SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega muudetakse kriitiliste toormete määrust (EL) 2024/1252 Kokkuvõte Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) avaldas 3. detsembril kriitiliste toormete määruse ( Critical Raw Materials Act, lühidalt CRMA ) (EL) 2024/1252 rakendamise tõhustamiseks RESourceEU tegevuskava ning seonduva eelnõu määruse sihistatud muu datu seks. Komisjoni muudatusettepanek hõlmab strateegiliste projektide konkursside läbiviimise muutmist, kriitilisi t oormeid tootmises kasutavate suurettevõtete riskihindamise tugevdamist , sh puudutatud suurettevõtete tuvastamise jt kohustuste viimist k omisjoni vastutusalasse, ning püsimagnetite ring suse edendamist. Määruse muudatusettepaneku osas on EL Nõukogu tasandil plaanis ühine lähenemine kinnitada 26. veebruari konkurentsivõime nõukogu istungil. Sihistatud muudatusettepaneku ga kaasnevad mõjud hõlmavad mh regionaalsete majanduslike sõltuvuste vähendamist läbi riskihindamiste tugevdamise ning keskkonnahoiu edendamist läbi ringlussevõtu tõhustamise . Eesti toetab kriitiliste toormete strateegiliste projektide valimiseks taotlusvoorude arvu piiramist neljale korrale aastas, et paremini juhtida taotluste hindamisega seotud Euroopa Komisjoni töökoormust ja tagada taotluste hindamise kõrge kvaliteet. Peame samas oluliseks, et korraldatakse vähemalt üks taotlusvoor aastas. Eesti toetab muudatusettepaneku eesmärke. Toetame halduskoormuse vähendamiseks strateegiliste projektide valikuprotsessi reformimist läbi taotlusvoorude arvu vähendamise, kuid eelistame, et tehakse vähemalt üks taotlusvoor aastas. Toetame ka suurettevõtete riskihindamise tugevdamist ning riskihindamiste koordinatsiooni liikumist k omisjoni vastutusalasse, kuid peame oluliseks liikmesriikide igakülgset kaasatust, protsesside läbipaistvust ning ettevõtete halduskoormuse vähendamist. On oluline, et ettevõtetele seatavad nõuded oleksid selged, proportsionaalsed ning kooskõlas ärisaladuste kaitsega. Toetame püsimagnetite ring suse edendamist läbi märgistusnõuete uuendamise ning ringse materjali määra sisulise laiendamise, kuid Eesti jaoks on oluline, et püsimagnetite ringlussevõtuks oleksid tagatud vajalikud ja realistlikud tingimused ning kooskõla teiste ELi õigusaktidega. Sissejuhatus Kriitiliste toormete määrusega (EL) 2024/1252 määrati kindlaks ELi eesmärgid ja e smased vahendid taga maks ELi tööstuse le kestlik ning pidev ligipääs kriitiliste toormete le . Kriitilised toormed on vaja likud puhta energia, digitehnoloogiate ning kaitse- ja kosmosesektori strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks. Alates määruse jõustumisest 23. mail 2024 on kriitiliste toormete tarneahelate geopoliitilised riskid aga süvenenud, eelkõige seoses Hiina kehtestatud ekspordipiirangutega haruldaste muldmetallide ja muude kriitiliste toormete tarnetele. Samal ajal on mitmed teised riigid suurendanud toetust kriitiliste toormete projektidele ning mitmekesistanud tarneid rahvusvaheliste partnerluste kaudu. Antud kontekstis avaldas Euroopa Komisjon 3. detsembril 2025 RESourceEU tegevuskava, mille peamiseks eesmärgiks on kriitiliste toormete määruse rakendamise t õhustamine, mh täiendab RESourceEU tegevuskava ka samaaegselt avaldatud ELi majandusjulgeoleku teatises seatud eesmärkide täitmist. Tegevuskava näeb ette meetmeid kriitiliste toormete projektide riskide vähendamiseks, regulatiivse toe suurendamiseks, tarneahelate mitmekesistamiseks ning ühtse turu toimimise kaitseks. Kokku pakub tegevuskava välja üle 25 meetme määruse rakendamise edendamiseks ning kriitiliste toormete tarneahelate ja EL autonoomia