 51 55 59 16:05
16:10 4 17 32 36 42 46 50 54 58 16:10
16:15 3 15 31 35 41 45 49 53 57 16:15
16:20 2 13 30 34 40 44 48 52 56 16:20
16:25 1 11 29 33 39 43 47 51 55 16:25
16:30 10 28 32 38 42 46 50 54 16:30
16:35 9 27 31 37 41 45 49 53 16:35
16:40 8 26 30 36 40 44 48 52 16:40
16:45 7 25 29 35 39 43 47 51 16:45
16:50 5 23 28 34 38 42 46 50 16:50
16:55 4 21 27 33 37 41 45 49 16:55
17:00 3 19 26 32 36 40 44 47 17:00
17:05 2 17 25 31 35 39 43 45 17:05
17:10 1 15 24 30 34 38 41 43 17:10
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
17:15 13 23 29 33 37 39 41 17:15
17:20 11 22 28 32 35 37 39 17:20
17:25 10 21 27 31 33 35 37 17:25
17:30 9 19 25 29 31 33 35 17:30
17:35 8 17 23 27 29 31 33 17:35
17:40 7 15 21 25 27 29 31 17:40
17:45 5 13 19 23 25 27 29 17:45
17:50 4 11 17 21 23 25 27 17:50
17:55 3 10 15 19 21 23 25 17:55
18:00 2 9 13 17 19 21 23 18:00
18:05 1 8 11 15 17 19 21 18:05
18:10 7 10 13 15 17 19 18:10
18:15 5 9 11 13 15 17 18:15
18:20 4 8 10 11 13 15 18:20
18:25 3 7 9 10 11 13 18:25
18:30 2 5 8 9 10 11 18:30
18:35 1 4 7 8 9 10 18:35
18:40 3 5 7 8 9 18:40
18:45 2 4 5 7 8 18:45
18:50 1 3 4 5 7 18:50
18:55 2 3 4 5 18:55
19:00 1 2 3 4 19:00
19:05 1 2 3 19:05
19:10 1 2 19:10
19:15 1 19:15
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 9: 500 meetri vabalt ujumine (MEHED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
07:10 100 100 07:10
07:15 99 99 07:15
07:20 98 98 07:20
07:25 97 97 100 07:25
07:30 96 96 99 100 07:30
07:35 95 95 98 99 07:35
07:40 94 94 97 98 07:40
07:45 93 93 96 97 07:45
07:50 92 92 95 96 100 07:50
07:55 91 91 94 95 99 07:55
08:00 90 90 93 94 98 08:00
08:05 89 89 92 93 97 08:05
08:10 88 88 91 92 96 100 08:10
08:15 87 87 90 91 95 99 08:15
08:20 86 86 89 90 94 98 08:20
08:25 85 85 88 89 93 97 100 08:25
08:30 84 84 87 88 92 96 99 08:30
08:35 83 83 86 87 91 95 98 08:35
08:40 82 82 85 86 90 94 97 100 08:40
08:45 81 81 84 85 89 93 96 99 08:45
08:50 80 80 83 85 88 92 95 98 08:50
08:55 79 79 82 84 87 91 95 97 08:55
09:00 78 78 81 83 86 90 94 96 09:00
09:05 77 77 80 82 86 90 93 95 100 09:05
09:10 76 76 79 81 85 89 92 95 99 09:10
09:15 75 75 78 80 84 88 91 94 98 09:15
09:20 74 74 77 79 83 87 91 93 97 09:20
09:25 73 73 76 78 82 86 90 92 97 100 09:25
09:30 72 72 75 77 81 85 89 91 96 99 09:30
09:35 71 71 74 76 80 84 88 91 95 98 09:35
09:40 70 70 73 75 80 83 87 90 94 97 09:40
09:45 69 69 72 75 79 83 87 89 93 96 09:45
09:50 68 68 71 74 78 82 86 88 92 95 09:50
09:55 67 67 70 73 77 81 85 87 91 94 09:55
10:00 66 66 69 72 76 80 84 87 90 93 10:00
10:05 65 65 68 71 75 79 84 86 89 93 10:05
10:10 64 64 67 70 74 78 83 85 89 92 10:10
10:15 63 63 66 69 74 77 82 84 88 91 10:15
10:20 62 62 65 68 73 77 81 84 87 90 10:20
10:25 61 61 64 67 72 76 80 83 86 89 10:25
10:30 60 60 63 66 71 75 80 82 85 88 10:30
10:35 58 59 62 65 70 74 79 81 84 87 10:35
10:40 56 58 61 65 69 73 78 80 83 86 10:40
10:45 54 57 60 64 69 72 77 80 83 85 10:45
10:50 52 56 59 63 68 71 76 79 82 84 10:50
10:55 50 55 58 62 67 70 76 78 81 83 10:55
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
11:00 48 54 57 61 66 70 75 77 80 82 11:00
11:05 46 52 56 60 65 69 74 76 79 81 11:05
11:10 44 50 55 59 64 68 73 76 78 80 11:10
11:15 42 48 54 58 63 67 73 75 77 80 11:15
11:20 40 46 52 56 63 66 72 74 77 79 11:20
11:25 38 44 50 55 62 65 71 73 76 78 11:25
11:30 36 42 48 54 61 64 70 73 75 77 11:30
11:35 34 40 46 52 60 63 69 72 74 76 11:35
11:40 32 38 44 50 59 63 69 71 73 75 11:40
11:45 30 36 42 48 58 62 68 70 72 74 11:45
11:50 28 34 40 46 57 61 67 69 71 73 11:50
11:55 26 32 38 44 56 60 66 69 70 72 11:55
12:00 24 30 36 42 55 59 65 68 70 71 12:00
12:05 22 28 34 40 54 58 65 67 69 70 12:05
12:10 20 26 32 38 53 57 64 66 68 69 12:10
12:15 18 24 30 36 52 56 63 65 67 68 12:15
12:20 16 22 28 34 51 55 62 65 66 67 12:20
12:25 14 20 26 32 50 54 62 64 65 67 12:25
12:30 12 18 24 30 49 53 61 63 64 66 12:30
12:35 10 16 22 28 48 52 60 62 63 65 12:35
12:40 9 14 20 26 47 51 59 92 63 64 12:40
12:45 8 12 18 24 46 50 58 61 62 63 12:45
12:50 7 10 16 22 45 49 57 60 61 62 12:50
12:55 6 9 14 20 44 48 56 59 60 61 12:55
13:00 5 8 12 18 43 47 55 58 59 60 13:00
13:05 4 7 10 16 42 46 54 57 58 59 13:05
13:10 3 6 9 14 41 45 53 56 57 58 13:10
13:15 2 5 8 12 40 44 52 55 56 57 13:15
13:20 1 4 7 10 39 43 51 54 55 56 13:20
13:25 3 6 9 38 42 50 53 54 55 13:25
13:30 2 5 8 37 41 49 52 53 54 13:30
13:35 1 4 7 36 40 48 51 52 53 13:35
13:40 3 6 35 39 47 50 51 52 13:40
13:45 2 5 34 38 46 49 50 51 13:45
13:50 1 4 33 37 45 48 49 50 13:50
13:55 3 32 36 44 47 48 49 13:55
14:00 2 31 35 43 46 47 48 14:00
14:05 1 30 34 42 45 46 47 14:05
14:10 29 33 41 44 45 46 14:10
14:15 28 32 40 43 44 45 14:15
14:20 27 31 39 42 43 44 14:20
14:25 26 30 38 41 42 43 14:25
14:30 25 29 37 40 41 42 14:30
14:35 24 28 36 39 40 41 14:35
14:40 23 27 35 38 39 40 14:40
14:45 22 26 34 37 38 39 14:45
14:50 21 25 33 36 37 38 14:50
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
14:55 20 24 32 35 36 37 14:55
15:00 19 23 32 35 36 37 15:00
15:05 17 22 31 34 35 36 15:05
15:10 15 21 30 33 34 35 15:10
15:15 13 20 29 32 33 34 15:15
15:20 11 19 27 31 32 33 15:20
15:25 10 18 25 29 31 32 15:25
15:30 9 17 23 27 30 31 15:30
15:35 8 15 21 25 29 30 15:35
15:40 7 14 19 23 27 29 15:40
15:45 6 13 17 21 25 28 15:45
15:50 5 12 15 19 23 27 15:50
15:55 4 10 13 17 21 25 15:55
16:00 3 9 11 15 19 23 16:00
16:05 2 8 10 13 17 21 16:05
16:10 1 7 9 11 15 19 16:10
16:15 6 8 10 13 17 16:15
16:20 5 7 9 11 15 16:20
16:25 4 6 8 10 13 16:25
16:30 3 5 7 9 11 16:30
16:35 2 4 6 8 10 16:35
16:40 1 3 5 7 9 16:40
16:45 2 4 6 8 16:45
16:50 1 3 5 7 16:50
16:55 2 4 6 16:55
17:00 1 3 5 17:00
17:05 2 4 17:05
17:10 1 3 17:10
17:15 2 17:15
17:20 1 17:20
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 10: 500 meetri vabalt ujumine (NAISED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
08:00 100 100 08:00
08:05 99 99 08:05
08:10 98 98 08:10
08:15 97 97 08:15
08:20 96 96 08:20
08:25 95 95 100 08:25
08:30 94 94 99 08:30
08:35 93 93 98 08:35
08:40 92 92 97 08:40
08:45 91 91 96 08:45
08:50 90 90 95 08:50
08:55 89 89 94 08:55
09:00 88 88 93 100 09:00
09:05 87 87 92 99 09:05
09:10 86 86 91 98 09:10
09:15 85 85 90 97 09:15
09:20 84 84 89 96 100 09:20
09:25 83 83 88 95 99 09:25
09:30 82 82 87 94 98 09:30
09:35 81 81 86 93 97 09:35
09:40 80 80 85 92 96 09:40
09:45 79 79 84 91 95 09:45
09:50 78 78 83 90 94 100 09:50
09:55 77 77 82 89 93 99 09:55
10:00 76 76 81 88 92 98 10:00
10:05 75 75 80 87 91 97 10:05
10:10 74 74 79 86 90 96 100 10:10
10:15 73 73 78 85 89 95 99 10:15
10:20 72 72 77 84 88 94 98 10:20
10:25 71 71 76 83 87 93 97 10:25
10:30 70 70 75 82 86 92 96 100 10:30
10:35 69 69 74 81 85 91 95 99 10:35
10:40 68 68 73 80 84 90 94 98 10:40
10:45 67 67 72 79 83 89 93 97 10:45
10:50 66 66 71 78 82 88 92 96 100 10:50
10:55 65 65 70 77 81 87 91 95 99 10:55
11:00 64 64 69 76 80 86 90 94 98 11:00
11:05 63 63 68 75 79 85 89 93 97 11:05
11:10 62 62 67 74 78 84 88 92 96 100 11:10
11:15 61 61 66 73 77 83 87 91 95 99 11:15
11:20 60 60 65 72 76 82 86 90 94 98 11:20
11:25 59 59 64 71 75 81 85 89 93 97 11:25
11:30 58 58 63 70 74 80 84 88 92 96 11:30
11:35 57 57 62 69 73 79 83 87 91 95 11:35
11:40 56 56 61 68 72 78 82 86 90 94 11:40
11:45 55 55 60 67 71 77 81 85 89 93 11:45
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
11:50 54 54 59 66 70 76 80 84 88 92 11:50
11:55 53 53 58 65 69 75 79 83 87 91 11:55
12:00 52 52 57 64 68 74 78 82 86 90 12:00
12:05 51 51 56 63 67 73 77 81 85 89 12:05
12:10 50 50 55 62 66 72 76 80 84 88 12:10
12:15 49 49 54 61 65 71 75 79 83 87 12:15
12:20 47 48 53 60 64 70 74 78 82 86 12:20
12:25 45 47 52 59 63 69 73 77 81 85 12:25
12:30 43 46 51 58 62 68 72 76 80 84 12:30
12:35 41 45 50 57 61 67 71 75 79 83 12:35
12:40 39 44 49 56 60 66 70 74 78 82 12:40
12:45 37 43 48 55 59 65 69 73 77 81 12:45
12:50 35 42 47 54 58 64 68 72 76 80 12:50
12:55 33 41 46 53 57 63 67 71 75 79 12:55
13:00 31 39 45 52 56 62 66 70 74 78 13:00
13:05 29 37 44 51 55 61 65 69 73 77 13:05
13:10 27 35 43 50 54 60 64 68 72 76 13:10
13:15 25 33 42 49 53 59 63 67 71 75 13:15
13:20 23 31 41 48 52 58 62 66 70 74 13:20
13:25 21 29 40 47 51 57 61 65 69 73 13:25
13:30 19 27 39 46 50 56 60 64 68 72 13:30
13:35 17 25 38 45 49 55 59 63 67 71 13:35
13:40 15 23 37 44 48 54 58 62 66 70 13:40
13:45 13 21 36 43 47 53 57 61 65 69 13:45
13:50 11 19 35 42 46 52 56 60 64 68 13:50
13:55 10 17 34 41 45 51 55 59 63 67 13:55
14:00 9 15 33 40 44 50 54 58 62 66 14:00
14:05 8 13 31 39 43 49 53 57 61 65 14:05
14:10 7 11 29 38 42 48 52 56 60 64 14:10
14:15 5 10 27 37 41 47 51 55 59 63 14:15
14:20 4 9 25 36 40 46 50 54 58 62 14:20
14:25 3 8 23 35 39 45 49 53 57 61 14:25
14:30 2 7 21 34 38 44 48 52 56 60 14:30
14:35 1 5 19 33 37 43 47 51 55 59 14:35
14:40 4 17 32 36 42 46 50 54 58 14:40
14:45 3 15 31 35 41 45 49 53 57 14:45
14:50 2 13 30 34 40 44 48 52 56 14:50
14:55 1 11 29 33 39 43 47 51 55 14:55
15:00 10 28 32 38 42 46 50 54 15:00
15:05 9 27 31 37 41 45 49 53 15:05
15:10 8 26 30 36 40 44 48 52 15:10
15:15 7 25 29 35 39 43 47 51 15:15
15:20 5 23 28 34 38 42 46 50 15:20
15:25 4 21 27 33 37 41 45 49 15:25
15:30 3 19 26 32 36 40 44 47 15:30
15:35 2 17 25 31 35 39 43 45 15:35
15:40 1 15 24 30 34 38 41 43 15:40
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
15:45 13 23 29 33 37 39 41 15:45
15:50 11 22 28 32 35 37 39 15:50
15:55 10 21 27 31 33 35 37 15:55
16:00 9 19 25 29 31 33 35 16:00
16:05 8 17 23 27 29 31 33 16:05
16:10 7 15 21 25 27 29 31 16:10
16:15 5 13 19 23 25 27 29 16:15
16:20 4 11 17 21 23 25 27 16:20
16:25 3 10 15 19 21 23 25 16:25
16:30 2 9 13 17 19 21 23 16:30
16:35 1 8 11 15 17 19 21 16:35
16:40 7 10 13 15 17 19 16:40
16:45 5 9 11 13 15 17 16:45
16:50 4 8 10 11 13 15 16:50
16:55 3 7 9 10 11 13 16:55
17:00 2 5 8 9 10 11 17:00
17:05 1 4 7 8 9 10 17:05
17:10 3 5 7 8 9 17:10
17:15 2 4 5 7 8 17:15
17:20 1 3 4 5 7 17:20
17:25 2 3 4 5 17:25
17:30 1 2 3 4 17:30
17:35 1 2 3 17:35
17:40 1 2 17:40
17:45 1 17:45
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 11: 20 kilomeetri maanteerattasõit (MEHED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:34:00 100 100 00:34:00
00:34:18 99 99 00:34:18
00:34:36 98 98 00:34:36
00:34:54 97 97 100 00:34:54
00:35:12 96 96 99 100 00:35:12
00:35:30 95 95 98 99 00:35:30
00:35:48 94 94 97 98 00:35:48
00:36:06 93 93 96 97 00:36:06
00:36:24 92 92 95 96 100 00:36:24
00:36:42 91 91 94 95 99 00:36:42
00:37:00 90 90 93 94 98 00:37:00
00:37:18 89 89 92 93 97 00:37:18
00:37:36 88 88 91 92 96 100 00:37:36
00:37:54 87 87 90 91 95 99 00:37:54
00:38:12 86 86 89 90 94 98 00:38:12
00:38:30 85 85 88 89 93 97 100 00:38:30
00:38:48 84 84 87 88 92 96 99 00:38:48
00:39:06 83 83 86 87 91 95 98 00:39:06
00:39:24 82 82 85 86 90 94 97 100 00:39:24
00:39:42 81 81 84 85 89 93 96 99 00:39:42
00:40:00 80 80 83 85 88 92 95 98 00:40:00
00:40:18 79 79 82 84 87 91 95 97 00:40:18
00:40:36 78 78 81 83 86 90 94 96 00:40:36
00:40:54 77 77 80 82 86 90 93 95 100 00:40:54
00:41:12 76 76 79 81 85 89 92 95 99 00:41:12
00:41:30 75 75 78 80 84 88 91 94 98 00:41:30
00:41:48 74 74 77 79 83 87 91 93 97 00:41:48
00:42:06 73 73 76 78 82 86 90 92 97 100 00:42:06
00:42:24 72 72 75 77 81 85 89 91 96 99 00:42:24
00:42:42 71 71 74 76 80 84 88 91 95 98 00:42:42
00:43:00 70 70 73 75 80 83 87 90 94 97 00:43:00
00:43:18 69 69 72 75 79 83 87 89 93 96 00:43:18
00:43:36 68 68 71 74 78 82 86 88 92 95 00:43:36
00:43:54 67 67 70 73 77 81 85 87 91 94 00:43:54
00:44:12 66 66 69 72 76 80 84 87 90 93 00:44:12
00:44:30 65 65 68 71 75 79 84 86 89 93 00:44:30
00:44:48 64 64 67 70 74 78 83 85 89 92 00:44:48
00:45:06 63 63 66 69 74 77 82 84 88 91 00:45:06
00:45:24 62 62 65 68 73 77 81 84 87 90 00:45:24
00:45:42 61 61 64 67 72 76 80 83 86 89 00:45:42
00:46:00 60 60 63 66 71 75 80 82 85 88 00:46:00
00:46:18 58 59 62 65 70 74 79 81 84 87 00:46:18
00:46:36 56 58 61 65 69 73 78 80 83 86 00:46:36
00:46:54 54 57 60 64 69 72 77 80 83 85 00:46:54
00:47:12 52 56 59 63 68 71 76 79 82 84 00:47:12
00:47:30 50 55 58 62 67 70 76 78 81 83 00:47:30
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:47:48 48 54 57 61 66 70 75 77 80 82 00:47:48
00:48:06 46 52 56 60 65 69 74 76 79 81 00:48:06
00:48:24 44 50 55 59 64 68 73 76 78 80 00:48:24
00:48:42 42 48 54 58 63 67 73 75 77 80 00:48:42
00:49:00 40 46 52 56 63 66 72 74 77 79 00:49:00
00:49:18 38 44 50 55 62 65 71 73 76 78 00:49:18
00:49:36 36 42 48 54 61 64 70 73 75 77 00:49:36
00:49:54 34 40 46 52 60 63 69 72 74 76 00:49:54
00:50:12 32 38 44 50 59 63 69 71 73 75 00:50:12
00:50:30 30 36 42 48 58 62 68 70 72 74 00:50:30
00:50:48 28 34 40 46 57 61 67 69 71 73 00:50:48
00:51:06 26 32 38 44 56 60 66 69 70 72 00:51:06
00:51:24 24 30 36 42 55 59 65 68 70 71 00:51:24
00:51:42 22 28 34 40 54 58 65 67 69 70 00:51:42
00:52:00 20 26 32 38 53 57 64 66 68 69 00:52:00
00:52:18 18 24 30 36 52 56 63 65 67 68 00:52:18
00:52:36 16 22 28 34 51 55 62 65 66 67 00:52:36
00:52:54 14 20 26 32 50 54 62 64 65 67 00:52:54
00:53:12 12 18 24 30 49 53 61 63 64 66 00:53:12
00:53:30 10 16 22 28 48 52 60 62 63 65 00:53:30
00:53:48 9 14 20 26 47 51 59 92 63 64 00:53:48
00:54:06 8 12 18 24 46 50 58 61 62 63 00:54:06
00:54:24 7 10 16 22 45 49 57 60 61 62 00:54:24
00:54:42 6 9 14 20 44 48 56 59 60 61 00:54:42
00:55:00 5 8 12 18 43 47 55 58 59 60 00:55:00
00:55:18 4 7 10 16 42 46 54 57 58 59 00:55:18
00:55:36 3 6 9 14 41 45 53 56 57 58 00:55:36
00:55:54 2 5 8 12 40 44 52 55 56 57 00:55:54
00:56:12 1 4 7 10 39 43 51 54 55 56 00:56:12
00:56:30 3 6 9 38 42 50 53 54 55 00:56:30
00:56:48 2 5 8 37 41 49 52 53 54 00:56:48
00:57:06 1 4 7 36 40 48 51 52 53 00:57:06
00:57:24 3 6 35 39 47 50 51 52 00:57:24
00:57:42 2 5 34 38 46 49 50 51 00:57:42
00:58:00 1 4 33 37 45 48 49 50 00:58:00
00:58:18 3 32 36 44 47 48 49 00:58:18
00:58:36 2 31 35 43 46 47 48 00:58:36
00:58:54 1 30 34 42 45 46 47 00:58:54
00:59:12 29 33 41 44 45 46 00:59:12
00:59:30 28 32 40 43 44 45 00:59:30
00:59:48 27 31 39 42 43 44 00:59:48
01:00:06 26 30 38 41 42 43 01:00:06
01:00:24 25 29 37 40 41 42 01:00:24
01:00:42 24 28 36 39 40 41 01:00:42
01:01:00 23 27 35 38 39 40 01:01:00
01:01:18 22 26 34 37 38 39 01:01:18
01:01:36 21 25 33 36 37 38 01:01:36
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
01:01:54 19 23 32 35 36 37 01:01:54
01:02:12 17 22 31 34 35 36 01:02:12
01:02:30 15 21 30 33 34 35 01:02:30
01:02:48 13 20 29 32 33 34 01:02:48
01:03:06 11 19 27 31 32 33 01:03:06
01:03:24 10 18 25 29 31 32 01:03:24
01:03:42 9 17 23 27 30 31 01:03:42
01:04:00 8 15 21 25 29 30 01:04:00
01:04:18 7 14 19 23 27 29 01:04:18
01:04:36 6 13 17 21 25 28 01:04:36
01:04:54 5 12 15 19 23 27 01:04:54
01:05:12 4 10 13 17 21 25 01:05:12
01:05:30 3 9 11 15 19 23 01:05:30
01:05:48 2 8 10 13 17 21 01:05:48
01:06:06 1 7 9 11 15 19 01:06:06
01:06:24 6 8 10 13 17 01:06:24
01:06:42 5 7 9 11 15 01:06:42
01:07:00 4 6 8 10 13 01:07:00
01:07:18 3 5 7 9 11 01:07:18
01:07:36 2 4 6 8 10 01:07:36
01:07:54 1 3 5 7 9 01:07:54
01:08:12 2 4 6 8 01:08:12
01:08:30 1 3 5 7 01:08:30
01:08:48 2 4 6 01:08:48
01:09:06 1 3 5 01:09:06
01:09:24 2 4 01:09:24
01:09:42 1 3 01:09:42
01:10:00 2 01:10:00
01:10:18 1 01:10:18
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 12: 20 kilomeetri maanteerattasõit (NAISED)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:36:06 100 100 00:36:06
00:36:24 99 99 00:36:24
00:36:42 98 98 00:36:42
00:37:00 97 97 00:37:00
00:37:18 96 96 00:37:18
00:37:36 95 95 100 00:37:36
00:37:54 94 94 99 00:37:54
00:38:12 93 93 98 00:38:12
00:38:30 92 92 97 00:38:30
00:38:48 91 91 96 00:38:48
00:39:06 90 90 95 00:39:06
00:39:24 89 89 94 00:39:24
00:39:42 88 88 93 100 00:39:42
00:40:00 87 87 92 99 00:40:00
00:40:18 86 86 91 98 00:40:18
00:40:36 85 85 90 97 00:40:36
00:40:54 84 84 89 96 100 00:40:54
00:41:12 83 83 88 95 99 00:41:12
00:41:30 82 82 87 94 98 00:41:30
00:41:48 81 81 86 93 97 00:41:48
00:42:06 80 80 85 92 96 00:42:06
00:42:24 79 79 84 91 95 00:42:24
00:42:42 78 78 83 90 94 100 00:42:42
00:43:00 77 77 82 89 93 99 00:43:00
00:43:18 76 76 81 88 92 98 00:43:18
00:43:36 75 75 80 87 91 97 00:43:36
00:43:54 74 74 79 86 90 96 100 00:43:54
00:44:12 73 73 78 85 89 95 99 00:44:12
00:44:30 72 72 77 84 88 94 98 00:44:30
00:44:48 71 71 76 83 87 93 97 00:44:48
00:45:06 70 70 75 82 86 92 96 100 00:45:06
00:45:24 69 69 74 81 85 91 95 99 00:45:24
00:45:42 68 68 73 80 84 90 94 98 00:45:42
00:46:00 67 67 72 79 83 89 93 97 00:46:00
00:46:18 66 66 71 78 82 88 92 96 100 00:46:18
00:46:36 65 65 70 77 81 87 91 95 99 00:46:36
00:46:54 64 64 69 76 80 86 90 94 98 00:46:54
00:47:12 63 63 68 75 79 85 89 93 97 00:47:12
00:47:30 62 62 67 74 78 84 88 92 96 100 00:47:30
00:47:48 61 61 66 73 77 83 87 91 95 99 00:47:48
00:48:06 60 60 65 72 76 82 86 90 94 98 00:48:06
00:48:24 59 59 64 71 75 81 85 89 93 97 00:48:24
00:48:42 58 58 63 70 74 80 84 88 92 96 00:48:42
00:49:00 57 57 62 69 73 79 83 87 91 95 00:49:00
00:49:18 56 56 61 68 72 78 82 86 90 94 00:49:18
00:49:36 55 55 60 67 71 77 81 85 89 93 00:49:36
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:49:54 54 54 59 66 70 76 80 84 88 92 00:49:54
00:50:12 53 53 58 65 69 75 79 83 87 91 00:50:12
00:50:30 52 52 57 64 68 74 78 82 86 90 00:50:30
00:50:48 51 51 56 63 67 73 77 81 85 89 00:50:48
00:51:06 50 50 55 62 66 72 76 80 84 88 00:51:06
00:51:24 49 49 54 61 65 71 75 79 83 87 00:51:24
00:51:42 47 48 53 60 64 70 74 78 82 86 00:51:42
00:52:00 45 47 52 59 63 69 73 77 81 85 00:52:00
00:52:18 43 46 51 58 62 68 72 76 80 84 00:52:18
00:52:36 41 45 50 57 61 67 71 75 79 83 00:52:36
00:52:54 39 44 49 56 60 66 70 74 78 82 00:52:54
00:53:12 37 43 48 55 59 65 69 73 77 81 00:53:12
00:53:30 35 42 47 54 58 64 68 72 76 80 00:53:30
00:53:48 33 41 46 53 57 63 67 71 75 79 00:53:48
00:54:06 31 39 45 52 56 62 66 70 74 78 00:54:06
00:54:24 29 37 44 51 55 61 65 69 73 77 00:54:24
00:54:42 27 35 43 50 54 60 64 68 72 76 00:54:42
00:55:00 25 33 42 49 53 59 63 67 71 75 00:55:00
00:55:18 23 31 41 48 52 58 62 66 70 74 00:55:18
00:55:36 21 29 40 47 51 57 61 65 69 73 00:55:36
00:55:54 19 27 39 46 50 56 60 64 68 72 00:55:54
00:56:12 17 25 38 45 49 55 59 63 67 71 00:56:12
00:56:30 15 23 37 44 48 54 58 62 66 70 00:56:30
00:56:48 13 21 36 43 47 53 57 61 65 69 00:56:48
00:57:06 11 19 35 42 46 52 56 60 64 68 00:57:06
00:57:24 10 17 34 41 45 51 55 59 63 67 00:57:24
00:57:42 9 15 33 40 44 50 54 58 62 66 00:57:42
00:58:00 8 13 31 39 43 49 53 57 61 65 00:58:00
00:58:18 7 11 29 38 42 48 52 56 60 64 00:58:18
00:58:36 5 10 27 37 41 47 51 55 59 63 00:58:36
00:58:54 4 9 25 36 40 46 50 54 58 62 00:58:54
00:59:12 3 8 23 35 39 45 49 53 57 61 00:59:12
00:59:30 2 7 21 34 38 44 48 52 56 60 00:59:30
00:59:48 1 5 19 33 37 43 47 51 55 59 00:59:48
01:00:06 4 17 32 36 42 46 50 54 58 01:00:06
01:00:24 3 15 31 35 41 45 49 53 57 01:00:24
01:00:42 2 13 30 34 40 44 48 52 56 01:00:42
01:01:00 1 11 29 33 39 43 47 51 55 01:01:00
01:01:18 10 28 32 38 42 46 50 54 01:01:18
01:01:36 9 27 31 37 41 45 49 53 01:01:36
01:01:54 8 26 30 36 40 44 48 52 01:01:54
01:02:12 7 25 29 35 39 43 47 51 01:02:12
01:02:30 5 23 28 34 38 42 46 50 01:02:30
01:02:48 4 21 27 33 37 41 45 49 01:02:48
01:03:06 3 19 26 32 36 40 44 47 01:03:06
01:03:24 2 17 25 31 35 39 43 45 01:03:24
01:03:42 1 15 24 30 34 38 41 43 01:03:42
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
01:04:00 13 23 29 33 37 39 41 01:04:00
01:04:18 11 22 28 32 35 37 39 01:04:18
01:04:36 10 21 27 31 33 35 37 01:04:36
01:04:54 9 19 25 29 31 33 35 01:04:54
01:05:12 8 17 23 27 29 31 33 01:05:12
01:05:30 7 15 21 25 27 29 31 01:05:30
01:05:48 5 13 19 23 25 27 29 01:05:48
01:06:06 4 11 17 21 23 25 27 01:06:06
01:06:24 3 10 15 19 21 23 25 01:06:24
01:06:42 2 9 13 17 19 21 23 01:06:42
01:07:00 1 8 11 15 17 19 21 01:07:00
01:07:18 7 10 13 15 17 19 01:07:18
01:07:36 5 9 11 13 15 17 01:07:36
01:07:54 4 8 10 11 13 15 01:07:54
01:08:12 3 7 9 10 11 13 01:08:12
01:08:30 2 5 8 9 10 11 01:08:30
01:08:48 1 4 7 8 9 10 01:08:48
01:09:06 3 5 7 8 9 01:09:06
01:09:24 2 4 5 7 8 01:09:24
01:09:42 1 3 4 5 7 01:09:42
01:10:00 2 3 4 5 01:10:00
01:10:18 1 2 3 4 01:10:18
01:10:36 1 2 3 01:10:36
01:10:54 1 2 01:10:54
01:11:12 1 01:11:12
AEG 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ AEG
Tabel 13: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (mehed)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:00 0
00:01 100
22:15 100 100 22:15
22:20 99 99 22:20
22:25 98 98 22:25
22:30 97 97 100 22:30
22:35 96 96 99 22:35
22:40 95 95 98 22:40
22:45 94 94 97 22:45
22:50 93 93 96 22:50
22:55 92 92 95 22:55
23:00 91 91 94 23:00
23:05 90 90 93 100 23:05
23:10 89 89 92 99 23:10
23:15 88 88 91 98 23:15
23:20 87 87 90 97 23:20
23:25 86 86 89 96 23:25
23:30 85 85 88 95 23:30
23:35 84 84 87 94 23:35
23:40 83 83 86 93 100 23:40
23:45 82 82 85 92 99 23:45
23:50 81 81 84 91 98 23:50
23:55 80 80 83 90 97 23:55
24:00 79 79 82 89 96 100 24:00
24:05 78 78 81 88 95 99 24:05
24:10 77 77 80 87 94 98 24:10
24:15 76 76 79 86 93 97 24:15
24:20 75 75 78 85 92 96 100 24:20
24:25 74 74 77 84 91 95 99 24:25
24:30 73 73 76 83 90 94 98 24:30
24:35 72 72 75 82 89 93 97 24:35
24:40 71 71 74 81 88 92 96 24:40
24:45 70 70 73 80 87 91 95 100 24:45
24:50 69 69 72 79 86 90 94 99 24:50
24:55 68 68 71 78 85 89 93 98 100 24:55
25:00 67 67 70 77 84 88 92 97 99 25:00
25:05 66 66 69 76 83 87 91 96 98 100 25:05
25:10 65 65 68 75 82 86 90 95 97 99 25:10
25:15 64 64 67 74 81 85 89 94 96 98 25:15
25:20 63 63 66 73 80 84 88 93 95 97 25:20
25:25 62 62 65 72 79 83 87 92 94 96 25:25
25:30 61 61 64 71 78 82 86 91 93 95 25:30
25:35 60 60 63 70 77 81 85 90 92 94 25:35
25:40 59 59 62 69 76 80 84 89 91 93 25:40
25:45 58 58 61 68 75 79 83 88 90 92 25:45
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
25:50 57 57 60 67 74 78 82 87 89 91 25:50
25:55 56 56 59 66 73 77 81 86 88 90 25:55
26:00 55 55 58 65 72 76 80 85 87 89 26:00
26:05 54 54 57 64 71 75 79 84 86 88 26:05
26:10 53 53 56 63 70 74 78 83 85 87 26:10
26:15 52 52 55 62 69 73 77 82 84 86 26:15
26:20 51 51 54 61 68 72 76 81 83 85 26:20
26:25 50 50 53 60 67 71 75 80 82 84 26:25
26:30 49 49 52 59 66 70 74 79 81 83 26:30
26:35 48 48 51 58 65 69 73 78 80 82 26:35
26:40 47 47 50 57 64 68 72 77 79 81 26:40
26:45 46 46 49 56 63 67 71 76 78 80 26:45
26:50 45 45 48 55 62 66 70 75 77 79 26:50
26:55 44 44 47 54 61 65 69 74 76 78 26:55
27:00 43 43 46 53 60 64 68 73 75 77 27:00
27:05 42 42 45 52 59 63 67 72 74 76 27:05
27:10 41 41 44 51 58 62 66 71 73 75 27:10
27:15 40 40 43 50 57 61 65 70 72 74 27:15
27:20 39 39 42 49 56 60 64 69 71 73 27:20
27:25 38 38 41 48 55 59 63 68 70 72 27:25
27:30 37 37 40 47 54 58 62 67 69 71 27:30
27:35 36 36 39 46 53 57 61 66 68 70 27:35
27:40 35 35 38 45 52 56 60 65 67 69 27:40
27:45 34 34 37 44 51 55 59 64 66 68 27:45
27:50 33 33 36 43 50 54 58 63 65 67 27:50
27:55 32 32 35 42 49 53 57 62 64 66 27:55
28:00 31 31 34 41 48 52 56 61 63 65 28:00
28:05 30 30 33 40 47 51 55 60 62 64 28:05
28:10 29 29 32 39 46 50 54 59 61 63 28:10
28:15 28 28 31 38 45 49 53 58 60 62 28:15
28:20 27 27 30 37 44 48 52 57 59 61 28:20
28:25 26 26 29 36 43 47 51 56 58 60 28:25
28:30 25 25 28 35 42 46 50 55 57 59 28:30
28:35 24 24 27 34 41 45 49 54 56 58 28:35
28:40 23 23 26 33 40 44 48 53 55 57 28:40
28:45 22 22 25 32 39 43 47 52 54 56 28:45
28:50 21 21 24 31 38 42 46 51 53 55 28:50
28:55 20 20 23 30 37 41 45 50 52 54 28:55
29:00 19 19 22 29 36 40 44 49 51 53 29:00
29:05 18 18 21 28 35 39 43 48 50 52 29:05
29:10 17 17 20 27 34 38 42 47 49 51 29:10
29:15 16 16 19 26 33 37 41 46 48 50 29:15
29:20 15 15 18 25 32 36 40 45 47 49 29:20
29:25 14 14 17 24 31 35 39 44 46 48 29:25
29:30 13 13 16 23 30 34 38 43 45 47 29:30
29:35 12 12 15 22 29 33 37 42 44 46 29:35
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
29:40 11 11 14 21 28 32 36 41 43 45 29:40
29:45 10 10 13 20 27 31 35 40 42 44 29:45
29:50 9 9 12 19 26 30 34 39 41 43 29:50
29:55 8 8 11 18 25 29 33 38 40 42 29:55
30:00 7 7 10 17 24 28 32 37 39 41 30:00
30:05 6 6 9 16 23 27 31 36 38 40 30:05
30:10 5 5 8 15 22 26 30 35 37 39 30:10
30:15 4 4 7 14 21 25 29 34 36 38 30:15
30:20 3 3 6 13 20 24 28 33 35 37 30:20
30:25 2 2 5 12 19 23 27 32 34 36 30:25
30:30 1 1 4 11 18 22 26 31 33 35 30:30
30:35 3 10 17 21 25 30 32 34 30:35
30:40 2 9 16 20 24 29 31 33 30:40
30:45 1 8 15 19 23 28 30 32 30:45
30:50 7 14 18 22 27 29 31 30:50
30:55 6 13 17 21 26 28 30 30:55
31:00 5 12 16 20 25 27 29 31:00
31:05 4 11 15 19 24 26 28 31:05
31:10 3 10 14 18 23 25 27 31:10
31:15 2 9 13 17 22 24 26 31:15
31:20 1 8 12 16 21 23 25 31:20
31:25 7 11 15 20 22 24 31:25
31:30 6 10 14 19 21 23 31:30
31:35 5 9 13 18 20 22 31:35
31:40 4 8 12 17 19 21 31:40
31:45 3 7 11 16 18 20 31:45
31:50 2 6 10 15 17 19 31:50
31:55 1 5 9 14 16 18 31:55
32:00 4 8 13 15 17 32:00
32:05 3 7 12 14 16 32:05
32:10 2 6 11 13 15 32:10
32:15 1 5 10 12 14 32:15
32:20 4 9 11 13 32:20
32:25 3 8 10 12 32:25
32:30 2 7 9 11 32:30
32:35 1 6 8 10 32:35
32:40 5 7 9 32:40
32:45 4 6 8 32:45
32:50 3 5 7 32:50
32:55 2 4 6 32:55
33:00 1 3 5 33:00
33:05 2 4 33:05
33:10 1 3 33:10
33:15 2 33:15
33:20 1 33:20
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
Tabel 14: 6000 meetri sõudmine sõudeergomeetril (naised)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
00:00 0
00:01 100
25:15 100 100 25:15
25:20 99 99 25:20
25:25 98 98 25:25
25:30 97 97 25:30
25:35 96 96 25:35
25:40 95 95 100 25:40
25:45 94 94 99 25:45
25:50 93 93 98 25:50
25:55 92 92 97 25:55
26:00 91 91 96 26:00
26:05 90 90 95 26:05
26:10 89 89 94 26:10
26:15 88 88 93 100 26:15
26:20 87 87 92 99 26:20
26:25 86 86 91 98 26:25
26:30 85 85 90 97 26:30
26:35 84 84 89 96 100 26:35
26:40 83 83 88 95 99 26:40
26:45 82 82 87 94 98 26:45
26:50 81 81 86 93 97 26:50
26:55 80 80 85 92 96 26:55
27:00 79 79 84 91 95 27:00
27:05 78 78 83 90 94 100 27:05
27:10 77 77 82 89 93 99 27:10
27:15 76 76 81 88 92 98 27:15
27:20 75 75 80 87 91 97 27:20
27:25 74 74 79 86 90 96 100 27:25
27:30 73 73 78 85 89 95 99 27:30
27:35 72 72 77 84 88 94 98 27:35
27:40 71 71 76 83 87 93 97 27:40
27:45 70 70 75 82 86 92 96 100 27:45
27:50 69 69 74 81 85 91 95 99 27:50
27:55 68 68 73 80 84 90 94 98 27:55
28:00 67 67 72 79 83 89 93 97 28:00
28:05 66 66 71 78 82 88 92 96 100 28:05
28:10 65 65 70 77 81 87 91 95 99 28:10
28:15 64 64 69 76 80 86 90 94 98 28:15
28:20 63 63 68 75 79 85 89 93 97 28:20
28:25 62 62 67 74 78 84 88 92 96 100 28:25
28:30 61 61 66 73 77 83 87 91 95 99 28:30
28:35 60 60 65 72 76 82 86 90 94 98 28:35
28:40 59 59 64 71 75 81 85 89 93 97 28:40
28:45 58 58 63 70 74 80 84 88 92 96 28:45
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
28:50 57 57 62 69 73 79 83 87 91 95 28:50
28:55 56 56 61 68 72 78 82 86 90 94 28:55
29:00 55 55 60 67 71 77 81 85 89 93 29:00
29:05 54 54 59 66 70 76 80 84 88 92 29:05
29:10 53 53 58 65 69 75 79 83 87 91 29:10
29:15 52 52 57 64 68 74 78 82 86 90 29:15
29:20 51 51 56 63 67 73 77 81 85 89 29:20
29:25 50 50 55 62 66 72 76 80 84 88 29:25