tugevdamiseks, sh Euroopa kriitiliste toormete keskuse rajamise EL ülese seire jaoks, kriitiliste toormete rahastuskeskuse loomise, strateegiliste partnerluste arendamise, kriitiliste toormete projektide loamenetluste kiirendamise ning toormete ringsuse toetamise . Ühes tegevuskavaga esitati ka käesolev kriit iliste toormete määruse sihistatud muudatusettepanek , mis keskendub strateegiliste projektide konkursside läbiviimise muutmisele , strateegilisi toormeid kasutavate suurettevõtete riskihindamise tõhustamisele ning püsimagnetite ring suse edendamisele . Kriitiliste toormete tarneahelate tugevdamine on tänases geopoliitilises olukorras kasvava tähtsusega , nii regionaalses kui ka siseriiklikus vaates. ELi tööstuse igakülgne toetamine ning võimestamine läbi toormete kättesaadavuse tagamise on ülioluline, arvestades kriitiliste toormete laia kasutust erinevates strateegiliste s sektorites ja tehnoloogiates. Ka siseriiklikult on kriitiliste ja strateegiliste toormete varustuskindlus suure kaaluga, arvestades Eestis asuvat püsimagnetitehast ning muldmetallide töötlemise t eha st. Kriitiliste toormete määruse tõhusam rakendamine on seega majandusjulgeoleku ja varustuskindluse kontekstis vältimatu. Määruse muudatuse ühtne lähenemine plaanitakse EL Nõukogu tasemel kinnitada 26. veebruari konkurentsivõime nõukogu istungil. Subsidiaarsustähtaeg on 12. märtsil. Koostajad Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Margus Raha ( m a
[email protected] ) ning välissuhete osakonna nõuni k ud Rahel Kelus (
[email protected] ) ja Brett Sooniste (
[email protected] ) . Valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ( jaa
[email protected] ) . Sisu ja võrdlev analüüs Artikkel 7: Tõhustamaks strateegiliste projektide valimist, tegi k omisjon ettepaneku muuta määruse artik lit 7. Ettepanekuga soovitakse muuta kalendriaastas nõutavate strateegiliste projektide konkursside arvu paindlikumaks, võttes arvesse konkurssidele esitatavate projektitaotluste suurt arvu ja vajadust tagada kõigi taotluste ühtne hindamine. Hetkel kehtiva korralduse kohaselt peab k omisjon aastas korraldama neli konkurssi. Esimene projektikonkurss kuulutati välja 2024. aastal ja selle tulemusel valiti välja 47 strateegilist projekti ELis ja 13 strateegilist projekti väljaspool liitu. Teise projektikonkursi kuulutas k omisjon välja 25. septembril 2025 , kuid teise konkursi voorudes on taotlusi esitatud pretsedenditus mahus (esimeses voorus 17 0 , teises 16 1 ). Halduskoormuse ning p iisava sisulise hinnangu andmise vaates soovitakse konkursside arvu vähendada. Artikkel 24: K riitiliste toormete määruses tehtavate muudatuste laiemaks eesmär giks on liiduülese kriitiliste toormete turu ja väärtusahelate tugevdamine. Muudatuse üheks eesmärgiks on tugevdada strateegilisi toormeid kasutavate tööstussektorite vastupanuvõimet. Komisjoni hinnangul puudub h etkel liiduülene ühtsus kriitiliste toormete määruse artikli 24 all riskihindamise kohustust omavate suurettevõtete kindlaksmääramisel, mis toob kaasa ühtse turu killustumise ohu. Komisjon soovib artikli 24 muudatusega tugevdada riskihindamiste kohustust, laiendada riskide kaardistamise ning neist teavitamise kohustust ning võimendada maandamiseks võetavate meetmete määramist, võttes õiguse esitada vastavad meetmed delegeeritud õigusaktide kaudu. Komisjoni hinnangul on lisameetmete eesmärgiks vältida olukorda, kus ettevõtted ei rakenda turutõrgete korral vajalikke meetmeid riskide maandamiseks. V äljapakutud muudatus artikli l e 24 edendaks Komisjoni hinnangul nii tarneahelate vastupanuvõime arendamist kui ka laiema l t väärtusahelate