29:30 49 49 54 61 65 71 75 79 83 87 29:30
29:35 48 48 53 60 64 70 74 78 82 86 29:35
29:40 47 47 52 59 63 69 73 77 81 85 29:40
29:45 46 46 51 58 62 68 72 76 80 84 29:45
29:50 45 45 50 57 61 67 71 75 79 83 29:50
29:55 44 44 49 56 60 66 70 74 78 82 29:55
30:00 43 43 48 55 59 65 69 73 77 81 30:00
30:05 42 42 47 54 58 64 68 72 76 80 30:05
30:10 41 41 46 53 57 63 67 71 75 79 30:10
30:15 40 40 45 52 56 62 66 70 74 78 30:15
30:20 39 39 44 51 55 61 65 69 73 77 30:20
30:25 38 38 43 50 54 60 64 68 72 76 30:25
30:30 37 37 42 49 53 59 63 67 71 75 30:30
30:35 36 36 41 48 52 58 62 66 70 74 30:35
30:40 35 35 40 47 51 57 61 65 69 73 30:40
30:45 34 34 39 46 50 56 60 64 68 72 30:45
30:50 33 33 38 45 49 55 59 63 67 71 30:50
30:55 32 32 37 44 48 54 58 62 66 70 30:55
31:00 31 31 36 43 47 53 57 61 65 69 31:00
31:05 30 30 35 42 46 52 56 60 64 68 31:05
31:10 29 29 34 41 45 51 55 59 63 67 31:10
31:15 28 28 33 40 44 50 54 58 62 66 31:15
31:20 27 27 32 39 43 49 53 57 61 65 31:20
31:25 26 26 31 38 42 48 52 56 60 64 31:25
31:30 25 25 30 37 41 47 51 55 59 63 31:30
31:35 24 24 29 36 40 46 50 54 58 62 31:35
31:40 23 23 28 35 39 45 49 53 57 61 31:40
31:45 22 22 27 34 38 44 48 52 56 60 31:45
31:50 21 21 26 33 37 43 47 51 55 59 31:50
31:55 20 20 25 32 36 42 46 50 54 58 31:55
32:00 19 19 24 31 35 41 45 49 53 57 32:00
32:05 18 18 23 30 34 40 44 48 52 56 32:05
32:10 17 17 22 29 33 39 43 47 51 55 32:10
32:15 16 16 21 28 32 38 42 46 50 54 32:15
32:20 15 15 20 27 31 37 41 45 49 53 32:20
32:25 14 14 19 26 30 36 40 44 48 52 32:25
32:30 13 13 18 25 29 35 39 43 47 51 32:30
32:35 12 12 17 24 28 34 38 42 46 50 32:35
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
32:40 11 11 16 23 27 33 37 41 45 49 32:40
32:45 10 10 15 22 26 32 36 40 44 48 32:45
32:50 9 9 14 21 25 31 35 39 43 47 32:50
32:55 8 8 13 20 24 30 34 38 42 46 32:55
33:00 7 7 12 19 23 29 33 37 41 45 33:00
33:05 6 6 11 18 22 28 32 36 40 44 33:05
33:10 5 5 10 17 21 27 31 35 39 43 33:10
33:15 4 4 9 16 20 26 30 34 38 42 33:15
33:20 3 3 8 15 19 25 29 33 37 41 33:20
33:25 2 2 7 14 18 24 28 32 36 40 33:25
33:30 1 1 6 13 17 23 27 31 35 39 33:30
33:35 5 12 16 22 26 30 34 38 33:35
33:40 4 11 15 21 25 29 33 37 33:40
33:45 3 10 14 20 24 28 32 36 33:45
33:50 2 9 13 19 23 27 31 35 33:50
33:55 1 8 12 18 22 26 30 34 33:55
34:00 7 11 17 21 25 29 33 34:00
34:05 6 10 16 20 24 28 32 34:05
34:10 5 9 15 19 23 27 31 34:10
34:15 4 8 14 18 22 26 30 34:15
34:20 3 7 13 17 21 25 29 34:20
34:25 2 6 12 16 20 24 28 34:25
34:30 1 5 11 15 19 23 27 34:30
34:35 4 10 14 18 22 26 34:35
34:40 3 9 13 17 21 25 34:40
34:45 2 8 12 16 20 24 34:45
34:50 1 7 11 15 19 23 34:50
34:55 6 10 14 18 22 34:55
35:00 5 9 13 17 21 35:00
35:05 4 8 12 16 20 35:05
35:10 3 7 11 15 19 35:10
35:15 2 6 10 14 18 35:15
35:20 1 5 9 13 17 35:20
35:25 4 8 12 16 35:25
35:30 3 7 11 15 35:30
35:35 2 6 10 14 35:35
35:40 1 5 9 13 35:40
35:45 0 4 8 12 35:45
35:50 3 7 11 35:50
35:55 2 6 10 35:55
36:00 1 5 9 36:00
36:05 4 8 36:05
36:10 3 7 36:10
36:15 2 6 36:15
36:20 1 5 36:20
36:25 4 36:25
AEG vanus AEG
(min/sek) 17-21 22-26 27-31 32-36 37-41 42-46 47-51 52-56 57-61 62+ (min/sek)
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 11.09.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/36
Kaitseväe peastaap
väljaõppeosakond
KAITSEVÄE
SPORDIKONTSEPTSIOON
Tallinn 2025
SISUKORD
1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 3
2. Olukord ........................................................................................................................ 3
3. KV spordi jaotus, eesmärgid ning ülesanded ........................................................... 4
3.1 Kaitseväelaste kehaline ettevalmistus ..................................................................... 5
3.2 Kaitseväelaste harrastus- ja tippsport ...................................................................... 5
4. Spordi korraldus KVs .................................................................................................. 6
4.1 Struktuur, juhtimine ja vastutus................................................................................ 6
4.1.1 Väljaõppejaoskond ........................................................................................ 7
4.1.2 Struktuuriüksuse ülem ................................................................................... 7
4.1.3 Spordiinstruktor ............................................................................................. 7
4.1.4 KV spordirühm ............................................................................................... 8
4.1.5 KV spordikomisjon ......................................................................................... 8
4.1.6 „Team Kaitsevägi“ ......................................................................................... 8
4.2 Kehalise ettevalmistuse tagamine ja vastutus väljaõppes ........................................ 9
4.3 KV spordi rahastamine ja meditsiiniline teenindamine ........................................... 10
4.3 KV spordi meediaplaan ...................................................................................... 10
5. Tegevväelaste sport .................................................................................................. 11
6. Ajateenijate sport ...................................................................................................... 11
7. Reservväelaste sport ................................................................................................ 12
2
1. Sissejuhatus
Käesolevas kontseptsioonis mõistetakse spordi all kõiki sportliku tegevuse organiseeritud ja
organiseerimata vorme, alates üksiku kaitseväelase individuaalsest kehalisest ettevalmistusest
kuni tippspordini.
Kaitseväe (edaspidi KV) kehaline ettevalmistus ja sport on osa üldisest Eesti Vabariigi kehalise
kasvatuse ning spordisüsteemist.
Kontseptsiooni eesmärgiks on määratleda KV kehalise ettevalmistuse ja spordi eesmärgid,
ülesanded, vahendid ja tegevused nende saavutamiseks.
Kontseptsioon kehtib kogu KV isikkoosseisule, kuhu kuuluvad nii tegevväelased, ajateenijad,
reservväelased, kui ka ametnikud ja töötajad. Kontseptsiooni peamine fookus on kaitseväelaste
kehalisel ettevalmistusel ning liikumisharrastuse kujundamisel. Ametnike ja töötajate
sportimisvõimalused tagatakse KV spordilepingute piires vastavalt eelarve võimalustele, samadel
alustel nagu tegevväelastele.
2. Olukord
Kaitseväeteenistus algab ajateenistusega, mis on aluseks edaspidisele teenistusele nii reservis
kui ka tegevväelasena. Ajateenistusse tulijate kehaline valmisolek peab tagama valmisoleku
edukalt läbida sõjaväeline väljaõpe.
Noorte kehaline valmisolek ajateenistuse edukaks läbimiseks sõltub ühiskonnas toimuvatest
sotsiaalsetest protsessidest ja sportimist soodustavatest teguritest. Spordi- ja liikumisharrastust
mõjutavad erinevad isiksuslikud ja ühiskondlikud tegurid, mis algavad kõige üldisemast
ühiskondlikust hoiakust ja füüsilisest keskkonnast ning lõppevad liikumisharrastuse subjektiivsete
põhjustega1. Kehalise kasvatuse tundide arv koolis ei taga laste füüsiliseks arenguks vajalikku
liikumist ning sportlike võimete arengut. Nimetatud lünka peab täitma kooliväline tegevus, kas
spordiklubide ja spordikoolide näol või hoovisport ja muud sportlikud harrastused 2.
Ajateenijate testimised on näidanud, et enamik neist ei oma ajateenistusse tulles
teenistusülesannete täitmiseks piisavat kehalist ettevalmistust. Vastavalt iga-aastasele
ajateenijate kompleksuuringule kinnitab 56 % ajateenijatest, et ei valmistanud end kehalise
ettevalmistuse mõistes ajateenistuse jaoks mitte kuidagi ette.
Kehaliste võimete kontrolltesti sooritas 1996. aastal ajateenistuse alguses positiivselt 50%, sama
näitaja langes 2000-tel 10%-ni. Majandustõus, uute spordiklubide teke ja lapsevanemate
suhteliselt kõrgem heaolu võimaldas noortel rohkem osaleda spordiklubide töös ja 2012. aastal
sooritas esimese kehaliste võimete kontrolltesti positiivselt 42% ajateenistusse kutsututest. Alates
sellest ajast on nimetatud protsent jäänud samasse suurusjärku (L. Oja3). Ajateenijate 2020 aasta
kompleksuuringust saab välja tuua, et kehalise võimete kontrolltesti tulemused ajateenistuse
alguses ja lõpus paranesid kõigis gruppides sõltumata eelnevast sportimisharjumusest.
Ajateenistusest vabastamise põhjused on kõikide haigusrühmade lõikes vähenenud. Kõige
suurem langus on toimunud lihasluukonna ja sidekoehaiguste ning vigastuste osas. Oluliselt
vähenenud on nende juhtumite arv, kui ajateenija teenistusest vabastamise põhjuseks on
teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustus: kui 2016. a oli selliseid juhtumeid 113,
siis 2019. a ainult 13. Nimetatud muutustele on kaasa aidanud füsioteraapia teenuse ja
spordiinstruktori kättesaadavuse tagamine kõikides linnakutes ning paindlikuma
väljaõppeprogrammi rakendamine, mis on muutnud ajateenistusse astumise ka kehaliselt
vähemvõimekamate ajateenijate jaoks jõukohasemaks. Jätkata tuleb ajateenijate
diferentseeritud kehalise kasvatuse ja järele aitamise tundide läbiviimisega ning saavutatud
1 Noormets Joe, Spordi ja liikumisharrastuse edendamise ning sportimisvõimaluste arendamise suunad Tallinnas 2007.
2 Eesti Spordipoliitika põhialused aastani 2030-https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002.
3 Oja Leila, Ajateenijate üldfüüsiline võimekus 2014. aastal.
3
kehalise vormi tõstmiseks ja säilitamiseks tuleb lisaks individuaalsetele treeningutele luua
motivatsiooni tõstvaid rekreatiivseid vaba aja veetmise võimalusi nädalavahetustel ning
väljaõppest vabal ajal. Need aspektid seavad kõrgendatud nõuded kehalise ettevalmistuse
korraldusele ja tunniandjatele.
Laiapõhjalise riigikaitse seisukohast on väga tähtis tervislike eluviiside ja elukestva sportimise
propageerimine elanikkonna hulgas, et tagada reservväelaste valmisolek sõjaajaülesannete
täitmiseks alates ajateenistusest kuni reservteenistuse lõpuni. Statistikaameti 2019. aasta
andmete alusel on Eesti meeste tervena elatud aeg 54,1 aastat (see on aeg elust, mis tõenäoliselt
möödub pikaajaliste terviseprobleemide ja krooniliste haigusteta)4. Rahvastiku tervise
arengukavas (RTA) 2020-2030 on üheks oluliseks põhimõtteks inimkesksus, kus inimest nähakse
kui indiviidi ning temaga tehakse koostööd, et leida temale sobivad lahendused nii tervise
säilitamisel ja parandamisel kui haigustega toimetulekul. Samuti on RTA 2020-2030 üheks
oluliseks põhimõtteks inimese vastutus oma tervise eest – Eesti ühiskonnas ja tervisesüsteemis
luuakse kõigi osapoolte (avalik, kolmas ja erasektor; riigiülene tasand, kohalikud omavalitsused
ja kogukonnad, samuti tervishoiutöötajad ja teised vajalikud teenuseosutajad) koostöös vajalikud
võimalused ja tingimused, mis toetavad inimest oma tervise eest vastutuse võtmise.5
Tegevväelaste kehalise kasvatuse tähtsus on tõusnud seoses KV osalemisega rahvusvahelistel
sõjalistel operatsioonidel6. Antud eesmärkide teostamisel on KV rolliks reservväelaste
liikumisharjumuste kujundamine ja spordihuvi äratamine ajateenistuse jooksul ning tegevväelaste
tervist toetavate valikute ja võimaluste kättesaadavuse tagamine ning motiveerimine oma tervise
eest vastutust võtma.
3. KV spordi jaotus, eesmärgid ning ülesanded
KV spordi valdkond jaguneb kaitseväelaste kehaliseks ettevalmistuseks ning harrastus- ja
tippspordiks (vt. joonis 1). Läbi nende alamvaldkondade toimub kaitseväelaste kehaliste võimete
arendamine, säilitamine ja liikumisharrastuse huvi tõstmine.
4 Statistikatöö „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“- https://www.stat.ee/et/uudised/elame-kauem-aga-mitte-tervemana.
5 „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.”
6 Ööbik V. "Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes (26.09.2007−30.09.2011)", Tartu
Ülikool.
4
KAITSEVÄE SPORT
Kehaline Harrastus- ja
ettevalmistus tippsport
Füüsiline treening Vigastuste Harrastussport Tippsport
ennetamine
Kaitseväe Rahvaspordi- Esindus- Tippsportlased
Toitumine Puhkus võistlused üritused võistkonnad
Psühholoogiline
treening
Joonis 1. KV spordi jaotus
3.1 Kaitseväelaste kehaline ettevalmistus
Kaitseväelaste kehaline ettevalmistus on sõjaväelise väljaõppe lahutama osa, mis peab tagama
kaitseväelaste kehalise valmisoleku sõja- ja rahuaja ülesannete täitmiseks.
Kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse eesmärgiks on tagada kehaline valmisolek rahu- ja
sõjaaja ülesannete täitmiseks läbi kehaliste võimete arendamise ja säilitamise ning
liikumisharrastuse propageerimise. Kehaliste võimete säilitamine ja arendamine on eelduseks, et
reservväelane suudab vajadusel täita oma sõjaaja ülesandeid.
Kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse ülesanded on:
1) kehalise treenituse tõstmine ja säilitamine, tervise tugevdamine ja vigastuste
ennetamine;
2) sõjalis-rakenduslike liigutusvilumuste (takistuste ületamine, suusatamine, ujumine,
kiirrännakud, käsivõitlus jne) omandamine;
3) kehalise ettevalmistuse vastu kestva huvi äratamine ja läbi selle terve ning kehaliselt
arenenud kaitseväelase kujunemine.
4) psühholoogilise valmisoleku toetamine.
3.2 Kaitseväelaste harrastus- ja tippsport
Käesolevas kontseptsioonis mõistetakse harrastus- ja tippspordi all võistlustegevusele
(osalemine erineva tasemega spordivõistlustel) ja sportimisharjumuste (aktiivne elustiil)
väljakujunemisele suunatud tegevust.
KV harrastus- ja tippspordi eesmärgiks on kaitseväelaste spordialase teadlikkuse avardamine ja
sportimisharjumuse tekitamine läbi mitmekülgsete võimaluste. Tagada kaitseväelastele võimalus
osaleda KV meistrivõistlusel oma spordialal või sellega sarnasel võistlusalal. Tekitada läbi
tippspordi avalikkuse suuremat huvi KV tegevuse vastu, tõsta KV mainet ja innustada
kaitseväelasi sportima.
5
KV harrastus- ja tippspordi ülesanded:
1) võistlusvõimaluste pakkumine kaitseväelastele;
2) kaitseväelastes huvi äratamine ja võistlusharjumuste kujundamine;
3) spordi mitmekülgsuse tutvustamine;
4) pakkuda kaitseväelastele ja ametnikele läbi „Team Kaitsevägi“ programmi võimalust
võistelda siseriiklikult KV nime all;
5) KV esindamine rahvusvahelistel võistlustel ja Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu
(CISM) võistlustel.
4. Spordi korraldus KVs
Korraldus koosneb struktuurist, juhtimisest, vastutusvaldkondadest, planeerimisest,
finantseerimisest ja meditsiinilisest teenindamisest.
4.1 Struktuur, juhtimine ja vastutus
KV spordi juhtimise alusdokumentideks on KV spordikontseptsioon ja KV spordi eeskiri KV
spordistruktuuri osadeks on J7 väljaõppejaoskond, struktuuriüksuse ülem, spordiinstruktor (tema
puudumisel struktuuriüksuse spordi eest vastutav isik) ja KV spordirühm. Lisaks toetab valdkonna
juhtimist ja arendamist KV spordikomisjon ning „Team Kaitsevägi“. (vt.joonis 2)
KAITSEVÄE
SPORDIKONTSEPTSIOON
KAITSEVÄE KVPS J7
SPORDI EESKIRI Kaitseväe spordijuht
KVPS
staabiohvitser
1 JVBR 2 JVBR KüVJ KVA TVJ SP/VaP ÕV MeV LuK EOV
Spordisektsiooni Kaitseväe VaP
ülem- 2 JVBr KVA TVJ
spordirühm spordivaldkonn spordiohvitser spordiinstruktor
spordiohvitser spordiohvitser spordiinstruktor spordiinstruktor
a eest vastutav
1 JVBr Kaitseväe Kadetikogu
2 JVBR LogP VaP
spordiinstruktor spordirühma spordi
spordiinstruktor spordiinstruktor spordiinstruktor
juhataja esindusmees
Viru ja Kalev StSiP
JVP spordiinstruktor
spordiinstruktor
Scoutspataljoni
“TEAM KAITSEVÄE
spordiinstruktor
KAITSEVÄGI” SPORDIKOMISJON
Joonis 2. KV spordi struktuur
6
4.1.1 Väljaõppejaoskond
Sporti KV s juhib KVPS väljaõppeosakond (J7) läbi KV spordijuhi, kes koordineerib, juhendab ja
kontrollib struktuuriüksuste sporditegevust.
J7 ülesanded spordivaldkonnas on:
1) KV sporditegevuse planeerimine ja korraldamine (sh kehaliste võimete testimine, KV
ülesed spordiüritused- ja võistlused, rahaliste vahendite vajaduse sisendite andmine
arengukavadesse, spordibaaside rendilepingute haldamine jne)
2) spordialase dokumentatsiooni (nt väljaõppe-metoodiline juhis, koolitused, riigihangete
spordivaldkonna tehnilised kirjelduste sisendid jne) väljatöötamine;
3) spordialase koostöö koordineerimine riiklikul tasandil (Eesti Olümpiakomitee,
ministeeriumid, spordialaliidud ja kehakultuuri uurimis- ning õppeasutused) ja
rahvusvahelisel tasandil (Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu – CISM, CISM-
Euroopa).
4.1.2 Struktuuriüksuse ülem
Struktuuriüksuse kaitseväelaste sporti juhib struktuuriüksuse7 ülem, kes läbi struktuuriüksuse
spordiinstruktori tagab:
1) kehalise ettevalmistuse väljaõppe kvaliteetse juhtimise ja kontrolli;
2) ajateenijate kehaliste koormuste ratsionaalse jaotamise päeva, nädala, kuu ja
õppekursuste peale;
3) sporditundide läbiviijate kvaliteetse metoodilise ettevalmistuse;
4) struktuuriüksuse kehalise ettevalmistuse läbiviimiseks vajaliku materiaalbaasi;
5) tingimused teenistuskeskkonnaväliseks sportimiseks.
4.1.3 Spordiinstruktor
Struktuuriüksuse spordiinstruktori (tema puudumisel määratakse struktuuriüksuse kehalise
kasvatuse ja spordi eest vastutav isik) kohustuseks on:
1) struktuuriüksuse spordivaldkonna korraldamine (näiteks sporditundide planeerimine;
ajateenijate jaotamine treeninggruppidesse, käsivõitluse täiendkoolituse
koordineerimine, tunniandjate metoodiline juhendamine, sporditaristu kasutuse
planeerimine, spordiinventari hankimine jne.)
2) struktuuriüksuse spordivõistluste ja rekreatiivsete ürituste korraldamine;
3) struktuuriüksuse koondvõistkondade ettevalmistamise ja KV meistrivõistlustel osalemise
koordineerimine ning koostöös J7-ga KV meistrivõistluste läbiviimine;
4) koostöös struktuuriüksuse teavitusspetsialistiga spordiürituste alane teavitustöö ning
infojagamine;
5) koostöös KV spordijuhi ja teiste struktuuriüksuste spordiinstruktoritega KV spordi
arendamine.
7 Kontseptsioonis loetakse KV struktuuriüksusteks lisaks KVJ vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksustele ka KVJ
vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste koosseisus olevad üksused, mis on nimetatud KV põhimääruse tasandil.
7
4.1.4 KV spordirühm
KV spordirühma eesmärgiks on tippsportlastest ajateenijate kõrgete sportlike tulemuste
saavutamise toetamine ning sportlike eluviiside ja liikumisharrastuse propageerimine
kaitseväelaste hulgas.
Ülesanded:
1) Toetada ajateenijate kõrgete sportlike tulemuste saavutamist nii rahvusvahelisel kui
rahvuslikul areenil;
2) spordirühma liikmetel olla positiivsed KV esindajad tsiviilühiskonnas ja propageerida
liikumisharrastust (KV spordiürituste korraldamises osalemine) kaitseväelaste hulgas;
3) esindada KV siseriiklikel ja rahvusvahelistel spordivõistlustel ning -üritustel;
4) tagada võimalus tegeleda spordiga teenistuses olemise ajal.
4.1.5 KV spordikomisjon
Spordikomisjoni eesmärgiks on tagada tippsportlaste valik spordirühma vastavalt kehtestatud
kriteeriumitele.
Ülesanded:
1) analüüsida taotletavate sportlaste vastavust kehtestatud spordirühma kriteeriumitele;
2) koostöös Kaitseressursside ametiga määrata ajateenijate spordirühma kandidaatidele
teenistusaeg- ja koht, arvestades võimalusel sportlase soovi ja vajadusi;
3) teostada järelevalvet KV spordirühma ja „Team Kaitsevägi“ sportliku tegevuse üle;
4) anda tagasisidet ja teha ettepanekuid Eesti spordi arendamiseks.
Spordirühma komplekteerimiseks moodustatakse spordikomisjon koosseisus:
esimees: KV spordijuht
liikmed: Küberväejuhatuse Staabi- ja sidepataljoni ülem;
Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja (kooskõlastatult);
Eesti Olümpiakomitee alaliitude koordinaator (kooskõlastatult);
Küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljoni spordirühma juhataja.
4.1.6 „Team Kaitsevägi“
„Team Kaitsevägi“ eesmärgiks on koondada sportimishuviga kaitseväelasi, et võimaldada nende
osalemine sise- ja välisriiklikel spordivõistlustel ja üritustel. „Team Kaitsevägi“ jaguneb kolmeks:
harrastussportlased, KV esindusvõistkond ja KV tippsportlased. „Team Kaitsevägi“ kriteeriumid
ja esindusvõistkonna ning tippsportlaste liikmed kinnitab avalduste alusel KV spordikomisjon.
Ülesanded:
1) tagada kaitseväelaste osalemine siseriiklikel spordivõistlustel „Team Kaitsevägi“ nime
all;
2) arendada sõjalis-rakenduslike spordialasid Eestis;
8
3) „Team Kaitsevägi“ tippsportlaste ja esindusvõistkonna liikmetele treeningtingimuste
loomine ning spordivarustuse võimaldamine;
4) korraldada koostööd teiste riikide armeede spordiorganisatsioonidega;
5) toetada koostööd Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja - kohalike omavalitsuste
noorsoo- ja spordiametitega saavutusspordi, rahvaspordi ja noortespordi edendamisel
ning arendamisel.
4.2 Kehalise ettevalmistuse tagamine ja vastutus väljaõppes
Kehalise ettevalmistuse väljaõppe korraldamisel lähtutakse KV väljaõppe-eeskirjas kehtestatud
süsteemse lähenemise põhimõtetest - SAT (Systems Approach to Training) (vt.tabel 1).
Tabel 1. Kehalise ettevalmistuse korralduse tagamine ja vastutus
Osalised
Väljaõppe
SAT-i etapp Väljaõppe planeerija/ Väljaõppe Väljaõppe Väljund Kinnitab
juht spordi- läbiviija toetaja
instruktor
Väljaõppe Väljaõppe-
Analüüs V T K I
eesmärk juht
Väljaõppe-
Kavandamine V K/T T I/K Juhis
juht
Väljaõpeta-
Väljaõppe
Läbiviimine V K T I tud isik või
läbiviija
üksus
Õpi- Väljaõppe-
Hindamine V I T I
tuvastused juht
Lühendite selgitus:
1) V – vastutaja korraldab täideviimise
2) T – täideviija viib tegevused ellu
3) K – konsulteeritav toetab väljundi väljatöötamist
4) I – informeeritav saab infot protsessist ja väljundist
SAT-i etapid:
1) analüüsietapis spordiinstruktor analüüsib kaitseväelase ametikoha nõudeid ja sihtgrupi
kehalist võimekust, võtab arvesse spordi ja kehalise ettevalmistuse valdkonnaga seotud
dokumente, väljaõppe läbiviija ning -toetaja sisendeid, ning tulemusena sõnastab
kehalise ettevalmistuse väljaõppe-eesmärgi;
2) kavandamisetapis spordiinstruktor koostöös väljaõppe läbiviijaga sõnastab kehalise
ettevalmistuse väljaõppe alaeesmärgid ning võttes arvesse olemasolevaid ressursse
annab oma sisendi temaatilisse plaani;
3) läbiviimise etapis väljaõppe läbiviija, konsulteerides vajadusel spordiinstruktoriga,
koostab vastava(d) väljaõppedokumendi(d) (tunniplaani, plaankonspekti) ja viib nende
alusel läbi kehalist ettevalmistust. Spordiinstruktor toetab metoodiliste juhiste
andmisega, väljaõppematerjalide koostamisega, viib vajadusel läbi tunniandjate
täiendväljaõpet ja kontrollib tunniandjaid;
4) hindamise etapis väljaõppe läbiviija hindab osalejaid või üksust lähtudes kehtestatud
kriteeriumitest ja informeerib tulemustest spordiinstruktorit.
9
4.3 KV spordi rahastamine ja meditsiiniline teenindamine
Struktuuriüksuse sisene sporditegevuse planeerimine, rahaliste vahendite vajaduse sisendi
andmine ja meditsiiniline teenindamine loob eelduse kehalise ettevalmistuse väljaõppe edukaks
täitmiseks ja sportimisharrastuse toetamiseks vastavalt struktuuriüksuse väljaõppe- ja
lahinguülesannetele ning kehtestatud korrale.
Selleks:
1) sporti rahastatakse KV eelarvest, mille rahaliste vahendite vajaduste sisendi andmise
ja täideviimise eest vastutab struktuuriüksuse spordiinstruktor;
2) spordi rahastamiseks esitatakse iga-aastaselt määratud ajaks, rahaliste vahendite
vajadused Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) sisenditena, tuues
välja finantsplaani seletuskirjas arengukava aastate vajaduste põhjendused ja
eeldatavad mõjud;
3) KMAK sisendi annab KV spordijuht, kes koondab kokku struktuuriüksuste
spordiinstruktorite poolt planeeritud spordi ja kehalise ettevalmistuse finantseerimiseks
vajalikud sisendid;
4) struktuuriüksuse kehalise ettevalmistuse ning harrastus- ja tippspordi tagamiseks
vajalikud tegevused (sporditeenuste kasutamine, taristu rent, spordinventari soetamine
ja hooldus, kohtunike tasud, võistluste läbiviimise kulud, koolituste kulud, KV
meistrivõistluste korralduskulud, rahvaspordiürituste osavõtutasud jne.)
finantseeritakse KMAK otsuste järgse piirnumbri alusel KV eelarvest;
5) struktuuriüksus tagab enda korraldatud sporditundide ja spordiürituste meditsiinilise
teenindamise;
6) struktuuriüksuse meditsiinivaldkonna eest vastutav tagab koostöös füsioterapeudi ja
spordiinstruktoriga kaitseväelaste vigastuste ennetamise, sporditraumade järgse
taastumisalase nõustamise ning vastavalt vajadusele lisateabe/nõu leidmise tsiviilist.
4.3 KV spordi meediaplaan
Toetudes Kaitseministeeriumi valitsemisala kommunikatsiooni strateegiale ja KV teavitustöö
kontseptsioonile on KV spordi meediaplaani eesmärgiks spordi ja liikumise populariseerimine ja
teadvustamine. KV spordi meediaplaani eest vastutab KV spordijuht koostöös KVPS strateegilise
kommunikatsiooni osakonnaga. KV spordi meediaplaan reguleerib KV spordi ühtset kuvandit ja
kajastamist.
Meediaplaani tegevussuundadeks on:
1) sporditeadlikkuse ja kehalise võimekuse teadvustamine ning ajateenistuse
populariseerimine;
2) väärtuspõhine ajateenistus läbi sporditeadlikkuse ja motivatsiooni kasvu;
3) atraktiivne teenistus, mida toetab kommunikatsioon KV spordivaldkonna tegemistest;
4) KV mainekujundus läbi spordi ja panustamise kehalisse valmisolekusse. Ühtne
väljanägemine spordivõistlustel nii struktuuriüksustel kui KV esindusvõistkonna
liikmetel.
10
5. Tegevväelaste sport
Kontseptsiooniga püstitatud tegevväelaste kehalise ettevalmistuse ning harrastus- ja tippspordi
eesmärgi ja ülesannete täitmine tagatakse KV ja tegevväelase enda poolt tuginedes
alljärgnevatele põhimõtetele:
1) Tegevväelane vastutab oma treenituse ja tervisliku seisundi eest ise, on oma
sportlikkusega eeskujuks ja julgustab kaaslasi liikumisharrastusega tegelema;
2) tegevväelane tõstab ja säilitab oma kehalist võimekust, milleks ta kasutab aktiivselt
struktuuriüksuse siseseid ja väliseid pakutavaid sportimisvõimalusi ning on aktiivne
osaleja liikumis – ja rahvaspordiüritustel;
3) tegevväelane ennetab põhjendamatuid liikumisharrastusega kaasnevaid võimalikke
vigastusi ja traumasid ning jälgib ja kontrollib oma tervislikku seisundit, järgides
tervislikke eluviise.
4) tegevväelane väärtustab kehalist treeningut ja tervislikku eluviisi ning sooritab vastavalt
kehtestatud korrale kehaliste võimete kontrolltesti tõestamaks enda kehalistele
nõuetele vastamist;
5) struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga soodustab tegevväelase iseseisvat
tegelemist erinevate liikumisharrastustega, kasutades selleks struktuuriüksuse poolt
pakutavat taristut või vastavalt sporditeenuste kasutamise lepingutele spordiklubide
juures sporditeenuseid tarbides;
6) struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga võimaldab ja korraldab
tegevväelastele kehalise ettevalmistuse järele aitamise tunnid vastavalt kehtestatud
korrale;
7) KV võimaldab treening- ja võistlustingimused ning varustuse KV esindusvõistkonna ja
tippsportlaste programmi liikmetele;
8) KV võimaldab „Team Kaitsevägi“ esindusvõistkonna liikmetele aastas kasutada
treeningettevalmistuseks ja võistlusteks välis-või siselähetusi (kokku kuni 7 p);
9) KV võimaldab „Team Kaitsevägi“ tegevväelasest tippsportlase programmi liikmele
aastas kasutada treeningettevalmistuseks ja võistlusteks välis-või siselähetusi (kokku
kuni 28 p);
10) KV haridusasutustel ning spordiinstruktoritel anda oma teenistujatele teadmised läbi
erialaste õppeainete/täiendkoolituste kehalise kasvatuse tundide, spordiürituste
planeerimise ja läbiviimise ning ohutus- ja hügieeninõuete täitmise kohta;
11) struktuuriüksuse ülem võimaldab kehaliste võimete pidevaks arendamiseks
tegevväelastel tegeleda kehalise ettevalmistuse ja spordiga tööajal vastavalt
kehtestatud korrale.
6. Ajateenijate sport
Kontseptsiooniga püstitatud ajateenijate kehalise ettevalmistuse ning harrastus- ja tippspordi
eesmärgi ja ülesannete täitmine tagatakse KV ja ajateenijate enda poolt tuginedes alljärgnevatele
põhimõtetele:
1) ajateenija kehalise võimekuse arendamine ja säilitamine sõltub peamiselt tema enda
motivatsioonist tegeleda spordiga väljaspool ettenähtud sporditunde, KV toetab
ajateenijate iseseisvat kehaliste võimete arendamist. Struktuuriüksuse ülem planeerib
koostöös spordiinstruktoriga ajateenijate kehalise ettevalmistuse tunnid väljaõppe aja
sisse. Rühmaülem vastutab kehalise ettevalmistuse tundide läbiviimise eest ning oma
alluvate kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti eduka sooritamise eest;
2) ajateenija on positiivselt meelestatud ja vastuvõtlik kehaliselt aktiivseks eluviisiks vajalike
teadmiste ja oskuste omandamisel;
3) struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga võimaldab ajateenijatel tegeleda
individuaalse kehalise treeninguga ja rekreatiivsete tegevustega väljaõppevälisel ajal
vastavalt struktuuriüksuse sporditaristu võimalustele ning eelarvele;
4) struktuuriüksuse ülema loal võimaldatakse ajateenijal osaleda spordiklubi treeningutel
väljaspool struktuuriüksust vastavalt esitatud taotlustele ning väljaõppest tulenevatele
ajalistele võimalustele;
11
5) struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga planeerib kehalise ettevalmistuse
väljaõppekursuste kaupa, arvestades kursuste iseärasusi (väliõppuste rohkus, kehaline
koormus muu väljaõppe käigus jne), ilmastikutingimusi (lumega suusatamine, suvel
rattasõit jne) ja struktuuriüksuse sporditaristu olukorda, et tagada ajateenijatele
jõukohane kehalise kasvatuse väljaõpe;
6) spordiinstruktor korraldab struktuuriüksuse siseseid spordiüritusi kaasates
planeerimisse ajateenijate esindusmehe;
7) ülemad koostöös spordiinstruktoriga tõstavad ajateenijate motiveeritust ja
sporditeadlikkust läbi erinevate spordivõistluste korraldamise, rekreatiivsete tegevuste,
spordialaste koolituste ja spordivaldkonna loengupäevade;
8) struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga tagab ajateenijatele järele aitamise
tunnid nende kehalise võimekuse parandamiseks, et soodustada ajateenijate edukat
väljaõppe läbimist.