mitmekesistamist. Artikkel 28: Kasvav kriitiliste toormete nõudlus nõuab ka ringlusraamistiku laiendamist, suurendamaks kriitiliste toormete taas- ja korduskasutamist, eelkõige püsimagnetites sisalduvate haruldaste muldmetallide puhul. Õigusliku raamistiku tõhustamiseks on k omisjon teinud ettepaneku muuta kriitiliste toormete määrus e artiklit 28 , suurendades märgistatavate toodete hulka ja täpsustades antud artiklis seatud teabe esitamise kohustusi , toetades ja lihtsustades seeläbi püsimagnetite ring sust . Kehtiva määruse kohaselt peab a lates kahe aasta möödumisest lõikes 2 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule magnetresonantstomograafia seadmeid, tuuleturbiine, tööstusroboteid, mootorsõidukeid, kergtranspordivahendeid, külmageneraatoreid, soojuspumpasid, elektrimootoreid, sealhulgas juhul, kui elektrimootorid on integreeritud muudesse toodetesse, automaatpesumasinaid, trummelkuivateid, mikrolaineahjusid, tolmuimejaid või nõudepesumasinaid , tagama, et neil toodetel on nähtav, loetav ja kustumatu märgis . Märgis peab sisaldama artikkel 28 lõike 1 alapunktides (a) ja (b) loetletud informatsiooni , sh kas tooted sisaldavad üht või mitut püsimagnetit ning mis liiki püsimagnetitega on tegu . Ettepaneku kohaselt lisatakse eelnevasse loetellu ka kõvakettad, muundurid, kõlarid, tsiviilotstarbelised mehitamata õhusõidukid või mootoriga mänguasjad. Artikkel 29 : Komisjon tegi ettepaneku muuta artiklit 29 ning lisada haruldasi muldmetalle sisaldavate püsimagnetite puhul ringlussevõetud materjali sisalduse kohustuse alla lisaks tarbimisjärgsetele jääkidele ka tarbimiseelsed jäägid. Üldiselt on tarbimiseelsete jääkide puhul tegemist erinevate tootmisest kõrvalsaadustega, sh jäägid, lõikmed ja defektsed tooted. Hetkel on tootmisjääkide ringlusevõtt lihtsam, mh on tootmisjäägid kättesaadavamad. Taaskasutatud materjali määra arvutamine sätestatakse artikkel 29 lõike 2 kohaselt delegeeritud õigusaktiga. Komisjoni muudatus ettepanekuga täpsustatakse artikli 29 lõiget 3 ning kohustust võtta vastu delegeeritud õigusaktid millega sätestatakse taaskasutatud materjali miinimumosakaalud, lisades osakaalu arvestusse lisaks tarbimisjärgsetele jääkidele ka tarbimiseelsed jäägid. Lisaks täpsustatakse artikkel 29 lõikes 1 seatud teabe jagamise kohustust. Kehtiv a a rtikkel 29 lõige 1 sätestab kohustuse, mille kohaselt peab hiljemalt 24. maiks 2027 või kaks aastat pärast lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist, olenevalt sellest, kumb on hilisem, tegema iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule artikli 28 lõikes 1 osutatud tooteid, mis sisaldavad üht või mitut artikli 28 lõike 1 punkti b alapunktides i, ii ja iii osutatud püsimagnetit ja mille kõigi selliste püsimagnetite kogumass ületab 0,2 kg, vaba juurdepääsuga veebisaidil üldsusele kättesaadavaks teabe tootes kasutatud püsimagnetites sisalduva tarbimisjärgsetest jäätmetest eraldatud neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, boori, samaariumi, nikli ja koobalti osakaalu kohta. Muudatusega lisatakse eelnevasse lõiku ka kohustus jagada infot tarbimiseelsete jäätmete sisalduse kohta. Samuti lisatakse muudatusega lõikesse kohustus jagada sealhulgas infot selliste jäätmete osakaalu kohta, mis on tekkinud liidus. Artikkel 38 : Komisjon esitas ettepaneku artikkel 38 muutmiseks , mis käsitleb delegeeritud volituste rakendamist ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist . Artikli 38 puhul on tegu tehnilise muudatusega, mis võimaldab eelloetletud ettepanekute rakendamise. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ning määruse eesmärgiks on panusta EL siseturu toimimisse, seejuures tugevdada ning täpsustada reegleid mis mõjutavad kriitiliste toormete varustatust . Subsidiaarsus Määruse muudatuse ettepaneku laiem eesmärk on tagada meetmete ühtsus ning teatud protsesside kiirendamine EL üleselt toetamaks suurettevõtteid tarneahela tõrgete korral. Samuti on ettepaneku sihiks parem ettevalmistus turutõrgeteks ning vajalike leevendusmeetmete olemasolu. Antud ettepaneku eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide koostöö. Proportsionaalsus E ttepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ei minda kaugemale liidu tasandil kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikust. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju elus- ja looduskeskkonnale Kriitiliste toormete määruse muudatused toetavad püsimagnetite ring sust , vähendades seega esmase toorme kaevandamise vajadust. Teisese toorme tootmine ja laialdasem kasutuselevõtt on olulise mõjuga keskkonnahoiule ning vähendab negatiivseid mõjusid ning loodusvarade kurnamist. Mõju majandusele Kriitliste toormete riskihindamise tugevdamine aitab nii riiklikul kui ka EL tasandil vähendada väliseid sõltuvusi ning edendada strateegilist autonoomiat. Üheks kriitiliste toormete määruse raameesmärgiks on mitte sõltuda ühest riigist toorme importimisel enam kui 65% ulatuses. Antud muudatus aitab sõltuvusi paremini tuvastada ning seeläbi ka vältida. Ka teisese toorme kasutamise edendamine läbi ringlussevõtu toetamise aitab kaitsta majandusjulgeolekut. EL ringlussevõtu tööstuse arenemisel väheneb seega vajadus välise toorme tarnimiseks. Lisaks on ka Eestis olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mis on vajalikud nii rohepöördeks kui ka infotehnoloogia valdkonnas, nii kohapeal kui ka meie partnerriikides. Eestis leiduvate kriitiliste toormete uurimine on potentsiaalse kasutuselevõtu eesmärgil põhjendatud, see ühildub EL strateegilise suunaga ning on oluline kohaliku majanduse arenguks. Mõju regionaalarengule Püsimagnetite ring suse toetamine toob laiemat tähelepanu nende tootmisele, tuues seeläbi enam tähelepanu Eesti kohalikule püsimagnetite tootmisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kriitiliste toormete määruse muudatustega ei kaasne otseseid mõjusid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Majandusjulgeoleku edendamine läbi antud määruse muudatuste aitab vähendada sõltuvusi ning seeläbi ka haavatavusi vaenulike riikide mõjutuskatsetele läbi turutõrgete loomise. Sotsiaalne mõju Sotsiaalse mõjuna võib esile tuua vastandlikud majandushuvid piirkondade ja valdkondade arendamise suhtes ning kohalike kogukondade lõikes. Kaevandamisel ja tööstuse arendamisel on alati sotsiaalsed mõjud. Eesti Geoloogiateenistusel on äärmiselt oluline roll ühiskondliku diskussiooni juhtimisel näiteks fosforiidi kasutuselevõtu osas ning vastavate uuringute läbiviimisel. Valdkonna laiapõhjaliseks arenguks on oluline kaaluda täiendavaid tööjõuvajadusega ja teadus ja arendus (TA) võimekusega seotud meetmeid, et kasvatada maapõuesektori järelkasvu (stipendiumid valdkonna üliõpilastele, maapõuealaste programmide toetamine kooliõpilastele) ning tõsta TA asutuste innovatsioonivõimekust kriitiliste toormete valdkonnas (suuremahulise testinfrastruktuuri arendamine). Mõju riigirahandusele Määruse muudatustega kaasnevad mõjud riigieelarvele üksnes juhul, kui Eesti kriitiliste toormete (fosforiit, magneesium, haruldased muldmetallid, jt) uuringud hoogustuvad , strateegilised projekt ( id ) käivituvad ning selle ümber tekib majandustegevus. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti toetab kriitiliste toormete strateegiliste projektide valimiseks taotlusvoorude arvu piiramist neljale korrale aastas, et paremini juhtida taotluste hindamisega seotud Euroopa Komisjoni töökoormust ja tagada taotluste hindamise k õrge kvaliteet . P eame samas oluliseks , et korraldatakse vähemalt üks taotlusvoor aastas. Selgitus : Esimene strateegiliste projektide konkurss kuulutati välja 2024. aastal ja selle tulemusel valiti välja 47 strateegilist projekti ELis ja 13 strateegilist projekti väljaspool ELi . Teise projektikonkursi kuulutas komisjon välja 25. septembril 2025. Kuivõrd käimasoleva konkursi esimeses taotlusvoorus oli üle ootuste 170 taotlust ning äsja 15. jaanuaril lõppenud teises voorus 161 taotlust, ei ole taotluste maht k omisjoni jaoks hetkel olemasolevaid ressursse arvestades hallatav . T aotluste mahust tingitult ei suuda olemasolevad eksperdid taotlusi piisaval t sisuliselt hinnata. Seetõttu võib tekkida olukord, kus sihistatud toetus jääb vajalikel juhtudel andmata. Toetame strateegiliste projektide valimise reformimist, kuid peame oluliseks, et aastas korraldatakse siiski vähemalt üks taotlusvoor . Kriitiliste toormete määrusega sätestatud s trateegilis te projekt ide valimine on ELi tööstuse, innovatsiooni ning konkurentsivõime tugevdamisel ülimalt olulised ning jagatav toetus peab olema sihistatud võimalikult täpselt neile projektidele, mille puhul on toetus kõige suurema mõjuga . Kuigi praegusest korraldusest tulene nud ootamatu halduskoormus e kasv on k omisjoni mõistetav alt keerulisse olukorda pannud , ei saa tekkida ka olukord, kus strateegiliste projektide konkurs se korraldatakse ajaliselt liiga hajusa lt , eriti arvestades projektide ajakriitilisust ning üldjuhul aastatepikkust planeerimist ja projekteerimist . Eesti toetab suurettevõtete strateegiliste toormete tarneahelate riskihindamise tugevdamist. Toetame riskihindamiste koordineerimise ülesande andmist Euroopa Komisjonile , kuid peame oluliseks liikmesriikide kaasamist teabevahetusse , riskihindamisega seotud protsesside läbipaistvust ning suur ettevõtete halduskoormuse vähendamist . On oluline, et suur ettevõtetele seatavad nõuded arvestaksid sektori ja tegevusala eripäradega , oleksid proportsionaalsed liidu suurettevõtete võimalustega maandada tarneriske üleilmsetes tarneahelates ning kooskõlas ärisaladuste kaitsega. Selgitus : Riskhindamiste tõhustamine artikli s 24 , nii kriisikindluse kui ka nõuete ühtlustamise vaates , on tervitatav. Arvestades tänast geopoliitilist olukorda ning kriitiliste toormete globaalse tootmise iseloomu (mitmete monopolide olemasolu, sh Hiina pea täie mahuline kontroll haruldaste muldmetallide kaevandamise ja töötlemise osas) , on ELi tööstust ohustavate riskide tõhusam tuvastamine nii innovatsiooni kui ka kriisikindluse vaates ülioluline. Toetame k omisjoni ettepanekut tuua liidus tegutsevate suurettevõtete kindlaksmääramine enda vastutuse alla , samuti toetame üldiselt k omisjoni ettepanekut täpsustada riskimaandamise meetmeid delegeeritud õigusaktidega. Tervitatav on ka kriitiliste toormete tarneahelate täpsem kaardistamine ning laiem kriitiliste toormete määruses seatud nõuete tõhusam rakendamine k omisjoni poolt. Küll aga on Eesti jaoks oluline, et liikmesriigid oleksid protsessis siiski igakülgselt kaasatud, sh et andmed nende suurettevõtete kohta, kellele riskihindamise kohustus kohaldub, liiguksid läb ipaistvalt seotud liikmesriikidesse. Samuti on et tevõtete seisukohalt oluline, et võimalikud delegeeritud õigusaktiga kehtestatavad nõuded riskide maandamiseks oleksid sihistatud ja proportsionaalsed ega tooks kaasa ebamõistlikku haldus- ega finantskoormust, eriti