7. Reservväelaste sport
Kontseptsiooniga püstitatud reservväelaste kehalise ettevalmistuse ning harrastus- ja tippspordi
eesmärgi ja ülesannete täitmine tagatakse KV ja reservväelaste enda poolt tuginedes
alljärgnevatele põhimõtetele:
1) reservväelane vastutab oma treenituse ja tervisliku seisundi eest ise, KV toetab
sportimisharjumuse ja motivatsiooni tekkimist ajateenistuse jooksul. Selleks ühe
vahendina võib kasutada erinevate spordirakenduste treeningkavasid;
2) reservväelane hoiab ennast kehaliselt aktiivsena kasutades liikumisharrastustega
tegelemiseks ajateenistuse jooksul saadud teadmisi ja tervisliku eluviisi hoiakuid;
3) reservväelane osaleb liikumis- ja rahvaspordiüritustel ning jõustruktuuride
spordivõistlustel;
4) reservväelane ennetab põhjendamatuid liikumisharrastusega kaasnevaid võimalikke
vigastusi ja traumasid ning jälgib ja kontrollib oma tervislikku seisundit järgides tervislikke
eluviise;
5) kontrollib regulaarselt perearsti juures oma tervisliku seisundi;
6) reservväelane osaleb planeeritud õppekogunemise raames kehalise võimete
kontrolltestil (KVKT), mille tulemused sisestatakse personaliandmebaasi.
12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 11.09.2025
käskkirjaga nr 0.1-3.1/25/36
Kaitseväe peastaap
Väljaõppeosakond
KAITSEVÄE
SPORDI EESKIRI
Tallinn 2025
Sisukord
1. Üldsätted ................................................................................................................................3
2. Spordi ja kehalise ettevalmistuse metoodika ...........................................................................4
Kehaline ettevalmistus ja võimed........................................................................................................ 4
Spordiharjutuste õpetamise etapid, treeningmeetodid ja koormuse määramine ........................ 6
Sporditunni ülesehitus ja läbiviimise vormid...................................................................................... 7
KV spordi ja kehalise ettevalmistuse õppe- ja ainekavad ning toetavad tegevused .................. 8
3. Kaitseväelaste spordi ja kehalise ettevalmistuse korraldus ................................................... 11
Ajateenijate kehalise ettevalmistuse korraldus ...............................................................................11
Tegevväelaste kehalise ettevalmistuse korraldus ..........................................................................12
4. Spordi ja kehalise ettevalmistuse tagamine .......................................................................... 14
Sportimise ja kehalise ettevalmistuse tagamise rahastamine ......................................................14
Sporditeenuste ja inventari hanked ning spordiinventari väljastamine .......................................14
Sportimise ja liikumisharrastuse edendamise meetmed ...............................................................15
5. KV sport riiklikus spordisüsteemis ......................................................................................... 17
Spordi tasandid KVs ...........................................................................................................................17
Tabel 1. Treeningutunni intensiivsuse hindamine kolme palli süsteemis ...................................20
Tabel 2. Treeninguvahendid, energeetilised tsoonid ja vastupidavuse liigid kesk- ja
pikamaajooksu näitel ..........................................................................................................................21
Tabel 3. Sporditunni etapid ................................................................................................................22
Tabel 4. Komplekstunni etapid ..........................................................................................................22
Hommikuvõimlemise näidiskavad .....................................................................................................23
Tabel 5. Hommikuvõimlemise vormiriietus ......................................................................................26
Tabel 6. Hommikuvõimlemise vormiriietus vastavalt ilmale .........................................................26
2
1. Üldsätted
1. Kaitseväe (edaspidi KV) spordi eeskirja (edaspidi eeskirja) peab rakendama koos
spordikontseptsiooniga, kus on sätestatud KV spordi jaotus, eesmärgid, ülesanded ja
korraldus.
1.1 KV spordiga seotud ürituse, võistluse või väljaõppe korraldamisega seotud isikutele ja
osalejatele kehtivad riskide hindamisel ja ohutusnõuete täitmisel samad nõuded, mis on
kehtestatud dokumendiga „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1.
2. Eeskirja eesmärgiks on anda alused ja juhised KV s läbiviidavate kehalise kasvatuse tundide
planeerijatele ja läbiviijatele ning kaitseväelaste sporditeadlikkuse ja liikumise motivatsiooni
tõstmiseks.
3. Eeskirja terminid:
3.1 sport – kõik spordi organiseeritud ja organiseerimata vormid, alates üksiku
kaitseväelase individuaalsest kehalisest ettevalmistusest kuni tippspordini;
3.2 kehaline ettevalmistus - liigutusoskuste omandamine ja kehaliste võimete
arendamine;
3.3 psühholoogiline ettevalmistus - aitab kiiremini ja ohutumalt omandada tehnilisi
oskuseid, arendada füüsilisi ja vaimseid võimeid, rakendada suuremal määral
potentsiaali ning ennetada vigastusi1;
3.4 tervisesport – põhiolemuselt mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on
tervise hoidmine ja tugevdamine;
3.5 harrastussport – spordialal isiklike kehaliste võimete ja oskuste arengut soodustav
tegevus, läbi sportliku eneseteostuse ja võistlustegevuse spordiüritustel;
3.6 võistlussport – sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus
sportlikus konkurentsis;
3.7 tippsport – võistlusspordi kõrgeim aste, sportlik konkurents, eesmärgiga saavutada
võistlustel tipptulemusi;
3.8 liikumisharrastus – kehalist koormust andev ja seeläbi kehalist vormis olekut
taotlevate spordiharjutuste sooritamine või meelelahutuslik liikumine;
3.9 kaitseväelased – tegevväelased, ajateenijad, reservväelased;
3.10 kursuslane – spordi- või liikumisharrastuse kursusel osaleja;
3.11 spordiinstruktor – struktuuriüksuse spordiinstruktor, kehalise kasvatuse spetsialist,
nende puudumisel struktuuriüksuse kehalise kasvatuse ja spordi eest vastutav isik;
3.12 valdkonna eest vastutav – spordivaldkonna eest vastutav teenistuja, KV spordijuht;
3.13 linnak – vastava spordiala harrastamise tarbeks kohandatud ala;
3.14 akadeemiline tund – spordi- või liikumisharrastuse treeninguks ettenähtud 45
minutiline tund;
3.15 sporditund – kehalise ettevalmistuse tund/treening, kehalise ettevalmistuse
korraldamine ajateenijatele või tegevväelastele;
3.16 spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus);
3.17 individuaaltreening – reeglina peale õppetööd tehtav kehaline ettevalmistus,
kasutades selleks struktuuriüksuse sporditaristut või vastavalt struktuuriüksuse
võimalustele teenistuskeskkonnaväliseid sportimistingimusi;
3.18 spordiüritus – kehalisi võimeid nõudev ja võistlusvõimalust pakkuv tegevus;
3.19 spordivõistlus – parimate selgitamine võistlustegevuse käigus;
3.20 rekreatiivne tegevus – vaba aja ja puhkusega seotud tegevused, mille eesmärgiks on
saada isiklik rahulolu ja nauding sooritatud aktiivsest (kehalisest) tegevusest ning mis
toimub vabatahtlikult ja sundimatult;
3.21 järele aitamise tunnid – individuaalne või grupitreening, mis on mõeldud kehalise
võimekuse tõstmiseks nõutud tasemeni.
4. Eeskirja haldab KV peastaabi väljaõppeosakond (edaspidi KVPS J7).
1 Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A. 2010. Spordipsühholoogia õpik. Tartu: Atlex.
3
2. Spordi ja kehalise ettevalmistuse metoodika
Kehaline ettevalmistus ja võimed
5. Kehaline ettevalmistus koosneb kaitseväelasele liigutustegevuseks vajalike omaduste: jõu-
ja kiirusomaduste, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse arendamisest. Kehalise
ettevalmistuse sihiks on tugevdada organeid ja süsteeme, tõsta funktsionaalset võimekust,
arendada liigutusvõimeid (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, osavus), arendada
koordinatsiooni ja tahteomadusi ja täiustada erinevate harjutuste tehnikat 2.
6. Üldine kehaline ettevalmistus (kehalise võimed) loob aluse spetsiaalvõimete ja –oskuste
(funktsionaalsed oskused, lahingutegevusele orienteeritus) omandamiseks teenistuse
järgnevatel etappide (vt. joonis 1).
Joonis 1. Kaitseväelase kehaline ettevalmistus
7. Kehaline ettevalmistus jaguneb üldiseks kehaliseks ettevalmistuseks (ÜKE) ja
spetsiaalkehaliseks ettevalmistuseks (SKE).
7.1 ÜKE tagab kaitseväelase hea tervise, kohanemise teenistusega, mitmekülgse kehalise
arengu ja vajalike kehaliste võimete taseme.
2 Loko, J. 2007. Sportlase ettevalmistus. Tartu: AS Atlex.
4
7.2 Mida parem on kaitseväelase tervis ja kõrgem töövõime, seda paremini talub ta
spetsiifilisi koormusi (funktsionaalset treeningut).
7.3 ÜKE vahenditeks on üldarendavad harjutused ja peamisteks meetoditeks ühtlus-,
vaheldus-, kordus- ja mängumeetod3.
7.4 SKE eesmärgiks kaitseväelastele on lahingutegevusele suunatud liigutustegevuste
eelisarendamine.
7.5 SKE peamisteks vahenditeks on kaitseväelase spetsiifilistele tegevustele sarnased
tegevused (komplekssed tegevused – tegevused, kuhu on liigendatud erinevad
liikumisviisid, raskuste liigutamised ning oma keha liigutamised ruumis).
7.6 SKE arendamine saab toimuda ainult tuginedes heale vundamendile (hea tervis, tugev
töövõime ja lihaste pingetaluvus) mida arendatakse ÜKE käigus, seega peab eelnevalt
treenitaval olema piisav vastupidavuse ja jõutreeningute baas, et saaks hakata
arendama funktsionaalse treeningu käigus kaitseväelasele vajalikke
lahingutegevusega sarnaseid kompleksseid oskusi.
8. Kehalised võimed on jõud, vastupidavus, kiirus, osavus ja painduvus4.
8.1 Jõud on organismi võime ületada vastupanu, mis tekib keha ja kehaosade liikuma
panemisel või mitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel, heitmisel.
8.2 Jõu arendamise põhivahenditeks on raskuste tõstmine ja kandmine, riistvõimlemine,
harjutused kaaslasega või oma keha raskuse ületamine.
8.3 Kehalistest võimetest on jõud üks olulisemaid, ka kaitseväelasele, kuna igasugune
liigutustegevus (keha ümberpaiknemine) toimub tänu lihasjõule. Lihasjõud aitab
suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ja säilitada eluks olulist
õiget kehahoidu.
8.4 Vastupidavus on kehaline võime, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise
pingutuse jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.
8.5 Vastupidavus jaguneb üldiseks ja spetsiaalseks. Üldine vastupidavus võimaldab
sooritada efektiivselt ja kestvalt mõõduka intensiivsusega tööd, milles osaleb suur hulk
lihaseid. Spetsiaalvastupidavus on võime vastu seista väsimusele spetsiaalsete
koormuste sooritamisel (takistusriba läbimine, lahinguülesannete täitmine).
Spetsiaalvastupidavuse aluseks on alati üldine vastupidavus.
8.6 Vastupidavus on otseselt seotud hingamis- ja südame-veresoonkonna süsteemi
võimekusega, mis varustab hapnikuga töötavaid lihaseid.
8.7 Vastupidavuse arendamise põhivahenditeks on: kesk- ja pikamaajooks,
murdmaasuusatamine, ujumine, orienteerumine, harjutuste sooritamine kordustele,
kiirrännak, pallimängud jne.
8.8 Kiirus on organismi võime sooritada liigutusi võimalikult suure sagedusega, võime
läbida kindlaksmääratud vahemaa lühema aja vältel, võime kiiresti reageerida ilmuvale
märgile, signaalile või tegevusele.
8.9 Kiiruse arendamise põhivahendiks on kiirjooks ja muud kiiret liikumist (kiirendusi) ja
reaktsiooni nõudvad spordiharjutused.
8.10 Osavus on organismi võime sooritada harjutusi kiiresti, täpselt, kooskõlastatult ja
otstarbekalt, kaasates tegevusse enamiku lihasrühmadest (nt takistuste läbimine ja
ületamine).
8.11 Osavuse arendamiseks saab kasutada mitmesuguseid harjutusi nii vahenditeta kui ka
vahenditega, arendades reaktsioonivõimet, tasakaalu, rütmitunnet ja ruumitaju.
8.12 Painduvus kujutab endast tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese
liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest,
lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest.
8.13 Painduvus tagab parema koormustaluvuse ja väiksema vigastuste võimalikkuse.
8.14 Hea painduvus on oluline õigete liigutuste korrektseks sooritamiseks.
8.15 Hea painduvus tagab vajalike liigutuste kiirema, täpsema, pikema jne sooritus.
9. Kehalise ettevalmistuse planeerimisel tuleb arvestada peale kehaliste võimete arendamise
ka muude teguritega nagu puhkamine, toitumine, emotsionaalne/psühholoogiline stress ja
3 Jürimäe, J., Mäestu, J. 2011. Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4 Weineck, J., Jalak, J. 2008. Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Eest Olümpiakomitee.
5
vigastuste ennetamine5. Iga valdkond toetab teise valdkonna arengut, nt kehaline treenitus
sõltub nii toitumisest kui ka psühholoogilistest oskustest6.
10. Militaarpsühholoogias soovitatakse järjest rohkem vaadata spordipsühholoogia suunas, mis
tegeleb isiksuse arengu tagamisega, täiustades teda spordipsühholoogiliste
kompetentsidega (eesmärkide seadmine, motivatsioon, enesejuhtimine, visualiseerimine,
jpmt) nii treeningus kui võistlussituatsioonis. Spordipsühholoogia abil saab sooritajale
õpetada oskuseid iseenda arendamiseks tervikuna, võttes spordipsühholoogilisi oskuseid kui
eluoskuseid. Need oskused aitavad tõsta nii isiklikku vastutust kui ka potentsiaali teha
suuremat sooritust, pikema aja vältel ja hoides sooritajat kehaliselt ja vaimselt tervemana.7
Spordiharjutuste õpetamise etapid, treeningmeetodid ja koormuse määramine8
11. Spordiharjutuste õpetamise etapid spordipedagoogika9 alusel on: tutvustamine, õppimine ja
treening.
11.1 Tutvustamine on õpetatavast spordiharjutusest õige ettekujutuse saamine.
11.1.1 Harjutuste tutvustamisel nimetatakse selle nimetus, iseloomustatakse seda ja
näidatakse terviklikult ette. Seejärel, kui võimalik, näidatakse harjutus ette
osade kaupa ja kommenteeritakse tehnikat.
11.1.2 Kujundatakse motivatsioon, et tekiks vajadus treeningute, teadmiste ja oskuste
omandamise järele.
11.2 Õppimine on uute spordiharjutuste ja võtete omandamine.
11.2.1 Vastavalt harjutuse keerulisusele ja kaitseväelaste kehalisele võimekusele
kasutatakse järgmisi õpetamisviise:
11.2.2 Tervikmeetod, harjutus sooritatakse tervikuna, kui see ei ole keeruline või kui
seda pole võimalik osadeks jaotada.
11.2.3 Osameetod, harjutus sooritatakse osade kaupa, kui see on keeruline ja seda
on võimalik osadeks jaotada, hiljem liidetakse osad tervikuks.
11.2.4 Juurde viivate ja abistavate harjutuste abil, kui põhiharjutust pole võimalik
osadeks jaotada.
11.3 Treening - on kehaliste ja funktsionaalsete võimete arendamise süstemaatiline
protsess.
11.3.1 Uued omandatud teadmised kinnistuvad vaid harjutamise (kordamise) käigus.
11.3.2 Oluline osa treeningust on treeningu tulemuste tagasisidestamine, vigade
väljaselgitamine ja parandamine ning treenitava enesekontrolli väljatöötamine,
et iseseisvalt enda tegevusi analüüsida.
12. Peamised treeningmeetodid on: ühtlus-, vaheldus-, intervall-, kordus-, võistlus- ja
mängumeetod.10
12.1 Ühtlusmeetod. Seda iseloomustab suhteliselt pikka aega vältav konstantse iseloomu
ja intensiivsusega katkematu tegevus.
12.1.1 Arendab üldvastupidavust.
12.1.2 Optimaalne südamelöögisagedus on 130 - 160 lööki minutis.
12.2 Vaheldusmeetod. See seisneb pikaajalises tegevuses, millega kaasneb tegevuse
intensiivsuse ja iseloomu vaheldumine, mis toimub aga ilma puhkepausideta.
12.2.1 Arendab nii üld- kui ka spetsiaalvastupidavust.
12.3 Intervallmeetod. Kindlaid tegevusi (kindlate distantsilõikude läbimine) sooritatakse
rangelt reglementeeritud pauside järel. Iga järgnev pingutus tehakse mittetäieliku
taastumise seisundis.
12.3.1 Arendab spetsiaalvastupidavust ja on efektiivne kaitseväelaste tahtejõu
kasvatamisel.
5 Nindl, BC jt. 2018. Perspectives on resilience for military readiness and preparedness. Journal of Science
and Medicine in Sport.
6 Mulle, M, „On Total Force Fitness in War and Peace, Military Medicine, 2010).
7 Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A. 2010. Spordipsühholoogia õpik. Tartu: Atlex.
8 Treenerite tasemekoolitus, spordi üldained, abitreener EKR3. 2018
https://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=208
9 Hein, V. 2011. Spordipedagoogika. Tartu: TÜ Kirjastus.
10 Jürimäe, J., Mäestu, J. 2011. Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6
12.3.2 Optimaalne südame löögisagedus on 170 - 180 lööki minutis.
12.4 Kordusmeetod. See on ühe ja sama tegevuse paljukordne kordamine puhkepauside
järel, mis tagavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks.
12.4.1 On vajalik jõu ja kiiruse arendamiseks, tehnika, liigutuste täpsuse ja
koordinatsiooni täiustamisel.
12.5 Võistlusmeetod. See on spetsiaalselt organiseeritud võistlustegevus, mis võimaldab
tõsta treeningprotsessi efektiivsust.
12.5.1 Kasutatakse hästitreenitud kaitseväelaste treeningprotsessis.
12.6 Mängumeetod tagab kehaliste võimete arengu mängulise tegevuse kaudu
kindlaksmääratud tehnilis-taktikaliste võtete ja ka situatsioonide piires.
12.6.1 Arendab kaitseväelaste initsiatiivi, julgust, püsivust ja iseseisvust, oskust
allutada isiklikud huvid allüksuse omadele, kiiret reageerimist, mõtlemist,
originaalseid lahendusi jne.
13. Treeningu tulemuslikkuse seisukohalt on oluline järgida koormuse ja puhkuse tasakaalu.
Treeningkoormust saab iseloomustada kahe näitaja abil: maht ja intensiivsus11.
13.1 Treeningu maht on kaitseväelastele rakendatava treeningukoormuse suuruse
(jooksudistantsi pikkus, harjutuste sooritamise kestus, harjutuste hulk jne) arvuline
väljendaja mingi perioodi (tsükli) raames (näiteks igale sõdurile planeeritakse
jooksutreeningu mahuks 80 jooksukilomeetrit keskmises tempos SBK vältel).
13.2 Treeningu intensiivsus on hübriidmõiste, mis koosneb kolmest komponendist, millest
kaks on füüsikalised (tunnitihedus ja võimsus/tempo) ja üks bioloogiline
(tahtepingutuste suurus).
14. Sporditunnis kasutatakse töövõime hindamiseks väliseid tunnuseid: hingamissagedus, naha
värvus, higi eritumine. Täpsemaks on pulsisageduse määramine. (vt. Lisa 2. Tabel 2.
Treeninguvahendid, energeetilised tsoonid ja vastupidavuse liigid kesk- ja pikamaajooksu
näitel.)
Sporditunni ülesehitus ja läbiviimise vormid
15. Sporditunni ülesehitus peab vastama üldpedagoogilistele ja kehalise ettevalmistuse
metoodilistele printsiipidele.
15.1 Tunni mõju peab olema mitmekülgne: hariduslik, kasvatuslik, tervistav ja arendav.
15.2 Kui tunni sisu on suunatud kehaliste võimete arendamisele, on vajalik harjutuste
sooritamisel teatud kord, mille määravad kehaliste võimete arendamise
seaduspärasused.
15.3 Sõltuvalt sisust jagatakse kehalise ettevalmistuse tund osadeks, määratakse koormuse
ja puhkuse iseloom, tegevuse organiseerimise viisid jne.
15.4 Vaja on mitmekesistada tunni sisu ja metoodika: järkjärguline ülesannete keerukamaks
muutmine, koormuse mahu ja intensiivsuse suurendamine, välitingimuste muutmine
jms.
16. Sporditund koosneb kolmest põhilisest osast: sissejuhatav osa, põhiosa ja lõpposa.
Plaankonspekti koostamisel lähtutakse sõjaväelise väljaõppe eeskirjas toodud
väljaõppedokumentidest12. (vt Lisa 3. Tabel 3. Sporditunni etapid)
17. Komplekstund on ettenähtud kaitseväelaste üldkehalise treenituse tõstmiseks. Tunni
põhiosas sooritatakse varem omandatud spordiharjutusi, uusi harjutusi ei õpita. Harjutusi
sooritatakse mitmel õppekohal, teatud ajavahemiku järel õppekohad vahetatakse. (vt Lisa 3.
Tabel 4. Komplekstunni etapid)
18. Spordi ja kehalise ettevalmistuse läbiviimise vormideks on iseseisev treening, sporditund,
hommikuvõimlemine, funktsionaalne treening ja spordiharjutused lahinguväljaõppe
protsessis.
11 Isop, E. 1987. Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut.
12 KVJ 03.03.2019 käskkiri nr 58 “Sõjaväelise väljaõppe eeskiri“. Lisa 1. Väljaõppedokumendid. Vorm nr 3
lisa 1 p 6 juurde.
7
19. Iseseisev treening on väljaspool väljaõppeaega toimuv individuaalne või grupitreening,
kasutades selleks üksuse taristut ja spordivahendeid või vastavalt võimalustele
ühiskasutatavaid terviseradasid/-linnakuid ning teenistuskeskkonnaväliseid
sportimistingimusi.
19.1 Grupitreeningud toimuvad vastava väljaõppe saanud tunniandja juhendamisel (jõusaali
treening, pallimängu treening, ühine jooksu treening jms).
19.2 Ajateenijate individuaaltreeningud väljaspool struktuuriüksust on lubatud vahetu ülema
loal.
20. Sporditund on vastava väljaõppe saanud tunniandja poolt läbiviidav kehalise ettevalmistuse
organiseeritud tegevus.
21. Hommikuvõimlemine:
21.1 võimaldab kaitseväelastel viia organism puhkeseisundist tööseisundisse;
21.2 võimaldab harjuda spordiharjutuste sooritamisega iga päev;
21.3 karastab organismi ja tõstab kehalise ettevalmistuse taset;
21.4 on struktuuriüksuse päevakorra lahutamatu osa, mis algab 5-10 minutit pärast äratust
ja kestab 20-30 minutit;
21.5 sisaldab käimist, aeglast jooksu, üldarendavaid spordiharjutusi, kusjuures
pulsisagedus ei tohi ületada 150 lööki minutis (vt. Lisa 4. Hommikuvõimlemise
näidiskavad);
21.6 riietuse määrab struktuuriüksuse korrapidaja (vt. Lisa 5. Tabel 5. Hommikuvõimlemise
vormiriietus);
21.7 sportlastel on lubatud vahetu ülema loal hommikuvõimlemise ajal
individuaaltreeningud;
21.8 struktuuriüksuse korrapidaja kontrollib hommikuvõimlemist iga päev, struktuuriüksuse
ülem, allüksuse ülem, spordiinstruktor pisteliselt.
22. Funktsionaalne treening sisaldab nii ÜKE kui SKE põhimõtteid, arendades organismi
töövõimet kasutades selleks funktsionaalseid liigutusi (liigutusi mis sisaldavad endas keha
pidurdamist, liigutamist, stabiliseerimist).
22.1 Funktsionaalse treeningu efektiivsuse seisukohalt on oluline rakendada treeningus
reaalseid elulisi tegevusi, kasutatakse vabaraskusi ja kombineerides ÜKE ning SKE
harjutuste kasutamist.
23. Kaitseväelaste töövõime tõstmiseks kasutatakse lahinguväljaõppe protsessis kehalist
treeningut, mis kujutab endast spordiharjutuste sooritamist valvekorras, õppustele
siirdumisel, pikkajalisel transpordivahendites sõitmisel.
23.1 Kehaline treening lahinguväljaõppe protsessis sisaldab näiteks looduslike takistuste
ületamist, transpordivahenditele peale minekut ja maha tulekut, suusatamist sügavas
lumes, veekogude ületamist, raskuste kandmist ja tõstmist.
23.2 Pikaajalisel lahingumasinates sõitmisel sooritatakse peatuste ajal lihtsamaid venitus-
ja jõuharjutusi, ületatakse lihtsaid looduslike takistusi, mängitakse spordi- ja
liikumismänge lihtsustatud reeglite järgi.
KV spordi ja kehalise ettevalmistuse õppe- ja ainekavad ning toetavad tegevused
24. Käsivõitluse õppekava13 eesmärgiks on lähivõitlusoskuste tõhustamine ja käsivõitluse
väljaõppe ühtlustamine KVs ja Kaitseliidus (edaspidi KL). Väljaõpe hõlmab kõiki
võitlusdistantse (püstivõitlus, klintš, püsti- ja maasmaadlus), võitlust relvaga ja vastase
kontrolli tehnikaid.
24.1 Käsivõitluse väljaõppe eesmärgiks on tõsta kursuslase kehalist valmidust, enesekindlust
ja agressiivsust, aitamaks võita vastast lähikontaktis.
24.2 Käsivõitluse tasemed on järgmised:
24.2.1 Tase 1: kursuslane oskab elementaarset püsti- ja maasvõitlust, et teha vastane
kahjutuks ilma relvata lähivõitluses. Kursuse maht on 8 akadeemilist tundi.
Tase 1 kursus kavandatakse kõikidele tegevväelastele ja ajateenijatele.
13 KVJ 06.02.2020 kk nr 35 „Ajutise käsivõistluse õppekava kinnitamine ja kehtestamine.“
8
24.2.2 Tase 2: kursuslane oskab kasutada püsti- ja maasvõitlust ning võitlust relvaga,
et teha vastane kahjutuks lähivõitluses ja pidada kinni isikuid. Kursuse maht on
36 akadeemilist tundi. Tase 2 kursus kavandatakse kõigile 1JVBr-is ja 2JVBr-is
teenivatele tegevväelastele kuni pataljoni (k.a staabid) tasemeni.
24.2.3 Tase 3: kursuslane oskab õpetada püsti- ja maasvõitlust ning võitlust relvaga,
et teised oskaksid teha vastase kahjutuks lähivõitluses ja pidada kinni isikuid.
Kursuse maht on 72 akadeemilist tundi.
24.3 Käsitsivõitluse tunni läbiviimisel on vigastuste vältimiseks kohustuslik järgida
käsivõitluse õppekava ohutustehnikat14 kus on kirjeldatud eraldi peatükkidena varustust
ja hügieeni, vigatuste vältimist ja esmaabi andmist ning jõu kasutamise reeglid.
25. NAK kehalise kasvatuse täiendõppe ainekava15 eesmärgiks on NAK läbinute õpiväljundina
KV sporditunni läbiviimine.
25.1 NABK õpiväljundina viib kursuslane läbi metoodiliselt korrektse hommikuvõimlemise
ja KV ÜKE sporditunni.
25.2 NAEK õpiväljundina viib kursuslane läbi SKE sporditunni lähtudes kehaliste võimete
üldpõhimõtetest ja koostab treeningkava erinevate kehaliste võimete arendamiseks.
26. Kehaliste võimete kontroll testi (KVKT) kasutatakse kaitseväelaste kehalise võimekuse
hindamiseks iga-aastaselt.
26.1 KVKT harjutuste kirjeldus, sooritamise sagedus, normatiivid, nõuded ning hindamise
kord kinnitatakse KVJ käskkirjaga16.
27. KV meistrivõistlused korraldatakse iga-aastaselt erinevatel spordialadel.
27.1 KVJ kinnitatud meistrivõistluste üldjuhendiga määratletakse spordialade
võistlusklassid, punktiarvestused, üldised võistlustingimused ja parimate
autasustamine.
27.2 Spordiaasta võistluskalender ja meistrivõistluste korraldajad kinnitatakse „KV
struktuuriüksuste ja KL aastaplaani“ alalisana.
27.3 KV meistrivõistlusi korraldatakse, et:
27.3.1 populariseerida erinevaid spordialasid kaitseväelaste seas;
27.3.2 arendada koostööd teiste jõustruktuuridega;
27.3.3 selgitada välja KV parimad sportlased ja edukamad üksused;
27.3.4 arendada sõjalis-sportlikke alasid KVs;
27.3.5 selgitada välja KV koondvõistkonna liikmed vabariiklikeks ja rahvusvahelisteks
jõuproovideks.
27.4 Spordialad, milles korraldatakse KV meistrivõistlusi, peavad vastama järgnevatele
printsiipidele:
27.4.1 kaasavad võimalikult rohkem kaitseväelasi (nii tegevväelasi, ajateenijad kui ka
reservväelasi);
27.4.2 oleksid võimalikult tihedalt seotud kaitseväelaste sõjaaja ülesannete
täitmiseks vajalike oskustega ja nõudmistega.
27.5 Spordialade võistlusjuhend on võistluskutse, mis määratleb antud spordiala
meistrivõistlusel osalejad, reeglid, korralduse ja parimate selgitamise ning
autasustamise. Võistluskutse saadetakse üksustele vähemalt 30 päeva enne
võistlusi.
27.6 Järgneva aasta meistrivõistlused ja korraldajad otsustatakse spordiinstruktorite
nõupidamisel.
28. Spordiüritused on spordivõistlused ja rekreatiivsed tegevused.
28.1 Spordiüritusi korraldatakse liikumisharrastuse propageerimiseks, kehalise
ettevalmistuse tõhustamiseks, reservväelastele nende sõjaaja üksusega sidususe
loomiseks, kaitseväelaste vabaaja mitmekesistamiseks ja paremate sportlaste ning
võistkonda välja selgitamiseks.
14 KVJ 06.02.2020 kk nr 35 „Ajutise käsivõistluse õppekava kinnitamine ja kehtestamine“. Lisa 2 „Ajutise
käsivõitluse õppekava ohutustehnika“.
15 KVPS J7 ülema 28.10.2020 kiri nr KVPS-3.1-3/20/33739.
16 KV teenistuseseadus- https://www.riigiteataja.ee/akt/101032017003
9
28.2 Spordiüritusi korraldatakse vastavalt struktuuriüksuse ülema õigusaktiga, mis
sisaldab spordiürituste kalendrit ja juhendit, koondvõistkondade koosseisu/osalejaid,
treeningute läbiviimise kohti ja aegasid.
28.3 Struktuuriüksuse ülema loal võivad kaitseväelased (taotluse alusel) osa võtta tsiviil
spordiüritustest, treeningutest ja võistlustest, mis toimuvad väljaõppe ajast.
10
3. Kaitseväelaste spordi ja kehalise ettevalmistuse korraldus
Ajateenijate kehalise ettevalmistuse korraldus
29. Ajateenijate sporditundide arv ja maht määratakse kindlaks struktuuriüksuse päeva-, tunni-
ja temaatilise plaaniga lähtudes kinnitatud õppekavadest.
30. Kehalist ettevalmistust ajateenijatele korraldatakse vähemalt kolm korda nädalas, sõltuvalt
nädala väljaõppe intensiivsusest.
30.1 Väljaõppe intensiivsuse arvesse võtmisel lähtutakse väljaõppeprotsessis suuremat
kehalist pingutust nõudvatest tegevustest (nt rännakud, takistuste läbimine jms).
30.2 Sporditundide planeerimisel tuleb varieerida jõu-, vastupidavus-, kiirus- ja
osavustreeningute vahel, kasutades erinevaid meetodeid, harjutusi ja läbiviimise
tingimusi.
30.3 Lisaks sporditundidele korraldab struktuuriüksuse spordiinstruktor ajateenijatele
spordivõistlusi ja rekreatiivseid spordiüritusi väljaõppevälisel ajal.
30.4 Sporditundide ja iseseisva treeningu võimalusega/propageerimisega annab tunniandja
ajateenijatele, kui tulevastele reservväelastele, sportimisalase teabe iseseisvaks
liikumisharrastuse väljakujundamiseks.
30.5 Õppekavas sätestamata sporditundide puhul lähtutakse eelnevate punktide nõuetest.
31. Kehalise ettevalmistuse vahendusel omandab ajateenija tunniandja juhendamisel kehaliseks
aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse
motivatsioon elukestvaks treeninguks, arusaam, et tervis sõltub regulaarsest ja
eesmärgistatud tegelemisest spordiharrastusega.
31.1 Kehalise ettevalmistuse keskseks ülesandeks on ajateenija kehalise arengu toetamine,
et osaleda aktiivselt väljaõppes.
31.2 Kehalise ettevalmistuse tundides saavad ajateenijad teavet spordiharjutuste ohutu
sooritamise kohta. Hügieeninõuete järjekindel täitmine võimaldab vähendada
terviseriske ja kujundada tervise seisukohalt olulisi harjumusi. Erilist rõhku pööratakse
eelsoojendusele ja hommikuvõimlemisele.
32. Struktuuriüksuse juhtkonnal ja spordiinstruktoril lasub kohustus tagada ajateenijale kehalise
ettevalmistuse sihipärane planeerimine ja läbiviimine ning ohutute harjutuspaikade loomine
nii kehalise ettevalmistuse tundide kui ka spordiürituste tarbeks.
33. Struktuuriüksuse ülesanne on luua väljaõppeväliseks sportimiseks vajalikud tingimused,
korraldada võistlusi, spordipäevi, spordivaldkonna loengupäevi, matku jne.
34. Sõduribaaskursuse (SBK) esimesel nädalal tehtud KVKT testijooksu tulemuste alusel
moodustatakse vähemalt kolm gruppi, mis kooskõlastatakse spordiinstruktoriga. (nt esimene
grupp – jooksuaeg kuni 14 minutit, teine grupp – jooksuaeg 14 - 16 minutit, kolmas grupp –
ülejäänud).
35. Kuni SBK lõpuni toimuvad sporditundide ja hommikvõimlemise jooksud eelnevalt
moodustatud treeninggruppides.
36. Vastavalt vajadusele korrigeeritakse SBK ajal treeninggruppide koosseisusid ning vajadusel
moodustatakse ajateenijate jooksuaegade alusel treeninggrupid ka järgnevateks
väljaõppekursusteks.
37. Kehalise koormuse rakendamise üle sporditundides ja väljaõppes, tuleb üksuse ülemal,
füsioterapeudil ja spordiinstruktoril teostada järjekindlalt järelevalvet:
37.1 tagamaks teenistuse esimestel kuudel kehalise koormuse negatiivsete mõjude
ennetamise ajateenijate tervisele;
37.2 tagamaks kehalise ettevalmistuse käigus koormuse järk-järgulise rakendamise
esimese kahe-kolme nädala jooksul, et erineva kehalise ja vaimse ettevalmistusega
ajateenijad suudaksid piisavalt kohaneda kaitseväelise elukorraldusega.
11
38. Funktsionaalse treeningprogrammi kasutamine on soovitatavalt alates allüksuse kursusest,
kui treenitavad on saanud piisava üldkehalise ettevalmistuse ning omandanud
treeningprogrammis rakendatavate harjutuste õige sooritusoskuse ja sporditehnika.
38.1 Vastunäidustatud on antud tundide kasutamine SBK ajal, kuna antud programmi
intensiivsus ja harjutuste mõju ei soosi erineva kehalise ettevalmistuse tasemega
ajateenijate järk-järgulist kehalist arengut.
39. Kehaline ettevalmistus SBK ajal:
39.1 ajateenijatele õpetatakse sporditundides tegutsemise ja käitumise oskust, harjutatakse
spordiharjutustega tegelemisel täitma ohutus- ja hügieeninõudeid ning sobiva
töökorraldusega toetatakse positiivse enesehinnangu kujunemist;
39.2 õigete liigutusvilumuste ja hea rühi kujunemiseks on vaja, et ajateenijad omandaksid
oma kehaasendi ja liigutuste kontrollimise oskuse;
39.3 arendatakse kehalist võimekust ja õiget/ohutut liigutustegevust keharaskustega ning
vahenditega harjutuste sooritamiseks;
39.4 pädeva sporditunni andja juhendamisel saab ajateenija iseseisvaks
liikumisharrastuseks motivatsiooni, huvi ja teadmised ning kasutab iseseisva treeningu
(individuaalse ja grupitreeningu) võimalusi vastavalt struktuuriüksuse taristule ja
väljaõppe võimalustele.