kuna paljud strateegilisi tooraineid kasutavad ettevõtted tegutsevad üleilmsetes ja äärmiselt keerukates tarneahelates, kus üksikettevõtte mõju tarneriskide maandamisele on sageli piiratud. Lisaks on oluline hoiduda liigsest reguleerimisest, mis võiks kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet. Seetõttu peab ettevõtetele olema tagatud piisav paindlikkus, mis võtaks arvesse erinevate sektorite ja tegevusalade eripärasid. Samuti peame oluliseks, et delegeeritud õigusaktide ga ei kehtestataks ettevõtetele liiga piiravaid ja detailseid kohustuslikke meetmeid, mis ei pruugi praktikas olla tõhusad ega võta arvesse ettevõtete reaalset olukorda ja või mekust . Liig a jäigad nõuded võivad suurendada ettevõtete kulusid ja halduskoormust ning seeläbi vähendada Euroopa Liidu ettevõt jate konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtjatega. Eestis hetkel nõuetest puudutatud kohalikke ettevõtteid ei ole. Küll aga asuvad Ida-Virumaal Kanada suur ettevõtte Neo Performance Materialsi (NPM) alla kuuluv püsimagnetitehas ning NPM Silmet haruldaste muldmetallide töötlemise tehas , mille kä e käigul on oluline mõju piirkondlikule arengule . Toetame püsimagnetite ring suse edendamis eks märgistusnõuete laiendamist ning rin g se materjali arvutusliku määra hulka tarbimiseelsete jäätmete lisamist . Eesti jaoks on oluline, et püsimagnetite ringlussevõtuks oleksid tagatud vajalikud ja realistlikud tingimused ning kooskõla teiste ELi õigusaktidega . Selgitus : Arvestades lähiaastatel ja -kümnenditel suurenevat kriitiliste toormete nõudlust, on ne id sisaldavate jäätmete ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise võimestamine kasvava tähtsusega , nii varustuskindluse kui ka keskkonnahoi dlikk u se vaatest. Kriitiliste toormete esmase kaevandamise vähendamine leevendab oluliselt negatiivseid ja koormavaid mõjusid keskkonnale ja maavaradele ning teisese toorme kasutamisele ü lemin ek toetab oluliselt ka kohalikku ringlussevõtutööstust . Eesti toetab laiemalt ringmajandusele üleminekut ning saame seega toetada k omisjoni ettepanekuid artiklite 28 ja 29 muutmiseks, et toetada püsimagnetite ring sust . Artikli 28 muudatusega laiendatakse nende toodete ringi (lisanduvad kõvakettad, muundurid, kõlarid, tsiviilotstarbelised mehitamata õhusõidukid või mootoriga mänguasjad), mille märgistusel peab selgelt olema nendes sisalduva te kriitiliste toormete info. Artikli 29 muudatusega soovitakse laiendada kehtivas määruses määratud ringse materjali määra, hõlmates määra arvutamisesse lisaks tarbimisjärgsetele jäätmetele ka tarbimiseelsed ehk tootmisjäägid . Küll aga juhime tähelepanu , et mõlema ettepaneku rakendamisega kaasnevad täiendavad nõuded ning vajalik on tagada nende mõistlik rakendamine , sh täiendavad märgistamise nõuded , . Ettevõtjatele lisanduv andmete kogumise ja toodetele kandmisest tulenev halduskoormus peab olema põhjendatud andmetest saadava kasuga. Igakülgselt tuleb vältida ebavajaliku halduskoormuse tekkimist. Samuti peab ringlussevõtuga seotud eesmärkide seadmisel olema loodud nende täitmiseks vajalikud ja realistlikud tingimused , sh toimiv materjalide tarneahel, suurem teadus- ja arendustegevuse rahastus uute tehnoloogiate arendamiseks, investeeringute tagamine, lõpptoote ohutus jm. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Seisukohtade koostamise l küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumilt ning Välisministeeriumilt. Algatus saadeti arvamuse saamiseks ka lisas 3 loetletud huvirühmadele . Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud välja seletuskirja lisas 4 esitatud kaasamistabelis .