40. Kehaline ettevalmistus eriala kursuste (EK) ja allüksuse kursuse (AÜK) ajal:
40.1 ajateenija omandab aktiivse eluhoiaku ja tervislikud eluviisid ning kujuneb teadlikuks
kehakultuuriharrastajaks, kasutades selleks aktiivselt iseseisva treeningu
(individuaalse ja grupitreeningu) võimalusi vastavalt struktuuriüksuse taristule ja
väljaõppe võimalustele;
40.2 iseseisvale treeningule loovad aluse SBK ajal sporditundides omandatud oskused ja
teadmised. Sportliku tegevuse ohutuse tagamise huvides on vajalik enesejulgestamise
ja kaaslase abistamise võtete õppimine. Regulaarne tegelemine spordiharjutustega
annab ajateenijatele oma liigutuste kontrollimise, tegevuse analüüsi ja emotsioonide
valitsemise oskuse;
40.3 jätkatakse kehaliste võimete arendamist ja SBK ajal saavutatud taseme säilitamist,
selleks on ajateenija suuteline sooritama KVKT positiivsele tulemusele (igalt alalt
vähemalt 60 punkti);
40.4 kehaliste võimete baasharjutuste omandamise järgselt SBK ajal, kasutatakse
sporditundide intensiivsuse tõstmiseks ja lahingutegevusele orienteeritud
liigutusoskuste arendamiseks vajadusel funktsionaalset treeningut.
41. Kehaline ettevalmistus nooremallohvitseride baas- ja erialakursuse (NABK, NAEK) ja
reservrühmaülema kursuse (RRÜK) ajal:
41.1 huvi oma kehalise ja motoorse arengu taseme vastu ning oskus seda jälgida ja
analüüsida võimaldab ajateenijatel teadlikult kavandada-korraldada oma tervise-
treeningut, parandada sihipäraselt oma kehalist võimekust ka pärast
kaitseväeteenistuse lõppemist reservteenistuses;
41.2 läbi NAK kehalise kasvatuse täiendkoolituse, mida korraldab struktuuriüksuse
spordiinstruktor kaasates tegevväelastest treenereid ning vajadusel tsiviillektoreid,
omandab kursusel osalev ajateenija baasteadmised sporditundide läbiviimiseks;
41.3 jätkatakse kehaliste võimete arendamist, selleks on ajateenija suuteline sooritama
KVKT kursuse lõpuks saavutades igal alalt vähemalt 70 punkti.
Tegevväelaste kehalise ettevalmistuse korraldus
42. Tegevväelasele treenimisvõimalused tagab struktuuriüksuse ülem vastavalt taristu
võimalustele, eelarvelistele vahenditele ja kehtivatele sporditeenuse kasutamise lepingutele.
43. Struktuuriüksus soodustab tegevväelaste ja töölepinguliste tegelemist individuaal või
grupitreeningutega valitud spordialadel vastavalt traditsioonidele, eelarvele ja taristu
võimalustele.
12
44. Struktuuriüksuse ülesanne on luua tegevväelastele sportimiseks vajalikud tingimused,
korraldada võistlusi ja ühistreeninguid, spordivaldkonna loenguid, spordipäevi, matku jne.
45. Tegevväelasel on kohustus tegeleda kehalise ettevalmistusega vähemalt kolm tundi nädalas
tööajast (v.a õppused, kus õppuse läbiviija tagab võimalusel aja kehaliseks
ettevalmistuseks).
45.1 Struktuuriüksuse koondvõistkonna liikmetel on lubatud osaleda treeningutel kolm
korda nädalas à 2 tundi tööajast.
45.2 KV koondvõistkonda ja tippsportlaste programmi (vt p. 81 ja 82 eeskirjas)
kuuluvatel tegevväelastel on lubatud osaleda treeningutel viis korda nädalas à 2 tundi
tööajast“.
46. Tegevväelaste kehaline seisund peab leidma kajastust nende teenistuslikus iseloomustuses,
hindamise ja atesteerimise dokumentides.
47. Struktuuriüksuse ülem koostöös spordiinstruktoriga moodustab vastavalt vajadustele
treeninggrupid või individuaalsed treeningkavad, et aidata tegevväelastel saavutada kehalise
seisundi vastavus kaitseväeteenistuse nõuetele, tugevdada nende tervist, õpetada läbi viima
kehalise kasvatuse tunde ja spordiüritusi oma alluvatele.
Reservväelaste kehalise ettevalmistuse korraldus
48. Reservteenistuses jätkatakse kehaliste võimete arendamist ja säilitamist, mis on saavutatud
ajateenistuse jooksul.
49. KV teeb reservväelastele teavitustööd oma kehalise vormi hoidmiseks ja annab tagasisidet
ning soovitusi kehalise valmisoleku tagamiseks.
50. KV soodustab reservüksuste ühistreeninguid ja reservväelaste osalemist KV
struktuuriüksuste sisestel spordivõistlustel ja üritustel.
51. Reservväelane osaleb KV meistrivõistlustel oma reservüksuse võistkonna koosseisus.
52. Reservväelane väärtustab kehalist treeningut ja tervislikku eluviisi ning sooritab vajadusel
vastavalt kehtestatud korrale reservõppekogunemistel KVKT tõestamaks enda kehalistele
nõuetele vastamist sõjaaja ülesannete täitmiseks.
13
4. Spordi ja kehalise ettevalmistuse tagamine
Sportimise ja kehalise ettevalmistuse tagamise rahastamine
53. Sporti rahastatakse KV eelarvest. Struktuuriüksuse rahaliste vahendite vajaduse sisendi
andmise eest vastutab struktuuriüksuse spordiinstruktor.
54. Spordi rahastamise alla kuulub:
54.1 sporditundide ja -võistluste korraldamiseks vajalike spordibaaside kasutamine;
54.2 spordivõistluste osavõtutasu tasumine;
54.3 spordiinventari ja varustuse, õppematerjalide ja auhindade ostmine;
54.4 ajateenijate spordi ja rekreatsiooni ürituste rahastamine;
54.5 spordivaldkonna loengupäevade rahastamine ajateenijatele;
54.6 spordivõistlustest ja õppetreeningkogunemistest osavõtjate toitlustamine ja
majutamine, spordikohtunike töö tasustamine;
54.7 tunniandjate erialane koolitamine ja treeningtundide andmise tasustamine;
54.8 ehitusmaterjalide, seadmete ja tööriistade ostmine kehalise ettevalmistuse õppe-
materiaalbaasi korrashoiuks.
55. Kehalise ettevalmistuse protsessi läbiviimiseks vajaliku materiaalse baasi ja varustuse eest
vastutavad struktuuriüksuse ülem.
56. Kehalise ettevalmistuse õppeprotsessi materiaalseks kindlustamiseks on vaja treeningute ja
väljaõppe korraldamiseks järgnevad KV vajadustele vastavad spordirajatised:
56.1 võimlemise – ja käsivõitluselinnak;
56.2 jõusaal (min 10 x 10m);
56.3 murdmaajooksu/suusarada (3-5km);
56.4 välisportmängude väljakud (korvpall, võrkpall, jalgpall);
56.5 CISM standardile vastav 500m takistusriba;
56.6 spordisaal (vähemalt 36 x 18m) koos maadlussaaliga (vähemalt 12 x 12m);
56.7 konteinerjõusaal;
56.8 staadion 400m ringiga ja jalgpalliväljakuga;
56.9 spordiinventari ja varustus ladu;
56.10 suusabaas.
57. Struktuuriüksuse ülem määrab spordiobjektide eest vastutavad isikud/allüksused.
Sporditeenuste ja inventari hanked ning spordiinventari väljastamine
58. Kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse tõhustamiseks kasutatavate sporditeenuste ning
inventari hangete üle otsustab KV spordijuht kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlus peab olema
seotud kaitseväelase kehalise ettevalmistusega, KV, olümpiamängudel või CISM
meistrivõistlustel harrastatavate aladega.
59. Sporditeenuste ja inventari hanked viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele ja vastavalt
KVJ ning struktuuriüksuste ülemate kehtestatud hangete korraldamise korrale.
60. Hankeid valmistab ette Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
61. Spordiinventari ja sportimise teenuste kasutamine toimub hangetel osalenud
teenusepakkujatega sõlmitud lepingute alusel.
62. Struktuuriüksusel on õigus kasutada sporditeenuseid ja hankida inventari rahaliste vahendite
olemasolul ning kehalise ettevalmistuse parendamiseks püstitatud ülesannete täitmiseks
lepingupartneritelt.
14
63. Sporditeenuste ning –inventari hankimisel tuleb ost/teenus kooskõlastada struktuuriüksuse
spordivaldkonna eest vastutavaga ja KV spordijuhiga. Spordivaldkonna ostujuhtimise juhised
kinnitab KV spordijuht vastava korraldusega.
64. Spordiinventari arvestuse, hoolduse ja nõuetekohase väljastamise eest vastustab
struktuuriüksus spordiinstruktor. Spordiinventari ladustamiseks ja hoiustamiseks peab
struktuuriüksus tagama nõuetele vastavad ruumid.
Sportimise ja liikumisharrastuse edendamise meetmed
65. Sportimise ja liikumisharrastuse edendamiseks kaitseväelaste hulgas rakendatakse
erinevaid meetmed, mida rahastatakse tsentraalsest eelarvest. Rahastus kinnitatakse KVJ
poolt iga-aastaselt.
66. Ajateenija „pearaha“ on ajateenijate spordiürituse või rekreatiivsete tegevuste katteks
tsentraalselt jagatav summa17. Meetme oodatava tulemusena on ajateenijad motiveeritud,
saavad ise otsustada millise ürituse korraldavad. See tagab nende suurema kaasamise
sportimisse, tõstab meeskonnatöö kvaliteeti, muudab ajateenistuse atraktiivsemaks ja
huvitavamaks, samas andes ajateenijatele vajaliku kehalise koormuse.
67. Ajateenijatele ja tegevväelastele erinevate spordialade treeningute ettevalmistamise ja
läbiviimise eest lisatasu maksmine.18
68. KV meistrivõistlusel edukamaid struktuuriüksusi premeeritakse rahalise preemiaga
spordiinventari ostuks, mille tulemusel struktuuriüksuse sporditaristu ja spordiinventari seis
paraneb ning tunni läbiviijate võimalused sporditundi mitmekülgsemalt läbi viia laienevad.
Tõuseb ajateenijate motiveeritus tegeleda spordiga, kui on võimalus kasutada erinevat
spordiinventari.
68.1 Premeerimise fond kinnitatakse iga eelarveaasta kohta eraldi ning jagatakse tulemuste
alusel järgnevalt:
68.2 erinevate spordialade meistrivõistlustel esikolmikusse tulnud struktuuriüksused;
68.3 aasta kokkuvõttes esikuuikusse tulnud struktuuriüksused;
68.4 aasta jooksul kõigil meistrivõistlustel osalenud struktuuriüksused.
69. Spordi pädevusmärk antakse tegevväelasele ja ajateenijale tunnustuse eest spordi
pädevuse eest. Märgi saaja on huvitatud tegelemast oma spordialaga, et saada
spordipädevust tõestav tunnustus.
69.1 Pädevusmärgi kandja saab õiguse abistada ajateenijatele sporditundide läbiviimist ja
spordi treeningute korraldamist väljaõppevälisel ajal.
69.2 Spordi pädevusmärgi nõuded, kriteeriumid, märgi kandja õigused ja kohustused
kinnitatakse vastava juhendiga.
70. Kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) taseme märk motiveerib kaitseväelasi sooritama testi
maksimum tulemuse peale ning ennast järjepidevalt kehaliselt arendama.
70.1 KVKT taseme märgi nõuded, kriteeriumid, märgi kandja õigused ja kohustused
kinnitatakse vastava juhendiga.
71. Spordivaldkonna loengupäevad viiakse läbi ajateenijatele vähemalt 2 korda ajateenistuse
jooksul, mille tulemusel teadlikkus tervislikust eluviisist ja edasistest treeningutest
reservteenistuses paraneb.19
72. Tunniandjate täiendkoolitus viiakse läbi kehalise kasvatuse täiendõppe ainekava raames,
mille tulemusena tunniandjate kogemused ning teadmised sporditunni läbiviimisest
paranevad.
17 KVJ 21.07.2020 käskkirjaga nr 176 Lisa 1 ”Ajateenija pearaha rahastus 2020”.
18 KVJ 08.09.2020 käskkirjaga nr 267 Lisa “Kaitseväe lisatasude korrad”.
19 KVJ käskkiri 21.07.2020 nr 176 Lisa 2 “Spordivaldkonna loengupäevade rahastus 2020”.
15
72.1 Koolitusel osalemisega omandab koolitatav sporditunni läbiviimiseks vajalikud
teadmised ja oskused. Saadakse teave spordiharjutuste ohutu ja sihipärase
sooritamise kohta ning harjutuspaikade valiku tarbeks.
72.2 Tunniandjatel on kohustus tagada sporditunnis osalejate kehalise kasvatuse
sihipärane planeerimine ja läbiviimine.
72.3 Täiendkoolituse ainekava koostab KVPS J7.
73. Tegevväelastest tunniandjate tsiviilkoolituse tasustamine tsentraalsest eelarvest, mille
tulemusel tegevväelaste sportimise teadlikkus ja oskus suurenevad ning sportimisaktiivsus
paraneb.20
74. Liikuma kutsuv väeosa meetme kaudu viiakse ellu väeosades liikuma kutsuvaid ja
soodustavaid projekte ja spordiüritusi, mille tulemusena tõuseb teenistujate motivatsioon ja
teadlikkus spordist.
20 KVJ käskkiri 21.07.2020 nr 176 Lisa 3 “Tegevväelastest tsiviilkoolituse rahastus 2020”.
16
5. KV sport riiklikus spordisüsteemis
75. Eesti Spordi Harta alusel on spordisüsteemi (kuhu kuulub ka KV sport) põhieesmärgiks kogu
rahva kehaline vormis olek ja sportlik eluviis.
75.1 Õppeprogrammiline kehaline kasvatus (spordi algõpetus, uue õppekava alusel
liikumisõpetus) koos koolispordi ja terviseõpetusega annab sirguvale põlvkonnale
vajalikud oskused, teadmised ja võimed püsida heas kehalises vormis, jätkata
sportimist kogu elu vältel. KV sport on osaline üldises kehalise ettevalmistuse
väljaõppes sporditundidega ning iseseisvate treeningutega läbi pädevate tunniandjate,
et omandada elukestev oskus enda vormis hoidmiseks edasises reservteenistuses.
75.2 Tervisesport (harrastussport) Eestis pakub liikumisharrastuse võimalusi kõigile
vanuse- ja inimgruppidele, seda läbi spordiorganisatsioonide ülemaailmse liikumise
„Sport kõigile“ (rahvaspordiüritused), töökohaspordi (firmasport, KV spordiüritused)
kaudu.
75.3 Võistlussport teenib sportliku eneseteostuse ja isiksuse arengu huve, seda teostatakse
KVs läbi KV meistrivõistluste ja läbi „Team Kaitsevägi“ liikmete osalemise Eesti sisestel
võistlustel.
75.4 KV arendab tippsporti püüdes väärikalt esindada rahvusvahelisel areenil, sealhulgas
tiitlivõistlustel ning loob tippsportlastele selleks võimalused. KV panustab tippspordi
arengusse „Team Kaitsevägi“ programmiga ning KV spordirühmaga, kus saavad
ajateenistuse läbida perspektiivikad noorsportlased.
76. KV lähtub spordi arendamisel „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ põhimõtetest ja
väärtustest21.
76.1 KV teeb koostööd teadusasutustega Eesti spordi teadlikuks arendamiseks:
76.1.1 KV arendab teaduslikel alustel KV spordiäppi;
76.1.2 KV annab sisendit teadusasutustele Eesti rahva tervise monitoorimiseks;
76.1.3 KV arendab teaduslikel alustel Eesti reservarmee kehalist võimekust.
76.2 KV teeb koostööd Eesti Olümpiakomiteega ja ministeeriumitega Eesti rahva kehalise
vormi ja sportliku eluviisi propageerimisel:
76.2.1 KV koolitab tegevväelastest EOK kutsega treenereid;
76.2.2 KV korraldab koostöös EOKga sporti propageerivaid ühisüritusi;
76.2.3 KV korraldab ajateenijatele spordivaldkonna loengupäevi.
77. KV osaleb Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (ingl CISM – Conseil International du Sport
Militaire) töös, osaledes CISM-i maailmamängudel, maailmameistrivõistlustel ja CISM-i
liikmeriikide regionaalsetel võistlustel. KV panustab CISM-i töösse, olles valmis korraldama
CISM-i üritusi (Euroopa Nõupidamine, Peaassamblee ja Kongress) ning võistlusi
(maailmameistrivõistlused, regionaalsed võistlused).
78. KV võimaldab struktuuriüksustel panustada Eestis korraldatavate spordivaldkonna
suurürituste korraldusse (Tartu Maraton, IRONMAN triatlon, erinevate spordialade
tiitlivõistlused, maailmakarika etapid jms) vastavalt struktuuriüksuse ülema kaalutlusõiguse
alusel.
Spordi tasandid KVs
79. Harrastus-ja tippsport KVs jaguneb rahvusvaheliseks, riiklikuks, KV ja struktuuriüksuse
tasandiks.
79.1 Rahvusvahelise tasandi eesmärgiks on esindada edukalt Eesti Vabariiki ja KVd
rahvusvahelistel spordivõistlustel.
79.1.1 Võistlusteks on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa
meistrivõistlused, maailmakarikavõistlused, CISM võistlused, Balti sõjaväelaste
meistrivõistlused, NATO meistrivõistlused.
79.1.2 Võistlustel osalevad KV koondvõistkonnad ja üksiksportlased, kelle valmistavad
ette spordialaliit koostöös KVga.
79.1.3 CISM rahvusvahelistel võistlustel osaleb KV koondvõistkond ja KV korraldab ka
ise CISM-i egiidi all rahvusvahelisi jõuproove.
21„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
17
79.2 Riigi sisese tasandi eesmärgiks on esindada KVd riigi sisestel spordivõistlustel,
populariseerida sporti KVs, arendada sõjalis-rakendusliku iseloomuga spordialasid
Eesti Vabariigis
79.2.1 Võistlusteks on Eesti meistrivõistlused ja teised riigi sisese tähtsusega
jõuproovid ning teiste jõustruktuuride meistrivõistlused/auhinnavõistlused.
79.2.2 Võistlustel osalevad „Team Kaitsevägi“ programmi liikmed.
79.3 KV tasandi eesmärgiks on selgitada välja KV meistrid, arendada sõjalis-rakendusliku
iseloomuga spordialasid Eesti Vabariigis, populariseerida sporti ja terveid eluviise
kaitseväelaste ja reservväelaste hulgas.
79.3.1 Võistlusteks on KV ja KL meistrivõistlused.
79.3.2 Võistlustel osalevad KV ja KL struktuuriüksuste võistkonnad ning
üksiksportlased, kelle valmistab ette struktuuriüksus.
79.4 Struktuuriüksuse tasandi eesmärgiks on selgitada välja erinevate struktuuriüksuste
meistrid, arendada sõjalis-rakendusliku iseloomuga spordialasid KVs, populariseerida
sporti ja terveid eluviise kaitseväelaste ja reservväelaste hulgas.
79.4.1 Võistlusteks on struktuuriüksuste meistrivõistlused ja muud spordiüritused.
Vastavalt vajadusele võib korraldada võistlusi eraldi ka allüksustes.
79.4.2 Võistlustel osalevad allüksuste võistkonnad ja üksiksportlased, kelle valmistab
ette allüksus. Vastavalt võistlusjuhendile võivad osaleda ka teised kutsutud
võistkonnad.
80. Kaitseväelaste tippspordiga tegelemise eesmärgiks on tekitada avalikkuse suuremat huvi KV
tegevuse vastu ja tõsta KV mainet ning muuta KV nähtavaks siseriiklikul tasemel, teiste riikide
relvajõudude hulgas läbi CISM võistlustel eduka osalemise ja CISM tiitlivõistluste
korraldamise. Tegevväelastest ja ajateenijatest tippsportlased peavad olema enda sportlikke
saavutustega eeskujuks kaitseväelastele ja kogu Eesti ühiskonnale.
81. „Team Kaitsevägi“ tippsportlaste programmi kandideerimise alused:
81.1 omab sõjaväelist väljaõpet ja haridust lähtuvalt ametikohast;
81.2 tegeleb prioriteetselt sõjalis-sportliku spordialaga ning esindab KVd Eesti sisestel ja
rahvusvahelistel võistlustel;
81.3 kuulub oma spordialal Eesti rahvuskoondisesse (k.a juunioride koondis);
81.4 valmis oma spordialast lähtuvalt andma edasi teadmisi, oskusi teistele tegevväelastele
ja ajateenijatele;
81.5 kriteeriumid sportlikele tulemustele kinnitatakse KV spordikomisjoni otsusega kaheks
aastaks.
82. „Team Kaitsevägi“ esindusvõistkonda kandideerimise alused:
82.1 esindab KVd Eesti sisestel või rahvusvahelistel võistlustel;
82.2 valmis oma spordialast lähtuvalt andma edasi teadmisi ja oskusi teistele
tegevväelastele ja ajateenijatele;
82.3 kriteeriumid sportlikele tulemustele kinnitatakse KV spordikomisjoni otsusega kaheks
aastaks.
83. KV spordiharrastuse toetamise kriteeriumiteks on spordiala sõjalis-rakenduslik iseloom, tema
sõjaväeline traditsioon, kuuluvus Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu alade hulka,
olümpiamängude programmi ja spordiala populaarsus Eesti Vabariigis ning KVs.
84. KV prioriteetsed spordialad on sõjalis-rakenduslikud spordialad (laskmine, sõjaväe 5-
võistlus, laskesuusatamine, orienteerumine) ja võitlusalad, mis on olulised kaitseväelaste
individuaalsete sõjalis-rakenduslike liigutusvilumuste (takistuste ületamine, kiirrännakud,
käsivõitlus) omandamiseks.
85. Vastupidavusalad (nt jooksmine, rattasõit, suusatamine, ujumine) ja jõudu arendavad alad
(nt raskejõustik, sangpommisport) on olulised harrastusspordialadena kaitseväelaste
kehaliste võimete, tahteomaduste ja töövõime arendamisel.
18
86. Sportmängud (näiteks korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki, jäähoki) on olulised
harrastusspordialadena kaitseväelaste meeskondliku koostöö harjutamise,
enesemotivatsiooni tõstmise ja väärtushinnangute kujunemisel.
87. Lisaks ülalnimetatud aladele on struktuuriüksustel võimalik propageerida vastavalt üksuse
võimalustele ja traditsioonidele erinevaid võistkondlike sportmänge ja erinevaid
individuaalseid vastupidavusalasid (rahvajooksud, suusasõidud, rattasõidud, rahvatriatlonid
jne) harrastusspordina.
19
Tabel 1. Treeningutunni intensiivsuse hindamine kolme palli süsteemis
Tahtepingutuse
Hinnang Tunnitihedus Tempo
suurus Füsioloogiline iseloomustus
koormusele 1. komponent 2. komponent
3. komponent
Kõrge, Nõuab Südame-vereringesüsteemi
Kõrge, tegevus
võistlustempo maksimaalset või ja hingamiselundite töö
3 peaaegu ilma
või selle selle lähedast väga intensiivne, pulss 180
puhkepausideta
lähedane tahtepingutust lähedal
Nõuab parajalt
Suhteliselt Suhteliselt Südame-vereringesüsteemi
tugevat,
kõrge, kõrge, kuid ja hingamiselundite töö
2 kuid mitte
kuid mitte mitte intensiivne, kuid pikka aega
maksimaalset
maksimaalne maksimaalne talutav, pulss 150–170
tahtepingutust
Treeningutunnis
Vahelduv,
puhkepausid Ei nõua erilist
enamasti Südame-vereringesüsteemi
tunni osade tahtepingutust,
1 mõnus ja hingamiselundite töö
vahel, jõuab koormust talub
ja hästi talutav mõõdukas, pulss 120–150
vajalikult nagu muuseas
pikka aega
taastuda
20
Tabel 2. Treeninguvahendid, energeetilised tsoonid ja vastupidavuse liigid kesk- ja
pikamaajooksu näitel
Hapniku Südame
Vastu-
tarbimise löögi- Laktaat Treeninguvahendid
pidavuse liik
tsoon sagedus
Soojendus ja lõdvestusjooks,
Aeroobne Taastav 100–120 1–2
aeglane jooks lõikude vahel.
Pikk või keskmise pikkusega,
Baas-
Aeroobne 120–150 2 aeglase tempoga jooks, kestus 80–
vastupidavus
150 minutit.
Ekstensiivne kestusjooks, erineva
Ekstensiivne
Aeroobne 140–160 3 pikkusega, mõõduka tempoga
vastupidavus
kestus 45–80 minutit.
Intensiivne kestusjooks e.
tempojooks ühtlase või tõusva
Intensiivne
Sega 160–170 3–4 kiirusega, fartlek, jooks
vastupidavus
raskendatud tingimustes. Kestus
20–50 minutit.
Ekstensiivne intervalljooks, kas
Maksimaalne keskmistel või pikkadel lõikudel 2–9
Sega 170–180 4-6
vastupidavus minutit. Ekstensiivne mäkkejooks,
rütmijooksud.
Intensiivsed kordus- ja
intervalljooksud suure kiirusega
Laktaatne
(200-600 m). Intensiivne
Anaeroobne kiirus- 180< 6<
mäkkejooks. Kontrolljooksud ja
vastupidavus
võistlused distantsidel 300–1000
m.
A-laktaatne Kordusjooks lühikestel lõikudel,
Anaeroobne kiirus- 180< 6< maksimaalse või selle lähedase
vastupidavus kiirusega (30–200 m).
21
Tabel 3. Sporditunni etapid
Ülesanded Sisu
Sissejuhatav osa - 7-10 (10-25) minutit 20% tunni kestvusest
Tunni organiseerimine Rivistus, kontroll, tunni eesmärgi selgitamine
Riviharjutused, käimine, jooks,
Tunni põhiosaks ettevalmistumine liikumisharjutused, üldkehalised harjutused
(organismi sissetöötamine tunniks) paigal, ettevalmistavad harjutused tunni
põhiosaks
Põhiosa - 35-40 (65-85) minutit 60 %
Spordiharjutuste õppimine, kinnistamine ja
Spordiharjutused, treening, võistlused.
kehaliste võimete arendamine
Lõpposa - 3-5 (5-10) minutit 20 %
Käimine, sörkjooks, lõdvestusharjutused
Organismi maharahustamine ja
taastumine koos hingamisharjutustega,
õppekohtade ja inventari korrastamine
venitamine
Läbiviidud õppetunni hinnang, ülesanded
Tunni kokkuvõte
järgmiseks tunniks
*Märkus. Sulgudes on toodud paaristunni ajajaotus.
Tabel 4. Komplekstunni etapid
Tunni sisu Kestus Metoodilised juhised
Sissejuhatav osa (10 minutit)
Rivistus rühma koosseisus,
Tunni organiseerimine 1 min
õppeeesmärgi selgitamine
Rivi ja tähelepanuharjutused 2 min Paigal, liikudes
Käimine ja jooks 4 min Keskmises tempos
Paarisharjutused, enesejulgestus, Kaheviirulises lahkrivis,
3 min
käe-ja jalalöögid paarid malelaua kujuliselt
Põhiosa (70 minutit)
Käsivõitluse võtted:
Paarid on kaheviirulises
noalöögid ja kaitse nende vastu
35 min rivis male - laua kujulises
vastase relvitustamine ja haardest
asetuses või paralleelselt
vabanemine
30-40 m lõigud, 3-4 inimest
Kiirjooks, jooksu eriharjutused
15 min viirus, kolm lõiku, puhkus 1
kiirendusjooks
min
Kestusjooks ja jooksuharjutused 20 min
Lõpposa (10 minutit)
Sörkjooks, käimine koos lõdvestus-
ja hingamisharjutustega, Rühma koosseisus
venitamine
Anda hinnang läbiviidud
Tunni kokkuvõte tunnile, püstitada ülesanded
iseseisvaks treeninguks
22
Hommikuvõimlemise näidiskavad
Kava 1
1. Sörkjooks 5 min.
2. Käed koos (pihkseongus), vibutamine üles – taha (pea kohal) 10 korda.
3. Käteringid eest – üles ja eest – alla 2 x 10 korda.
4. Hüplemine harki, kokku ja risti 10 – 15 korda.
5. Kerepöörded vasakule ja paremale vibutusega, käed kuklal 2 x 10 korda.
6. Sääretõstejooks (koha peal) 30 sek.
7. Põlvetõstejooks (koha peal) 30 sek.
8. Kätekõverdused 15+ 15 (seeriate vahepeal vahepaus lõdvestusega).
9. Tahakallutusel kätega kandade puudutamine 10 korda.
10. Ettekallutuses käte viimine ette ja taha 2 x 10 korda.
11. Kerepainutus paremale ja vasakule vibutusega, käed kuklal 10 korda.
12. Lõdvestusjooks 2 – 3 min.
Kava 2
1. Sörkjooks 5 min.
2. Pea kallutused ette, taha, paremale ja vasakule. Kokku 20 korda.
3. Õlgade tõstmine ja langetamine 2 x 10 korda.
4. Põlvetõstejooks (koha peal) 30 sek.
5. Kereringid eest – paremale ja eest – vasakule 2 x 10 korda.
6. Kätekõverdamine 20 + 20 korda (seeriate vahepeal vahepaus lõdvestusega).
7. Sirge jala tõstmine ette – üles 2 x 10 korda.
8. “Pääsuke” 5 x 10 sek mõlemal jalal, tasakaaluharjutus. Seistes ühel jalal, ettekallutus,
teine jalg sirgelt taha, käed kõrval.
9. Painutus ette, käed vastu maad, püsi 7 x 5 sek.
10. Hüpped 180° ja 360° 12 korda. Üleshüppel pööre 180 või 360 ümber oma telje.
11. Lõdvestusjooks 1–2 min.
Kava 3
1. Sörkjooks 5 min.
2. “Õuntenoppimine”. Üleshüppel kordamööda parem ja vasak käsi sirgelt üles 30 korda.
3. Käte kääris vibutused püsti seistes nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt 2 x 10 korda.
4. Väljaastesammud vasakuga ja paremaga ette, käed puusal, 2 x 10 korda (koha peal).
5. Kere painutused külgedele ettekallutuses koos käte vahelduva ülesviimisega 2 x 7 korda.
6. Jooks sirgete jalgade ette tõstmisega (koha peal) 30 sek.
7. Kätekõverdamine 15 + 15 (seeriate vahepeal vahepaus lõdvestusega).
8. “Kaalumine” mõlemad paarilised 10 korda. Paarilised selitsi küünarvarsseongus, üks
paarilistest kallutab ette, teine taha.
9. Üleshüppel vibutus taha (pea kohal) 10 korda.
10. Pöördpainutused vasakule ja paremale, kokku 16 korda.
11. Lõdvestusjooks 1 – 2 min.
Kava 4
1. Sörkjooks 5 min.
2. Pea kallutamised üles, alla, paremale, vasakule, kokku 16 korda.
3. Õlaringid eest alla ja eest üles 2 x 10 korda.
4. Väljaaste kõrvale 2 x 7 korda (samm kõrvale, viies keharaskuse väljaastutud jalale).
5. Kerepainutused vibutusega paremale ja vasakule, käed kuklal, kokku 12 korda.
6. Sääretõstejooks (koha peal) 30 sek.
7. Kätekõverdamine 20 + 20 (seeriate vahepeal vahepaus lõdvestusega).
23
8. Painutus taha, käed ülal, 8 korda.
9. Ettekallutusasendis käte hooliigutused vaheldumisi ette ja taha, 2 x 8 korda.
10. Jala hooliigutused ette, taha, eest läbi ja tagant läbi, käed kõrval, 4 x 10 korda.
11. Kerge hüplemine koha peal 1 – 2 min.
Kava 5
1. Sörkjooks 5 min.
2. Pea ringid, paremalt ja vasakult 10 ringi.
3. “Tuuleveski”. Sirgete käte ringid, üks käsi liigub eest-taha, teine tagant-ette 2 x 12 ringi.
4. Põlveringid, paremalt ja vasakult alustades 2 x 20 ringi.
5. Kätekõverdamine 15 + 15 (seeriate vahepeal vahepaus lõdvestusega).
6. Hüplemine koha peal 30 sek.
7. Kere painutused külgedele ettekallutuses koos käte vahelduva ülesviimisega 2 x 7 korda.
8. Sirge jala tõstmine ette – üles 2 x 10 korda.
9. Pöördpainutused vasakule ja paremale, kokku 16 korda.
10. Üleshüppel vibutus taha (pea kohal) 10 korda.
11. Lõdvestusjooks 1–2 min.
Kava 6
1. Sörkjooks 5 min.
2. Kaela poolringid (10+10).
3. Kand-päkk kõikudes randmeringid (10+10).
4. Kohal sammudes käteringid ette/taha (10+10).
5. Kohal sammudes L-pööre + L-tõste [käed küünarliigesest 90 kraadi kõverdatult, käte
pöörded välja (küünarliigesed vastu keha) ja tõsted kõrvale] + käed üles sirutus (10).
6. Käed ees pihutsi – kerepööre ühe käe liikumisega taha (10+10).
7. Käed all küljele painutus (10+10).
8. Põlvetõste eest kõrvale/kõrvalt ette (5+5+5+5).
9. Käed puusal ette kallutus (10).
10. 360 maa puudutamised ühel jalal (8+8).
11. Sügavkükk pausiga, käed ees (2x10) Seeriate vahel jalgade raputamine, paus kükis 3sek
12. Kätekõverdused (2x10) Seeriate vahel käte ja jalgade raputamine
13. Sulghüpped (20sek).
14. Lõdvestusjooks 2 – 3 min.
Kava 7
1. Sörkjooks 5 min.
2. Kohal sammudes Pea kallutamised paremale, vasakule, ette ja taha (5+5+5+5).
3. Kand-päkk kõikudes sõrmseongus randmelainetused (10+10).
4. Kohal sammudes käed õlgadel käteringid eri suunas (10+10).
5. Kohal sammudes W+Y sirutus (Käed all küünarliigesest kõverdatult, küünarnukid vastu
kere üles sirutus) (10).
6. Väljaaste + kerepööre (10+10).
7. Poolkükk + kumera seljaga üles sirutus (10).
8. Rõhtseis (pääsuke) (2x15 sek + 2x15 sek).
9. Puusaringid + kereringid (10+10).
10. Poolkükk + sügavkükk, käed ees (10+10).
11. Toenglamangus vahelduvalt ühe jala tõstmine (10+10).
12. Harki-kokku hüpped (20 sek).
13. Lõdvestusjooks 2–3 min.
Kava 8
1. Sörkjooks 5 min.
2. Kaela poolringid (10+10).
3. Kand-päkk kõikudes randmeringid (10+10).
24
4. Kohal sammudes käteringid eri suunas (10+10).
5. Kohal sammudes kätega nimmeosa puude + õlapuude + sirutus päkale tõusuga (10)
6. Küljele painutus käsi üle pea (10+10).
7. Põlvetõstes jala sirutamine (10+10).
8. Seis ühel jalal, teise jalaga eest risti hooglemine (10+10).
9. Väljaasted taha (10+10).
10. Toenglamangus vastas-käega vastas-õla puuted (10+10).
11. Käärhüpped (20 sek).
12. Lõdvestusjooks 2 – 3 min.
Kava 9
1. Sörkjooks 5 min.
2. Kaela poolringid (10+10).
3. Kand-päkk kõikudes sõrmseongus randmelainetused (10+10).
4. Kohal sammudes käte ringid eri suunas (10+10).
5. Kohal sammudes käed all õlaringid (10+10).
6. Kohal sammudes L-pööre + L-tõste [käed küünarliigesest 90 kraadi kõverdatult, käte
pöörded välja (küünarliigesed vastu keha) ja tõsted kõrvale] + Käed üles sirutus (10)
7. Käed kõrval painutus küljele (10+10).
8. Käed all-ees painutus ette, käed liiguvad mööda reisi, lõug rinnal (10).
9. Puusaringid + kereringid (10+10).
10. Väljaasted kõrvale (10+10).
11. Kätekõverdused (2x10).
12. Jalalt-jalale hüpped (20 sek).
13. Lõdvestusjooks 2–3 min.
Kava 10
1. Sörkjooks 5 min.
2. Kohal sammudes pea kallutamised paremale, vasakule, ette ja taha (5+5+5+5).
3. Kand-päkk kõikudes randmeringid (10+10).
4. Kohal sammudes käed all õlaringid (10+10).
5. Kohal sammudes sirgete käte kõrvale – ette – üles tõstmine (sirutus) (10).
6. Ettekallutuses kerepöörded, käega vastasjala puude (10+10).
7. Käed puusal kere painutus taha (10).
8. Põlvetõste + rõhtseis (pääsuke) (10+10).
9. Toenglamangus vahelduvalt jalgadega käte kõrvale asted (10+10).
10. Väljaastekükid ette ja taha (4+4+4+4).
11. Toenglamangust küünartoenglamangusse (2x10).
12. Sulghüpped alakeha pöördega (20 sek).
13. Lõdvestusjooks 2-3 min.
25
Tabel 5. Hommikuvõimlemise vormiriietus
Vormiriietus nr 1A spordiriietus – lühike spordidress
Vormiriietus nr 1B spordiriietus – pikk dress
Vormiriietus nr 1C spordiriietus – pikk dress koos sooja aluspesu särgiga
spordiriietus – pikk dress koos sooja aluspesu särgiga,
Vormiriietus nr 1D
kampsuniga ja kiivrialuse mütsiga
Vormiriietus nr 2 välivormi püksid palja ülakeha või T-särgiga
Vormiriietus nr 3 välivorm koos sooja aluspesu särgiga
välivormi püksid, sooja aluspesu särk, kampsun,
Vormiriietus nr 4
kiivrialune müts, kindad
Vormiriietus nr 5 talvine välivorm
Tabel 6. Hommikuvõimlemise vormiriietus vastavalt ilmale
* Õhutemperatuuri määramisel ilma külmenemisel arvestada tuule-külma indeksit.
Jrk Õhutemperatuur Vormiriietused tuulevaikse Vormiriietused tuulise ilmaga *
ilmaga
1. üle + 18° 1A, 2 1A, 2
2. + 7 º kuni + 18 º 1B, 2 1B, 3
3. + 7 º kuni – 5 º 1B, 1C, 3 1C, 1D, 3, 4
4. - 5 º kuni –18 º 1C, 1D, 4 1D, 4, 5
5. alla – 18 º 1D, 5 1D, 5
26